Погода и времена года Мартин Петухов Зима • Зимой обычно холодно и морозна • С домов весят сосульки и все озёра и реки во льду • Дети играют в снежки, катаются на санках, коньках и лыжах • Ещё люди празднуют Рождество и Новый год • Больше всего мне нравится зимой лепить снеговика Весна • Весной начинает таять снег и новые листья начинают расти • Обычно в марте ещё прохладно, но зато уже видно траву и не надо одевать тёплые куртки • Май мне нравится больше всего, потому что в мае мой день рождения и тогда очень приятная погода • Чаще всего бывает в середине мая первая гроза Лето • Лето самое тёплое время года • Летом заканчивается школа и все ученики могут отдихать три месяца • Летом все люди ходят в шортах и в купальниках, а я играю всё лето в теннис. Летом у меня очень много турниров и я путешествую много Осень • Осенние месяцы-сентябрь, октябрь и ноябрь • Погода становится холоднее и нацинаются дожди. • В ...
Kliimat kujundavad tegurid 1. Päikesekiirguse hulk ehk kaugus ekvaatorist ehk GEOGRAAFILINE ASEND ·Laiuskraadist tingitud erinevused Eestis väikesed, sest ulatus S- N on väike ( 57°30´ - 59 49 ) Kiirguse erinevused tingitud: · Aastaajalised erinevused päeva pikkus suvel nt. 18 tundi, talvel 6 tundi · Õhumasside liikumine ( pilves ilmad- selged ilmad) · Aluspinna omadused: kõrgus merepinnast, nõlva kaldenurk päikese suhtes 2. ÕHU LIIKUMINE ehk atmosfääri tsirkulatsioon Õhumass ( ÕM) · ÕM- suur hulk õhku, mis on tekkinud teatud aluspinna ( maismaa või vesi) kohal ja saanud sealt omale omadused ( niiskus, temperatuur) niiske kuiv maismaa ookean Temp. Sõltub kaugusest ekvaatorist TUUL · Õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madala rõhuga ala poole · K tuul M 770 mm ( 1010...
3)Brandi PannaCotta vaarika couliga. (Vahukoor,brandi,zelatiin,suhkur,vaarikad,marjaliköör,sokolaad) Vesi TOIDUIDEE Minu menüü on koostatud palju liikuvale inimesele, kes kiire elutempo juures ei jõua hommikust korralikult süüa ning õhtusöök piirdub kerge einega, niisiis jääb põhirõhk lõunale. Pakuksin seda menüüd sügis-talvisel perioodil, sest ilmad on siis sombused ja külmad ning inimene vajab palju energiat. Minu menüü sobib rohkem meesterahvale, sest nende päevane kalorsuse vajadus on suurem kui naistel. Kolmekäiguline lõunasöök on valmistatud 25 aastasele füüsiliselt aktiivsele kliendile. Klient eelistab pigem lihtsaid toite,kuid hindab kõrgelt toidu head välimust ja maitset.Need kolm toitu sobivad oma vahel hästi.Kõik toidud on valmistatud TTK õpeköögis,kus
Kevade tulek See oli jaanuaris, kui lugesin Kuuse taadi ilmaennustust, kes lubas sooja talve ja varajast kevadet. Alguses see nii peaaegu tunduski minevat, aga eksivad ju ka kõik kõige paremad ennustajad. Lund oli palju ning veebruarikuu alguse soojad ilmad näitasidki esimesi kevade märke. Paari päeva pärast hakkas aga lund juurde sadama. Külmakraadid püsisid veel kaua kõrged ja ka märtsikuu hommikul märkasin jälle, et lund sajab. Isegi kui hakkas kalendri järgi kevad, oli meil ikka veel paks lumi maas ja seda sadas aina juurde ja juurde ning välja minnes pidi mütsi kõrvadeni pähe tõmbama. Nüüd hakkab lõpuks kevad saabuma. Paar nädalat tagasi, kui maal
.......................... Millises kliimavöötmses Eesti asub? ............................................................... 2. Kliimanäitajad Täida lüngad. Kus võimalik, vali õige vastusevariant. · Õhurõhk Tsüklonis ehk ..................................... liigub õhk päripäeva/vastupäeva äärealadelt keskme suunas, sest keskosas on õhurõhk kõige suurem/madalam. Tsükloniga kaasnevad tavaliselt pilves, .............................. ja .............................. ilmad Antitsüklonis ehk ................................... liigub õhk keskosast äärealade suunas, sest keskosas on õhurõhk kõige suurem/madalam. Kõrgrõhkkond toob kaasa a) talvel ..................................... ilmad, b) suvel .................................. ilmad. Millist rõhkkonda kujutab joonis? Põhjenda ................................................................... · Temperatuur
Kevad Talv nüüd jäänud seljataha, kuid Sina nüüd vaata maha. Jalge all rohelust täis niidud, Ning ilmad kevadessegi viidud. On kevad käes, nüüd tunne hea, ei enam külmetama pea. Selge saab panna riided õhemad, sest pole ilmad enam jahedad. Kevad on tärkamise aeg, ning korda teha tuleb aed. Tärkamas lilled on, Ning krooksub tiigiservalgi konn. Ka päikesekiiredki põski paitamas, Ning meid pruuniks saama aitamas. Kevadel alati eriline mõju, luua Sulle hea tuju!
Eksamipilet NUMBER 14: Vanade värvitud pindade ettevalmistamine värvimiseks? Varem värvitud pindade ettevalmistamine on kõige töömahukam, sest lahtine ja pragunenud värvikiht tuleb täielikult eemaldada. Põhjaliku puhastamise, kraapimise ja harjamisega võib alustada juba siis, kui ilmad veel värvimist ei võimalda. Tööjärjekord 1. Eemalda lahtine, pragunenud värv terasharja ja kaabitsaga. 2. Harja pind tolmust ja lahtistest osakestest puhtaks. 3. Pese pind puhastusvahendiga VIVACLEAN, hallitusega kahjustatud kohti töötle hallitusvastase ainega HOMEENPOISTO. 4. Loputa pind veega enne, kui pesuvahend jõuab kuivada. Selleks sobib kõige paremini kõrgsurvepesur. Väldi pinna liigset märgamist, sest see pikendab kuivamisaega. 5. Lase kuivada. 6
puhkama. Meie otsustasime sõita kaheks nädalaks Gran Canariale, mis on üks Kanaari saartest, mis kuuluvad Hispaaniale. Gran Canaria saar asub Atlandi ookeanis. Saare pindala on 1560 km² ning saar on mägine, kõrgus kuni 1950 m. Eesti on Gran Canariast peaaegu 30 korda suurem. Meie külastame riigi kaguosa, San Bartolomé de Tirajana omavalitsust, mis on ühtlasi ka kõige suurem omavalitsus Gran Canarial. Seal asuvad kõige tuntumad kuurortid, milleks on Playa del Inglés ja Maspalomas. Ilmad on Gran Canarial aastaläbi soojad, talvel on keskmine temperatuur 20°C ja suvel keskmiselt 26°C sooja. Gran Canarial sajab vähe, keskmisel 228mm aastas, vihmaperiood jääb jahedamatele talvekuudele, suviti on kuivad ilmad. Seega kõige õigem aeg Gran Canariat oleks külastada kevadel või sügisel, et ilmad ei oleks liiga kuumad. Gran Canariale saab Eestist kõige kergemini lennukiga. Pealinnas Las Palmases asub ainus
Nüüd on kõigil käed ja jalad tööd täis. Metsa sammudes toob sügis kaasa puude kirjunemise. Lehed muutuvad punakaks või kollakaks ja väänlevad okste küljest lahti. Järgnevalt lendavad need tuulega puust üha kaugemale, et maandudes katta maapind värvilise vaibaga. Peagi on metsades raagus võrad. Siiski kerkib sambla alt välja palju kübaraid. Seened uhkustavad üksteise võidu oma uhkete kuplitega, oodates seenelisi. Putukad poevad põhku, lootes ärgata kevadel, kui ilmad soojenevad. Enamik loomi on ametis talvevarude kogumisega. Samal ajal vooderdavad ülejäänud metaelanikud pesasid, et talveuni tuleks magusam. Linnud varuvad veel viimast energiat, et asuda pikale Lõunamaa reisile. Sügis on tööle rakendanud kõik metsa kodanikud. Väljadele toob september hommikuse kastme. Enam ei mängi lapsed aasadel. Murud on hoolega kasvama hakanud, kellelgi pole aega neid niita. Enamik niite on mattunud üha rohkem puudelt langenud lehtede alla
Bioloogiline kahjustus Kirjutan biokahjustusest isikliku kogemuse põhjal. Nimelt aastaid tagasi oli meil eramajas probleem sipelgatega. Toona täpselt ei teadnud, mis sipelgatega tegu oli ja ei tea ka siiani. Toas märkasime sipelgaid esmakordselt sügisel, kui ilmad hakkasid vaikselt jahedamaks minema. Alguses ei olnud neist eriti tüli ja nende vastu võitlemine käis suhteliselt rahulikult piirdusime poest kättesaadavate toidupesa mürkidega. Toidupesad asetasime pliidi taha, arvestades sellega, et seal on neid kõige tihedamini näha olnud. Samuti oli näha nende tegevusjälgi leso ja põranda ristumiskohal ja kamina all oleva puude hoidmise koha juures. Kui ilmad läksid külmemaks nägi sipelgaid majapidamises ka tihedamalt. Seetõttu
Mereline kliima-sademeid,väike temp kõikumine. Mandriline kl-sademetevaene, suur temp kõikumine.Eesti kl-üleminekuline e.paraskontinentaalne kl.suur päike-rannikualad,saared.vähe päikest kõrgustikel.madalrõhkkond e tsüklon-ümbritsevast õhkkonnast madalama õhurõhuga.' tõusvad õhuvoolud''vihmased, tuulised ilmad,talvel sula''eestit mõjutab islandi miinimum.kõrgr- õhkkond e.antitsüklon-ümb. Õhkkonnast kõrgema õhurõhuga.'laskuvad õhuvoolud.''selged,tuule- vaiksed ilmad''eestit mõjutab Assooni,Skandinaavia, (suvel)ja sileeri maks(talvel)''Eesti kl mõjutab: päikesekiirguse hulk,õhumassid,aluspind,läänemeri. Rannik-maismaa ja mere kokkupuuteala,mille piires on kujunenud meterekkelised pinnavormid. Rand- mais- maa osa rannikul,mis jääb lainetuse tegevuse piirkonda
Promet Junson V-12 Referaat Miks panna oma majja konditsioneer? Soojad ilmad, mis juba mõnda aega püsinud, muudavad kodud liigselt palavaks ning ei lase ennast ka toas hästi tunda. Kui hästi soojustatud majad enamasti taluvad temperatuuri kõikumisi hästi ja ei kuumene kiiresti ülesse, siis nüüd, kus soojad ilmad juba pikemat aega, hakkavad ka enamik maju soojust akumuleerima. Kas kätte on jõudnud aeg konditsioneeri kasutamiseks? Statsionaarne konditsioneer Konditsioneeri kasutamise vajadus oma kodudes on, minu arvates, kasvanud kahel põhjusel: Järjest enam on suviti temperatuur üle 25 kraadi ja seda pikemat aega. Kas ülemaailne soojenemine? Järjest rohkem on ka eramajadel aknapinda, mis suvise päiksega ruumide temperatuuri kiiresti tõstab.
ja käisime natukene jalutamas ja siis pärast käisime kinos, nagu kõik muudgi päevad olime väljas. Brytta juures olles läks nädal nii kiiresti ja siis juba pidingi ära minema Pärnust. pärnust ma sõidsin vanaema ja vanaisa juurde, olin seal kaks nädalat, siis pidin tagasi Soome minema paariks päevaks. Paar päeva läks mööda ja siis läksin ema ja isaga eestisse ja seal sõidsime Võru poole läbi Tartu. Võrus me olime Oliveri juures. Seal oli mõnus ja vaikne, kuid ilmad olid koledad. me väga palju ei jõudnud teha seal midagi sellepärast, et me olime seal ainult kolm päeva. Muidu seal oli lahe ja oleks võinud olla veel paar päeva aga pidime siis edasi sõidma Pärnusse jälle ja seal me ka ei olnud kaua , kui ainult kaks päeva ja esimesel päeval sain ma Bryttaga kokku ja käisime portarturis söömas ja seal kohe kinno kõik koos. Järgmisel päeval me käaisime niisama sõidmasa Pärnu linnas ja siis saabusgi õhtu ja
km. Õhumassid Õhumasside liikumine sõltub päikesekiirgusest ja aluspinnast. Õhu soojenedes tekivad tõusvad õhuvoolud ning õhurõhk väheneb. Kujuneb välja madalrõhuala ehk õhumiinimum TSÜKLON. Põhjapoolkeral pöörleb õhk tsüklonis vastupäeva ning kõrgema õhurõhuga servadest madalama rõhuga keskme suunas. Kõige sagedamini jõuavad Eestisse Atlandi ookeanilt pärit Islandi tsüklonid, millega kaasnevad pilves, sajused, tuulised ilmad. Kõrgrõhuala ehk õhumaksimum ANTITSÜKLON tekib seal, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud ning piirkondades kus toimub ümbritseva alaga võrreldes tugev jahtumine. Õhk antitsüklonis liigub keskmest välja ning liigub madalama rõhu poole. Eesti ilusaid ilmu kujundab peamiselt Skandinaavia antitsüklon, millega kaasnevad päikesepaistelised, põuased, selged ja soojad ilmad, talved aga käre pakane. Eestisse jõuab keskmiselt aastas 132 tsüklonit ja 65 antitsüklonit
· · Parasvöötme mandrilises kliimas on aasta temperatuurikõikumised väga suured. Talved on külmad ja võib esineda isegi väga käredat pakast (Siber) Suved seevastu on väga palavad. Sademeid on kõigil aastaaegadel vähe. Taimkate on nii mandrilises kui merelises kliimas üpris hea F (metsad). Lähispolaarse kliima puhul on taas tegemist vahekliimavöötmega. Pool aastat valitsevad parasvöötme ilmad, teise poole aastast aga polaarse kliima ilmad. Polaarkliima on aasta läbi külm. Nii nagu palavvöös puudub talv, puudub siin suvi. On ainult igavesti kestev talv. Polaarkliima on ka väga külm. Sellistel aladel inimene elada ei saa, kliima on liiga külm. Loomadest ja taimedest suudavad seal kohaneda vähesed. Lõunapoolkera polaaralad on täiesti elutud, seepärast on seal väga puhas õhk. Antarktist nimetatakse tihti maakera külmakapiks, seal on mõõdetud maailma madalaim temperatuur 89,2°C
Tüdruk,kes sa teretasid vaime e-raamat Pime laps Anneli Orgusuur Ema, ole mu silmad ütle, mida mina ei näe. Seleta, milleks on ilmad ja mis on öö, mis on päev. M Jutusta, mida ma kuulen, uu tk kui akna taga on vihm. e Te te Ma õhtuti silmad sulen, in k s e ti ta la kuid ikkagi alles jääb hirm se a de
Powerpoint Templates Page 57 Saab vist ainult Hiinas juhtuda Vetikad ründavad Pekingit Powerpoint Templates Page 58 Saab vist ainult Hiinas juhtuda Vetikad ründavad Pekingit Powerpoint Templates Page 59 Saab vist ainult Hiinas juhtuda Vetikad ründavad Pekingit Powerpoint Templates Page 60 Saab vist ainult Hiinas juhtuda Siis kui suvel palavad ilmad olid Powerpoint Templates Page 61 Saab vist ainult Hiinas juhtuda Siis kui suvel palavad ilmad olid Powerpoint Templates Page 62 Saab vist ainult Hiinas juhtuda Siis kui suvel palavad ilmad olid Powerpoint Templates Page 63 Saab vist ainult Hiinas juhtuda Ülimoodne arhitektuurisaavutus Powerpoint Templates Page 64 Saab vist ainult Hiinas juhtuda
sademete hulk. Niisutus on kuivematel suvedel hädavajalik. Sellesse valdkonda jäävad USA nn. Nisuvöödeja Ukraina viljakad alad. Väga kuivades piirkondades saab sademete vähesuse tõttu põldu harida vaid oaasides või kunstliku viljastamise abil. Vähetootlikuel karjamaadel kasvatatakse lambaid ja kitsi. 6. Lähispolaarkliima Lähispolaarse kliima puhul on tegemist vahekliimavöötmega. Pool aastat valitsevad parasvöötme ilmad, teise poole aastast aga polaarse kliima ilmad. On võimalik eristada pikka talve ja lühikest suve. Taimestik peaaegu puudub. 7. Lähistroopiline vööde Lühendab vegetatsiooniperioodi kuiv kliima. Niisutamise abil on võimalik põllukultuure siiski kogu aasta jooksul kasvatada ja kaks saaki saada. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi. Mullad on viljakad, ent vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni. Paremini kasvavad sellistes oludes mitmeaastased istanduskultuurid
Talvekuud on detsember, jaanuar ja veebruar. Kui maas on valge ja kohev lumi saab kelgutada ja suusatada, kui aga on veel külmem ja maa on täiesti jääs on ohtlik kõndida, sest võib kukkuda, samas saab jää peal uisutada, mis on väga lõbus tegevus. Kui öösel on ilm selge võib taevas näha väga palju sädelevaid tähti. Lumised talve ööd on väga ilusad. Vahel on talvel ka soojad ilmad, siis on maa sombune ja päike sulatab kogu lume ära, samas on vahel ka talv väga pakane ja tuiskab. Kui on väga suured miinuskraadid ei pea kooli minema. Talv oleks kõige ilusam aastaaeg, kui maa oleks koguaeg valge ja saaks kelgutada. , . , . , , . . , . . , . - , . . .
Jägala jõgi Jägala jõe lähe asub Pandivere kõrgustiku lääneserval Ahula külas ja suubub Soome lahe Ihasalu lahte. Jõe pikkus on 97 km. Jõe algusosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneosas, enamik ülem-ja keskjooksust Kõrvemaal, alamjooks Põhja- Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Keskmine vooluhulk on 10-12 m3/s. Suurvesi on kevadel, kui lumi sulab ja sügisel kui sademeid on palju. Madalvesi on suvel ,kui on palavad ilmad ning sademeid ei esine. Parempoolsed lisajõed on Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja ja Soodla jõgi. Vasakpoolsed lisajõed on Sae jõgi, Kiruoja, Pikva oja, Anija jõgi ja Jõelähtme jõgi. Jägala jõe kesk- ja alamjooksul on mitu paisu, kõrgeim neist on jõe suudmest 1,3 km kaugusel asuv Linnamäe hüdroelektrijaama pais. 1975. aastast on Jägala jõgi ühendatud Tallinna veevarustussüsteemiga.
Kuidas veekogud mõjutavad eesti ilmastikku? Eesti kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. õhk Mandrite kohal tekivad suvel soojad õhumassid, merede kohal aga jahedamad. Talvel on õhk mandrite kohal jahedam kui mere kohal. üldine Meri mõjutab rannikualade kliimat veel mitmel moel. Kevadeti mõjutavad õhutemperatuuri sulavad jäämassid. Merelt puhuvad tuuled toovad sademeid, suvel vihma, talvel lund. Sügisel seevastu avaldab meri soojendava...
Harilik orashein Põldohakas Putukad Mullaelustik Ripslased Maakirp Mullaorganismid Viljakukk Vihmaussid Lehetäi Seened Bakterid Linnud Loomad Kiivitaja Rebane Rukkirääk Jänes Nurmkana Metskits Põldlõoke Põldhiir Mutt Tingimused Kergelt happelised või neutraalsed mullad pH ~5- 7,5 Toitainete rikkad mullad Parasvöötme kliima Päikesepaistelised ilmad Koosluse püsimajäämine Säilima mullastik Inimfaktor Soodne kliima Kasvatama samu taimi Kui tingimused muutuvad Muld taimed ei kasva Inimfaktor kahjurid ja umbrohi Kliima taimed närbuvad või ei valmi Teised taimed tekib uus kooslus Kasutatud materjalid Taimede konkurentsist monokultuurides Peeter Veroman MILLEST SÕLTUB TERAVILJA SAAGIKUS JÕGEVA SORDIARETUSE INSTITUUT http://et.wikipedia.org/wiki/Teravili http://et.wikipedia.org/wiki/Ainukultuur http://www.zbi.ee/satikad/
aknast välja lennata. · Vaatluskoht: Elutoa aken ja selle ümbrus. · Vaatlusaeg: 30 minutit kella 15.30-st kuni 16.00-ni, 28.10.2011 · Hüpotees: Herilane ja kärbes suudavad mõlemad läbi avatud akna õue lennata. · Vaatluse kirjeldus: Aknal olid herilane ja kärbes, kes olid seal täiesti vabatahtlikult, avasin akna, et neil oleks võimalus ära lennata. Aken oli avatud umbes 10 cm laiuselt, sest ilmad ei ole enam väga soojad. Umbes 15 minuti möödudes vaatluse algusest leidis herilane tee õue ning jättis kärbse üksi aknale. Vaatlus sai läbi tegelikult 5 minutit enne kella nelja, sest kärbes otsustas aknalt toa suunas minema lennata. · Vaatluse analüüs: Püstitatud hüpotees osutus osaliselt valeks, sest herilane lendas küll oodatult aknast välja, kuid kärbes mitte ja ilmselt elab veel praegugi toas edasi.
1. Lihakviljad (tomat, banaan, kurk) 2. Kuivviljad a) aedviljad (kaun) b) sulgviljad (pähkel,tammetõru) Õite koondumine õisikusse on kasulik, sest nii paistavad need paremini putukatele silma. Putuktolmlejate õied on suured ning värvikirevad, kuid tuultolmlejate õied on väiksed ja silmatorkamatud. Putuktolmlejate tolmukad ja emakad asuvad õie sisemuses, tuultolmlejatel, aga tolmuad ja emakad ulatuvad õiest välja. Kui kevadel on olnud vihmased ja jahedad ilmad, ei saa tolmnemine toimuda, sest putukad on sel ajal oma pesades ning tolmuterad märjas ei levi.
Mere vesi oli väga soolane. Suvel meeldis mulle kõige rohkem päike, Hispaanias oli iga päev +40 kraadi sooja. Toidud olid seal väga maitsvad ja võtsin kaalust juurde suvega. Puhata ma suvel väga ei saanud. Külastasime puhkepäevadel Hispaania vaatamisväärsusi ja mulle väga meeldib see riik. Inimesed hispaanias on väga sõbralikud. Kui saaksin läheksin sinna tagasi, seekord puhkama mitte töötama. Tagasi Eestisse tulin augustikuus. Siin oli juba sügis käes. Ilmad olid jahedad aga see oli hea vaheldus palavale soojamaa kliimale. Suvi oli väga huvitav ja kiire. Sain palju targemaks ja õppisin palju uut ja huvitavat. ! , . . . , , . , . , , . . . . . , +40 . , . . . . , , , . . . , soojamaa. . , .
Linna asutas 1652. aastal Hollandi IdaIndia Kompanii vahesadamaks Indoneesiasse suunduvatele laevadele. See on teiselt kõige suurema rahvastatusega linn LõunaAafrikas. Sadam Linn on kuulus enda kauni sadama poolest. Sadamas liikus väga palju inimesi ning veesõidukeid. Seal toimusid tänavaetendused ning peaaegu et iga nurga pealt võis leida laadaletikese või väikese võltsfirma poekese. Kliima ja loodus Kaplinnas on väga soojad ilmad. Aasta keskmine temperatuur on 30 kraadi. Seal on väga ilusad maastikud ning taimne olustik. Kuna see asub LõunaAfrika tipus, on seal mägine maastik ning palju on koske ning kaljustikke. Kohalikud elanikud Käisime uurimas ka, kuidas elavad kohalikud. Üks tore külapoiss rääkis, kuidas seal pruulitakse ise õlu. Neid tehakse suurtes tinanõudes ning on elanikele nii toiteväärtuse kui ka alkohoolse mõju tõttu üpris oluline. Muljed
TALLINNA TEENINDUSKOOL ----- --------- 011PK Tungaltera Uurimustöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Tungaltera Harilik tungaltera (Claviceps purpurea) on seeneliik, mis kuulub perekonda tungaltera (Claviceps) ja sugukonda tungalteralised (Clavicipitaceae). Harilik tungaltera on seen mis parasiteerib enamikul kõrrelistel, kaasa arvatud kõikidel teraviljadel. Kasvu soodustavad niisked ilmad. Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest. Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritama nektarit, mis meelitab kohale kärbsed. Kärbsed kannavad eostega nakatunud vedelikku teistele taimedele. Nakatunud õitest kasvavad suve lõpuks tungalterad (sklerootsiumid), mis talvituvad. Tungaltera levib rukkipõldudel, harva nisupõldudel, peamiselt põllu servades.
keskosa troopilises ja lõunaosa lähistroopilises vöötmes Kõige jahedam on Austraalia Alpides (mäeharjadel püsib lumi 3-4 kuud, madalaim mõõdetud temperatuur on -22°. Miks Tahan ? Minu unistuste riik, kuhu ma tahaks minna oleks Austraalia . Sinna sellepärast, et tahaks näha,milline näeb tegelikult välja see maa .Näha,kas see maa on ka selline nagu Kodus ja Võõrsilas näidatakse .Tahan ka sellepärast, et seal on soojad ilmad. Tahaks Bora Bora saart näha Loodus Queenslandis- troopika,vihmametsad,dzunglid Kesk-Austraalias -Kõrbeline Lääne -Austraalias -palmide ja muude selliste soojalembeliste taimedega . All austraalias on nagu eesti sügis ja jahe ilm
HARILIK TUNGALTERA KADRI LEBEDEV ISELOOMUSTUS Tungaltera kujutab endast rukkil ja teistelgi kõrrelistel levivat seenhaigust. Süüdi olev seen kannab nime harilik tungaltera. Seen parasiteerib enamikul kõrrelistel, kaasa arvatud kõikidel teraviljadel. Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest. Kasvu soodustavad niisked ilmad. PALJUNEMINE Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritama nektarit, mis meelitab kohale kärbsed. Kärbsed kannavad eostega nakatunud vedelikku teistele taimedele. Nakatunud õitest kasvavad suve lõpuks tungalterad, mis talvituvad. KASVUKOHT Levib rukkipõldudel, harva nisupõldudel, peamiselt põllu servades. KASU tungalterast eraldatud toimeaineid kasutatakse ravimite valmistamisel. Abi on neist sünnitusabis, Parkinsoni tõve, migreeni ja ...
Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 2. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 3. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolise ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolise jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled
Talverõõmud Talverõõme mul ei ole. Sellepärast, et mulle ei meeldi enam ammu talv. Need külmad ilmad, lumi ja jää on minuarust lihtsalt vastikud.Talverõõmud on minu arust eelkõige väikestel lastel. Nad ootavad talve pikkisilmi, et saaks kelgutada, hangedes mürada, suusatada ja uisutada.Talverõõmud esinevad veel neil, kellele meeldib lumelauaga sõita või mäesuuskadega või mis iganes.Eks mul oli ka kunagi väiksemana suur lume armastus. Oli ju nii tore tüdrukutele lumesõda teha ja siis rooliga kelkudega mägedest alla lasta ja suuri kindluseid ehitada. Kuid ma olen sellest nüüdseks välja kasvand.Minu arust ei saa ju rõõmuks nimetada seda, et riided saavad pidevalt märjaks, mingit möksi sajab taevast alla ja teed on paksu lund täis. Välja minnes pead panema paksult riidesse, et natukenegi soe oleks ja pead ettevaatlik olema isegi kõndides, sest kunagi ei tea millal sa pikali võid kukkuda jää tõttu või siis väikesed poisid teevad omavahel lum...
Eestimaa loodus Stella Salu 8. klass T ilsi Põhikool Kliima q Valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. q Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. q Läänemeri on see, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid jahutab. q Eestis aasta keskmine temperatuur +5 °C ringis või sellest veidi kõrgemal. q Kõige külmem aeg on veebruar, kus keskmine temp. on 5 °C Veekogud q Eestis on palju väikseid siseveekogusid. q Jõgedevõrk on suhteliselt tihe: vooluveekogusid on üle 7000 kogupikkus umbes 31 000 km. q
Teiseks peaks mesinik mesilasse üles seadma kaks jooginõud, millest üks võiks olla tavapärase veega ning teine 0,5% keedusoolalahusega, kuna see sisaldab mesilastele vajaminevaid mineraalained. Vesi on hädavajalik, seetõttu et tavaliselt pole mesila läheduses veekogusid ning kevadel ei leidu veel piisavas koguses nektarit. Kolmas oluline tarkus, mida mesinik peaks endale teadvustama on fakt, et haue hakkab arenema, kui pesas valitseb temperatuur +35ºC. Kuna kevadel pole ilmad veel piisavalt soojad, siis peavad mesilased vastava temperatuuri jaoks väga palju vaeva nägema ning kulutama suurt energiat. Temperatuuri püsimise hõlbustamiseks peaks mesinik pesa peale panema, kas kile või vahariide ja selle peale soojad kattematid. Kattemattide paksus võiks olla vähemalt 10 cm ja täiteks sobivad hästi takk, vatt ning kuiv sammal, mis juhivad soojust vähesel määral.
Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd. Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad. Hingesandid Võrreldes mardi- ja kadrisantidega on sanditamiskombestikus haruldasemad hingesandid, rahvapärase nimetusega hinged, kes olid vähemalt rahvaluule kogumisperioodil tuntud peamiselt Mulgimaal.19. sajandil ja 20. sajandi alguses on Mulgimaal käidud õhtuti valgesse rõivastatult vaikselt või uludes akende taga või perest peresse. Hingesandid olid enamasti lapsed. Andeid nad ei palunud, kuid neile
MINU TAANI · Minnes 38aastane, eestis pidas müüjatööd, läks veebruaris, algul oli tööl Valve juures sigalas · Saab tööd Ratsaklubis, koht asub teiselpool Taani piiri · Tuulised ilmad taanis ja tuulepargid-ja generaatorid · Oli aasta 2002 · Tütar täiskasvanu · Koha nimi Braderup Veekeskuses käis Vilvega ja kukus, Õppin veterinaarvelskriks Taanis on ratsasport levinum, kui eestis. Kombeks, et 4 põlvkonda elavad samas majas aga igal ühel oma ruumid ja erinev sissepaas. Peremees Jensi (töötanud veoki peal) ema on juba sendi surmale võlgu..aga majandab majas omapäi. Jensi proua töötas piiripunktis, jäi tööta piiride avanemist
suure ämbriga juba siis, kui tulekahju on väike. Teiseks suureks probleemiks pean ma majanduskriisi. Inimesed jäävad töökohata, laenavad ennast lõhki ja ei suuda varsti endale ka kõige elementaarsemaid asju osta. Kalevipoeg võiks kiiresti ehitada ühe suure firma, mille kaupa ta põrguväravas müüma hakkaks. Kolmandaks halvaks teguriks on see, et tormid, üleujutused hävitavad inimeste kodusid, mida nad on nii kaua ehitanud ja mis on neile väga kallid. Samas rikuvad ebasobivad ilmad ka põllusaagi. Kui meil oleks selline kangelane nagu Kalevipoeg, siis ta puhuks kõik pilved eemale, ehitaks vallid, tammid veekogule ette enne üleujutust. Niisiis arvan ma, et Kalevipoja suguse kangelase olemasolu oleks väga kasulik. Ta looks ühtekuuluvustunnet. Kõige parem oleks siis, kui Kalevipoegi oleks mitu ning igas eestlases oleks natukenegi Kalevipoja julgust ja ettevõtmisjanu.
Töövihikud on riik õpilaste eest ära maksnud, aga ka vahepeal pidid koolilapsed ise oma töövihikud ostma. Päevikud ja vihikud ostavad koolilapsed ise ja kirjutusvahendid. Kui koolis pahandust teed, ei panda nurka ega midagi. Tänapäeval on ka suitsetajaid koolis väga palju, kui suitsetamisega jäävad lapsed õpetajatele vahele , siis ei tehta midagi, vaid pannakse õpilane seletuskirja kirjutama. Sporti tehakse ikka nagu vanasti, võib-olla mõni muutus on. Kui ilmad soojemaks lähevad, tehakse sporti õues, ja kui viletsad, siis sees. Kui on mõni võistlus, siis minnakse võistlustele, kui raha on, et bussisõit kinni maksta. Kool on ikka nagu kool kas vanasti või tänapäeval.
Õpetajad võiksid olla leebemad ning jätta vähem kodutööd. Koolis võiksid olla tõelised jalgpallitreenerid ja korvpallitreenerid. Treeneritel peaks olema meie jaoks alati aega. Usun, et selliste treeneritega võidaks meie kool kõik võistlused. Palju rohkem võiks olla kehalise kasvatuse tunde. Sellel koolil oleks oma täismõõdus spordiväljak ja jõusaal. Spordiväljak võiks olla kohe katuse all, et me saaksime seal sportida aasta läbi. Sügisel ja kevadel, kui ilmad on soojad ja ilusad peaksid kõik tunnid toimuma õues. Õpetajad saaksid siis oma tunnid põnevamalt läbi viia. Ilusate ilmadega ei ole kellelgi tuju klassiruumides passida. Õpilastele antakse rohkem praktilisi töid, kus nad käivad õues ringi ja täidavad töölehti. Ühes õiges koolis ei peaks kõige tähtsam olema õppimine. Nii tüütu on, kui iga õpetaja arvab, et ilma tema õppeaineta kuivaks Keila jõgi ja jäätuks Läänemeri.
kirjumaks suures pildis k�ll natuke, aga siiski muudaks. Sihi all olev ala on ideaalne paik, mis vajaks oma ulatuses asfalteerimist, kuhu saaks astuda iga �ks, iga kell, iga ilmaga sooviga midagi luua. Olgu see siis kunstik, kes paneks r��kima t�hjad pinnad, v�i alternatiivsete liikumisvahenditega rulatajad kes sooviksid m�ne abstraktse arhitketooni pinda tunnetada. Seda k�ik ise luues ja kasutades suurel pinnal, millel juba olemas ilmastikukindel peavari. Juba kui ilmad soojemaks kisuvad v�imaldaks seal ka v�likino korraldada v�i isegi m�ne ansambli kontserti, sest see koht on ka akustiline, mis kajab kui h��lt teha.
Lugupeetud õpetaja ja kallid kaasõpilased, ma sooviksin kõneleda teile hingedeajast, mida kõik teavad ajana, mil mälestatakse surnuid ja süüdatakse nende auks koduakendel küünlad. Aga millesse hingedeajal usutakse ja kuidas hingi austatakse, sellest räägin teile kohe lähemalt. Eesti põhjarannikul kutsutakse hingedeaega ka jaguajaks. Eesti rahvausundis on hingedeaeg sügisene periood eesti rahvakalendris surnute mälestamisele pühendatud aeg. Sel ajal austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev. Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille ää...
MERLE KARUSOO Ta on koostanud dokumentaal materjalil põhinevaid lavatekste, avaldanud teatri- ja ühiskonnateemalisi artikleid ning algatanud 1980. aastate lõpus Eesti elulugude kogumise. Karusoo oli üks esimesi, kes nõukogude reziimiaja lõpupoole pöördus vabatruppide poole. Hetkel Eesti Draamateatris töötav Karusoo on varem lavastajana tööl olnud Draamateatris (197678), Eesti Riiklikus Noorsooteatris (197883); 199899 oli ta Eesti Draamateatri juht. Karusoo teatridramaturgia lähtub arusaamast, et just teatri kaudu ja vahenditega saab vaadelda ja analüüsida ühiskonda ning selle probleeme. Vaieldamatult ühe Eesti kõige jõulisema teatrikeele ja mõtlemisega lavastajana esindab ta pea ainukesena kohalikku sotsiaaluurimusliku teatri suunda. Karusoo teatrit võiks iseloomustada kui detailitäpset, lakoonilist ja vaatajat süviti puudutavat. Karusoo on lavastanud vaid üksikuid teiste autorite näidendeid. Enamasti koos trupiga kogutud d...
Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Kombed Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd. Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad Kodukujundus Aknalaual või tavalise laua peal küünlad Aforismid Aeg mõelda olnu, oleva ja tuleva peale, oma osale selles aja liikumises. Praegu, aasta kõige pimedamal ajal, kui isegi kuuvalgus ei suuda sünkmusta ööd valgemaks muuta, näitavad headele hingedele koduteed süüdatud küünlad akendel. Aforismid
Mina olin koos c-klassi võitskonnaga seal nädal aega. Sinna jõudes oli kõigil elevus: tee oli pikk ja bussis istumisest olid kõigil jalad valusad, mis oli üpriski tüütu. Kohale jõudes paigutati meid ühte Soome kooli, kus oli veel palju rahvast erinevatest maadest. Järgmisel päeval, kui me mängima läksime jäid kõigil imestusest suud lahti. Seal oli suur hobuste areeniplats, kuhu sisse oli mahutatud üle 160 platsi. Esimestel päevadel olid hästi ilusad ja palavad ilmad. Aga viimastel päevadel sadas paduvihma. Me põhimõtteliselt mängisime suures vee lombis. Sadas palju vihma ja oli väga raske mängida. Meil läks väga hästi seal oli üle 1000 võiskonna ja me saime c-klassiga seal 3. koha. Viimastel päevadel oli juba üprisgi suur kodu, igatsus oma pere järele.Koju jõudes tahasin vaid oma voodisse minna, sest väsimus oli väga suur. Kuid see põnevus ja võistlushimu mis ma sellest võitlusest sain ,on mul siiamaani alles.
kujuneb vlja mandri kohal keskmistel laiustel, ilm valdavalt selge, temperatuur on mratud kiirgusreiimi sesoonse kikumise poolt (Eestis esineb sageli, suvel palavus, talvel pakas) PARASVTME MERELINE HK- niiske ja talvel soe, suvel jahe, kujuneb p.vtmes ookeanide kohal, valitseb pilves ja sajune ilm (Eestis esineb seda sageli, umbes vrdselt p.vtme kontin. huga, kandub meie alale lnevooluga, phjustab talvel sula, suvel vihmased ja tuulised ilmad. TROOPILINE KONTINENTAALNE HK- palav ja rmiselt kuiv, kujuneb troopiliste krbete (Sahara) kohal, valdavad laskuvad huvoolud ei lase pilvedel tekkida, pilvitu taevas, tagajrjeks hutemperatuuri suur pevane kikumine (Eestisse peaaegu ei jua, valitsev Vahemere res) TROOPILINE MERELINE HK- soe ja niiske, kujuneb vlja ookeanide kohalkrgrhuvndis ja passaattuulte vndis, selles piirkonnas valitsevad laskuvad huvoolud, pilvi ei teki ja sademeid pole, palju sajab mgedes
Ämblikud ei koo ainult püünisvõrku Paljud ämblikud (näiteks huntämblikud ja hüpikämblikud) ei koo üldse püünisvõrku, nemad peavad aktiivselt jahti. See aga ei tähenda, et neil võrgunäsad puuduvad. Sügiseti on näha tillukesi musti ämblikke, keda võid tihti oma riietelt leida. Need tillukesed ämblikud kasutavad võrguniiti levimiseks. Tuul võib neid kanda väga kaugele. Nii suudavad nad näiteks läbida ka vahemaa mandrilt Saaremaale. Kui ilmad külmemaks lähevad, otsivad ämblikud varjulise koha, (mõned ämblikud poevad näiteks puukoore alla) ning koovad endale võrguniidist kookoni. Võrguniidist kookonis hoiavad ämblikud ka mune. Kindlasti oled märganud ämblikke, kellel on väike "pallike" tagakeha küljes. Selle "pallikese" sees on ämbliku munad.
Sageli elutseb ka põõsastikes ja niitudel ning aedades, kalmistutel ja parkides. Oma pesa ehitab see hiir kraavipervedesse, puujuurte ja kändude alla ning kartulivagude vahele, kuid tema urud on lihtsad ja vähehargnevad. Juttselg-hiir hoolib rohkem loomsest toidust - putukatest, tigudest ja ussidest, kuid ta ei ütle ära ka seemnetest, viljateradest, pungadest ja taimevartest. Talveperioodiks, kui värsket taimtoitu kusagilt võtta ei ole, kogub ta omale tagavarasid. Talvel, kui ilmad külmad ja elu karm, võivad juttselg-hiired hulgaliselt ka hoonetesse tungida. Nagu kõik hiired, on ka juttselg-hiir viljakas loom, kes poegib suve jooksul 3...4 korda. Sigimisperiood algab juba aprillis ja võib lõppeda alles oktoobris. Korraga tuuakse ilmale 3...9, isegi kuni 11 poega, kes sündides on paljad ja armetud ning kaaluvad kõigest paar grammi. Hiirepojad kasvavad kiiresti ning nende silmad avanevad 10...12 päeval ja imetamine kestab 2 nädalat
1. Tartus, A. Le Coq Spordimajas toimuvad 4.mail võrkpalli Eesti meeste meistrivõistluste finaalmäng Bigbank Tartu ja Saarema VK vahel. 2. 3.-4. koha meeste mängud toimusid Pärnus, kus kolmanda koha napsas endale suvepealinna meeskond. 3. Ilmad on juba soojemaks läinud ning aina enam lähevad noored randa rannavõrkpalli mängima. 4. Tallinas selgitatakse välja, kes on võrkpalli tütarlaste Balti meister aastal 2018. 5. Pesapalliga vastu pead saades hakkab pea valutama ja võib ringi käima hakata. 6. "Ole pesapalli mängides ettevaatlik!" hüüdis ema, " ja vaata, et sa vastu pead ei saa ." 7. 6aastane poiss mängis väga hästi jalgpalli koos oma tiimikaaslatega. 8
.....................4 2.2. Jooskija tervislik toitumine………………………………………5,6 3.3. Allergiad ja kuidas tegeleda?...........................................................7 Kokkuvõte……………………………………………………………….8 Kasutatud allikad……………………………………………………….9 2 SISSEJUHATUS Kevad saabub, lumi sulab ära ja ilmad lähevad ilusaks. Käes on viimane aeg jooksutossud välja otsida ja neilt tolm pühkida, sest aeg on jooksma minna.Mets oma maastiku ja värske õhu tõttu on selleks just õige koht. Kuidas peaks kevadel jooksu alustama ja kuidas peaks õige jooksja toituma. Kuidas allergiad kevadel rohkem välja tulevad? 3 1. Kuidas tuleks kevadel esimeste jooksutreeningutega alustada? Kevad on ideaalne aeg hakata jooksmas käima. Ilmad on soojemad, õhtud
ikka tahaks, et talle valetataks. Tihti ei taheta aga valetamisega tegelikult kellelegi haiget teha. Ilusad pisivaled võivad muuta hoopis tuju paremaks ja inimesed õnnelikumaks, aga juhul kui tõe välja tulemine ei tekita katastroofi või mis veel parem tõe välja tulemine pole mingil moel võimalik. Mõni aga lausa naudib valetamist, näiteks August Gailiti romaani nimitegelane Toomas Nipernaadi. Ta valetas kokku maad ja ilmad, teised uskusid ja võib-olla mõnikord isegi. Ühes novellis mõtles ta kolme venna Peetruse, Pauluse ja Joonatani jaoks välja plaani, kuidas on neil võimalik rikkaks saada. Ta räägib nii siiralt, et kõik usuvadki. Tegi seda muidugi omakasupüüdlikult, kuna tahtis vendade talu omale, mis arvatvasti tundus talle korraks tore mõte. Lõpuks aga saadakse aru, et kõik polegi nii ilus kui tundus ja Nipernaadi läheb lihtsalt minema. Tema jaoks oli see seiklus
Kas pgenemine on lahendus? Pgenemine on tegu, milleni viib ksindus, mistmatus vi thelepandamatusvanemate poolt. Mina arvan, et see ei ole lahendus probleemidele ja muredele, sna tihti tekitab pgenemine juurde uusi probleeme. Kui noor kusagilt pgeneb, siis peab tal olema kindlasti tahtmine millestki eemale minna, millegi eest pgeneda. Noored pgenevad tavaliselt kodust, sest neil on probleeme vanemate vi kooliga. Samas on vimalik, et noor ei suuda muul viisil oma vanemate thelepanu enesele tmmata. Kindlasti ratab teismelise selline teguviis les ka kige unisema lapsevanema ja ta peab aru saama, et midagi on vga valesti. Paljud noored ei julge seda vtet kasutada, sest pgenemiseks peab olema selge plaan: kuhu pgeneda ja kuidas pgeneda. Suvel on asi lihtsam, sest ilmad on soojad ja kellelgi on kindlasti kusagil maakoht kuhu minna. Samuti peab olema raha, ilma selleta ei lhe tnapeval mitte kuhugi. Talvel on pgenemine meie kliimas mnevrr...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
