Riigivalitsemise kui riigiorganite ülesehituse vormid on monarhia ja vabarik. Monarhia on riigivalitsemis vorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Abloluutse monarhia puhul kuulub monarhile nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim.tema võimu ei piira miski, ainult südametunnistus.(omaan, Kamar) Konstitutsiooniline monarhia puhul on on monarhi võimu ulatus määratud põhiseadustega ja peamine seadusandlik organ riigis on parlament. Täidesaatev võim kuulub valitsusele. Vabariik on riigivalitsemisorgan, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament. Unitaarriik on lihtriik,millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnudtega üksusi(vabariike,osariike, liidumaid vms.) Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Föd...
MAAILMAMAJANDUSE KUJUNEMINE Tootmisviisid Tootmisviisi moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimestevahelised suhted ning töökorraldus. TOOTMISVIIS Tootlikud jõud ehk Tootmissuhted ehk tehnoloogiad töökorraldus (kuidas mingit asja valmistatakse) (kuidas tööd jaotatakse, kuidas
· Riigi de jure tunnustamine- riigi rahvusvaheline tunnustamine,mille puhul ei seata mingeid piiranguid omavaheliseks suhtlemiseks, vaid riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina. · Riigi de facto tunnustamine- riigi rahvusvaheline tunnustamine, mille puhul ei peeta uut riiki täieõiguslikuks rahvusvahelise õiguse subjektiks. · Vabariik on riigivalitsemisevorm, mille puhul kõrgemad riigivõimu organid valib rahvas või moodustab need parlament. · Unitaarriik on lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi(vabariike,osariike,liidumaid) · Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. · Föderatsioon e liitriik koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. · Konföderatsioon e ...
INDUSTRIAALSED TOOTMISVIISID INDUSTRIALISEERIMINE üleminek industriaalsetele (tööstuslikele) tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega. INDUSTRIAALSETE TOOTMISVIISIDE TUNNUSED: · Tehnoloogia pidev täiustamine ja väljavahetamine · Turumajandus · Kaubatootmine TEHNOLOOGILISED MURRANGUD 1) 15.sajandil väljavahetussüsteem, tõuloomad, taimesordid, vesiveskid, tuulikud, trükikunst, tulirelvad jne. 2) 18.sajandil aurumasin, aurik, kivisöe tootmine ja kasutamine, masinate kasutuselevõtt, vabrikutöö 3) 19.sajandi lõpp teras, elekter, nafta, bensiin, auto, lennuk, raadio, telefon, uued tööstuskaubad 4) 1960.aastast tuuma-ja kosmosetehnika, side areng, telekommunikatsioon, arvutid 5) 1980.aastast koduarvutid, mobiilid, GPS, GIS INDUSTRIALISEERIMISE VÕIMALUSED: a) ISESEISEV - Üleminek uuele too...
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED. 1) tootmisviis - selle moodustavad majanduses kasutavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimestevahelised suhted ning töökorraldus *jaotus: tehnoloogiad ja töökorraldus *traditsiooniline tootmisviis e. eelindustriaalne (15.saj Indias ja Hiinas) - levinud väikestes inimgruppides; olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks ning tarbitakse eneste poolt; elatusmajanduslikud ja maailmamajanduses ei osale; jaguneb koriluseks, varaagraarseks(Aasias ja Aafrikas) ja hilisagraarseks. *industriaalne tootmisviis - levinud suuremates inimhulkades; vajalik ühiskonna riiklik korraldus; olulisi hüvesid toodetakse müügiks; tootmine pole enda tarbeks; saadud raha eest endale midagi kasulikku; tehnoloogia pidev areng; aktiivne osalemine maailmamajanduses; sai alguse Euroopas 15.saj. Arenes kahel viisil: iseseisev, sõltuv. Jaguneb varaindustriaalne ja hilisindustriaalne. *postindustriaalne - väga hästi arenenud geograaf...
Loo Keskkool Põllumajandus Referaat Nimi: Kauri Vaab Klass: XI Loo, 2008 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajanduses................................................................. 4 Inimkonna toitlustamise ülevaade..............................................................................................4 Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid............................................................5 Looduslikud tegurid.............................................................................
1.Millal tuli riigi mõiste kasutusele? Mis oli enne terminiteks, kus? Organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus, mis on rahvsvahelises suhtluses suveräänne igast muust võimust. 1. Millised tunnused iseloomustavad riiki? Iseseisvus ja suveräänsus. Territooriumil elavad püsielanikud ja stabiilne valitsus. 2. Maalima regioonide asukoht kaardi. Millised riigid sinna kuuluvad? Anglo-Ameerika; Kariibi mere regioon; Ladina Ameerika; Põhjamaad; Euroopa; Vahemere maad; sahara; saharast lõuna poole jäävad riigid; lõuna-aafrika; siber; edela-aasia; sise-aasia; lõuna-aasia; ida-aasia; kagu- aasia; austraalia. 3. Maailmamajanduse, rahvamajanduse mõiste. Maailmamajandus = ühe riigi piiresse jääv majandus. Rahvamajandus = ? 4. Iseloomusta erinevaid tootmisviise (ühiskonna arengu peamised jooned) agraar-, industriaal-, ja infoühiskond. Traditsiooniline tootmisviis = asju tehakse nii nagu on tehtu...
AGRAARAJASTUST INFOÜHISKONDA Agraarühiskond e põllumajandusühiskond ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ning töid tehakse peamiselt käsitsi. Suhtelise eelise printsiipmõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamete kulutustega kui teised. Geograafiline tööjaotus piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele milleks neil on parimad eeldused. TOOTMISVIISID Traditsioonilised Korilus e elatusmajandus Varaagraarne tekkis 67 tuhat aastat tagasi seoses loomade kodustamise ja põlluharimisega. Tekkis tööjaotus. Tegeleti rändkarjakasvatusega ning alepõllundusega. Käsitöö muutus oluliseks. Tekkisid kaubanduse alged vahetuse kaudu. Tekkis inimeste kihistumine. Hilisagraarne 15. ...
Maailmamajandus koosneb individuaalsete riikide majandustest, mis kõik on omavahel rohkemal või vähemal määral seotud. Sündmused ühes riigis mõjutavad enamasti ka teiste riikide majandusi. Rahvamajandus on riigi sisene majandus. 3. Milliseid tootmisviise ja ühiskonna tüüpe eristatakse ? Ühiskonnatüübid: Agraarühiskond Industriaalühiskond Infoühiskond Tootmisviisid: 1. Traditsioonilised tootmisviisid Korilus Elatusmajanduse olemus Varagraadne tootmisviis Hilisgraarne tootmisviis 2. Industriaalsed tootmisviisid Varaindustriaalne tootmisviis Hilisindustriaalne tootmisviis Postindustriaalne tootmisviis 4. Too näiteid oma majanduslikust käitumisest ? Saan iga kuu emalt taskuraha. Kulutan selle enda toidule. 5
järjest suurem osa ühiskonna liikmetest töötab kvaternaarses sektoris. · TÖÖJAOTUS töö jagunemine erinevateks töö liikideks. · RAHVUSVAHELINE TÖÖJAOTUS riikide majanduse spetsialiseerumine sellise toodangu valmistamisele, mille tootmise kulud on suhteliselt väikesed ja mida suudetakse valmistada suhteliselt kvaliteetsemalt kui samade kuludega teistes riikides; territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm. 1.3.2. Traditsioonilised tootmisviisid · KORILUS marjade, puuviljade, seente, seemnete, juurte, mugulate, ka pisiloomade, putukate jms loodussaaduste korjamine toiduks; see on inimkonna vanim elatusviis. Korilased moodustavad kuni mõnesaja inimesega kogukondi, kes on isegi üksteisest majanduslikult isoleeritud. Nad ei vaja raha ning neil pole ka tööstust. · TRADITSIOONILINE TOOTMISVIIS kogu majandus on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele
Tootmisviisid:1.Korilus- 100 000 eKr, kala püüdmine, marjade, tõukude korjamine, toodang oma tarbeks, inimeste rühmitus-kogokond, kaasajal-maha jäänud piirkonnad(aafrika,aasia) 2.Varaagraarne TV- 8000 eKr, inimesed hakkasid põldu harima, loomi kasvatama, toodang oma tarbeks, kaubavahetus toimub loomakasvatajate ja põlluharijate vahel, käsitöö-tööriistad, algelised riigid-selleks, et saaki kaitsta (röövretkede vastu), kaasajal laialt levinud aafrikas, 2 haru: alepõllundus(mets võetakse maha, kännud põletatakse, tuhk on ainus väetis. Kultuure kasvatatakse 2-3 aastat, siis jäätakse põld sööti), rändkarjakasvatus(inimesed liiguvad karjadega ringi uutele aladele), 3.Hilisagraarne TV- 3000 eKr, ühendati karjakasvatus ja põllundus, tekkis põlispõllundus (väetamine sõnnikuga, tööloomade kasutamine), toodang valdavalt oma tarbeks, ülejäägid turule, käsitöö-tööriistad ja luksusesemed, kaasajal laialt levinud aasias 4.Varaindustriaalne TV- 16-18 s...
7. Probleemid: a) energia jt. Toorainete varade lõppemine (eriti Euroopas) b) suured kulutused keskkonna saastamise vältimiseks c) rahvastiku vananemine d) illegaalne immigratsioon ARENGUMAAD UUSINDUSTRIAALMAAD: 1) SKP on kõrgem kui teistes arengumaades va. Naftariigid.. 2) Traditsoonilised tootmisviisid asenduvad industriaalsetega. 3) Edu sammud hariduses ja tervishoius seega kiiresti arenev sotsiaalsfäär. 4) Osalevad maailmamajanduses üsna aktiivselt. Riigid: Tsiili, Argentiina, Costa-Rica, Hiina mõningad piirkonnad (nt. Taiwan, Pekingi ümbrus) TAVALISED ARENGUMAAD: 1) SKP keskmine 2) Valdavaks on traditsioonilised tootmisviisid seega domineerib põllumajandus. 3) Kõrge iive. 4) Madal haridustase, eriti naiste seas.
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks maailmamajanduse kujunemine. Tootmisviis ühiskonna eluks ja arenguks vajlike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Traditsioonilised tootmisviisid: a) korilus b) elatusmajanduse olemus (toodetakse oma tarbeks, jaotatakse omavahel) c) varaagraarne tootmisviis (põlluharimine, loomade kodustamine, vahetuskaubandus põlluharijate ja loomakasvatajate vahel. Tööriistad.) d) hilisgraarne tootmisviis ( taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Arenevad muud majandusharud as in käsitööndus, kaubandus) Industriaalsed tootmisviisid: a) Varaindustriaalne tootmisviis (15.saj Euroopas
(Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament. Unitaariik lihtriii,millese ei kuulu iseseisva riigi tunnusega üksusi(Eesti,Läti) Föderatsioon-liitriiik,koosneb autonoomsetest osariikidest,kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. (USA,Venemaa,Saksamaa)Konföderatsioon- ehk riikide liit on ühendus kus mitu oma suveräänsuse säilitanud liimesriiki(EL).AJALOOLISED TOOTMISVIISID jagunevad : traditsioonilisteks[majandus ülesehitatud tavadele ja traditsioonidele,tööjaotust ei esine,toodetakse endale](varaagraarne ja hilisagraarseks)ning industriaalseks(varaindustriaalne ja hilisindustriaalne,postindustriaalne) tootmisviisideks.Vastavalt tootmisiviisidele võime eristada ka kolme tüüpi ühiskondi : agraar,industriaal- ja infoühiskond. Maailmamajandus on kõikide maailma riikide rahvamajandused käsitletuna nende omavahelistes seostes ja suhetes nagu need
Geograafia kontrolltöö küsimused – Maailmamajanduse kujunemine 1. TOOTMISVIIS –Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Jaguneb kolmeks: 1. Traditsioonilised tootmisviisid, esineb Aafrikas, Okeaania riikides, omadused: 1. levinud väikestes inimgruppides 2. toodetakse enda tarbeks ning tarbitakse ise 3. Elatusmajanduslikud 4. ei osale maailmamajanduses See jaguneb omakorda: 1.korilus 2.varaagraarne – loomade kodustamine ja põlluharimise tekkimisega. Esineb kahel viisil: rändkarjakasvatus ja alepõllundus. 3
ÜMBERASUMISKOLOONIAD Loodi Euroopa ja mõnede vahemere maade ülemrahvastatuse leevendamiseks. Suurimad:Hispaanial ja Portugalil Lõuna-ja Kesk-Ameerikas ning Suurbritannila ja Prantsusmaal Põhja-Ameerikas. Uued kolooniad võtsid enda peale suur osa Põhjaks laieneva Euroopa vanade ja uute vajaduste rahuldamisest. Sealt toodi Euroopasse põllumajandussaadusi ja mitmeid maavarasid. Olid traditisoonilised tootmisviisid algelised või vähe levinud. Hiljem sootuks kadusid. FAKTOORIAKOLOONIAD Eurooplased pidid Kaug-Ida piirduma kaubanduslike ja sõjaliste tugipunktide-faktooriate- rajamisega. Rajati korilaste aladele Põhja-Ameerikas ja Siberis kaupade kui ka karusnahkade kokkuostmiseks. Fakooriad kasutati toetuspunktidena mingi maa täielikul ja lõplikul vallutamisel. Siis lülitusid need suure koloonia koosseisu. Nad säilisid vai seal, kus maa vallutamine ebaõnnestus. ISTANDUSKOLOONIAD
II 1)kõrgelt arenenud põhja riigid: USA, Kanada,Austraalia,Jaapan,Iisrael,peaaegu kõik Euroopa riigid 2) arengumaad:Aafrika, riigid Aasias ja LõunaAmeerikas. III maailmamaj kujunemine agraarühiskonnast infoühiskonnani: üks tähtsamaid aluseid on olnud erinevate tootmisviiside vaheldumine *agraarühiskondpõllumaj on tähtsaim haru, algelised tootmisvahendid, üksikute kaupade vahetamine piirkonniti, elatusmajandus. Tootmisviisid: 1)korilus 2)taimekasvatus 3)põlispõllundus, loomakasvatus. *industriaalühiskondtehnoloogilised uuendused, masinate kasutusele võtt, transpordi areng. *iseseisev industrialiseerimineindus omal algatusel ja põhiliselt oma jõududega * sõltuv indust koloniaalsüsteemi teke osaline ja lünklik indust, millest on huvitatud teised riigid ja mida tesotatakse suurelt osalt ka nende jõududega. * infoühiskond kergendab
Elu nendes riikides on rmiselt mugav. Samas, enamik maailma riike vaevleb probleemides, mille mustemad stsenaariumid seavad ksimuse alla inimkonna psima jmise eksistentsi. ks suurimaid probleeme on Globaalne soojenemine. Probleemi phjus peitub suures tootmises, mida tehakse looduslikke ressursse raiskavalt ning atmosfrile ebasbralikul viisil. Keskkonna sbralikke viise ei kasutata, kuna need maksavad rohkem ning need on vhem tootlikumad kui kesskonnavaenulikud tootmisviisid. Tehaste korstendest vljuvad kasvuhoonegaasid ei lase maalt tagasi peegelduvat piksekiirgust vlja ja see jb pendeldama maa ja atmosfri vahele. Lisaks hvitavad gaasid osoonikihti, mille kige tsisem koht on aina laienev auk Antarktika kohal, kus juba 30 aasta jooksul on sissetulnud suures koguses pikesekiirgust, mis aitab kaasa temperatuuri tusule ja on lisaks keskkonnale ning inimestele kahjulik. Selline tootmine tekitab jtmeid, mida pole vimalik panna kuhugi, Rikub ja reostab vett
alandati kaupade hinda, vähendati tootmist. Algas suur ülemaailmne majanduskriis. Majanduskriisil oli mitmeid põhjusi: 1) maailmamajanduse kohanematus; 2) kaupade ületootmine: kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta; 3) vale majandamine: riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu, kuid ühelhetkel muutus laenukoormus üleliia suureks. 1929.a. alanud majanduskriis tõi esile mitmeid probleeme: 1) uued tootmisviisid võimaldasid küll kaupade hulgitootmise, kuid tarbijaskond ei olnud piisav, 2) kriis põhjustas enneolematutööpuuduse, millega kaasnesid ulatuslikud sotsiaalprobleemid. 3) kriis kestis kaua 5 aastat,mis tähendas, et turumajandus sisesed mehhanismid ei viinud majandust kriisist välja, vaid majandust tuli riiklikult reguleerida. Ameerika majanduskriis mõjutas ka Euroopa riike. 1932.aastanovembris toimusid USA-s presidendivalimised, kus vitjaks osutus Fr.D.Roosevelt
Majanduskriis algas USA-st ja kuna paljud teised riigid olid USA-ga seotud, siis tabas ka neid majanduskriis. 24. Oktoober 1929.haaras börsi tõeline kriis. Kõik soovisid oma aktsiaid maha müüa, selle ajendiks oli see, et riik otsustas suurendada laenuprotsente. Hinnad langesid väga järsult. 5. Päeva pärast meenutasid USA börsid hukkuvat laeva. Paljud tehased ja vabrikud sulgeti. Inimesed jäid tööta. Kriis tõi esile palju tundmatuid hädasid. Uued tootmisviisid (tehti liiga palju tooteid, inimesed ei suutnud neid ära tarbida), suur tööpuudus , mis tõi kaasa nälja (Kuigi vahel hävitati suurte vagunite kaupa vilja ja muid toiduaineid, et suurendada põllumajandustootjate sissetulekuid ja ostujõudu.), vaesuse , mässude ohu ning muud sotsiaalsed probleemid. See kõik aitas kaasa loomulikult diktatuuri tekkimisele. See kriis oli kestnud väga- väga pikka aega 5 aastat.
käsitööndus, kaubandus, rahandus Maakondade, provintside areng, riikide areng, teede rajamine, veonduse areng 7 Peamised hilisagraarse tootmisviisiga piirkonnad: Kaug-Ida, Ees-Aasia; Euroopa 8 Vasta küsimustele! 1. Milliseid tootmisviise ja ühiskonnatüüpe eristatakse? 2. Kuidas arenes varaagraarne tootmisviis hilisagraarseks tootmisviisiks? 3. Kus esinevad tänapäeval traditsioonilised tootmisviisid? 4. Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? 9 Industriaalne tootmisviis : varaindustriaalne ja hilisindustriaane Tekketegurid: Tehnoloogiline areng/ aurumasina leiutamine Üleminek masintootmisele Seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Sai alguse 18.sajandi lõpul Itaaliast, Madalmaadest ja Suurbritanniast 10 Geograafilise tööjaotuse
1929. aastal kukkus kokku New Yorgi aktsiabörs. Ühendriigid hakkasid Euroopalt nõduma tagasi laene, mis nad olid sinna andnud ning kehtestasid kõrged tollimaksud sisseveetavatele kaupadele. See viis kriisi Euroopasse ning seejärel ka teistessegi maailmajagudesse. Nii saigi alguse Suur majanduskriis, mida tuntakse ka Suure Depressiooni nime all. Kriisi tõi esile Esimesest maailmasõjast tekkinud lahendamata majandusprobleemid. Selgus, et 1920. aastail kasutusele võetud uued tootmisviisid, andsid küll võimaluse kaupu massiliselt toota, kuid inimesed ei suutnud neid piisavalt tarbida. Teiseks põhjuseks võib lugeda seda, et ei osatud piisavalt hästi majandada. Inimesed võtsid liiga kergekäeliselt laene, et kiiresti rikastuda või osta nende abil tarbekaupu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ning laene tagasi maksta nad enam ei suutnud ning sellele järgnes pankrotilaine kõikides majandus sektorites
majanduslik õitseng kuid kõik see oli vaid näiline. Sest lihtkodanike palgad olid palju väiksemad kui rikastel. Vaesemad inimesed ei suutnud osta endale vajalikke asju. Sellejaoks inimesed laenasid raha mis maksis hiljem aga valusasti kätte. 1929 aastal tabas USA majandust võimas tagasilöök. Tuhanded tehased ja vabrikud lõpetasid tegevuse. Nüüd kaotasid töö ja jäid ilma sissetulekust miljonid inimesed. Majanduskriis levis ka Euroopa riikidesse. Selgus et uued tootmisviisid töid kaasa selle et toodeti rohkem kui inimesed osta jõudsid. Majanduskriis põhjustas ka inimeste suure tööpuuduse millega kaasnes nälg, mässude oht ning muud sotsiaalsed probleemid. Inimesed pidid seisma supiköökide järjekordades et mitte nälga surra. Majanduskriis andis järgi. Kriisiaastail kadus paljude inimeste usaldus kehtiva valitsemiskorra vastu. Nad soovisid karmikäelisemat valitsemist. Nii asendus demokraatia diktatuuriga. SUUR ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS
seotult taimede eeterlikes õlides. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. ETANOOLI TOOTMISVIISID: 1. Puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel. Käärimisprotsess toimub pärmseente mõjul, mida leidub alati õhus, puuviljades, jne. mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks. 3. Puidutöötlemisjääkide töötlemisel
Erinevad energia tootmisviisid. Kaido Eismann, Karl Ojamaa. Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumakütuse jäägid on väga ohtlikud, radioaktiivsed, nende lagunemiseks kuulub tuhandeid aastaid. Elektrijaamad ei saasta õhku, kütust kulub vähe, tekib vähe tahkeid jäätmeid. Hüdroelektrijaam Hüdroelektrijaam on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks. Hüdroelektrijaamade ehitamine on kulukas kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed. Maailma võimsaim elektrijaam, kus kasutatakse vett, on LõunaAmeerikas Parana jõel. Ta võimsus on kokku 12,6 miljonit vatti. Soojuselektrijaam Soojuselektrijaam (SEJ) on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks. Soojusenergia saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas võ...
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. 1. Seleta tootmisviisi ja selle jaotust. Tootmisviiside esinemine, algusaasta + iseloomulikud omadused. Tootmisviisi moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad, neile vastavad inimestevahelised suhted ja töökorraldus. Tootmisviisid jagunevad: traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne tootmisviisideks. Traditsiooniline tootmisviis: levis väikestes hulkades, ei osalenud maailmamajanduses, elatusmajanduslikud, toodeti ainult enda jaoks. Traditsiooniline oli kuni 15-16. sajandini. Esineb endiselt Aafrika vaestemates riikides, näiteks Niger/Lõuna-Aafrika Vabariik Industriaalne tootmisviis: levis suuremates hulkades, tekkis maailmamajandus, toodeti ka müügiks, esineb tööjaotus, tekivad riigid Industriaalne tootmisviis algas 15-16. sajandil. Postindustriaalne tootmisviis: maailmamajandus oli väga olulisel kohal, ...
1. Ühiskonna komponendid- arenenud kultuur ja rahvuslik identiteet, püsiv territoorium, ajalugu, poliitiline sõltumatus, täienemine laste sündimusega ja/või immigratsiooniga 2.tootmisviisid ühiskonnas: *Põllumajandusühiskond- põhi rõhk põllumaj ja karjandusel *tööstusühiskond- esikohal on tööstuslik tootmine, konveier, ratsionaalsus, ,,Aeg on raha'' *teenindusühiskond- kõrgtehnoloogia massiivne kasutamine, ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur, 3. Tööstus teooriad: *Adam Smith- rikkust toodab töö ehk tööväärtuste teooria, maj liberalism (riik ei tohi sekkuda, turg reguleerib ise) indiviidi egoism *Karl Marx- 2 põhiklassi, konfliktiteooria, 2 kapitalismi tõukejõudu on toota kasumit ja püsida konkurentsis *Max Weber- protestantlik eetika ja kapitalismi vaim *Emile Durkheim- tööstusühiskond areneb individualism, anoomia oht, puuduvad üldtunnustatud väärtused ja normid ühiskonnas 4. Nüüdisühiskond: * ühiskonnasektorite eristatavus ja va...
maj.organisatsioonid). geograafiline tööjaotusriik spetsialiseerub sellisele tootele, millel on enim eelduseid. Eeldused geogr.tööjaotuse tekkeks lõi veonduse areng ja maavarade ebaühtlane jaotus. Elatusmajanduskõiki hüvesid toodetakse oma tarbeks,ülejääk vahetatakse naabriga. Turumajanduskõiki hüvesid toodetakse müügiks, vajaminevad hüved ostetakse sisse. Inimühiskonna arengu kolm etappi; neid iseloomustab:1.uued arenenud tehnoloogiad,2. muutuvad tootmisviisid,3.ühiskonnakorraldus Agraar e 1.Suletud,ignoreeritud ühiskonnad/riigid, linnad väikesed ja vähe 2.seisuslik ühiskond 3.maailmamajandus põllumajandusühiskon puudub 4.elatusmajandus 5.tööjõud:käsitsi või loomad 6.väike riigikassa, mida ei kasutatud maj. arenguks d Tööstusühiskond 1.iseseisvad riigid 2.palju arenenud linnu 3. klassiühiskond 4.kujunevad pangandus ja haridussüsteemid 5.
GEO.- MUUTUSED ÜHISKONNAS. MAAILMAMAJANDUSE KUJUNEMINE. Geograafia teadus, mis tegeleb loodusnähtuste ja inimsuhete (majandus) ruumilise paiknemise ja nende omavaheliste seostega. Mikroökonoomika tegeleb majandusküsimustega ettevõtte tasandil Makroökonoomika tegeleb majandussuhetega riigi tasandil. Majandusgeograafia majanduse toimimine ruumis ja ajas. 1. Seleta oma sõnadega tootmisviisi mõistet Tootmisviis iseloomustab seda, kuidas ja milliseid tehnoloogiaid majanduses kasutatakse ja vastavalt sellele ka inimvahekordi ja töökorraldust. Näiteks agraarne tootmisviis ütleb kohe ära, et tootmine on põllumajanduslik. 2. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe põhitunnuste alusel. Agraarajastu : Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke aineid. Käsitöö ja kaubandus olid vähem arenenud. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja karjakasvatajate vahel. Ühiskond oli ...
Seetõttu tuleb hakata senisele energiamajandusele alternatiive leidma. Otsima võimalusi, mis oleksid looduslähedasemad ja kestaksid kauem. Senise kaevandamisele kuluva raha eeest võiks hakata rajama veelgi rohkem tuulikutega elektrigeneraatorite parke ja samuti vee jõul töötavaid hüdroelektrijaamu. Üha rohkem levitada tuleks ka päikesepaneelide kasutamist. Kuigi selline tootmisviis on küll senisest kallim, on see siiski ,,rohelisem" kui teised tootmisviisid. Seda juba sellepärast, et üks tuulik teenib 2-3 kuuga tasa kogu energia, mis kulub tema valmistamisele. Juba sel aastal võttis Vabariigi valitsus vastu elektrienergia arengukava, mis seab eesmärgiks kasvatada tuuleenergia osa võrreldes praegusega kümne kordseks. Kuna aga puhtalt päikesevalgusest põhjapoolsemates maades ei piisa, samuti nagu tuuleenergiast tuulevaiksemates kohtades, peaks kaaluma alternatiivina tuumaelektrijaamade loomist
Kihiti täidetakse ahi rikastatud maagi,koksi ja lubjakiviga. Koks on kütuseks, et saavutada vajalik temperatuur. Kõrgahju protsessil tekib raua sulam süsinikuga ehk malm, mitte puhas raud. Seda võib edasi töödelda erinevateks terasesortideks. Elektrometallurglised metallide tootmisviisid põhinevad kas sulatatud soolade või nende vesilahuste elektolüüsil. Aktiivseid metalle saab toota ainult sulatatud soolade elektolüüsil. Vesilahuste elektrolüüsil võib toota keemiatööstusele vajalikke aineid(naatriumhüdroksiid, kloor), kuid mitte metalle.
tiibadesse ja põhjustavad prügimäele ladustatuna omakorda ökoloogilisi probleeme. Nagu raisatud toidust üksi oleks veel vähe, kulub minema visatud toidu valmistamiseks meeletutes kogustes vett. Veevarude väärtustamine on oluline, sest aastas liigub mageveejärvedesse, -jõgedesse ja veesoontesse tagasi ainult väga väike osa sealt võetud veest. Tootmine Arengumaadele toodetakse rikastes tööstusriikides toiduaineid piisavalt või pigem üleliia. Kuid arenenud riikide tootmisviisid on väga energiamahukad, mis kurnavad põllumaid ja saastavad loodust. Siit võime näha, et küsimus ei ole mitte väheses toidukoguses, vaid selle ebaühtlases jaotumises. Arenenud riikides toodetu on tänu oma energiamahukusele ja tööjõu kallidusele liiga kallis ning arenguriikide rahakott ei võimalda seda sisse osta. Toiduprobleemi lahendus Teadus on niipalju arenenud, et erosiooni suudetakse erinevate meetoditega aeglustada. Näiteks: 1. mittekünnimeetod 2
enam raha ei kasutatud. 1929. algas ülemaailmne majanduskriis , millest tuldi välja alles 1933. aastal ja hiljem. Peagi algas usu sõda niiet olukord ei jõudnudki eriti paraneda. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused aj tagajärjed: Põhjsued: ületootmine, ebamajanduslik käitumine( lõhkilaenamine), Riigi mittesekkumine majanduse juhtimisse, maailmamajanduse ohanematus, palju lahendamata majandusprobleeme Tagajärjed. Kestis eelmistest kauem- 5 aastat, uued tootmisviisid võimaldasid kül ltoota, kui dneile polnud tarbijaid, kriis tõi kaasa nälja ja suure tööpuuduse, muud sotsiaalsed probleemid. Riik pidi rakendama meetmeid , et majandust turgutada. Roosevelt tegi new deali, mis oli Usa majandusele väga kasulik. Suur depressioon USA-s see oli suurem kui eelnevad kriisid, tuhanded ettevõtted läksid pankrotti, teahsed ja vabrikud seiskusid. Alandati hindu, vähendati tootmist, vallandati- tehti kõik et olukorda päästa
enam raha ei kasutatud. 1929. algas ülemaailmne majanduskriis , millest tuldi välja alles 1933. aastal ja hiljem. Peagi algas usu sõda niiet olukord ei jõudnudki eriti paraneda. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused aj tagajärjed: Põhjsued: ületootmine, ebamajanduslik käitumine( lõhkilaenamine), Riigi mittesekkumine majanduse juhtimisse, maailmamajanduse ohanematus, palju lahendamata majandusprobleeme Tagajärjed. Kestis eelmistest kauem- 5 aastat, uued tootmisviisid võimaldasid kül ltoota, kui dneile polnud tarbijaid, kriis tõi kaasa nälja ja suure tööpuuduse, muud sotsiaalsed probleemid. Riik pidi rakendama meetmeid , et majandust turgutada. Roosevelt tegi new deali, mis oli Usa majandusele väga kasulik. Suur depressioon USA-s see oli suurem kui eelnevad kriisid, tuhanded ettevõtted läksid pankrotti, teahsed ja vabrikud seiskusid. Alandati hindu, vähendati tootmist, vallandati- tehti kõik et olukorda päästa
Tuhanded tehased suleti, miljonid jäid tööta. Ülemaailmse majanduskriisi PÕHJUSED: Maailmamajanduse kohanematus: I MS oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme. Kaupade ületootmine: kaupu toodeti rohkem, kui inimesed tarbida suutsid. Vale majandamine: riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu, kuid laenukoormus muutus liiga suureks. TAGAJÄRJED: uued tootmisviisid, võimaldasid kaupu toota, kuid tarbijaid ei jätkunud. Suur tööpuudus, kaasnes nälg, mässude oht ja muud probleemid. Kestis viis aastat. Sellest väljumiseks võeti kasutusele New Deal, mis pidi ergutama tööstust ja looma uusi töökohti. See õnnestus. Leiti ka teine viis väljumiseks: nõrga demokraatiaga riigis asendus see diktatuuriga. Riik sekkus aktiivselt tootmis-ja kaubandusettevõttete ning pankade tegevusse. Suur depressioon USA-s: Levis ülekogu maailma
kaasaegse teaduse ja tehnoloogia kasutamine või loodusolud. Toidu ja toiduainete suur kadu töötlemisel, aegumisel, varutakse rohkem kui jõutakse ära tarbida. Ületootmist püütakse riiklikult reguleerida. Paljude ostujõud võimaldab osta rohkem kui organism vajaks, mis põhjustab ülekaalulisust, eriti laste ja noorte hulgas. 12)Arengumaades on põllumajandussaaduste alatootmine, mida põhjustavad: 1. nälgijate vähene ostujõud, vaesed ei suuda osta. 2. säilinud on vähetootlikud tootmisviisid 3. maa puudus, mis on tingitud ülerahvastusest 4. liiga kiire elanikkonna kasv, mis on tootmise kasvust ees 5. halvad loodusolud ei võimalda harida suuremaid pindu ega suurendada karjamaade pindala 6. viljaka mullaga aladel on rajatud istandused, mille toodang läheb arenenud riikidesse. 13)Põllumajandusliku tootmise mõju keskkonnale on: 1. Ekstensiivse põllumajandusega aladel: a)Loodusliku ökosüsteemi muutumine, hävinemine. b)Muldade ära kanne ehk erosioon.
Suur Depressioon Miks tõi Suur Depressioon kaasa enneolematu viletsuse? Suur depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil. 1929. aasta 29. oktoober sai tuntuks Musta teisipäevana. Tol päeval kukkus New Yorgi aktsiabörs 11,7%. Seda krahhi peetakse Suure Depressiooni alguseks ja sümboliks. Üheks ajendiks loetakse seda, et riik otsustas suurendada laenuprotsente. Kuna väärtpaberite pakkujaid oli palju, siis langesid hinnad järsult väga madalale. Ühe päevaga kaotasid aktsiaomanikud tohutult suuri summasid. Viis päeva hiljem ehk 29.oktoobril levis müügipaanika kogu USA-s. Väärtpaberiturgu oli tabanud krahh ehk kokkuvarisemine 1929. aastal puhkenud... kriisi tõi esile tolle ajani t...
Mõisted Agraarreform põllumajandusliku tootmiskorralduse ümberkujundamine, mille käigus tavalisele talupojad vabanevad mõisasõltuvusest ja mõisamaa jaotatakse täielikult või osaliselt taludele. Bränd - kaubamärk, või tootemärk(kasutusel ka väärtustähis, esindusmärk, tunnusmärk) Devalveerimine raha (rahvusvaluuta) väärtuse, vahetuskursi alandamine teiste valuutade suhtes. Devalveerimine muudab eksportimise lihtsamaks, kuna kaupade hinnad alanevad. Elatusmaailm - e. naturaalmajandus, majanduslik süsteem, kus enam-vähem kõik eluks vajalik toodetakse ise. Põhineb suhteliselt lihtsatel tehnoloogiatel. Embargo teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld. Näiteks USA ligi 40 aastat kestnud embargo Kuubaga, rahvusvaheline tuumatehnoloogia tarnimise keeld diktatuuririikidele jms. Ettevõtluskastler - e. kobar, paljude eri tüüpi kitsalt spüetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne kooslus, mis on seotud sarnase toote või tootegrupi v...
Soome Põllumajandusliku tootmise vormid 1. Agraarajastu põllumajandus minevikus elatusid inimesed korilusest, küttimisest ja kalapüügist, kasutades toiduks vaid looduses leiduvat. Eksisteeris elatusmajandus, mis tähendab, et kõik, mis saadi kasutati enda jaoks ja müügiks ei jäänud midagi. Toodang oli väike, kuna sõltutakse loodusest ja puuduvad masinad ja moodsad tootmisviisid. 2. Industriaalajastu põllumajandus Kui varem kuulus maa mõisnikule siis nüüd said ,,talupojad" endale maa ja aeglaselt hakkas ka tootlikkus tõusma. Talupoegadel puudus ka motivatsioon oma tööd hästi teha, kuna tulemusi see ei toonud. Peale pärisorjuse kaotamist said talupojad vabaks ja nad said osta maa ära. Vilja ülejääk sai müüa turul ja sealt tuli ka raha
Geograafia kordamine 1. Seleta mõiste - tootmisviis Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Tootmisviisid võivad olla traditsioonilised, industriaalsed. Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: agraarühiskond/agraarajastu., industriaalühiskond/industriaalajastu, infoühiskond/infoajastu. 2. Iseloomusta erinevaidühiskonna arenguetappe (agraarühiskond, tööstusühiskond, infoühiskond) põhitunnuste alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) Agraarühiskond: toodeti enda vajaduste põhiselt; peamised majandusharud olid metsandus, kalandus, põllundus; maailmamajanduses osalesid üksikud kaubad; tööd tehti käsitsi, tööviljakus oli madal. Tööstusühiskond: eesmärk oli parandada elujärge, müüa saadusi edasi; peamised majandusharud olid tekstiilitööstus, met...
-Asutas aastaraamatu "Année sociologique" (Esimene sotsioloogia ajakiri Prantsusmaal) -Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: traditsioonilised ja kaasaegsed. -Uuris enesetappe. Marx. 3 suurt panust ühiskonnateooriasse: · Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel · Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid · Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel. Konfliktiparadigma looja Spencer. · Püüdis luua sünteetilist filosoofiat · Oli mõjutatud evolutsiooniteooriast loodusteadustes, eriti Darwini töödest, aga ka Malthuse teooriast. · Püüdis eristada ajalugu ja sotsioloogiat Max Weber
Loodusvarad ja nende kasutamine Primaarne sektor: 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalamajandus 4. Energiamajandus Põllumajandus Põllumajandusliku tootmise iseärasused - Vajab suurt territooriumit Põllumajanduslik maa - 30% 1. Haritav maa - 10% - Põllud - Mitmeaastased istandikud (täpselt arvel) - Viinamäed (Saksamaal tasandikud) - Aiad - Oliivisalud (Portugal) - Kohviistandused 2. Looduslik rohumaa - 20% (ei ole täpselt arvel) - Niidud metsavööndis - Tundrakarjamaad (põhjapõdrad) - Pohtlakarjamaad - Poolkõrbekarjamaad Tootmine sõltub: - Looduslikest tingimustest - Vastavalt sellele kasvatatakse erinevates maakera piirkondades erinevaid kultuure ja peetakse erinevaid loomi - Töö on hooajaline - Võib kaasa tuua tööjõuprobleeme - Tööks kulutatav aeg erinev P...
Biotehnoloogia eelised Biotehnoloogia probleemid Millega tegeleb bioonika? Millega tegeleb küberneetika? Mis on biogeograafia? Kuidas kasutatakse toiduainete tööstuses seente poolt toodetud ensüüme? Milliseid organisme kasutatakse biotehnoloogias ja millised on nende eelised teiste organismide ees? Nimeta prokarüootide eelised biotehnoloogias Selgita milliseks kolmeks põhivaldkonnaks on võimalik biotehnoloogiat jaotada. Ülesanne: Jaota järgmised biotehnoloogilised tootmisviisid kolme rühma: Punane biotehnoloogia Roheline biotehnoloogia Valge biotehnoloogia A. puhta metalli tootmine B. antibiootikumide tootmine C. kääritamine D. silo tootmine E. bio-pesuvahendid F. humuliini tootmine G. alkaloididest ravimite tootmine H. taime patogeenide tõrje I. probiootilised bakterid J. õlireostuse likvideerimine K. tärklisevaba riidekiu saamine L. juustu tootmine Nimeta tööstusharusid, kus kasutatakse biotehnoloogiat ja kirjelda kuidas? Selgita mõistet funktsionaalne toit
· Lennundus (FAI) (0,20 g/l) · Vibulaskmine (FITA, IPC) (0,10 g/l) · Autosport (FIA) (0,10 g/l) 5 · Petank (IPC) (0,10 g/l) · Karate (WKF) (0,10 g/l) · Moodne viievõistlus (UIPM) (0,10 g/l), laskealad · Motosport (FIM) (0,10 g/l) · Veemoto (UIM) (0,30 g/l) 6 SISUKORD Mis on etanool? Etanooli ja metanooli eristamine 2 Etanooli tootmisviisid 2 Etanooli teised vormid 3 Kasutusalad 4 Etanooli biotoime 4 Sport ja etanool 5 Sisukord 7 . . iseks 7
1.INIMTEGEVUSE TASANDID: *Majapidamistasand(üksikisikutasand) naturaalmajandus *Riik - reguleerib seaduste abil inimühiskonnas majanduslikke-ja inimsuhteid. *Firma e ettevõtte tasand *Rahvusvahelised firmad ja riikidevahelised organisatsioonid. 2.TOOTMISVIISID JA NENDE KOOSSEIS: Inimühiskonna toimimise aluseks on tootmisviis, mida iseloomustab tehnoloogia ja inimestevahelised suhted. *Tehnoloogia vahendid ja oskused millegi valmistamiseks. *Inimestevahelised suhted väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas ------------ *Traditsiooniline elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond *Industriaalne tööstuslik e. turumajanduslik. Riigi poolt kehtestatud seadused ning rakendused ja hõive erinevates valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega. Sellest arenes infoühiskond. - Vahemerepiirkonnas üleminek tänu avastustele, leiutistele, kontaktidele. 3.AGRAALÜHISKOND(ÜLEMINEK INDUSTRIAA...
viis,mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad ühiskondlikud suhted.mis on rahvusvaheline tööjaotus- Rahvusvaheline tööjaotus on riikide majanduses spetsialiseerumine sellise toodangu valmistamisele,mille tootmise kulud on suhteliselt väiksed ja mida suudetakse valmistada suhteliselt kvaliteetsemalt kui samade kuludega teistes riikides,territoriaaljaotuse kõrgeim vorm. traditsioonilised tootmisviisid a)korilus b)varakraane tootmisviis c)hilissagaane tootmisviis. traditsiooniline tootmisviis tähendab, et kogu majandus on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele. Asju tehakse sellepärast nii, et neid on juba aastasadu, kui mitte aastatuhandeid niimoodi tehtud. Traditsioonilisi tootmisviise rakendarakse elatusmajanduse puhul.
IV RIIGI MAJANDUSE JÄTKUSUUTLIK ARENG 1. Majandusareng, majanduskasv, struktuurimuutused majanduses. Majandusareng laiemalt on pikaealine protsess, mis hõlmab ka sotsiaalseid aspekte rõhutatakse, et keskmise reaaltulu kasvust peab osa saama võimalikult suus osa ühiskonnast, st arengu käigus peaks vähenema vaesuses elavate inimeste hulk ja tulude jaotamine ei tohiks muutuda ebavõrdsemaks. Struktuurimuutused majanduses mida jõukam/arenenum on riik, seda suurem osa tema kogutoodangust moodustavad teenused, samal ajal kui tööstus- ja põllumajandustoodangu osakaal väheneb. Analoogilised muutused toimuvad ka tööhõives. Aluseks on tootmise rektsiooni muutunud nõudlus. Sissetulekute kasvades väheneb tarbimiskorvis esmatarbekaupade osatähtsus, nõudluse suhteline vähenemise alandab nende hinda ning vähendab esmatarbekaupade tootmise kasulikkust. Majanduskasv, mis tähendab lihtsustatut reaaltulu (reaalse SKP) suurenemist ühe elaniku kohta....
(Parts, E. 2012) 1.2. GLOBALISEERUMISE NEGATIIVSED ASPEKTID Töötajate kasvav ekspluateerimine madala tulutasemega riikides MNC-d, kus on minimaalne palk, pikad tööpäevad, halvad töötingimused aga müügihind on kõrge. Teiseks, farmerite tulude kasv versus näljahäda vaese riigi farmerid müüvad toodangu kõrgema hinna ees rikastesse riikidesse, kuid nälgivad need kes on väiksema maksevõimega. (Parts, E. 2012) Keskkonnamõjud vaestes riikides MNS-de keskkonnavaenulikud tootmisviisid, kuna vaestes riikides on vastav regulatsioon nõrk, selle vastu ei protestita kuna võib kaotada investeeringud. Sotsiaalsed rahutused rikaste ja vaeste tuluerinevuste kasv, massimigratsioon nõrgestab sihtriike, haritud inimeste äravool vaestest riikidest, ebavõrdsus ja ebaõiglus, mille kaasneb terrorismiohu tõus.(Parts, E. 2012) 2. GLOBALISEERUMISE TUNNUSED 1.1. Majandus
väetisehoidlatele, siloladustamiskohtadele ning nende kasutamisele esitatavad veekaitsenõuded. Reoveesette kasutamiseks ja neis sisalduvate toitainete ning raskmetallide mõju vähendamiseks on keskkonnaminister Veeseaduse alusel kehtestantud määrusega nõuded reoveesette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses ning rekultive erimisel. Peale selle soovitab Veeseadus põllumajandustootjal järgida head põllumajandustava, mille kohased tootmisvõtted ja tootmisviisid on keskkonnale ohutud. Mõnedes piirkondades on põllumajandusliku tootmise tagajärjel veekogud ja põhjavesi muutunud reostusele tundlikuks. Nendes piirkondades on vee bioloogiliste toitainete sisaldus selline, mis on põhjustanud või võib põhjustada veekogude eutrofeerumise ning põhjavee kõrge nitraadisisalduse, edasise intensiivse tootmise jätkudes. Samuti loetakse tundlikuks neid pae- ja karstialasid, kus põhjavesi on vähe kaitstud. Põllumajanduslikule
4. VARUDE JUHTIMISE PEAMISED VIISID Tootmistegevuse ja selle juhtimise kesksed põhimõtted on lao poolt juhitav või tellimuste poolt juhitav tootmine.Samas tõuke- või tõmbemudeli kohane juhtimine ja tootmine väheste ressursside kasutamisega. Klientide vajadused ja nõuded toimingute efektiivsemaks muutmiseks on viinud rõhupunktid laotootmiselt üle klientide vajadustest lähtuvale tellimustootmisele. Üldiselt võivad ühes ja samas tootmisüksuses esineda korraga mõlemad tootmisviisid. Teise võimalusena muutuvad laod lõpptoodete ladustajatest pooltoodete ladustajateks, kes panevad lõppfaasis kokku kliendi poolt soovitud toote. Ettevõtted täiendavad oma tootevalikut ka allhankijatelt ostetud, vahendatavate toodete abil. Tellimuste poolt juhitava tootmise puhul püüavad tootjad hankida toorainet ja komponente ainult vastavalt vajadusele. Tegelikkuses on vaja siiski hankida tihti rohkem ja materjal ladustada laos.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
