IDEOLOOGIAD Marite Pilv, 12e 1)Milline ideoloogia on kõige enam mõjutanud 20.sajandi ajalugu ? Põhjenda Liberaalid tekkisid opositsioonina konservatiivsele poliitikale, mis pooldas muutusi. Liberalism ehk vabameelsus on poliitiline filosoofia, mille eesmärkideks on isikuvabaduse, kodanike poliitiliste vabaduste ja inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine. Algselt tähendas liikumisvabadust ja mõttevabadust. Liberalism on suund majanduses, poliitikas ning filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadustest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalistidel olid uued mõtted, mille hiljem konservatiivid üle võtsid. Sellega jäid Liberaalid kriisi. Sellegipoolest on kõik see mõjutanud meie tänapäevast poliitikat, see on see, mida me täna tunneme ja teame.
1960- Stalini hirmu kadumine tõi kaasa isikuvabaduse, optimistlikuks muututi, aktiivsemaks muututi igas valdkonnas, ka poliitikas. Rahvuskommunistide pk- olid veendunud et olemas olevat režiimi saab inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärsemaks muuta. Noorte aktiivsus kasvas( EÜE ja EÕM). Tekkis komsomoliorganisatsiooni kõrgaeg 67-68 (keskus Tartu). EKP mõnevõrra eestistus. Kukutati Hruštšov. Varsti algas stagnariseerimine, kuldsete 60ndate ideaalid sobisid vähem. 60-ndate teisel poolel tekkis dissidentide liikumine, valitseva režiimi vastu. Demo liikumised polnud ainult eestlastel, liitusid ka muulased kes tahtsid NSVL demokratiseerida. Põllumajanduse spetsialiseerimine, majandid läksid kindlale tootmisele( linnu-, piimakarjandus ja seakasvatus). Kolhooside-sovhooside juurde abimajandid nt konservitehased. Tööstus- ja tsiviilehitus, rekonstrueeriti ehitusmaterjalide mitu vana suurettevõtet ja rajati uusi. Tal, Tar majaehituskombi...
6. tagada, et kohus jt oiguskaitseorganid kriminaalseaduse kohaldamisel lahtuksid - seadusest - iildhumanistlikest printsiipidest Karistusoigus ja uldhumanistlikud printsiibid: 1. seaduslikkuse printsiip; 2. demokratismi printsiip; 3. 5igus seaduse kaitsele; 4. humanismi printsiip; 5. suiilise vastutuse printsiip; 6. siilituse presumtsiooni printsiip; 7. vastutuse valtimatuse printsiip; 8. oiglus j a humaansuse printsiip; 9. isikuvabaduse kaitse printsiip; 10. kuriteo seadusega maaratlemise printsiip; Karistusseadustiku kehtivuses valjendub personaalsus e. isikupohimote; identse normi pohimote; individuaalse kaitse pohimote; Oigussusteemid ja karistusoigus 1. Mandri-Euroopa e. Kontinentaal-Euroopa oigussusteem; 2. Anglo-Ameerika oigussusteem; 3. Islami oigussusteem; 4. Sotsialistlik oigussusteem; 5. Judaistlik oigussusteem; 6. Hinduistlik oigussusteem; 7. Aafrika ja Madagaskari 5igussusteem;
Valgustus Valgustus : · sai alguse 18. sajandul Lääne-Euroopas · valgustust iseloomustab anti-feodaalne käsitlus · indrustriaalne ühiskond, linnastumine · saab alguse tänapäevane maailm · kirikuvastasus ehk antiklerikkaarsus · võitlus müstitsismi vastu · kunsti jõudmine rahva sekka · kunsti eesmärgiks onseletada massidele tõde; kunst pidi ühiskonda ümber korraldama · keskne maa on Inglismaa, sealt liigub valgustus edasi Prantsusmaale ja Saksamaale Olulised ideed: · mõistuse kontseptsioon, sh looduse mõistuspärane seletamine ehk loodus ei ole jumala looming; mh kaob ära usk jumalasse · tekib arusaam, et inimene on sündinud vabana ja peab järgima vabat tahet · püütakse vaadelda ühiskondlikke seadusi kui loodusseadusi · loodusliku inimese idee ( ,,tagasi loodusesse!" ) · kosmopolitism ehk valitseb ühtne mõttelaad ( Euroopas ) Valgustusajal: · ideelised keskused liikusid kiirel...
Nimi Tähtsamad seisukohad Independendid 1. Riigi valitsemisel juhtiv osa parlamendile 2. valimisõigus vaid maksumaksjatele 3. monopolide kaotamine 4. taotlesid südametunnistusevabadust 5. poliitiliseks eesmärgiks olemasoleva parlamendi laialisaatmine 6.monarhilt tuleb sõjaväe ülemjuhataja koht ära võtta. Levellerid 1. seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvabaduse kindlustamine (sealhulgas usu-, isiku-, omandi puutumatuse- ja trükivabadus). 2. ideaaliks demokraatlik vabariik 3. üldine valimisõigus kõikidele meestele alates 21. eluaastast. 4. valimisringkondade moodustamine elanike arvust lähtudes 5. parlament pidi olema ühekojaline, kuningavõim tuleb asendada vabariigiga. 6. kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 7. vandemeeste kohtu loomine on
Roger Bacon empirism kogemustele rajatud teadus. Ta esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Bacon uskus, et tulevikus valmistatakse iseliikuvaid masinaid veele, maale, taevasse ning optilised suurendusseadmed taevakehade vaatlemiseks. Tema koostatud on esimene püssirohuretsept. Inglismaa filosoof Thomas Hobbes (1588-1679) esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Kuna aga oma loomult on nad individualistid, on neid vaja valitseda. Ajaloo koidikul, kui ei olnud veel võimu ja valitsust, olevat see tinginud "kõikide sõja kõikide vastu". Sellest pääsemiseks sõlmisid inimesed ühiskondliku lepingu, mis andis võimu valitsejale kuningale. Kuna võim on vajalik rahu ja julgeoleku kindlustamiseks, peab see olema võimalikult tugev. John Locke (1632-1704) oli filosoof, kes väitis, et seni kuni ei tegeldud põllumajandusega ega tehtud tööd, võisid inimesed el...
Ajalugu 10. klass 1. Millised olid eestlaste allajäämise põhjused muistsel vabadusvõitluse järel? Eestlaste koostöö oli kehv. Maakaitse korraldus oli mõeldud vaid lühiajalise sõja kaitseks. Vaenlaste relvastus oli parem ja nad said mere taga ennast täiendamas käia, eestlastel sellised võimalused puudusid. Eestlased alistusid lepingulisel teel. Säilitasid esialgu antonoomia, isikuvabaduse, kuid kaotasid võimaluse ise oma saatust määrata. 2. Millal toimus peipsil jäälahing ja milliste tulemustega see lõppes? Jäälahing toimus 1242. aastal Lämmi järvel. Saksa rüütlivägi sai lüüa Novgorodi vürstilt Aleksander Nevskilt ja selle tagajärjel fikseeriti püsivamalt sakslaste ja taanlaste vallutuste idapiir. 3. Milliste tulemustega lõppesid ümera ja madisepäeva lahing? Ümera lahing-Toimus 1210.a Ümera jõel. Eestlased võitsid. Madisepäevalahing- Toimus 21
üleminek ühelt kvaliteedilt teisele Kontrrevolutsioon revolutsioonile vastanduv ühiskondlik protsess, mis kujuneb reaktsioonina revolutsioonile või revolutsioonilisele liikumisele ning on suunatud ohustatud või kukutatud ühiskonna- ja riigikorra taastamisele või säilitamisele Konservatism demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele Liberalism poliitiline filosoofia, mille eesmärkideks on isikuvabaduse, kodanike poliitiliste vabaduste ja inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine Romantism iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest ja individualism Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele Klassivõitlus ühiskonnas pidevalt aset leidva konflikti kohta kahe või ka enama sotsiaalse klassi vahel Merkantilism rahvuslik mõtteviis, mille eesmärgiks on kaubanduse abil tugevdada rahvusriiki
Leevendas venestamis poliitikat. Kodanlik natsionalism : Nomenklatuur : Eliitgrupp Nõukogude liidus. Sulaaeg : Algas peale Stalini surma 1953.aastal. Karl Vaino : Oli ENSV poliitik ja parteitegelane. EKP juht. Johannes Käbin : ENSV riigitegelane, Eestimaa kommunistliku partei juht 19501978 ja ENSV Ülemnõukogu Presidiiumi esimees. Viis läbi märtsipleenumi. Kuldsed 60ndad : Vägivalla kadumine tõi ühiskonda isikuvabaduse. Suurenes avatus. Kujunes välja rahvuskommunistide põlvkond. Noorte aktiivsus kasvas. Komsomoliorganisatsioon. Eestlastest laienes poliitiline eliidi kiht. Venestusaeg : oli 19. sajandi teisel poolel Venemaa sisepoliitline suund. Venestamiskampaaniad, propaganda vene keele õigusele, vene keelsed lasteaiad ning koolid. 5) Sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik Nõukogulik kultuur. 6) Kuidas avaldus vastupanuliikumine
Armeeniaga seotud küsimused tuleb lahendada Armeenias. 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul kasvas Tartus õppivate armeenlaste arv järsult seoses sellega, et ülikool viidi üle vene keelele. Sergei Issakovi andmeil õppis sel ajal siinses ülikoolis ja eri koolides umbes 200 armeenlast, lisaks M. Rostovtsevi eraülikoolis ligi 30 ja veterinaaria instituudis kümmekond. Armeenia üliõpilased osalesid rahvusliku võrdsuse, rahvaste enesemääramisõiguse ja isikuvabaduse eest peetavas võitluses. Arhiivides on säilinud dokumente, mis tõestavad näiteks V. Vartanjani, A. Grigorjani, V. Avakhjani ja K. Mamuljani osavõttu revolutsioonilisest liikumisest Tartus. 1909. aastal loodi Tartu Ülikoolis Taga-Kaukaasia armeenia kaasmaalaskond, kelle üks eesmärke oli ,,koostada ja lugeda kirjandusteoseid ning ettekandeid armeenlastele huvipakkuvatel teemadel". Armeenlasi tuli Tartusse väga paljudest kohtadest: Jerevanist,
Märdi ainus elusiht on koguda varandust. Raha on tema silmis ainus väärtus, ainus mõõdupuu. · "Libahunt": põhikonflikt hargneb sellest, et orjuse ja orjameelsusega harjunud Tammaru pere tõekspidamiste vastu hakkab protesteerima vabadust hindav Tiina. Vastamisi on kompromissitult oma ideaale järgiv indiviid ning alalhoidlik, olusid arvestav hulk. Kumbagi konflikti osapoolt aga ei saa hukka mõista, Tiina eluhoiak, mida kannab isikuvabaduse ideaal, ja tammarulaste enesesalgamist ning püsimist väärtustav hoiak on mõlemad õigustatud. · Lavaklassikas püsivad ka Kitzbergi lõbusad rahvatükid ("Rätsep Õhk", "Püve talus", "Kosjasõit"). Nende väärtuseks on · ilmekad tegelaskujud, kelles on täpselt tabatud ja koomiliseks võimendatud eesti rahvusliku karakteri tüüpjooni; elavale kõnekeelele toetuv dialoog, mida rikastavad kõnekäänud, rahvapärane
võõrast võimust juba näiteks 1820ndate aastate alguses, kuid kindel on see, et 19. sajandi sündmused olid need, mis aitasid Eesti rahval, keelel ja kultuuril püsima jääda ning need sündmused olid kui ime. Seda kirjeldas ka president Lennart Meri oma kõnes 2000. aastal 23. aprillil kui ta ütles: ,,Meie oleme eeskujuks maailmale – kas see ei ole ime?”. 19. sajand kujunes Eesti rahvale murranguks, sest rahvas sai isikuvabaduse ja õigused, mis muutsid nad teiste inimestega võrdsemaks. Haridus arenes ning suudeti hoida keelt ja kultuuri ning hakati rohkem väärtustama Eestit kui isamaad.
• Väljendusvorm eelkõige luules SÜMBOLISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • F. Tuglas • P. Verlaine • E. Enno IMPRESSIONISM • Väliste muljete ja hetkemeeleolude väljendamine • Teoste tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundid • Kergus IMPRESSIONISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • F. Tuglas • A. H. Tammsaare EKSPRESSIONISM (20.saj algus) • Esiplaanil inimese sisemaailm, hetkemeeleolud, tunded ja tõekspidamised • Protest inimest ahistava kodanliku ühiskonna vastu • Isikuvabaduse idee • Ilmekus, hoogsus • Suurlinna elu ja pahed EKSPRESSIONISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • M. Under • F. Kafka FUTURISM (20.saj I veerand) • Varasema kunsti ja elukorralduse eitus • Suurlinliku elulaadi, masinate, vabrikute ülistamine • Sõja, vägivalla, liikumise ja jõu ülistamine • Keelereeglite eiramine FUTURISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • V. Majakovski • A. Kivikas TÄNAN VAATAMAST!
põlvkonna suurima ideoloogina. Ta huvitus paljudest erinevatest teadustest ja nähtustest. Voltaire meelest oli ühiskondlik- poliitilises tegevuses peavaenlaseks katolikukirik. Tema üheks tuntumaks lauseks on ,,Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda", millest on aru saada, et eksisteerib usk kõrgema olemasolusse. Ta oli suur loodusteaduste austaja, mille kohaselt pidi tema meelest inimkond lähtuma loodusseatustest. Samas oli ta isikuvabaduse pooldaja, mõistes vabaduse all sõna-ja trükivabadust ning sõltumist vaid seadustest. Voltaire poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, milles valitseja peab otsuste tegemisel nõu filosoofidega. Charles Montesquieu pühendus õppimisel eelkõige õigusteadusele ning sai tänu sellele juba enne 30. eluaastat Bordeaux' parlamendi presidendiks. Hiljem pani ta aga ameti maha ja tegi läbi suure ringreisi, mille jooksul oli tal võimalus tutvuda mitmete Euroopa riikidega ning seal
ideoloogia ja seaduste. Morton H Friedi oma essees kirjutab riigist kui institutsioonist ja paneb Louis XIV loobuma lausest L`etat c`est moi3v. Siit võib järeldada, et hariduse andmine ja kultuuriline hoiak on läbi ajaloo olnud seista poliitiliste huvide vajalikkuse ja eksistentsi eest. Järelikult lapse vaimse sõltumatuse õigus omab väga olulist korralduslikku rolli spetsiifiliselt lühematel ajavahemikel, meeldetuletades isikuvabaduse tähtsuse alates lapseeast. Lapse arengu ja füüsilise heaolu eest on vastutavad välise- ja siseringi mõjutustest tulenevalt paralleelselt täiskasvanutele lapsed (noored) ise. Põhjenduseta liigne soorolli- mallide järgimine, hoolitsemine ja ükskõiksus varases lapse- või teismeliseeas võib esile kutsuda negatiivsete tagajärgedega reaktsiooni. Füüsiliste ja vaimsete tingimuste tagamine vaimse vabaduse võimaldamiseks globaalses mitmekultuurilises ühiskonnas õigusena tagab
Charles I poeg Charles II (1660-1685). Kuningas kuulutas usuvabaduse ja üldise amnestia. Kehtima jäid ka 1640-41 pika parlamendi sätestatud piirangud kuningavõimule. Taastati parlamendi ülemkoda, toimusid vabad valimised. Parlamendis moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (toetasid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamist) ja viigid (usuline tolerantsus ja õigus vastu seista kuninglikule omavolile), millest kujunesid hiljem erakonnad. 1679 isikuvabaduse akt- keelas inglise kodanikku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada. Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal parlamentaarne monarhia. Kuulus revolutsioon Charles II järel võimule tulnud James II (1685-1688) ärritas inglasi katoliku usku astumisega. Parlament kutsus troonile James II vanema tütre Mary, kes oli abiellus Orjane Willemiga. 1688. novembris saabusid William III ja Mary Londonisse. James II pages Prantsusmaale. Enne kroonimist allkirjastas William III lepingu, et kõik
Esimene selline oli Ameerika Hääl, mis alustas 1951 New Yorgis. Eestiga seotud teemasi ei tohtinud olla rohkem kui 15% saateajast. Välisraadiojaamade eesmärk oli edastada ilma tsensuurita infot maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze NSVL-i kohta. Hrustsovi ajal hakkasid kontaktid teiste riikidega paranema. Oluline riik oli Soome. 1950.aastaks oli kultuurielu elavnenud. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja vägivalla kadumine tõi ühiskonda isikuvabaduse ja see omakorda sisendas inimestesse optimismi tuleviku suhtes. Kuldsetel kuuekümnendatel kujunes välja mitmepalgeline rahvuskommunistide põlvkond. Noorte aktiivsus kasvas ja tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev (EÜE) ja Eesti Õpilasmalev (EÕM). Olukorra parandamiseks üritati noori kutsuda parteidesse ja juhtivatele kohtadele suunata. Keskuseks oli Tartu Ülikool. 1964.aastal kukutati võimult N.Hrustsov ja asemele tuli L. Breznev. Tartu Ülikoolis vahetati
1653-1659 cromwellide diktatuur (sõjaväele toetuv ainuvõim) 1660 taastati monarhia ja troonile kutsuti Stuartid, troonile tuleb Charles II (võimul 25a.) lubati ,,usuvabadust" kiustati katoliiklasi. Riigiametis seisid suurem osa anglikaanid. Kujunevad välja *viigid- sotimaalt pärit presbüterlased. Oldi Jamesi troonipärimise vastu (liberaalid) *toorid- iiri katoliiklased, riigitegelased ja maaomanikud Jamesi toetajad (konservatiivid) 1679s. võeti vastu dokument Habeas Corbud Act e. isikuvabaduse akt. 1688 kutsutakse inglismaa troonile Hollandist Oranje Wilhelm. Vastutasuks troonile pääsemise eest oli ta nõus vastu tulema seadustele mis kindlustaks demokraatliku valitsemis viisi. Sellega oli absolutismis katsed Inglismaal läbi kukkunud. 1689a. Bill Of Rights *kuningas ei saa peatada parlamendi poole heaks kiidetud seadusi *parlament peab regulaarselt koos käima *maksude määramine kuulub parlamendi kompentensi. Ususäilivus akt millega kuulutati usuvabadus. Troonipärimise akt
1649- alamkoda moodustas Kõrge Kohtu ehk tribunali, mille otsusega hukati Charles I 1649 19. mai- Inglismaal kuulutati välja vabariik, täidesaatev võim läks Riiginõukogule Oliver Cromwell- independentide liider, kes oli Riiginõukogu eesotsas, 1653 saatis ta selle ja parlamendi laiali, tekkis sõjaline diktatuur 1660- Bredas(Madalmaades) sõlmiti kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks, millest Charles II kinni ei pidanud 1679- parlament koostas Isikuvabaduse Akti viigid- Oranje Willemi pooldajad toorid- Jamesi pooldajad 1688- viigid ja toorid ühinesid katoliikliku James II vastu Kuulus Revolutsioon- James II asendamine Oranje Willemiga 1689- parlament võttis vastu Õiguste billi, mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel ususallivuse akt- pidi lõpetama usutülid Inglismaal troonipärimise akt- reguleeris edaspidist troonipärimist Robert Walpo- 1721-1742 valitsuse eesotsas olnud viigide liider, kes juhtis Ministrite Kabinetti
1649 19.mai Vabariigi väljakuulutamine, riiginõukogu loodmine 1ks aastaks, reaalne võim kuulus aga mõnedele ohvitseridele, eesotsas independentide liider Oliver Cromwell 1653 ,,Väike parlament" (sisuliselt sõjaline diktatuur) Cromwell ajas saadikud ja riiginõukogu laiali, rahva rahulolematus. 1660 leping Bredas Stuartite monarhia taastamiseks Inglismaal. Charles II ei pidanud Breda kokkuleppest kinni. 1679 koostas parlament Isikuvabaduse Akti, et kaitsta elanikkonda kuninga omavoli eest: inimese võis vahistada vaid kohtuniku kirjaliku korralduse alusel 24h jooksul Troonile kas Charles II vend James II kes oli kardetavalt katoliiklane (toetajad viigid, vastased toorid uute parteide teke tulevikus liberaalid ja konservatiivid) 1688 viigid & toorid ühinevad James II vastu, tema kukutamine, Mary ja Willem troonile. 1689 Õiguste bill reguleerimaks parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel:
Tallinna Teeninduskool REFERAAT Keskkonna sõbralik majutusteenindus Allan Part 011MT Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Rohelise Võtme eesmärgid Eestis 3. Nõuded 4. Mis on roheline majandus? 5. Milleks meile roheline majandus? 6. Riik võiks suunda näidata 7. Kasutatud Allikad 1. Sissejuhatus Roheline Võti sai alguse 1994. aastal Taanist, tänaseks päevaks on märgisega liitunud veel 14 riiki (Eesti, Leedu, Rootsi, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Küpros, Maroko, Tuneesia ja Jaapan). Eestis hakati Rohelise Võtme märgist välja andma 2001. aastal ning tänase seisuga on märgisega liitunud 21 majutusettevõtet. Liitumisetapis on veel kuus riiki. Rohelise Võtmega liituvad ettevõtted, kes hoolivad ümbritsevast keskkonnast, soovivad vähendada enda tegevusega seotud keskkonnamõjusid ning saa...
Voltaire Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog oli mees, kes inimkonnale on tuntuks saanud Voltaire'i varjunime all, kuid kelle teglik nimi oli Francois Marie Arouet. Ta oli mka kirjanik, poeet, dramaturg, jurist ja ajaloolane, võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks; lähtus loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest; tema arvates on õiglane ühiskond selline, mille aluseks on vabadus ja omand; isikuvabaduse rõhutamine; tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism; Charles Montesquieu konstitutsioonilist monarhiat pidas ta ideaalseks riigikorraks; Despootiat nimetas ta koletuslikuks; vabariik a sobiva aga ainult väikese territooriumi puhul. Võimude lahususe teooria; Ta arvas et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud; Ta rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu nim. teda liberalismi üheks isaks; Jean-Jacques Rousseau
ühiskond on tervik, mis on kujunenud inimpõlvede pikkuse arengu jooksul Kaitse välisturu eest Mitte ainult aristokraatide pärusmaa 1830.a alguse saanud partei (tänaseni alles) Üldise valimisõiguse vastu Liberalism: Liberalismist kujundasid 20 sajandi kõige olulisema poliitilise voolu Soov kaitsta Prantsuse revolutsiooniga kätte võidetud vabadusi Vajadus põhjendada majanduslikult eduka kodanluse püüdlusi saada ka poliitilist võimu tõstes esiplaanile isikuvabaduse Inimõiguste tagamine Riigi ülesanne olla kui vahekohtunik Pooldasid konstitutsioonilist monarhiat või vabariiki 1830 liberaalne partei Sotsialism: Ühiskonnakorraldus õiglane ja tagaks võrdsuse Ideaal: tugines ühisomandile kohustuslikule kollektiivelu tööle ja kindlatele plaanidele tuginevale majandustegevusele Henri Saint Simon, Robert Owen Külluseühiskond kõik vajadused rahuldatud ja sotsiaalne õiglus hoiab ära ebavõrdsuse ja vaesuse
linnastumisele, mille haripunkt oli 13. sajandil. Keskaja linnas valitses raha, domineeris kasumile orienteerunud mõtteviis, ilmikute tähtsus tõusis ja väärtused laskusid taevast maa peale. Kõige levinum ilmikute liik oli talupoeg. Talupoja eristas linnakodanikust ja käsitöölisest see, et ta oli tihedalt seotud oma perekonnaga, mis oli tema jaoks esmane ja loomulik ühiskondlik struktuur. Talupoegi iseloomustas püüe oma suurema isikuvabaduse poole. Ta soovis andamite ja loonusrendi kergendamist, vabadust elukaaslase valikul ja mõisa põllul tööpäevade kaotamist. Talupojad, töötav klass, nad toitsid ära kaks ühiskonnakihti. See oli harmooniline vastastikune abi, kus töötegijaid hinnati ideoloogias, kuid mitte reaalsuses. Kolmekomponendiga skeem oli võrdne, aga tegelikult olid talupojad allahinnatud ja ühiskonnas oli sotsiaalne ebavõrdlus. Sellel ajastul ei väärtustatud tööd ja töölisi
W.S.Churchill- oli Inglismaa peaminister, Atlandi harta üks osapool- Hitlerivastasus, Potsdami ja Teherani konverentsides kaasosaline. Loobus peaministrikohast 1955.a. C. de Gaulle- oli korduvalt Prantsusmaa president, toetas Prantsusmaa vastupanuliikumist, ajal mil Pr.maa oli sakslaste mõju all. A.Dubcek- Tsehhoslovakkia kommunistliku partei liider, Praha kevade liberaliseerimisprotsesside autor (1968). Alustas reforme isikuvabaduse kehtestamisega. D.Eisenhower- oli NATO ülemjuhataja, USA president, tema valitsusajal toetas USA Korea sõjas Lõuna-Koread (Korea Vabariiki) oma sõjaväeüksustega. W.Hallstein- sai tuntuks Hallsteini doktriiniga, mis käsitles kõike riigi vaenulikkusega, kes sõlmivad SDV-ga suhteid. Hallstein oli SLV välisminister. N.Hrustsov- 1956-1964 NL riigijuht, osales ka VLO loomises vastukaaluks NATOle. J.F.Kennedy- USA president 1961-63, kehtestas Kuuba saarele mereblokaadi,
,,Muutused talupoegade olukorras orduaja algusest kuni 19.sajandi alguseni" 1227. aastal muistse vabadusvõitluse kaotamise tulemusel jäid eestlased ilma oma vabadusest ja olid sunnitud leppima võõraste võimu jäämisega põlistele aladele. Sajandite jooksul oli siin pinnal nii orduaeg, rootsi aeg kui ka vene aeg. Läbi nende aegade toimus ka talupoegade olukorras suuri muutusi. Ordu ajal tekkis Eesti alal mitu feodaalriigikest. Põhja-Eesti kuulus Eestimaa hertsogkonnana Taani kroonile. Suurem osa oli jagatud Liivi ordu ning Tartu ja Saare-Lääne piiskopkondade vahel. Suurim võim oli Liivi ordul, kes tahtis kontrollida ning juhtida kogu ala. Eestimaal algas feodaalse killustatuse aeg, mille all kannatas enim kohalik rahvas. Eestlastel oligi peale lüüa saamist vaid kolm võimalust: kas hukkuda, sulanduda talupoegade hulka või saksastuda. Eestlased olid sunnitud leppima võõraste võimude jäämisega nende...
Independenid- juhtiv poliitiline suund, toetajaskond olid ohvitserid. ,,Ettepanekute peatükid"- konstitutsiooniprojekt, mis käsitles ka tuleviku majanduslikke ja usulisi eesmärke. *kellel pole varandust pole riigis ka huvisid. Majandus: *monopolide kaotamine *südametunnistuse vabadus *parlamendi laiali saatmine *uus kord valimiste läbi viimises Levellerid rajaja John Lilburne -> võrdsustamise idee: seisuslike privileegide kaotamine, isikuvabaduse kindlustamine (usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus);"Rahva kokkulepe"-> demokraatliku konstitutsiooni projekt e.üldine valimisõigus, parlament 1 kohaliseks, kuninga võim tuleb asendada parlamendiga, kõikide inimestevõrdsus seaduse ees, vandemeeste kohtu vajalikkus. Tarastamine-kogukondliku maakasutuse lõpetamine *talupojad maad ei saanud, vaid muutusid rentnikeks ja põllutöölisteks, keda võis nende senistest taludest ära ajada.
kunstiküpsete draamadeni. Tema kuulsaim teos on "Libahunt": põhikonflikt hargneb sellest, et orjuse ja orjameelsusega harjunud Tammaru pere tõekspidamiste vastu hakkab protesteerima vabadust hindav Tiina. Kumbagi konflikti osapoolt 3 aga ei saa hukka mõista, Tiina eluhoiak, mida kannab isikuvabaduse ideaal, ja tammarulaste enesesalgamist ning püsimist väärtustav hoiak on mõlemad õigustatud. Konfliks laabub aga õnnetu lõpuga. August Kitzberg on maetud Tartu Raadi kalmistule. Juhan Liiv (1864-1913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Kuna elujärg oli kehv, piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Hiljem proovis täiendada oma
Olulised muutused: 1)rahvusriikide tekkimine, 1871 (Versailles' kuulutati välja Saksamaa), oli sõda Prantsusmaaga (Prantsuse-Preisi sõda), vaenu lõpetas EL 1952. Hakkas levima omariikluse ülistamine, marurahvuslus (sovinism), saab imperialismiajastu üheks põhijooneks. Tuli kaasa koloniaalne jagamine (Aafrika, Aasia, Lõuna-Ameeika), tekkisid emamaad ja kolooniad, majanduslikult ebavõrdsed riigid. Tekkis arusaam, et Euroopa riigid on paremad teistest. 1789 prantsuse revolutsioon, isikuvabaduse tekkimine. XX saj alguses Euroopa tsivilisatsioon, praegu USA kultuuri levik (Iraak, Afganistan). Rahvaste enesemääramise õigus oli 3 suurt riiki (GER, Austria-Ungari, Venemaa). Keeruline oli Austria-Ungaris, palju rahvusi oli koos, kes kõik tahtsid vabaks saada. Positiivne näide oli Norra eraldumine Rootsist 1905. Eesti rahvuslik ärkamine, Vabadussõda, omariiklus 24. Veebruar 1918. Suur osa rahvast Euroopas elas endast sõltumatul alal (kolooniates). Saksamaal polnud
Ta saatis parlamendi laiali, võttis lordprotektori tiitli.Cromwell suri, tema poeg loobus võimust. 5.Nimeta Inglise kodanliku revolutsiooni tulemusi. Kapitalistlikud suhted said vabalt areneda; majanduslik areng kiirenes; parlamendi tähtsus kasvas. 6. Kirjelda Inglismaa poliitilist süsteemi pärast nn Kuulsat revolutsiooni. Kuningas ei saanud peatada seaduste toimet; parlament kogunes regulaarsel; maksude määramise otsustas parlament. 1679 võeti vastu veel üks tähtis seadus Isikuvabaduse Akt, mille järgi kedagi ei tohtinud ilma kohtuniku loata arreteerida ega vangis hoida. 7.Nimeta valgusfilosoofiale iseloomulikke jooni. Valgustusfilosoofiae on iseloomulik uus inimesekäsitlus, mille kohaselt inimese põhiolemus on mõistus; usk maailma mõistuspärasesse korrastatusesse, usk ühiskonna progressi, pidevasse arengusse ja elu paremaks muutumisse; hariduse ja teaduse tähtsustamine; võitlus katoliku kiriku vastu. 8
alalist liiget (Venemaa Föderatsioon, Hiina Rahvavabariik, Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär.Rasmussen. NATO põhilisteks eesmärkideks on: kaitsta oma rahvaste vabadust, kultuuripärandit ja tsivilisatsiooni, mis rajaneb demokraatia, isikuvabaduse ja õigusriigi põhimõtetel; soodustada stabiilsust ja heaolu Põhja- Atlandi piirkonnas; ühendada oma jõupingutused kollektiivseks kaitseks ning rahu ja julgeoleku säilitamiseks. Eesti liitus 2004, Sõjaväelised operatsioonid: Bosnia ja hertsegoviina; Kosovo, Afganistan, Iraak Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon OSCE asutati Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverentsi lõppakti alalkirjutamisega Helsingis 1975. aastal. OSCE eesmärgid
Pärast kaht aastakümmet toimusid Inglismaal taas vabad valimised, mis tõid alakotta rojalistid ja anglikaanid. Parlamendis moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid ja viigid, kellest hiljem kujunesid erakonnad. Toorid toetasid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamist. Viigid esindasid usulist tolerantsust ja õigust vastu seisa kuninglikule omavolile. 16. Habeas Corpus Act. 1679. aastal avaldatud isikuvabaduse akt keelas Inglise kodaniku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada, sätestades ühtlasi kohtumenetluse nõuded. 17. Kuulus revolutsioon. Absolutismi lõpp ("Õiguste bill"). Kuulusaks revolutsiooniks nim. James II veretut kukutamist ja William III võimuletulekut Inglismaal. ,,Õiguste bill" on jäänud Inglismaa põhiseaduslikuks dokumendiks. See vormistati lõplikult 1689. aastal. Selle kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid (k
Samuti tõhutati, et kedagi ei tohi vangistada ega kellegi varandust võõrandada teisiti kui kohtu otsusega ja Inglise seaduste alusel.1629a saatis CgharlesI parlamendi laiali ja püüdis edaspidi valitseda selleta. 1641a kirjutas CharlesI alla aktile, millega parlamenti võis laiali saata ainult ta enda nõusolekul. 19mai 1649 kuulutati välja vabariik, täidesaatva võimu organina loodi Riiginõukogu. Kaitsmaks elanikkonda kuninga omavoli vastu, koostas parlament 1679 aastal ISikuvabaduse Akti, mille kohaselt tohtis inimese vahistada vaid kohtuniku kirjaliku korralduse alusel ja arreteeritule tuli esitada süüdistus ühe ööpäeva jooksul. 1689a võttis parlament vastu Õiguste billi, mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel:1)kuningas ei saa peatada seaduste toimet; maksude määramine ja sissenõudmine ;parlament koguneb regulaarselt. Parlamentarismi areng toimus kuninganna Anne'i ajal(1702-1714). Maria Theresia
stiil liberalismi ideoloogia kindluses väita ajaloo lõppu pole võimalik, seda nii aktuaalsete vastuolude tõttu kui ka liigse ettenägelikkuse puudumise näol, mida Fukuyama artiklis „Ajaloo lõpp“ välja toodud, polnud piisavalt veenvalt. Kas Fukuyama „ Ajaloo lõpp“ on üldse võimalik? Liberalism tuleneb ladinakeelsest sõnast liberalis, mis tähendab vabameelsust poliitilises filosoofias, mille näitajateks on eelkõige, kodanike poliitilise vabatuste, isikuvabaduse, inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine. Mille peamisteks põhimõteteks on võimaluste võrdsus, reformism, antiklerikalism, parlamentarism ja ühe enam individualism. Näiteks Euroopas on harjutud tõlgendama ja kasutama ühiskonnas liberalismi eelkõige majandusega, siis USA-s isikuvabadustega. Seega, antud käsitluse tõlgendamisel võiks juba väita, et liberalism ei ole üheselt võetav, ehk arendatav ja rakendatav osa on tihtipeale riikide vahel erinev
Samas on tähtis, et Eesti riik kasutaks igat maksumaksja poolt makstud senti säästlikult, eesmärgiga pakkuda selle eest parimat võimalikku avalikku taristut ja teenust võimalikult paljudele. Siit võib tuua paralleeli, mille kohaselt on see peaaegu, et üks ühele puhta liberalismi taotlusega, kus riik sekkub minimaalselt majandusse. Reformierakonna sõnul rajaneb vabadus kokkulepitud reeglitel ning on mõeldamatu igaühe õiguste ja vabaduste austamise ja tõhusa kaitseta. Kõik isikuvabaduse piiramised demokraatlikus ühiskonnas peavad olema õigluse nimel põhjendatud ja seaduslikul alusel. Vaadates Reformierakonna 2011. aasta valimisplatvormi ja teades, millised on puhta liberalismi peamised eesmärgid, võib öelda, et Reformierakond toetub suuresti liberalismi üldpõhimõtetele. Seda näitab kas või see, et riik sekkub majandusse minimaalselt, iga indiviid on oluline, samas ka indiviidivabadused, mis peavad olema tagatud kõigile. 3. SUHTUMINE RAHVUSLUSSE
ühendatakse Inglismaaga. 1653.a. saadab parlamendi laiali ja kehtestab sõjalise diktatuuri Restauratsioon 1660.a.kutsus parlament Charles II tagasi. Breda deklaratsioon lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimunud muutused. Kuningas taganeb deklaratsiooniga lubatud usuvabadusest st. riigiametisse said ainult anglikaanid Isikuvabaduse ja parlamentarismi kindlustumine 17. sajandi lõpul ja 18. sajandil- Inglismaa tõus juhtivaks koloniaalvõimuks- Kuninganna Victoria ajastu- Kuninganna Victoria valitsusaeg, mis kestis 20. juunist 1837 tema surmani 22. jaanuaril 1901. Victoria aeg oli Briti rahva jaoks pikk õitseng, seda nii Briti impeeriumist laekuva tulu kui ka kodumaiste tööstuslike uuenduste tagajärjel. Mõned ajaloolased peavad ajastu alguseks, mis seostub mitmesuguste
• NATO liikmeid kokku 28 riiki. Asutajaliikmeid NATO riigid 12: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani ja USA. Hiljem liitusid: Kreeka, Türgi, Saksamaa, Hispaania, Tsehhi, Ungari ja Poola. 2004.a. said NATO liikmeteks: Eesti, Bulgaaria, Läti, Leedu, NATO eesmärgid • NATO põhilisteks eesmärkideks on: • kaitsta oma rahvaste vabadust, kultuuripärandit ja tsivilisatsiooni, mis rajaneb demokraatia, isikuvabaduse ja õigusriigi põhimõtetel; • soodustada stabiilsust ja heaolu Põhja- Atlandi piirkonnas; • ühendada oma jõupingutused kollektiivseks kaitseks ning rahu ja julgeoleku säilitamiseks. NATO struktuur ja juhtimine • NATO kõrgeim võimuorgan on Põhja-Atlandi Nõukogu. • Peasekretär on NATO kõrgeim ametiisik, kes juhatab eelnevaid ja veel mitmeid väiksemaid struktuure. Peasekretär määratakse NATO liikmesriikide poolt. NATO peasekretäriks
Impressionistlikke teoseid on kirjutanud sakslane Bernhard Kellermann, eestlased Friedebert Tuglas, Anton Hansen Tammsaare, Villem Ridala. Ekspressionism Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti
Tegevused, vormid: * majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega *palvekirjade saatmine *korraldati koosolekuid *koostati pealinna saadetavaid petitsioone, milles loodeti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja maareformi *streigid muutusid igapäevasteks *demonstratsioonid, miitingud *üliõpilased keeldusid loengutel osalemast *parteide isikuvabaduse nõudmine * maal hävitati mõisavara * kokkupõrked politsei ja sõjaväega Saavutus: 17.oktoober kirjutas Nikolai II alla manifestile, lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused Ülestõusu mahasurumise tagajärjed: I Eesti erakond Eesti Rahvameelne Eduerakond > Rahvaerakond (Tõnisson) Revolutsioonilised omavalitsused: aktiivne on Kesk- Eesti (Järvamaa > Särevere, Vaali, Esna, Väinjärve)
mille tähelepanu keskmes on sotsiaalne ja ühiskonnaga seonduv, eelkõige Esimese maailmasõja üleelamised. Stiililt oli ekspressionism ülierutatud, jõuline, paatoslik, meeleolult õudust taotlev, katastroofi ennustav. Sisu oli enamasti sõjavastane. Ekspressionistide vaimsust, ellusuhtumist ja loomingut kujundas ning mõjutas väga sügavalt Esimene maailmasõda. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionistide elutunnetus on traagiline, kantud katastroofi eelaimusest.
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Eesti ettevõtlusvormid Referaat Koostaja:Alina Kulina 3PKOE Õpetaja: Manivald Sternhof Jõhvi 2012 SISUKORD: Ettevõtlusvormid........................................................lk3 FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE)........................lk4 VABAKUTSELINE LOOVISIK................................................lk5 OSAÜHING (OÜ).........................................................................lk6 MIS ON MITTETULUNDUSÜHING (MTÜ)?.........................lk7 VAB...
troonile asus Charles I poeg Charles II (1660-1685). Kuningas kuulutas usuvabaduse ja üldise amnestia. Kehtima jäid ka 1640-41 pika parlamendi sätestatud piirangud kuningavõimule. Taastati parlamendi ülemkoda, toimusid vabad valimised. Parlamendis moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (toetasid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamist) ja viigid (usuline tolerantsus ja õigus vastu seista kuninglikule omavolile), millest kujunesid hiljem erakonnad.1679 isikuvabaduse akt- keelas inglise kodanikku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada. Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal parlamentaarne monarhia. Parlament 18. saj. : William III ega ka järgmised valitsejad ei astunud samme kuningavõimu taastamiseks. 1714. tuli võimule Hannoveri dünastia, kelle esimene esindaja oli George I (1714-1727)- oskas vaevu inglise keelt, eelistas olla pigem Hannoveri kuurvürst. Parlamentarismi aitas kindlustada ka viigide ülekaal parlamendi alamkojas
edastama ka eesti keeles, nt ,,Ameerika hääl". Välisraadiojaamade eestikeelsete saadete eesmärgiks oli edastada ilma tsensuurita informatsiooni maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare. Eesti NSV-s hakati tegelema ,,moodsate" teadusharudega (psühholoogia, sotsioloogia, küberneetika). Oluliseks aknaks Läände oli eestlastele Soome. Kuldsed kuuekümnendad. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi ühiskonda elementaarse isikuvabaduse, mis sisendas inimestesse optimismi tuleviku suhtes. Suurenes ühiskonna avatus ning aktiviseerus inimeste eneseteostus. Kujunes välja mitmepalgeline rahvuskommunistide põlvkond, kes olid veendunud, et olemasolevat poliitilist reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärseks muuta. 1960. aastatel kasvas noorte aktiivsus. Üliõpilaste poliitiline aktiivsus väljendus komsomoliliinis. Komsomol oli muudetud noorte massiorganisatsiooniks
eesti keele ja kultuuri edenemist, ühtekuuluvust, hästitoimivat majandust, stabiilset poliitilist süsteemi ja edasist lõimumist samadel väärtustel põhineva rahvusvahelise kogukonnaga, eelkõige Euroopa Liidu ja NATO-ga. Avalik võim on loodud inimeste poolt inimeste teenimiseks. Me soovime Eestit, mis on kodanike riik. Vabadus rajaneb kokkulepitud reeglitel ning on mõeldamatu igaühe õiguste ja vabaduste austamise ja tõhusa kaitseta. Kõik isikuvabaduse piiramised demokraatlikus ühiskonnas peavad olema õigluse nimel põhjendatud ja seaduslikul alusel. Austame inimväärikust ja individuaalsust. Meie eesmärgiks on salliv ja koostöövõimeline ühiskond. Vaba ja loov ning meie ajaloolisi väärtusi edasiviiv on haritud inimene. Seepärast toetame võimete ja vajadustekohast parimat haridust ning tunnustame, et vabad inimesed taotlevad oma eesmärke erineval viisil. Eesti tulevik on loodussäästlik teadusmahukas
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustus Prantsusmaa Juhendaja: Jullinen Piia Koostaja: Aigar Iva Tartu 2010 Sissejuhatus Valgustuseks nimetatakse ajastut Euroopas, mil hakati kritiseerima kirikule tuginevat mõtteviisi ning hakati mõtlema iseseisvalt. Usk mõistusesse, oli valgustuse juhtmõtteks. Hakkas vähenema usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Valgustusajastu nimi pärineb Voltaire'ilt ja Johann Gottfried von Herderilt ja sai eriti tuntuks koos Kanti artikliga "Mis on valgustus?" ...
1) mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemusliku seose ning väärtushinnangute muutumist. uusajal - Hakati eelistama linnaelu maaelule. Tekkisid suured linnad, kus elanike arv oli miljonites ning kus asusid ka vabrikud. Muutus ka riikide valitsemiskorrad näiteks tekkisid absolutistlikud ning parlamentaarsed riigid. Samuti toimus ka muutus kodanlikus perekonnamudelis. Abiellumise eelduseks hakati pidama tundeid ja armastust, varem oli selleks mehe(harva ka naise) kõrge seisus ning hea majanduslik olukord. Riik leidis ka kasusaamise võimalusi, tehes seadusi, mille alusel kuulutas osasid toodete/teenustepakkujaid monopoliks ning lasi neil hinnad kõrgeks ajada, mille arvelt teenisid nad ka maksudelt rohkem raha. Enam ei peetud tähtsaks ka seda, mis seisusesse keegi kuulub, pürgiti võrdsuse poole. Inimestele anti ka võimalus saada haridust ning käia kirikus, kus räägitakse emakeeles, mitte ladina keeles, millest enamus aru ei saanud. Para...
· pehmenes tsensuur · suurenes mõningal määral liikumisvabadus · suurenes loomevabadus 5. Miks nimetatakse 1960. aastaid "kuldseteks kuuekümnendateks"? Miks nimetatakse 1960ndaid aastaid kuldseteks kuuekümnendateks, põhjenda 2 teesiga. · siis hakkas poliitiliste olude tuntav liberaliseerumine · vähenes hirmuõhkkonna ja füüsiline vägivalla kadumine, kadumine tõi kaasa ühiskonna elementaarse isikuvabaduse, mis omakorda sisendas inimestesse optimismi tuleviku suhtes, noored astusid parteisse · kujunes välja mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond. Oli veendunud, et reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärseks muuta · noorte aktiivsuse kasv · kiiresti laienes eestlastest poliitilise eliidi kiht · EKP eestistus mõne võrra 6. Muudatused sisepoliitikas stagnatsiooniperioodil.
ka kontaktid muu maailmaga. Hakati tegelema moodsate teadusharudega ja üksikud teadlased pääsesid ka rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. Oluliseks aknaks Läände oli Soome. Põhja- Eestis sai näha Soome telekanaleid ja 1965. aastal avati ka laevaliin Eesti ja Soome vahel, mis tõi siia hulgaliselt välisturiste, kellega koos tuli Eestisse ka Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Kuldsed kuuekümnendad Stalini aegse hirmuõhkkonna kadumine tõi kaasa isikuvabaduse, mis omakorda suurendas inimeste optimismi tuleviku suhtes. Suurenes inimeste eneseteostus kõigis eluvaldkondades, ka poliitikas. Kujunes välja nn rahvuskommunistide põlvkond, kes uskusid, et olemasolevat poliitilist reziimi on võimalik inimlikumaks muuta. Noored hakkasid looma organisatsioone. Taheti olukorda parandada valitseva reziimi sisu ümber kujundades, noori kutsuti parteidesse, et nad juhtivatele kohtadele jõuaks, et saada võim endi kätte
Tapatalgute mõttetusele vastandasid nad kunsti keelelise mõttetuse, rikutud tsivilisatsioonile kunsti primitiivsuse ja spontaansuse. Üks tuntumaid dadaiste on Tristan Tzara (18961961). ekspressionism kunstimeetod, mis sündis Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal. Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Ekspressionistid kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet; võitlesid sõja vastu ning uue inimese ja parema maailma eest. Väljenduslaadis taotlesid nad ilmekust ja hoogsust, mille nimel 1 loobusid mõnikord omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega
Tegutsesid ka Vaba Euroopa ja Vabaduseraadio. Nende eesmärk oli edastada ilma tsensuurita informatsiooni maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze NSVL kohta. Hakati tegelema teadusharudega ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. Oluliseks aknaks Läände oli Soome. Sealt tuli palju välisturiste. Kuldsed kuuekümnendad. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi ühiskond isikuvabaduse, mis omakorda sisenda inimestesse optimismi tuleviku suhtes. Kujunes välja mitmepalgeline rahvuskommunistide põlvkond. Nad olid kindlad, et olemasolevat poliitilist reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärseks muuta. 1960 aastaid ilmestas noorte aktiivsuse kasv ning nende organiseerumise uute vormide esiletulek: tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Õpilasmalev. Komsomol oli noorte massiorganisatsioon, kuhu kuulumine oli peaaegu üleüldine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
