TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kasvatusteaduste osakond KASVATUSE ERITINGIMUSI VAJAVATE ÕPILASTE SOTSIALISEERUMINE ÜHISKONDA Essee Õppejõud: Meri-Liis Laherand Tallinn 2010 1 Õigustrikkuvaid alaealisi on ühiskonnas olnud läbi aegade alati. Nendega toimetulekumehhanismid on olnud läbi ajaloo katsetamise ja efektiivsemate sekkumismeetodite otsimise rajal
· Mõjutada poliitikat · Avaldada survet võimulolijatele · Käsitleb üht valdkonda või probleemi Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad · Võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks. · Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul · On omane suurele sotsiaalsele grupile, mitte üksikindiviidile · On jäik poliitilise muutuste suhtes · Suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral Sotsialiseerumine · Perekond · Kool · Eakaaslaste grupid ja töökaaslased · Massimeedia · Elukestev protsess
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval muutumisel ebapüsivaks. Nii struktuurilt kui ka funktsioonilt ebatäiuslik perekond võib aga viia laste sotsialiseerumishäireteni. Oma töös olen kasutanud erinevaid raamatuid, ajakirju, a...
tegevust. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale; -abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; -afektiivsed (emotsioonid), motiveerivad tegevust; -väärtushierarhiad -suhteliselt kestvad -tugevalt seotud kindla kultuuriga Normid- -käitumisreeglid, mis peegeldavad / kehastavad väärtusi; -reguleerivad käitumist igapäevaelus, situatiivselt; -informaalsed ja formaliseeritud (nt seadus); -sanktsioonid Sotsialiseerumine- isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid; kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus; eluaegne protsess. -Primaarne sotsialiseerumine: lapsepõlv (pere, kool) -Sekundaarne sotsialiseerumine: hilisemad mõjutajad elukäigu jooksul Roll- käitumisnormide ja -praktikate kogum ja sotsiaalsed ootused, mis seostuvad kindla sotsiaalse positsiooniga
Isik ja institutsioon, keda nähakse täieõigusliku osalejana poliitilistes protsessides –nii poliitika kujundaja kui poliitika tarbijana. Seejuures pole kodaniku institutsioon ja toimimine universaalne, seda mõjutavad ka kodaniku teised rollid ja staatused. Kodaniku “eelkäija” poliitika ja valitsemise ajaloos on alam. Teda poliitiliseks subjektiks veel lugeda ei saa,küll aga poliitika objektiks. Poliitiline sotsialiseerumine Sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri ning kujuneb tema isiksus. Lihtsamalt öeldes määratleb inimene end ühiskonna suhtes. Sotsialiseerumisjärgud: Esmane e. lapsepõlve sotsialiseerumine Täiskasvanuea e. teisane sotsialiseerumine Asotsialiseerumine („eemalekasvamine”) Ümber-e resotsialiseerumine Sotsialiseerumisagendid:
· teraapiagrupid. Vaimsete puuetega ja tervisehäiretega patsientide grupid. Hawtorni eksperimendi kaudu Chicago Western-Electric-Company `s on tuntuks saanud formaalsed ja informaalsed grupid. Elton Mayo juhtimisel tehtud uuringutes pandi alus tervele tööstussotsioloogiale. Formaalsed grupid on grupid, mis on loodud teatud ülesannete täitmiseks. Informaalsed grupid on formaalsete gruppide sees inimestevaheliste suhete ja kontaktide alusel tekkivad grupid. Sotsialiseerumine. Sotsialiseerumise agendid ja mehhanismid. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpitakse hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimesele, kes on ühiskonna täieõiguslik ja aktiivne liige ( Lindgren Suter, 1994, S65) Sotsialiseerumine läbi kogu elu, seejuures teatud omavahel seotud ning üksteisest tingitud astmetena kulgev protsess, millel on individuaalsed jooned, kuid mida samas määravad antud ühiskonna põhiiseärasused
võimalus harjutada; tagasiside; sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt. Subkultuurilised erinevused: vanemate tegevusala; soolised erinevused ehk erinev suhtumine poistesse ja tüdrukutesse ootused ja neile sobivate rollide õpetamine. Sotsialiseerimise agendid Sotsialiseerimise agentideks nimetatakse: inimesi; organisatsioone. Tähtsamateks sotsialiseerimise agentideks on: vanemad; sõbrad; õpetajad; massimeedia. Täiskasvanu sotsialiseerumine desotsialiseerumine; resotsialiseerumine; Roger Gould; vanurite sotsialiseerumine. Ameerika merevägi. MINA-PILDI KUJUNEMINE James Cooley ja sotsiaalne mina; William James'i sotsiaalne mina; Charles Horton Cooley ja peegelpildi-mina. ARENGU FAKTORID geneetilised faktorid; keskkonna faktorid; õpetamine; enesearendamine. KASUTATUD ALLIKAD 1. Uljas, J., Rumberg, T. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik, Tallinn: Koolibri. 2. http://biomedicum.ut
TALLINNA TEENINDUSKOOL Annika Mõisnik T11K ISIKSUSEKUJUNEMINE JA SOTSIALISEERUMINE Referaat Juhendaja: Kiis Mare Tallinn 2008 1 SISUKORD 1. Sisukord.............................................................. 2 2. Sissejuhatus ....................................................... 3 3. Inimvajadused .................................................... 4 4. Isiksusekujunemine lapse ja noorukieas ............ 5 5
f. Ühiskonna kirjeldus, mis antud filmis kajastatud on g. Kultuur (millise kultuuriga on tegu, millised sümbolid, rituaalid, tabud, tavad, moraalinormid, seadused, väärtused filmis kajastamist leiavad, kas esineb etnotsentrismi, kultuurišokki, kultuurikonflikte. Samuti tooge välja, kas filmis on märgata subkultuure, neile omaseid sümboleid, materiaalseid, normatiivseid või kognitiivseid tunnuseid) h. Sotsialiseerumine (kas filmis toimub sotsialiseerumine, re- ja desotsialiseerumist, kes on sotsialiseerumisagendid, tähtsad teised) i. Hälbekäitumine (millist hälbekäitumist märkate, kas tegemist on deviantsuse või kriminaalsusega, kuidas reageeritakse, mis põhjustab hälbekäitumist, kas hälve on seotud soo, vanuse, sotsiaalse staatusega, kes on sotsiaalse kontrolli agendid) j
Kuigi esimesena paelusid eusotsiaalsuse uurijate tähelepanu ühiselulised putukad, on viimasel ajal jõutud äratundmisele, et eusotsiaalsus on looduses märksa laiemalt levinud nähtus kui seni arvatud. Näiteks avastati eusotsiaalsus ka imetajatel. Laisku töölisi kihutab emane tagant. Konfliktid abistajate ja abistatavate vahel Parasiidiperemehe konflikt Konfliktid grupi liikmete vahel Vanemajärglase konflikt Ematööliste konflikt Sotsialiseerumine kui evolutsioonitrend · Elusorganismide sotsialiseerumine on üheks peamiseks trendiks kogu elu evolutsiooni jooksul · Sotsialiseerumisega kaasnevad tööjaotuse eelised, kuid ühtlasi suureneb konflikti oht sootsiumi kui terviku ohustatus egoistlike liikmete poolt
Teadmised ja oskused, mida läheb vaja igal kodanikul. (kodanikukultuur). Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. 28. Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? · Suured murrangud ühiskonnas, nt NSVL kokkuvarisemine · Võimu legitiimsus st valitsejate ja alluvate üksmeel ja sarnased väärtused · Globaliseerumine ja infotehnoloogia areng · Rahvastikuränded 29. Mis on sotsialiseerumine ja väärtusvaakum? Sotsialiseerumine- protsess, mille käigus kujundatakse ühiskonnaliikmetes värärtusi ja hoiakuid poliitilise süsteemi kohta. Väärtusvaakum- vanad teadmised osutuvad vildakaks, vanad väärtused muutuvad antiväärtusteks, uued pole aga veel selgelt välja kujunenud. 30. Sotsialiseerumise liigid · Õiguslik sotsialiseerumine- õigusalatse teadmiste ja kogemuste omandamine, selleks et antud ühiskonnas käituda ja tegutseda
...................13 3.3.3. JAAPANI TEATER.................................................................................13 3.4. JAAPANI HAIKUD...........................................................................................14 3.5. JAAPANI MUUSIKA........................................................................................15 3.6. JAAPANI KEEL................................................................................................15 4. SOTSIALISEERUMINE JAAPANI KULTUURIS.................................................16 4.1. SISSEJUHATUS................................................................................................16 4.2. JAAPANI PEREKONNASÜSTEEM................................................................16 4.3. ESMANE SOTSIALISEERUMINE..................................................................17 4.4. ALAELAISTE JA NOORUKITE SOTSIALISEERUMINE............................18 KOKKUVÕTE.......
Perekonna ülesanded Gertrud Aasaroht 10 klass Hoolitsus Turvalisuse funktisoon Hariv/kultuuriline funktisoon Sotsialiseerumine Soo jätkamine Majanduslik toimetulek Seksuaalfunktsioon Minu pere Minu pere väärtustab kõiki eespool toodud funktsioone. Peamiselt siiski on tähtis hoolivus, sotsiaalsus, haridus, kultuurilisus, turvalisus, hoolivus ja muidugi ka majanduslikud asjad on tähtsad. Aitäh vaatamast!
Rangemalt kehtestatud. Sanktsioonideks üldine hukkamõist, tauniv suhtumine. Seadused reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi, kehtivad kõigi ühiskonnaliikmete jaoks. Seaduste täitmine tagatakse ametlike sanktsioonidega. 11.Kuidas omandatakse normid ja väärtused? Vastus: Teadmine, mis on õige/vale ei ole kaasa sündinud. Inimesed peavad igas uues situatsioonis ja uues rollis käitumust õppima. Sotsialiseerumine - eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri. 12.Hälbiv käitumine, selle sotsiaalsed funktsioonid. Vastus: Normidest kõrvalekaldumist nimetatakse deviantseks käitumiseks. Deviantsuse sotsiaalsed funktsioonid solidaarsus ja normide tugevnemine, rahulolematuse väljendus kehtivate normidega, mis võib viia normide muutmiseni 13.Inimese staatus ühiskonnas, omistatud ja omandatud staatus Vastus: Inimese käitumist ei määra mitte ainult tema individuaalsed omadused, vaid ka
Ühiskond koosneb inimestest ja ei saa eksisteerida ilma inimesteta. Ühiskonna tunnuseks on religioon, moraal, seadused ja ühistegevused. 2. Millised on ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad? Ühiskonnal on mitmeid tasandeid. Nt maailm, riik, kool, perekond. Ühiskonnaelu valdkonnad nt : majandus, tervisehoid, kultuur, haridus, valitsemine. 3. Iseloomusta tänapäeva ühiskonda. Ühiskonnaelu valdkonnad on põhiliselt samad mis vanasti: majandus, sotsiaalabi, haridus ja muu sotsialiseerumine ning kohtupidamine ja kooskõlastamine, mida me nüüd nim valitsemiseks. Palju on materiaalset vara mis vajab haldamist. Olulisim on käitumiskultuur, ühine arusaamad kultuurist laiemas mõttes ja sellest tulenevad koostöövormid. Tänapäeval on tööjaotus, millest tuleneb kaubandus, turg, raha, palgamajandus ja pangandus. 4. Mõisted: ühiskond- inimeste olemasolu viis. Ühiskond koosneb inimestest ja ei saa ilma eksisteerida. Tunnuseks on religioon, moraal, seadused ja ühistegevused.
Mandariinid...............................................................................................................5 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid.................................................5 1.2. Ühiskond............................................................................................................5 1.3. Kultuur...............................................................................................................6 1.4. Sotsialiseerumine...............................................................................................7 1.5. Hälbekäitumine..................................................................................................7 1.6. Sotsiaalne stratifikatsioon..................................................................................8 1.7. Perekond............................................................................................................8 1.8. Religioon.............
20. Grupitunnused grupi moodustavad kaks või enam inimest, kes on seotud sotsiaalse suhtlemise kaudu ning saavad üksteise käitumist ja veendumusi mõjutada · neil inimestel on teatud valdkondades ühised arusaamad ja eesmärgid, mille saavutamist nad taotlevad. · püsiv grupi struktuur- kindlad rollid, reeglid, normid, mis on püsivad ja mida täidetakse erinevates sotsiaalsetes situatsioonides · inimesed tajuvad ja tunnevad ennast grupina 21. Sotsialiseerumine Sotsialiseerumine on isiksuse kujunemise protsess, mida mõjutavad kultuur, kogemused ja ümbritsevad inimesed/ grupid. Sotsialiseerumine aitab uuel töötajal paremini keskkonda sulanduda ja edeneda. Organisatsioonis sotsialiseerumist näitab, kui selle väärtused saavad inimese väärtusteks. Sotsialiseerumine tähendab, et sa jagad midagi: 1. mida jagavad kõik selle ühiskonna liikmed, midagi, 2. mida vanemad inimesed annavad edasi noorematele, 3. mis kujundab maailmavaadet. 22
aasta tulu hinnati 12 miljardile USA dollarile, tänaseks on see arv kasvanud. Interneti hasartmängude tulu. (miljardites dollarites) Suurim hasartmängude tuba internetis - Pokerstars. Asutati 2001 aastal. Pakub 10 sorti pokkerimängu. 2009. aastal teenis Pokerstars umbes 1.4 miljardit dollarit kasumit. Tipptundidel on mängijaid umbes 300 000. Mängijate arv kasvab iga aastaga. Hasartmängude globaliseerumise plussid: Sotsialiseerumine Hea ajaviide. Riigid saavad maksudest tulu. Kasiinod loovad juurde töökohti. Majanduse areng. Mängurid, kes on võitnud suuri summasi annetavad raha heategevuseks. Võimalik sissetuleku allikas. Hasartmängude globaliseerumise miinused: Hasartmängu sõltuvus. Finantsraskused ja vaesus. Raha kaotamine põhjustab: 1) Enesetappe 2) Vaimseid häireid 3) Kuritegelikku käitumist Aitäh kuulamast!
erakondadel on suur mõju. Kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Plussiks on see, et valijate hääled ei lähe kaduma. Väikeparteidel on võimalus sisse saada. 5. Mida tähendab poliitiline kultuur ning, mis mõjutab selle arengut? Poliitiline kultuur poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Mõjutab: Sotsiaalsed muutused, võimu legitiimsus, rahvastikuprotsessid, stihilised protsessid. 6. Milles seisneb sotsialiseerumine? Protsess, mille käigus kujundatakse ühiskonnaliikmetes väärtusi ja hoiakuid poliitilise süsteemi kohta.
Ümarlaud ja haldusjuhtide suvepäevade kaudu II Loeng Poliitiline inimene Inimene ühiskondliku olendina n Aristoteles: zoon politikon n Isend, isik ja isiksus n Sotsiaalselt konstrueeritud tegelikkus: tähen-duste, kõne ja oskuste sotsiaalne tingitus n Lapse ja teovõimetu füüsiline abitus ja sõltuvus n Eraldatuses kasvanud lapsed n Lindpriius sugukonnas n Vs Robinson Crusoe üksikul saarel n Kultuur ja geenid: ühemunakaksikud Sotsialiseerumine n Sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri ning kujuneb tema isiksus n Lihtsamalt öeldes määratleb inimene end ühiskonna suhtes n Sotsialiseerumisjärgud: n Esmane e. lapsepõlve sotsialiseerumine n Täiskasvanuea e. teisane sotsialiseerumine n Asotsialiseerumine (,,eemalekasvamine") n Ümber- e resotsialiseerumine Sotsialiseerumisagendid Esmasel sotsialiseerumisel: 1. Perekond 2
selge moderniseerimiskavata režiimid. 24. Iseloomusta autoritarismile iseloomulikke tunnuseid ja võrdle totalitarismi ja autoritarismi. Autoritarismis domineerib sõjavägi vastupidiselt totalitarismile. Eesmärgiks on kodanike väline rahulolu. On osaline mobiliseeritus. Säilitatakse varasemad legitimeerimisvormid. 25. Võrdle sultanismi ja autoritarismi. Vt küs 23 26. Selgita sotsialiseerumise ja poliitilise sotsialiseerumise tähendust. Sotsialiseerumine on protsess,mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri. Sotsialiseerumise järgud: 1)esmane e. Lapsepõlve sotsialiseerumine 2)teisene ehk täiskasvanuea sotsialiseerumine 3)asotsialiseerumine ehk eemalekasvamine 4)resotsialiseerumine ehk ümber sotsialiseerumine Poliitiline sotsialiseerumine on protsess,mille käigus inimene omandab oma orientatsioonid poliitilise maailma suhtes.
Sellega kaasnevalt peab olema poisil tuba peaaegu alati korras, kui ta enam ei mängi. Kuna Atsi ema nõuab reeglite ja kohustuste täitmist järjepidevamalt ja sihikindlamalt, on ka nendevahelised tülid ja riiud juba sagedasemad. kui varem.Kuid sinna juurde käib ka lepimine ja vabandamine. SOTSIAALNE ARENG Subjektiivse väärtuse maailma kujunemisel on määrav mõju inimese sotsiaalsel kogemusel. Järelikult mängib kasvava inimese väärtusmaailma kujunemisel silmapaistvat osa inimese sotsialiseerumine. Sotsialiseerumine on sotsiaalse kogemuse ja väärtuste omandamise protsess,mis teostub suhtlemises ja tegevuses. Kandes endas sotsiaalseid suhteid, osutub osa väärtusi inimese sotsiaalsuse tuumaks. Tulemuseks on indiviidi aktiivne lülitumine sotsiaalsesse ümbrusesse ja iseseisev toimetulek selles, mis aitab tal isiksuseks saada ning tema minapildil kujuneda. Ühiskonna sotsiaalne kogemus jõuab lapseni tema lähema ümbruse ja lähedaste inimeste kaudu, milleks on perekond
8.MIKS VÕIME ÖELDA, ET KAASAJA ERAKONNAD ON POPULISTLIKUD? Püütakse olla kõigi valijagruppide meelejärgi ning seetõttu antakse palju katteta lubadusi. 9-MILLISED EESTI ERAKONNAD ON PAREM- MILLISED VASAKPOOLSED? Parem: Reformierakond ja IRL Vasak: Keskerakond ja Sotsiaaldemokraadid. 10.MIS VAHE ON ERAKONNAL JA SOTSIAALSEL LIIKUMISEL? Sotsiaalsel liikumisel puudub kindel liikmeskond ja nad on rahvusvahelised võrgustikud. 11.MIS ON POLIITILINE SOTSIALISEERUMINE Elukestev protsess, millega kujundatakse inimeste hoiakuid poliitilise süsteemi kohta. 12.MILLISED PÕHIMÕTTED KEHTIVAD EUROOPA KODAKONDSUSE PUHUL? *Pensionikindlustusztaaz ja -maksed kehtivad kõikjal. *Tervisekindlustus tagab arstiabi. *Saab valida ja kandideerida kohalikesse omavalitsustesse ja europaralmenti.
Organisatsioonikäitumisest Organisatsioon ja keskkond Grupiprotsessid, grupitööd Visioon, missioon, ülesehitus ja areng Organisatsiooni struktuur Slaidid Organisatsioonikultuur ja väärtused Slaidid_Organisatsiooni väärtuste avaldumine läbi erienvate elementide Organisatsioonikultuuri kujunemist mõjutavad tegurid Väärtuspõhine juhtimine Organisatsioonikultuuri tüpoloogiad Sotsialiseerumine organisatsiooniline pühendumus töökohaga seotus tööst haaratus töörahulolu Töökohaga seotus Tööst haaratus Töörahuolu ja kokkuvõtte Tööjõustamine ehk töökohandamine Organisatsioonikäitumine- Õpetus inimesteja rühmadekäitumisestorganisatsioonis, eesmärgiga parendada organisatsiooni sooritust ja efektiivsust (Robbins, Judge 2009; Mullins 2013). Kaasaegsed suundumused
Tänapäeva mitmetahulises ja multikultuurses ühiskonnas puudub sageli ühene arvamus selle osas, mida ,,hea elu" endast täpselt kujutab, samuti ei pruugi leiduda üheseid, enesestmõistetavaid väärtusi. tänapäeval inimestel ei ole muid valikuid peale valikute tegemise. Väärtused, nagu ka normid ja erinevad ühiskondlikud rollid, omandatakse sotsialiseerumise käigus, milles valdavalt eristatakse kolme etappi. Esmane sotsialiseerumine leiab aset kodus, kus omandatud väärtused ja maailmanägemus on lapsele ainuõiged tal puuduvad kogemused või teadmised selles osas, et asjad võiksid mingil muul viisil korraldatud olla.
sotsiaalses aeg-ruumis) Väärtused - indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale Normid - käitumisreeglid, mis peegeldavad või kehastavad väärtusi; reguleerivad käitumist igapäevaelus, situatiivselt; informaalsed ja formaliseeritud (nt seadus); sanktsioonid (sotsiaalse kontrolli mehhanism) Sotsiaalsed rollid - käitumisnormide ja -praktikate kogum ning sotsiaalsed ootused, mis seostuvad kindla sotsiaalse positsiooniga Sotsialiseerumine - isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid; kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus; eluaegne protsess - Primaarne sotsialiseerumine (lapsepõlv: pere, kool) - Sekundaarne sotsialiseerumine (hilisemad mõjutajad elukäigu jooksul) - Sotsialiseerumise agendid: perekond, kaaslased, institutsioonid ja organisatsioonid, meedia
Poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? Miks ei saa poliitilist kultuuri käsu korras ega järsult muuta? Muutumine on väga pikk ja vastuoluline protsess. Peavad esinema sotsiaalsed muutused, mis on väga võimsad, pikaajalised ja ulatuslikud Miks riik peab hoolitsema poliitilise kultuuri taasloomise eest pidevalt? Miks poliitiline kultuur on üks sotsiaalse sidususe tagaja ühiskonnas? 22. Mis on sotsialiseerumine? Sotsialiseerumine on protsess, mille käigus inimene õpib tundma oma kultuuri ja kujundab oma arusaama enda kohta. 23. Mis on kodakondsus?Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kuidas on inimesel võimalik saada Eesti Vabariigi kodanikuks? Võib taotleda kodakondsuse, tehes Eesti riigile erilise teene, sünnipärane Millised õigused ja kohustused on ainult EV kodanikul Eestis? Õigused : kandideerida
Tehnoloogia areng Ühiskonnas kasvav üleilmastmine Vanemad on teadlikumad ja valmis võtma vastutust oma lapse tuleviku ees Koduõppe erinevad suunad School-at-Home Unit study Unschooling Waldorf - pedagoogika Veebipõhine koduõpe Koduõppe perede taust USA näitel Pered keskmisest kõrgema haridustasemega, rikkamad Kodus õppival lastel kõrgemad testide tulemused Sotsialiseerumine pole probleem Müüdid ''Lapsed ei sotsialiseeru'' ''Koduõppe lapsed passivad päev otsa kodus'' ''Keegi ei võta koduõppes saadud hindeid tõsiselt'' ''Õpitakse kodus, sest koolist visati välja'' ''Koduõppe lapsed on kohutavalt häbelikud'' ''Koduõppe peredel pole piisavalt Kasutaud kirjandus Hanna Kruusamägi bakalaureusetöö ''Koduõpetus Eestis ja Ameerikas''
Tehnoloogia areng Ühiskonnas kasvav üleilmastmine Vanemad on teadlikumad ja valmis võtma vastutust oma lapse tuleviku ees Koduõppe erinevad suunad School-at-Home Unit study Unschooling Waldorf - pedagoogika Veebipõhine koduõpe Koduõppe perede taust USA näitel Pered keskmisest kõrgema haridustasemega, rikkamad Kodus õppival lastel kõrgemad testide tulemused Sotsialiseerumine pole probleem Müüdid ''Lapsed ei sotsialiseeru'' ''Koduõppe lapsed passivad päev otsa kodus'' ''Keegi ei võta koduõppes saadud hindeid tõsiselt'' ''Õpitakse kodus, sest koolist visati välja'' ''Koduõppe lapsed on kohutavalt häbelikud'' ''Koduõppe peredel pole piisavalt Kasutaud kirjandus Hanna Kruusamägi bakalaureusetöö ''Koduõpetus Eestis ja Ameerikas''
· Tähtis on võimude legitiimsus ( üksmeel ) arengustrateegiate ja rahva osaluse suhtes. Kui legitiimsus puudub, tekib tavaliselt 2 kultuuri uus ja rahva seas populaarne. · Mida radikaalsemad on võimuvahetused, seda suuremad on muutused kultuuris. Kui kultuur muutub ülikiiresti võib kujuneda väärtusvaakum-vanad väärtused muutuvad antiväärtusteks. Stiihilised protsessid ( TV, arvutivõrgud) Rahvastikuprotsessid ( ränded ) Kultuuri õppimine ehk sotsialiseerumine Kultuuri järgi toimub sotsiaalne kommunikatsioon, aga ka laste lõimimine elukestev protsess. Koolis Igapäevaelus Kampaaniad Kõik ühiskonna institutsioonid, mis tegelevad sotsiaalse õpetamisega nim. sotsialiseerimisagentideks. ( Perekond, kool, eakaaslased, töökaaslased, meedia, haridusorg., kirik) 2 Kodakondsus poliitilise identiteedi tegurina
Järkusuutlik ühiskond - rahuldab praegused vajadused ja arvestab tulevastega ning elab harmoonias looduse ja iseendaga. Keskkonnaprobleemid: enamasti pöördumatud, ulatuslikud ja äärmiselt komplekssed, ebakindlad. Nende lahendamine nõuab kriitilist otsustajate massi globaalsel tasemel. Säästva arengu ideaal Teostamine eeldab üldsuse osalemist, keskkonnahoidlikke nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. Tarbijakäitumine, keskkonnateemade kajastus, keskkonnasõbraliku indiviidi sotsialiseerumine, roheline elustiil, keskkondlik õigus, öko moderniseerumine. Poliitika mõju tarbimisele ning tarbimisharjumused ja elustiil. Ökoloogiline moderniseerumine Tehnokraatiline lähenemine – täiendavad radikaalsed uuendused, et suurendada ökoloogilist tõhusust + sotsiaaltehnoloogia Sotsiokraatiline lähenemine – elustiili, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutmine IV Loeng – Majandus ühiskonnas 1. Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus,
Minapilt on osa isiksuse minakäsitusest. Motivatsioon - indiviidi sisemusest tulenev mõju. See on inimesele iseloomulik jõud, mis avab piiramatud arenguvõimalused. Motivatsiooni allikaks on inimese usk oma suutlikkusse saavutada eesmärk. Eesmärkide läbi võetakse vastutus enda tegevuse eest ning nende saavutamine kasvatab usku oma võimetesse. Motivatsioon määrab tegevuse eesmärgid nii, et viimased väljenduvad indiviidile tema enda soovidena. P Primaarne sotsialiseerumine - alus sekundaarsele sotsialiseerumisele, mille käigus inimene muutub ühiskonnast tulenevate survete passiivsest vastuvõtjast ümbritsevale sotsiaalsele keskkonnale aktiivseks mõjuavaldajaks. R Refleksioon - tagab sõltumatuse iseseisvaks tegutsemiseks ning kontrolliks, võimaldades mõista oma tegevust erinevates seostes, seda planeerida, määratleda, kõrvalt jälgida ja iseendalt õppida. Refleksiooni läbi kujunevad indiviidil enesehinnang ning minapilt, areneb
(1798-1857) oma viieköitelises teoses ,,Positiivse filosoofia kursus". Uut ühiskonda käsitlevat teadust nimetas Comte algul sotsiaalseks füüsikaks. Tänapäeva ühiskonda ei kujuta ette ilma sotsioloogiliste uuringuteta ja nende tulemuste rakendamiseta eluolus, tootmises, äritegevuses, juhtimises, hariduses, poliitikas, noorsooprobleemide lahendamisel, linnade planeerimisel jms. Sotsioloogia traditsioonilised uurimise teemad on kultuur ja isiksuse sotsialiseerumine, ühiskonna olemus ja sotsiaalne ebavõrdsus, sotsiaalsed muutused ja areng. Sotsioloogilistes uuringutes on kaks poolust: ühiskond ja inimene. Ühiskonna tasandi probleeme käsitlevat osa nimetatakse makrosotsioloogiaks ja isiksuse, inimsuhete ja väikeste gruppide tasandi probleeme mikrosotsioloogiaks. Sotsioloogia areng on kaasa toonud ka kolmanda taseme loomise, mesosotsioloogia ehk keskastme teooria. See on teaduslik lähenemine, mille puhul rakendatakse
SOTSIOLOOGIA EKSAM 1) Sotsialiseerumine. Sotsialiseerumise klassikalised käsitlused. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus inimene õpib tundma oma kultuuri ja kujundab oma arusaama enda kohta. Sigmund Freud Seletas ürginstinktidega inimese (id) sotsialiseerumist ühiskonnas toimetulevaks indiviidiks (ego) läbi kultuurinormide (super ego) omaksvõtu. Charles Cooley Seletas indiviidi sotsialiseerumist peegelmina teooriaga (kuidas teised minust mõtlevad). Georg Mead Sümbolilise interaktsionismi teooria looja. Inimeste suhtumine üksteisesse ja ümritsevasse maailma
Sünni ja järgmisse etappi ülemineku vahele jääb väga tähtis periood, mille märksõnadeks on: maailma avanemine, välise tajumine, keha tajumine, liikumine (1 eluaasta lõpp), kõne õppimine ja keeleline areng (1-2 a.), individualiseerumine ja mina teke (2-3 a.) Selle eluetapi märksõnadeks on: sotsialiseerumine, südametunnistuse aluse teke, Mudilase etapp (3-7 a.) väliste reeglite omaksvõtt, mängu suur tähtsus (psüühiliste pingete ja muude vaevuste korral võib abi saada mänguteraapiast) mängu kaudu tutvub laps ümbritseva maailma ja inimestevaheliste suhetega, kooliküpsuse saavutamine (füüsilised ja psüühilised võimed sh
Seksuaalfunktsioon: See aitab hoida paarisuhet, mis omakorda on oluline kogu perekonna emotsionaalse heaolu tagamises. Majanduslik funktsioon: Koos partneriga olles on kergem rahaliselt toime tulla. Argielu ja hooldustegevus: Siia kuuluvad igasusugused vajalikud rutiinsed kodutööd, söögi ostmine, kodu korrashoid. Perekonna funktsioonis tähendab see tööjaotust, nii, et iga pereliige teeb talle jõukohaseid töid. Sotsialiseerumisfunktsioon: sotsialiseerumine ehk inimese ühiskonna liikmeks kujundamine. Hoolitsus: Väikelaps sõltub tema eest hoolitsevatest täiskasvanutest, õpib ja harjub ka ise märkama millal tema saab hoolitseja rolli täita. Hariv/kultuuriline funktsioon: Vanemad vahendavad noortele pereliimetele ühiskonna kultuuriväärtusi. Lapsed õpivad vanematega suheldes hindama kirjandust. Turvalisuse pakkumine: Rõõmude ja murede jagamine pereliikmetega annab inimesele tunde, et ta on tähtis ja mõistetud.
saavad alguse õiguse põhimõtted(näiteks ideed õiglusest ja vabadusest). Õigusnorm väärtuslikkuse mõttes mõjutab inimkäitumist erinevalt kui õigusnorm informatiivses mõttes- selle informatsionaalne mõju on selle väärtusmõjust spetsiifilisem. Õigusnorm väärtusena näitab tegevuse suunda, loob baasi õiguslikuks käitumiseks, kujundab isiku põhilisi seisukohti ja aitab kujundada väärtustesüsteemi. Indiviidi sotsialiseerumine algab juba varasest lapsepõlvest, mil lapse suhtumised kujunevad välja tänu kõigele, mis teda ümbritseb. See sotsialiseerumise protsessi tahk tundub olevat eriti tähtis hälbega isiku käitumise kujunemisel. Sotsiaalsete hälvete puhul on küsimuseks vähemalt üks grupp sotsiaalseid norme. Sotsiaalsed normid võivad olla kirjutatud või kirjutamata. Siiski väljendavad nad kindlat hinnangut. Hälve on see, mida domineeriv ühiskondlik arusaam hälbeks peab.
rolli mängimiseks. VASTUS: Dramaturgilise lähenemise pooldajad uurivad neid mehhanisme, mille abil me loome ja säilitame endast kujundatud muljet, ja seda kuidas me konkureerime ja teeme koostööd teistega oma rollide täitmisel. 3. Anoomia on... Olukord, kus käitumist reguleerivad normid kas puuduvad, on ebaselged või tekitavad segadust. (11) 4. Kirjelda ning too näiteid, kuidas on omavahel seotud sotsialiseerumine ja tarbimine? Sotsialiseerumine on eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri, õpib tundma ennast ja oma sotsiaalset mina (5) Massimeedia | Paljud inimesed saavad teada päevapoliitikast, kujundavad tulevikunägemuse ja seisukohad teiste inimeste suhtes ajalehtedest, televisioonist ja raadiost saadud mõjutuste baasil. VASTUS:
milleni siis mingil hetkel ideaalis jõuda tahetakse. Näiteks võib tulla laste ettevalmistamine kooliks, kus vanemad õpetavad lastele ka kodus, kuidas õigesti käituda ning koolis hakkama saada. Kasvatuse abil püüdleb inimene mingi parema seisundi suunas. Kui küsida näiteks mõne lapsevanema käest, miks ta oma last just nii kasvatab, siis vastab ta loomulikult, et muuta oma laps paremaks ning ühiskonna normidele vastavaks inimeseks. Kasvatusega on tugevalt seotud ka sotsialiseerumine. Igapäevaselt toimub inimeste vaheline suhtlus ning ka see on üks kasvatamiseks võimalike viise. Suhtluse teel õpime me uusi käitumisnorme ehk laiemalt võttes mõjutame me üksteist tegema õigeid ning vahel ka valesid valikuid. Just see vastastikku mõjutamine on kasvatuses väga oluline. Laps „kujundab vanemaid“ täpselt samal määral kui vanemad last (Hirsjärvi & Huttunen, 2005). Inimesed kasvavad ning õpivad terve elu. Ei ole nii, et kui laps on suureks saanud, siis lõppeb
anketeerimine ankeetide koostamine Sotsioloogia uurib inimest ja ühiskonda. 3 vaatenurka: isiksuse käitumine ja tegevus grupid ja sotsiaalsed protsessid ühiskonna struktuur Struktuur: a. sotsiaalsed institutsioonid (pere, kool, majandus) b. sotsiaalsed kooslused (sotsiaalsed kihid, etnilised ja territoriaalsed kooslused, väikegrupid) c. sotsiaalsed muutused ja sotsiaalsed protsessid (linnastumine, sotsialiseerumine, migratsioon, sotsiaalne desorganisatsioon (nt. narkomaania, alkoholism, vägivald) Keskastmeteooriad (R.K. Merton) - uuritakse ühtse sotsiaalse terviku ühtesid või teisi osi. Sotsioloogia harud - teadusliku analüüsi rakendamine suhteliselt piiratud sotsiaalse elu valdkonna suhtes. nt. majandussotsioloogia, kuritegevus sotsioloogia, õigussotsioloogia Mis on ühiskond? inimeste kogum (Karl Marx, Herbert Spencer) normatiivide süsteem (Max Weber)
- Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem) · Riskiühiskond (,,teine", refleksiivne modernsus): - toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine - ,,(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele" 3. loeng Majandus ühiskonnas 1) Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur. kultuur - ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: - edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele) - on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis majanduskultuur veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust
Ülikoolis oli rituaaliks võtta korporatsiooni vastu noor,i niiöelda rebaseid, kes siis pidid läbi käima pika katsumuste raja ennem kui neid aktsepteeriti kui osa õpilaskorporatsioonist. Omad tavad on ka vanglas, nagu näiteks uusasuka vaimne ja füüsiline terroriseerimine ning tema koha kierarhilises struktuuris määramine, seda muidugi vastavalt katsealuse reageeringule, vastupanuvõimele ja enesekehtestamisoskusele. 1.5 Sotsialiseerimine Evani sotsialiseerumine toimub esialgselt ema ja lasteaia läbi, filmis on lõik kus Evan on joonistanud pildi mis ei ole normaalne ega eakohane temavanusele lapsele. Teda õpetatakse, et sellised joonistused on valed. Elukoht ja rajoon tingivad tavalise keskmise ameerikaliku perekonna arengutendentsi. Suured mõjutajad lapsepõlves on sõbrad, kus Tommy oma järjest enam sadistlike mõtete ja kommetega neid järjest suurematesse pahandustesse kaasosalisteks meelitab.
kultuur, mis vajab edukaks toimimiseks psüholoogilist tuge. Poliitilisele kultuurile on iseloomulik rida jooni mis omased kõikidele kultuuridele: kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul, on omane suurele sotsiaalsele grupile, on jäik pol muutuste suhtes, suudab pidava jääda vaid pideva taastootmise korral. Kultuuri spetsiifilised jooned: teadmised, hinnangud oskused, riik peab pidevalt ennast teadvustama ja inimesi õpetama, käitumisviis mis iseloomustab konkretset pol kultuuri. Sotsialiseerumine-kultuuri õppimine, protsess mille käigus kuj ühiskonnaliikmetes väärtusi ja hoiakuid pol süsteemi kohta. Agendid: perekond, kool, eakaaslaste grupid, massimeedia, kodanikuharidusega tegelevad riiklikud või kolmanda sektori institutsioonid. Survegrupid- Kategooriakaitse grupid(ametiühingud), kes võitlevad elutingimuste parandamise eest. Edendamisegrupid-püüavad kaitsta teatud väärtusi mis on kasulikud kogu ühiskonnale. Lisaks eristatakse sotsiaalseid liikumisi:naisteliikumine,
Kultuuri pole ilma loojate kandjateta. Ühiskond ei eksisteeri ilma kultuurita. Kõrgkultuur suhteliselt sügava ja vaimselt nõudliku iseloomuga looming, mis peamiselt orienteerub väikesele elitaarsele tarbijaskonnale Massikultuur vaimselt suhteliselt vähenõudliku iseloomuga looming, mis orienteerub laiale tarbijaskonnale Pierre Bourdieu habitus (loengumärkmed paberkandjal, jaotatakse loengus) Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed VI SOTSIALISEERUMISPROTSESS Sotsialiseerumine uute ühiskonnaliikmete ettevalmistamine eluks sotsiaalses maailmas, so protsess, kus indiviid õpib mõtlema, tundma ja käituma vastavalt antud grupi normidele. Grupi seisukohast liikmete taastootmisprotsess. Funktsionalistlik vaade: sotsialiseerumine on lõpptulemus täielik mugandumine valmis mudelitega. See toimub nn internaliseerumise käigus sotsiaalsete normide ja väärtuste täielik omastamine.
põhisuunad? 2 Tutvusta argi- ja teadusliku teadmise erinevusi ning ühiskonna- ja poliitikauuringute praktilist tähendust. 3 Tutvusta Eastoni poliitilise süsteemi mudeli struktuuri ja toimemehhanisme. 4 Missugune tegevus on Eastoni poliitilise süsteemi mudeli sisuks? Iseloomusta selle tunnuseid lähemalt. (2) ... (3) Poliitiline inimene 5 Tutvusta sotsialiseerumise mõistet ja järke, samuti poliitilise sotsialiseerumise mõistet ja tähendust. Sotsialiseerumine on protsess,mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri. Sotsialiseerumise järgud: 1)esmane e. Lapsepõlve sotsialiseerumine 2)teisene ehk täiskasvanuea sotsialiseerumine 3)asotsialiseerumine ehk eemalekasvamine 4)resotsialiseerumine ehk ümber sotsialiseerumine 1
õiguskantsler partokraatia ühe partei ainuvõim riigis peadirektoraat Euroopa Komisjoni juhtiv täitevvõimu struktuurne allüksus pluralism erisuguste arvamuste, vaadete, ideede, ühenduste olemasolu ühiskonnas plutokraatia rikaste võim, rahameeste valitsus poliitiline kultuur poliitika ja võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks poliitiline sotsialiseerumine õppimisprotsess, mille käigus omandatakse ühiskonna väärtused ja käitumistavad ning teadmised riigi toimimise kohta politseiriik riigivalitsemise viis, milles tähtsustakse ametkondade huve ja eiratakse rahva enamuse tahet poolpresidentalism valitsemisvorm, milles president on seotud täidesaatva võimuga, peab arvestama parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga poolthäälteenamus enamus - mille korral on otsuse langetamisel vaja rohkem poolt- kui vastuhääli
haigused( punetised ja toksoplasma eluohtlikud), meelemürgid Laps annab emale: jääkained, süsihappegaas,hormoonid, vesi. Abort raseduse katkemine, Eestis ~12 nädalani. Pereplaneerimine: 1) kondoom 90% 2)Hormoontabletid 80% 3)Spiraal 70% 4) Füsioloogiline meetod 50% 5) Katkestatud suguühe 20% ELUETAPID : 0-1a imikuiga : kaal kasvab kiirelt, ajuareng sõnades ja kõnnakus, õrn nahk, nutmine, tähtsaimaks ema 1-12a lapseiga : mängimine, sotsialiseerumine, lasteaed, kool, õppimine, jäävhambad 12-18a murdeiga : teised sugutunnused, tujukus, sõbrad, probleemid, kiire kasv 18-21a noorukiiga : kasv peatub, valikud 21-...a täiskasvanuiga : (21-36a varane küpsus : töö, lapsed, pere.36-60a hiline küpsus : karjäär, keskeakriis.60-75a elatanuiga : pension, tervise halvenemine.75-90a vanuriiga.90-...a raugaiga) Surm 1) Kliiniline 5-6min, võimalik elustada, keha lõtv 2)Bioloogiline ei saa
omandada pikema aja vältel); erialaorganisatsioonid (näiteks Eesti õpetajate liit); kliendi heaolust lähtumine; iseseisvus, tal on vabadus otsustada (näiteks perioodihinne). ?Kool ja eetika Internaliseerimine - protsess, mille käigus võetakse väärtused omaks. Multikultuursus - puudub väärtusneutraalsus. Sotsialiseerimine ehk ühiskonnastamine - noorelt kujundatakse selline inimene, millist temast oodatakse ja võtab üle elulaadi, mis teda ümbritseb. Sotsialiseerumine ehk ühiskonnastumine - lastakse leida individuaalne elustiil. Indoktriinsus - õpilane on nagu tühi pudel, täidetakse sellega, mis on õige, koolipoolne surve. Sooneutraalsus - kasvatuses ei mängi inimese sugu rolli, täiskasvanuna ei pruugi teada oma sugu või puudub arusaam sellest.
majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Erinevad tasandid: ühiskond, majandussüsteem; tööstusharu, turg; organisatsioon; leibkond, perekond; üksikisik. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Tugevalt seotud kultuuriga, suhteliselt kestvad. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Roll – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonflikt – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet ja selle erinevad vormid – indiviidi teadmine selle kohta, kes
Kui inimene on liiga pidurdamatu või agressiivne, siis nullib ta ära oma võimalused annete realiseerimiseks. Jne. jne. Samuti on teada, et natuuri ei olevõimalik ise valida ega ka oluliselt muuta. Natuur on geneetiliselt ette antud reaktsioonide ja närviprotsesside omadus. Seega, kes on süüdi? Kas kergemeelne on süüdi et on kergemeelne? Kas agressivne on süüdi, et ründab sõnadega? Mina arvan, et on ja ei ole ka. Endaga peaks ikka proovima hakkama saada. Vähemalt osaliselt. See on sotsialiseerumine. Kokkuvõttes on tohutu hulk tegureid, mis meid igal hetkel mõjutavad, seejuures ka saatusel ja juhusel on siin suur rollmängida. Sirjelind
annaabi.ee 
