R.N. Coudenhove "Totaalne riik totaalne inimene" Kuna riik ei ole omaette olend, vaid koosneb inimestest, peab tema uuendamine algama inimese uuendamisest. Mida tugevamini lööb läbi totaalse inimese idee, seda enam kahvatub totaalse riigi mõte. Riiki kui juriidilist isikut võetakse füüsilise isikuna, omistades talle inimlikke omadusi: kollektiivset tahet, kollektiivset mõistust, tungi vabadusele, enesealalhoiuinstinkti, võimuiha. Täis-totaalne riik ei saa tunnustada mitte üksnes poliitilist vabadust, vaid ka mitte südametunnistusevabadust ega eraomandit. Kuna riik ei ole omaette olend, vaid koosneb inimestest, peab tema uuendamine algama inimese uuendamisest. Mida tugevamini lööb läbi totaalse inimese idee, seda enam kahvatub totaalse riigi mõte. Kes asetab oma isikliku au riigihuvidest kõrgemale ja südametunnistuse kõrgemale kui partei, on roimar. Mis totaalsele inimesele on alatuim tegu sõbra väljaandmine riigile ...
Põder Abiootilised tegurid Temperatuur Selgitus: Temperatuur mõjutab põdra toidu kättesaadavust. Kui on talv ja lumine siis peavad põdrad oma elupaika vahetama, et oleks kergem toitu kätte saada. Reeglina lähevad põdrad talvel elama männinoorendikesse, pajustikesse kuna seal on vähem lund ja kergem toitu kätte saada. Valgus Selgitus:Pimedas on ohtlikum liikuda. Valgust on vaja selleks, et näha näiteks toitu või vaenlasi. Sademed Selgitus: Vihm mõjutab põdra liikumist ja toitumist. Vihmase ilmaga on kehvem liikuda ja vaenlase lähedal olemist ei kuuleka nii hästi. Kuid kuna sademed on taimedele head, panevad nad kasvama siis on põtradel ka rohkem toitu. Tuul Selgitus:Tugeva tuule korral on põdral raske toitu kätte saada ning liikuda kuna tuuletakistus on väga suur. Tugev tuul liigutab taimi nii kõvasti, et raske on neid kätte saada
Ülemaailmne asukoha määramise süsteem- GPS Ülemaailmne asukoha määramise süsteem ehk GPS on satelliitnavigatsiooni süsteem, mis võimaldab määrata asukohta tervel Maakeral igal ajal ja iga ilmaga. Süsteem kuulub Ameerika Ühendriikide valitsusele. GPS-i loomine sai alguse ameeriklaste poolt, kui suurenes tuumasõja oht ning täpne navigatsioon oli määrava tähtsusega. Täpne navigatsioon võimaldas leida sihtmärke, vaenlasi ja määrata USA sõjaväe masinate asukohta. Algselt kasutati GPS-i ainult sõjaväelistel eesmärkidel. Ronald Reagan muutis GPS-i kättesaadavaks kõigile. Tänapäeval on võimalik väga täpselt määrata inimeste, autode, elektroonika seadmete jms asukohta. GPS-süsteem koosneb 31 satelliidist. Need tiirlevad orbiitidel 20 000 km kõrgusel. Nurk nende satelliitide vahel on 30, 105, 120 ja 105 kraadi, mis kokku teevad 360 kraadi, ehk ringi ümber Maa
Seega olid lõunanaabrid kohe valmis ordurüütlitele abiväge pakkuma. Ka idanaabritega ehk venelastega ei olnud eestlaste suhted head. Pidev sõjaline kokkupuude nõrgestas eestlasi ja kuna ordurüütleid abistasid endised paganad siis eestlaste alistamine oli veelgi lihtsam. Kindlasti oli eestlaste üheks peamiseks kaotuse põhjuseks erinev sõjaline tase. Ordurüütlid olid elukutselised sõdijad. Samuti oli neil parem relvastus, hea väljaõpe ning neil ei puudunud ka kogemused. Vaenlasi oli palju rohkem ning ordurüütlite koostöö oli suurepärane. Eestlased jäid aga kõiges selles alla ning nende alistamine ei olnud ristisõdijatele mitte mingi probleem. Eestlased täiendasid end võitluste käigus kiiresti. Võtsid kasutusele uusi sõjariistu ja õppisid neid edukalt kasutama. Pikka aega olid eestlased vastastele võrdsed vaenlased. Üks vaenlane, Rootsi suudeti isegi tagasi lüüa. Pikaajaline sõda kurnas aga majanduslikult kõiki väljapandud rahvast ja lõpuks
Sinusiit tüsistub sageli, eriti talvel, kopsupõletikuga. Koala toitub ainult mõnede eukalüptiliikide lehtedest. Uus- Lõuna-Walesis on nendeks tavaliselt Eucalyptus maculata ja Eucalyptus tereticornise lehed, mis sisaldavad eriti rikkalikult eukalüptiõli. Victorias on selliseks liigiks mannaeukalüpt (Eucalyptus viminalis). Päevas vajab täiskasvanud loom ligi 1,1 kg eukalüptilehti. Muid taimi ei püüa süüa isegi nälgiv koala. Koalal pole looduslikke vaenlasi. Kiskjad tema liha ei söö. Arvatavasti sellepärast, et see on liiga läbi imbunud eukalüptiõlist. Tal pole vaenlasi peale inimesete. Enne ümberasujate saabumist oli koala levinud suuremal osal Austraalia territooriumist. Aborigeenid pidasid talle aeg-ajalt jahti. Eukalüptimetsade hävitamine vähendas koalade arvu 20. sajandi esimesel poolel. Kuid peapõhjus miks see loomaliik on peaaegu hävinud, on jahipidamine karusnahkade saamiseks. Eriti palju peeti jahti
prantsuse romantikute hulgas, kes moega kaasas käies suutis alati iseendaks jääda. Teoses ,,Colomba" on peategelasteks vanem, pisut kartlikum ja alandlikum vend Orso ning tema mõjukam noorem õde Colomba, kes mõjutab tihtipeale meelega oma venda, et asjalood kulgeksid talle sobival kujul. Peamine tegevus kulgebki Orso, Colomba ning ühe teise perekonna, Barricinide vahel. Korsikal surrakse vaenlase käe läbi; ainultet sageli on raske öelda, mis põhjustel vaenlasi omistatakse. Paljud sugukonnad vihkavad üksteist iidsest harjumusest ja pärimus selle vihkamise esialgsest põhjusest on ammuilma hääbunud. Nagu üks tegelane raamatustki ( kolonel Ellis) ütleb: ,, Korsikal võib lasta kõiki alates rästast ja lõpetades inimesega." Tegevuspaigaks on Korsika saar( saar on olnud kunagi Suurbritannia, Itaalia, Prantsusmaa valduses. See on Prantsusmaa piirkond Vahemeres. Alates 1998
lõpuni ausaks jääb, ja nõuab seda ka teistelt. "Olla alati aus nagu aumehe mood, ikka rääkida nii nagu tõelöised lood"- nii lausub Alceste täielikus avameelsuses. Meeldimispüüd, ebasiiras sõprus, tagarääkimine, meelitamine- kõik see, säilitamaks ideaalset positsiooni ühiskonnas või sõpraderingis, kuulub paratamatult inimeste igapäevaellu. Alceste, nähes valskust. silmakirjalikkust ja kahemõttelist viisakust, kogub endale vaenlasi, ning jätaks parema meelega selle maailma igaveseks maha.Üdini aus olend näeb teiste kahepalgelist maailma, mis paneb alguse põlgusele kaasinimeste vastu. Hommikul bussiga tööle sõites, poes maksejärjekorras oodates ja kogu ühiskonnas võib kuulda arutlust selle üle, kui võimatuks elu muutuda võib, olgu siis põhjusteks õhuke tengelpung või probleemid eraelus. Kui aga avastus üldisest lollusest või kahekeelsusest
4) suremus 1000 isendi kohta aastas 5) vanuseline koosseis 6) sooline koosseis 7) seisundiline koosseis (terve haige) 8. Iseloomusta kasvavat, kahanevat ja stabiilset populatsiooni. Kasvav populatsioon (sündimus > suremus) Haigusi vähem, soodne elukeskkond, viljaka ea varasem algus, viljakas iga pikeneb, kvaliteetsed järglased Kahanev populatsioon( sündimus < suremus) Haigused suurenevad, toitu vähem, ilmastiku muutus, rohkem vaenlasi. Kui kriitline arvukus on alla 1000, siis on väljasuremis oht. Stabiilne populatsioon (sündimus = suremus) Haiguste suurendamine, toidupuudus, rohkem vaenlasi, stress, konkurents 9. Toiduahel ja toiduvõrk Tootja (produtsent) > orgaaniline aine > I astme tarbija ( herbivoor, konsument) > II astme tarbija ( karnivoor, konsument) > III astme tarbija (karnivoor, konsument) >>>> tipptarbija (viimane lüli, keegi ei toitu)
See aitab omandada toidust suurema osa toitainetest. Halljänesed sigivad 2...3 korda aastas. Esimene pesakond on reeglina seejuures väiksem kui järgnevad. Eestis on keskmiseks pesakonna suuruseks 3 poega. Tiinus kestab neil 40...44 päeva. Pojad on sündides karvadega kaetud ja nägijad. Poegi imetatakse kuu aega. Pärast seda saavad pojad iseseisvateks. Sigima hakkavad halljänesed aasta vanuselt. Eluiga on keskmiselt 6 aastat, ulatudes rekordiliselt 13 aastani. Halljänesel on palju vaenlasi. Teda ohustavad enamus keskmisi ja suurkiskjaid ja suuremad röövlinnud. Poegadele on ohtlikud rongad ja varesed. Tugev mõju halljäneste arvukusele on ka inimesel: nii põllumajanduses kasutatavate mürkide kui ka põllutöömasinate tõttu - jänesepoegi hukkub põllutööde ajal masinatele ette jäädes. Halljänes on tavaline jahiloom, kellele peetakse jahti koeraga. Halljänes Liiginimi eesti Halljänes keeles Liiginimi Lepus europaeus Pall. ladina
Nii mõisa- kui talutalgud on tuttavad juba keskajal, ka lõppesid talgud lõbutsemisega. Mängiti jaanitule, Muhus ja Matsalu lahe ääres leedutule juures (2.juulil). Mängudega seostuvad tihedasti kiiged. Ka tundub kiigekombestik vana. Kiigelõbustused algasid varakevadel, seostati lihavõttepühadel kanamunade värvimise ja vahetamisega. Kiigepaigaks valiti sobiv lage plats küla ligidal, kus võimaldus mängida. Nagu kõigil on vaenlasi, oli ka mängudel vaenlasi, need olid vaimulikud ja vagatsejad. Kuna mänguasju polnud poest saada, tegid lapsed endale ise neid. Väikestele tegid mänguasju suuremad õed, emad või vanaemad, puust nukke tegid vennad, isad või vanaisad. Nukul oli tavaliselt puust pea ja riidest keha. Käed- jalad tehti eraldi ja pärast õmmeldi keha külge. Silmad ja suud joonistati nukule pliiatsiga või tikiti, juusteks kõlbasid lina või takutuust. Need tulid isegi ilusamad kui poenukud, kuna need olid ise
mis on kindlalt tulemas. Kui juba ristisõdalased vallutasid ära naaberriigid Läti ja Leedu, siis oli selge, et Eesti on järgmine, me polnud erand. Ainsate paganatena, oli kindel, et kui kõik ümberkaudsed riigid nende vastu sõja kuulutaks, ei oleks Eestil võimalus säilitada oma vabadus. Arvan, et Muistne Vabadusvõitlus oli vältimatu, sest meid ümbritsesid ristiusulised riigid ning olime ainsad nii-öelda paganad Baltikumis. Sõja tulemus oli ootuspärane, sest vaenlasi oli mitu sakslased, venelased, taanlased ja rootslased. Nii paljude vaenlastega sõdimine oli kurnav ning lõplikult ka saatuslik eestlastele. Suudeti küll venelased ja rootslased tagasi tõrjuda, kuid sellest ei piisanud. Ilmselge oli, et väike Eesti ei suuda neljale suurele riigile vastu panna. Üritati abi paluda ka venelastelt, et säilitada vabadus, kuid nemad ei tulnud või tulid hilinemisega. Arvan, et
*väike, värvus seljalt punakaspruun, Fourth level Fifth level kõhupool hall *elab parkids, ka leidub teda pargitaolistes looduslikes puistutes, alleedel ning hoonete ümbruses *kütib ööseti lennates toitu *melistoiduks liblikad ja verdimevad kahetiivalised *elutsevad kolooniattena *Kuigi röövloomade näol nahkhiirtel looduses vaenlasi pole, on nad siiski kergesti haavatavad inimeste poolt. Neile mõjub halvasti häirimine ja igasugune inimtegevus, samuti kemikaalide kasutamine putukatõrjes. *võivad elada paarikümne aasta vanuseks Kodurott Click to edit Master text styles Second level *hea ronija ja seepärast meeldib Third level Fourth level
Kuidas maa sai päästetud Kord taevast sai jääkive sajatud Ei jäljeta möödund see aeg. Sai maakoor siis tõsiselt haavatud Ja rahvalgi elust sai vaev. Neil teid poldud loodud, et joosta. Ka varju ei peitunud nad. Vaid võitlema joosti siis hoogsalt, Et rahu maal saabuks vaid. See sõda ei lõppenud peagi Pruunpunaseks värvus me muld. Ja vaenlasi leidus ka sealgi, Kus kurjust kui rauas kuld. See vaen vist ei olekski lõppend, Kuid Taevastel kahju sai meist. Nii appi nad meile siis tõttand Ja päästnud meid kurvemast loost.
Koaala toitub ainult mõnede eukalüptiliikide lehtedest. Päevas vajab täiskasvanud loom ligi 1,1 kg eukalüptilehti. Muid taimi ei püüa süüa isegi nälgiv koaala. Mõned eukalüptilehed sisaldavad sinihapet. Seda on leitud ka noortest võrsetest. On võimalik, et koaalade valivus eukalüptiliikide üle on põhjustatud sellest, et nad oskavad mürki ära tunda või siis hinnata, kas annus on ohtlik või mitte. 2.2. Vaenlased Koaalal pole looduslikke vaenlasi. Kiskjad tema liha ei söö. Arvatavasti sellepärast, et see on liiga läbi imbunud eukalüptiõlist. Tal pole vaenlasi peale inimeste. Enne ümberasujate saabumist oli koaala levinud suuremal osal Austraalia territooriumist. Aborigeenid pidasid talle aeg-ajalt jahti. Küttimiste, sagedaste tulekahjude, põudade tagajärjel kadus koaala täielikult Lääne- ja Lõuna-Austraaliast veel enne eurooplaste ilmumist. Esimeste valgete inimeste saabumise
Õpi naeratama 5. Ära teeskle huvi teise inimese vastu. 6. Valeta vähem. 7. Ära kritiseeri inimese isiksust, vaid tema teguviisi. 8. Kiida kõigi ees ja laida nelja silma all. 9. Kui on karistatud, siis on ka andestatud. 10. Õpi andeks paluma. 11. Ära tegutse esmavihas. 12. Austa teise inimese isiklikku füüsilist ja vaimset ruumi. 13. Õpi ,,ei" ütlema. 14. Püüa teises inimeses leida midagi, mis teid ühendab, mitte eristab. 15. Ära püüagi olla üliinimene. 16. Hoia sõpru ja austa vaenlasi. 17. Räägi oma emakeeles. 18. Oska vaikida. 19. Karda poolikuid lahendusi, aga mitte konflikte. 20. Oska alluda ja juhtida. 21. Päevas täita kümme rolli, harva mängida võid lolli.
Suurus: Erineva suurusega mõnest sentimeetrist kuni 15 meetrini (hiidkalmaar). Toitumine: Nad on lihatoidulised loomad ja toituvad põhiliselt kaladest mida haaravad kombitsatega. Hingavad: Hingamiseks on lõpused. Liikumine: Kalmaarid ja kaheksajalad võtavad mantliõõnde vett täis ja sulevad mantli serva nn. nööbikestega. Liikumiseks paisatakse läbi lehtri välja tekib reaktiivjõud, mis paneb nad kiiresti liikuma. Meeleelundid: Neil on suured silmad, et näha saaki ja vaenlasi. Enesekaitse:1. Neil on varjevärvus ja nad sulavad kokku ümbruskeskkonna värvusega. Ärrituse korral muutuvad nad eredamaks. Kui ka see ei aita, siis paiskavad nad tühjaks tindipauna ja selle pilve varjus ujuvad minema(suitsukate). Paljunemine: Nad on lahksugulised. Isane asetab oma kombitsa milles on sugurakud emase mantliõõnde. Kui emane muneb, siis toimub ka munade viljastamine.
• Noorlinnud saavad lennuvõimelisteks 55 päeva vanuselt ja suguküpseks 2 aastaselt. Toit Sööb peamiselt: • prügikalu • putukaid • vähke ja konni • kulleseid, sisalikke • madusid, närilisi jm. Eluviis • Suurepärane nägemine ja kuulmine • Väga kartlikud linnud • Elavad kolooniates • Võib tundide viisi seista liikumatult ühel jalal, pea õlgade vahel. • Enamasti hallhaigrul vaenlasi ei ole • Aktiivsed märtsist oktoobrini, mil algab nende rännak Edela-Aafrikasse Viited • Http://linnud.loodus.ee/hallhaigur • https://et.wikipedia.org/wiki/Hallhaigur • http://www.looduspilt.ee/loodusope/? page=liigitutvustused_liik&id=140 • Pildid - Google
kuid võib murda ka jäneseid, linde. Nälja korral ei ütle ära putukatest ja marjadest. Alati sööb ta hea meelega raibet. Jooksuaeg on metsnugisel juunis juulis. Pojad sünnivad 8...10 kuu pärast (aprillis mais). Vastsündinud pojad on pimedad ja paljad. Silmad avanevad neil kuu vanuselt. Imetatakse poegi kaks kuud. Pesakond püsib koos sügiseni. Suguküpsus saabub kahe aastaselt. Elavad nad reeglina umbes kümne aasta vanuseks. Looduslikke vaenlasi metsnugisel ei ole. Juhuslikult võivad teda murda hunt või ilves.
4. Toitumine Hallhüljes toitub kaladest. Täiskasvanud hallhüljes tarvitab keskmiselt 7 kilogrammi kalu päevas. Kalade kõrvalt söövad nad veeselgrootuid ja -taimi. 5. Paljunemine Innaaeg on varakevadel. Tiinus kestab 12 kuud. Pojad sünnivad veebruari lõpus ja märtsis. Poegivad Liivi lahe, Saaremaa lääneranniku ja Soome lahe jääl. 6. Vaenlased Vaenlasi peale inimese meie vetes pole. Poegi ohustavad kotkad. 7. Koht ökosüsteemis Ohustab Läänemere reostumine, küttimine ja laevaliiklus. Kohati tekitatavad hülged kahju kalamajandusele. 8. Talveüleelamine Talveüleelamisega probleeme pole, kuid poegi ohustavad pehmed talved. 9. Huvitavat: Teadlased on avastanud, et hülged kasutavad vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks.
METS-KARIHIIR SOREX ARANEUS Karihiir kaalub 515 g. Mets-karihiired asustavad metsi, heinamaasid ning põldude- ja teedevahelisi hekialasid. Eluiga 15-23 kuud. Karihiir on kogu ööpäeva aktiivne, tehes mõnekümneminutilisi puhkepause. Mets-karihiirt leidub kõikjal Eestis väljaarvatud hiiumaal! Lihtne segamini ajada Väike-Karihiirega, kes nagu nimigi ütleb, on Mets-Karihiirest väiksem samuti on Mets-karihiire karv heledam. Emane Karihiir sünnitab 5-7 poega. Pojad iseseisvuvad umbes 22 päeva pärast. Vaenlasi on mets-karihiirel päris lugematu hulk, sest sisuliselt kõik kiskjalised imetajad ja röövlinnud võtavad neid tabamise korral saagiks Huvitavaid tähelepanekuid: · Noored isendid on ebaproportsionaalselt suure peaga. · Märgates samast soost liigikaaslast, tõusevad karihiired tagakäppadele ning võivad alustada tagaajamist, mille eesmärk on s...
rõõmsate sõnadega või vastupidi. 5. Juudi pillid: suupill, halil, ukulele, sofar, didgeridoo, kinnor Austraalia muusika 1. Aborigeenid on Austraalia algasukad. Aborigeenide hõimkondi elab üle terve Austraalia ning kogu maailma rahvastikust moodustab see 1.5 %. Osa neist on sulandunud tänapäeva tavaellu, kuid osad on jäänud truuks oma rahva kommetele ja eluviisile.Nende laulude abil ravitakse haigusi, tõrjutakse vaenlasi, kutsutakse vihma, hoitakse ära üleujutusi ja juhitakse tuul sobivasse suunda. 2. Dreamtime ehk unenäoaeg saavutatakse püha instrumendi didgeridoo puhumisel. Unenäos tehakse kunstiteoseid, mis tulevad välja väga huvitavad, Need kunstiteosed jutustavad nende ajaloost. 3.
KOGUS Kogu Eesti asurkonna suuruseks hinnati 1980.te algul 85...90 tuhat paari. Hiidkolooniates on kuni 10 tuhat haudepaari (Matsalus, Linnulahel). Arvukus suureneb eriti jõudsasti siseveekogudel. Praegu on LääneEesti hiidkolooniad veidi kahanenud ja üldine arvukus on stabiliseerunud 50...100 tuhande paari juures. ÖKOSÜSTEEM Kahjurnäriliste ja putukate hävitamise tõttu loetakse kasulike lindude hulka. Täiskasvanud lindudel olulisi vaenlasi pole, küll aga esineb pesade kahjustamist näiteks teiste kajakaliikide poolt. OHUSTATUS JA KAITSE Praegu ohustavaid tegureid peaaegu ei esine. Looduskaitse alla ei kuulu. VIDEO
See aitab omandada toidust suurema osa toitainetest. Halljänesed sigivad 2...3 korda aastas. Esimene pesakond on reeglina seejuures väiksem kui järgnevad. Eestis on keskmiseks pesakonna suuruseks 3 poega. Tiinus kestab neil 40...44 päeva. Pojad on sündides karvadega kaetud ja nägijad. Poegi imetatakse kuu aega. Pärast seda saavad pojad iseseisvateks. Sigima hakkavad halljänesed aasta vanuselt. Eluiga on keskmiselt 6 aastat, ulatudes rekordiliselt 13 aastani. Halljänesel on palju vaenlasi. Teda ohustavad enamus keskmisi ja suurkiskjaid ja suuremad röövlinnud. Poegadele on ohtlikud rongad ja varesed. Tugev mõju halljäneste arvukusele on ka inimesel: nii põllumajanduses kasutatavate mürkide kui ka põllutöömasinate tõttu - jänesepoegi hukkub põllutööde ajal masinatele ette jäädes. Halljänes on tavaline jahiloom, kellele peetakse jahti koeraga.
Esimesed trompetid on pärit Vanast Egiptusest, Kreekast ja Lähis Idast ekr. Algselt kasutati neid märguandevahenditena sõjalistel ja religioossetel eesmärkidel Euroopa Päritolu: Lur on pärit Skandinaaviast Konstruktsioon: Lur on S kujuline pill, see koosneb huulikust ja erinevatest viledest. Lur valmistatud puidust või pronksist. Mängimisviis: Puhutakse. Kasutusala: Vanasti hirmutati sellega vaenlasi või peeti väetseremooniaid, tänapäeval tehakse lihtsalt heli. Aasia Päritolu: Shringa on pärit Indiast. Konstruktsioon: Shringa on C kujuline vasest või messingust valmistatud pill, koonulise ava ja eemaldatava huulikuga. Mängimisviis: Sheringat lihtsalt puhutakse. Kasutusala: Mängitakse pulmadel, matustel ja religioonsetel sündmustel. Vanasti kasutati lehmade kutsumiseks.
kirjaniku tulevikunägemus totalitaarsest olmeparadiisist, kus üksikisik on pisenenud sotsiaalselt ja bioloogiliselt determineeritud Tsitaadid romaanist “Hea uus ilm” “Sõnad on nagu röntgenikiired, kui sa oskad neid õigesti kasutada. Nad tungivad kõigest läbi. Sa loed ja tunned nagu noapistet.” “Üks sõbra peamisi funktsioone ongi kanda (leebemas ja sümboolsemas vormis) karistusi, millega me meelsasti nuhtleksime oma vaenlasi, ent ei suuda.” Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Hea_uus_ ilm http://doorofperception.com/wp-cont ent/uploads/Aldous-Huxley-03.jpeg http://en.wikipedia.org/wiki/Aldous_H uxley http://www.tsitaat.com/tsitaadid/auto rid/aldous_huxley http://epl.delfi.ee/news/kultuur/tag TÄNAN TÄHELEPANU EEST! Vaid raamatud võimaldavad inimkonda õigesti tundma õppida. (“Chrome Yellow”, 1921)
Impulsid kanduvad edasi närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid peaaju nägemispiirkonda, kus infot töödeldakse. Kõige suuremad silmad on hiid-kalmaaril (diameeter üle 30 cm), kuid kõige kompleksemad mantis shrimp'il (koorikloom, seltsist Stomatopoda), kes elab ookeani põhjas troopilistes vetes. Nii linnud (taevas) kui ka kalad (vees) neil on tugev sensitiivsus ultravioletile= arvatavasti peavad eristama toitu ja vaenlasi sinisel taustal...Siiani arvati, et süvamere kalad ei erista punast, kuna nii sügavale jõudes on valguskiirest punased pikkused kadunud. Nüüd on avastatud, et osad süvamere kalad floresseeruvad punaselt (lähedalt vaadates) tõenäoliselt annavad märku oma kohalolekust. Tänaseks on välja selgitatud, et mitmed linnu-, kala-, ja putukaliigid kasutatavad orienteerumisel või liigikaaslaste äratundmisel ultravioletset nägemist
leidnud endale kindla liitlase, kes oleks koguaeg kindlalt nende poolel ja kaitseks kindlalt koguaeg eestlasi. Või kui eestlased oleksid enda kaitse teinud nii, et see oleks mõeldud pikemaajalisemaks, mitte nagu neil oli - lühemaajaliseks. Ka kui eestlased oleksid koondunud kõik kokku ühiseks suureks armeeks, mitte ei oleks võidelnud eraldi aladena, oleks neil olnud väikene võimalus võita. Miks väike ? Sest põhjusi, mis rääkisid eestlastele vastu oli palju rohkem. Esiteks vaenlasi oli nii mitmest riigist, mis tähendab, et neid oli palju ja palju rohkem kui eestlasi. Teiseks oli vaenlaste relvastatus palju kordi parem kui eestlastel. Näiteks oli kasutusel vastastel kiviheite masin. Kolmandaks toimus rohkelt rüüsteretki ( ca 50 ). Neljandaks oli vaenlaste sõjapidamise oskus tunduvalt parem kui eestlastel. Ja viiendaks rooma paavst toetas neid vallutusi. Kokkuvõtteks oli negatiivseid vastu rääkivaid fakte rohkem , ning see on ka põhjuseks miks
ka põldude ääres, järvede-jõgede ääres jahiretkedel. Hunt on sadakümme kuni sadakuuskümmend sentimeetrit pikk, ning võib kaaluda kuni viiskümmend kilogrammi. Saba võib olla kolmekümneviiest sentimeetrist kuni viiekümne sentimeetrini. Hunte on 1997. Aasta loetluse põhjal 150 – 200 isendit. 2009. Aasta seisuga on Eestis hunte 270. Miks hunt on metsade peremees? Ta peab silmas, et kitsi palu ei saa või jäneseid ning vahest hoiab silma peal ka lammastel. Hundil vaenlasi pole, on ainult inimene. Karu hunt ei karda, ta saab karu eest ära.
Tema õigusreformil, Napoleoni koodil on olnud suur mõju paljudele tsiviilõiguse riikides kogu maailmas. Ta lõi hegemoonia üle suurema osa Mandri-Euroopa ja püüdis hajutada ideaale Prantsuse revolutsiooni. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tänu oma edule nendes sõdades. Sageli vastu rohketes hulkades vaenlasi, peetakse teda üheks kõige edukamaks juhiks eales. Peale arvukaid võitusid saavutas prantsusmaale juhtiva koha euroopas. Napoleon Dynamite Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Napoleon sündis 15. augustil 1769, teine 8 lapsest, tema perekonna
Prantsuse klassitsismi suurimad saavutused kuuluvad näitekirjandusse. Elulähedasem ja vormilt vabam oli komöödia, mille suurim esindaja oli MOLIERE. Oli rändnäitleja, loob trupi jaoks farsse ja kaks farsskomöödiat. Moliere loomingu kõrgperiood algas komöödiaga "Naeruväärsed eputised" (1659), milles ta pilkab aristokraatseid salonge ja seal harrastatavat kirjandust. Komöödiates "Meeste kool " ja "Naiste kool" naeruvääristab ta iganenud kiriklikku moraali. Need toovad hulga vaenlasi. 1664 esitab Moliere kolm vaatust teoksilolevast komöödiast "Tartuffe", milles toob lavale petisest kirikumehe, kes vagaduse maski all maiseid hüvesid ahnitseb. Keelati ära , autorile nõuti tuleriita. Uued komöödiad: "Don Juan" ( 1665) "Ihnus" (1668), Peategelane Harpagon on muutunud ihnuse võrdkujuks, kes näljutab ennast ja teisi, türanniseerib kõiki. Viimasteks kõrgkomöödiateks peenutsevaid salongikombeid ja pretsioosset
REFORMATSIOON SVEITSIS Saksamaal levis reformatsioon teistesse maadesse, igas riigis oli see aga omamoodi erinev ja võttis omaks erinevd tõekspidamised. Sveitsis oli reformatsiooniga seotus kaks isikut Ulrich Zwingli ja Jean(Johann) Calvin. Zwingli nõudmised reformatsioonis olid küllaltki radikaalsed. näiteks: nõudis ta, et kirikust viidakse välja püha pildid, et jumalateenistus oleks lihtne. Piibli katkendite lugemine. Oreli mängu pidas ta liiga suursuguseks ja pidas õigemaks kui kogudus koos laulab. Ta tegeles ka heategevusega eriti vaeste ja haigete eest hoolitsemisega. Tema algatusel rajati varjupaiku ja hospitale. Teine tähtis usu ümberkorraldaja oli Calvin, kelle mõju reformatsioonile oli oluliselt suurem kui Zwinglil. Calvinkirjuas raamatu ristiusu õpetus, milles ta esitas oma põhiseisukohad. Kõige olulisem Calvini õpetus oli : Ettemääratused ehk predestinatsiooni õpetus. See tähendas, et iga inimese saatus on jumala pool...
Lumekakk Lumekakud on ühed suuremad kakulised. Nende tiivaulatus on 142 - 166 cm. Lumekakud pesitsevad enamasti tundrates, eelistavad kiviseid, kaljuseid territooriume, kus on kerge jälgida saakloomi ja vaenlasi. Isasloom on peaaegu valget värvi, väheste tähnidega, emaslind on kirjum. Lumekakk toitub Arktikas peamiselt hiirelaadsetest - lemmingutest . Muudes kohtades tarbib ta valgejäneseid, kärpasi ja linde. Arktilises suves on kogu aeg päev, talvel on kogu aeg külm ja pime. Selle eest kaitseb teda hästi paks sulekiht. Karmil talvel on väga vähe söödavat. Sügiseti koguvad lumekakud endale paksu rasvakihi, et talve üle elada . Lumekakk
Sinna jääb ta kuuks ajaks. Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg, haruharva rohkem. Noor hülgepoeg on kaetud tiheda valge karvaga, mis aitab tal vaenlaste eest varjatuks jääda. Nooruskarvastik kaob umbes kuu aja vanuselt ja asendub tumedamaga. Juba paari päeva vanuselt on ta võimeline ujuma aga seda ainult äärmise vajaduse korral. Imetatakse poega umbes kaks kuud. Suguküpseks saavad noored hülged tavaliselt viieaastaselt. Looduslikke vaenlasi viigerhülgel Läänemeres ei ole. Noori poegi võivad ohustada kotkad. Peamiseks vaenlaseks on neile läbi aastasadade olnud inimene, kes küttis neid nii liha kui naha pärast. Suurt mõju avaldab ka inimese poolt kasutatavate mürkainete sattumine merre. Mürkained ladestuvad hüljestesse ja seetõttu langeb neil viljakus ning elujõud. Mere saastumine on hüljeste arvukusele avaldanud arvatavasti isegi rohkem mõju kui otsene küttimine. Just inimese mõju tõttu on
Suurim teada olev sukeldumissügavus on 250 meetrit. Sukeldumiseks kasutavad nad oma ujujalgu ja tüüriks saba. Pingviinid pesitsevad kolooniatena. Koloonias võib olla kuni miljon isendit. Pesa on harilikult kas kividest platvorm või endakraabitud koobas. Pesas ehk kurnas on 1-3 muna (väiksematel pingviinidel rohkem). Tavaliselt hauvad ja hooldavad poegi mõlemad vanemad. Pingviinide poegade koorumine võtab aega umbes 64 päeva. Pingviinidel on vähe vaenlasi. Kõige suuremateks on suur-änn ja merileopard. Suur-änn ohustab pingviine maismaal, merileopard aga meres. Kalmaare ja kalu püüavad söögiks keiserpingviinid, kuningpingviinid ja teised suuremad pingviinilised. Väiksemad pingviinid toituvad aga väiksemast saagist – vähilistest. Kasutatud kirjandus: (http://miksike.ee/docs/referaadid2005/pingviinid_kaileola.htm) http://entsyklopeedia.ee/artikkel/pingviinilised2
jäsemed silmad Suu ja hambad Teravad, peenikesed, tahapoole kõverdunud kõrvaava Kuulmine kehv Kuulmine vilets Kaitse vaenlaste küünised mürgihambad Vaenlasi ei ole vastu (värv jne) Elupaik Niitudel, kuivad Metsades Jõgede ääres Veekogude ääres alad Põhitoit Teised Loomad, ussid, Teised Rohelised väiksemad limustest ja väiksemad taimed löoomad putukatest kuni loomad
Siis kuninganna hakkab munema ema- ja isavapsiku mune Vastsed Kuninganna muneb 1 muna igasse rakku ja need valmivad nädala jooksul 5 astmeline areng Isased Lahkuvad pesast peale täiskasvanuks saamist Surevad peale paaritumist Surm ja vaenlased Surevad sügises, aga noored kuningannad jäävad ellu ja teevad uued pesad Suurim oht neile on elukohtade hävimine Inimesed tapavad neid järjest rohkem Pole looduslikke vaenlasi Inimesed Inimesed söövad neid Tavaliselt friteeritud või söödud vapsiku sashimina VAAM energia jook Tänan kuulamast!
Selleks moondas ta end kotkaks. Ta tegi oma armastatu surematuks ja Ganymedes jäigi Olümposele jumalate veinikallajaks. Zeus võrgutas Leda, tulles tema juurde luigena, ning Leda sünnitas Zeusile poja Polydeukese ja tütre Helena, maailma kõige ilusama naise. Mõne legendi järgi olevat Leda munenud kaks muna, millest lapsed olevat koorunud. Tyndareosega sai Leda poja Kastori ning tütred Timandra, Phoebe, Philonoe ja Klytaimestra. Hera kiivus ning raev jälitasid tema vaenlasi, nagu näiteks Letot ja Kallistos, võistlejaid ja isegi nende lapsi, nagu näiteks Herakles. Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele, kui esmasündijale, õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa saates kaks madu imiku eas Heraklese juurde, kägistas Herakles need maod.
Selle loojaks on oletatud 8. sajandil elanud anglosaksi munka. Beowulf" räägib nimitegelase seiklustest ning au ja kuulsuse kogumisest. Noormees tappis kohutava koletise Grendeli ning tolle jõleda ema. Surma eel pidas ta veel koos ustava alamaga hirmsa tapluse draakoni vastu, kellest nad lõpuks siiski jagu said. Sellest sai kangelase viimne heitlus. Lisaks oma imelistele sõdalaseoskustele oli Beowulf suurepärane valitseja. Geatid austasid oma isandat ning juba sangari kuulsus takistas vaenlasi tema alamaid kimbutada. Beowulf oli just selline nagu pidi olema iga hea sõjamees ustav, aus ning armuandlik. Mees pidas meeles tänuvõlga ning tasus selle kindlameelselt. Kangelane ei pannud küll alust uuele rahvusele, küll aga oli ta ideaalne valitseja ning oma rahva püsimajäämise eest võitleja
muid pisiloomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. Paaritumine Jaaguarid elavad tavaliselt üksikult, paarid moodustuvad vaid pulmaajal. Jaaguaril võib olla 4-5 poega aastas. Emane ja isane elavad koos ainult 90 kuni 170 päeva. Käitumine Jaaguarid on head ujujad ja ronijad. Nad veavad sageli oma saagi puu otsa ja söövad seal. Ökoloogia Suurkiskjana on tal peale inimese vähe vaenlasi. Jaaguari võib looduses ohustada vaid anakonda, kelle peale jaaguar ka ise jahti peab. Eluiga Jaaguar elab looduses keskmiselt 1012 aastaseks, vangistuses kuni 22-aastaseks. Aivar Siska 12.02.2012 Mütoloogia Jaaguar on paljude indiaanihõimude mütoloogias oluline tegelane. Teda seostatakse nii tule
M.Chagalli tööd elurõõmsad, vabad ängistusest Naivism teadlik lapselik kohmakus, proportsioonide eiramine, detailirohke jutustamisrõõm H.Rousseau I.Generalic talupoegade elu, pühad, tseremooniad USA kujutati ilustamata linnaelu, sünge meeleolu, puudus avalik toetus kujutatavalae kunstile, A.Wyeth Mehiko olulised ühiskondliku-poliitilise sisuga seinamaalid, teema ajalooline, D.A.Siqueiros Venemaa/Saksamaa skulptuurid jõulised karmi silmavaatega kangelased, vaenlasi kujutati poolloomaliku koletisena, Nõukogude arhidektuuri eeskujudeks said klassitsism ja elektika, Nõukogude liidus oli keelatud alasti keha kujutamine, Saksamaal suursugused paraadid, väljakud, auväravad, valguskunsti efektid Konstruktivism on abstraktse kunsti olulisemaid stiilisuundumusi, mis umbes 1913. aastast alates on kubismist ja futurismist (vt 20. sajandi kunst) välja arenenud. Kujutis konstrueeritakse vaid geomeetrilistest elementidest (ring, ristkülik, kolmnurk) ja
Rästikute toidust moodustavad põhiosa hiired. Rästikud on Oktoobrist Aprillini talveunes. Rästik hammustab inimest vaid siis kui talle peale astutakse või kätte võetakse. Rästik on looduskaitse all. Nastik Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Nastikut kohtab enamasti saartel või rannikualadel. Erinevalt rästikust pole nastik mürgine. Looduses on nastikul palju vaenlasi. Nastik on looduskaitse all. Arusisalik Arusisalik on 10...16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. Arusisalik elab enamasti niiskematel aladel. Talve veedavad sisalikud talveunes. Keskmine eluiga on 4, maksimaalne 8 aastat. Arusisalik on looduskaitse all. Kivisisalik Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik, kelle kehapikkus on 16...18 cm. Kivisisalikud on Eestis üsna haruldased. Saartelt pole kivisisalikke leitud. Nad toituvad väikestest selgrootutest.
nahakurd. Suured silmad on talle kasulikud ,sest et ta näeks öösel pimedas , sest lendoravat näeb peamiselt öösiti. Lendorav ei lenda sõna otseses mõttes, vaid liugleb: õhku hüpates tõmbab ta jäsemete vahel oleva nahakurru pingule ja seejärel liugleb paarkümmend meetrit. Lendu saab ta juhtida saba abil. Maandudes ta pidurdab, saba alla painutades. Kui ta maandub puule siis ta jookseb kohe puu teisele poolele, et võimalike jälitajate eest ära pääseda. Vaenlasi on tal väga palju: nugised, kakud jne. Lendorav elab peaaegu koguaeg puu otsas, ta tuleb maapinnale ainult siis kui on väga vaja. Talle meeldib elada vanade puude otsas, kus on palju puuõõnsusi, kuhu ta saab oma pesa teha. Lendorav sööb puude pungi, noori oksi, seemneid jne. Talvel kogub ta toitu et külma üle elada. Pojad sünnivad neil mais-juunis ja tavaliselt 2 kuni 4. Pojad on paljad ja pimedad. Kahe nädala pärast hakkavad nad nägema, imemise lõpetavad kuu aja ja iseseisvaks
räimed ei talu eredat päikesevalgust, samal ajal on aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. Kui kudemisaeg kätte jõuab (tavaliselt aprillist juulini), siis suunduvad räimeparved rannikualadele. Koelmud paiknevad 4...12 m sügavusel ning neis on tähtis veetaimestiku olemasolu - nimelt arenevad räime marjaterad pruun- ja punavetikatele kleepunult. Räimemaimud toituvad selgrootute, peamiselt aerjalaliste vastsetest. Meres on räimel ohtralt vaenlasi: ta on toiduks paljudele röövkaladele, hüljestele ja kajakatele. Peale selle on hulk kalu, kes toituvad räime marjast. Räim on üks tähtsamaid püügikalu kogu Läänemeres, teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Vaenlaste ohtruse ja suure väljapüügi tõttu tekkiva kahju kompenseerib räim suure järglaste arvuga. Ei kuulu looduskaitse alla.
Paljunemine Vastassugupoolt meelitavad Krokodillid eritades oma kehale muskuse- lõhnalist ainet. Emane muneb olenevalt liigist 10-100 muna kas mudasse või kõdunevatest taimedest pessa. Ta valvab mune kogu haudumise ajal. Enne haudumist hakkavad pojad häälitsema ning ema kaevab nad siis hoolikalt välja. Krokodillid hoolitsevad oma poegade eest ka hiljem. Vaenlased Krokodillidel looduslikke vaenlasi praktiliselt ei ole. Küll aga on inimesed neid suurtes kogustes hävitanud, tavaliselt naha, kuid ka rahvameditsiini otstarbeks. Tänapäeval on nahka lubatud võtta vaid farmides kasvatatavatelt krokodillidelt. Faktid o Pikim kõigist teadaolevatest krokodillidest on 7,5 meetrit pikk o Kõige lühem krokodilli liik on 1,5 meetrit. Videod http://www.youtube.com/watch?v=DBNYwxDZ_pA http://www.youtube.com/watch?v=3GegKdMRVC4
varieerivat didzeriduud (2m pikkune puidust toru). Aborigeenid suhtlevad oma esivanematega rituaalsetel kombetalitlustel, kus nad saavutavad transiseisundi. Transsi jõudmisel on oluline osa muusikal, mida ei peeta lihtsalt kunstiks, vaid suhtlemiseks üleloomulike jõududega. Unenägudes saadud laulud jutustavad esivanemlikest olenditest, kes võisid olla loomad või linnud, vahel võtsid inimkuju, sageli olid nad hiiglased. Nende laulude abil ravitakse haigusi, tõrjutakse vaenlasi, kutsutakse vihma, hoitakse ära üleujutusi jne. Ilma esivanematega sidet pidamata ei sünni ei laulud ega ka tantsud. Korroborirituaalid on dramaatilised etendused, mille käigus tantsu, laulu ja miimika abil kantakse ette hõimu müütilisest minevikust pärit lugusid. Avalikel tseremooniatel osaleb kogu suguharu, näitlejateks ja lauljateks on mehed. Saateks kasutatakse rütmipillidena gonge, trumme, aga ka bumerange. Pillid:
,,Hamlet" ,,Hulluse ohtlik mask" Hulluse ohtlik mask. Võib-olla mask sellepärast, et ta tegelikult ei olnudki hull, vaid kõigile jäi selline mulje. ohtlik? Võib-olla sellepärast, et sellega kaasnes palju vaenlasi... Hamlet oli hull sest ta nägi oma isa vaimu? Ma ei usu. Sest enne seda, kui hamlet vaimu nägi, nägid seda ka vahipidajad, kes sellest üldse hamletile rääkisid. Aga miks ema seda vaimu ei näinud ei oska öelda. Ehk sellepärast, et vaim ilmutas ennast ainult nendele kellele oli vaja end ilmutada. Mina ei arva, et halmet oleks olnud hull, ta sai teate osaliseks, mis pani ta vastavalt käituma ja teada saadest et ta onu tappis ta isa, tekitab ju vaenu ja kättemaksu himu
Eestis elab ta peamiselt Saare- ja Hiiumaal ning Lääne-Eesti rannikualal. Eestis pesitseb ligi 200 paari merikotkaid. Ta elutseb merede, järvede ja jõgede lähedal. Pesa teeb ta ranniku- ja rabametsadesse, harilikult männi otsa, harvem ka kaljudele. Merikotkas sööb veelinde ja kalu, meelsasti ka imetajate raipeid, harvemini metskitsetallesid ja jäneseid. Saagi varitsemiseks kasutab kindlaid istekohti, nt suuri kive ja vanu puid. Merikotkal looduslike vaenlasi pole. Möödunud sajandi kuuekümnendatel taimemürkide ja muu inimtegevuse tagajärjel Eestis kriitilise piirini viidud arvukus on tänu intensiivsele kaitsekorraldusele alates 1977. aastast tasapisi tõusnud ja tänaseks on pesitsevate paaride arvukus meil 110-120 paari. Euroopas elutseb 5.000-6.000 paari. Anu Henk
Koostage 2 toiduahelat: Sookail -> Konn -> Sookurg Haab -> Valgejänes -> Kaljukotkas 7. Populatsioon Tooge näide antud koosluses, selgitage põhjuseid Kasvavast populatsioonist: Konnad - rabas pole palju kalasi, kes sööksid konnakullesid. Kahanevast populatsioonist: Harilik mänd tarbib rohkem ressursse, kui haab ja selle pärast on haab kahanevas populatsioonis. Stabiilsest populatsioonist: Tupp-villpea saab piisavalt ressursse ja pole palju vaenlasi. 8. Inimtegevuse mõju ja ökoloogilise tasakaalu Nimetage inimtegevusega kaasnevaid looduskeskkonna probleeme, mis võivad nihkumine mõjutada antud ökosüsteemi, selgitage Saastumine, loodusvarade liigne kasutamine Kirjeldage ökosüsteemis toimuvaid muutusi ökoloogilise tasakaalu nihkumise tagajärjel Pole piisavalt toitu, loomad hukkuvad suurel hulgal - liikide väljasuremine 9. Evolutsioon Selgitage antud koosluse organismide näitel mõisteid liik ja
Toitumine Väiksemad krokodillid söövad kala, suuremad söövad ka imetajaid ning linde. Suuremad liigid vahel ründavad ja söövad inimesi. https://www.youtube.com/watch?v=4h9re1bHt40 Paljunemine Emane muneb olenevalt liigist 10-100 muna kas mudasse või kõdunevatest taimedest pessa. Ta valvab mune kogu haudumise aja. Enne haudumist hakkavad pojad häälitsema ning ema kaevab nad siis hoolikalt välja. Vaenlased Krokodillides looduslike vaenlasi praktiliselt ei ole. Küll aga on inimesed neid suurtes kogustes. Tavaliselt naha, kui ka meditsiini otstarbeks. Tänapäeval on nahka lubatud võtta vaid farmi krokodillidelt. https://www.youtube.com/watch? v=qQMgI2UDEJU Tähtsus looduses ja inimese elus Krokodillide nahast valmistatakse tarbeesemeid. Krokodillid hävitavad ja piiravad kahjureid. Nad on toiduks nii loomadele kui ka inimestele. Huvitavaid fakte Krokodillide sugu sõltub temperatuurist. Alla
Tuntuim kunstnik: David Alfari Siqueiros David Alfari Siqueiros Frida Kahlo autoportree Mehhiko Ameerika piiril 1932 Totalitaarsete riikide kunst Vaimne terror ja püüd kontrollida rahvast Avangardistlik kunst oli totalitaarsetele riikidele kasutu ja ohtlik. Uuenduslik kunst eeldab ja soosib isikuvabadust ja iga inimese õigust omapärale- avangardistliku kunsti keelamine ja hävitamine. Kunsti kasutamine propagandana, eeskujudeks realism ja academism Sõdade ajal kujutati vaenlasi poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi aga õilsate kaitsjatena Skulptuuris ülistati suuri juhte, revolutsioonisündmused NSV Liidus rõhuti humanistlikele loosungitele, Saksamaal rassitemaatikale NSV Liidu peamine arhidektuuri peamised eeskujud 19. sajandi klassitsism ja eklektika, Saksamaal eeskujudeks Egiptus ja Mesopotaamia Heinrich Knirr Hitleri portree. 1937 Aleksandr Deneika Sevastoopoli 1942 kaitsmine Albert Speer Põhja-lõuna telje Suure Halli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
