Otsingule "sealjuures" leiti 2001 faili

sealjuures on oluline sĂ€ilitada ebaisiklikkus ja erapooletus (neutraalsus);  oluline on pĂŒĂŒda aru saada, mida rÀÀkija tahab edasi anda; esiplaanile seatakse rÀÀkija mĂ”tted, tunded ja sĂ”numi sisu, kuulaja omad lĂŒkatakse ajutiselt kĂ”rvale;  kuulajale saabub jĂ€relduste ja hinnangute tegemise aeg pĂ€rast sĂ”numi tĂ€ielikku Ă€rakuulamist;  kuulajal on rÀÀkija suhtes suur vaimne ĂŒlemaht - kuulaja suudab rÀÀkijaga vĂ”rreldes viis-kuus korda kiiremini kuulda ja mĂ”elda.
1
doc

Kunstiteosed, mis on muutnud mu ellusuhtumist

Kunst on Maa ĂŒlim vÀÀrtus. VĂ€hesed on vĂ”imelised looma nii salapĂ€rast ilu, mis just kui pikselöök tabab meid lagipĂ€he, lĂ€bistab juuksekarvast varba otsani ning sealjuures pakub ka esteetilist naudingut. Inimkond jahib neid tundmusi, ta on alati otsinud tĂ”de. Kunst pakubki tĂ”de. Ta avab meie silmad, muudab maailmavaateid ja mina av...

Kirjandus - Keskkool
147 allalaadimist
2
doc

Gailiti "Purpurne surm"

MÔtteid Gailiti teosest "Purpurne surm" Minu arvates vÔib August Gailiti teost "Purpurne surm" pidada fantaasiarikkalt realistlikuks teoseks, kuna ma usun, et taolise katku levik on vÀgagi tÔenÀoline, kuid ma vÔin oma kÀe anda, et ma kirjutaks samal teemal sada korda parema raamatu, kui Gailit vÀlja mÔtles ja kirja pani. Fantastika valdkond ilmneb selles, kuidas naised kÀituma hakkas...

Kirjandus - Keskkool
46 allalaadimist
3
doc

Õigusriik, valimised, vĂ”imude lahusus

VĂ”imude lahusus VĂ”imude horisontaalne lahusus: · See tĂ€hendab vĂ”imude jagunemist, seadusandlikuks, tĂ€idesaatvaks ja kohtuvĂ”imuks. Reeglina ei ole lahusus tĂ€ielik, kuna valitsus annab vĂ€lja mÀÀrusi ning koostab seaduseelnĂ”usid, parlament nimetab ametisse kĂ”rgeid riigiametnikke jne. VĂ”imude vertikaalne lahusus: · Üksteisest on lahutatud riigi keskvĂ”im ja omavalitsuste valitsemisĂŒlesanded....

ÜhiskonnaĂ”petus - Keskkool
143 allalaadimist
9
doc

Sissejuhatus Hispaania kirjandusse

Sepp · tegi pĂ€ris esimese tĂ”lke hispaania keelest · esimene otsetĂ”lge 1934 Ibañes ,,Neetud maa" · 1938 ,,Vennatapu tallermaa" · Ibañes 1936 ,,Surnud kĂ€sivad" Aita Kurfelt (1901-1979) · esimene hispanist Eestis · uurija, tĂ”lkija, hea keeleharidusega · Ă”ppis TÜ filosoofia teaduskonnas · teda aitas Karel Reitav, romanist · tĂ”lkis esimese os...

Kirjandus - Tartu Ülikool
20 allalaadimist
7
docx

Maksuhalduri ja maksukohustlase Ôigused ja kohustused.

Maksuhalduri Ôigused ja kohustused ning maksukohustuslase Ôigused ja kohustused maksumenetluses. KASPAR RAUDLA(FS090) Maksuhalduri kohustused. Maksuhaldur on kohustatud sisse nÔudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvÔla. Maksuhaldur kontrollib maksuseaduste tÀitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pÀdevust. Kontrollib ma...

MaksuÔigus ja maksumenetlus - Sisekaitseakadeemia
75 allalaadimist
3
txt

Muusika ajalugu

Me tunneme paljusid snahendeid mistega k. Miste k. tuleb ladina keelest. Cultura agri, mis algselt thendas plluharimise ja loovakasvatuse kunsti. Hiljem laienes miste paljudele inim tegevuse aladele, hlmates sealjuures ka vaimuharimist-Cultura anima K. on tekkinud ja arenenud ainult lbi kasvatuse ja petuse. Oluline osa on suulise primuse protsessil (isalt pojale). Paavst Gregorious S. tles juba 7.saj. :"Pilt on inimkonna lugemisvara." Oluline roll on mlul. Reeglina inimene mletab pos. emotsiooniga kogetut. Rahva k. eksisteerib kikide inimkoosluste juures. Rahvus k. on see, mis toob esile erinevused erinevate rahva k.-de vahel. kski k. pole eksisteerinu...

Ajalugu - Kutsekool
90 allalaadimist
8
doc

Innovatsiooni vaheeksam - essee 2011

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut INNOVATSIOONI VAHEEKSAM Essee Õppeaine: Innovatsioon ÕppejĂ”ud: Rainer Kattel, Prof. Tallinn 2011 SISUKORD Vaheeksami kĂŒsimused:...................................................................................................... 3 Valikul...

Innovatsioon - Tallinna TehnikaĂŒlikool
106 allalaadimist
1
docx

Augustinus - „Parem armastada ja kaotada, kui ĂŒldse mitte"

Augustinus - ,,Parem armastada ja kaotada, kui ĂŒldse mitte armastada." ,,Olla vĂ”i mitte olla?" kĂ”las Shakespeari ,,Hamletis", kuid sama hĂ€sti vĂ”ib mĂ”tiskleda: armastada vĂ”i mitte armastada ­ see on kĂŒsimus....

Kirjandus - Keskkool
8 allalaadimist
2
docx

Austraalia muusika

Austraalia muusika Muusika: Austraalia algasukate muusika seondub kombetalitustega, olulisel kohal on selles tantsud ­ nt öised corroboree-tantsud. Aborigeenide laulmisele on iseloomulikud mitmesugused hÀÀle tekitamise vĂ”imalused: nasaalne toon, sisin, glissandod, karjatused, sissehingamisel laulmine. RĂŒtmi lĂŒĂŒakse enamasti aeglaselt kahe puupulga- vĂ”i bumerangiga,...

Muusika - PÔhikool
7 allalaadimist
2
docx

Mida tÀhendab minu jaoks eneseteostamine?

Õnnelikuks vĂ”ib ju nimetada inimest, kes suudab pĂŒsistada eesmĂ€rke, neid tĂ€ita ja end selle kĂ€igus leida ning saab lĂ”puks öelda, et ta on n.ö ennast teostanud. Aga mida tĂ€hendab eneseteostamine minu jaoks? Ma kĂŒll ei eita, et eesmĂ€rkide tĂ€itmine tekitab teatava rahulolu endas, kuid p...

Praktiline eesti keel - PÔhikool
3 allalaadimist
8
doc

KUNINGAS OIDIPUS

"Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ĂŒlesehituse kĂ”igi aegade ĂŒletamatuks eeskujuks. Sophokles nĂ€itab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemÀÀratud pĂ”hjustel. Ta nĂ€itab ka inimese vabatahet, mis vĂ”itleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures vĂ”idab (Sophoklese jĂ€rgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmÀÀratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik onpĂ€rit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) tĂ€ielikust hĂ€vitamisest nende pĂ”lispattude pĂ€rast. Teose materjal on pĂ€rit Vana-Kreeka mĂŒĂŒtidest kuningas Oidipuse kohta. Jutt kĂ€ib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest pĂŒĂŒdlustest, ei Ă”nnestu oma ettekuulutat...

Kirjandus - Keskkool
48 allalaadimist
20
doc

Mikrobioloogia ĂŒldkursuse eksamikĂŒsimused

12. Mikroorganismide hingamine ja hingamistĂŒĂŒbid. Obligaatsed aeroobid − paljunevad Ă”huhapniku olemasolul. Nende ensĂŒĂŒmide abil toimub vesiniku ĂŒlekanne oksĂŒdeeritavalt substraadilt aktseptorile − Ă”huhapnikule. Nad lĂ”hustavad substraati oksĂŒdatsiooniprotsessis, mille tagajĂ€rjeks on H2O ja CO2 teke. Sealjuures vabaneb kogu substraadis peituv energia. Nendeks bakteriteks on nt ÀÀdikhappebakterid, tuberkuloositekitaja jt. C6H12O6h20=6CO2+6H2 + energia Mikroaerofiilid − paljunevad keskkonnas, kus hapniku kontsentratsioon on madal (kuni 1%). Siia alla kuuluvad nt kiirikseened, laktobatsillid. Fakultatiivsed anaeroobid − suudavad paljuneda nii Ă”huhapniku olemasolul kui ka selle puudumisel. Enamus haigustekitajatest on fakultatiivsed anaeroobid. O...

Mikrobioloogia - Eesti MaaĂŒlikool
35 allalaadimist
248
pdf

Akadeemilise sĂ”udmise ĂŒldised alused

VetelpÀÀste 110 KIRJANDUS 118 LISAD 119 3 SISSEJUHATUS Akadeemiline sĂ”udmine on pikaajalise traditsiooniga spordiala, olles kavas ka juba esimestel kaasaegsetel olĂŒmpiamĂ€ngudel. Samas on akadeemiline sĂ”udmine oma arengus lĂ€bi teinud pika arengutee. Sealjuures on lĂ€bi aegade muutumatuna pĂŒsinud paatkondade koostöö, mis on esmatĂ€htis iga sĂ”udevĂ”istluse vĂ”itmiseks. Koostöö parimaks nĂ€iteks on alati kuninglike kaheksapaatide vĂ”istlus, kus ĂŒhise eesmĂ€rgi nimel pingutavad kaheksa sĂ”udjat ja roolimees ning paatkond on tĂ€pselt nii tugev kui tugev on kĂ”ige nĂ”rgem lĂŒli kaheksapaadis. KĂ€esoleva aja kĂ”ige vanem siiani kestev vĂ”istlus on kuulus Oxfordi ja Cambridge ĂŒlikoolidevaheline kahe...

Sport - Tallinna Pedagoogiline Seminar
4 allalaadimist
3
doc

Renessanss, barokk, klassitsism ning valgustusaeg

Eriti arendas romaani edasi Hispaania renessanssi ajastu. Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) sĂŒndis Madridi lĂ€hedal linnakeses Alcal de Henares, arsti perekonnas. Hariduse sai Madridis humanitaarkallakuga koolis, kus hakkas avalduma ka ta kirjanduslik anne. Töötas kardinali sekretĂ€rina ja peale seda lĂ€ks Hispaania armeesse sĂ”javĂ€kke, pidades seda tĂ€htsaks...

Kirjandus - Keskkool
220 allalaadimist
7
doc

Abstraktne kunst

Tallinn NĂ”mme GĂŒmnaasium REFERAAT Abstraktne kunst Tallinn 2005 Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sĂ”nast abstractio mis tĂ€hendab eraldamist. Abstraktne on pilt vĂ”i kuju siis, kui sellel pole vĂ”imalik Ă€ra tunda ĂŒhtegi objekti ĂŒmbritsevast keskkonnast. Kunst oli juba alates postimpressionistide loomingust liikunud jĂ€rjest suuremate ĂŒldistuste poole. NĂ€htava maailm...

Kunstiajalugu - Keskkool
273 allalaadimist
8
doc

Tsunami ehk hiidlaine

LoodusjÔud on midagi, mille vastu inimene on tÀiesti vÔimetu. On seda olnud aegade alguses saadik ja on siiani. Inimesel on maailmas palju vÔimalusi surma saada. Enamusi varjante aga annaks head ja puhast elu elades vÀltida. Kui sa ei osale liikluskeeristes, ei sÔdi, ei suitseta jne on vÔimalus surra just lÀbi loodusÔnnetuste, mille alla kuuluvad ka...

Geograafia - Keskkool
199 allalaadimist
4
doc

"Idioot" Fjodor Dostojevski

LĂŒhike sisukokkuvĂ”te "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilĂ”pu hommikul kella ĂŒheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vĂŒrst MĂ”skin saabus just Sveitsist, k...

Kirjandus - Keskkool
788 allalaadimist
18
doc

Geodeesia Eksamiabimees

Geodeetiline otseĂŒlesanne. Geodeetiliseks otseĂŒlesandeks on ĂŒlesanne, kus on antud punkti A koordinaadid (xA, yA), kaldenurk punktilt A punkti B (AB) ning kahe punkti vaheline kaugus dAB. Antud: xA, yA, AB, dAB X yAB B Leida: xB, yB ? XB xB =xA+ xAB...

Geodeesia - Tallinna TehnikaĂŒlikool
623 allalaadimist
6
doc

Geodeesia I Sissejuhatus

Geodeesia Sissejuhatus Jaotus: KĂ”rgem geodeesia (tegeleb Maa kuju ja suuruse uurimisega) Kartograafia (kaartide koostamine ­ suured territooriumid) Insenerigeodeesia Aerogeodeesia Satelliidigeodeesia (GPS) Maa kuju ja suurus Geoid ­ Maa kujuteldav ebaĂŒhtlane pind, mis on risti loodjoontega (ei sĂ”ltu maapinna reljeefist) pöördellipsoid ­ Maa su...

Geodeesia - Tallinna TehnikaĂŒlikool
200 allalaadimist
14
doc

Geodeesia II Sissejuhatus

PÔhimÔte KontuurmÔÔdistamise tulemusena saadakse plaan, millel on kÔik maastiku kontuurid ja objektid kujutatud topograafiliste leppemÀrkidega, kuid projekteerijal on tarvis saada ettekujutust ka maapinna reljeefist s.t. on tarvis mÀÀrata maapinna punktide kÔrgused. KÔrguste saamiseks on kaks meetodit: trigonomeetriline nivelleerimine; geomeetril...

Geodeesia - Tallinna TehnikaĂŒlikool
311 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !