Nt: arhitektid, kunstnikud. 4.Kehalis-kinesteetiline intelligentsus on seotud keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega. Nt: tippsportlased, tantsijad. 5.Muusikaline intelligentsus on nii seotud muusika mängimisega kui ka muusika loomise ning kuulamisega. Nt: muusikud 6.Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks:1.Isikutevaheline intelligentsus iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda. 2.Isikusisene intelligentsus seondub inimese endaga- oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumise ning eristamisega. Gardner analüüsis igat intelligentsustüüpi eraldi, lähtus sellest, et inimene, kes on andekas ühel alal, ei pruugi olla seda teisel alal. Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria( Robert Sternberg) 1.Seesmine komponent seondub inimeses endas toimuvate kognitiivsete protsessidega. Need protsessid jagunevad omakorda kolmeks: vajaliku info
Lingvistiline intel. seondub keelekasutamisega. 2)Loogilis-matemaatiline intel. on oluline matem. Ja loogika ül. Lahendamisel. 3)Ruumialane intel. Tähendab head ruumitaju 4)Kehalis-kinesteetiline inteligentsus on seotud enda tunnete tajumisega, liigutustega. 5)Muusikaline inteligentsus hõlmab muusika mängimist, kuulamist,loomist. 6)Personaalne intel. Jaguneb omakorda Interpersonaalseks(isikutevaheline)-tajumine ja mõistmine teisi inimesi ja oskus teistega suhtelda. Intrapersonaalne(isikusisene)-enda võimete, seesmiste seisundite, käitumise põhjuste tajumine ja eristamine. A. Binet koostas esimese testi. Inteligntsuskvoot e. IQ mõõdetakse intel. Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole.3 liiki vajadused.* Füsiolooloogilised vajadused, mille rahuldamata inimene elada ei saa, sureb.nt jook , õhk.*Psühholoogilised, primaarsed vajadused, nagu uudishimu, tunnustus ja suhtlemisvajadus
ennustab oma tegevuse tagajärgi. Normaalsel täiskasvanu tasandil suhtleja teab lapse vajadusi ja on teadlik lapsevanema käskudest keeldudest. Ta suhtleb ja teeb otsuseid iseseisvalt, tema jutt on otsekohene ja sirgjooneline, ta kirjeldab olukordi, esitab küsimusi, kaalub võimalikke variante, vaeb tundmatut ja tuntut, õiget ja valet, veendumuste asemel on arvamused. Suhtlusstiililt kasutab kindlat suhtlusstiili. 6. Mida kujutab endast isikusisene suhtlemistasand? isikusisene suhtlemine avaldub sisekõnes, mille tulemusel kujunevad mina-pilt ja suhted teiste inimestega. 7. Loetle ja kirjelda, millised on inimeste baasemotsioonid. Baasemotsioonid on kaasasündinud ning on laias laastus kõigil inimestel ühesugused. Baasemotsioonideks on viha, rõõm, üllatus, kurb, hirm, vastikus. 8. Loetle, millised on inimeste kõrgema taseme emotsioonid.
· Ruumialane intelligentsus tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet. · Kehalis-kinesteetiline intelligentsus on seotud oma keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega. · Muusikaline intelligentsus hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. · Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks: interpersonaalne(isikutevaheline) iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi. Intrapersonaalne(isikusisene) seondub indiviidi endaga. Pärilikkuse ja keskkonna mõjude tähtsuse hindamisel ei ole teadlased ühel meelel. Osa autoreid rõhutab keskkonna rolli, teised aga peavad intelligentsuse põhiliseks mõjutajaks pärilikke tegureid. Intelligentsuskvoot ehk IQ on intelligentsuse mõõt, mille abil inimesi võrreldakse. Selle arvutamiseks tuleb inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100- ga.
eesmärkidest, lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist, kõrgendatakse häält, süüdistatakse teisi, nägeletakse pisiasjade pärast, teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid, püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata, ässitada, laimata, vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt, jäine viisakus, boikott, apaatia, üldine loidus, passiivsus (Katsan). 3. KONFLIKTIDE ERINEVAD LIIGID Isikusisene konflikt: Inimese sisemuses võivad esineda nn motiivide konfliktid. Nende puhul astuvad võitlusse kaks tegevusajendit, millest õiget leida pole sugugi kerge ega lihtne. Inimeste sisekonflikte võib olla kolme liiki: · Esiteks võib tekkida selline konflikt, kui inimese ette kerkib kaks võrdselt meeldivat eesmärki, millest valida saab ainult ühte · Teisel puhul võitlevad omavahel soov midagi saavutada ja soov sellest loobuda
2. loogilis-matemaatiline intelligentsus- abstraksete probleemide ning matemaatika ja loogikaülesannete lahendamisel. 3. ruumialane intelligentsus( orienteerumine) 4. kehalis- kinesteetiline intelligentsus- keha tunnetamine ja tajumine, keha kasutamine. 5. muusikaline intelligentsus. Hõlmab loomist, mängimist ja ka kuulamist. 6. personaalne intelligentsus jaguneb kaheks. * interpersonaalne(isikute vaheline)- teiste inimeste tajumine ja mõistmine. Oskus suhelda. * intrapersonaalne(isikusisene)- enda võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ja käitumise põhjuste tajumine. 14.temperamenditüübid koleerik-kergesti ärrituv, tundlik, äge melanhoolik-kurvameelne, aeglane, murelik sangviinik-seltsiv,tormakas flegmaatik-tuim,loid,kannatlik 14. alateadvus teadvustamata osa. Halvad kogemused surutakse sinna, siiis on kergem elada. 15. Esmasuse efekt olulisem on see info, mis me esimesena kuuleme või näeme. Põhjus skeemides
Nt meresõitjad, arhitekt, kunstnik 4. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus oma keha tunnetamine ja kasutamine ning liigutuste tajumine. Nt tippsport 5. Muusikaline intelligentsus muusika mängimine kui ka loomine ja kuulamine 6. Personaalne intelligentsus 1)interpersonaalne ehk isikutevaheline need, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda 2) intrapersonaalne ehk isikusisene oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumine ja eristamine. Mida paremini tunnetame teisi seda kõrgem interpersonaalne intelligentsus, mida paremini tunnetame ennast seda kõrgem intrapersonaalne intelligentsus. Intelligentsuse alaliigid hõlmavad põhimõtteliselt täiesti erinevaid ja ajus eri piirkondadega seotud võimeid. Eri ajastutel on olnud tüüpide olulisus erinev. Gardner rõhutas, et
Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Tähtsaim osa on aru saamine. Suhtlemise eesmärk on panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust – suhtlemine on ainult see, mida vastuvõtja aru saab. Organisatsioon ei saa eksisteerida suhtlemiseta. Kordineerimata suhtlemisega ettevõtet tabab krahh. Osalejate järgi eristatakse nelja suhtlemistasandit: isikusisene, isikutevaheline, hühmasisene ja organisatsioonitasandiline. Suhtlemisvormid on suuline, kirjalik ja piltlik ehk visuaalne suhtlemine. Suhtlemine jaguneb kolmeks: otsene, kaudne ja massiline. Organisatsioonis toimub teabelevi kahel viisil: ametlikult ja mitteametlikult. Juht peab saavurama positiivse suhtumise ja olema hästi informeeritud. Tal on vaja readlikult planeerida kuidas informeerida oma alluvaid enne tegutsemist ning tal tuleb saavutada usaldussuhe info edastaja ja vastuvõtja vahel
html Seksuaalkultuuri võib defineerida kui reeglite, uskumuste ja normide kogumit, mis põhineb traditsioonidel vastavas ühiskonnas Bioloogiline sugu määratletakse lähtuvalt anatoomiast (rinnad, tupp; peenis, munandid jne.), füsioloogiast (hormonaalsüsteemi funktsioneerimine, menstruaaltsükkel, sperma tootmine jne.) geneetikast (XX-naine ja XY-mees kromosoomitüübid, võimalikud ka X0, XXY, XYY jm). Sotsiaalne sugu toimib kui isikusisene ja isikutevaheline arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas naiselikuks või mehelikuks. 2 Pilet Tugevdavad tegurid Regulaarsed füüsilised harjutused Regulaarne kehaline koormus. Positiivne suhtumine ja mõttelaad Tasakaalustatud toitumine Piisav puhkus Värske õhk Kahjustavad tegurid Stress Unihäired Ebatervislik totumine Suitsetamina ja alkohooli tarbimine
5) Muusikaline hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. Aegade jooksul on muusikalist intelligentsust kõrgelt hinnatud, seda on peetud olulisemaks kui kas või loogilis-matemaatilist võimekust.[1;117] 6) Isikukohane ehk personaalne intelligentsus jaguneb omakorda kaheks. Interpersonaalne (isikutevaheline) intelligentsus iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda. Intrapersonaalne (isikusisene) intelligentsus seondub indiviidi endaga oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumise ja eristamisega. Mida paremini tunnetame teisi, seda kõrgem on meie interpersonaalne intelligentsus, ja mida paremini tunnetame iseennast, seda kõrgem on meie intrapersonaalne intelligentsus.[1;117] 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme koostisosa:
EESMÄRGIKONFLIKT TUNNETE e EMOTSIONAALNE KONFLIKT - vallandunud tunnete tulemusena tekivad pinged, mis omakorda pärsivad ratsionaalset käitumist. Tekib viha, eelarvamuste, põlguse, vastumeelsuse või isiklike kokkupõrgete tagajärjel KONFLIKTIDE AVALDUMISE TASANDID · Isiksusesiseselt · Gruppidevaheliselt · Isiksustevaheliselt · Organisatsioonikonflikt · Grupisiseselt Isikusisene konflikt * Seotud väärtuste ja prioriteetidega * Tekitab stressi- (kestvate ja korduvate ärritajate mõjul tekkiv pingeseisund) * Tõmbab inimest mitmes erinevas suunas * Erinevad väärtused * instrumentaalsed - isiklikult eelistatud käitumisviisid * lõppväärtused - eelistatud lõppeesmärgid Isiksustevaheline konflikt ON LEVINUIM KONFLIKTI AVALDUMISE TASAND tekivad siis, kui kaks või enam inimest tunnetavad omavahelist vastasseisu, mida põhjustavad
2. Loogilis-matemaatiline probleemide lahendamine, matemaatika, füüsika ülesanded. 3. Ruumialane geomeetriliste kujunditega ülesanded, koobastikes ja käikudes orienteerumine, labürintülesanded. 4. Kehalis-kinesteetiline korvpall, tantsimine, iluvõimlemine. 5. Muusikaline rütmitunnetus, komponeerimine, laulmine. 6. Personaalne intelligentsus a) isikute vaheline grupis töötamine, firma juhtimine, sõprade lepitamine. b) isikusisene personaalne, enda emotsioonide hindamine, vajaduste hindamine, nõrkade, tugevate külgede tunnetamine. Motivatsioon ja vajadused Enamus inimese tegevusi on sihipärased, s.t need tegevused on planeeritud ja neil on konkreetne eesmärk. Eesmärgi nimel tegutsetakse tahtejõu abil, seda nimetatakse motivatsiooniks (ladina k. motus - aje, tung). Motivatsioon on vajadus või soov, mis on tegutsemise tõukejõuks, suunates eesmärgi saavutamise poole.
kaugemale · piltlik ehk visuaalne suhtlemine on täienduseks suulisele või kirjalikule suhtlemisele 3 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru Suhtlemistasandid Suhtlemise mõistmiseks eristatakse nelja tasandit, mis näitavad, kes osalevad teabe vahetamises, tajus ja mõjutamises: 1. isikusisene suhtlemine avaldub sisekõnes, mille tulemusel kujunevad mina-pilt ja suhted teiste inimestega; 2. isikutevaheline suhtlemine seisneb kahe inimese teabe vahetamises, teineteise tajumises ja mõjutamises; 3. suhtlemist grupis iseloomustab suhtlemise eri komponentide grupis avaldumine, mis seondub eelkõige grupidünaamika probleemidega, normide ja rollide jaotusega grupis; 4
lahendamisel. 1 3. Ruumialane intelligentsus. 4. Kehalis- kinesteetiline intelligentsus- keha tunnetamine ja tajumine, keha kasutamine. 5. Muusikaline intelligentsus. Hõlmab loomist, mängimist ja ka kuulamist. 6. Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks. a. Interpersonaalne (isikutevaheline)- teiste inimeste tajumine ja mõistmine. Oskus suhelda. b. Intrapersonaalne (isikusisene) enda võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ja käitumise põhjuste tajumine. Vaimsete võimete mõõtmine ja testimine J.Allik jt, Psühholoogia gümnaasiumile, lk 205-211, 220-221 Mis põhjustel võib inimene vaimse võimekuse testis saada halvema tulemuse kui tal tegelikult oleks? Kuidas on olulised F.Galton ja J.Cattell ning A.Binet? Vaimse võimekuse testid jagunevad:
Suhtlemisoskuse tegurid koostoimes kujuneva nähtusena: - Kuulamisvilumused (мастерство слушать). - Kehtestamise vilumused - võimaldavad oma vajadusi rahuldada teisi seejuures kahjustamata. - Konfliktitega toimetuleku oskused (emotsionaalse pingega toime tulla). - Koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskused (kõiki pooli rahuldavad lahendused). - Oskuste valimine (sobiv käitumisviis olukorras). Suhtlemise tasandid: 1) isikusisene suhtlemine 2) isikutevaheline suhtlemine 3) suhtlemine grupis 4) suhtlemine organisatsioonis Suhtlemisviisid: ametlik ja mitteametlik. Ametlik suhtlemine: - Vertikaalne suund - ametliku info kulg tippjuhtkonnalt alluvateni ja tagasi. - Horisontaalne suund - samal võimu- ja ametitasandil olevate töötajate suhtlemine. - Lateraalne suhtlemine (mitteametliku suhtlemise iseloomustamine) - suhtlemine, mis ei toimu vastavuses ametliku hierarhia ja võimuga.
matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel; ruumialane intelligentsus viitab ruumitajule ja ruumis orienteerumise võimele; kehalis-kinesteetiline intelligentsus on seotud oma keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega; muusikaline intelligentsus, mis hõlmab muusika mängimist, loomist ja kuulamist; personaalne intelligentsus, mis jaguneb interpersonaalseks (isikutevaheliseks, hõlmab suhtlusoskust ja teiste mõistmist) ning intrapersonaalseks (isikusisene, oma võimete, tunnete, käitumise põhjuste tajumine ja eristamine) Intelligentsuse mõõtmine. Sai alguse 1904 Alfred Binet’ ja Theodore Simoni poolt ministeeriumi tellimusel välja töötatud testiga, mille eesmärgiks oli mõõta laste vaimset arengut, st sõeluda välja need, kes tavakoolis hakkama ei saa. IQ mõiste võttis kasutusele William Stern, algselt tähendas see vaimse ea ja kronoloogilise ea jagatist korda 100, kus kronoloogiline vanus tähendab inimese tegelikku vanust;
Kasvab kogu elu jooksul, kui inimene on aktiivne ja terve. - Gardner: kuus võrdse osatähtsusega intelligentsust, igaühel oma seaduspärasused ja loogika – keeleline, loogilis-matemaatiline, ruumialane (hea ruumitaju ja orienteerumisvõime), kehalis-kineetline, muusikaalne ja personaalne, mis jaguneb omakorda kaheks: interpersonaalne (isikutevaheline, teiste inimeste hea tajumine ja mõitmine, suhtlemisoskus) ning intrapersonaalne (isikusisene, oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste oskuslik tajumine ja eristamine). - Sternberg: erinevate intelligentsusliikide kombineerumine ja koos toimimine – seesmine komponent (inimene enda sees toimuvad kognitiivsed protsessid – vajaliku info omastamine, probleemi käsitluse lahendamine ja oma teadmiste kohandamine vastavalt situatsioonile), kogemuslik komp (kogemuste mõju
nad tunnevad end sellega enam seotud olevat. Tänu õigele informeerimisele võivad inimesed vajaduse korral isegi loobuda oma soodustustest või leppida madalama töötasuga. Mida rohkem teavad alluvad firma probleemidest ja juhtkonna taotlustest, seda enam püüavad nad olla kasulikud. Organisatsioonisisese suhtlemise puhul on väga oluline juhtkonna roll, nende vajadused ja arusaamad. Suhtlemises osalejate järgi eristatakse nelja suhtlemistasandit: · Isikusisene ehk sisekõne, mille tulemusena kujunevad "mina" pilt ja suhted teiste inimestega, · Isikutevaheline suhtlemine, teabe vahetamine, teineteise tajumine ja mõjutamine · Rühmasisene suhtlemine vastavalt rühmanormidele ja rollidele · Organisatsioonitasandil suhtlemine: allüksuste vahel ja organisatsioonis tervikuna, haarab kõiki eelnevaid tasandeid. Kõigil neil tasandeil võib kasutada kolme suhtlemisvormi: suulist, kirjalikku ja piltlikku
jagunemisele ühiskonnas. Bioloogiline sugu (ingl.k sex) tähendab bioloogilisi erinevusi meeste ja naiste vahel. Määratletakse lähtuvalt anatoomiast, füsioloogiast ja geneetikast. Sotsiaalne sugu (ingl.k gender) tähendab nii sotsiaalseid, kultuurilisi kui psühholoogili erinevusi meeste ja naiste vahel. Need on õpitud, muutuvad ajas, erinevad ühiskondade ja kultuuride lõikes. Sotsiaalne sugu toimib kui isikusisene ja isikutevaheline arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas mehelikuks või naiselikuks. Eestikeeles kasutatavad sõnad: sugu tähendab tavaliselt bioloogilist ning sugupool sotsiaalset sugu. 67. Millised neist kihistumissüsteemidest on avatud ja suletud? Mida üldse tähendab avatus ja suletus, kuidas mõjutab inimeste elu konkreetses kihistumissüsteemis? 68. Mida tähendab sotsiaalne hierarhia? Kõrgest madalani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogum
Suhtlemine aitab kõrvaldada teadmatust ja ebakindlust ja kujundada paremat arusaamist. Mida kõrgem on arusaamise aste, seda vähem tekib arusaamatusi ja seda tõenäolisemalt püüavad inimesed tegutseda vastavalt organisatsiooni eesmärkidele. Seega tagab efektiivne suhtlemine organisatsiooni eesmärkide täitmise. Suhtlemistasandid Suhtlemise mõistmiseks eristatakse nelja tasandit, mis näitavad, kes osalevad teabe vahetamises, tajus ja mõjutamises: 1. isikusisene suhtlemine avaldub sisekõnes, mille tulemusel kujunevad mina-pilt ja suhted teiste inimestega; 2. isikutevaheline suhtlemine seisneb kahe inimese teabe vahetamises, teineteise tajumises ja mõjutamises; 3. suhtlemist grupis iseloomustab suhtlemise eri komponentide grupis avaldumine, mis seondub eelkõige grupidünaamika probleemidega, normide ja rollide jaotusega grupis; 4. suhtlemine organisatsioonis tähendab niihästi allüksuste vahelist suhtlemist kui ka
(nt massikommunikatsioon) Institutsionaalne/organisatooriline (nt poliitiline organisatsioon või äriettevõte) Gruppidevaheline (nt kohalik kogukond) Grupisisene (nt perekond) Interpersonaalne (isikutevaheline) (nt kahekõne) Intrapersonaalne (isikusisene) (nt sisekõne ja mõtlemine) Vähe juhtumeid 3. Massikommunikatsiooni protsess Ei ole samatähenduslik massimeediaga (organiseeritud tehnoloogiad, mis teevad massikommunikatsiooni võimalikuks). Samu tehnoloogiaid saab kasutada ka teisel viisil ja vahendada samade võrgustike kaudu teisi suhteid. Näiteks on põhilised massilise levikuga kommunikatsiooni ja kitsa levikuga väikelehtede/lähiraadiote vormid ja tehnoloogiad samad
a. kultuuri ja ühiskonna sotsiaalsete normide ja tavadega. 4.3. Bioloogiline ja sotsiaalne sugu Bioloogiline sugu (ingl. k. sex) määratletakse lähtuvalt anatoomiast (rinnad, tupp; peenis, munandid jne.), füsioloogiast (hormonaalsüsteemi funktsioneerimine, menstruaaltsükkel, sperma tootmine jne.) ja geneetikast (XX-naine ja XY-mees kromosoomitüübid, võimalikud ka X0, XXY, XYY jm). Sotsiaalne sugu (ingl. k. gender) toimib kui isikusisene (intrapersonaalne) ja isikutevaheline (interpersonaalne) arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas naiselikuks või mehelikuks. Sooroll kirjeldab sotsiaalselt või kultuuriliselt määratletud hoiakuid, käitumisi, ootusi ja vastutust, mida peetakse naiselikuks ja mehelikuks. Soorollid võivad erineda kultuuriliselt, rahvuslikult ja isegi erisugustes sotsiaalsetes klassides võivad olla erinevad ootused mehelikkusele ja naiselikkusele. Näiteks mõnedes kultuurides eeldab
kogu ühiskonnas. Bioloogiline ja sotsiaalne sugu Bioloogiline sugu (ingl. k. sex) määratletakse lähtuvalt · anatoomiast (rinnad, tupp; peenis, munandid jne.), · füsioloogiast (hormonaalsüsteemi funktsioneerimine, menstruaaltsükkel, sperma tootmine jne.) · geneetikast (XXnaine ja XYmees kromosoomitüübid, võimalikud ka X0, XXY, XYY jm). Sotsiaalne sugu (ingl. k. gender) toimib kui isikusisene (intrapersonaalne) ja isikutevaheline (interpersonaalne) arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas naiselikuks või mehelikuks. Sooroll kirjeldab sotsiaalselt või kultuuriliselt määratletud hoiakuid, käitumisi, ootusi ja vastutust, mida peetakse naiselikuks ja mehelikuks. Soorollid võivad erineda kultuuriliselt, rahvuslikult ja isegi erisugustes sotsiaalsetes klassides võivad olla erinevad ootused mehelikkusele ja naiselikkusele.
sellest tulenevalt sotsiaalses identiteedis ja kohas kogu ühiskonnas. Bioloogiline ja sotsiaalne sugu: Bioloogiline sugu (ingl. k. sex) määratletakse lähtuvalt anatoomiast (rinnad, tupp; peenis, munandid jne.), füsioloogiast (hormonaalsüsteemi funktsioneerimine, menstruaaltsükkel, sperma tootmine jne.) geneetikast (XX-naine ja XY-mees kromosoomitüübid, võimalikud ka X0, XXY, XYY jm). Sotsiaalne sugu (ingl. k. gender) toimib kui isikusisene (intrapersonaalne) ja isikutevaheline (interpersonaalne) arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas naiselikuks või mehelikuks. Pilet 2. 1. Iseloomusta tervist tugevdavaid ja kahjustavaid tegureid. Näited. 2. Maks ja kõhunääre. Ülesanded, omapära, seos alkoholi ja suhkruhaigusega. 3. Nimeta kõik mehe suguelundid, nende ülesanded ja omapära. Intiimhügieen. 1.Regulaarne kehaline koormus. Liikumine on olnud inimese arengu üks põhitegevusi aegade algusest saadik-
Muutus veel suuremaks utoopiaks, maailm pöördus oma rööbastesse tagasi, keeras utoopiale selja. Uued olud olid kitsamad ja ebamugavad. Revolutsioon tõi kaasa massiliselt negatiivseid tagajärgi. Kõige negatiivsem see, et revolutsioon oli puhastanud teed keskpärasusele/labasusele. Toimus võrdsustamine allapoole. Ainus pääsetee sellest võis olla mäss kõige eitamine, labasuse eitamine. Mäss võis olla individuaalne mäss, isikusisene. Sellised meeleolud väljendusidki nende näidendites. Nende näidendite keskne tegelane erakordne isik, titaan, kes heidab väljakutse kogu universumile. Enamasti need kangelased ka jumala vastu mässajad. Byronil Kain peategelaseks, Shelley'l Prometheus, kes samuti jumalate vastu mässu tõstis. Shelley'l erinevalt müüdist ei ole Prometheuse leppimist olümpialastega, vaid Shelley pidas tema mässu niivõrd kauniks, et pani selle igavesti kestma
ja töötegemise tavad ühiskonnas. Bioloogiline sugu (ingl.k sex) tähendab bioloogilisi erinevusi meeste ja naiste vahel. Määratletakse lähtuvalt anatoomiast, füsioloogiast ja geneetikast. Sotsiaalne sugu (ingl.k gender) tähendab nii sotsiaalseid, kultuurilisi kui psühholoogili erinevusi meeste ja naiste vahel. Need on õpitud, muutuvad ajas, erinevad ühiskondade ja kultuuride lõikes. Sotsiaalne sugu toimib kui isikusisene ja isikutevaheline arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas mehelikuks või naiselikuks. Eestikeeles kasutatavad sõnad: sugu tähendab tavaliselt bioloogilist ning sugupool sotsiaalset sugu. Kuna sotsiaalne sugu on sotsiaalselt konstrueeritav, ei saa temas kunagi kindel olla, kuna seda defineeritakse pidevalt ümber. Inimesed on sooliselt määratud persoonid, kes elavad sooliselt määratletud maailmas, mõtlevad sooliselt määratud mõtteid ja teevad sooliselt määratud töid
annaabi.ee 
