docstxt/13911621428525.txt
Riigikogu valitakse iga nelja aasta järel. (Õ) Riigikogus on 100 liiget. (V) Riigikogu fraktsioonid moodustatakse elualade järgi. (V) Riigikogu põhitööks on seaduste vastuvõtmine. (Õ) Märgi õiged vastused. Kasuta vastamisel Eesti Vabariigi põhiseaduse § 103. Kes Eesti Vabariigis võib algatada seaduseelnõud? 1. Kõik Eesti Vabariigi kodanikud. 2. Riigikogu liikmed. + 3. Riigikogu komisjonid. + 4. Riigikogu fraktsioonid. + Märkige õige vastusevariant ristiga. Kellel on hääleõigus Riigikogu valimistel? 1. Kõigil, kes on sündinud Eestis. 2. Teovõimelistel vähemalt 18-aastastel Eesti Vabariigi kodanikel. + 3. Teovõimelistel vähemalt 18-aastastel kodanikel ja alalistel elanikel. 4. Kõigil Eesti Vabariigi kodanikel. Selgitage mõisted. Teovõimelised kodanikud ehk 18. a teovõimelised Eesti Vabariigi kodanikud. Proportsionaalne ehk Võrdeline valimissüsteem on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsamajanduse osakond Sinu Nimi Metsamullateaduse välipraktika aruanne Aruanne Juhendaja dotsent Enn Leedu Tartu 20XX Sisukord Sissejuhatus Välipraktika toimus 23.05.2001-25.05.2011 nii Tartus kui ka Järvseljal. Sellel osales metsamajanduse esimene kursus. Esimene päev oli Tartus, teine ja kolmas Järvseljal. Praktika eesmärgiks oli õppida iseseisvalt tegema mulla sügavkaeveid. Et mulda määrata, kasutasin erinevaid kirjandusallikaid. Nendeks olid Külli, R. Metsamullateaduse välipraktika(Kõlli, R. 1985.); Kõlli, R. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid(Külli, R. 2003.); Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüüpide juhend(Lõhmus, E.2004.); Kõlli, R ja Lemetti, I. Eesti muldade lühiiseloomustus(Kõlli, R ja Lemetti, I. 1999.) .Lisaks k...
11. Märk kemikaali pakendil tähistab seda, et kemikaal on: (1) 36. mürgine 37. ärritav 38. kahjulik 12. Tööandja peab tagama: (1) 38. nõuetele vastava kvaliteetse joogivee 39. ühekordsed või pestavad jooginõud 40. mõlemad eeltoodud 13. Esmaabivahendite asukoht peab olema: (2) 41. märgistatud punase ristiga valgel taustal 42. märgistatud valge ristiga rohelisel taustal 43. tööde juhataja kabinetis 44. kergesti juurdepääsetavas kohas 45. lukustatud kapis 14. Mitme tööpäeva jooksul on tööandja kohustatud uurima tööõnnetuse asjaolusid ja põhjusi ning koostama raporti? (1) 46. 7 47. 10 48. 13 15. Kuhu peab tööandja viivitamata teatama surmaga lõppenud tööõnnetusest? (2) 49
Oli Itaalia arhitekt ja maalikuntsnik Väike kabel – Tempietto: Kahekorruseline ümarehitis, mida katab kuppel. Ehitist ümbritseb sammaskäik Hakkas kavandama ka Rooma Peetri Kirikut, mida ei jõutud lõpetada, kuna Bramente suri. Tempietto MICHELANGELO BUONARROTI (1475 – 1564) Oli Itaalia arhitekt, skulptor, maalija, luuletaja ja teadlane Jätkas Bramante tööd Kreeka risti kujuline põhiplaan asendus ladina ristiga Kuppel mõjub kergemana ja peaaegu hõljuvana Rooma Peetri Kirik ehitus algas 18. aprillil 1506 ja lõpetati 1626 Asub Vatikanis Umbes 140m pikk Üle kahe korruse ulatuvad pilastripaarid Ribid kupli välispinnal Ülespürgiv suund Ehitisel on tasakaal Hilisemate ehituste käigus muudeti taas projekte – tänapäeval pole enam tsentraalehitis Tänan kuulamast!
Ordud ühendasid endas sõdalase ja munga. Ordusse kuulusid rüütel- ja preestervennad, keda teenisid mitteaadlikest poolvennad. Ordut juhtis kõrgmeister, kelle valis ametisse suurkapiitel. · Johanniitide ordu kasvas välja Jeruusalemma hospidali vennaskonnast ning see kinnitati ametlikult 1113. aastal. 1120 muudeti see ümber sõjaliseks orduks, mille eesmärkideks oli relvateenistus ja haigete eest hoolitsemine. (valge ristiga must mantel) · Templiordu sai alguse 1120 palverändurite ja Püha maa kaitseks. (punase ristiga valge mantel) Neist said Püha maa olulisimad kaitsjad, kes rajasid sinna ka võimsaid kivilinnuseid. Võtsid esimesena kasutusele pangatseki, st et ristiretkel viibiv rüütel sai Jeruusalemmast välja võtta Prantsusmaal sissemakstud rahasumma. Templirüütlid said sedaviisi panganduse kaudu ruttu üsna rikkaks. · Saksa odru ehk Teutooni ordu asutati 1190
Kompositsiooni keskel paikneb "ilmapuu", sellest paremal seisab pikas rüüs mees, oda käte vahel. "Puust" vasakul on suur kõver joogisarv; viimast seostatakse paganlike peiedega. Kujutatud stseeni tõlgendatakse kui sõdalase siirdumist all- ilma. Seal jätkuvat elu ja maailma kestvust sümboliseerib "päikesepuu", joogiohvrit lahkunu auks aga sarv. Kiriku õues asuvad mõned lihtsa ristiga ja igasuguse kujutiseta hauaplaadid (arvatavasti 13. sajandist) ning paar pooleldi maasse vajunud 17. sajandi kiviristi. Hauaplaat u aastast 1300 Vaade peaukse Vaade altari suunas suunas Altar Vitraaž altari taga Kantsel Tänan tähelepanu eest!
EELTÖÖ KORRIGEERIMISE ETAPID 1. öeldis Jooni alla tegusõna vormid, sest nendest lähtuvalt saad korrigeerida kirjavahemätrke ja ka seda, et töö piires oleks tegusõna võimalikult samas vormis (O M) 2. sõnakordused Tähista liiga lähestikused sõnakordused ristiga või märgista mõnel muul moel, et otsida neile hiljem sünonüüme! 3. asesõnad Ümbritse asesõnad ringiga, otsida neile hiljem kas või ÕS-i abiga sisukaid tähendusi! 4. vale sõnakasutus Ümbritse sõnad, sõnad ,,suur", ,,asi", ,,enamus" ja ,,probleem" ringiga, otsida neile hiljem täpsemaid ja õigemaid tähendusi! 5. vormiühtsus A M (ainsus ja mitus pole kooskõlas) O M (olevik vaheldub minevikuga ja vastupidi) I U (isikuline tegumood vaheldub
Jaani kirik on esinduslik neoromaani stiilis punasest ja helepunasest savitellisest sakraalhoone. Kirik kujutas endast kahekorruselist kõrget lubjakiviplokkidest sokliga ehitist. Kesklöövil asetseb soliidne ja tagasihoidlik 8- tahuline torn, mille otsas ilutseb 6,5 tonnine tornikiiver kullatud ristiga. Sinna oli algselt paigladatud ,,mehhaanilise teljega" kellamäng. Algselt oli torn 18-süllane (38,4 meetrit) ja kullatud ristiga. Esifassaad lõppes viiluga, mille tõstis esile esinduslik paraadtrepp perspektiivportaaliga. Arhitektuuriliselt kujutas kirik endast ühelöövilist basiilikat, mille telg oli põhja-lõuna suunaline. Hoonel oli kaks aknavööd: alumised aknad kandilise vormiga, ülemised kaarja ülaosaga. Dekooris kasutati vabastatud piilareid ja võlvkaarte kompositsioone.
Toompea loss Pikk Hermann Tallinna rajamine Tallinn 2018 Tallinn enne kirjalikke allikaid Härjapea jõgi, Keldrimägi Iru Lindanise linnus Tallinna esmamainimine 1154 Al-Idrisi Väike, suure kindluse taoline linn Koluvan - qlwry Tallinn Taani võimu all Läti Henriku kroonika 1219.a kuningas Valdemar II Valge ristiga punane lipp Mõõgavendade ordu Stensby leping Lübecki õigus 13.saj lõpp Hansa Liit Tallinn Saksa Ordu võimu all 1364.a müüs Taani valdused Saksa Ordule 1347.a valduste valitsemisõigus Liivimaa harul Ordulinn Oluline kaubanduslinn Toompea Loss Toompea pangal paiknev mägi Fedoaalide ülemvõimu tugipunkt Vanim asustatud piirkond Ehitamine 1219. aastal Puitrajatis Valitsusajad Mõõgavendade ordu (kivilinnus) Taani valitsusaeg
ja hilisem Liivimaa piiskop Teodorich. 1199 sai siinseks piiskopiks Albert (noor ja ambitsioonikas Bremeni toomhärra). Ristiusustamine sai tõelise hoo sisse just tema ajal. Eesmärgiks oli rajada Liivimaale kirikuriik, mida juhiks paavstile alluv piiskop. 1201 alustas Albert Riia ehitamist piiskopkonna keskuseks. 1202 asutati Kristuse-, Sõjateenistuse-, Vendade ordu (Mõõgavendade ordu). Oli alaliselt kohalviibiv ellitväeosa, kandsid pikki, valgeid matleid punase ristiga. Ordut juhtis ordumeister, liikmed olid jagatud 3ks (rüütelvennad, preestervennad, teenijad vennad). Ordu hakkas varsti ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes piiskopile hoopis konkurendiks. Liivlaste alistamine Sakslastel õnnestus enda poolele meelitada liivlaste vanem Kaupo (Toreida/ Turaida). 1206-1207 toimus liivlaste ulatuslik ristimine. Liivi alale ehitati kirikud ja ametisse pandi preestrid. Suhted sakslastega kujunesid küllaltki headeks
putukatest ning suuremad isendid võivad mööda taimi vette ronida, et kalamaime püüda. Uskumused · Must ämblik tähendab Põhja-Eesti uskumustes enamasti muret, õnnetust või surma. · Kui hommikul näed üht väikest halli ämblikku, siis tähendab see kogu päevaks õnne. · Värvuse järgi on iseloomustatud veel kollase- või punasevärvilist (hea õnne enne) ja rohelist ämblikku (surmaenne). · Ristiga ämblik tuleb ära tappa, siis ei sure nii ruttu ära · Harilikku ämblikut puutuda ei tohi. · Välja arvatud Kagu-Eestis, on oluliseks peetud ämbliku nägemise aega. · Tähenduslikuks on peetud samuti seda, kas ämblik laskub võrguniiti pidi allapoole või tõuseb ülespoole. · Looma pesasolek on halva ilma, äikese, vihmasaju enne; aktiivne tegutsemine hoones või väljas tähendab ilusat, kuiva, sooja ilma.
kordad ja harjutad ning selleläbi selgemaks saad, siis kasvabki tahe seda veel teha. Teadmine kasvab kogedes- ehk kui jälgida, kuulata, lugeda ja küsida, siis saab ka rohkem teada. Arusaamine kasvab mõeldes- see võib toimuda nii teadlikult kui ka alateadlikult. Kui teadlikult olukorra/ülesande peale mõelda, siis on võimalik, et tekib ka arusaamine. Kuid samas võib ka alateadlikult lahenduse välja mõelda. 2. Ülesanne. EESMÄRKIDE SEADMINE LAPSE TEGEVUSENA Märgi ristiga, kas eesmärk on sõnastatud õpetaja tegevusena, sisu või teema nimetusena, lapse tegevusena või arengutulemusena. Kui eesmärk on sõnastatud õpetaja tegevusena (2), sisu või teema nimetusena (3) või arengutulemusena (5), sõnasta see ümber lapse tegevusena (lahter 6) Eesmärk Õpetaja Sisu, teema Lapse Arengu- LAPSE TEGEVUSENA tegevusena nimetusena tegevusena tulemusena
Ordu ala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu peeti komtuure foogtidest tähtsamaiks, kuid ajapikku see vahe kadus. Liivi Ordu alal oli 15 komtuurkonda, neist 5 Eestis: Viljandi, Pärnu, Lihula, Kursi ja Tallinna. Foogtkonnad Eesti alal olid Paide, Toolse, Narva, Vasknarva, Põltsamaa, Karksi, Pöide ja Maasilinn. Foogtidest oli Eesti alal tähtsaim Paide foogt. Liivi Ordus eristati kolme seisust: · rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga, nad moodustasid ordu sõjajõudude tuumiku. · poolvennad, kelleks olid mitmesugused käsitöölised - sepad, pagarid kingsepad jm. · preestervennad, kes toimetasid vajalikke kiriklikke kombetalitusi. Vasalle Liivi ordu aladel ei olnud. Mõisad kuulusid ordule, neid juhtisid vastavad orduametnikud,kes teostasid mõisade kaudu ka kohaliku haldust.
võimukad (ja rüüd, seest valge viisakalt ning hoolitsetud. suhtus autor neisse seetõttu ka ranged vooderdusega. Kaelas suursuguselt. Samuti oli kõik umbes samamoodi ja vahel isegi oli tal kuldkett kuldse Isegi kaetud, välja nagu munkadesse ebaõiglased), kuna ristiga. Käes mõned vihavaenlastena arvatud näo. ja nunnadesse. kirik oli tol ajal sõrmused. Abtiss suutsid nad oma Üldiselt olid nad Võib-olla ainult võimu sümbol. kandis valget tüüd käitumist hästi sarnased nunnade veel suurema Nad olid uhked ja musta looriga ning vaos hoida. Nad ja munkadega, pilkamisega, kuna
mehed surevad lahinguväljal. Küürakas üritab siis endal ordenit lahti rebida, kuid see ei õnnestu ning ütleb, et ega Kindral ka sellega midagi ei tee. Tuli kustutatakse. Kindral on vangistatud. Edasi räägib Küürakas Kindrali ülestunnistustest nähtamatutega. Hommikul ärkab kindral veel väsinuna ning murest murtuna. Küürakale meenub, et on enne Kindraliga lahinguväljal kohtunud, kui ta hoiab oma Georgi ristiga mõõka ning haarab mõõga Kindrali käest. Ta vaatab seda ja jätab enda kätte, kuid Kindralile ei meenu Küürakas, kuna küürakaid ei võetud armeesse. Küürakas vihastab ning vehib mõõgaga. Istub siis Kindralile kõrvale voodisse ja pärib tema elu kohta. Kindrali naine on aadlipreili ning abiellus temaga kui ta oli Keiserliku akadeemia lõpetanud. Kindrali viieteistaastane poeg oli ennast maha lasknud. Kindral
Heeroldikepp 2 madu väänlevad ümber saua, sümboliseerib äikest ja Kuu faasi. Madudega põimitud sau, kreeka jumala Hermese ja tema paariku, roomlaste Mercuriuse atribuut sümboliseerib mediteerimist vastandjõudude vahel. On tõlgendatud ka homöopaatilise meditsiini märgina. Heeroldikepp on samuti kaubanduse sümbol. Liivakell aja ja selle paratamatu möödumise sümbol. Alfa seostatakse algusega; Ühenduses Jumalaga, kes olevat olnud alfa ja oomega algus ja ots. Kunagi oli ka ristiusu salamärk. Elu puu loomise universaalnesümbol; elu puu juured asuvad allilma vees, tüvi maises maailmas ja oksad taevas. Peetud teistesse maailmadesse jõudmise teeks. Enneagramm üheksa haruline täht, kristlus, vaimu üheksa kingitust. Graal Euroopa pärimustes püha objekt (enamasti karikas või kivi), mille imepärane vägi kingib elueliksiiri ja igavese nooruse; keskaegses kuningas Arthuri ja tema rüütlite legendis pajatati, et sellest karikast jõi K...
ROMAANI SKULPTUUR Jane Hiop Romaani skulptuur tavaliselt reljeefina kiriku fassaadil ja siseruumis (eriti piilarite kapiteelidel). Reljeefide ülesandeks oli piltlikult lahti seletada pühakirja kirjaoskamatule rahvale (nn."vaeste piibel"). Keha kujutis ei ole anatoomiliselt täpne, põhirõhk tunnetel Eelistati ähvardavaid, õpetlikke süzeesid, imetegusid. Pühakuid tunneb ära nende sümbolite abil (nt. Peetrust kujutati võtmega, Püha Andreast X tähe kujulise ristiga jne.) Kujutised tinglikud, sümboolsed, stiliseeritud, skemaatilised Hildeseimi toomkiriku pronksuksed ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et Piiblistseenid Ro ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et Hildeseimi toomkiriku Kristuse sammas ·http://www
MARC CHAGALL (1887-1985) Marc Chagall sündis 7.juulil 1887.a. Vitebskis. Ta oli juudi väikekaupmehe kümnelapselise pere esiklaps. Lõpetanud kohalikus koolis 4 klassi, asus Chagall õppima kunsti kohaliku meistri juures, kellest sai Chagallile suur eeskuju. Hiljem jätkas kunstiõpinguid Peterburis mitmes erakunstikoolis. 1910.a. sõitis hariduse jätkamiseks Pariisi. Kuigi Chagall pidas ennast elu lõpuni vene kunstnikuks, mõjutasid teda Euroopa ja prantsuse kultuur. Siit pärines kunstniku eripära, ta kalduvus segada kokku fantaasia ja olustikulisus, minevik ja tulevik, müstika ja reaalsus. Värvide ja joonte väljendusrikkus tegid Chagallist ekspressionisti ja sürrealismi eelkäija. Juba Chagalli esimestest maalidest õhkub lapselikku siirust, mingit alateadvuslikku, instinktiivset ja ohjeldamatut ilu. Ta tööd mõjuvad tõeliselt värskete ja fantastilistena. 1912.a. eksponeeris Chagall oma töid esmakordselt näitusel Peterburis. Seejärel toimusid ...
Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kooli nimi Õpilastööde vormistamine arvutil Õppematerjal Mari Maasikas 12.a klass Juhendaja Mati Mustikas Asukoht 2009 Uurimistöö küsitluslehe näidis Antud küsitlus on anonüümne ja mõeldud näidisena 10.klassile informaatika tunniks. Palun märkige ristiga sobiv variant 1. Sugu · Mees · Naine 2. Vanus · 0 - 5 aastat 6 10 aastat 11 15 aastat 16 20 aastat 3. Elukoht · Maal Väikelinnas Suurlinnas 4. Raamatute lugemise oskus o Ei oska lugeda · Loen lihtsamaid tekste Oskan hästi lugeda, aga ei loe palju Loen palju Loen keerulisi tekste Muu variant* (kui valisite Muu variandi, siis täpsustage siin) ........................................... 5. Mis on Teie lemmikraamat? ............................
Bellingeni katastroof- rohkem kui 8000 aastat e.Kr. Balti jääpaisjärvede vee murdumine Kesk-Rootsi mägedest läbi ookeani, mille tagajärjel langes Läänemere pind umbes 30 meetrit ja Eesti pindala suurenes märgatavalt Kunda kultuur- mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Kammkeraamika kultuur- umbes 3300 aastat eKr Eestisse jõudnud uus arheoloogiline kultuur. Kasutusele olid paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava hambulise temliga. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikult Lõuna-Lätist kuni Põhja -Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres. Venekirveste kultuur- umbes 2500 aastat eKr lõuna poolt Eestisse jõudnud hõimud, kes kasutasid venet ehk p...
kujuneski dominikaanide hüüdnimeks. Rännakul Liibüasse tappis ta kurja lohe, kes hoidis hirmu all tervet linna. Püha Georgi ehk eestipäraselt Püha Jüri mälestuspäev jüripäeval on 23. aprillil. Püha Georgi (Jüri) atribuudid: lohe, murdunud piik (näitab, kui raevukas vastane oli lohe), valge hobune (puhtuse sümbol). Kuna Püha Georg oli Kristuse rüütel, kandis ta raudrüüd ja Kristuse auks valget punase ristiga lippu, mida nimetatakse ka Püha Jüri ristiks. Antonius sündis Egiptuses jõukate kristlaste lapsena 250. aasta paiku. Ta hakkas mungakas. Erakuna, palves ja patukahetseuse, elas Antonius Niiluse lähedal varemetes 20 aastat. Teda peetakse munkluse isaks. Eesti rahvakalendris tähistatakse Püha Antoniuse mälestuspäeva tõnisepäeval, 17. jaanuaril. Laurentiusest sai Roomas kiriku ülemdiakon, kelle ülesandeks oli hoida kiriku varasid
välja. See tuli aga välja, sest Kriemhild ütles seda vihahoos Brünhildile. Mõni aeg hiljem läks Siegfried koos kuningate ja muidugi Hagenida metsa küttima. Kriemhild oli unes näinud, et Siegfried saab seal surma ning teda palunud mitte minna, kuid Siegfried jäi endale kindlaks. Hagen läks Kriemhildi juurde küsima kas on mingit kohta, kus Siegfried on haavatav, et teda kaitsta. Kuid tegelikult tahtis teda tappa. Kriemhild ütles seda talle ning märgistas selle ristiga enda kootud vestil Siegfriedile. Aga metsas Hagen tappis ta. Lein toimus mitu aastat ja Kriemhild oli väga kurb. Aga lõpuks palus teda kosja hunnide kuningas Etzel, kes oli pagana usku nind kartis, et Kriemhild ütleb talle ei. Kuid vendade ja ema õhatusel ta läks sinna ja abiellus. Aastad hiljem tahtis Kriemhild oma vendi näha ja lasi nad külla kutsuda. See aga osutus halvaks, sest Hagen tuli ka ning Kriemhild vihkas teda ikka veel
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond NIMI MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA Iseseisev töö PK. 0677 Juhendaja lekt. Alar Astover Tartu 2011 1 Mullakaart Tabel 1.Põllumassiivi nr. 69243669412 mullastik. Mulla Lõimis 1 Huumushorisondi tüsedus, Kivisuse Pindala, Osatähtsus, siffer cm aste ha % LPg v°_1sl50-60/ 11,55 46,5 v°_1ls_1 24-28 LP v°_1sl50-60/ 0,45 1,8 v°_1ls_1 24-28 LP v°_1sl60/ 0,34 1,4 v°_1ls_1 26 LP v°_1sl60/ ...
Ta on märter ja patroon, kelle kultus oli levinud juba kristluse algusajal. Tema kohta on teada ohtralt imetegusid ja legende, mille ajalooline algupära on kaheldav. Püha Jüri on legendi järgi kolm korda surmatud, lõigatud väikesteks tükkideks, maetud sügavale maa alla, kuid tõusnud jumala väe läbi tervena üles. Lisaks kõnelevad legendid vägede peatamistest, surnute elustamistest ja paljudest muudest imetegudest. Püha Jüri oli kristuse rüütel, kandis tema auks punase ristiga lippu ja pühendas oma elu nõrgemate kaitsmisele ja saatana võimu hävitamisele. Kaasajal tuntakse teda peamiselt legendi järgi, milles ühes linnas käis iga aasta lohe, kellele tuli ohverdada üks tütarlaps. Kui printsessi kord kätte jõudis, kutsuti Jüri appi. Ta tappis lohe torgates oda läbi looma kõri ja sellega päästis ta printsessi. Kogu linn sumiseb ja inimesed on täis indu Püha Jürile tema usku järgnema, sest on selge, et jumal on temaga. Lugu õpetab, et
Hävis tulekahjus 29.mail 2002. Uus tornikiiver ja -kell aastast 2003. Peaaltar valmis 1483.a. Bernt Notke poolt ja see kujutab püha Olavit, Annat, Elisabethi ja Viktorit, episoode Kristuse passioonist (kannatustest) ja Elisabethi legendist. Veel väärtuslikke interjööridetaile: Krutsifiks (rist koos ristilöödud Kristusega) võidukaare all ilmselt a-st 1500, tundmatu Tallinna meistri töö. Wrangelite vapiga pingi otsatugi aastast 1513, millel Püha Andreas ristiga, oletatav autor Michel Sittow. Teine pingi otsatugi Virgiliuse-legendi teemal, u. 1530.a, autor tundmatu. Kantsel 1597.a., renessanss. Rõdurinnatise kaunistused 1660-ndatest,oletatavalt Elert Thiele poolt valmistatud. 3 epitaafi (Soertsi, Roterti ja Frosa) 17.saj. keskelt 10 kroon- ja 7 seinalühtrit 16 – 17. saj. Kiriku Maarjakell oli Eesti vanim kirikukell, valatud 1433.a. Merten Seiferti poolt, hävis tulekahjus 2002
Osalt on selles nähtud ,,seitsmesaja-aastase orjapõlve" algust, teisalt on väidetud, et ristiusustamise kaudu liideti Eesti Lääne-Euroopa kultuuriväljaga. 1 Varaseimateks ristiusu tunnusteks arheoloogilises materjalis peetakse üldiselt ristikujulisi ripatseid, mis sümboliseerisid kandja kuulumist kristlaste sekka. Üksikuid leitud ristripatseid, muidu paganlikes matustes, seletatakse tavaliselt nähtusega, mida nimetatakse prima signatio, s. o. eelristimine või ristiga märkimine. Prima signatio vastu võtnud inimesed ei kuulunud täiel määral kristlikku kogudusse, kuid omasid teatud õigusi, mis muidu olid reserveeritud vaid kristlastele. Kõige kasulikum oli see staatus kaupmeestele, kes, olles läbinud primisignatio ning võtnud selle kinnituseks vastu risti, võisid kaubelda vabalt kristlastega, ütlemata sealjuures lahti oma paganlikust ühiskonnast ja selle tõekspidamistest.
Ajaloo kontrolltöö Keskajast uusajani 1. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid Läänemere piirkonnas 16. sajandil. 3p 16. sajandiks oli Euroopa muutunud, keisri- ja paavstivõimu suur vastasseis hakkas leebuma ning pisiriikide ajastu hakkas otsa lõppema. Algas ühte kohta koondatud võimuga ehk tsentraliseeritud rahvusriikide ajastu. Samas lõdvenes Vana-Liivimaa niigi lõtv kokkukuuluvus veelgi ning ordu ja piiskoppide vaenutsemine ei lõppenud. Valitsevad ja põlisrahvad ei olnud kokku sulanud ning peagi kadus ka usuline ühtsus. 2. Mis tingis 15. sajandi alguses Saksa ordu nõrgenemise? 2p Saksa ordu languse alguseks loetakse 1410. aastal Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (...
detsembris Siberisse. Sõjavangistusest vabanes Nugiseks 10. novembril 1946, kuid arreteeriti 13. veebruaril 1947 uuesti ja talle mõisteti kümneaastane vabaduskaotus. septembril 1953 ta amnesteeriti ja jäi esialgu Siberisse elama. Tagasi Eestisse saabus Harald Nugiseks alles 1958. aastal. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis ülendati Harald Nugiseks erukapteniks. 2003. aastal autasustas Eesti Kaitseväe juhataja 82aastast Harald Nugiseksi kaitseväe eriteenete ristiga. Autasu andis Pärnu Raekojas üle Pärnu üksikjalaväepataljoni väljaõppekeskuse ülem kapten Margus Rebane. Autasustamise juures viibisid Pärnu linnapea Väino Allikmäe ja Pärnu üksikjalaväepataljoni ohvitserid. Kuid juba 2002. esitas Kaitseministeerium ettepaneku, autasustada Eesti iseseisvuspäeval presidendi poolt riikliku autasuga Eesti iseseisvuse eest võidelnud Harald Nugiseksi, kuid tema nimi kadus presidendilossis autasustatavate nimekirjast. Ja seda mitu aastat
EESTI MAAÜLIKOOL Mulla teadus ja maakasutuse ökonoomika Mullastiku kaardi analüüs PK0677 Biotehnilised süsteemid Koostas: Margus Mäe Põllumassiiv nr 61253757104 Joonis .1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr61253757104 kohta. Joonis.2. Põllumassiivi asendiplaan(tähistatud ristiga). Pindala- 28,6Ha sellest lähtuvalt on tegu kompaktse põllumassiiviga. Boniteet- ligilähedane boniteet sellel massiivil ca 50hp Tabel.1.Põllumassiivi nr 61253757104 mullastik. siffer Pindala, Lõimis Kivisus Huumus, Osatähtus, Ha aste % % K 5,5 R_1ls70_1savi - 4-6% 19,2 Kr 3 K_3sl80_1savi - -2% 10,5 Ko 9.3 V_1savi/v_1savi - 3-5% 32,5 Kog 10.8 ...
AJALUGU RISTISÕJAD KONTROLLTÖÖ KORDAMINE 1. MIS ON RISTISÕDA? Lääne Kristlaste sõjakäigud Lähis-itta kristlaste püha linna Jeruusalemma, selle vabastamiseks või kaitseks. Sõjakäigul oli paavsti õnnistus kogu ettevõtmisele ja kõigile osavõtjatele antud indulgents (patukaristuse kustutus). End märgistasid ristiga ja said paavsti õnnistuse ja indulgentsi ka teiste piirkondade lahingusse läinud rüütlid (need kes sõdisid 11.-12. sal. Hispaanias moslemitega, 13 saj. Lõuna-Prantsusmaal ketseriteks kuulutatud kataritega või Baltikumis kohalike rahvastega). 2. RISTISÕJA PÕHJUSED Türklased olid vallutanud Jeruusalemma. Üheks mõjuvaks põhjuseks oli veel Bütsantsi keisri Alexius I abipalve paavstile, mille too täitis ning Esimese ristisõja välja kuulutas.Sõjameeste üleküllus Euroopas, sõduritel oli kalduvusendale ise sõjalist tegevust otsida. I ristisõda ...
Russalka Tegu on Russalkaga, mis on pühendatud Soome lahes hukkunud soomuslaevale Russalkale. Russalka tuleb tegelikult vene keelest ja tähendab näkineidu. Mälestusmärgil kujutatud ingel näitab ristiga oletatava hukukoha suunas. Russalka tüüpi laevad polnud tegelikult mõeldud sõitma merel, vaid võitlema jõgede suudmetes. Laev valmis 1867a. Peterburis Galeeri saarel ja kaalus 1871 tonni.1892.a arvati Russalka rannakaitse soomuslaevade hulka. Russalka pikkus oli 62,3m , laius 12.8m ja süvis 3.3m. Aurumasina võimsus oli 705 hobujõudu. laev oli ühe vindi ja ühe korstnaga, ning ta võis arendada kiirust kuni 9-sõlme. Laeval oli kaks pöörtorni ning kummaski kaks 229mm suurtükki
Muistne vabadusvõitlus Liivimaal alates 1180-ndatest Piiskop Albert · Tuli Liivimaale 1200.a., SÕJAGA, Eestisse 1208 · Alberti eluaastad: 1165-1229 (Eesti oli vallutatud 1227) · Albert suri Riias, lapsi tal ei olnud Piiskop Albert(1165- 1229) Piiskop Albert · Mõistis, et paganaid ei saa vallutada ristisõdijate sügisel lahkumisega Saksamaale ja kevadise tagasitulekuga Liivimaale, sest talvel on paganad ristiusu maha pesnud ja nad tuleb uuesti ristida · Ristisõdijad pidid jääma paikseks, selleks otsustas Albert rajada linna Väina jõe suudmesse Oma teisel sõjakäigul Liivimaale rajas Albert Riia linna 1201.a. Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu asutati 1202 · Mõõgavendade ordu rüütlid (pildil). Riietus: valge keep punase risti ja mõõgaga · Mõõgavendade ordusse kuulusid veel preestervennad (valge keep punase ristiga) ja teenijad vennad (pruunis või mustas...
Tagaplaan/Taust: Tagaplaanil oleks justkui kujutatud väga heledat taevast, kõrbe. On näha ka mingeid onne. Ma arvan ,et kunstnik rõhutas seda nägu esiplaanil ,kuna on kujutatud piinamist, kurnatust ,masendust ning tahtis sellele tähelepanu pöörata. 4.2 Teine pilt Värv: (heledad toonid) sinised toonid ,valged tuhmid toonid. Tegevus: Tundub ,et loomad kannavad suuri koormaid ,kuid ebatavalisi nagu majad ja tornid. Esiplaan: Hobune ning mees ristiga ,kes justkui kaitseb ennast sellega nende põrgulike loomade eest. Tagaplaan: Tegemist oleks kõrbega ,seal on helesinine taevas ja mõned pilved . Ma arvan,et kunstnik tahtis selle pildiga näidata loomade kannatusi ja kurnatust. Ja ,et inimesed on väga tillukesed ,abitud ja sõltuvad loomadest. 4.3 Kolmas pilt Värvid: pruunid ,kollased, sinakas rohelised. Tegevus: on kujutatud suurt pealuud millel on silmades veel pealuud ja ma usun ,et väga suuri kannatusi vb sõjaaegseid on kujutatud.
Siksak - viljakuse, õnne ja rikkuse sümbol. Tähendas ka ussi kui manala valvurit ja kodukaitsjat. Rõhtne sik-sakjoon oli eelkõige vee sümbol, samuti taevast ja maad ühendav sild merelainete või mägede silueti kujul. Püstjas sik-sak seostus välgu kaudu veega, oli taevast ja maad ühendav sild välgunoole kujul. Ruut ja romb - piiratud ruumi ja ideaalse püsiva struktuuri väljendaja. Kosmilise maailmakorra, maa ja päikese märk. Ruudul oli tihe side ristiga ja sümbolarvuga neli (tuli, vesi, maa, õhk), maine maailm. Kui rombi keskele asetati punkt, siis sümboliseeris see viljatera. Neli punktiga rombi sümboliseeris hüve ja viljakust, täiskülvatud põldu. Maa viljakust seostati ka naise viljakusega. Rombile, kui maa viljakuse sümbolile on mõnikord tehtud nurkade külge ,,konksud", mis ilmselt kujutavad taimeidusid. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Henri Reinsalu 11.d P: Tarmo mul on sulle üks küsimus,kas sa oled usklik? T: Mingitmoodi olen ikka, sest merel vahel ikka jumala abi vaja. P: Kas me praegu võiksime jumala poole pöörduda? T: Jah, Paul teeme seda, see on hea mõte. P:Võta see kee, ma arvan, et sul tuleb jumala poole pöördumine paremini välja(Paulil on kaelas ristiga kaelakee, ning ta võtab selle kaelast ja ulatab selle Tarmole) T: Jumal, kui sa olemas oled siis ma palun sind, et sa aitaksid meid siit tormi vangist ära, Jumal, Jumal, Jumaaaal, palun aita meid ! Jumaaaaaaaaal ! (Karjub kõigest väest ) Järsku lööb välk paati ja paat läheb pooleks, Raul ja Paul kukuvad vette ja on kaotanud teadvuse. Kahjuks mõlemad mehed upuvad ja meri võtab nad endale.
administraatorina) Mergentheimis. Liikmeskond pärines enamasti Vestfaallist või Reinimaalt, harvem mujalt Saksamaalt. Preisi ja Liivimaalt pärines vaid üksikuid orduvendi, nende hulgast on teada ka üks liivlane, Ykemele. Liikmeskond pärines enamasti Saksamaalt, sellesse kuulusid vandetõotuse andnud rüütelvennad (16. sajandi alguses 400500), preestervennad (vaimulikud) ja nn poolvennad (teenijad, käsitöölised). Rüütel- ja preestervennad kandsid Saksa Ordu rõivastust (musta ristiga valget hõlsti), poolvennad halli rüüd. Liivimaa Ordut juhtis aastani 1481 (vaheaegadega) Riias, hiljem Csises resideeriv ordumeister (maameister), kelle valis peamiselt komtuuridest ja foogtidest koosnev kapiitel ja kinnitas (aastani 1525) Saksa Ordu kõrgmeister. Liivimaa ordu juhiks oli eluaegseks valitsejaks valitud ordumeister ehk maameister. Ordumeistri valis alates 14. sajandist komtuuridest ja foogtidest koosnev ordukapiitel ja kinnitas 1525
angervaksa. Nendel kasvukohatüübid sobiks hästi kas kaasikuks, sanglepikuks, männikuks (kuivendatud kohtades ka kuusikuks). 5 Enamlevinud mulla osatähtsus Joonis 1. Mullakaardi väljavõte mullamassiivi nr 64748329499 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti põhikaardil on märgitud punase ristiga. 6 Kasutatud kirjandus Eesti muldadest põllumehele. [http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf] Maa-ameti kaardiserver X-GIS. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/Xgis] Mullateaduse konspekt ,,Muldade väliuurimine" [http://karuonu.meso.ee/geo/materjalid/muld.htm] Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri [http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf?
Tammsaare sünnikoha külastamisel ärgem piirdugem auto või bussiaknast väljavaatamisega ning majamuuseumi põgusa silmitsemisega, teha tuleks paaritunnine jalgsimatk mööda Tammsaare väljamäge ja selle lähemat ümbrust, mis on muutunud peaaegu nagu vabaõhumuuseummiks. Matks algaks Tammsaare kolhoosi keskusest või endise Kaarli talu asukoha juurest, Kaarli ja TammsaareLõuna talude piiril heidaksime pilgu maantee vasakul serval asuvale ristiga piirikivile, tutvukisme seal oleva soosillaga, mis oli kunagi raskesti läbitav, kuid nüüdseks kruusatatud maantee. Edasi jõuaksime vargamäele, kus hakkavad paistma TammsaarePõhja talu hooned. Õue jõudes näeme kõigepealet Hansenite vana rehielamut ning maja, mis ehitati 1973. a. Uuesti, kuna kahjuks nende päris elumaja põles 1945.aastal. Rehielamu taga on kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumaja, mis valmis 1933.aastal ja kus avati A.H.Tammsaare Majamuuseum.
tegelikult äärmiselt vajalik arvestades suurenevat rahvaarvu ja mõeldes vanainimestele. 9 Praegusel hetkel on ehitusload väljastatud ja Maxima on valmis ehitama. Kohalikud elanikud on karpi surutud ja sunnitud oma krunte Maximale müüma, sest hiljem ei soovi keegi osta nn. poe tagahoovi krunti hea hinnaga. 10 Asukohakaart Punase ristiga on märgitud Merivälja tee 80e krundi asukoht. Protesteerivate inimeste seltskond asub ümbritseva ringi sees. 11 Kasutatud kirjandus 1. (2011): Ekspress [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/maxima-ostab- kinnisvara-rikaste-elurajoonis.d?id=49891123] 2. Askur Alas (2008): Ekspress [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/rikkad-ja-ilusad- protestivad-maxima-saastupoe-vastu.d?id=27680315]
Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas! Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema. Eesti ja läti alad: Liivimaa, Taanile allutatud Põhja-Eesti: Eestimaa. Maa jaotati osadeks, mida hakkasid juhtima Maahärrad. Taani valdusi nimetati üldiselt Harju-Viruks. Maahärrad: Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. Feodaalse killustumise ajajärku nimetatakse Eestis Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehastuseks oli Liivi orduriik.(1237). Oli formeeritud mõõgavendade orgust mis 1236 tegevuse lõpetas.(saule lahing). Tähtsaim isik ordus oli ordumeister. Talle kuulusid läti alad, sakala kõrval ka Järva ja kesk- eesti väikemaakonnad. Lisaks veel valdusi Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu pealinnaks oli Riia....siis Cesis (võnnu linnus). Orduala jagunes: komtuur- ja foogtkondadeks. Liivi ordu sisemine korrastus: rüütelvennad (vormiriietus oli valge mantel musta ristiga), poolvennad(sepad, pagarid, kingsepad), preestervennad (pidasid k...
1. Märkige ristiga, milline neist sündmustest toimus enne raudtee rajamist Eestisse, milline pärast.(5p) Esimene raudtee rajatakse Eestisse 1870. aastal ENNE PÄRAST · Jüriöö ülestõus (1343) · Alustab ilmumist Perno Postimees(1857) · Rajatakse esimene eestikeelne gümnaasium (1906-Miina Härma Gümn) · 1905.a. Sündmused Eestis · I üldlaulupidu (1869) 2.Nimetage vähemalt neli muutust, mida tõi kaasa raudteede rajamine?(4p) · Raudtee ehitamisega kaasnes suurte vabrikute rajamine (nt. Türile ja Kohilasse ehitati paberivabrikud, Pärnusse tselluloositehas, Tallinna mit...
Täida abimaterjale kasutades tabelid. Ristiga lahtrid jäävad täitmata. RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA OLULISEMAD SÜNDMUSED JA VÄLJAANDED ÜRITUS AEG, KOHT JUHID, VÄLJAANNE, SEISUKOHAD TÄHTSUS RÄ's ELLUVIIJAD VÄLJUND LAULUPIDU 18.-20. Juuni Johann Voldemar Eesti hümni esimene Andis tõuke uute kooride 1869, Tartus Jannsen ja esitamine, esimene tekkimisele ja algupärasele Aleksander üldlaulupiu üldse heliloomingule. Suurendas Kunileid, eestlaste ühtekuulu...
(K) kõige paremini kastikuloo metsad. Kõige tähtsamad metsatüübid on Kastikuloo-männik, Kastikuloo-kuusik, Kastikuloo-sarapik. Leostsunud muldadel (Ko) ja Leetjas muld (KI) sobiks sinlilille kuusik. Enamlevinud mulla osatähtsus Joonis 1. Mullakaardi väljavõte mullamassiivi nr 64748329499 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti põhikaardil on märgitud punase ristiga. Kasutatud kirjandus Eesti muldadest põllumehele. [http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf] Maa-ameti kaardiserver X-GIS. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/Xgis] Mullateaduse konspekt „Muldade väliuurimine“ [http://karuonu.meso.ee/geo/materjalid/muld.htm] Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Eesti Maaülikool. Tartu. 70 lk. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf?t=20091211092214
Taani lipul (Dannebrog) on aga kaks ruudukujulist ja kaks piklikku välja. Roskilde munk Peder Olsen kirjeldas 1500. aasta paiku, kuidas kristlased olid 15. juunil 1219 Lindanise all lahingut kaotamas. Vana peapiiskop Anders Sunesen palvetas põlvitades künkal. Kui ta käed taeva poole sirutas, tungisid taanlased peale; kui ta väsimusest käed langetas, taganesid kristlased. Abilised ruttasid tema käsi toetama. Kui lahing oli haripunktis, laskis Jumal taevast langeda punasel valge ristiga lipul. See andis taanlastele jõudu juurde ning nad võitsid lahingu. Kuningas kuulutas selle ristilipu riigilipuks. 1222. aasta suvel vallutas Valdemar osa Saaremaast. 1223 võttis Schwerini krahv Henrik (Must Henrik) Valdemari ühe jahiretke ajal Lyøle koos tema vanima poja Valdemariga vangi. Krahv lõi tagasi katsed kuningat vabastada. Ta vabastas kuninga alles 1225 või 1226 tingimusel, et too tagastab kõik oma vallutatud alad Põhja- Saksamaal
Sakslased rüüstasid 3 päeva külasid, Lembitu pea raiuti maha ja viidi Riiga, ta vennaga sõlmiti rahu, tasuks olid pantvangid. 1218 Vene väed Eestisse. · 1219 taanlaste tugipunkti rajamine Tallinnasse. Kevadel tuli Voldemar II Lindanise linnuse juurde, eestlased jätsid linnuse maha ja taanlased asusid sinna (see ehitati ümber). Rävalaste ja harjulaste saadikud tulid kuninga juurde ja vanemad lasid ennast ristida, 3 päeva pärast eestlased ründasid. Punane lipp valge ristiga langes taevast, andis taanlastele jõudu ja nad võitsid ( tegelikult päästis nad Rügeni saare vürst Vitslav), eestlased kaotasid üle 1000 mehe ja taanlased said Harjumaa, Revala ja Virumaa, puutumata olid veel Lääne- ja Saaremaa (1220) · 1220 suvel tulid rootslased Läänemaale, vallutati Lihula linnus, kui rootslased lahkusid, vallutati Lihula tagasi (tapeti ära rootslased ja Rootsi ei suutnud Eestit vallutada)
KINDA KUDUMINE Sõrmkinda kudumisel tuleb arvestada koemustrit. Käeseljalt sõrmedele ulatuva mustritriibu kudumisel peab arvestama, et see jääks sõrme keskele. Seepärast peab sõrme silmuste jagamine ja koemustri paigutus juba alguses teada olema. Lihtsa pöidlaauguga kinnas kootakse sõrmedeni nagu labakinnas. Pöidlakiiluga kindal algab kulu kudumine kõhe randmeosa järel. Tavaliselt toimub kulu kudumine õhksilmustega (koesse jääb auk). Ohksilmus võetakse vardale koesilmuste vahelt. Iga kasvatusringi järel kootakse 3--4 ringi kasvatamata. Joonisel märgivad punktid kasvatamise kohta. Kui pöidlakiilu kõrgus on paras, võetakse kiilusilmused abilõngale ja luuakse koelõngast nende köhale uued silmused, kuid nelja võrra vähem, ja kootakse edasi. Pärast pöidlaaugu tegemist kootakse 2--3 ringi, siis kootakse pöidlaaugu kummagi otsa köhal kaks silmust kokku. Kahandamisringi...
Sõrmkinda kudumisel tuleb arvestada koemustrit. Käeseljalt sõrmedele ulatuva mustritriibu kudumisel peab arvestama, et see jääks sõrme keskele. Seepärast peab sõrme silmuste jagamine ja koemustri paigutus juba alguses teada olema. Lihtsa pöidlaauguga kinnas kootakse sõrmedeni nagu labakinnas. Pöidlakiiluga kindal algab kulu kudumine kõhe randmeosa järel. Tavaliselt toimub kulu kudumine õhksilmustega (koesse jääb auk). Ohksilmus võetakse vardale koesilmuste vahelt. Iga kasvatusringi järel kootakse 3--4 ringi kasvatamata. Joonisel märgivad punktid kasvatamise kohta. Kui pöidlakiilu kõrgus on paras, võetakse kiilusilmused abilõngale ja luuakse koelõngast nende köhale uued silmused, kuid nelja võrra vähem, ja kootakse edasi. Pärast pöidlaaugu tegemist kootakse 2--3 ringi, siis kootakse pöidlaaugu kummagi otsa köhal kaks silmust kokku. Kahandamisringile järgneb üks ring kahandamata. Nii kootakse, kuni jääb järele sama palju silmuseid, nagu ...
Sellel puudus hädavajalik otsustavus. Konkreetsemate tulemuste saavutamiseks olid tarvis palju suuremat sõjajõudu. 8. Millal toimus ning milline tähendus on Madisepäeva lahingul? 21. september 1217. Eestlastele oli Madisepäeva lahing suureks kaotuseks, mis lõi nende edaspidisesse koostöövalmidusse vaheda mõra. 9. Kuidas seostub tänane Taani riigilipp Eestiga? Pärimuse kohaselt olevat kõige raskemal hetkel piiskoppide palve peale taevast imeläbi alla langenud valge ristiga punane lipp. Sellest said Valdemari väed uut jõudu ja lahing võidetigi. Imepärasest lipust sai aga Taani riigilipp Dannebrog. 10. Milles seisnes võiduristimine 1220. aasta Eestimaal? Järva ja Viru maakondade vanemad nõustusid rahu tingimusel ristimisega ning andsid sakslastele pantvange. 11. Miks oli 1224. aastal Tartu linnuse vallutamine sakslaste jaoks oluline ja kuidas õnnestus Tartu alistada? Selgita. See oli oluline, kuna siis säilitas ainsana iseseisvuse veel Saaremaa
hiiglasliku kupliga tsentraalehitis Michelangelo Buonarroti -jätkas Bramante tööd -mitmekülgselt andekas- skulptor, maalija, luuletaja, arhitekt, teadlane -muutis natuke Bramante projekti, ehitis sai ühtsema mulje ja keskne kuppel pääses paremini mõjule -hiljem muudeti ka Michelangelo projekti ja kirik polnud enam tsentraalehitis -kuppel kergem, peaaegu hõljuv -kreeka risti kujuline põhiplaan asendunud ladina ristiga Palladio -Rooma -matkis järjekindlalt antiikarhitektuuri -San Giorgio kirik -kasutas pilastreid, poolsambaid ja sambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse -Villa Rotonda- ruudukujulise põhiplaaniga hoone, mille neljal küljel on kolmnurkse viiluga sammasportikused ja laiad trepid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
