Neid saab jaotada karmideks, hellitavateks, vägivaldseteks, hoolivateks, hoolimatuteks jne. Enamasti on vanemad karmi, hellitava ja hooliva kooslus, või vähemalt minu tutvusringkonnas on nii. Sellised vanemad hoolivad oma lastest, vahest on nad hellitavad ning samal ajal ka natuke karmid, kuna muidu arvab laps, et võib teha mida tahab. Mina arvan, et see on paljude jaoks just ideaalne lapsevanem. Karmid vanemad on need, kes arvavad, et kui nad ei ole karmid, siis kasvab nende lapsest pätt või saamatu isik, nad on oma lapsesse või lastesse nii kiindunud, et ei taha neid kellegagi jagada. Nad tahavad, et nende lastest saaksid teadlased või professorid, üldiselt siis suure palgaga ja tunnustatud isikud. Aga oleme ausad, tavaliselt nii see ei lähe...
Kui sellisel inimesel jääb mingil põhjusel tavapärane kogus narkootikumi saamata, jääb ta justkui haigeks: tekivad võõrutusnähud. Näiteks heroiinitarvitajal tekivad sülje- ja pisaratevool, lisaks kõhukrambid, valud liigestes ja mitmed muud hädad. Eri narkootikumidel võivad võõrutusnähud olla erinevad. Mõnes mõttes on vaimne sõltuvus isegi ohtlikum, sest seda on raskem ära tunda ja endale tunnistada. Inimene arvab tavaliselt, et tema narkootikumide tarvitamine on ajutine ja ta võib selle iga hetk lõpetada. Ei märgata seda, kuidas sõltuvus vaikselt süveneb. Reeglina peavad ainult paadunud narkomaanid ennast narkosõltlasteks. (http://www.narko.ee/et/mis_on_narko) LÜHIKE ÜLEVAADE UIMASTITEKASUTAMISE OLUKORRAST EESTIS Õnnelik olla on suur kunst, kõik tahame olla õnnelikud. Ei ole kunagi olnud ühiskonda, kus kõik...
Harry Potter Harry Potterist endast: Harry elab oma mugudest sugulaste juures (Vernon, Petunia ja Dudley Dursley).Tema vanemad said surma autoõnnetuses. Vähemalt Harry arvab nii. Oma üheteistkümnendal sünnipäeval saab ta teada, et ta on võlur ja ta läheb kooli nimega Sigatüügas. Ta saab ka teada, et ta on kuulus. Kõik võlumaalilmas teavad ta nime. Ta saab ka Sigatüükas sõpru, mida tal pole kunagi tavakoolis olnud. Nende nimed on Ron ja Hermione. Tema sõbraks saab ka Sigatüüka majavaht Hagrid. Sigatüüka direktor on Albus Dumbledore ja selles koolis tuleb käia seitse aastat. Igal...
aasta Ameerika Ühendriikide film, mille rezissööriks on Neil Burger. ,,Kõrvalnänud" on baseerub Alan Glynn'i romaanil "Tumedad väljad". Märgisüsteem, mida hakkan filmis analüüsima on võtteplaanid. Eddie Morra (Bradley Cooper) on kirjanik, kes elab New Yorgis ning töötab oma uue raamatu kallal juba üle kuue kuu, kuigi samas pole veel ühtegi lauset kirjutanud. Kui tema tüdruksõber Lindy (Abbie Cornish) ta maha jätab, arvab mees, et elu on läbi. Siis aga kohtab vana sõpra, kes tutvustab talle uut ravimit nimega NZT, mis aitab inimestel kasutada oma ajupotentsiaali täies mahus. Algus ,,Loomulikult olin paar valearvestust teinud," lausub Eddie filmi alguses, mis öeldakse pimeduses. Filmi avapauk saabub keskplaaniga, mis keskendub metallist uksele. Selleks, et põnevust tekitada ja anda teada, kui oluline see uks tegelikult on, järgneb lähiplaan ehk suurplaan...
Mikael Blomkvist on laostumise äärel ning temaga võtab ühendust Henrik Vanger, kes palub Mikaeli abi perekonnamüsteeriumi lahendamisel. Nimelt kadus 40 aastat tagasi sel ajal 16 aastane olev Harriet (Henriku venatütar) kummalisel kombel. Juhtum leidis aset saarel ning kadumise päeval oli saarelt välja viiv sild suletud liiklusõnnetuse tõttu. Sel ajal toimus saarel Vangeri suguvõsa kokkutulek ja seega arvab Henrik et tegemist on mõrvaga. Suitsukateks palub Henrik Vanger kirjutada veel Vangerite perekonnakroonika.Tsitseerides raamatus ühte lõiku kus Henrik Vanger räägib oma suguvõsast "Minu suguselts koosneb põhiliselt röövitest ülbitsejatest ja käparditest, sellest ei tule mingi paraadportree, vaid vihkamise, sisetülide ja ahnuse lugu". Kui mikael on natuke aega uurinud Hariettiga juhtunut sattub ta saatuse tahtel kokku Lisbethiga. Edasi hakkavad nad juba koos juhtunut uurima...
Ka tema on abiellunud noorena ja ilma armastuseta. Ta suhtub oma abikaasasse üsna üleolevalt, peab teda lakeiks. Esialgu plaanib Gurov Annaga vaid pisikest igavust peletavat seiklust. Mida kauem nad aga suhtlevad seda sügavamaks muutuvad nende tunded. Kuigi Anna peab oma seiklust Guroviga valeks ja arvab , et sellega ei peta ta oma meest vaid ennast ei suuda ta ka suhet lõpetada. Ta teeb endale etteheiteid, arvab et Gurov ei pea temast lugu. Kui nad oma endiste elude juurde tagasi on sunnitud pöörduma ei suuda Gurov Annat unustada, nagu oma varasemaid armukesi. Gurov ei suuda enam rõõmu tunda oma senisest elust ega seltskonnast kellega ta suhtleb. Ta sõidab Peterburgi Annaga kohtuma. Ka Anna ei ole Gurovi unustanud. Nad otsustavad edaspidi kohtuda Moskvas...
Ta kaldub pidama ennast liialt tähtsaks, mis väljendub tema enesekeskses hoiakus. See, mis toimub tema ümber ja juhtub maailmas, on tema arvates kellegi vandenõu tulemus. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). Ükskõik, mis ebaõnn teda ka ei tabaks, või isegi, kui ta ise süüdi on, süüdistab paranoiline isik alati teisi. (Allik etc 2003: 122). Ta võib leida varjatud tagakiusamist ka seal, kus teised selle pealegi ei tuleks, näiteks arvab , et naaber tema une rikkumiseks hommikul kell kuus prügi välja viib ja konteineri kõva pauguga kinni laseb. (Allik etc 2003: 122). Paranoiline isiksus arvab, et ta on õiglane, õilis ja haavatav, teised inimesed on sekkuvad, õelad, diskrimineerivad ja pahatahtlikud. Ta on ettevaatlik ja otsib tähendusi, süüdistab, sest ta usub, et teiste motiivid on kahtlased ja ta peab olema valvas. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007)....
See ahendab omakorda turgu veel, kuni ongi käes suur kriis), struktuurne kriis (uute tootmisvaldkondade (auto- ja masinatööstuse, elektrotehnika) areng 1920-ndail aastail oli väga kiire, teised majandusharud ei suutnud sellist tempot hoida. Uute toodete jaoks polnud aga piisavalt ostjaskonda, kuna tööviljakus kasvas tänu uutele tehnoloogiatele palkadest kiiremini. Mõni majandusteadlane arvab , et kriisi oleks saanud vältida, kui uutesse tööstusharudesse oleks vähem raha investeeritud), majanduse riikliku regulatsiooni puudumine (sissetulekute ebaühtlast jaotumist on samuti peetud kriisi peapõhjuseks, USAs kuulus 1%-le rikastele 63% elanikkonna sissetulekust, samas kui 93%-le vaestele langes vaid 4%sissetulekutest), Euroopa majanduse nõrkus (reparatsioonide ja sõjavõlgade tasumisega hädas olnud eurooplased ei suutnud oma majandust korda seada ega ka Ameerika kaupu osta...
Kuna juba raamat ise räägib kihlveost, mille sõlmisid omavahel Issand ning Kurat, on ka Faust ise ja kogu sündmustik palju müstilisem kui seda oli Shakespeari ,,Hamlet" ja selle nimitegelane. Kuid ei puudu ju sealtki müstika, kui Hamletile ilmutab end isa vaim. Ta juurdleb pidevalt maailma üle ning omaenda olemuse ja vajalikkuse üle maailmas. Ta ei leia endale elus kohta ning arvab , et ta pole austust ja lugupidamist, mis teda tihti saadavad, sugugi ära teeninud. Faust ei uskunud, et suudab nautida elu, seetõttu võttiski ta vastu Mefistofelese pakkumise: Mefistofeles täidab kõik Fausti soovid, ning on ta teener, kuid kui Faust teise ilma jõuab, täidab Faust Mefistofelese soovid. Ta allkirjastas lepingu oma veretilgaga. Kuigi Faust on väga haritud mees, saanud magistri- ja doktorikraadi, arvab ta et ei ole midagi elus saavutanud, ning alahindab ennast...
Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega. Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök. Faust ja Mefistofeles on tänaval. Faust tahab kedagi ära võrgutada. Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse. Faust läheb Margaretta tuppa ja paneb kingituse, milleks on ehtekarp, kappi. Ta lahkub toast. Margareta tuleb tuppa, ta ei tea Fausti käigust, märgab kapis ehetekasti. Ta arvab , et see on emale kingitud. Ema arvab, et see kast on patune ning ei too head. Fausti plaan Margaretta süda võita läks luhta. Ta laseb Mefistofesel teise ehtekarbi Margereta kapi panna. Margareta seda emale ei näita, sest muidu antakse need ehted jälle preestrile. Margarete tahab teada, kes need ehted tõi. Mefistofeles korraldab kokkusaamise. Margarett ja Faust kohtuvad. Nad lähevad aiamajakesse. Seal nad suudlevad. Faust ja Mefistofeles lahkuvad...
Ta külvab halba, ise sealjuures süüst puhtaks jäädes. Belokonskid - kindraliproua Jepatsini sõbrad. Ippolit Borissov - Ganja isa armukese tiisikuse haige poeg. Kolja parim sõber. Ta on surma ootel tigestunud mees, kes kasutab pidevalt vürst Mõskini raha, korterit ja aega. Ta nimetab ka vürsti peaaegu suu sisse idioodiks ja valab tema peale välja viha just tema headuse pärast. Ta on pessimist, kes arvab , et lähenev surm annab talle õiguse teha seda, mida ise paiemaks peab. Darja Aleksejevna - Totski ja Nastasja truu sõber ja seltsiline. Ka kindraliproua truu sõber, kelle heakskiitu too kõiges vajas. Vürst S - Jeptsinite loodetav väimees (Adelaida) & vürst Mõskini hea sõber. Lukjan Timofejevits Lebedev - Rogozini sõber. Igasuguse jõu, rikkuse ja ülemvõimu priitahtlik lakei, teeb mingi erilise vaimustusega igasuguseid alatusi ja võtab neist osa...
Dorian teab sisimas, et varem oleks ta saanud veel oma hinge päästa, kuid siis pole enam midagi teha, ta ei muuda oma kombeid. Vaid lord Henry on püsinud ta kõrval kõik need aastad, ainus tõeline sõber, kuid ka tema ei tea seda kiivalt hoitud saladust. Kui Basil tuleb Dorianilt aru pärima, mis jutte temast räägitakse ja kas ta on nendele kuidagi alust andnud, näitab Dorian talle mingis meeltesegadushoos portreed. Basil on sokeeritud, ja arvab et Doriani on veel võimalik päästa, ta tahab et Dorian temaga koos palvetaks ja püüaks paremaks saada. Portree, ta enese kätetöö taoline muutus näib talle kohutav. Ta on nii meeleheitel, et ajab Dorian veel rohkem närvi, ja endale aru andmata lööb Dorian Basilile noa selga. Ta hoiab seda kuritööd enesest eemal ega suuda isegi uskuda, milleni ta lõpuks langenud on. Tänu ühe vana keemikust sõbra santazeerimisele saab ta laibast märkamatult lahti ja keegi ei kahtlusta teda....
16. Peale seda, kui Ivo Gabrielile noa rindu torkab ja ta jõkke käsib visata, leiab Gabrieli jõekaldalt ta isa Gavrilo ja ta ravib ta terveks. Ivo läheb samal ajal oma väega Tallinna ja seal saab Agnes taas oma isaga kokku ja isa käsib tal ikka veel Ribisteriga abielluda. Agnes arvab , et Gabriel on surnud ja ta on raske südamega nõus. Kirikus, kui on Agnese kord jah öelda, näeb ta Gabrieli ja selle asemel, et öelda jah, ütleb ta:"Ei, ja tuhat korda ei!" Hiljem samal päeval kohtub Agnes Gabrieliga ja Gabriel ütleb talle, et ta läheb koos isaga Venemaale, aga ta tuleb tagasi ja võtab Agnese kaasa. Agnese isa läheb oma sõjameestega retkele ja paneb Agnese kloostrisse, sest too ei taha Ribisteriga abielluda. Kloostris, aga Agnese tädi Magdalena Zoege praktiliselt...
Kui sa meediaga hästi läbi ei saa siis meedia muudab sind teiste ees pahaks inimeseks. Nii lihtne see ongi. Kokkuvõtteks ütleksin, et autor on töös vastanud oma tõstatatud küsimustele ja on need ära põhjendanud, kuid pole töösse väga süvendadult suhtunud. Tooksin ka välja selle, et autor pole kordagi enda arvamust esitanud, mida ta kindlasti tegema oleks pidanud. On toetutud vaid artiklitele, kuid pole põhjendanud, kuidas tema antud asjast arvab . Kuna teema pealkirjas on öeldud ära meedia roll maailmas, siis oleks autor pidanud ka olema rohkem informeeriv terve maailma seisukohalt, kuid autori püstitatud näited on enamasti Eesti kohta....
Palgaarmee teke- Värvati vabatahtlikke, sõdur sai palka ja võis arvestada sõjasaagiga. Palgasõdur ei huvitunud väga rahvast või riigist, vaid eelkõige heast teenistusest. Lahingus jagati jalavägi kolmeks: eel,-pea- ja järelvägi. Ratsavägi ja suurtükivägi, kuid nende osatähtsus oli väiksem. Kõrgemad sõjakoolid asutati 18.sajandil. Absolutism- piiramatu, jagamatu võim, mille puhul valitseja arvab , et on võimu saanud jumalalt Valgustatud absolutism- piiramatu, jagamatu võim, mille puhul valitseja teab, et on võimu saanud rahva valimise tulemusena 1648- Vestfaali rahu Kolmekümneaastase sõja lõpetamiseks 1776- Põhja-Ameerika võttis vastu Iseseisvusdeklaratsiooni Puritanism 17.saj Inglismaal: Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. *puritanism on kalvinismi erikuju...
Kuressaare Ametikool Ingrid Heinala NOORED JA ALKOHOLIPROBLEEM Artikli analüüs Juhendaja: Anne Rand Kuressaare 2007 Valisin kommenteerimiseks Oma Saare artikli "Noored ja Alkoholiprobleem". Peamine teema keskendub noortele ja nende harjumustele alkoholi tarbimise suhtes. Artiklis arvab autor, et alkoholi tarbimine noorte seas pole probleemiks. "Alkoholitarbimine pole probleemiks seni, kuni alkohol meie elu mõjutama ei hakka. Kindlasti tekib nüüd küsimus, et millal hakkab alkohol meie, noorte, elu mõjutama." (Heinala, 2007). Edasi lisab ta, et see muutub probleemiks sel juhul kui alkoholi tarbimine muutub regulaarseks. Näiteks nüüd kooli ajal igal nädalavahetusel. Autor lisab "Alkohol kahandab mõtlemisvõimet ja kui nii noorelt regulaarselt juua, siis on...
Seetõttu Kohanemus on organismi võime kaitsta end levivad need ohtlikud haigused ka mitte mürgitamisreaktsiooni eest, kui narkootikumi või narkomaanide seas ja on ohtlikud kõigile. muud uimastit manustatakse korduvalt. Kuigi aine Spetsialistid ütlevad, et aidsi nakatuvad kõigepealt kogus jääb samaks, väheneb aine mõju. narkomaanid, siis prostituudid. Nende järel Narkootilise aine kasutaja aga arvab , et ta kannatab vastsündinud, kes saavad viiruse oma vanematelt. rohkem, ning seetõttu peab varasema mõju Ja viimaks täiesti tavalised inimesed. saamiseks annust suurendama. Enimlevinud konfiskeerimisjuhtude arv...
Arvatakse, et politseid võtavad sellepärast altkäemaksu, et nende palk on väike ja sellega ei ela ära. Kuigi Ida politseiprefektuuri teenistusosakonna politseidirektori Raivo Palu sõnul maksab politsei oma töötajatele seaduse poolt ettenähtud palka, pluss veel kaks korda aastas preemiad parematele. Kuid tundub siiski, et ahvatlusele ei suudeta vastu panna. Jõhvi politseiosakonna vanemkonstaabel Andri Karp arvab , et pistisepakkujaid on ikkagi vähemaks jäänud, sest rikkujad, kes reegleid regulaarselt eiravad, saavad lõpuks aru, et ei ole mõtet pakkuda. Kokkuvõtteks võin öelda, et on väga erinevaid inimesi. Need, kes on ausad ja peavad kinni seadusest, teised aga sellised, kes lihtsalt ostavad ennast olukorrast välja....
Ta meenutab lapseliku vaimustusega koos veedetud aegu, ja tahab, et Stradlater küsiks talt kabe kohta (Jane ei tahtnud kunagi käia tammiga, Holden tahab teada, kas ta seda ikka veel ei taha). Stradlater lubab küsida, kuid Holden teab juba ette, et ei küsi. Kui Stradlater on läinud, tuleb jälle Ackley ja Holdenil on isegi rõõm teda näha, kuna ta viib ta mõtted mujale. Õhtul on söögiks biifsteek ja Holden arvab , et selle pärast, et kui järgmine päev lapsevanemad külla tulevad, siis küsivad nad oma võsudelt, mis eile õhtul süüa said ja nood vastavad biifsteeki (jääb kooli toidust hea mulje). Holden läheb koos sõpradega linna (Mal Brossard ja Ackley), kinos pole aga midagi huvitavat, niisiis süüakse, mängitakse mänguautomaadiga ja minnakse internaati tagasi. Mal hakkab bridzi mängima, Ackley jääb Holdeni tuppa lobisema, kuigi Holden püüab temast lahti saada...
Arvan, et riigikord, mis oli kõrvale heitnud meistri, kaotas kõige rohkem. Oma kitsarinnalisuses ei suutnud see eristada terasid sõkaldest ning eelistas tõeliselt innovatiivsele romaanile lihtsaid, isegi lapsikuid luuletusi traktoristidest ning viljapeadekoristamisest. Bulgakov naerab tolleaegse literaatide kõrgkihi üle, nende tõusiklikkuse üle. Naeruvääristab tolleaegset situatsiooni. Ehk arvab Bulgakov, et see Venemaa, mida tema tundis, ei olnud väärt meistri romaani, ei olnud väärt tõde. Süsteem, mis püüdis välja juurida tõde, ei pidanud saama Kristust risti lüüa. Kristus sai päästetud  teisel ringil. Kuid parem hilja kui mitte kunagi. 10 Mihhail Bulgakovi "Meister ja Margarita"...