Vabariigi president. *Riigipea Eesti presidendil reaalse võimu praktiliselt pole. *Üks ametiaeg on 5aastat. *Sama isik saab olla praktiliselt kaks ametiaega järjest. Valimine: *Presidendi kanditaat peab olema 1)vähemalt 40aastane, 2)sündinud Eesti kodanik, 3)peab olema vähemalt 21 riigikogu liikme nõusolek, 4)riigikogu valib presidendi. Voorud: 1.voor kandidaat osutuks valituks, peab saama vähemalt 68(2/3) häält. 2.voor 2 kanditaati. 3.voor võtavad osa valimiskogu (101 riigikogulast, kohalike omavalitsuste esindajad) Rohkem hääli saanu saab presidendiks.
Kalad: Ei tea. Mis asi see Eesti Vabariik veel on? Kinnas: (pahaselt) No te olete ikka päris rumalad. Passite siin jää all ega tea mitte midagi. Kus te enda arvates siis elate? Kalad: Meie elame järves. Kinnas: Järves küll, aga kus see järv asub? See järv asub Eestis. Järelikult te olete... Noh, kes te olete? Kalad: Meie oleme kalad. Kinnas: Te olete eestlased. Te olete eestlased, elate Eestis ja täna on Eesti sünnipäev. Suur pidu! President kutsub endale külalised ja neid näidatakse televiisoris. Mina alati vaatan, upitan end peremehe taskust välja ja muudkui vahin. Kalad: (kurvalt)Oi meie pole kunagi presidenti näinud ja tema külalisi ammugi mitte. Meil siin järvest pole mitte ühtegi televiisorit. On ainult üks vana autokumm ja kaks tühja pudelit. Neid me ikka vahel vaatame, aga presidenti sealt ei paista. Kinnas: No muidugi, ega siis president pudeli sees ei ela. President elab lossis. See on kurb
...............................................................................................2 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 4 2. FRANKLIN DELANO ROOSEVELT...................................................................................7 2.1. Saavutused....................................................................................................................... 9 2.2. Miks USA president Roosevelt nii pikalt võimule jäi?....................................................9 3. KOKKUVÕTE......................................................................................................................10 4. KASUTATUD MATERJALID............................................................................................ 11 5. LISAD...................................................................................................................................12
Istung kord nädalas neljapäev 10.00 Peaministri äraolekul asendab teda määratud minister. · Oluliseks töövormiks kabineti nõupidamised. Arutlusel olulised küsimused. Neljapäev 16.00 · Nõupidamised ei toimu: 1) peaministrit pole riigis 2) jõuluajal ja suvepuhkuste ajal. Moodustamine: · Sätestab: EV Põhiseadus ja Vabariigi Valitsuse seadus. · President teeb erakonna esimehele ettepaneku moodustada valitsuse. · Peaministri kandidaat saab Riigikogult volituse Valitsuse moodustamiseks. · Ametivanne. Ülesanded: Põhiseaduses §87, peatükk VI. President: EV riigipea. Kokku olnud 4 Presidenti: 1. Konstantin Päts (1938-1940) 2. Lennart G. Meri (1992-2001) EL ja NATO. 1998. a Aasta Eurooplane. 3. Arnold Rüütel ( 2001-2006) 4. Toomas Hendrik Ilves (2006- ...)
11. 14.09.1965 ; 1987 1990 ;;;; 70.28 %
EESTI VABARIIGI PRESIDENT 1)Eesti Vabariigi presidendiks kandideerimise tingimused. · kandidaat peab olema sünnijärgne Eesti kodanik · vähemalt 40-aastane · kohtulikult karistamata · iga isik võib presidendiks kandideerida max 2korda järjest(st. 10-ks aastaks) 2)Presidendi valimine. · kandidaate saavad üles seada vähemalt 21 riigikogu liiget · presidendi valib riigikogu vähemalt 68 poolthäälega · kokku on võimalik kokku korraldada 3 valimisvooru 2-l päeval(3 vooru) · kui riigikogu ei suuda ka 3-das voorus presidenti valida,kutsutakse kokku valimiskogu kuhu kuuluvad kõik riigikogu liikmed ja kõikide omavalitsuste esindajad 3)Presidendi ülesanded · esindada Eestit välismaal · kinnitada seadusi · kuulutada välja riigikogu valimised · leida peaministrikandidaat ja kinnitada valitsus · anda riiklikke teenetemärke ja sõjaväelisi auastmeid · nimetada ame...
Komisjonis on erinevates erakondadest inimesi, fraktsioonis on kõik sama erakonna liikmed Riigikogust. Riigikogu- rahva esinduskogu, koosneb 101 liikmest ja valitakse iga nelja aasta järelt lihthäälte enamus- rohkem poolt kui vastuhääli koosseisu häälteenamus- vähemalt 51 häält 101'st eelnõu- projekt, mis saadetakse parlamendile arutamiseks PRESIDENT President määrab peaministrikandidaadi.Ta võib seaduseelnõusi tagasi lükata. Presidendi valib Riigikogu. Eesti Vabariigi president peab olema sünnijärgne Eesti kodanik ja vähemalt 40 aastat vana. Valitakse 5ks aastaks ja ta ei saa olla president kauem kui 2 ametiaega. VALITSUS e. valitsusekabinet Täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele. Koosneb kuni 15st ministrist. 11 Ministrit kellel on ministeerium ja müned veel ilma ministeeriumita. Peaminister esindab valitsust, juhatab istungeid, kirjutab alla õigusaktidele ja nõuab ministritelt seletust nende tegematta tööde kohta. Riigikogu
a. olid nii täidesaatev kui ka seadusandlik võim veel ühel meelel, siis edaspidi enam nii lihtsalt ei läinud. Kumbki pool ei olnud harjunud arvestama arvamuste paljususega nagu see on omane demokraatiale, vaid taheti omada absoluutset võimu. Majandusliku olukorra järsk halvenemine tõi omakorda kaasa rahulolematuse kasvu ja poliitilise opositsiooni tugevnemise. Seadusandlikud võimuorganid Rahvasaadikute kongress ja Ülemnõukogu muutusid uuenduste peamisteks takistajateks ja president Jeltsini poliitika vastasteks. President oli sunnitud erru saatma peaminister Jegor Gaidari ja kinnitas uueks peaministriks 1992. a. Igor Tsernomõrdini, kes tagurlike jõudude meelehärmiks toetas Jeltsini poliitikat. Konflikt Jeltsini ja parlamendi vahel süvenes. Kuid 1993. a. aprillireferendum kinnitas presidendile usaldust. Septembris saatis Jeltsin laiali Rahvasaadikute Kongressi, kuid tema vastased keeldusid lahkumast parlamendihoonest. 3
elumajades andsid ajendi föderaalvägede uueks sissetungiks Tsetseeniasse 1999. a. sügisel. Kui esimese Tsetseenia sõja ajal (1994-1996) oli Vene ühiskond suuresti sõjategevuse vastu, siis 1999. a. sügisel pooldas üle ¾ Vene kodanikest jõu kasutamist Tsetseenias. Sõjahüsteeria taustal kogus ootamatult populaarsust peaminister Putin, kelle toetatud valimisblokki ,,Ühtsus" saatis 1999. a. detsembris peetud Riigiduuma valimistel suur edu. See mõjutas president Jeltsinit teatama 31. XII 1999. a. oma võimult tagasiastumist, millega ta soovis kindlustada ka oma perekonna puutumatuse. Riigipea kohustused anti Putinile. 2000. a. märtsis valitigi Putin (47a.) Venemaa presidendiks. Ta kuulutas oma valitsemisaja peaeesmärkideks: · Venemaa kui suurriigi positsioonide taastamise rahvusvahelisel tasandil · riigi terviklikkuse kindlustamise · majandusarengu kasvu
President of Estonia Kadi Hõim Form 10 The President of the Republic (in Estonian: Eesti Vabariigi President) is the head of state of the Republic of Estonia. Estonia is a parliamentary republic, therefore President is mainly a symbolic figure and holds no executive power. Presidential Flag of Estonia The President is elected by the Parliament or a special electoral body for a five-year term. The electoral body is convened in case no candidate secures a two-third-majority in Parliament after three rounds of balloting. The President can not be elected for more than two consecutive terms. History Estonia didn't have a president from 1918 to 1938. This institution was intentionally left out of the first Estonian constitution, for its authors tried to
Vabariigi President Põhiseaduse V. peatükk • Vabariigi President • Konstantin Päts (1874–1956) – 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940 • Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis • Jüri Uluots (1890–1945) – 21. juuni 1940 – 9. jaanuar 1945 • August Rei (1886–1963) – 9. jaanuar 1945 – 29. märts 1963 • Aleksander Warma (1890–1970) – 29. märts 1963 – 23. detsember 1970 • Tõnis Kint (1896–1991) – 23. detsember 1970 – 1. märts 1990 • Heinrich Mark (1911–2004) – 1. märts 1990 – 15
RIIGIKOGU ÜLESANDED: Seaduste ja otsuste vastu võtmine. Valib presidendi. Korraldab rahvahääletusi. Võtab vastu riigieelarve. Nimetab ametisse Riigikogu esimehe, Eesti Panga nõukogu jne. VALITSUSE ÜLESANDED: Koostab riigieelarve. Kuulutab välja erakorralise elukorra. Korraldab suhtlemist välisriikidega. Viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat. Esitab Riigikogule seaduseelnõusid. PRESIDENDI ÜLESANDED: Esindab EV-i. Kuulutab välja seadused. Juhib riigikaitset. Määrab peaministri kandidaadi. Kuulutab välja valimised. VALIMISED: Referendum ehk rahvahääletus- inimesed otsustavad ise. Valimised- valitakse see, kes inimeste eest otsustab. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem, st. kohti saadakse vastavalt valimistulemustele. Majortaarne valimissüsteem, st. kes võidab saab kõik kohad. EESTI VALIMISED: R...
Eesti Vabariigi esimese presidendi nime-ja sünnilugu. Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi esivanemate asukohaks oli 19.sajandi esimese pooleni Holstre vald Viljandimaal. Perekonna mälestuste järgi oli nimi ,,Päts" juba igivana ja tuletatud sõnast ,,leivapäts". Nimi olevat Põhjasõjas antud hüüdnimena ühele Holstre möldrile, kelle nimeks olnuks Pisku. Suure nälja ajal olevat see Pisku heldesti aidanut kehvi ja jaganud näljastele leiba pätsiviisi üteldes: ,,Mis sulle poolest pätsist saab, sul suur pere, võta juba terve päts." Helde leivajagaja saanudki siis nüüd nimeks ,, päts", mis edasi pärandati lastele, lastelastele ja sai hiljem perekonna nimeks. Esimene Päts oli Holstre Pätsiveski mölder Hans, Konstantin Pätsi vanavana- vanaisa, kes elas 1747-1796. Hansul ja ta naisel Eeval oli viis poega, kellest Juhan 1826.aastal perekonnanimede panemise ajal sai perekonnanimeks Päts. Juhan oli Konstantin Pätsi...
Eesti president Toomas Hendrik Ilves Toomas Hendrik Ilves, kes on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 20042006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike Endel (19231991) ja Irene Ilvese (sündinud 1927) perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja
- kinnitada/vastu võtta riigieelarve - menetleda ja vastu võtta seadused - kontrollida täitevvõimu ( valitsuse ) tegevust - kinnitada presidendi esitatud kõrgemae riigiametnike kandidatuurid - sedaduste vastu võtmine - valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle EESTI VABARIIGI PRESIDENT *valimine: - Presidendi valib riigikogu või valimiskogu *ametiaeg: - 5 aastat , max 2x5 aastat-> vältida ametiseisundi kuritarvitamist *Konstantin Päts - president aastail 1938-1940, Eesti esimene President *Lennart Meri - president aastail 1992-2001, Eesti teine President *Arnold Rüütle - president aastail 2001-2006. Eesti kolmas President *õigus:-allkirjastada kõiki sedausi, vastuolu põhiseadusega - rahvusvahelised suhted, loob kontakte
Dear Mr President , I am writing in order to invite you to our class during the ,,Back to school" week. I think that your coming to my class would be really instructive and interesting for students. It would give everyone an opportunity to ask about your school times, life as a president and your position. I am sure that find out about your professional knowledge, perks and official duties helps us to understand your profession better. However, the lesson would be in English, so students can express them thoughts and ask questions in English. It would help us to evolve our communication in the formal way and it makes us richer by the experience. Visiting our school would be useful for you too. We could
15.03.2010 PARLAMENT, VALITSUS JA PRESIDENT JUHTIVAD PÕHISEADUSLIKUD INSTITUTSIOONID Erinevad võimukorraldused 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Rootsi) b) absoluutne monarhia (Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piiramatu võim) 3) autoritaarsed (Põhja-Korea) 4) totalitaarsed riigid (NSVL) 5) vabariik maailmas levinum valitsemiskorraldus. 15.03.2010 halduskorraldus 2 Erinevad demokraatiad
Prantsusmaa Nimi Riigikord - president Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik . President valitakse iga 5 aasta tagant . Praegune Prantsusmaa president on Nicolas Sarkozy Nicolas Sarkozy President Riigikord Parlament koosneb Rahvuskogust (Rahvuskogus on 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel. Viimased valimised toimusid 2007. aasta juunis. ) ja Senatist Prantsusmaal on majoritaarne valimiskord Palee Versailles Valitsus Praegusesse valitsuskabinetti kuulub 17 liiget (lisaks 21 riigisekretäri ja 1 ülemkomissar)
LIHTHÄÄLTE ENAMUS kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vastu. KOOSSEISU HÄÄLTEENAMUSkui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust,saadakse väh.501 häält KVOORUMistungil või koosolekul osalejate arv,millest piisab,et koosolek või istung oleks otsutusvõimeline. EELNÕU seaduse projekt,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud. PRESIDENT üldmõistena,mis tahes esimees või eesistuja,riigiga seoses riigipea,kelle volitused ja võim on riigiti väga erinevad. VETO riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse väljakuulutamata jätta või selle jõustumin edasi lükata. VALIMISKOGU Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest Vabariigi Presidendi valimisek smood.kogu. VALITSUS ministritest kosnev kõrgeim täidesaatva riigivõimu organ
ja veel palju muud thtsat. Riigikogus on oma kantselei, mille lesanne on riigikogule tema tlesannete titmiseks vajalike tingimuste loomine. 2) VALITSUS * Ministritest koosnev krgeim tidesaatva riigivimu oragan. Koosneb kuni 15 ministrist, ametis on veel ministeeriumita minister. Valitsusel on oma peaminister. valitsus on kogu rahva teener. Valitsusasutuse ttajad on riigiametinukd. valitsusse kuulub veel ka riigisekretr. Olemas on veel maavalitsused eesotsas maavanematega. 3) PRESIDENT Esimees vi eesistuja, riigiga seoses riigipea, kelle volitused ja vim on riigita vga erinevad. President osaleb peaministri ametissepanekul, ta mrab peaministri kandidaadid. Presidendil on igus vetole. president valitakse 5 aastaks. Et presidentiks saada peab olema snnijrgne eesti kodanik, peab olema vhemalt 40 aastane, teda peab valima vheamlt 21 riigikogu liiget. President esindab Eesti Vabariiki, nimetab ja vabastab ametist valituses liikmeid,
Kui ma oleksin Eesti president Kui ma oleksin Eesti president, siis oleksin ma praeguse presidendiga üpriski sarnane. Tahaksin ka olla nii maailmas kui Eestis väga aktiivne ning inimestele meelepärane olla. Oleksin võrdne oma rahvaga ja aitaks neid nii kuidas saan. Mida mina teeksin kui oleksin Eesti president? Kõigepealt lepiksin ma kokku erinevate riikide pealikega kokkusaamisi. Kui ma peaksin minema teatud riiki ise, siis võtaksin kaasa Eestis tehtud koduse leiva ja mõned meened. Üritaksin võimalikult tuntuks teha meie väikest Eesti riiki, näidata meie omapära ja kultuuri. Samas kuulaks ka riikide enda kombed ja muud nede jaoks tähtsaid asju. Kui aga tuleksid pealikud ise Eestisse, teeks neile ringreisi ja näitaks eestlastele armsaks saanud paiku ning muid põnevaid kohti
org/wikipedi http://upload.wikimedia.org/wikipedia/c a/commons/thumb/8/80/Promotional ommons/thumb/1/18/Nancy_Reagan.jpg _photograph_of_Jane_Wyman.jpg/22 /220px-Nancy_Reagan.jpg 0px- Promotional_photograph_of_Jane_W POLIITIKAKARJÄÄRI ALGUS Pooldas demokraatide vaateid 1966. aastal kandideeris California osariigi kuberneriks 1980. aastal kandideeris Ameerika Ühendriikide presidendiks AMETIAJAD (1981-1985) JA (1985- 1989) Vanim USA president Vabastati 444 päeva Iraani poolt pantvangis hoitud 52 Ühendriikide sõdurit Atentaat Reaganile Sõjaväe laiendamine ja kaitsekulutuste suurendamine Narkootikumide vastane võitlus Iraani-vastane sõda ALZHEIMERI TÕBI JA SURM Alzheimeri tõbi 5. novembril 1994 avalik kiri 93-aastasena Tänan kuulamast!
1936. aasta detsembris valiti kahekojaline Rahvuskogu, mille peamiseks ülesandeks sai uue põhiseaduse väljatöötamine. 3. 28. juulil 1937 kiitis kahekojaline Rahvuskogu heaks Eesti kolmanda põhiseaduse, mis jõustus 1. jaanuaril 1938. Selle põhiseaduse kohaselt valiti Eestis kahekojaline 120liikmeline Riigikogu (Riiginõukogus 40 liiget ajalist piirangut ei olnud, ja Riigivolikogus 80 liiget 5 aastaks), riigipeaks sai kuueks aastaks valitav president, kelle pädevus oli sarnane 1933. aasta põhiseaduses kirjapanduga, rahvaalgatus seati aga sõltuvusse presidendi suvast. 4. 20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Samal ajal otsustati moodustada Põhiseaduse Assamblee, kelle liikmeist pooled valiti Ülemnõukogu ja pooled Eesti Kongressi poolt. Assamblee ülesandeks sai uue, kaasaegse põhiseaduse väljatöötamine. Kõik muud riigielu küsimused, sh
Riigikogu koosseisu poolt. 11. Konstitutsioonilised seadused mida endast kujutavad; kas ainult paragrahv 104 lg 2 lotletud; kas loetletud seaduste pealkirjad on kohustuslikud? V: konstitutsioonilised seadused on põhiseaduse paragrahv 204 lg 2 loetletud seadused. Nad erinevad teistest seadustest sellepoolest, et neid saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (s.t minimaalselt 51 häälega) ning neid ei saa president muuta on seadlustega. Ei ole ainult paragrahv 104 lg 2 loetletud seadused. President 1. Presidentaalse ja parlamentaarse riigi vahe; näited maailmast. V: Presidentaalses omab president olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peaminister sellisest vabariigis puudub. Valitsuse nimetab president sõltumata parlamendist. Ministrid teostavad presidendi poolt
Eesti Vabariik kuulutati välja 24.veebruar 1918 ; riik taastati 20.august 1991 Eesti riigvorm on vabariik ja riigikord on parlamentaarne demokraatia. · Vabariik riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab valitav rahvaesindus. · Demokraatia poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud esindajad ja kõigil on kodanikuvabadused ja õigused. · Parlament valitav rahvaesindus, riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Esindusdemokraatisa- rahava valitsemine oma esindajate kaudu. KODANIKUD, KODAKONDUS Kodakondsus : ° Riigi kodanikuks olemine ° Isiku ja riigi õiguslik side, mille kaudu määratakse isiku ja riigi vastatikulised õigused ja kohustused. Nt.Õigus olla valitud avalikku ametisse,õigus olla valija, õigus vabalt liikuda, õigus saada osa heaolust ja üh pärandist. Kodakondsuse saamine: PÄIKESEÕIGUS VEREÕIGUS ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA 11 KÕ Anneli Raud LENNART MERI MINU LEMMIK PRESIDENT Referaat Juhendaja: Reino Veielainen Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS..................................................................................................2 1. LENNART MERI ELUST...............................................................................3 1.1 Abielud.......................................................................................................4 1
Õigusriik- riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega.Riigis peab olema võimude lahusus ja inimõigused. Seadulandlik võim-riigikogu. Täidesaatev võim-valitsus, rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Kohtu võim-kohus, õigust mõistev võim. Võimude lahusus – seadusandliku täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Parlament- üleriigiline seadusandlik esindusorgan. Seaduste vastuvõtmine ja teiste riigiorganite valimine, nimetamine ja kinnitamine ning poliitiline ja õiguslik kontroll nende tegevuse üle. oluline ülesanne riigieelarve kinnitamine. Valitsus- Valitsuse üldeesmärkideks on Eesti julgeoleku tugevdamine, majanduskasvu edendamine ja riigi ja kohaliku halduse reform ja ääremaastumise leevendamine. Valitsust juhib peaminister. President- riigi juht. Seaduse eelnõu- juhatus-juhtivkomisj-3 lugemist täiskogus-lõpphääle...
saanud kandidaate ja üks mandaat on nö „üle“, siis kes selle „ülejäänud“ mandaadi saab? 7. Millisel juhul toimuvad erakorralised EV Presidendi valimised? Erakorralised E Presidenti valimised toimuvad, kui: - Vabariigi Presidendi volitused lõppevad ennetähtaegselt - Riigikohus tunnistab Vabariigi Presidendi kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma - Vabariigi President jääb valimiskogus valimata Tallinna Majanduskool 2017 4 Ella Käi OT169
Kuulus esimesse kuni viiendasse riigikogusse Oli riigivanem väga pikka aega Ametipostid(3) Maaliidu (1917-1921) ja Põllumeeste (1921-1935) kogu üks liidreid Tallinna Börsikomitee esimees (1920-1921, 1925- 1931), tegutses ka Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti- Vene kaubanduskojas ja mujal Osales ,,Fenno-Ugria" SA-e rajamisel (1927) ja oli selle esimees Peaminister riigivanema ülesannetes (1934-1937), riigihoidja(1937-1938), Vabariigi president (1938- NL okupatsioon) Kinniistumised, vangilaagrid Pärast Soomest naasmist 9 kuud, Peterburis Krestõ vanglas (1910-1911), korraldas märgukirjade aktsiooni Pärast bolsevike riigipööret kuu aega Mitmel pool vangilaagrites Lätis ja Poolas (1918) Ufaas vabakäiguvang (1941.a. suvel, küüditati) Baskiiria Autonoomse Vabariigi julgeolekuvanglas Jämejala vaimuhaiglas (1954.a. Detsembris) Kalinini oblasti Burasevo psühhiaatriahaigla, seal ta
MALI ANNE-MAI ÜLDANDMED · Pealinn- Bamako · Riigikeel- Prantsuse · Pindala- 1 240 000 km2 · Rahvaarv- 14 517 176 (2009) · President- Ibrahim Boubacar Keïta · Iseseisvus- 22.september 1960 · Rahaühk- Kesk-Aafrika frank HALDUSJAOTUS Halduslikult jaguneb riik kaheksaks piirkonnaks ja üheks ringkonnaks: · Gao piirkond · Kayesi piirkond · Kidali piirkond · Koulikoro piirknd · Mopti piirkond · Ségou piirkond · Sikasso piirkond · Tombouctou piirkond · Bamako ringkond RAHVASTIK · Üle 90% elanikkonnast on koondunud riigi lõunaossa · 2007. aastal oli 49% malilastest nooremad kui 15 aastat, 47% vanuses 1564 ja 3% olid 65-aastased või vanemad · Mali suurim rahvas on bambarad, kes ...
Lennart Meri Lennart-Georg Meri oli poliitik ja kirjanik ning Eesti Vabariigi president aastatel 1992-2001. Lennast Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas ja suri 14. märtsil 2006 ajuvähki. Ta on maetud Metsakalmistule. Tema isa oli Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning ema oli Alice- Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Lennart Meri veetis oma lapsepõlve peamiselt välismaal elades ja seetõttu õppis ta mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis, kust tulenes ka tema hea
ta ei sobi presidendiks. Roosevelti tervis oli kehvas seisus ja selletõttu Roosevelt ja tema nõustajad tahtsid vahetada Wallace Trumani vastu. Truman sai asepresidendiks 20. jaanuaril 1945. Roosevelt harva kontakteerus Trumaniga, isegi siis kui oli vaja teatada tähtsatest otsustest. Trumanile ei teatatud sõjalistest otsustest ja salajasest Manhattan Projektist, mis oli aatompommi ehitamise projekt. Truman sai olla asepresident 82 päeva, kui 12. aprillil 1945. aastal president Roosevelt suri. Trumanist saab USA president 12. aprillil 1945 sai Harry S. Trumanist kolmekümne kolmas USA president. Truman palus Roosevelti administratsioonil jätkata tööd. Trumanile teatati alles 25. aprillil, et tema käsutuses on massihävitusrelv ehk tuumapomm. Mai alguseks oli sõda Euroopas läbi ning Truman keskendus Jaapanile. Jaapani valitsus ei olnud mingil juhul nõus allaandma. Sissetung Jaapani oleks maksnud USA-le 2
Sõmerpalu Basic School Teisy Slavin Form 8 The President of the United States and his family Research Paper Instructor: Kati Leis Sõmerpalu 2012 Contents Introduction I wrote my research paper on the president of the United States and his family, because I wanted to know more about Barack Hussein Obama, his wife Michelle Obama and his daughters Malia and Natasha. I think that I now know much more about the President of the United States and I think that I should know, because in the future I would like to travel to and one day maybe even move to the United States of America. I think that Barack Obama is the most hated president in the United States history because of his racial. Barack Hussein Obama
Valge Maja- The White House Valge Maja- The White House Ehitati 1792-1800 Arhitekt on James Hoban, kelle valis paljude projekti konkurssil osalejate seast välja president George Washington Asub Washingtonis, aadressil 1600 Pennsylvania Avenue (avenue- puiestee) Valge Maja- The White House On läbi aegade olnud Ameerika Ühendriikide presidendi ametikorter Esimene president, kes seal tööle asus oli John Adams 1800. aastal 1812. aasta sõjas süütasid britid maja põlema, säilisid vaid välisseinad, pärast sõda maja taastati ja värviti valgeks Valge Maja- The White House Vanim tõend tema avaliku nimetamise kohta Valgeks Majaks pärineb aastast 1811 Maja ametlik nimi oli Täidesaatva võimu häärber (Executive Mansion), kuni 1901. aastani, kui president Theodore Roosevelt kehtestas ametlikuks nimeks Valge Maja Washington
Rahvas peab uskuma, et president ei vajuta uudishimust punasele nupule. Ajakirjandust tehakse avalikust huvist lähtudes. Nad pole prokurörid, aga on piisavalt haritud, et olle inimestest sammu võrra ees ja kirjutada sellest, millest inimene võib-olla veel ei teagi, et lugeda tahab. 1)Kollektiivsus (toimetatud) 2)Avaliku huvi olemasolu 3)Vastutus (mul pole aimugi mida need tähendavad...) äge tsitaat: "Ma ei tea, kas see on hea või halb, aga ilmselt on see paratamatu." - Mart Raudsaar Ajakirjanik peab selgitama rahvale keerulisi asju arusaadavalt Kunagine juhtkiri on asendunud aruteluga. Ajakirjandusel olid juba alguses kõik funktsioonid olemas, ka kõmu. See on müüdi kodu. Kui asi läheb massidesse, läheb ta odavaks, nii toimus ka ajakirjandusega. Ajakirjandus = Neljas võim Kohus piirab ajakirjandust. See, et oleme ajakirjandusvabaduses maailmas 11. kohal, ei tähenda, et tehakse kvaliteetset ajakirjandust, vaid seda, et on võimalus...
Koostas : Marina Tülp Kuidas oleks saanud Hitleri võimuletulekut Saksamaal ära hoida ? Hitler sai uueks riigijuhiks sellepärast ,et tekkis majanduskriis ,aga kui president Hindendberg poleks ära surnud ,poleks ka Hitler uueks riigipeaks saanud. Nimelt 1930.aastate algul tabasid Saksamaad majanduslikud probleemid. Saksamaa varises täielikult,miljoneid töötuid ja viletsus.Seda üritasid ära kasutada kommunistid, kritiseerides demokraatia nõrkust ja üritades oma lööksalkade abil aktiivselt võimu võtta. Siin nägid oma võimalust natsid, kelle rünnakrühmlased võitlesid kommunistidega.Sel ajal Hitler ,aga pidas kõnesid lubades rahvale kõikide
Preagu on ta abielus Evelin Ilvesega. Toomas Hendrik Ilves oli töötas teadustöödel psühholoogia, inglise keele ning Eesti kirjanduse valdkonnas, samuti oli pikka aega tegev raadio Vaba Euroopa juures, aastatel 1993 kuni 1996 Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos. Ta töötas välisministrina aastatel 1996 kuni 1998 ning 1999 kuni 2002. On olnud Riigikogu ja Europarlamendi liige. Alates 2006. aastast Eesti Vabariigi president , mida ta ei saavutanud saljasel hääletusel , vaid valmisiskoguga. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse koosolekul lahkus Toomas Hendrik Ilves seoses presidendiks valimisega erakonnast. Riigivande andis Ilves riigikogu ees 9. Oktoobril 2006.aastal. Ametisse tulles lubas ta mitmeid asju. Eriti ta rõhutas Eesti väärtuste kaitsmist. Muidugi oodati, et ta on rahva president ja selle ülesandega on ta minu arust hakkama ka saanud. President on külastanud paljusid
Ernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Augustiputsi ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel. Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks. Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president. Aastal 1996 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Presidendina tegi ta väga palju ära Eesti tutvustamiseks ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Ta sai tuntuks teravmeelsete ütluste ja humoorikate tegudega, mis hiljem talletati raamatus "Meie Lennart". Aastal 1998 valis Prantsusmaa ajaleht La Vie Lennart Mere aasta eurooplaseks. Aastal 2001, oma viimasel ametisolekuaastal, jagas president kunagistele poliitvangidele ja küüditatutele üle kogu Eesti Murtud Rukkilille märke
Theodore Roosevelt Pillerin Ann Mattias Isiku tutvustus 27.oktoober 1858 6.jaanuar 1919 42. aastaselt sai Ameerika Ühendriikide 26.presidendiks Ametikohal 19101909 Vabariikliku Partei liider Professionaalne ajaloolane, loodusteadlane, maadeavastaja, jahimees, autor ja sõdur Valiti kuberneriks 6 last Perekond Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks 1. abikaasa Alice Hathaway Lee Teine tase (abiellus 1880 suri sünnitusel Kolmas tase 1884) Neljas tase 2. abikaasa Edith Kermit Carow Viies tase (abiellus 1886) Lapsed: Alice(1.abikaasa laps), Ted, Kermit, Ethel, Archie, Quentin Ametid New Yorki politseiülem New Yorki os...
Visiidid T.H. Ilves on teinud oma valitsusaja jooksul 72 välisvisiiti, nende hulgas külastanud: Ungari, Leedu, Rootsi, Belgia, Saksamaa, Soome, Gruusia, Tsehhi, Madalmaad, USA, Läti, Hispaania, Iirimaa, Venemaa, Poola, Sloveenia, Suurbritannia, Aserbaidzaan, Horvaatia, Serbia, Itaalia, Portugal, Makedonia, Türgi, Island, Iisrael, Namiibia, Austia, Afganistan, Vatikan. Pildil: Toomas Hendrik Ilves ja Barack Obama 15. juunil 2009 Eestis on käinud viisidil : UK kuninganna, US president, Jaapani keiser, Monaco vürst, Leedu president, Madalmaade kuninganna, Belglaste kuningas ja kuninganna, Türgi president, Tadzikistani president, Läti president, Hispaania kuningas ja kuninganna, Leedu president, Montenegro president, Gruusia president, Aserbaidzaani president, Soome president, Serbia president, Makedoonia president, Rumeenia president, Kasahstani president. Pildil: Monaco vürst Albert II Tunnustused ja tiitlid Meie lugupeetud riigipea on oma eluajal saanud palju
välisministritega ning esines esimese Ida-Euroopa külalisena NATO peakorteris Brüsselis. Aastal 1998 valis Prantsusmaa ajaleht La Vie Lennart Meri aasta eurooplaseks. Lennart Meri valiti Eesti Vabariigi riigipeaks 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks presidendiks. Ta valdas suurepäraselt saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt. Aastal 2001, oma viimasel ametisolekuaastal, jagas president kunagistele poliitvangidele ja küüditatutele üle kogu Eesti Murtud Rukkilille märke. Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust ta pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Lennart Meri oli kaks korda abielus. Ta teine abikaasa Helle Meri töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana
Kuidas kaitsta Riiki? Kui oleksin piirivalvur kaitseksin Eesti riiki sissetulevate ohtlike asjade eest, nagu relvad ja narkootikumid, samuti ebaseaduslikult riiki sisenevate inimeste eest. Kui oleksin politseinik tagaksin siseriikliku julgeoleku Eesti riigis elavatele kodanikele. Kui oleksin Kuninganna kaitseksin vaesemaid ja nõrgemaid inimesi Eesti riigis. Presidendina esindaksin Eesti riiki välismaailmas. Kuna president on riigikaitse kõrgeim juht, annaksin ma korraldusi riigikaitsele.
Kõneanalüüs Vabariigi President iseseisvuse taastamise 26. aastapäeva vastuvõtul presidendi roosiaias Taasiseseisvumise aastapäeva kõne koostamine ei pruugi olla kergete killast. Sihtrühmaks on ju sellel puhul terve eesti rahvas. Samas on see ka oma laia ja suure publiku tõttu hea võimalus juhtida tähelepanu nii ajaloole, arutleda tulevikust kui ka viidata päevapoliitika kitsaskohtadele. Kuigi sellise laiahaardelise
vooru ning osutus seal valituks. Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president. Aastal 1996 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Presidendina tegi ta väga palju ära Eesti tutvustamiseks ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Ta sai tuntuks teravmeelsete ütluste ja humoorikate tegudega, mis hiljem talletati raamatus "Meie Lennart". Aastal 1998 valis Prantsusmaa ajaleht La Vie Lennart Mere aasta eurooplaseks. Aastal 2001, oma viimasel ametisolekuaastal, jagas president kunagistele poliitvangidele ja küüditatutele üle kogu Eesti Murtud Rukkilille märke. Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust: pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Ta valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt. Lennart Meri suri ajuvähki 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule
Armas rahvas Olles praegu koos sinuga uue aasta lävepakul, kutsun sind viivuks tagasi vaatama sellele teele, mida oleme koos ja eraldi käinud. Ma kutsun sind vaatama, kuhu see tee viib ja millised on teelt välja libisemise ohud. Ehk on siin meile toeks luuletaja Artur Alliksaare kunagine tõdemus: ei ole mõttetult elatud aegu/ mõte ei pruugigi selguda praegu. Lõppeva aasta faktikeel on rõõmustavalt selge Eestis sündis tänavu rohkem ja suri vähem inimesi kui paaril varasemal aastal. Me liikusime teedel ettevaatlikumalt, me elasime targemalt. Järelikult oli 2008. meie rahvale hea. Sama peame soovima ka uuelt aastalt. Me tundsime palju kordi üksteise toetavaid õlgu: koos talgutööd tehes, koos lauldes ja oma sportlaste võitudele kaasa elades. Koosolemise rõõmu ja kokkusaamise tahet ei mõõda me rahas ega kasvuprotsentides. Seda kas on või ei ole. Meil on. Eesti on seetõttu õnnelik, päris terve ühiskond. See on meie tegelik jõud, mille...
üksikkandidaatidena vastavalt valimisringkondadele ning üleriigiliste nimekirjadena. Organisatsioon või ühendus saab esitada oma kandidaate ainult ühes nimekirjas ning kuuluda ainult ühte valimisliitu. Kandidaatide ülesseadmine algab pärast mandaatide jaotuse teatavakstegemist Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni poolt. Presidenti valitakse samuti Riigikogus. Seaduste kohaselt võib kandidaati ülesseada vaid vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel ning igal riigikogu liikmel on vaid üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu kooseisu kahekolmandikune häälteenamus. Juhul kui ükski kandidaat ei saa võutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist vooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Ning kui juhtub, et President jääb valimata ka kolmandas häälevoorus, siis kutsub Riigikogu esimees ühe
Presidendi kõne vana-aasta õhtul Referaat majandusõpetusest Aastavahetusel 2008/09 Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese poolt peetud kõne oli eelnevatest tugevalt erinev ning võttis kenasti kokku eelnenud aasta tähtsaimad sündmused. Samas manitses president rahvast ning meie valitsust erinevate "teelt välja libisemise ohtude" eest ning lisaks Eestile ja eesti rahvale head uut aastat soovimisele kõneles ka meie tulevikust; jagas lihtsaid soovitusi paremaks eluks. Ilmselt seetõttu pälviski selleaastane aastavahetusekõne ka rahva ning kriitikute- ajakirjanike poolehoiu ning kiituse. Selles referaadis toongi välja Ilvese kõnest mõningad katked, mis minu tähelepanu enim köitsid.
Ameerika ülestõusnud asumaade relvajõudude ülemjuhataja. Temast sai moraalne eeskuju ning riikliku ühtsuse kehastus, oma autoriteediga suutis ta vastuoludes lõhestatud kolooniad liita enam-vähem ühtsena toimivaks riigiks. Tema eeskuju nii poliitilises kui ka laiemas, rahvuslik- müütilises mõttes, oli USA-s määrav just Washington rajas presidendiinstitutsiooni suure autoriteedi ja mõjukuse ning kehtestas tava, et president pole ametis üle kahe ametiaja (seda rikkus alles Franklin Delano Roosevelt 1940. aastal). Alates 1889.a. kannavad Washingtoni nime nii pealinn kui ka osariik ning ta on ilmselt tänapäevani üks tuntumaid ameeriklasi maailmas. Presidendikohal järgnes Washingtonile tema aatekaaslane John Adams. George Washington suri 14. detsembril 1799. a. 67 aastaselt.
aastal valiti ta aasta eurooplaseks ja 2001. aastal Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Lennart Meri oli kaks korda abielus. Tal on kolm last ja neli lapselast. Lennart meri on oma eluajal Eesti jaoks palju saavutanud ning oli väljapaistev välisministrina ka välisriikide riigijuhtidele ja tõestas ennast presidendina kahekordsel presidendiks valitud aastal. Tänu temale on meie riik nii kaugele jõudnud nagu ta praegu on. Lennart Meri oli kahtlemata ka Eesti üks armastatuim president. Kasutatud kirjandus. http://www.riik.ee/lennartmeri/?id=26198 http://www.riik.ee/lennartmeri/?id=26208 http://www.president.ee/et/vabariik/riigipead.php?gid=81982 http://vp1992-2001.vpk.ee/est/vp/Elulugu.asp Pildi aadress : http://tartu.postimees.ee/foto/5/0/30805441631d1a736e_2.jpg
Lennart Meri (29.03.1929-14.03.2006 ) Lennart-Georg Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas. Ta lahkus koos perekonnaga varakult Eestist ning pidi kooli üheksa korda ja neli korda keelt vahetama. Lennart Meri oli suur Eesti riigimees ja armastatud president. 1941. aastal küüditati Lennart Meri koos perekonnaga ja kümnete tuhandete saatusekaaslastega Siberisse. Lennart Meri alustas kaheteistkümneaastaselt oma karjääri metsatöölisena. Lennart Meri lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude aastal 1953. Juba ülikooli ajal teenis ta elatist kirjutamisega. Nõukogude võim ei lubanud tal ajaloolasena töötada ja seepärast töötas ta teatris dramaturgina ja Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
