Kriitilise artikli analüüs Viimasel ajal on väga aktuaalseks muutunud üks teema seoses meie uue presidendiga, Kersti Kaljulaidiga. Nimelt teeb rahva seas paha meelt, et meie president ei käi kirikus, ka pühadel mitte. Sellel teemal on sõna võtnud mitmed poliitikud. Nende seas on nii pooldajaid, kui ka vastu seisjaid. Aluseks olen võtnud SL Õhtulehe artikli, mis ilmus teisipäeval, 20.detsembril 2016.aastal. Artikkel on leheküljel nr. 2, pealkirjaga „President jõulude ajal kirikusse ei kipu, end eelmisel nädalal käis küll“. Esimeseks asjaks saabki välja tuua, et tal leidub toetajaid naispoliitikute seas. Näiteks Maris Lauri, kes arvas, et kõige põhilisem on siiski sisemiselt uskuda ning mitte uskuda formaalseid kombeid. Ta esitas ka küsimuse: „Kas tõesti teeb asja paremaks, kui keegi tuleb jumalateenistusele ja osaleb selles, täites kombeid, mille sisu ja loomu ta ei mõista?“. See on iseenesest mõist...
Kriitilisest lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes Kriitiline lähenemine = Frankfurdi koolkond kriitiline suund (marksistlik konfliktiteooria): ühiskonda viib edasi konflikt, konkurents. Massimeedial on oma suur roll valitsevate võimusuhete säilitamisel. iseloomulik ka neomarksismile, kriitilise poliitökonoomia tõlgendusele, kultuurikesksetele lähenemistele. ühiskonda ja meedia rolli ühiskonnas analüüsitakse võimu, domineerimise, ideoloogia ja konflikti mõistete kaudu. eesmärk paljastada meedia negatiivset rolli. Baas ja superstruktuur ühiskonna majanduslikku baasi käsitletakse kui jõudu, mis determineerib kõik muu, st superstuktuuri, sh sotsiaalse, poliitilise ja intellektuaalse teadvuse.
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 97 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed F = 200 kN l=4m Varras on karprauast Sellise skeemi korral µ = 1/2 F = [ ] tugevustingimus A F s = [ s ] = [ ] stabiilsustingimus A muutub vahemikus 0 ... 1, lähendan seda katseliselt, võttes algul väärtuseks 0,5. = 0,5 F 200 * 10 3 A = = 0,0025 m 2 = 25 cm 2 [ ] 0,5 * 160 * 10 6 Vaatan tabelist, et sobib karpraud N° 20a, mile ristlõike pindala on 25,2 cm2. Leian saleduse: I min = 139 cm 4 I 139 i min = = 2,35 cm A 25,2...
Minu arvamus usust ja usu näidetest Minu arvates ei ole olemas õiget usundit mille poole ma ise kalduks, kuna kõikides usundites on oma head asjad ja halvad asjad. Kõik usundid tahavad,et sul oleks ainult 1 ainujumal keda sa pead teenima kogu oma elu. Esimese näitena võin tuua Hinduismi kus on kadestamine, valetamine ja ahnitsemine keelatud, kuna see ei ole tänapäeva ühiskonnas võimalik kuna ma olen 100% kindel,et neid inimesi meie ühiskonnas on väga vähe kes suudaks kõiki eelpool nimetatud asju täita. Peale selle sa pead eelpool nimetatud usundis olema leplik kõikide asjadega,püüdma oma vaimu jumalale andma ning olema täielikult heatahtlik ja kannatlik. Samuti on ka Budism kus sa ei tohi elada kõlvatut elu ning samuti öelda midagi kurja ega valetada ning see,et poisid peavad olema 1-4 kuud kloostris või et kõike mehed peavad olema kiilakad. Samuti ei peavad nad meidteerima ja palverännakutel käima. Islami ...
Eduard Vilde Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865 Pudivere mõisas. Eduard Vilde oli meie suurim kriitilise realismi perioodi kirjanik. Oma lapsepõlve veetis ta Muugal, kus tema isa oli mõisa aidamees. Arvatakse, et Muugas kogetud lapsepõlv inspireeris Vildet kasutama mitmeid tegelasi ja sündmusi oma hilisemas loomingus. Hiljem Vildede perekond lahkus Muugalt, et lapsed saaksid hea hariduse ning 1878. aastal asus Eduard õppima Tallinnas Saksa kreisikooli, kus ta õppis kuni 1882. aastani. Eduard Vildet paelusid juba kooliajal rohkem humanitaarained, ta vaimustus kirjandusest ja teatrist
VALGUSTUSAJASTU ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Valgustus- uus ideoloogia. 18.saj hakkab levima uus filosoofia, mis põhineb mõistusel, mõistuspärasusel, seda võib nim murranguks inimese vaimuelus. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Renè Descartes. Valgustuse tekkepõhjuseks on rahulolu valitseva korraga, inimesed on haritumad. Valgustus on nii kõikehõlmav, et paljud Euroopa valitsejad on sellest filosoofiast vaimustatud. Valgustusajastu on XVIII sajandi Euroopa kultuurielu ajajärk, mille mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Valgustusajastu põhijooned: · Vastuhakk autoriteedile- seisnes vanade autoriteetide ründamises, kõikidesse
"Charles IX valitsusaja kroonika". Oma tõelise kutsumuse leidis Mérimée aga 1829, mil ta avaldas oma esimesed jutustused ("Tamango"): nende edu oli märkimisväärne. 1834 pidas kirjanik muinsuskaitse peainspektori ametit ming kirjutas üle kahekümne jutustuse (1840 "Colomba"; 1845 "Carmen"). 1844 valiti Mérimée Prantsuse Akadeemiasse. C. Dickens: Charles John Huffam Dickens oli inglise kirjanik, sotsiaalse romaani rajaja ja inglise kriitilise realismi silmapaistvam esindaja. Elas 7. veebruar 1812 Inglismaa Portsmouth Landport 9. juuni 1870 Gads Hill Place. Isa töötas mereväe palgabüroos ametnikuna ja asus koos perekonnaga selles piirkonnas ajutiselt töö tõttu. Aastal 1815, kui Charles oli kolmeaastane, kutsuti isa Londonisse tagasi ja perekond asus elama Fitzrovia asumisse. Tema suurepärane mälu võimaldas tal lapsepõlvekogemusi kasutada hiljem ära oma loomingus.
VEE REOSTUS Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini. Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett. Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus.
dividendide eest aktsiaid juurde. Oma portfelli koostamisel on väga suur tähtsus riskide hajutamisel. Roosaare soovitab osta 3- 5 erineva firma dividendiaktsiaid. Dividendiaktsiad Tallinna Börsil Harju Elekter Tallinna Vesi Premia Foods Tallinna Kaubamaja Merko Ehitus Roosaare samm-sammuline juhend rikastumiseks: 1. Kirjuta välja oma rahaga seotud eesmärgid. 2. Pane ühte tulpa kirja oma igakuised kulud. 3. Vaata need kulud kriitilise pilguga üle - kas oleks kärpimisruumi? 4. Pane teise tulpa kirja oma igakuised passiivsed tulud. 5. Hakka oma sissetulekust taha kõrvale panema.
·.Isiklik arvamus ·.Arutluskäik, järeldus 6. Mõtle kohe oma vastusele. ·.Kui tead mida tahad öelda, see on lihtsam kirja panna. Demagoogia ja kallutatud väidete äratundmine. · Demagoogiavõte: loogika või mõtlemisviga, mis tähendab, et väide on väär. · Kallutatud väide: teave, mis rõhutab üht seisukohta. · Propaganda: väär või ebatäielik teave, mis toetab mingit äärmuslikku poliitilist või moraalset seisukohta. Praktilised nõuanded kriitilise mõtlemise kohta. 1. Keskendu arutelu sisuks olevale küsimusele. 2. Pane oma mõtted kirja. 3. Allikat tsiteerides viita korrektselt. 4. Toetu oma kaastudengite ja juhendajate mõtetele. 5. Ole avatud. 6. Tasakaalusta oma väiteid. 7. Erita pidevalt endale küsimusi. 8. Vaata pinna alla. Praktilised nõuanded kriitilise mõtlemise kohta. 1. Keskendu arutelu sisuks olevale küsimusele. ·.Tähelepanu väga kerge hajuma, hakka küsimusega tegelema võimalikult vara.
(võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile) ja sitkus (omadus koormamisel taluda väliskoormust). Kõvadus oluline vältimaks kulumist, sitkus vältimaks purunemist kokkupõrgetel. Selleks, et muuta terast sitkemaks, seda lõõmutatakse. Lõõmutamine (tempering) on meetod terase sitkemaks muutmiseks. Sitkust määratakse Charpy skaalal, kus mõõdetakse jõudu, mis on vajalik testtüki katki tegemiseks. Lõõmutamiseks terasobjekt kõigepealt kuumutatakse allapoole terase kriitilise temperatuuri, kus teras hakkab kõvenema. Metall peab täielikult ühtlaselt läbikuumenema, seega sõltub lõõmutamise aeg esemete paksusest. Pärast läbikuumenemist eemaldatakse asjad ahjust ja lastakse õhus jahtuda. Lõõmutamine muudab terase struktuuri - muutub kõvaduse ja sitkuse suhe. Kui sitkust mõõdetakse Charpy skaalal, siis kõvadust Rockwelli skaalal. Need andmed on võimalik panna ühisele skaalale, kus on näha, et kõvadust ja
*vabaneb energia ~200MeV
8. Ahelreaktsioon, milliseid isotoope kasutatakse, kus?
Ahelreaktsioon toimub tuumareaktorites ja aatompommis ning on lõhustuvate tuumade järsk
suurenemine.
Kõige sobivamad isotoobid on 238
92 U
235
92 U 239
94 Pu
9. Kriitilise massi mõiste.
Kriitiline mass on mass, mille korral hakkab toimuma tuumade iseeneslik lõhustumine.
10. Neutronite paljunemistegurite eri väärtused ja ahelreaktsiooni kiirus.
k<1 siis ahelreaktsiooni ei teki
k=1 siis ahelreaktsioon käivitub
1
GRAAFIKUD Joonis 1. Resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest Joonis 2. Materjali takistuse sõltuvus õhu kiirusest Joonis 3. Keevkihi kõrguse sõltuvus õhu kiirusest. Joonis 4. Kihi poorsuse sõltuvus õhu kiirusest ARVUTUSED de=0,00135m k=1,1839 (õhu tihedus 25°C juures) =161g/250ml=0,644g/cm3=644g/dm3 g=9,81 k=1,8616*10-5 (õhu dünaamiline viskoossus 25°C juures) KOKKUVÕTE Tutvusime keevkihi seadme ehituse ning tööpõhimõttega. Määrasime katseliselt õhu kriitilise kiiruse 0,2373 m/s, sellel kiirusel alustas tahke materjali kiht keemist ja sellest suurema kiiruse juures osakesed alustasid hõljumist. Seejärel määrasime kaasakande kiiruseks 3,8966 m/s, selle kiiruse juures osakesed hõljusid ning osad neist kanti õhuvoolu mõjul kaasa. Toimus pneumotransport. Kirjanduses antud valemitega arvutatud ja katseandmete graafikutelt leitud kriitilise kiiruse väärtused ühtivad üsna hästi ja kriitilise kiiruse leidmise katseosa loeme õnnestunuks
toimimise suutlikkus ja järjepideva toimimise taastamise võime pärast elutähtsa teenuse katkestust. ● kriitiline tegevus – teenuseosutaja tegevus, mille puudumine toob kaasa elutähtsa teenuse häire või katkestuse ● elutähtsa teenuse häire – takistus elutähtsa teenuse osutamisel, mille tõttu osutatakse teenust osalises mahus ja mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni ● kriitilise tegevuse häire – kriitilise tegevuse takistus, mille tõttu toimub tegevus osalises mahus ja mis võib viia kriitilise tegevuse lakkamiseni ● katkestus – elutähtsa teenuse osutamiseks kriitilise tegevuse või kogu teenuse osutamise lakkamine ● tõrge – kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse osutamise häire või katkestus ● oht – inimtegevusest, loodusnähtusest, tehnoloogiast, tehnikast või muust asjaolust
eesmärk inimest intelligente, õppimine, pidev areng ja ühiskonna kultuurne enda moraalne, mis koosneb, eneseteostus. valupunkte kodanikkond. käitumist ja teadlik, uuringutest, Inimesel on . Inimeste õppimist kultuurne sõltumatusest kohustus Juhtida läbi kriitilise juhtima. kodanikkon , areneda! See hariduse mõtlemise ja d. individuaalsu omakorda sotsiaalseid empiirilise sest. aitab kaasa , poliitilisi ratsionaalsuse KOGU ja arendamine.
elutähtsa teenuse toimepidevus (edaspidi ka ETT) – teenuseosutaja järjepideva toimimise suutlikkus ja järjepidevatoimimise taastamise võime pärast elutähtsa teenuse katkestust. kriitiline tegevus – teenuseosutaja tegevus, mille puudumine toob kaasa elutähtsa teenuse häire või katkestuse elutähtsa teenuse häire – takistus elutähtsa teenuse osutamisel, mille tõttu osutatakse teenust osalises mahus ja mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni kriitilise tegevuse häire – kriitilise tegevuse takistus, mille tõttu toimub tegevusosalises mahus ja mis võib viia kriitilise tegevuse lakkamiseni katkestus – elutähtsa teenuse osutamiseks kriitilise tegevuse või kogu teenuse osutamise lakkamine tõrge – kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse osutamise häire või katkestus oht – inimtegevusest, loodusnähtusest, tehnoloogiast, tehnikast või muust asjaolust tingitud sündmus, sealhulgas hädaolukord või kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku ressursi
Vesinikpomm-toimub kergete tuumade ühinemine. Seal saadakse vajalik temp.aatompommilõhkamisel, mille tulemusena pannakse ühinema vesiniku raskete isotoopide(D) ja liitiumi tuumad. Kriitiline mass-aine kogus, mille ületamisel toimub kiire ahelreaktsioon ja ainehulk plahvatab u. mikrosekundi jooksul.( Uraan235 on see 50 kg, kasutades neutroneid peegeldavaid katteid on see 250g.) Aatompomm-toimub raskete tuumade lõhustumine. Tuumalaeng on esialgu mitmes osas, mille iga mass on alla aine kriitilise massi. Vajalikul hetkel viiakse need osad kokku ja kogumass ületab kriitilise massi. Tuumareaktor- toimub juhitav ahelreaktsioon. Tuumkütus on reaktoris varrastena, kus iga varda mass on alla kriitilise. Reaktsiooni kiirust juhitakse juhtvardaga, mis koosneb neutroneid neelavast materjalist. Seda kõike ümbritseb aeglusti ja seda kõike omakorda mitme meetri paksune betoonsein. Kust saadakse vajalik neutron? Tekib maa atmosfääris kosmiliste kiirte mõjul.
TUUMAPOMM Mikko Buht Kristo Peterson 12a Mis on tuumapomm? · Tuumapomm = tuumalõhkepea + kandur · Suure plahvatusjõuga lõhkekeha · Energia vabaneb Ülesehitus · Ahelreaktsioon · Vajalik kriitilise massi olemasolu · Kütus = Plutoonium- 239 · Tuumakütus tuleb viia üle kriitilise massi · Implosioon = ahelreaktsiooni käivitaja · Implosioon kestab vaid sekundi murdosa VEEL TUUMAPOMME · Termotuumapommid = vesinikpommid · Neutronpommid surmav neutronkiirgus Tilgake ajalugu : ) · 1945 New Mexico kõrbes esimene tuumapommi testimine · Tuumapommiga on hävitatud Hiroshima ja Nagasaki linnad · 27000 tuumapommi · 1970 tuumarelvade leviku tõkestamise leping PRAEGU OMAVAD TUUMAPOMMI · Prantsusmaa · USA · UK · Israel · Venemaa
TUUMAPOMM Lisann-Barbara Prinken Rakke Gümnaasium, XII.KL Tuumapommi ehitus: MIS ON TUUMAPOMM? On suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid ehk vesinikupommid, neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, muidu lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. Kriitilise massi vähendamiseks kasutatakse berülliumist neutronpeegleid. Termotuumapomm Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumis tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. Esimese vesinikpommi juures kasutati veeldatud deuteeriumi. Tänapäevastes pommides kasutatakse liitium deuteriidi. Esimese vesinikupommi plahvatus 1. novembril 1952
veel omakorda esile ühe tuuma lõhustumise Sellise kontrollimatu ahelreaktsiooni käigus vabaneb tohutul hulgal kiirgust ja energiat Kuidas toimub plahvatus Aatomipommi süütamiseks tuleb tuumkütus viia alakriitilisest olekust ülekriitilisse Selleks kasutatakse mingit muud lõhkeainet Lõhkeaine lõhkamisega viiakse kokku kaks tuumakütuse alakriitilist osakest ning nende mass ületab seejärel kriitilise piiri Kriitilise piiri ületanud tuumakütus plahvatab väga suure plahvatusjõuga andes välja väga palju energiat ja kiirgust ning omades suurt purustusjõudu Ajalugu Töötati välja Teise maailmasõja ajal USA-s Manhattani projekti raames 6. augustil 1945. aastal heideti pomm Hiroshimale ( Little Boy 15kt). Hukkus kokku 270 000 inimest (70 000 koheselt). Tuumakütuseks oli uraan-235 64kg 9. augustil 1945. aastal heideti pomm linnale
veel omakorda esile ühe tuuma lõhustumise Sellise kontrollimatu ahelreaktsiooni käigus vabaneb tohutul hulgal kiirgust ja energiat Kuidas toimub plahvatus Aatomipommi süütamiseks tuleb tuumkütus viia alakriitilisest olekust ülekriitilisse Selleks kasutatakse mingit muud lõhkeainet Lõhkeaine lõhkamisega viiakse kokku kaks tuumakütuse alakriitilist osakest ning nende mass ületab seejärel kriitilise piiri Kriitilise piiri ületanud tuumakütus plahvatab väga suure plahvatusjõuga andes välja väga palju energiat ja kiirgust ning omades suurt purustusjõudu Ajalugu Töötati välja Teise maailmasõja ajal USA-s Manhattani projekti raames 6. augustil 1945. aastal heideti pomm Hiroshimale ( Little Boy 15kt). Hukkus kokku 270 000 inimest (70 000 koheselt). Tuumakütuseks oli uraan-235 64kg 9. augustil 1945. aastal heideti pomm linnale
· Tuumajaamas algasid probleemid 11. märtsil 2011 · Jaapanit tabas tugev maavärin ja tsunami · 11. aprill tabas Jaapanit uus maavärin · Fukushima 4. reaktori juures tekkis uus tulekahju · 30 km raadiuses on evakueeritud 200 000 inimest 1. reaktor · Jahutusvee pumpamine seiskus ja kütusevardad jäid õhu kätte. · Eraldus vesinikku ja toimus plahvatus. · Reaktor jäi terveks, radioaktiivset materjali ei leki. 2.reaktor · Mõnda aega valitses kriitilise tuumareaktsiooni oht. · Reaktori betooni pragudest lekib radioaktiivset vett. · Radiatsiooni tase kõrge selle ümbruses. 3. reaktor · Toimus tugev vesinikuplahvatus · Reaktori kest võib olla kahjustatud · Võib lekkida radioaktiivseid aineid 4.reaktor · Hooldustöödeks seisma pandud · Kütusevardad sattusid õhu kätte · Tekkis tulekahju · tekkis kriitilise reaktsiooni oht · http://www.youtube.com/watch?v=BdbitRlbLDc
Surutud varda nõtkearvutus = surutud varda stabiilsuse analüüs 13.2. Sirge varda kriitiline survekoormus PROBLEEM: Teada on varda tugevustingimust rahuldav lubatav koormus; Vaja on arvutada kriitiline survekoormus. Varda stabiilsustingimus avaldub FCR kriitilise koormuse ja nõtke nõutava Varda stabiilsustingimus: F varuteguri kaudu. [S ]N Varda kriitilise survekoormuse väärtus sõltub ka varda toestusest Varraste stabiilsusülesande lahendus pärineb Euler'ilt. Euler'i ülesanne (1744) = saleda ümarvarda kriitilise Sale varras =
Tuumapommid Tuumapomm Tuumapomm ehk aatomipomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid ehk vesinikupommid, neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, muidu lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. Kriitilise massi vähendamiseks kasutatakse berülliumist neutronpeegleid. Termotuumapomm Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumis- tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. Esimese vesinikpommi juures kasutati veeldatud deuteeriumi. Tänapäevastes pommides kasutatakse liitium-deuteriidi. Tuumapommi ehitus Tuumapommi ajaloost 1945. aastal testiti maal esimest korda tuumapommi. See plahvatas
Stendhal Martin Neustus 11. klass 1783 1842 Täielik nimi Marie Henri Beyle Prantsuse kirjanik Ta oli üks esimesi kriitilise realismi esindajaid kirjanduses, propageeris teostes ka romantismi Kirjutas ka esseid ja biograafijaid Pärit on Stendhal jõukast perest Oma lapsepõlve veetis Stendhal Katoliku preestri hoolde all Stendhal hakkas vihkama nii kirikut kui ka usku. Koolis paistis ta eriti silma matemaatikas ja kunstis. 17 aastaselt asus ta Napoleoni sõjaväkke ning osales sõjakäikudel Peale sõda asus ta elama Itaaliasse, kus
kondenseerumisel aga annab aine sama palju juurde sai, kuna molekulide vahelised energiat ja soojust ära, kui palju ta aurumisel sidemed taasluuakse. juurde sai, kuna molekulide vahelised Auruks nim. gaasilist faasi vedeliku pinna sidemed taasluuakse. lähedal. Gaas- gaasiline faas, mille Auruks nim. gaasilist faasi vedeliku pinna kriitilise temperatuuri ületamisel pole lähedal. Gaas- gaasiline faas, mille võimalik gaasi kokku surudes enam kriitilise temperatuuri ületamisel pole vedelikuks muuta. VÕI Aur on tihedam ja võimalik gaasi kokku surudes enam teda on raske kokku suruda, gaas aga on vedelikuks muuta. VÕI Aur on tihedam ja hõredam ja teda on kerge kokku suruda. teda on raske kokku suruda, gaas aga on
Koostas:Kadi Vildersen TUUMAPOMM Mis on tuumapomm? o Aatompomm o Suure plahvatusjõuga lõhkekeha. o Lõhkekeha,kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. o Tuumapommi plahvatusel vabaneb palju energiat. o Tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas. o Pommis toimub kontrollimatu ahelreaktsioon. ülesehitus o Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, vastasel korral lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. o Kütusena kasutatakse plutoonium-239. o Tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. o Ahelreaksiooni käivitamiseks kasutatakse implosiooni(sissepoole suunatud tugevat plahvatust). o Implosioon muudab alakriitilise massi hetkeks ülekriitiliseks. o
Eduard Vilde Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Pudiveres ja suri 26. detsembril 1933. aastal Tallinnas. Ta on pärit mõisateenija perekonnast ja kasvas Muuga mõisas. Ta oli Eesti diplomaat ja Eesti kirjanik ja kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis. 1883-1886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses ja 1887-1890 Postimehe toimetuses. 1890-1892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik. 1893- 1896 töötas taas Postimehe toimetuses. 1896. aastal elas ta Moskvas. 1898-1901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures. 1901-1904 töötas ta ajalehe Teataja ja 1904-1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses
vooluse paralleelsete kihtide intensiivne segunemine Üldine seaduspärasus on, et väiksemate voolukiiruste juures on voolamine laminaarne ja suuremate kiiruste juures läheb see üle turbulentseks, kusjuures vahepeal võib esineda veel küllaltki suures ulatuses mingi vahepealne või nn. üleminekureziim. Reynoldsi arv - Arv saadakse fluidumi[2] (vedeliku-, gaasiosakesele) mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Kui Reynoldsi arv on alla kriitilise, siis voolamine on laminaarne, kuid üle kriitilise Reynoldsi arvu puhul läheb voolamine varem või hiljem üle turbulentseks. KEHAD ÕHUVOOLUS: külgede kumerusele kiireneb õhuvool ja külgedel tekib alarõhu piirkond. Lõpuks hakkab õhuvool keeristena keha pinnalt eralduma ja seega tekib keha taga õhukiiruse puudujääk, sest see õhk, mis oleks pidanud ümber keha taha voolama, on keeristena eraldunud. Selle tõttu tekib ka keha taga alarõhu piirkond
võrdsed kõrguselt ja valjuselt. Tämber võib peegeldada väga erinevaid heli omadusi nagu valjuse mähisjoon, heli puhkemine ja vaibumine ning muidugi ka spektri tunnusjooni nagu osahelide amplituudid. Tämbri määratluse kohaselt tuleb kahe heli puhkemise vaheline erinevus liigitada tämbrierinevuste hulka, mis muudab olukorra keerulisemaks. Kui üritada arvudena väljendada komplekshelide vahelisi tämbrierinevusi, siis selgub, et saadavad näitajad meenutavad iga kriitilise riba sees liidetud heliastmete erinevusi. Nagu nimetatud, vastab kriitilise riba suurus väiksemale sageduserinevusele, mis võimaldabtaju alusel kaht heli määratleda autonoomsetena ja mitte üheainsa raginana. Ühe ja sama kriitilise riba piirdesse langevad osahelid teiselt poolt moodustavad just seesugused ragisevad ühendid, mille tämbripanus avaldub teataval kindlal, kergesti äratuntaval viisil. Sellist omadust on nimetatud mitmeti, näiteks kareduseks või raginaks
Eduard Vilde looming ja elulugu Eduard Vilde (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja.Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas.Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis.Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 18871890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe" toimetuses.Aastal 1896 elas ta Moskvas.Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas
Aastatel 1919-1920 oli ta diplomaatilises teenistuses. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Looming Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("Musta mantliga mees", 1886, "Kuhu päike ei paista", 1888; "Kõtistamise kõrred", 1888). Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "Karikas kihvti" (1893) ja ""Linda" aktsiad" (1894). Järgnesid maakehvikuromaan "Külmale maale" (1896) ning romaan "Raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). Eduard Vilde peateos, ajalooliste romaanide triloogia 1850.1860. aastate talurahvaliikumisest: "Mahtra
Meetodit kasutatakse eelkõige arheoloogias, bioloogias ja geoloogias. Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Tuumalõhustumine on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks. Tuumapomm- tuumakütus(plutoonium/uraan), Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, vastasel korral lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. Tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. Ahelreaksiooni käivitamiseks kasutatakse implosiooni(sissepoole suunatud tugevat plahvatust). Miks on tuumareaktsiooni eslilekutsumiseks just kõige sobivam tuuma pommitada neutronitega?- sest siis ei ole võimalust et tekib elastne hajumine, mitte tuumareaktsioon. (arvan et sellepärast)
Aatompomm Aatompommi ülesehitus Tuumapomm ehk aatompomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energi vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, muidu lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. Kriitilise massi vähendamiseks kasutatakse berülliumist neutronpeegleid. Ilma neutronpeeglita kriitiline mass on 11kg. Be neutronpeeglitega minimaalne kriitiline mass on 190g. Neutroneid peegeldab paari cm paksune Be kiht, mitte aga BE välispind nagu tavalisel peeglil. Ahelreaksiooni käivitamiseks kasutatakse implosiooni(sissepoole suunatud tugevat plahvatust).
hakkab ta keema. Juhul kui suurendada küllastunud auru tihedust, siis kasvab kül auru rõhk. Kriitiline temp- emperatuuri pideval tõstmisel väheneb pidevalt vedeliku ja selle kohal oleva küllastunud auru erinevus mingil kindlal, sellele ainele omasel temp, vahel see kaob hoopis. igal gaasil on olemas mingisugune kindel nn kriitiline t´, millest kõrgemal t´-l pole võimalik ükskõik kui suure rõhuga veeldada. Juhul kui gaas jahutada alla kriitilise t´ siis käitub ta teisiti kui ideaalne gaas, et eristada seda olekut ideaalsest gaasist nim niisuguseid gaase alla kriitilise t´ aurudeks Absoluutne niiskus- 1.kuupmeetris gaasis leiduva veeauru mass grammides. Abs niis sõltub eelkõige õhtu t´-st, mida külmem seda vähem mahutab veeauru ja vastupidi, mõõdetakse õhus sisalduva veeauru tihedusega või veeauru rõhuga. Relatiivne niiskus- igapäevane, on antud ruumalas gaasi veeaurukogus, mida võrreldakse
· Kriitiline mass Väikese koguse aine puhul on juhusliku tuuma lõhkemisel tekkivatel neutronitel väike tõenäosus teisi tuumi kohata. Sellised neutronid väljuvas enamasti ainest ning ei kutsu esile ühegi teise tuuma lõhkemist.Sellisel juhul on k <1. Kui aine kogus on piisavalt suur, ehk kui juhusliku tuuma lõhkemisel tekkinud neutronitel on väga suur tõenäosus kohata uut tuuma ning sundida see lõhkema, tekib ahelreaktsioon. Vastavat ainekoguse massi nim kriitiliseks massiks. Kriitilise massi korral on k>1. · Kergete tuumade ühinemine, energia vabanemine Kergete tuumade ühinemisel kasutatakse raskevesiniku kahte aatomit, mille liitmisel tekib heelium. Prottsessi iseloomustab võrrand . Vabaneb 24 MeV energiat, sest luuakse rohkem sidemeid kui lagundatakse. Seda kasutatakse termotuumareaktsioonides, kuid seda on raske kasutada, sest reaktsiooni toimumiseks
v Tuumarelvad v Elektrienergia tootmine v Radioaktiivsete isotoopide meetod v Allveelaevad ja jäälõhkujad (tuumkütused) Tuumarelvad v Relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel v Mõjutegurid lööklaine, valguskiirus ja radioaktiivne kiirgus v Neid loetakse ka massihävitusrelvadeks. v Tuumarelvaks on näiteks tuumapomm Tuumapomm Tuumapommis on ahelreaktsiooni tekkimiseks vaja teatud kriitiline mass ainet. Kui kriitilise aine mass on kriitilise massiga võrdne, siis k=1 ja reaktsioon toimub muutumatu kiirusega. Kui k>1 (aine mass on kriitilisest massist suurem) toimub plahvatus, viimast kasutataksegi tuumapommides. Tuumpommid on uraanipommid või plutooniumipommid. Uraan on looduslik, aga seda rikastatakse. Plutooniumi toodetakse spetsiaalsetes reaktorites. Tuumapomm Elektrienergia tootmine v Elektrienergiaga on tegu energeetika seisukohalt, füüsika seisukohalt on
ligikaudne väärtus 6,0221415 × 1023 mol-1). ------Boyle'i - Mariotte'i seadus ------Gay - Lussac'i seadus ------Charles'i seadus ------Kuidas tekib aur? Alati on olemas kindel hulk molekule, mille kineetilisest energiast piisab vedeliku pinnalt väljumiseks. Need molekulid moodustavad vedeliku pinna kohal gaasilise keskkonna, mis nimetatakse auruks. Auru tekkimise eelduseks on vedela faasi olemasolu. ------Mis on auru kriitiline rõhk? Kriitilise rõhu juures on aine samaaegselt nii vedelas faasis (vesi) kui ka gaasina (aur). ------Millal kaob vedeliku piirpind selle kuumutamisel? Kui temperatuuri veel tõsta, jõuame kriitilise temperatuurini (rõhul 218 atmosfääri ja temperatuuril 374° C), kus kaob erinevus vedela ja gaasilise faasi vahel.
ja ideedraama. ,,Kauka jumal"- raha võim ja raha needus. ,,Libahunt"-draama., tragöödia. Eduard (1865- Õppis Tallinna Romaanid . ,,Külmale Tema vanemad Eesti Vilde 1933) saksakeelses maale"(1869). Eesti olid kriitilise 68.a kreiskoolis, mis jäi kriitilise realismi mõisateenijad. realismi lõpetamata. esikteos. Ajalooline 18-aastaselt läks algataja. triloogia. ,,Mahtra tööle Realisliku sõda"(1902)panoraa ajakirjanikuna meetodi mromaan, ,,Prohvet . propageerija.
p=p0+*g*h (p0 vedeliku kohal olev rõhk, tihedus, g raskuskiirendus (m/s2), h sügavus). 4) Rõhujõud ja epüür. Rõhuepüür on rõhujaotuse graafiline kujutis. Et rõhk jaguneb põhivõrrandi järgi lineaarselt, siis on epüüri koostamiseks vaja rõhk arvutada vaid mõnes punktis. Rõhk mõjub risti pinda! Hüdrostaatiline rõhujõud on võrdeline survekeha ruumalaga. Rühuepüüri paradoks kui sügavus on võrdne, on rõhuepüür sama. 5) Avasäng, joonised, veetase üle kriitilise piiri, alla kriitilise, suure kineetilise energiaga. Avasäng veejuhe, kus vesi voolab raskusjõu toimel ning voolul on vaba pind. Avasängid on kanalid, rennid, kraavid, kanalisatsioonitorud ja dreenid. Kui normaalsügavus on suurem kui kriitiline sügavus, siis on rahulik vool (pot E > kin E), vastupidisel juhul on tegemist käreda vooluga. Kõige tüüpilisem veepinnakuju on paisjoon. 6) Voolu rahustamine, vooluhüpe. Voolu rahustamise mooduseid on 2: a) sügavuse
Infoallikatega toimetulek Infoühiskonnas orienteerumine võib mõneti raske olla. Infoallikate rohkus võib mõnes olukorras kasuks tulla, aga mõnes kahjuks. Tuleb kriitilise pilguga vaadata erinevaid allikaid ja seejuures kindlaks teha, kas tegemist on usaldusväärse allikaga või mitte. Allikaid õigesti käsitledes võib neist ka kasu tulla. Infoallikate rohkuse korral on võimalik uurida erinevaid allikaid ja sellest lähtuvalt tihti ka erinevaid vaatenurki. Erinevaid aspekte analüüsides võib välja tulla asju, millele pole varem tähelepanu pööranud. Hea on olla kursis erinevate teemade erinevate vaatenurkadega. Nii suureneb ka silmaring.
raskuskiirendus (m/s2), h – sügavus). Rõhujõud ja epüür. Rõhuepüür on rõhujaotuse graafiline kujutis. Et rõhk jaguneb põhivõrrandi järgi lineaarselt, siis on epüüri koostamiseks vaja rõhk arvutada vaid mõnes punktis. Rõhk mõjub risti pinda! Hüdrostaatiline rõhujõud on võrdeline survekeha ruumalaga. Rühuepüüri paradoks – kui sügavus on võrdne, on rõhuepüür sama. Avasäng, joonised, veetase üle kriitilise piiri, alla kriitilise, suure kineetilise energiaga. Avasäng – veejuhe, kus vesi voolab raskusjõu toimel ning voolul on vaba pind. Avasängid on kanalid, rennid, kraavid, kanalisatsioonitorud ja dreenid. Kui normaalsügavus on suurem kui kriitiline sügavus, siis on rahulik vool (pot E > kin E), vastupidisel juhul on tegemist käreda vooluga. Kõige tüüpilisem veepinnakuju on paisjoon. Voolu rahustamine, vooluhüpe. Voolu rahustamise mooduseid on 2: a) sügavuse suurendamine joa
muutustest kui ka kvalitatiivse teguri enda muuutustest, iseloomustab Vali üks vastus. a. püsiva struktuuri indeks b. struktuurinihete indeks c. muutuva struktuuri indeks Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 2 Hinded: 1 Hüpoteesi statistilisel kontrollimisel võetakse vastu sisukas hüpotees, kui Vali üks vastus. a. parameetri empiiriline väärtus on suurem kui kriitiline b. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on väiksem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus. c. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on suurem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus; Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 3 Hinded: 1 Diskreetsel juhuslikul suurusel võib olla kolm väärtust : väärtus "2" tõenäosusega 0,2; väärtus "4" tõenäosusega 0,5 ja väärtus "7" tõenäosusega 0,3. Selle juhusliku suuruse keskväärtus on Vali üks vastus. a. 4 b. 4,5 c. 4,33 Vale Selle esituse hinded: 0/1.
Vali üks vastus. a. püsiva struktuuri indeks b. struktuurinihete indeks c. muutuva struktuuri indeks Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 2 Hinded: 1 Hüpoteesi statistilisel kontrollimisel võetakse vastu sisukas hüpotees, kui Vali üks vastus. a. parameetri empiiriline väärtus on suurem kui kriitiline b. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on väiksem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus. c. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on suurem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus; Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 3 Hinded: 1 Diskreetsel juhuslikul suurusel võib olla kolm väärtust : väärtus "2" tõenäosusega 0,2; väärtus "4" tõenäosusega 0,5 ja väärtus "7" tõenäosusega 0,3. Selle juhusliku suuruse keskväärtus on Vali üks vastus. a. 4 b
· Sisukas (alternatiivne) hüpotees: võrdus ei kehti. · Otsustamiseks kasutatakse juhuvalimit. · Juhuvalimi keskväärtus on juhuslik suurus, st erineb arvust µ Otsustamiseks vajaliku statistilise kriteeriumi leidmiseks kasutatakse teststatistikut. · Valimi andmete põhjal arvutatakse teststatistiku empiiriline väärtus sõltuvalt sellest, mida kontrollitakse, on konkreetsed arvutusvalemid erinevad z-test, t-test, F-test, 2 -test, .... · Empiirilist väärtust võrreldakse vastava kriitilise väärtusega ja võetakse vastu otsus. Olulisuse nivoole vastav teststatistiku väärtus on kriitiline väärtus Kui on suuremad kui kriitilisev väärtused, siis kehtib sisukas hüpotees ehk H1. Kui empiiriline väärtus on kriitilisest suurem (ehk p < ), on nullhüpotees ümber lükatud ja tuleb vastu võtta sisukas hüpotees. 13. Hüpoteeside kontrollimine: otsuse vastuvõtmine, kui on antud teststatistiku
.............................14 2 Sissejuhatus 3 1. Lugemis- ja kirjutamisoskuse määratlusi Enamasti räägitakse lugemisoskusest, oletades, et see sisaldab ka kirjutamisoskuse elemente. Kui soovitakse rõhutada nimetatud oskuste ja protsesside seost või erinevust, räägitakse lugemis- ja kirjutamisoskusest. Lugemisoskust võib vaadelda elementaarse lugemisoskuse, funktsionaalse ja kriitilise lugemise seisukohalt. Elementaarne lugemisoskus koosneb kognitiivsetest oskustest, mis arvatakse olevat püsivad ja universaalsed. Elementaarne lugemisoskus on oluline vahend õppimiseks. Lugeja aktiivsusest lähtuv funktsionaalne lugemisoskus rõhutab lugemisoskuse praktilisust ja väärtust – näiteks igapäevaelus hakkama saamist, seega ühiskonna nõudmistega vastavuses olemist. Lugemisoskuse käsitlused on
Kas vajatakse tõestada projekti tähtsust või toote termini muudatust, muuta organisatsiooni struktuuri või vajab muudatust juhtimismudel. Tahetakse, et teenida projekt teeniks klienti, läbi mille oleks võimalik teenida rohkem kasumit. (Project manage: Peter Stoemmer 2011) Planeerimine Koordineerimine Monitooring Instructionism Kriitilise tee planeerimine Kriitilise tee planeerimine Kriitilise tee planeerimine Tööülesanded Sihtmärgi püstitamine Sihtmärgi Simulatsioonid Vastutusalad jäädvustamine Riskijutimine Koordineerimine Arengu jäädvustamine Riskidelist Hierarhia Riskijuhtimine
EDUARD VILDE (18651933) Oma esimesed avaldamised leidnud jutud kirjutas Vilde 1880.aastate algul. Järgmisel 20.aastal avaldas ta rohkesti pikemaid jutustusi (või lausa romaane) kõigepealt ajalehtedes järjejutuna. Ta oli Eesti esimene, kes elataski end kirjutamisega,,meie esimene suur elukutseline kirjanik, nagu neid seni võis näha ainult suuremate kultuurirahvaste juures," kirjutas Fr. Tuglas 1947.aastal. Romaanid. ,,Külmale maale" (1896) Seda romaani on peetud esti kriitilise realismi esikteoseks. Vilde oli tutvunud maailmakirjanduse moodsate suundadega, mida kandis veendumus, et inimene ei ole oma elu kujundaja, vaid olude ja süsteemi produkt või ohvers.t. tema saatuse määrab keskkond. Ajalooline triloogia Vilde loomingu keskse osa moodustavad ajaloolised romaanid ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,,Prohvet Maltsvet". Need romaanid ei ole omavahel seotud
Kristina Uibukant Andrei Mironovits Eduard Vilde oli eesti riigiametnik ja eesti kirjanik kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja. Pseudonüümid Gronau, Aidu Raidula, Tiiu Tasane, Annus Aiduraidula, Rein Rihm, Siim Sarjus, Vennaksed Praakmanid, K. Päts, Europas, Pavel Pavlovits Pulemjotov, Kepivere mõisa perisherra, Parun Haubold-Mordheim-Schimpfenburg, Siim Sõnajalg Tema tädipoeg oli Eduard Bornhöhe. Eduard Vilde oli kaks korda abielus:Berliinis Antonie Gronau'ga, ajakirjaniku Linda Jürmanniga. Nõukogude Liidu postmark, Eduard Vilde, 1965 Eduard Vilde monument Tallinnas. Eduard Vilde Muuseum Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur Tartus
Millal toimub aurumine? Aurumine toimub igal temp.Mis toimub aurumisel ja kondenseerumisel (molekulide seisukohalt) ?JOONIS Aurumisel saab aine soojust ja energiat juurde, et molekulide vahelised sidemed lõhkuda, kondenseerumisel aga annab aine sama palju energiat ja soojust ära, kui palju ta aurumisel juurde sai, kuna molekulide vahelised sidemed taasluuakse. Mis on aur ja mis on gaas? Auruks nim. gaasilist faasi vedeliku pinna lähedal. Gaas- gaasiline faas, mille kriitilise temperatuuri ületamisel pole võimalik gaasi kokku surudes enam vedelikuks muuta. VÕI Aur on tihedam ja teda on raske kokku suruda, gaas aga on hõredam ja teda on kerge kokku suruda.Kumb lause on õige: 1)kõik agregaatolekud on eri faasid VÕI 2)kõik faasid on agregaatolekud. PÕHJENDA!!!! Kõik agregaatolekud on eri faasid, kuna eri faasides on aine molekulide või aatomite paigutus ja soojusliikumise iseloom erinev. Mis on agregaatoleku ja faasi vahe? Faasid on aine erinevate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
