...........................................................3 2. Loogilised uurimused..........................................................................................................4-6 3. Husserli peamised tööd...........................................................................................................7 Kasutatud materjalid..................................................................................................................8 1. Elulugu Edmund Husserl (8. aprill 1859 Prossnitz – 26. aprill 1938 Freiburg) oli fenomenoloogilise filosoofia rajaja. Ta sündis Austria- Ungari impeeriumis Määrimaal Prossnitzis. Tema vanemad olid juudid. Isa tegeles riideäriga. 10-aastaselt alustas Edmund õpinguid Viini Reaalgümnaasiumis. Aasta hiljem hakkas ta käima Olmützi Riigigümnaasiumis. Ta oli keskpärane õpilane, kes
early 20th century to make our concepts precise. The model of this procedure was science. Emphasis in contemporary analytic philosophy is on language and meaning, and meaning is understood as a relation between language and objective reality. Thus, understanding the structure of language is what reveals the structure of reality. Continental Philosophy At the same time that analytic philosophy was emerging, E. Husserl was developing his "phenomenological" approach to philosophy. He too emphasized high standards of clarity and precision, but sought them more in the rigorous description of our immediate experience (the phenomena) than in the logical analysis of concepts or language. Continental Philosophy In "Being and Time" Heidegger turned phenomenology toward "existential" questions about freedom, anguish and death. Later, French thinkers influenced by Husserl and
sajandist mõjutanud teatavat parempoolset poliitilist mõtteviisi, mis kujunes fasismi sugulaseks Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale... heegellus, marksism, eksistentsialism, analüütiline filosoofia- hõlmavad suurt osa Hegeli- järgsest filosoofiast suur panus tunnetusteooriasse on jätnud sügava jälje kõikidele filosoofia aladele dialektika rakendamisega ja teaduse aktuaalsete probleemide sügava analüüsimisega lähtuvad Husserl, Heidegger ja Sartre William James´i pragmatism rajaneb osaliselt Hegeli-kriitikal Kolm võtmeideed: reaalsust võib mõista vaid ajalooliste seletuste kaudu maalima ajaloo struktuur on mõistuspärane ja võti selle mõistmiseks peitub arenguseaduses ehk siis dialektikas ("arenguseaduseks") võõrandumine Teised Hegelist "Aristotelese suhe talle eelnenud hellenistliku mõtte arenguga on samasugune nagu Hegeli suhe kogu eelneva filosoofia arenguga alates
· James: inimese religioosne kogemus on reaalne MARTIN HEIDEGGERI · Kierkegaardist alates on eksistentsialism arenenud kahte paralleelset rada: kristlik ja humanistlik · Kristlike eksistentsialistide hulgas on väljapaistvaimad Karl Barth, Paul Tillich ja Rudolf Bultmann · Vaatleme järgnevalt humanistlikku koolkonda kuuluvat Martin Heideggeri · Martin Heidegger (1889-1976) sündis Badenis Saksamaal, Freiburgis õppides oli õppejõuks Edmund Husserl (1859-1938) · Heideggeri astumine natsiparteisse pani pitseri ta isikule · Peateos "Olemine ja aeg" (1927) · Husserl lähtus Descartes'ist, et meil kõigil on midagi, mille olemasolu on vaieldamatult kindel teadmine oma teadvusest; samas nõustus Husserl Hume'iga, et lauda vaadates näeme me lauda, mitte ennast lauda vaatamas · Husserli arvates tuleks neid objekte uurida meie teadvuse objektidena, teadvuse ja selle objektide uurimist nimetatakse fenomenoloogiaks
esindajatelt selgitusi. «Selline vinduv kriis kahjustab oluliselt Eesti mainet, Põhjamaade ettevõtted on siia palju investeerinud ja sellised kriisid, mis jäävad lahendusteta või mis tekitavad küsimusi, panevad neid muretsema,» nentis tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis. · Väärtuskasvatuse riiklik õppekava Eelmise sajandi kolmekümnendate aastate lõpus siit ilmast lahkunud saksa filosoof Edmund Husserl leidis, et inimtaju uurimisel maksab asetada kõik tajuvälised küsimused sulgudesse. Selle juures, kuidas inimene näeb tooli, ei oma mingit tähtsust küsimus, millised on puu ja polstri füüsilised-keemilised omadused. Vaadeldes riigijuhtide mainet ja mõju riigile, pole oluline, kas keegi tegelikult ka varastas, pettis ja vägistas. Tähtsad on asjade näivad väärtused, mis oma subjektiivsuses on igati objektiivsed
Eksistentsialism ei kasuta inimese kirjeldamisel asju mudelina. Asja me mõistame, kui teatud omadustega substantsi ja sellel on kindel olemus. Inimesel seda ei ole. Inimene peab esmalt ennast alles selleks tegema, kes ta on. Inimest ei saa selletõttu asjadele omaste kategooriatega haarata ja sellele vastavalt interpreteerida. 4. Meetodist lähtudes on eksistentsialistid rohkem või vähem fenomenoloogid. Nad on huvitatud oleva vahetust haaramisest. Ja siiski on nende lähtepunkt ja eesmärk Husserl'i omast kaugel. Mida too soovis "olemusena" haarata, olid üldised, igavesed, objektiivsed olemused ja olemuslikud seadused. Konkreetsest eksistentsist püüdis Husserl just seda sulgudesse asetades mööda minna. 5. Eksistentsialism on dünaamiline. Eksistents pole mingi muutumatu olemine, vaid oma olemuselt aja ja ajalikkusega seotud. See on AJAS-OLEMINE. Aeg ja ajaprobleemid on selletõttu eksistentsialismis alati erilise vaatluse all. 6
Selle asemel asus ta õppima teoloogiat Freiburgi ülikoolis, kuid vilets tervis sundis teda loobuma preestriametist ning valis selle asemel filosoofia, matemaatika ja loodusteaduse kursusi. Freiburgis sai Heidegger doktorikraadi 1913, kuid vahele sega Esimene maailmasõda. Ta astus sõjaväkke, ehkki kehv tervsi lühendas ta teenistusaega ning Heiddeger pöördus tagasi teaduse juurde, saades 1915 Freiburgis lektoriks. Järgmisel aastal jõudis Freiburgi Husserl, kelle töid ta oli õppinud; pärast lühikest katketust 1918, mil ta kutsuti teenistusse Läänerindel, sai temast Husserli assistent. Viie aasta jooksul saavutas Heidegger oma loengutega kuulsuse Aristotelese tõlkijana. 1923 siirdus ta Marburgi abiprofessoriks. Ehhki tema õppetööd hinnata kõrgelt, oli talle takistuseks publikatsioonide puudumine ning 1927 oli ta sunnitud avaldama oma raamatu Sein und Zeit (,,Olemine ja aeg") lõpetamata versioon
Vastupidi, Husserli eesmärgiks oli filosoofia range teadusena algusest peale uuesti kindlale vundamendile üles ehitada. Niisiis leiab fenomeloogia oma kindla lähtepunkti, püsides metoodilise rangusega teadvuses vahetult ilmneva, s.o. fenomenide evidentsi piirides. Ent tuleb meeles pidada, et kui varem oli filosoofia uskunud enda olevat sunnitud tagasihoidlikult rahulduma tunnetusteooriaga, siis fenomeloogia tegi taas kättesaadavaks terve kogemusmaailma rikkalikkuse. Kui juba Husserl oli tegelenud inimese tajuvälja ehitsega, siis Prantsusmaal võttis fenomeloogia lisaks suuna eksistensialismile. Eriti selge väljenduse andis sellele Maurice Merleau-Ponty oma varases suurteoses ,,Taju fenomenoloogia". Eksistensialism 20.sajandi mõjukamaid filosoofiasuundi, eksistentsialism, mida paljud peavad lausa selle sajandi olulisimaks filosoofiaks.Üks 20.sajandi olulisimaid filosoofe oli kahtlemata Heidegger
pisimagi elusolendi elu, seades nad ühele pulgale ükskõik milliste suuremate või keerukamaks arenenud eluvormidega. Omailma ja eluilma kontseptsioon annab meile võimaluse mõista maailma teisel tasandil kui meie mõtteid kitsendaval teaduslikul teel ning paneb aru saama iga liigi ja isendi ainulaadusest ja eripärasusest ning võrdväärusest kõgi teiste elusolenditega. Eluilm kui subjektiivne ja relatiivne maailm, nagu selle looja Edmund Husserl seda defineerib, tähendab ka seda, et mitte ainult maailma nägemine pole subjektiivne, vaid ka kõik selles maailmas ning kõikidele nähtustele antavad tõlgendused on subjektiivsed ka Husserli enda kontseptsioon, tema järgijate täiendused ja arusaamad ning ka kirjutaja käsitus nendest. 9
positivistide ja noore Wittgensteini – ja üle nende filosoofia vanemate teadusliku suunitlustega traditsioonideni. On veel „pragmaatiline pööre“ ehk siis analüütilise liikumise osa. Selle juured on pragmatismis ja samas ka Wittgensteini hilisfilosoofia mõjudes. Analüütiline ja kontinentaalne: jaotus filosoofias 20saj Lääne filosoofia jaguneb – analüütliseks ja kontinentaalseks – esindajateks kaks suurjuku Gottlob Frege ja Edmund Husserl. Mõlemale traditsioonile on omane sisemine õpetuslik heterogeensus. Erinevad üksteisest filosoofilise stiili poolest. Kiiresti on saabumas aeg, mil pole enam kasulik vastandada neid kahte traditsiooni tervikuna. Mõlema traditsiooni sisemised lahknevused on lihtsalt liialt ilmsed ja taustalt liialt keerukad. Descartes on kaasaegse filosoofia isa. Descartes võib olla tähtis tegelane filosoofia ajaloos, kuid tema
vaatlus. 17. holistlik idealistide õpetus nüüdisaegses kodaniku filosoofias. Maailm koosneb tõusu joones arenenud jagamatus tervikuist, miga ühendab seesmine mittemateriaalne faktor. (tervikut haarav) 18. idealism olev tervenisti on vaimne, ülemeeleline. 19. materialism olev tervenisti on materiaalne, meeleline. 20. subjektiivne idealism olev piirdub tunnetava subjekti teadvusseisudega (Barkeley, Fichte, Husserl). 21. objektiivne idealism olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik (Platon, Spinoza, keskaja filosoofid, Hegel). 22. monism kui tunnistatakse olevana täielikult üksnes ühte printsiipi (mateeriat või vaimu) nind teist peetakse eksiarvamuseks, meelepetteks. (Parmenides, Berkeley, materialism, neorealism, Marx). 23. dualism olev koosneb mõlemast poolusest, kuigi alati seejuures öeldakse, kummal on eelis asend
Lisaks keeleteemadele on oluline ka inimene ja tema suhe maailmaga. Sellest tulenevalt tekib eksistentsialism ja ka fenomenoloogia. 20. saj on väga tugevalt uurimise all ka ühiskond ja kultuur. Nendesse suhtutakse kriitiliselt. Kujunes välja ka elufilosoofia, mis püüdis inimest tagasi tuua elementaarsuse ja lihtsuse juurde. Filosoofiliseks uurimisteemaks kujuneb ka ajalugu. Püütakse seletada ajaloo protsesse ja seda, mis on kauges minevikus toimunud. Husserl rajab fenomenoloogilise filosoofia, millest saab 20. saj üks mõjukam koolkond. Fenomenoloogia esitab nõude hoiduda filosoofias kõigist rutakatest maailmaseletusviisidest ja analüüsida eelarvamustevabalt kõiki meie teadvuse sisusid. Fenomen e ilming on filosoofias see, mis kogemusele või mõistmisele alati enne igat üksikut kogemust eelneb. Fenomen on see, mis meil juba ees olemas on. Tänu sellele me üldse mõistame midagi. Husserl veendus varakult, et
määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Ühiskonna arengus eristatakse viis formatsiooni: 1.ürgkogukondlik eraomandit pole 2.orjanduslik Vana- Kreeka, VanaRooma 3.feodaalne keskaegne Lääne Euroopa kuni 19. sajandini 4.kapitalistlik industriaalrevolutsiooni produkt 5.kommunistlik selle esimene aste on sotsialism Fenomenoloogi alused Edmund Husserl Edmund Husserli fenomenoloogia reduktsioonid.Fenomenoloogiline filosoofia ehk fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni. Fenomenoloogia saanud alguse Edmund Husserli fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust intentsionaalsena Fenomenoloogia esitab nõude, hoiduda filosoofias kõigist liialt rutakatest maailma 17
Los Angeles: SAGE. Lester, S. (1999). An introduction to phenomenological research. Taunton UK: Stan Lester Developments. [2012, aprill 7]. http://www.sld.demon.co.uk/resmethy.pdf Munhall, P.L. (2010). Nursing Research: A Qualitative Perspective. Burlington, MA: Jones & Bartlett Learning Randolph, J. J. (2008). Multidisciplinary Methods in Educational Technology Research and Development. Hämeenlinna: HAMK Publications. Tammo, J. (2008). Edmund Husserl. [2012, aprill 7]. http://mcv.planc.ee/misc/doc/filosoofia/oppematerjalid/Joosep%20Tammo%20- %20Edmund%20Husserl.pdf Ulanovski. A. M. (2007). , . . 2. , 130-149. 11
jooksul veensid ratsionaliste, et tõsikindel teadmine on võimalik ning tuleneb mõistusest enesest. 2. Usk inimmõistuse võimetesse ning sellesse, et maailm on inimmõistusega tunnetatav, seal ei ole midagi üleloomulikku või irratsionaalset. Selles tähenduses on ka empirism ratsionalistlik. Ratsionalism selles tähenduses vastandub irratsionalismile. fenomenoloogia 1. 20.sajandi filosoofia suund ja meetod, millele pani aluse Edmund Husserl. Fenomenoloogia seab eesmärgiks kirjeldada inimese kogemust vahetult niisugusena, nagu see on, uurimata kogemuse päritolu jms, mis jääb ajaloolaste, sotsioloogida, psühholoogide jt ülesandeks. 2. Varem on terminit fenomenoloogia kasutanud ka Hegel, kelle "Vaimu fenomenoloogia" on uurimus vaimu (teadvuse) arengust ja väljendustest (fenomenidest). hermeneutika vanade tekstide, kunstiteoste jm tõlgendamise ja selgitamise õpetus (kr. k seletus- või tõlgenduskunst)
närviülekande kiirus. trikomaatiline värvinägemise teooria. Broca - I kes jälgis käitumuslikku häiret ning seejärel tegi kindlaks koha ajus. Weber - erinevad tundlikkused. Wundt - eksperim. psy. valiv tähelepanud, voluntarism, teadvus = kogemus. Flourens - eemaldas aju osi ja jälgis käitumist. Fechner - psühhofüüsik. sosin vaikses ruumis vs mittevaikus. absolut. lävi. Teised varj. lähenemised: Bretano - intentsionaalsus Stumpf - kuulmisvõime Geštaltpsy Husserl - põhiomadused, millele ph suunatud vs ph kirjeldamine. Külmpe - kujutlastevabad mõtted. süstemaatiline eksperiment. introspektiiv. Ebbinghaus. õppim protsess, mõtted jadad. uuris õppimist ja mälu. Darwin - evolutsiooniteooria, looduslik valik, adaptiivsus, individuaalsed erinevused. Galton - ilmakaart. sõrmejäljed. intelligentsus päritud -> valikuline aretus. I küsimustik. Binet - mentaalsete protsesside otsene mõõtmine. erinevuse uurimine.
ideoloogiaga/maailmavaatega nii harjunud. Nt tüüpiline on feministlik lugemini, kui hollywoodis kaamera käitub kui mehe silm, mis naise ihaobjektiks muudab · esimesed kaks on mõistmise tasand, järgmised kaks on need tasandid, milleni jõuatakse teksti interpreteerides(pm asi,millega peaks kultuurianalüütik-kriitik tegelema) · protsessid: 1) MÕISTMINE Semiootiline hermeneutika P. Rocoeur püüdis ühendada psühhoanalüüsi, semiootikat ja .... · E. Husserl püüdis ületada lääne mõttelaadi s a) subjekti ja objekti eristust meie oleme subjekt, kes saadab aktiivsuse objekti kallale (töötleb keemilise preparaadiga ja objekt ütleb, halasta mu peale), lootes, et objekt hakkab meile midagi pajatama (piinamine nt või koostöötaoline nähtus) --> see skeem kogu lääne mõttelaadi aluseks, me oleme sellega nii harjunud, et arvame, et see on normaalne. Husserl ütleb, et see on ainult üks koolkond lääne mõttelaadis
Kui inimesed kindlustunde leiavad, kasvavad võimalused, leida rõõm ja selle kaudu näha ka võimalusi. Platon leidis, et laps omab sündides mõisteid igavese ideaali kohta, ilu kohta meid ümbritsevas maailmas. Aristoteles rõhutas, et inimesed omandavad sellise teadmise asjade vormist ja mateeria võimalustest, kui nad on aktiivsed ja nende kallal töötavad. Mõned neist, nagu John Locke, Berkeley ja Husserl, on vastupidiselt Platonile väitnud, et lastel puuduvad kaasasündinud võimed ning nad sünnivad hoopis tabula rasa, puhta lehena. On esitletud mitu tulemust, mis osaliselt kinnitavad Platoni teesi, et me sünnime mingite kindlate võimetega ümbritsevat maailma mõista, võimega näha midagi jäävat. Ehrenfels väitis, et üksikud helid ei seleta muusikateosest saadavat elamust. Helide mõistmiseks tuleb neid tunnetada ühises kontekstis,
Nobeli kirjanduspreemia 1957. Tuntud esseed: ,,Sisypose müüt" ja ,,Mässav inimene". Temalt pärineb ütlus, mis sobib hästi inimesena elamise motoks: ,,Peaaegu kõik halb, mis on siin maailmas, tekib eranditult rumalusest, ja hea tahe võib niisama palju halba tekitada nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta." MARTIN HEIDEGGER (18891976) Heidegger ise ennast eksistentsialistiks ei pidanud. Ta on rohkem fenomenoloogia esindaja. Fenomenoloogia rajas Edmund Husserl. Husserl tõi muuhulgas käibele termini Lebenswelt (Eluilm; Life-World; Ziznennõi mir). Põhiteos ,,Sein und Zeit" (1927) (,,Olemine ja aeg"). Heideggeri kaks tehnikaüliõpilaste jaoks olulisemat artiklit: ,,Filosoofia lõpp ja mõtlemise ülesanne" ja ,,Küsimus tehnika järele". Heideggeri mõtlemise üks komponent on olemine (Sein). Sokratese-järgne filosoofia, kuhu kuulub ka näiteks Kanti metafüüsika, ei tegele ega saagi tegeleda olemisega. Heideggeri
3. Hermeneutiline ring ( tervikut mõistame osa kaudu, osa terviku kaudu ) Wilhelm Dilthey ( 20. saj algul tekitab uue hermeneutilise laine ) Martin Heidegger ( 1880-1976 ) Hans-Georg Gadamer ( 1900-2002 ) ,,Tõde ja meetod" ( kujundab koolkondlikku hermeneutilist ringi ) Fenomenoloogia ja lugejauurimus ( uurib teaduse sisu ) 1. Lugeja ja tekst 2. Fenomenid ( asjad sellistena, nagu me neid teadvuses tajume ) 3. Retseptsiooniesteetika Edmund Husserl (filoloogiline suund ) Roman Ingarden 33. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). Esialgu ei olnud psühhoanalüüs kirjandusliku suundumusega. Arenes välja psühholoogiast, psühhiaatriast. Tähtsad on autor, tegelane keel ( autorikeskne, psühhoanalüütiline keelekasutus ). Teadvus, eelteadvus ja mitteteadvus e alateadvus. 34. Uuskriitika ja tekstikeskse vaatenurga võidulepääs 20
Sõna fenomeloogia tähendab fenomenide uurimist.Fenomenid on asjad, nagu me neid teadvuses tajume, erinevalt asjadest, nagu nad tegelikult ja meie kogemusest sõltumatult on. Fenomeloogia on järelikult meie teadvuse kogemuses olevate asjade uurimine; selle uurimine, kuidas inimene asju tajub ja kogeb, kuidas asi inimese kogemuses välja paistab e. ennast näitab ning milline on selle kogetava asja tähendus ühe kindla kogemusakti raames. Kas taju on objektiivne või suunatud? Husserl: Taju peab olema suunatud. Mälu räägib taju juures kaasa. Kõik maailmas avaneb inimesele läbi suunatud pilgu. Husserl toob kaks tähtsat mõistet: 1) eluilm – vaimne taust, oleme harjunud teatud asju tähele panema, osa mitte; eluilm määrab meie vaate; eluilm on väärtus iseenesest; eluilm on mingi soovide, uskumuste, mälestuste kompleks, mis määrab ära selle, kuidas midagi näeme, 2) piirsituatsioon – arusaam tajust laieneb; hetked,
Heidegger ja Hans-Georg Gadamer. b. Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist. Kirjanduses uurib fenomenoloogia inimeste arusaamu ja käsitlusi kirjandusmaailmas. Käsitleb lugeja ja teksti suhet, sealseid fenomene (kuna ilukirjanduse puhul on ju tegemsit kunstilise fenomeniga) ning samuti uuritakse retseptsiooniesteetikat. Tähtsamateks nimedeks on Edmund Husserl (fenomenoloogilise filosoofia rajaja) c. Stanley Fish (Kui teksti tähendus luuakse teksti ja lugeja vahelisel kokkupuutel, siis miks on nii palju sarnaseid interpretatsione, kui aga tekst ise kannab tähendust, siis miks on olemas nii palju erinevaid interpretatsioone. Ka - pole olemas objektiivset teadmist, teadmine on alati sotsiaalselt konstrueeritud) 34. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes
järelduskäikude jms suhtes. 3) Oma enese eelduste suhtes. … kriitilisuse tagajärjeks võib olla Sokrates – mõisteti Ateenlaste poolt surma Seneca – ajendati Nero poolt enesetapule Abelard – teoloogid põletasid tema teose Kolmainsusest Bruno – põletati elusalt süüdistatuna ketserluses Locke ja Hobbes – sunniti minema eksiili Hume – šoti ülikoolid ütlesid ära professorikohast Voltaire, Diderot jpt – vangistati Kant – oli tsensuuri ohver Fichte, Husserl ja Russell – sunniti loobuma oma ametikohtadest ülikoolis 4. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes. Sokratese ja Jeesuse erinevus: - Selles mõttes erineb filosoofia religioonist. - Filosoofia ei paku taevalikke ilmutusi, valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. - “Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist.
Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? · ....teadmine lähtub kogemusest, mis on ühel või teisel viisil struktureeritud ning teadmiseni on võimalik jõuda uurides seda, millised on need asjad, mida ma kogen. Kõik mida ma tunnen, tean, moodustab mu kogemused, selle sisu ongi fenomenoloogia. · F. ei ole kogemus piiritletud empiiriliselt. · Edmund Husserl: Loogilised uurimused, 1900. : noees mingi kogemise akt, minu teadvuse tegevus ja noeem fenomen ehk igasugune teadvuse sisu/ühik, mis minu teadvuse voos minust läbi käib. · Intentsionaalsus avatud suunatud asjade poole, Heidegger ütleb: asjadel on omadus end meile näidata. minu teadvus on suunatud, noeemid on suunatud st. ma tajun oma meeltes seda eset ennast, mitte seda pildikest
terviklike, sisukate kogemuste vaatlemisele. Carl Stumpf (1848-1936) • Uurimused kuulmisvõime kohta – tülitses Wundtiga. • Uurimisobjektiks mentaalsed fenomenid, mitte teadvuse elemendid. Sisukate mentaalsete ühikute uurimine. Ei pea mentaalseid nähtusi tükkideks lammutama – vaja uurida terviklikke ühikuid nii nagu need inimestele ilmuvad. • Fenomenoloogia teke – sellest arenes omakorda geštaltpsühholoogia. Edmund Husserl (1859-1939) • Terviklike, sisukate subjektiivsete kogemuste uurimine • Kahte tüüpi introspektsioon – üks intentsionaalne ja teine subjektiivne. • Puhas fenomenoloogia – keskendub subjektiivsetele introspektsioonile kuna see omakorda keskendub mentaalsete operatsioonide põhiolemusele. • Teadvuse taksonoomia - Vaimsete nähtuste põhiolemuse tundmaõppimine peaks eelnema eksperimentaalsetele uurimustele (näiteks inimese interaktsioon
objektiivne. Sellise reaalsuse tekkimise tingimuseks on tähendusloome mehhanismide olemasolu. Lisaks nendele mehhanismidele on inimse suhe maailmaga vahendatud kultuurilise “sümbolsüsteemiga”, mis muudab inimese omailma kultuurisõlteliseks reaalsuseks. Tänu sümbolsüsteemile ei ole inimene ainult füüsilise, vaid ka sümboolse maailma elanik. 16. Mida mõistab rahva kultuuriruumina Edmund Husserl? [Kultuurifilosoofia, lk 57] Rahva kultuuriruum on Edmund Husserlil (1859 - 1938) ühe rahvusliku kogukonna jagatud kultuuriline omailm. See on individuaalsete reaalsuste kogum, mida tajutakse ühiselt kehtivana. Intersubjektiivne reaalsus, kus see kuidas me asju kogeme on mõjutatud sellest, kuidas me arvame ka teised neid kogevat. Rahva kultuuriruumi liikmena tunneme,e t see keskkond on meile loomulik. Me atjume, et see kultuuriruum kehtib abjektiivse reaalsusena kõigile kogukonna
eesti tutvustuse (V. G-R) Positivism ning ajalooline ja võrdlev meetod - rass, miljöö, moment - faktid ja põhjuslikkus - autor, rahvuskirjandus, ajalugu August Comte Hippolyte Taine Georg Brandes Hermeneutika - tõlgendus ja mõistmine - tekst, keel - hermeneutiline ring Wilhelm Dilthey Martin Heidegger (18801976) Hans-Georg Gadamer (19002002) Fenomenoloogia ja lugejauurimus - lugeja ja tekst - fenomenid - retseptsiooniesteetika Edmund Husserl Roman Ingarden Wolfgang Iser (19262007) Hans Robert Jauss (19211997) Stanley Fish 9. SLAIDSHOW Strukturalism - metoodilisus, objektiveerivus - sünkroonia - keel - struktuur, märk - elemendid ja funktsioonid - binaarsed opositsioonid Genfi koolkond Ferdinand de Saussure keel (langue) / kõne (parole) Formalism - keel - poeetika Viktor Sklovski (18931984) Juri Tõnjanov (18941943) Boris Tomasevski Vladimir Propp Roman Jakobson Praha lingvistikaring - keel - fonoloogia
Privaatkeelt ei saa olla. Descartes kui ainus mõtleja maailmas ei saa hakata mõtlema, sest tal pole vastest, kellega argumenteerida. Üksikul lausel ei ole enam motet. Korrektse keelejasutuse puhul ei tohi keelemängu segada (religion ja kultuur). Ebakorrektne kui väidame midagi, mille korrektsust ei suuda tõestada. Keelemängud osaliselt kattuvad. Perekondlike sarnasuste mõiste läbiv sarnasus,, terve süsteemi või struktuuri sarnasus. FENOMENOLOOGIA ALUSED EDMUND HUSSERL. Fenoloogi suund ja anlüütiline meetod filosoofias. Analüütiliste filosoofide jaoks ei ole nende eelkäijate tööd vastuvõetavad. Astusid vastu Hegelile, keda huvitas kõik üldine, ei keskendunud millelegi konkreetsele. Fenomenoloogia saanud alguse Edmund Husserli fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust intentsionaalsena
Tähtsaimad hermeneutika nimed on Wilhelm Dilthey, Martin Heidegger ja Hans-Georg Gadamer. Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist. Kirjanduses uurib fenomenoloogia seda, et uuritakse inimeste arusaamu ja käsitlusi kirjandusmaailmas. Käsitleb lugeja ja teksti suhet, sealseid fenomene (kuna ilukirjanduse puhul on ju tegemsit kunstilise fenomeniga) ning samuti uuritakse retseptsiooniesteetikat. Tähtsamateks nimedeks on Edmund Husserl (fenomenoloogilise filosoofia rajaja); Roman Ingarden. Wolfgang Iser (19262007), saksa kirjandusteadlane ja Hans Robert Jauss (19211997) uurisid autori ja lugeja "ootushorisontide" kokkusulaminest või dialoogi tekstis, ("ootushorisont" - ajalooliselt kujunenud kultuurikonventsioonide väärtuste kogum). Ning Stanley Fish (Kui teksti tähendus luuakse teksti ja lugeja vahelisel kokkupuutel, siis miks on nii palju sarnaseid interpretatsione, kui aga tekst ise kannab tähendust,
asume, tähtsaimad hermeneutika nimed on Wilhelm Dilthey, Martin Heidegger ja Hans- Georg Gadamer. Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist, kirjanduses uurib fenomenoloogia seda, et uuritakse inimeste arusaamu ja käsitlusi kirjandusmaailmas, käsitleb lugeja ja teksti suhet, sealseid fenomene (kuna ilukirjanduse puhul on ju tegemsit kunstilise fenomeniga) ning samuti uuritakse retseptsiooniesteetikat Tähtsamateks nimedeks on Edmund Husserl (fenomenoloogilise filosoofia rajaja); Roman Ingarden. Wolfgang Iser (19262007), saksa kirjandusteadlane ja Hans Robert Jauss (1921 1997) uurisid autori ja lugeja "ootushorisontide" kokkusulaminest või dialoogi tekstis, ("ootushorisont" - ajalooliselt kujunenud kultuurikonventsioonide väärtuste kogum) ning Stanley Fish (kui teksti tähendus luuakse teksti ja lugeja vahelisel kokkupuutel, siis miks on
kasutatakse ja vaadelda vaid enda vaatepunktist, nii nagu need talle avanevad. Need, mis sellega kokku ei lange tuleks kõik kõrvale tõrjuda. Ei ole sellist ühte ja õiget viisi kuidas seda teha. Sellepärast on erinevad fenomenoloogilised stiilid, neid on väga palju - otsib inimkogemuses mingit ühisosa, stiile saab jaotada ja liigitada ja jaotada. Tavaliselt räägitakse sellestest fenomenoloogilistest stiilidest nagu E. Husserl puhas fenomenoloogia e. transtsentaalne Hermeneutiline fenomenoloogia H. G. Gadamer M. Merleau Ponty M. Heideger A. Schütz Eluilma probleemidest huvitusid life world, selle terminiga tähistatakse in-se vahetut ümbrust, kus ta tegutseb Eksistentsiaalsest f-st on ka 2 koolkonda, mis on psühholoogia ja sotsioloogia piiri peal Etnometodoloogia Duquesne Amadeo Giorgi koolkonna esindaja
Objektiivne tõde on olemas, kuid pole kättesaadav, inimese jaoks ei saa tõde olla kiretu. Indiviid on ülim kõlbeline üksus ja seetõttu on just inimelu isiklikud, subjektiivsed aspektid kõige olulisemad. Kõlbluse ülimuslikkuse tõttu on inimolendi tähtsaimaks tegevuseks otsuste langetamine: otsustuste kaudu loome me oma elu ja saame iseendaks. HUMANISTLIK (ateistlik) EKSISTENTSIALISM Martin HEIDEGGER (1889-1976). Teda õpet. Freiburgis Edmund Husserl (1859-1938). Varase Heiddegeri teos Olemine ja aeg, (1927) oli pühendatud Husserlile. Husserl on fenomenoloogia rajajaks. Fenomen teadvustatud kogemus. On kaheldamatult kindel, et välismaailma objektid on olemas kui meie teadvuse objektid ning sellistena uuritavad. Heiddgger: Me oleme mingi maailma lahutamatuks osaks. Probleemiks pole mitte teadmine, vaid olemine, eksistents. Mis on see olemasolu, milles me end leiame? Mida
või teisel viisil struktureeritud. Teadmiseni on võimalik jõuda uurides seda, kuidas asjad ennast kogemuses näitavad. *fenomenid kogemuse sisud. Kui ma vaatan ringi, tekivad mul peas mingid visuaalsed kujundid jne. Tundmine, otsustamine kogemuse sisu. Kui ma kogemuse sisu uurima hakkan, ongi see fenomenoloogia. Kogemus ei ole piiratud empiiriliselt. Kui ma kujutan ette ükssarvikut, siis on see ikkagi mingi kogemus(mitte nagu empirismil ülevalpool). Edmund Husserl: tema loodud on fenomenoloogia. Loogilised uurimused, 1900 · Noees/noeem kogemise akt, teadvuse tegevus/ teadvuses tekkinud kujutelm mingist objektist(nt laud, mida vaatan) · Intentsionaalsus suunatus. Minu teadvus ja noeemid on suunatud kui ma näen lauda, siis ma tajun oma meeltes mitte selle laua teisejärgulist koopiat, vaid seda lauda ennast(erineb kõigist teistest epistemoloogilistest strateegiatest selle poolest).
Pierre Bonnard Edouard Vuillard Henri de Toulouse-Lautrec NEOIMPRESSIONISM Seurat Paul Signac Henri-Edmond Cross (Delacroix) (1856-1910) Paul Cézanne (1839-1906) FOVISM JA EKSPRESSIONISM Henri Matisse Puudusin!!! Pablo Picasso Cezanne'ilik kubism. Kubismi teke on aeglane ja sujuv eemaldumine realismist (järjest enam leitakse geomeetrilisi vorme jne) Edasi analüütiline kubism; objekti lammutamine tükkideks; /samal ajal tegutses Husserl, fenomenoloogia rajaja taju iseloomu ümbervaatamine, nägemistajus osaleb inimese varasem kogemus/ Analüütilist kubismi nähti kui aktiivset vormi mis kaasab 'kogemuse', pole passiivne vahendaja nagu varem. Kolmas kubism: sünteetiline! Kui analüütiline jõudis pea-aegu abstraktsionismini, ei jäädud sellega rahule hakati liitma kindlaid märke ümbritsevast tegelikkusest, tähti,elemente,detaile,vihjeid. Samuti on üks tunnus sisse kleebitud materjalide kasutamine
See kehtib formaalses loogikas ning on kokkuleppeline. Loogiliselt õige arutelu käigus saame tõestest eeldustest paratamatult tõese järelduse, st loogika uurib tõeste teadmiste saamise reegleid. Formaalloogiliselt õige arutlus võib olla sisuliselt ebaõige, nt juhul, kui eeldused on väärad. LOOGIKA PÕHJENDAMISEST Normativism (antipsühhologism) loogika kirjeldab, kuidas inimene peab mõtlema, annab õige mõtlemise reeglid ehk normid. (Aristoteles, R. Descartes, I. Kant, E. Husserl) Psühhologism loogika on kirjeldav teadus. Loogika seadused kirjeldavad seda, kuidas inimene mõtleb. Vaimselt tervel inimesel on psühholoogiline sund nende reeglite kohaselt mõelda. Loogika kirjeldab mõtlemist. (J.S. Mill, H.Spencer, E. A. Lange) Konventsionalism loogikaseadused on kokkuleppelised. (R. Carnap) TÕE KÄSITLEMISVIISIDEST (vt Blackburn. Filosoofialeksikon. 2002: lk 456 ja viited) · Korrespondents ehk vastavusteooria (Aristoteles)
Huvitav, et Derrida jõudis lõppkokkuvõttes ka poliitikasse (vt. Mart Lilla "Vikerkaares") JACQUES DERRIDA (1930) 1962 Husserli geomeetria alused 1967 L'ECRITURE ET LA DIFFERENCE. Kiri ja erinevus Jõud ja tähendus /1963/ Freud ja kirjastseen /1963/ Struktuur, märk ja mäng 1967 DE LA GRAMMATOLOGIE Grammatoloogiast 1967: LA VOIX ET LE PHENOMENE: INTRODUCTION AU PROBLEME DU SIGNE DANS LA PHENOMENOLOGIE DE HUSSERL Hääl ja fenomen 1972: LA DISSEMINATION Disseminatsioon Platoni farmaatsia Topeltseanss Disseminatsioon 1972: MARGES DE LA PHILOSOPHIE Filosoofia ääred Erinewus /1968/ Ousia ja gramm Kaev ja püramiid Valge mütoloogia Filosoofidest sümpatiseerisid Herakleitos ja kaasaegsetest Heidegger, kes vastandusid Hegeli laadsetele logotsentristlike kontseptsioonidele.
poolt 1950ndate Ameerika ühiskonnas. · Sageli napib tal oma teoreetilis-metodoloogliste väidete kinnitamiseks empiirilist materjali. 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 7 · Napib kultuuri-ühiskonna kui süsteemi aspektide arvestamist mikroprotsesside analüüsis (nt võimu küsimus, ideoloogiad jne). Kokkuvõte mikroteooriate põhitemaatikast Lisaks sümboolsele interaktsionismile oluline mainida ka selliseid mikroteooriaid nagu fenomenoloogia (Husserl Alfred Schutz (1899-1959)) tavalise inimese Lebenswelt'i uurimine; intersubjektiivsus vastastikune mõistmine, inimesed jagavad ühist maailmanägemust, kuna nad näevad maailma samal moel nagu mina, Lebenswelt põhineb paljuski nö ,,tavateadmistel" (common-sense knowledge)) ja etnometodoloogia (Harold Garfinkel (1917-...) Ameerika sotsioloog) a) arvessevõtmine - inimesed kujundavad teatud seletuslikke raamistikke mõistmaks sotsiaalset tegevust, samas käitutakse ise nii, et teised seda
Loogilises üleskirjutuses deskriptsioonid jagunevad: denotaati tähistatakse muutujaga, aga tema poolt väljendatud kontsepti -- propositsionaalse funktsiooniga. Ma kohtasin (üht) inimest Ma kohtasin x-i ja x kuulub inimeste klassi. Maailm koosneb mitte asjadest, vaid sündmustest ja faktidest. Üldnimede tähendust tuleb loogiliselt kirjeldada erinevate deskriptsioonide ja kvantorite koosluste kaudu. Tähendus osutus (Frege Sinn - Bedeutung) Husserl Bedeutung/Sinn Objekt (Gegenstand) Peirce Tõlgend (interpretant) objekt Morris Designaat, hiljem denotaat signifikaat (ei sõltu ühe või teise interpretaatori ind.omadustest) Ogden & Tähendus (meaning) referent Richards John Mill konnotatsioon denotatsioon
staadiumini, sotsioloogia aga on täiesti uus teadus (just Comte ongi sotsioloogia kui teaduse rajaja ning talle nime andja). Edward Reedi tähelepanu kohaselt oli positivistlik 84 maailmavaade Euroopas XIX sajandi lõpus erakordselt populaarne: Igaüks oli positivist või vähemalt esitles ennast positivistina. Isegi sellised ebatõenäosed kandidaadid nagu Freud ja Husserl nimetasid ennast aegajalt postivistideks. Wundt oma sügava kiindumusega mõõtmistesse eksperimentaalses psühholoogias (kuid mitte mujal) oli positivist ja samal ajal tema kõige ägedam vastane, William James, kes pidas mõõtmist psühholoogia kõige tähtsusematuks osaks, väitis ennast samuti postivistiks olevat. Danto, Arthur 2000 Ühendused maailmaga 45. Analüütilise filosoofia juured. Empirism. Positivism. Frege. Viini ring.
annaabi.ee 
