Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA EESTI JAOKS OLULISED RISKIFAKTORID Referaat Juhendaja: Rainer Asuküla, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 SISSEJUHATUS Referaati eesmärgiks on anda ülevaade Eesti jaoks olulisemate riskifaktorile. Eesti Meditsiinistatistika andmetel on Eesti elanike peamiseks surma põhjuseks südame- veresoonkonna haigused, teisel kohal on pahaloomulised kasvajad ning kolmandal kohal
Ülesanne 2. SÜDA Südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid Südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid jagatakse kaheks. Nendeks, mida inimene saab (ja tulebki) ise mõjutada ja nendeks, mida ei saa. Siit saate teada, millised on südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid ja kuidas hinnata järgmise kümne aasta jooksul surmaga lõppeda võiva südame-veresoonkonna haiguse teket. Pöördumatud riskifaktorid, Pöörduvad riskifaktorid, meist olenevad looduse poolt määratud Kolesterool (vere kõrge Meesugu (meestel esineb südameinfarkti sagedamini, kui kolesteroolisisaldus) naistel) Vanus (>45 aasta; mida vanem on inimene, seda suurem on Vererõhk (kõrgenenud vererõhk) infarkti haigestumise risk)
enne menopausi. Arvatakse, et umbes pool luumassi vähenemisest võib olla toimunud juba enne naise östrogeenitaseme langemist, mis tähendab, et menopaus ei saa olla ainsaks haiguse põhjustajaks. Luude tugevust on võimalik kontrollida testidega. Tavalise uriiniprooviga saab osteoporoosi varased hoiatusmärgid teha kindlaks juba enne, kui röntgenpilt näitab mingit nõrgenemist. Samuti tuleks uurida, kuidas oma luude tugevustja struktuuri säilitada. OSTEOPOROOSI RISKIFAKTORID Esikohale tuleb seada toitumine ja elustiil, neid saab inimene ise mõjutada. Õige toitumise juurde kuulub küllaldane kaltsiumi ja fosfori saamine toiduga ning kaltsiumi väljuvate toiduainete mõistlik tarvitamine. Suitsetamine soodustab osteoporoosi väljakujunemist, sest nikotiin takistab kaltsiumi kasutamist luu ehitamiseks. Rohke alkoholi pruukimine soodustab osteoporoosi, kuna alkohol suurendab kaltsiumi väljutust kehast
Arteriaalne Hüpertooniatõbi ehk Hüpertensiivne kriis Ateroskleroos - Krooniline Südame isheemiatõbi Stenokardia ehk Müokardi infarkt Endokardiit - Müokardiit - hüpertensioon kõrgvererõhutõbi atherosclerosis kardiovaskulaarne Morbus ishaemicus rinnaangiin Infarctus myocardii Endocarditis Myocarditis Morbus hypertonicus puudulikkus cordis - MIC Angina pectoris - MI M Häiritud on Süstoolne >140 Vererõhk tõuseb Krooniline arterite 1. Südamelihas ei saa Pärgarterite Pöördumatu Südame sisekesta Südamelihase õ arteriaalse rõhu mmHg ja diastoolne äkki kõrgele haigus, mida südamepuudulikkuse piisavalt verd, k...
Äge püelonefriit Krooniline Äge glomerulonefriit Krooniline Krooniline Neerukivitõbi Kusepõiepõletik ehk püelonefriit ehk glomerulonefriit neerupuudulikkus tsüstiit krooniline neeruvaagnapõletik Mõiste Bakteriaalne põletik Loiult kulgev Neerupäsmakeste Krooniline Progresseeruv Neerus kivid Põletikulised neeruvaagnas ja mikroobide poolt immuunpõletik immuunpatoloogiline seisund, mille puhul muutused põie tubulointerstitsiaalse põhjustatud põleti...
Rauavaegusaneemia Hemolüütiline Megaloblastiline Äge leukeemia Krooniline müeloidne Krooniline Hemofiilia aneemia aneemia leukeemia lümfoidne leukeemia Mõiste Kehvveresus Erinevate Tekib peamiselt Vere vähkkasvaja, Lümfotsüütide Kaasasündinud tekkinud kaasasündinud või foolhappe ja mille puhul tekib kontrollimatu haigus, mis tekib rauapuuduse tõttu omandatud haiguste B12vitamiini palju valgeliblesid proliferatsioon vereplasma organismis tagajärjel tekkiv puud...
STENOKARDIA ISHEEMIATÕBI MÜOKARDIINFARKT Marianne Mägi Sirje Reinumets Õde Tase I Südame veresoonkonna haigustesse surevus on Eestis pidevalt esikohal. 1998a. lõppes see letaalselt 46% naistele 64% meestele Südamehaiguste riskifaktorid jagunevad: Mõjutamatud Mõjutatavad pärilikkus vere kolesterooli- vanus sisalduse tõus meessugu hüpertensioon diabeet suitsetamine liikumisvaegus stress alkoholi ligtarbimine ISHEEMIATÕBI Südamelihase verevarustuse vähenemine või lakkamine koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase
Päikesekiirguses 1,5 tunniga Kuivanud eritiste kuivkuumutamisel 100o juures 45 minutiga Keetmisel 1 minutiga Desinfektsiooniaine toimel 15 minutiga Tuberkuloos ei levi: Kätlemisel Samade toidunõude kasutamisel Otsesel kontaktil vigastatud nahka kaudu Tuberkuloositekitaja ülekandmisel inimeselt inimesele on määravaks 4 faktorit: 1. Haige nakkusohtlikkus 2. Bakterite kontsentratsioon õhus 3. Kontakti kestus TB-haigega 4. Inimese organismi tervislik seisund Riskifaktorid Ülerahvastus, immigratsioon, linnastumine Vaesus, kehvad elutingimused Töötus Alatoitumus HIV/AIDS Narkomaania Alkoholism Suitsetamine Nakatumine ei tähenda veel haigestumist Tuberkoluusi Tuberuloosi PÕEB TUBERKULOOSI nakatunud haigestunud Esinevad haigussümptomid EI OLE TUBERKUSOOLI HAIGE Võivad sageli levitada
Definitsioon Põhjused ja Patogenees Sümptomid Diagnoosimin Ravi riskifaktorid e Krooniline on pöördumatu Tubakasuits Õhu liikumine Düspnoe -Spirokgraafia KOKi korral on obstruktiivne ja süvenev Kutsetöö hingamisteed Krooniline uuring oluline järgida: kopsuhaigus protsess Siseruumide es takistub köha Ja vajadusel · terveid bronhides, mille õhusaastatus ning see on Rögaeritus -füüsiline eluviise
asukoht 2010 Sisukord Milleks on vaja tööohutust?........................................................................................... 3 Mõned huvitavad fatkid seoses tööohutusega............................................................3 Müra............................................................................................................................... 4 Töövahendite ohutu kasutamine, riskifaktorid ja nende välja selgitamine.................... 4 Töötajate juhendamine ja koolitamine.......................................................................6 Kasutatud kirjandus:.......................................................................................................9 Milleks on vaja tööohutust? Igal aastal leiab Euroopa Liidus aset 5720 surmaga lõppevat tööõnnetust ning miljonid inimesed saavad töökohal vigastada või kahjustub nende tervis. Töövõtjaid
kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Suitsiide esineb nii meeste kui naiste seas, kuid on olemas teatud riskigrupid, kelle puhul on risk suurem. Riski suurendamisel mängivad suurt rolli mitmed tegurid nagu alkoholi tarbimine, tervislik seisund, perekonna olemasolu ja toetus ning veel paljud tegurid. Antud referaadis on välja toodud kuidas suitsiidi plaanivat inimest ära tunda, millised on riskifaktorid, riskide raskusastmed ning kuidas antud olukorras käituda ja suitsiidi ära hoida. 1 SUITSIID Enesetapp ehk suitsiid on paljutahuline fenomen, mis on sajandeid köitnud filosoofide, teoloogide, arstide, sotsioloogide ja loomeinimeste tähelepanu. Prantsuse filosoof Albert Camus' avaldab oma teoses Sisyphose müüt arvamust, et enesetapp on ainus tõsiseltvõetav filosoofiline probleem (WHO 2000). 1.1 Suitsiidi riski ära tundmine
.. 7 TURUSTAMINE.........................................................................................................................7 Konkurendid ja konkurents......................................................................................................8 ETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONAL...........................................................................11 PROJEKTI MAKSUMUS JA RAHASTAMINE..................................................................... 12 PROJEKTI RISKIFAKTORID................................................................................................. 13 SWOT analüüs...........................................................................................................................14 ETTEVÕTTE ÜLDANDMED Ettevõtte nimi: OÜ Rätsa puhkekodu Ettevõtte juriidiline vorm: Osaühing Registreerimise aeg ja koht: Rakvere 24.05.2008 Aadress: Lääne-Virumaa Rakke vald Räitsvere küla Telefon: +372 55 675 199 Faks: 985-94-000
.................................................................................................. 2. Mis on osteoporoos?............................................................................................................ 2.1 Primaarne osteoporoos................................................................................................... 2.2 Sekundaarne osteoporoos............................................................................................... 3. Osteoporoosi riskifaktorid ja sümptomid............................................................................. 3.1 Mittemuudetavad riskifaktorid....................................................................................... 3.2 Muudetavad riskifaktorid............................................................................................... 4. Osteoporoosi ennetamine ja ravi.......................................................................................... 4.1 Osteoporoosi ennetamine..
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 SUITSIID............................................................................................................................3 0.1 Suitsiidi riski ära tundmine........................................................................................ 3 0.1.1 Riskifaktorid....................................................................................................... 4 0.1.2 Riski suurus.........................................................................................................6 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................9 SISSEJUHATUS
Osteoporoos Leena Tauk ja Karl Johannes Kalma Mis on osteoporoos? Luudehõrenemine ehk skeleti haigus. Primaarne ja sekundaarne osteoporoos. Murde esineb sagedamini selgroo lülikehades, randmepiirkonnas ja puusapiirkonnas reieluukaelas. Osteoporoosi riskifaktorid Mittemuudetavad Muudetavad riskifaktorid riskifaktorid · Vanus · Naissugu · Alkoholi tarbimine · Osteoporoos perekonnas · Suitsetamine · Eelnev luumurd · Madal kehakaal · Rass · Halb toitumine ·
seisund. INFARKTI HETKEL Tavapäraselt tunneb inimene sügavat rasket pigistus- ja valutunnet rinnaku taga, kuid kuni 10% infarktidest kulgevad ilma valuta. Valu võib olla ka seljas, õlas võivasakus käes. Haiguse tekkimise riskitegurid On mitmeid riskifaktoreid, mis soodustavad südameinfarkti teket. Üht osa riskifaktoritest ei saa mõjustada, teisi faktoreid saab (ja tulebki) mõjustada. 1. Riskifaktorid, mida ei saa muuta - meessugu (meestel esineb südameinfarkti sagedamini, kui naistel) - vanus (>45 aasta; mida vanem on inimene, seda suurem on infarkti haigestumise risk) - eelsoodumus südamehaiguste tekkeks (südamehaigused esinenud perekonnas <60 aastastel lähisugulastel) - lakanud menstruatsioon e. menopaus naistel (südameinfarkti haigestumise risk suureneb järsult) 2. Riskifaktorid, mida saab ja tuleb mõjutada (vähendada)
Lähisuhetevägivalla võib liigitada ekspressiivseks ja instrumentaalseks. Vaimse –ja psüühilise väärkohtlemise tunnused Kohanemishäired, äge stressreaktsioon , posttraumaatiline stresshäire, ennast-kahjustav käitumine, erakordselt enesesse tõmbunud või agressiivne, väldib füüsilist kontakti, kardab minna koju, kannab keha varjavat, ilmastikule mittevastavat riietust, sageli puudub koolist- hilineb, tõrjumine, emotsioonide puudumine, hooldamatus, peresisesed riskifaktorid, sotsiaalsed riskifaktorid (nt. tervis, haridus, huviringid), peret iseloomustavad riskifaktorid. Väärkohtlemise tagajärjed. Korduv kahjustav käitumismuster, nt. füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise tagajärg, psühhomaatilised haigused, mille põhjustajaks on stress. Hirm loob suhted, kus pole usaldust ning tõe varjamine saab lapse eesmärgiks, sinikat- ja marrastused kehapiirkonnas jm. surm, prostitutsioon, alkoholism, narkootikumid, koolist välja langemine, kriminaalne
Hemofiilia Teised nimetused: Koagulopaatiad; Hemorraagilised diateesid Definitsioon: Vere hüübimissüsteemi haigused, mille korral esineb veritsustendents tingituna ebaadekvaatsetest hüübimisfaktoritest. Põhjused, esinemissagedus ja riskifaktorid: Normaalne vere hüübimine on kompleksne protsess, milles osaleb 20 erinevat plasmavalku, mida tuntakse vere hüübimisfaktorite nime all. Normaalsetes tingimustes toimub rida keemilisi protsesse, mille käigus kasutatake ära hüübimisfaktorid fibriini moodustumiseks, mis peatab veritsuse. Kui esineb teatud hüübimisfaktorite osaline defitsiit või need puuduvad, siis vere hüübimine on takistatud ja tekivad erineva raskusastmega veritsusprobleemid.
Murdeealiste ülekaalulisus: mõjud ja teraapia Referaat Carry Kangur Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Tartu Ülikool Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Riskifaktorid ja takistused T.E.E.N.S. programmis osalenutel.............................................................3 Sotsiaalvõrgustiku mõju ülekaalulisusele.............................................................................................4 Käitumuslik teraapia ja sibutramiin......................................................................................................5 Kokkuvõte......................................................................................................
aktiivsus, alkoholitarbimine ja psühhosotsiaalne stress. · Kindlasti tuleks pöörata tähelepanu sportimisele, eriti nooruses, et kindlustada endale parem tervis tulevikus. Ateroskleroos · Ateroskleroos ehk arterilubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. · Riskifaktorid: suitsetamine, suhkrutõbi, rasvumine, meessugu ja perekondlik eelsoodumus Isheemia · Isheemiatõve korral on tegemist südamelihase verevarustuse vähenemise või lakkamisega koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase kahjustus. · Riskifaktorid: suitsetamine, vähene kehaline koormus, stress, diabeet, kõrge iga, meessugu Krooniline südamevereringe puudulikkus
Kuigi järjest kasvav ülekaalulisuse probleem laste ja noorukite seas tõstab riski haigestuda diabeeti juba nooremas eas. Esmane ravi on dieet, kehakaalu kontroll ja füüsilise koormuse suurendamine. Kui vaatamata sellele püsib veresuhkur kõrge, tuleb raviskeemi lisada tabletid või mõnel juhul ka insuliin. Sageli on vaja raviskeemi lisada ka vererõhku ja kolesterooli alandavad ravimid, et vähendada tüsistuste riski. 2. tüüpi diabeedi riskifaktorid · Vanus üle 40 eluaasta · Diabeedi esinemine perekonnas · Ülekaal ja/või kõhupiirkonna rasvumine · Eelnenud veresuhkru omastamise häire · Kõrgenenud vererõhk · Kõrgenenud kolesterool · Eelnevad südame- ja veresoonte haigused · Naistel rasedusaegne diabeet Sümptomid ehk haiguse avaldumine Haigustunnused ( näiteks suukuivus, janu, väsimus jt.) võivad avalduda tagasihoidlikult või üldse puududa
Ateroskleroos Sander Õigus Tekkepõhjused · Peamised ateroskleroosi riskifaktorid on kõrgenenud vererõhk. · suitsetamine · Rasvumine Sümptomid ehk avaldumine · Sagedasemad märguanded on: · Ajus:transitoorne isheemia, insult; · Südames: südamelihase infarkt; · Kui suure arteri sulgus tekib järsku, võivad tagajärjed olla eluohtlikud. Diagnoos · Kõikidel juhtudel tehakse aga vereanalüüs, et teada saada erinevate rasvaühendite sisaldust veres. Ravivõimalused · aspiriini regulaarne tarvitamine.
Diabeetiline autonoomne neuropaatia Jaak Timberg Tartu, 2010 Sissejuhatus · Vormid - Subkliiniline - Krooniline perifeerne sensomotoorne neuropaatia - Fokaalsed neuropaatiad - Autonoomne neuropaatia · Põhjustatud peente närvikiudude kahjustusest · Autonoomse NS düsfunktsioon · Raskemaid häireid esineb kuni 14%-l diabeediga patsientidest Riskitegurid · Korreleerub diabeedi kestuse ja glükoosi taseme kontrolliga · Riskifaktorid - kõrge KMI - suitsetamine - kardiovaskulaarhaigused - kõrgenenud TG Süda ja veresoonkond · Verevooluhäired nahakapillaarides · Kardiaalne denervatsioon, valutu müokardiinfarkt · Kuumatalumatus · Ortostaatiline hüpotensioon · Tahhükardia, koormustaluvuse vähenemine · Müakardiinfarkti suurenenud risk Seedetrakt · Kõhukinnisus · Kõhulahtisus · Söögitoru düsfunktsioon neelamishäiretega · Roojapidamatus · Gastroparees anoreksia, iiveldus,
AMD JA TOITUMINE Referaat silmahaigustes Juhendaja: C. Räppo Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................2 1.AMD.......................................................................................... 4 1.1Vormid...........................................................................................4 1.2 Riskifaktorid..................................................................................6 1.3 Sümptomid....................................................................................6 2.TOITUMINE JA AMD.....................................................................7 2.1 AREDS ja AREDS2...........................................................................7 2.2 Toidu tarbimise mustrid.................................................................8 2.3 Vahemere dieet.....
haigus, mis avaldub kesk- või vanemas elueas. On kõige sagedasem glaukoomi vorm. Seda määratletakse avatud nurgana, kuna vesivedelikul on lahtine juurde pääs silmas asuvale trabekulaarvõrgustikule, kuid on takistatud vesivedeliku väljavool trabekulaarvõrgustikus. Seetõttu vesivedeliku produktsiooni ja äravoolu suhe häirub ja silma siserõhk tõuseb. 9 Avatud eeskambri nurk 10 RISKIFAKTORID 11 Riskifaktorid · Kõrge silmarõhk · Vanus · Perekondlik eelsodumus · Rass · Sugu · Kaug- ja lühinägelikkus · Diabeet · Arterioskleroos KAEBUSED 13 Kaebused (1) Haiguse olemasolust võivad märku anda järgmised sümptomid: · ebamäärane silmavalu, surumistunne; · aegajalt esinev ühte peapoolt haarav peavalu kulmu piirkonnas; · perioodiline nägemise halvenemine; · vikerkaarevärvide nägemine;
Päevi või isegi nädalaid on ennem infarkti tunda: Valu südame piirkonnas,hingeldus ja väsimus tunneb sügavat rasket pigistus- ja valutunnet rinnaku taga Valu võib olla ka seljas, õlas või vasakus käes Infarkti seisund Teadvusel inimene on rahutu, kahvatu, higistav, sõrmed ning huuled võivad olla sinakad ning nahk jahe. Kiire pulss Võib kopsudesse tekkida vedelik Kukub kokku Võib ka lõppeda surmaga Riskifaktorid(mida saab vähendada) - suitsetamine - vere kõrge kolesteroolisisaldus - kõrge vererõhk - kõrged veresuhkru väärtused - ülekaalulisus - vähene kehaline aktiivsus Kahjulik Ravivõimalused Südameinfarkti ravi peab olema kiire ning intensiivne, kuna esimesed infarktijärgsed tunnid on kõige kriitilisemad. Minutite jooksul võib tekkida südameseiskus ning kliiniline surm, siis peab infarktihaiget elustama.
häirub luukoe struktuur. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. Primaarne e. esmane osteoporoos on menopausijärgne või vanusega kaasnev osteoporoos. Sekundaarne e. teisene osteoporoos on tingitud teistest haigustes või ravimitest. Põhilised osteoporoosi riskifaktorid: Vanus Naissugu Osteoporoos perekonnas Eelnev luumurd Menopaus Pikaajaline glükokortikosteroidravi Kroonilised haigused Alkoholi tarbimine Suitsetamine Madal kehakaal Halb toitumine Söömishäired Kehaline inaktiivsus Sage kukkumine Lapse ja noorukieas tuleks osteoporoosi ennetamiseks vältida alatoitumist. Lapsed ja noorukid peaksid tegelema regulaarse füüsilise treeninguga, vältima suitsetamist. Noorukid peaksid olema teadlikud alkoholitarbimise riskidest.
Äriplaani näidismudel Sisukord Üldandmed Lühikokkuvõte Projekti kirjeldus Äriidee Toode/teenus Tootmine/teenindamine Turg Konkurents Müük ja turustamine Firma juhtimine ja personal Maksumus ja rahastamine Projekti riskifaktorid Finantsprognoosid Üldandmed Ettevõtte nimi ja juriidiline vorm; registrinumber; registreerimise aeg ja koht; omanikud, nende osa kapitalist; juhatuse liikmed; põhikapital; aadress; telefonid; faks; email; kontaktisik, tema telefon. Lühikokkuvõte Põhiinfo ettevõtte kohta (asutamise aeg, ettevõtluse vorm, omakapitali suurus), peamiste isikute kohta (kes on omanikud, juhi/ juhtide olulisemad kogemused/ teadmised, töötajate arv ja info
Tumma isheemia ohtlikkus seisneb selles, et inimene ise ei tarvitsegi teada, et tema südamelihas on ja hapnikunäljas puudub sellest tekkiv valu. Vahel võib valutult tekkida ja kulgeda ka südamelihase infarkt.Tumma isheemia esinemist saab näidata teatud uurimismeetoditega (vt. Holter- monitooring). Haiguse tekkimise riskitegurid:On mitmeid riskifaktoreid, mis soodustavad südameinfarkti teket. Üht osa riskifaktoritest ei saa mõjustada, teisi faktoreid saab (ja tulebki) mõjustada. Riskifaktorid, mida ei saa muuta- meessugu (meestel esineb südameinfarkti sagedamini, kui naistel)- vanus (45 aasta; mida vanem on inimene, seda suurem on infarkti haigestumise risk)- eelsoodumus südamehaiguste tekkeks (südamehaigused esinenud perekonnas <60 aastastel lähisugulastel)- lakanud menstruatsioon e. menopaus naistel (südameinfarkti haigestumise risk suureneb järsult) Riskifaktorid, mida saab ja tuleb mõjutada (vähendada)- suitsetamine- vere kõrge
Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Émile Durkheim(15.04.1858 13.09.1917 ) Uuris nähtust enesetapp ning leidis, et põhjustav sotsiaalne faktor oli sotsiaalne integratsioon. Ta leidis kaks enesetapu faktorit: loomulik nivoo (seotud looduslike, klimaatiliste ja asustussüsteemist tulenevatest faktoritest) sotsiaalne nivoo (ühiskondlikud ja kultuurilised riskifaktorid). Enesetapu vormid NORMATIIVNE: Anoomiline enesetapp (kiired sotsiaalsed muutused, muutuvad normid, ühiskonna ebaküllaldane kontroll indiviidi üle) Fatalistlik enesetapp (liigne sõltuvus ebaratsionaalsetest ettekirjutustest ja reeglitest). INTEGRATIIVNE: Egoistlik enesetapp (isolatsioon sotsiaalsest grupist, vähesed suitsidaalset käitumist taunivad ettekirjutised) Altruistlik enesetapp (liigne integreeritus gruppi)
Osgood-Schlatteri haigus Osgood-Schlatteri (OS) haiguse olemus: 1903. aastal Osgood ja Schlatter eraldi üks teisest avaldasid oma tööd selle haiguse kohta Kasvuplaadi ruptuur tibia tuberkulis Üks sagedastest põlvevalu põhjustest nooremas eas Iseloomustab tibia tuberkuli valu ja turse Healoomuline, isemööduv OS haiguse etioloogia: Vaieldav 50% patsientidest anamneesis trauma Riskifaktorid: Vanus 8-15aastat Meessugu (M:N 3:1) Kiire luukasv Aktiivne spordiga tegelemine Kliiniline pilt: Peamine kaebus on valu 25% juhtudest valu on bilateraalne Objektiivselt: Turse tibia tuberkulist proksimaalsemalt Palpeeritav organiseeritud moodustis Põlveliigese funktsioon on normis Tibia tuberkuli hüpereemia Nelipealihase atroofiat Diagnoosimine: Kliiniline diagnoos RÖ ülesvõtte CT ja MRI rutiinselt ei kasuta RÖ põlveliigesest: Ravi:
meditsiiniliste ja stomatoloogiliste protseduuride juures, kõrvade või kehaosade augustamine, tätoveerimine. Sellised viiruse ülekandeteed on iseloomulikud ka B- hepatiidi viirusele. Parim kaitse A- ja B- hepatiidi vastu on vaktsineerimine. B-hepatiidi vastu vaktsineerimine on samaaegselt ka maksavähi ennetus. A-hepatiiti on võimalik vältida hügieeninõudeist kinni pidades, st tuleb hoolikalt pesta käsi. C-hepatiidi suurimad riskifaktorid on nakkamine vere kaudu, tätoveeringud ja augustamine. Samuti on võimalik nakatuda seksuaalse kontakti kaudu. Nimetatud nakatumisriskid kehtivad ka B- hepatiidi viiruse puhul. Allikad: http://ariturg.ee/cms/7/78 http://www.hepatiit.net/index.php?id=10 http://www.vaktsiin.ee/hepatiit http://www.hepatiit.net/files/C-hepatiidi%20infovoldik%20eesti%20keeles.pdf http://ariturg.ee/cms/7/78
?Aga eks see ole igainimese vaba valik, kui ta tahab võlavanglas olla, siis palun väga.Laenu või liisingu võtmisega kaasnevaid riske on palju.Laenu ei tasuks kindlasti võtta mitmete aastate peale, kui sul endal on ainult aastanetööleping.Pole mõtet võtta ka väga suurt laenu kui su enda palk on väike.Vanana laenu võttes peaksid arvestama ikkagi ka sellega, et surm tuleb ootamatult ja kes sinu laenu peab siis kinni maksma?Lapsed loomulikult.Ülaltoodud riskifaktorid on vaid väike osa sellest mida tuleks mõelda laenu võtmisel. Kui raha laenata,tuleks vaadata läbi võimalused ja vajadused, kas kuidagi ilma pangalaenuta ei saa.Tihti tegelikult puudub otsene vajadus laenule ja võetakse laenu millegi tühise ostmiseks, et teistele näidata.Kuid kui kuidagi muud moodi ei saa on pank tõesti parim lahendus ausalt raha laenata ja osta endale eluksvajalik asi või ese. Ants Rootslane
9c xxxxxxxxxxx 2012 Süda Peamiste veresoonkonnahaiguste põhjustaja on inimene ise, Südame-veresoonkonna haigused on peamiseks surma põhjustajaks Eestis. Südame ehitus ja talitus Süda pumpab verd temast väljuvasse aorti ja kopsuarterisse, Ööpäevas pumbatava vere hulk on ligikaudu 9 000 liitrit. Südame-Veresoonkonna haiguste riskifaktorid Mõjutavad: - Kolesterool (vere kõrge kolesteroolisisaldus), - Vererõhk, - Diabeet, - Ülekaal, - Suitsetamine, - Alkoholi tarbimine, - Toitumine, - Vähene füüsiline koormus. Mittemõjutavad: - Sugu, - Vanus, - Pärilikkus. Sagedasemad haigused Isheemiatõbi, - Südame verevarustus väheneb või lakkab Krooniline südamevereringe puudulikkus, - Nõrgenenud süda ei suuda organismi verega varustada Infarkt,
................................................................................3 IV Turg.........................................................................................................4 V Konkurents...............................................................................................5 VI Müük ja turustus....................................................................................6 VIII Projekti maksumus ja pakutava teenuse hind..................................6 IX Riskifaktorid............................................................................................7 X Kasumiaruanne.........................................................................................7 2 I Firma üldiseloomustus Firmanimetus: OÜ Outdoor Cinema Aadress: Jaama 5, Tartu, Tartu maakond Eesti Vabariik Reg nr: (asutamisel) Juhatus: Anne Raig, Daniel Craig
kolesterooli alandavad ravimid, et vähendada tüsistuste riski. 7.1 2 peamist põhjust diabeedi tekkeks : · pankreas ei tooda enam piisavalt insuliini · pankreas toodab küll insuliini, kuid organismi rakud ei kasuta insuliini korrapäraselt. Seda nimetatakse " insuliinresistentsuseks". Organismi rakud kaotavad tundlikkuse normaalse insuliini taseme suhtes. See tähendab, et organism vajab rohkem insuliini, et hoida veresuhkur kontrolli all. 7.2 II tüüpi diabeedi riskifaktorid: · Vanus üle 40 eluaasta · Diabeedi esinemine perekonnas · Ülekaal ja/või kõhupiirkonna rasvumine · Eelnenud veresuhkru omastamise häire · Kõrgenenud vererõhk · Kõrgenenud kolesterool Rakvere Ametikool · Eelnevad südame- ja veresoonte haigused · Naistel rasedusaegne diabeet 7.3 II tüübi sümptomid: · Suukuivus · Janu · Väsimus Sageli leitakse kõrgenenud veresuhkru tase juhusliku vereanalüüsiga. Seetõttu
pedagoogika ühe valdkonnana Kuulsaim postulaat pedagoogilise suhte kontseptsioon taandas kasvatuse õpetaja ja õpilase individuaalsele suhtele Tegevusvaldkonna arendaja. Eristas 3 sotspedagoogika valdkonda: - Jälgimine, korrektsioon ja kui vaja ka perekondlike ülesannete ning vastutuse ümberjaotus pere, ühiskonna ja riigi vahel - Sotsiaalprobleemide indentifitseerimine ja parandamine (tänapäeval märkamine ja riskifaktorid) - Õpiprobleemsete (õpiraskustega) laste aitamine Sotsiaalpedagoogika on vastand materiaalsele abile, mille eesmärk on parandada keskkonda Sotsiaalpedagoogika peab parandama intellektuaalset keskkonda st , et sotspedagoogika paneb indiviidi täielikult oma elu eest vastutama Sotsiaalpedagoogika sekkub kui üldpedagoogika ei ole enam edukas Siin ja praegu lähenemine P. Feire 1921-1997 brasiilia kasvatusteadlane
Tallinna Teeninduskool Kurban Ramazanov KK13-KV1 Äriplaan OÜ BUHLO Juhendaja:Niina Smirnina Tallinn 2014 Sisukord 1. Kokkuvõte 2. Ettevõtte lühiülevaade 3. Äriidee iseloomustus 4. Projekti kirjeldus 5. Turustamine 6. Ettevõtte juhtimine ja personal 7. Projekti maksumus ja rahastamine 8. Projekti riskifaktorid 9. Finansprognoosid 10. Rahavoogude plaan 1. I. Kokkuvõte Äriplaan on koostanud Tallinnas.Projekti eesmärk: erinevate toodete pakkumine kvaliteedi valmistatud toodete kannatab võrreldes välismaiste kaupade kvaliteetne teenindus,kvaliteetne veinitootmine Õmblusetöötmise töö korralduse tähtaeg: talv-kevad 2012.a. Osaühingu osanikud on A.Nilina(33%),E
Sõltuvushäire on kehaliste, käitumuslike ja tunnetuslike avaldumisvormide kogum, mille korral mingi aine (narkootikumid, tubakas, alkohol, ravimid) või tegevus (kasiinos käimine, internetis surfamine jm) muutub inimese elus asendamatuks või esmatähtsaks 2. Tavaliselt on esimeseks sammuks tähelepanu vajadus. Inimestel, kellel on probleeme iseendaga, oma tunnete väljendamisega, lähedusega on aldid otsima lohutust erinvatest ainetest või tegevustest. Suurt rolli mängivad siin riskifaktorid, mis otseselt ei mõjuta tarbimist, pigem soodustavad seda . Siia gruppi kuuluvad madala enesehinnanguga inimesed, vägivaldsest või vanemate poolt tõrjutud perede lapsed, sotsiaalsed heidikud 3. Sulandutakse seltskonda nn. ,,omad grupid" kus on sarnase sotsiaalse taustaga inimesed, põgenetakse reaalsuse eest. Sõltuvus on psühholoogiline seisund, kus sõltlane tunneb endas ülevaid tundeid või mingit muud eufoorilist emotsiooni. Inimene, kellel on juba tekkinud sõltuvus ei saa
suguvõimetud, naiselikud proportsioonid. · Esmakordselt kirjeldati 1942. aastal. Hemofiilia Teised nimetused: Koagulopaatiad; Hemorraagilised diateesid Definitsioon: Hemofiilia on pärilik veritsustõbi. Haiguslik kalduvus verejooksude tekkeks ja mittetõkestumiseks. Põhineb vere puudulikul hüübimisprotsessil. Põhjused, esinemissagedus ja riskifaktorid: Normaalne vere hüübimine on kompleksne protsess, milles osaleb 20 erinevat plasmavalku, mida tuntakse vere hüübimisfaktorite nime all. Normaalsetes tingimustes toimub rida keemilisi protsesse, mille käigus kasutatake ära hüübimisfaktorid fibriini moodustumiseks, mis peatab veritsuse. Kui esineb teatud hüübimisfaktorite osaline defitsiit või need puuduvad, siis vere hüübimine on takistatud ja tekivad erineva raskusastmega veritsusprobleemid.
Hamstringlihaste vigastuste järgne füsioteraapia Sisukord Sissejuhatus................................................................................................3 Anatoomia ja vigastuse mehhanism....................................................................4 Vigastuste riskifaktorid..................................................................................4 Sümptomid................................................................................................4 Füsioteraapia...............................................................................................5 Küoteraapia................................................................................................5 Immobilisatsioon.......................................................................
kõige kergem mõjutada, st puberteedieas või ka ajal, mil elus toimub mõni suurem muutus või üleelamine nt lähedase surm. Ka neid mõjutajaid on mitmeid: eeskujud, stress, uudishimu jne. Kuid peamiseks põhjuseks võib pidada sõpru, kelle hulgas soovitakse heakskiitu ning mõistmist saavutada. Selleks, et noor inimene jõuaks oma elus uimastitarvitamise, mis veel halvem, sõltuvuseni, ei pruugi piisata vaid eeltoodud teguritest. Suurt mõju omavad ka riskifaktorid, mis küll ise ei ole otsesed uimastite tarbimisele mõjutajad, kuid on selle välja arengut soodustavad tegurid. Nende hulka kuuluvad näiteks inimese sotsiaalne taust, vale enesehinnang, mis võib olla nii liiga kõrge kui ka liiga madal, varasemad seotused narkootikumidega lähedaste seas, raske majanduslik olukord jne. Näiteks kui mõnel noorel on probleemid koduses elus, võib ta pääseteed näha uimastites
deformeerunud kõrvad, kõõrdsilmsus jt. näo ja pea mikroanomaaliad, vahel südamerikked, kasvu ja üldise arengu peetus, väga vara hallinevaid juukseid. · Esmakordselt kirjeldas sündroomi J. Lejeune 1963. aastal. Geenihaigused: Hemofiilia Definitsioon: Hemofiilia on pärilik veritsustõbi. Haiguslik kalduvus verejooksude tekkeks ja mittetõkestumiseks. Põhineb vere puudulikul hüübimisprotsessil. Põhjused, esinemissagedus ja riskifaktorid: 6 Normaalne vere hüübimine on kompleksne protsess, milles osaleb 20 erinevat plasmavalku, mida tuntakse vere hüübimisfaktorite nime all. Normaalsetes tingimustes toimub rida keemilisi protsesse, mille käigus kasutatake ära hüübimisfaktorid fibriini moodustumiseks, mis peatab veritsuse. Kui esineb teatud hüübimisfaktorite osaline
Südame põletikulised haigused Viirustest või bakteritest põhjustatud haiguse korral satuvad viirused vereringesse, jõuavad südamelihasesse tekitades seal veresoonte põletiku. Südame-veresoonkonna muutustest ja/või kõrgvererõhu tõvest põhjustatud haigused südame arterite siseseinte muutusest tekkinud patoloogiline seisund, mille tulemusena häirunud verevarustus kogu organismis. Mittemõjutatavad riskifaktorid: 1) Geneetiline eelsoodumus 2) Vanus (kasvades) 3) Meessugu Mõjutatavad riskifaktorid 1) Hüperlipideemia 2) Arteriaalne hüpertensioon 3) Suitsetamine 4) Suhkurdiabeet Ebaselged või vähem olulised riskifaktorid Rasvtõbi Vähene füüsiline aktiivsus Stressi (A-tüüpi isiksus) Postmenopausaalne östrogeenide defitsiit Ülemäärane süsivesikute ja alkoholi tarbimine Sümptomid: Hingeldus, valu rinnus, rütmihäired, tursed e
Läbiviidud turu-uuringu alusel on Eesti kogunõudlus 3 kruiisi nädalas, 12 kuus. Ettevõte sõlmis turustusega koostöölepingu Selver AS, kes korraldab toitlustus laevadel; Freakangel Grupp korraldab elav muusikat. V. ETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONAL Ettevõtte personalivajadus 2014 aastal on 100...150 inimest, kes teenindavad kliente ja teostavad vastavaid abitegevusi kruiisi tegemise protsessi. Edaspidi soovitakse arv kahekordistada VI. PROJEKTI RISKIFAKTORID Olulisemateks riskifaktoriteks on tööjõu kulude suurenemine ja toidu ja kütuse kallinemine. Selle vältimiseks on pikaajaliste lepingute teksti lisatud teave toidu hindade kasvu puhul vastava korrektsioon sisseviimise kohta. Õnnetuste vältimiseks on paigaldatud vastavad turvasüsteemid ja jälgitakse VII. PROJEKTI MAKSUMUS ja RAHASTAMINE Ettevõtte käivitamine on toimunud SEB panga krediidiga. Raha tagastatakse pangasse rahast, mis saavutatakse kruiisidest.
........................................................................4 4. PROJEKTI KIRJELDUS........................................................................................5 5. TURUSTAMINE....................................................................................................7 6. ETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONAL...........................................................9 7. PROJEKTI MAKSUMUS JA RAHASTAMINE......................................................9 8. PROJEKTI RISKIFAKTORID .............................................................................11 KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................................... 11 Äriplaan 1. KOKKUVÕTE Äriplaan on koostatud Ida-Viru Maakonnas, Mäetaguse vallas asuva Foma turismitalu arendamiseks. Projekti eesmärgiks on talu peahoone taastamine
Vahel harva võib kõrge vähiriskiga viirus siseneda inimese DNAsse, tekitada seal muutusi ning seda kõike veel teadmata põhjustel. Seda peetakse emakakaelavähi kujunemise põhisündmuseks, sest on leitud, et mida kaugemale on vähk arenenud, seda sagedamini on viirus suutnud inimese DNAga ühineda. Hetkel arvatakse, et vähi teket põhjustab ühinemise tulemusel suurenenud viirusvalkude tase, kuid ühinemisel viirus ise jääb uinunud olekusse ega paljune enam (Emakas, 2009). 3. Riskifaktorid ja diagnoosimine 3.1 Riskifaktorid Emakakaela vähktõve teket põhjustavad erinevad faktorid. Neist tähtsaimaks peetakse nn papilloomiviirust (Kliinikum, 2009). Riskigruppides kõige ohtlikumaks peetakse HPV 16 ja 18 (R. Labotkin, 2002). Lisaks Inimese Papilloomiviirusele (HPV) on avastatud kindel seos emakakaelavähi ja järgmiste faktorite vahel: sage seksuaalpartnerite vahetus, palju sünnitusi, korduvad abordid,
Immunosupressandid 13. Travelers' diarrhea (info slaididelt!) 14. Kerge kõhulahtisus. Milliseid soovitusi anda ja milliseid ravimeid võiks kasutada. Nende ravimite toime põhimõte. Süüa kiudainevaest toitu, võib ravimitest kasutada loperamiidi. Juua palju 15. Mida nimetatakse kõhukinnisuseks? Tavalisest harvem roojamine, võib olla valulik. Milliseid tüsistusi võib kõhukinnisus tekitada? Hemorroidid 16. Millised on riskifaktorid kõhukinnisuse arenemisel? Millised ravimid põhjustavad kõhukinnisust? Istuv eluviis, vähene füüsiline aktiivsus, kiudainevaene toit, liiga vähene vedeliku tarbimine 17. Milliseid mittefarmakoloogilisi soovitusi võiks patsiendile anda kõhukinnisuse leevendamiseks? Süüa kiudainete rikast toitu, juua palju, liikuda ringi, süüa ploomi, peeti. 18. Milliseid kõhtu lahistavaid preparaate on saada ja kellele neid manustada tohib (lapsed, rasedad, täiskasvanud)
Suitsetamist vähendada ning hoiduda soodustavatest teguritest Kardiovaskulaarsed haigused Ateroskleroos – Arterite valendiku ahenemine ja verevarustuse häire Isheemia – Verevarustuse häire Hüpertensioon - Kõrge vererõhk Hüperkolesteroleemia - Kõrge kolesterooli tase Hüperlipideemia - Kõrge lipiidide hulk veres Nimeta mittemõjutatavad riskifaktorid. Geneetiline eelsoodumus Sugu, vanus Geneetilised lipiidide ainevahetuse defektid Nimeta mõjutatavad riskifaktorid Hüperlipideemia (saab reguleerida ravimitega) Arteriaalne hüpertensioon (saab reguleerida ravimitega) Suhkurdiabeet Suitsetamine Nimeta ebaselged või vähem olulised riskifaktorid Rasvtõbi Vähene füüsiline aktiivsus Stress (A-tüüpi isiksus)
Basaalrakk-kartsinoom Basaalrakk-nahavähk on kõige sage- damini esinev nahavähi tüüp. Nahale tekib sõlmjas vohand või punetav ja ketendav laik, mis hiljem haavandub. Kasv on aeglane, kestab kuid ja aastaid. Kui kasvaja jätta õigel ajal ravimata, tekib veritsus ning kasv nahaalustesse kudedesse lihastesse, veresoontesse, närvidesse ja luudesse. Basaalrakk-na- havähk ei levi organismis teistesse or- ganitesse ega anna siirdeid. Riskifaktorid: 1. Naha fototüüp BK esineb sagedamini õrna ja heleda nahaga, halvastipäevituvatel inimestel (I-II nahatüüp) 99%-l juhtudest tekib valge rassi esindajatel. Eriti ohustatud on albiinod. 2. Sage viibimine UVK käes töö või hobide tõttu (nt. kalamehed, farmerid, teetöölised, sagedased solaariumi kasutajad) 3. Keskkonna faktorid kokkupuude arseeni, tõrva, kivisöe, paraffini ja teatud õlidega, röntgen kiirtega Prognoos Basaalrakk kartsinoom võib retsidiveeruda e
annaabi.ee 
