Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2. Antisotsiaalne käitumine. Tahtlik sotsiaalsetereeglite ja normide rikkumine (k.a teiste inimeste või ühiskonna õiguste rikkumine) 3. Delikventne käitumine (alaealiste kuritegelik käitumine) 4. Autoagressiivne käitumine (enda vastu) Ülekaalus on antisotsiaalne käitumine, millele lisanduvad negatiivsed isiklikud jooned. V a n e ma t e e b a e f e kt i i v n e ka s v a t u s p r a kt i ka , mi l l e l e o n o ma s e d 4 p e aj o o n t · hoolimatus
Õpilaste probleemne käitumine ja võimalused sellega toimetulekul 26.04 Antisotsiaalne käitumine – on kirjeldav termin iseloomustamaks ekstrniseelitud tegevuste alamklassi, kui rikutakse tahtlikult teiste inimeste või ka ühiskonnna õigusi. Nii ebaseaduslikud aktid kui ka väljapoole seadust java käitumine, mille eest ei saa süüdi mõista lapsi. Antisotsiaalne – heaolu väheneb Kõrvalekaldumine aktsepteeritud reeglitest ja normidest. Aktsepteeritud erinevas kontekstis: kodu, kool, kogukond, ühiskond. Prosotsiaalne – heaolu suureneb Suunatud vara vastu või destruktiivne seostub ennast- Suunatud kahjustava teiste inimeste käitumisega vastu Varavastane Agressiivne õigusrikkumine käitumine varjatud ...
Prosotsiaalne käitumine Düaadisuhte eelistused Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine *Individuaalsed erinevused sotsiaalses kompetentsuses Ühine tähelepanu; emotsioonide regulatsioon Imiteerimine; füüsilise maailma põhjustest arusaamine; kõne areng(sümboolne zest) kõik eelnev võrdub harmooniline interaktsioon) 08.12.2017 Sissejuhatus: Pro- ja antisotsiaalne käitumine Kahpeale kirja 5 abistava käitumise liiki. 1. Vabatahtlik- loomade varjupaik, koristad, jalutad loomi 2. Koostöö-koolitöö koostegemine, õppetöö ära jagamine 3. Abistamine- keegi kukub tänaval, aitad püsti 4. Jagamine- puudujale materjali andmine 5. Annetamine- riete andmine, mida ise ei kasuta heategevuseks Abistamine (helping)- kõik interpersonaalse toetuse vormid (professionaalne roll; persoon ja org.)
Tartu Ülikool Õigusteaduskond Õigusteadus Antisotsiaalsete ja psühhopaatiliste tunnuste suhe enesetapuga seotud käitumisele kurjategijate seas Referaat Koostaja: Marian Kund Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................. .....3 1 Antisotsiaalne isiksusehäire, psühhopaatia ja kaldumine enesetapule ......................4 2 Tänapäeva uuringud ..................................................................................................5 2.1 Meetod ................................................................................................................5 2.2 Psühhopaatia .......................................................................................................6 2
Esineb ainult poiste seas. Sagedus Haiguse esinemise sagedus on 2,2:1000. Välistunnused Haigus avaldub puberteediea alguses. Poisid on pikka kasvu (keskmiselt 177 cm), pikkade käte ja jalgadega. Puberteediga ei alga tavapärast mehelikku karvaksvu. Kalduvus on rasvumisele. Suur rinnavähi esinemise sagedus (66 korda sagedamini kui tervetel meestel). Poisid on viljatud ehk nad ei saa järglasi. Esinevad psüühikahäired ja antisotsiaalne käitumine. Vaimselt on IQ 8590. Click icon to add picture Kelle järgi on nimi pantud ? Nimi on pantud Doktor Harry Klinefelteri järgi, kes esimesena kirjeldas seda sündroomi aastal 1942. Kuidas saab ravida ? Kasutatakse meessuguhormooni asendusravi alates varasest puberteedieast, (1112 aastaselt) et kujuneks mehelikum kehaehitus. Ravi tehakse kas lihasesiseste süstidena, nahale asetatavate plaastrite või kreemidena.
● Esineb sagedusega 1:1500-2500 tütarlapsel. ● Sündroomi korral on tegu tütarlapsega, kellel on 1 X-kromosoom puudu. ● Avaldub: suured kõrvad, kõrge suulagi, palju sünnimärke. ● Kaasasündinud südamerike, neeruanomaalia. ● Ei ole võimalik ennetada. Klinefelteri sündroom - XXY ● Kaasasündinud geneetiliselt, poisslastel esinev haigus. ● Avaldub vaimse alaarengu ja naiseliku kehaehitusega. ● Haigus avaldub puberteediea alguses. ● Esinevad psüühikahäired, loidus, antisotsiaalne käitumine. ● Mõnda rakku satub rohkem X-kromosoome, kui normaalne. Kasutatud allikad http://www.eurogentest.org/fileadmin/templates/eugt/leaflets/images/estonian/dna_chromosomes_genes.png http://www.kliinikum.ee/geneetikakeskus/tsuetogeneetika/sugukromosoomide-arvu-muutused http://static.inimene.ee/index.php?disease=t&sisu=disease&did=263 http://static.inimene.ee/index.php?disease=t&sisu=disease&did=263
..... Eetilised probleemid HEV laste abistamisel: koolipsühholoog · Lapsevanema nõusolek tööks lapsega · Psühholoogi töös reguleeritud Testimine (testid, ettevalmistus, tulemuste avalikustamine) Nõustamine, teraapia · Konfidentsiaalsus Eksternaliseeritud probleemid (käitumishäired ja hüperaktiivsus) Käitumishäired · Lai eksternaliseeritud häirete grupp: Agressiivsus Pidurdamatus Varastamine Valetamine Antisotsiaalne käitumine · Tavaliselt ei esine üksikult · Avalikud ja varjatud KÄITUMISHÄIRED 1,6-2,3% Inglismaal (diagnostiliste kriteeriumite alusel, 2003) 8% (õpetajate hinnangul) (Merrett & Wheldall, 1984) Poisse rohkem 2-3x või 2-4x Algus: 8-10 (keskmiselt) <10 poistel 14-16 tüdrukutel Pöördumiste arv kasvab, rohkem tullakse noorematega · Halb prognoos: 70%lasteaialastest samad probleemid koolis
piisa, et diagnoosida psühhopaatiat. Käesolev referaat tutvustab psühhopaatia tunnuseid ja erinevaid vorme. Referaadi peamiseks eesmärgiks on selgitada psühhopaatia mõistet, psühhopaadi aju erinevusi, psühhopaadi antisotsiaalset käitumist ja selle põhjuseid ning psühhopaadi ravivõimalusi. Psühhopaatia mõiste Psühhopaatia (psychopathy) mõiste käsitleb endas antisotsiaalset isiksushäiret ja selle tunnuseid. Antisotsiaalne isiksushäire defineeritakse järgmiselt ,,Antisotsiaalne isiksus on isik, kes on ebakriitilisel viisil opositsioonis ühiskonnaga või ignoreerib sotsiaalseid norme".(Wettenberg, lk. 79, 2000). Üldiselt võib öelda, et antisotsiaalne isiksushäire on isiksushäire,mille tulemusel sooritatakse seadustevastaseid tegusid. Psühhopaatia mõiste on antisotsiaalse isiksushäire
Kirill Rodionovskiy Artikli analüüsi teemaks on – Uimastite tarvitamine 15-16-aastaste koolinoorte seas: ESPADi uuringu tulemused. Artiklis, mida ma olen lugenud, on juttu uimastite tarvitamisest 15-16 – aastaste Eesti koolinoorte seas. ESPADi uuringu tulemused näitavad üldise kujundi sellest, kui palju ning kui tihti teismelisi kasutavad legaalseid ja illegaalseid uimasteid. Artikli järgi võib näha, et alates 1995. aastast kuni 2011. aastani narkootikumite tarvitamine noorukite seas pidevalt tõusis ning tänapäeval nende hulk on juba umbes 4,5 korda rohkem, kui 20 aastat tagasi. Tõusev tendents on ka alkoholi joomisega, aga mitte nii kohutav, kui eelmise näidisega - tõus on vaid 10%. Suitsetamisega on teine olukord. Hetkel on see asi, et koolinoorukite hulk, kes suitsetab, langes võrreldes 1995. aastaga, kuid artiklis on märgitud, et viimase aja jooksul noo...
Suhtlemine Õppejõud: Inga Uueküla Üliõpilased:Svetlana Olsh Agressiivne ehk domineeriv käitumine Agressiivsus vaimne füüsiline (kaudne ja otsene) Agressiivsuse teooriad Instinktidel põhinevad agressiivsuse käsitlused Frustratsioon kui agressiivsuse tekitaja Sotsiaalse õppimise käsitlus Näteks: Väike laps on läbi Laps teeb teiste oma kogemuste käitumist jälgides õppinud, et järeldusi selle kohta, agressiivselt kuidas teatud käitudes situatsioonides oleks õnnestub õigem tegutseda. tal saada kõik, mis ta tahab. Faktorid, mis võivad suurendada agressiivsuse käitumise tõenäosust Uimastavad ained(alkohol,ravimid,narkootikumid) Psühhootiline seisund(häiritud tegelikkuse tunnetus, nä...
Jagatud perekonna kk, muudab õed-vennad sarnaseks hoolimata geenidest. Mittejagatud kk on teistsugune kk variatsioon, mille poolest vennad ja õed erinevad. Õdede ja vendade erinevused vanuses, iseloomus jms tekitavad ka erineva kohtlemisviisi nende vanemate poolt ning sõpradelt. See kujundab oma korda eri iseloomu. Läbiviidud uuringus avastuati see, et pärilikkus on tähtis tegur paljudes arenguaspektides (isiksus, intelligentsus, antisotsiaalne käitumine), ja teiseks, et ühiselt jagatud kk ei avalda isikuseomadustele märkimisväärset mõju. See aitab väga vähe individuaalsete erinevuste mõismisele. Kaksikute uurimist on kasutatud ka noorsookuritegevuse pärilikkuse uurimiseks. Millest selgus, et rohkem loeb mitte geneetiline pärimus vaid mittejagatud kk. Ka avastati, et tugeva ema-imiku kiindumussuhte tüübi esinemine oli sarnane samast soost õdede-vendade ja üheminakaksikute puhul
legaalselt, ebaseaduslikult liikuvad rahad võivad aga vabalt selle summa kahekordselt ületada. Eestis on ligi 25.000 hasartmängusõltlast, mis on 2,4 protsenti elanikkonnast. Haiglaslikest mänguritest 40 protsenti tunnistas, et panevad päevas mängu enam kui 1000 krooni. Reklaamid suurendavad hasartmängude säravat muljet, kuid tegelikult on asi palju hullem. Probleemse mängurlusega seostuvad ohud on kerged tulema lõhenemine tööl ja perekonnas, depressioon, enesetapp ja antisotsiaalne käitumine kõik see, mida me näeme tänapäeval, on alati selle sõltuvusega kaasnenud. Kõik sõltuvushaigused on üksteisega sarnased. Hasartmängusõltuvus meenutab alkoholismi. Mäng muutub haiguseks siis, kui mängija ei kontrolli enam olukorda: ta ei oska hinnata oma majanduslikku seisu ega suuda mängu lõpetada. Haige läheb sageli mängima, ilma et ta seda endale isegi teadvustaks. Ta mängib, kuni
Programmis osalevad 15-18. aastased poisid. Kohtumised kehtivusega 1,5 tundi toimuvad iga päev. National Institute of Justice andmetel retsidiivsus peale programmi läbimist oli 15% (kontrollgrupis oli 40,5 %). Ülevaates lastele ja noortele suunatud kuriteoennetusprogrammidest 2014. a. on välja toodud, et EQUIP programm oli võetud kasutusele ka Hollandis. Koolipõhise programmi mõju puudus. Peale programmi rakendamist oli kolme kuu jooksul oli nii test- kui ka kontrollgrupis vähenenud antisotsiaalne käitumine. Sugude ja etniliste gruppide lõikes olid tulemused sarnased (Ülevaade lastele ja noortele suunatud kuriteoennetusprogrammidest, 2014, 18). Grupipõhise EQUIP programmi mõju kinnipidamisasutustes oli pigem negatiivne. 24 kuud peale programmi rakendamist puudusid statistiliselt olulised erinevused kontrollgrupiga, kuigi testgrupis oli mõnevõrra kõrgem korduvate kuritegude osakaal, samuti kulus järgmise kuriteoni vähem aega (Ülevaade lastele ja noortele suunatud
psühhootilistest isikutest. Enamasti on psühhopaadid ratsionaalse mõtlemisega, viirastusteta ja orienteeruvad oma ümbruskonnas hästi. Lisaks on indiviidi, kes panevad toime kuritegusid, peaaegu alati teadlikud, et nad on midagi valesti teinud. 3. Psühhopaatia on antisotsiaalse isikuhäire (Antisocial Personality Disorder ASPD) sünonüüm. ASPD on ametlik diagnoos, mille tunnusteks on antisotsiaalne, kriminaalne ja mõnikord ka vägivaldne käitumine, mis ulatub tagasi lapsepõlve või varajasse teismeikka. DSM-III ja DSM-IV (American Psychiatric Association's Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders) märgivad, et psühhopaatsust võib võrrelda ASPD diagnoosiga, kuid täpseks vasteks ei ole piisavalt korreleeruvaid näitajaid. 4. Psühhopaadid sünnivad psühhopaatidena. Tänapäevane arusaam geneetika ning
spermatosoide (või toodavad väga väikeses koguses). Neil on kalduvus rasvumisele ja esinevad rühihäired, s.h. kõverselgsus ehk skolioos. Nende keha ja jäsemed on pikad ning kehaehitus naiselik (näit: laiemad puusad, kitsad õlad). Samuti on iseloomulik rinnanäärmete suurenemine ehk günekomastia ning ka rinnavähki haigestumise risk on kordi suurem kui tervetel meestel (vt. lisa nr. 2). Psüühikahäiretest esinevad loidus, kurnatus, apaatsus ja antisotsiaalne käitumine. Tavalised on ka õpiraskused ja madal enesehinnang. Klinefelteri südroomi põdevad poisid võivad olla vähesel määral vaimselt alaarenenud, arengupeetusega ning madalama IQ-ga. Neil võib olla raskusi keskendumise ja koordinatsiooniga. Iseloomulik on ka depressioon, skisofreenia ja psühhoosid. Samuti on suurem tõenäosus kalduda alkoholismile või kuritegevusele. Haiguse variatsioonid Alguses mainisin ma, et kõige tavalisem Klinefelteri variant on see, kus haigel on
2) hiline algus Sots.riskifaktorid Varajased etteennustatavad faktorid kuritegeliku kulgu jaoks on: - Variatiivsus – probleemse käitumisega lapsele on omased paljud erineva sotsiaalse teo raskusastmega probleemid, millele lisanduvad negatiivsed isiksusejooned. - Sagedus – probleemid esinevad sagedasti, on muutunud nn kroonilisteks. - Mitmesugune ümbrus. Varajase alguse liigutus: a) Antidistsiplinaarne - kehtestatud reziimi rikkumine b) Antisotsiaalne – tahtlik sots.reeglite ja normide rikkumine c) Delinkventne – seadussätete rikkumine, legaalne vaatevinkel. d) Autoagressiivne – enesevigastused, suitsiidid. Antisotsiaalse käitumise väljakujunemise protsess: Vanemate ebaefektiivne kasvatuspraktika – tõrjutus klassikaalsaste hulgas / akadeemiline ebedu – lülitatus hälbivasse gruppi - kuritegelik käitumine. Vanemate ebaefektiivsele kasvatuspraktikale on omased 4 joont:
Suhtlemise aluste eksam. 17.05.2012 1. Mida annab hea suhtlemisoskus? Hea suhtlemisoskusega inimene: võidab sõpru kogu eluks teda hinnatakse tööl lapsed austavad ja usaldavad teda tema seksuaalsed vajadused on rahuldatud 2. Nimeta 5 kuulamistõket. 1) Võrdlemine. *minu lapsed on küll arukamad *mina teenin küll rohkem *ega ma temast kehvem pole? 2) Mõtete lugemine *mida ta tegelikult mõtleb? *ta ütleb küll, et tahab kontserdile tulla, aga tegelikult on väsinud... *kalduvus oletada... *küllap olen ma tema arvates loll... 3) Vastuseks valmistumine *mida järgmisena öelda? *harjutatakse oma mõtet või juttu *treenitakse kogu reaktsiooniahelat: mina ütlen seda, tema toda ja siis vastan ma nii... 4) Sõelumine *kuulatakse ainult osa jutust *tähelepanu teravneb emotsioonide puhul (viha, kurbus) *suletakse kõrvad teatud asjadele (ähvardused, ebameeldivused, kriitika) 5) Siltide kleepimine *vestluskaaslane...
Edastatav informatsioon peab olema asjakohane. Raul Heido lasteahistamise temaatika (Lõuna ringkonnaprokuratuur). Tel. 7500737 21.10 loeng Sotsiaalpedagoogilised probleemid: sotsiaalne tõrjutus/ekslusioon, deprivatsiooni ring - sotsiaalpedagoogika kui võimalus ennetada ja leevendada sotsiaalset tõrjutust 4.11 loeng Sotsiaalpedagoogiliste probleemide avaldumine üldhariduskoolis, antisotsiaalne käitumine koolis. Sotsiaalse taustaga probleemid koolis 13 Õpi- ja käitumisprobleemid Tõrjutus kooliklassis ja ühiskonnas Koolikohutstuse mittetäitmine Antisotsiaalne ja delinkventne käitumine Narkootiliste ainete tarvitamine Kodu ja kooli koostöö Kutsenõustamine motiveeriv vestlus Laste sotsiaalsete oskuste vähesus Hariduslikud erivajadused
tapmisest lihtsalt hingelise rahulduse. Ma ei mõelnud teise kannatustele, mul oli ükskõik. Tahtsin verd näha. Kui mul enne oli halb olla, siis pärast tapmist hakkas parem. Ma sain tapmisest hingelise rahulduse. Kui mind poleks kinni võetud, oleksin nähtavasti jätkanud". Sarimõrvarit uurinud kohtuarstid tunnistasid ta süüdivaks. Ekspertiisiaktist selgub järgmist: sarimõrvar ei ole nõrgamõistuslik ega põe kroonilist vaimuhaigust, vaid ta on antisotsiaalne isiksus, millele viitab tugev ja püsiv vastutustundetu hoiak ning sotsiaalsete normide eiramine, jõhkrus, julmus, hoolimatus teiste tunnete suhtes. Äärmine egotsentrilisus, kalduvus tarvitada uimastavaid vahendeid ja saada tugevaid erutavaid elamusi. Need isiksuse iseärasused ei takista sarimõrvaril oma tegudest aru saada, neid juhtida. Aastast 2006 on Aleksandr Rubel vabaduses. Traditsiooniliselt on sarimõrvari isiksushäirete arenemise taustaks peetud
Karvade asetsus kehal on tüüpiline naistele, reiete sisepinnal ei ole karvu, rind ja kõht on paljad. Välised suguelundid on väiksed. Kalduvus on rasvumisele. Sageli esinevad rühihäireid, kõverselgsust ehk skolioos. Rinnanäärmete suurenemine on samuti iseloomulik ning neil on suur rinnavähi esinemise sagedus (66 korda sagedamini kui tervetel meestel). Poisid on viljatud ehk nad ei saa järglasi. Esinevad psüühikahäired, loidus, apaatsus, antisotsiaalne käitumine. Probleemiks võib olla alkoholism, skisofreenia, psühhoosid. Vaimselt on poisid tavaliselt alaarenenud, IQga 8590 palli. Kasutatakse testosterooni ehk meessuguhormooni asendusravi alates varasest puberteedieast, (1112 aastaselt) et kujuneks mehelikum kehaehitus. Ravi tehakse kas lihasesiseste süstidena, nahale asetatavate plaastrite või kreemidena. Psühhiaatriline nõustamine, psühhoteraapia on samuti olulised, et muuta antisotsiaalset käitumist
On dünaamiline nähtus. Allskaalad: Kompetentsus (informeeritud, koolitatud, tark, intelligentne, kval) Usaldatavus (aus, avatud, õiglane, moraalne, siira, altruistlik,õiglane) Heatahtlikkus (hooliv, arvestab minu huve, ei ole enesekeskne, tundlik) 28. Valetamine, selle liigid 1. Prosotsiaalne eesmärgiks kellegi kaitsmine. 2. Enesekasu eesmärgiks enese päästmine, karistusest hoidumine. 3. Isekas eesmärgiks enese kaitsmine teiste kulul. 4. Antisotsiaalne eesmärgiks kellelegi tahtliku kahju tekitamine. 5. Teadlik sageli demagoogia kasutamine. 6. Alateadlik väikelapsed valetavad tegude mitte tunnete kohta. 29. Meeldimine, millest oleneb · Füüsiline lähedus nn jalutamisdistantsilt leitakse sageli abikaasad, meeldivad naabrid jne. · Suhtlemissagedus mida tihemini kohtutakse, seda rohkem inimene meeldib. · Füüsiline meeldivus (võrdsuse fenomen, atributsioon).
Kui kiusaja saab vabad käed, siis reeglina tegevus kordub ning on sarnase iseloomuga. Oluline on kuisamisele võimalikult ruttu jälile saada, kuna ohvrikäitumisel on pikaajaline mõju indiviidi arengule. Võib kaasneda depressioon, õpiedukuse langus, suitsiidimõtted, madal enesehinnang ja ängistus suhetes ja suhete loomisel. Samuti ka kiusaja puhul tulevikus võivad kiusajal tekkida tõsised probleemid, milleks on tavaliselt kuritegelik ja antisotsiaalne käitumine. Eesmärk võib olla näiteks soovitud asjade saamine, domineerimine grupis jne. Tihti nad on grupi liidrid. Passiivsed see tähendab seda, et laps ei anna mitte mingit põhjust, et teda võiks kiusata. Kahjuks mingil põhjusel peetakse teda nõrgaks ja hea on tema peal rakendada nii füüsilist kui ka vaimset agressiooni.
Aggression tahtlik kahju või haiget tegemine teisele inimesele. Siia alla lähvad ka objekti suhtes tegemine. Saab olla suunatud ka enda vastu eneseagressioon. Halb käiumine. See ei tule motiivist- seega motiiv ei loe. Agressioon on käitumuslik väljendus. Asocial mittesotsiaalne. Eitus seotud sotsiaalse aspektiga. Käitumine, mis ei vasta ühiskonna normidele. Sotsiaalsete grupinormidele mittevastav käitumine. - Antisocial antisotsiaalne käitumine kirjeldav termin, et iseloomustada tegevusi, kui rikutakse tahtlikult teiste inimeste või ühiskonnaõigusi nii, et niisuguse käitumise tagajärjed on kahjulikud. Kasutusele tulnud kriminaalsest psühholoogiast. Laiaslaastus jagatud üldtunnustatud liigituse järgi kahek, järk-järgult ühest äärmusest teise: Avatud(suunatud teiste inimeste vastu)- Varjatud(suunatud vara või seostub ennastkahjustava käitumisega) (Lober and Schmaling 1985)
Cezanne'i mõjutas nende stiil, kuid tema halvad sotsiaalsed suhted nendega (ta näis ebaviisakas, häbelik, vihane ning depressioonis) tõid kaasa perioodi, mida iseloomustavad tumedad värvid ja laialdane musta värvi kasutus. Tema selle perioodi tööd erinevad teravalt varasematest vesivärvimaalidest ning sketsidest. Selle perioodi tööde hulka kuulub ka maal Le meurtre, mille kohta kasutatakse tihti sõnu antisotsiaalne ning vägivaldne. Impressionistlik periood, Provence ja Pariis 1870-1878 Peale Prantsuse-Vene sõja algust juulis 1870 lahkusid Cezanne ja tema armuke Marie-Hortense Fiquet Pariisist Marseilles'i lähedale L'Estaque'i, kus ta teemaks oli peamiselt maastik. 1871. aasta jaanuaris kuulutati ta sõjaväeteenistusest kõrvalehoidjaks, kuid sõda lõppes ja paar kolis Pariisi tagasi 1871 aasta suvel pärast nende poja Pauli sündi 1872. aasta jaanuaris kolisid nad Auvers'i Pariisi lähedal
Tallinna Nõmme Gümnaasium Psühhopaatia Psühholoogia lõputöö Maria Annette Tahk 10.H klass Tallinn 2015 Sissejuhatus Minu valitud teema aine lõputöö jaoks on psühhopaatia. Idee sain täiesti juhuslikult sõpradega vesteldes ja koheselt tundus väga huvitav valik olevat. Isiklikult pole ma kunagi kokku puutunud nö psühhopaatidega või psühhopaatiaga, kuid huviga võtaks endale eesmärgiks selle teemaga lähemalt tutvumise. Väga intrigeeriv oleks teada saada kuidas ära tunda psühhopaati või kas tänapäeva meedia (filmid jne) kajastab neid ning seda teemat õieti või pungutatakse üle liialt. Psühhopaatia Psühhopaatia on isiksusehäire, mille tunnuseks on empaatia puudumine. Robert Haire, vastava ala uurija, kirjeldab psühhopaate kui liigisisest kiskjat, kes kasutab sarmi, manipulatsiooni, meelitamis...
Selle all peetakse silmas ühe soo sümboli domineerimist teise üle. Vägivalda kasutatakse psühholoogias kitsamas mõttes. Psühholoogias on vägivald füüsiline agresiivne käitumine. Siia alla ei kuulu vaimne vägivald. Asocial - asotsiaalne, näitab eitust ning on mitte sotsiaalne. Näitab eitust ühiskonnast väljalülitatust või ühiskonna normidele mittevastavat käitumist. Ühiskonna normide all olgu see mistahes grupp (kool kui grupp, riik kui grupp jne), Antisocial - antisotsiaalne käitumine, näitab tahtlikku aspekti seoses sellega, kui on tegemist normide vastase käitumisega. Inimene võib normidele mitte vastavalt käituda, ta teeb seda tahtlikult. Inimesed, kes nii käituvad teavad, millised on normid ja reeglid, kuid käituvad tahtlikult nende vastu. Sellise käitumise tagajärjed on kahjulikud. 1
keskpärastel inimestel pidi just elus minema kõige paremini, seega jääb isa lõpuks tütrega rahule. Proua Justus ei tundu enam mehele niivõrd ilus nagu noorena ning üldiste abielukohustuste nende suhtes midagi enamat ei ole. · Proua Justust kutsub meest koos perega puhkama, kuid mees leiab, et Narva-Jõesuus ei tuleks tal raamatu kirjutamisest midagi välja ning naist pahandaks Mihhkli antisotsiaalne käitumine teiste suvitajate suhtes. · Justus räägib perele peatsest ametikõrgendusest ning see rahustab naist Mihkel jääb suveks linna. · Justus on juba kaks nädalalt oma raamatu kallal tööd teinud. Sokrates mõistetakse surma, kuid talle on jäänud elada kolmkümmend päeva, mil Ohvrilaev Theseuse auks Delose saarele pidi jõudma, sest ohvrilaeva viibimisel saarelt eemal oli rangelt keelatud täide viia mõnd surmaotsust
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaa...
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. n...
strateegiad (characterizing event) personaalne tähendus, eesmärgist sõltuv c) ootused (expectancies) tulemuste prognoos, mis toetub kogemusele d) subjektiivsed väärtused, tulemuste tähendus (values of outcomes) sarrustuse `kaal' e) enesereguleerimise süsteemid (self-regulatory plans) olukorrast lähtuv käitumise adekvaatsuse hinnang, teostuse võimalused rahulduse edasilükkamine - delay of gratification Näit. Impulsiivsus ja antisotsiaalne käitumine III Albert Bandura ( 1925 - ) retsiprookne determinism (behavior, person, external environment) imiteeriv õppimine ( observational learning) näit. agressiivsus ja TV 1. mudel (model) mudeli omadused ( vanus, sugu jne.) vaatleja omadused (enesehinnang jne) tagajärgede ootus sümbol 2.imiteerivat õppimist mõjutavad tegurid: a) tähelepanu (attentional processes)-salientsus
Stressi emotsionaalsed sümptomid ülemäärane kritiseerimisvajadus organiseerimatus intuitsiooni ja tundlikkuse langus otsustamisraskused mälu alanemine hiljutiste sündmuste suhtes inimestes pettumise tunne võimetus keskenduda ärrituvus ja kannatamatus, teiste vestluse katkestamine vigade sagenemine väljapääsmatuse tunne ravimitest abi otsimine Stressi käitumuslikud sümptomid antisotsiaalne käitumine, nagu avalikkuse ees targutamine või tundetus teiste suhtes 5 väitmine, et ollakse liiga hõivatud selleks, et lõõgastuda halb autojuhtimine kiiruga söömine probleemide kasv kodus võimetus pingest vabaneda huvi kadumine seksi vastu töövõime alanemine ebaratsionaalne aja kasutamine enese eest mittehoolitsemine rahutus suurenenud suitsetamine või alkoholi tarbimine
strateegiad (characterizing event) personaalne tähendus, eesmärgist sõltuv c) ootused (expectancies) tulemuste prognoos, mis toetub kogemusele d) subjektiivsed väärtused, tulemuste tähendus (values of outcomes) sarrustuse `kaal' e) enesereguleerimise süsteemid (self-regulatory plans) olukorrast lähtuv käitumise adekvaatsuse hinnang, teostuse võimalused rahulduse edasilükkamine - delay of gratification Näit. Impulsiivsus ja antisotsiaalne käitumine III Albert Bandura ( 1925 - ) retsiprookne determinism (behavior, person, external environment) imiteeriv õppimine ( observational learning) näit. agressiivsus ja TV 1. mudel (model) mudeli omadused ( vanus, sugu jne.) vaatleja omadused (enesehinnang jne) tagajärgede ootus sümbol 2.imiteerivat õppimist mõjutavad tegurid: a) tähelepanu (attentional processes)-salientsus
Käitumisprobleemide sagenemine Agressiooni ja kuritegevuse sagenemine Noorte subkultuuride mõju Laste prostitutsioon ja pornograafia ning laste õiguste austamine. 4 valdkonda seoses sotsiaalsete probleemidega: 1 1. Akadeemiline ebaedu 2. Seotusega seotud probleemid: väärkäitumine, puudumine, karjääriprobleemid 3. Puudujäägid psühho-sotsiaalses arengus: antisotsiaalne käitumine, hirmud, õnnetu olek.. 4. Ebatervislik eluviis: söömisprobleemid, alkohol, tubakatooted.. SP koolis: 1. Hoolitsus ja heaolu (tervis, sotsiaalne hoolitsus, ohutus, turvalisus) 2. Kaasamine (seotud kooliga, isoleeritus, tõrjutus) 3. Sotsialiseerumine (väärtused, hoiakud, reeglid, normid, ootused) 4. Akadeemiline toetus 5. Sotsiaalne haridus Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika Sotsiaalpedagoogika teooriast praktikasse
1.1. Isiksushäirete tüübid Tabel 1. Isiksushäirete jaotus RHK-10 (WHO, 1992) DSM-IV (APA, 1994) Klaster A Paranoidne Paranoidne Skisoidne Skisoidne Skisotüüpne Skisotüüpne Klaster B Düssotsiaalne Antisotsiaalne Emotsionaalselt ebastabiilne Piirialane (borderline) - impulsiivne tüüp Histriooniline - piirialane tüüp Nartsissistlik Histriooniline Klaster C Vältiv Vältiv Sõltuv Sõltuv Obsessiiv-kompulsiivne Obsessiiv-kompulsiivne
+ Düsleksia ja düsgraafia Kohanemisraskused Mitteküllaldane kooliküpsus Enurees voodi märgamine Tikid Prepuberteet ja puberteet Kontsentratsiooniraskused + Düsgraafia Gilles de la Tourette sündroom tahtmatute asjade välja hüüdmine Madal enesehinnang (vale pedagoogika tagajärg) Ärevusseisund Pingepeavalud (nõudmiste tase ei vasta lapse võimetele) Mõnuainete tarvitamine Antisotsiaalne käitumine Sekkumine Koolieelne iga Tolerantsus; kasvatusviis peaks olema suunav, mitte autoritaalne; lapsele on oluline piirid panna; laps vajab palju tähelepanu ja individuaalseid jutuajamisi Noorem kooliiga Tolerantsus, Prepuberteet ja puberteet Tolerantsus Soovitusi vanematele ja õpetajatele Lapsevanem: Ole järjekindel Sea sisse rutiinid, kindel päevakava Ära muuda tegavusi äkki Muusika võib soodustada lapse uinumist
Seejuures 4 matemaatika võib probleemiks nendelegi väikese sünnikaaluga lastel, kellel muu areng tundub normikohane olevat(Korhonen jt. 1997, 172, 175). 3.Antisotsiaalse käitumisega õpilased Laialdaselt võttes võib antisotsiaalset käitumist defineerida kui käitumist, mis töötab vastu sotsiaalse grupi (nt perekond, klass, kool jne) vajadustele ja funktisoonidele. Antisotsiaalne käitumine sisaldab selliseid tunnusjooni nagu hoolimatus teiste heaolu suhtes, võimetus teha koostööd, vaenulikkus, keeldumine teiste abistamisest, vastutustundetus ja usaldusväärsuse puudumine ning sageli puudub ka süütunne süüteo sooritamisel. Vanemate ja täiskasvanute vaatenurgast ei ole selline käitumine soovitav või kohane ning viitab üldiselt häiretele lapse või nooruki sotsialiseerumisprotsessis (Bruno, 1992). 4.Sotsiaalsete oskuste treening
korporatsioonid oma esindajaid parlamendi alamkotta telegeerima. Peale selle „valiti“ saadikud parlamenti veel Fašistliku Suurnõukogu nimekirja järgi. Nii kujuneski tüüpiline korporatiivne riik. Mussolini ise kirjutas: „Fašism mõistab riiki kui absoluuti, millega võrreldes kõik üksikisikud või isikuterühmad on relatiivsed, arvestatavad üksnes nende suhetes riigiga.“ Selle riigi kodaniku kohta ütles ta: „Fašistliku riigi kodanik ei ole enam isekas indiviid, kellel on antisotsiaalne õigus mässu tõsta ühiskonna seaduste vastu. Fašistlik riik oma korporatiivse korraga paneb inimese ühes tema võimetega produktiivsele tööle ja selgitab kohustused mis tal täita.“ Kõrgeimaks valitsusorganiks fašistlikus Itaalias oli Fašistlik Suurnõukogu, mille eesotsas oli Mussolini. See oli salajane või poolsalajane kõikvõimas riigiorgan, kus oli neli alalist liiget – Mussolini ja kolm Rooma-marssimise ninameest – teised, umbes 20 liiget, vaheldusid alatasa
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
6 Noorukiiga Noorukieas on hüperaktiivsusele iseloomulikud tunnusjooned taandunud. Kolmandikul lastest on kujunenud suhtlemisprobleemid või käitumishäired. Nad ei pea lugu autoriteetidest, ei allu tavapärastele käitumisreeglitele, satuvad sageli kaklustesse ning konfliktidesse eakaaslastega. Noorukid on sageli kampade liikmeteks, suitsetavad, tarbivad alkoholi ja ka narkootilisi aineid, osalevad antisotsiaalsetes (ebaühiskondlikes) tegudes. Uuringud näitavad, et antisotsiaalne käitumine kujuneb sagedamini noorukitel, kes on tundnud tõrjuvat suhtumist lähedaste, eakaaslaste või täiskasvanute poolt. Seda püütakse varjata ülbitsemise, reeglitest mitte kinnipidamise jm sellisega. Hüperaktiivsuse iseärasusi võib nooruk ise ja temaga kokkupuutuvaid isikuid olla õppinud tasandama. Energilise oleku tõttu võivad olla noorukid vastassoost eakaaslaste seas populaarsed, nad tunduvad küpsemad, julgemad, aktiivsemad ja riskivalmivamad.
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordsel...
Hädade põhjus on seksuaaltungi mahalaadimatus. Tuleb läbi viia seksuaalrevolutsioon, astuda välja väikekodanliku moraali vastu, arendada loomuliku armastuse võimet. REICHI JÄRGI ISIKSUSE STRUKTUURIS 3 KIHTI: 1. Pealispinnaline kiht - vaadeldav sotsiaalse kooperatsioonikihina, koostöökiht. Valelik, väärastunud kiht. Varjab seda sotsiaalse viisakusega. 2. Vahekiht - antisotsiaalne kiht. Koondab alateadlikke impulsse, jõhkruse, sadismi puhanguid. Väärastunud alateadlikud tungid. 3. Süvakiht - bioloogiline ja sotsiaalne tuum. Impulsid, mille järgi inimene kujuneb head armastavaks, siiraks, õiglaseks. Seega on inimesel olemas alge, mis sodsates sotsiaalsetes tingimustes on välja arendatav. 30-ndatel aastatel tema tööd Saksamaal keelatud. 60-ndail muutus väga populaarseks Ameeerikas. Hipiliikumine. HORNEY, Karen 19. Sajandi saksa päritolu Ameerika
samastumissoov superego, südametunnistus pole väljaarenenud 2.vanemad lapsed: heaolu osa hälbivast käitumisest (riskivalmidus) pidev hälbiv käitumine (org. Kuritegevuse alged) ·Oht muutuda probleemseks piirid, abi Valetamine Miks? -esitatud nõuded on ebaadekvaatsed (sooritushirm) -teravdatud sotsiaalne taju, viha -aktiivne kujutlemine (nooremad) Valetamise tüübid · Antisotsiaalne · Kaitsevaletamine · Prosotsiaalne valetamine Probleem kui takistab arengut, suhteid, kaasnevadKP-d Tundeelu häired Täiskasvanu tundeelu häiretest eristatakse, kuna: · Nende kahe häire vahel puudub otsene seos · Lapse tundeelu häired pigem normi liialdus kui kvalitatiivne anomaalia · Lapse häirete aluseks ei ole samad mehhanismid · Raske liigitada täiskasvanutele omaste kategooriate alla Hirmud ja foobiad · Erinevused vanuseti, T >P · Aluseks sündmus, hinnang
aastate süstemaatilistel teadusuuringutel. Hakati taotlema isiksushäirete diagnooside reliaablust ja valiidsust ning tulemusena täpsustati kriteeriume, vähendati kattumusi ja jäeti välja kahtlased südroomid. (Allik etc 2003: 118). Isiksushäired on jagatud kolme klastrisse ning samasse klastrisse kuuluvad isiksushäired esinevad sageli koos (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007): Klaster A Klaster B Klaster C Paranoidne Antisotsiaalne Vältiv Skisoidne Piirialane Sõltuv Skisotüüpne Histriooniline Obsessiiv-kompulsiivne Nartsissistlik 5 ISIKSUSHÄIRETE TÜÜPIDE ÜLDISELOOMUSTUS RHK-10 on välja on jätnud DSM-IV kõige kahtlasemad nartsisliku ja passiiv-agressiivse isiksushäire
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste, isiksuse joonte teooriad, ,,suur viisik" Isiksusel on kaks tähendust, ühest küljest rõhutatakse seda unikaalset ja ainulaadset osa, teisest küljest korduvat osa. Kõnekeeles on isiksus midagi positiivset. (personality persona ehk mask). I maailmasõjaga sai alguse testide kampaania. Oli õpetus individuaalsetest erinevustest, aga hakati leidma sarnaseid jooni, tänapäeval uuritakse keele kaudu. Inimestel on olemas kindlad iseloomujooned, mis erinevates olukordades jäävad püsima. Selle aluseks statistika. Allport alustas keele kaudu isiksuse uurimist. Ta uuris inglise keelt ja jagas sõnad gruppidesse, millega saab inimesi iseloomustada : kardinaalsed - üks juhtiv allutab teised, tsentraalsed 5-10 omadust ja sekundaarsed omadused ei pruugi väga mõjutada, neid palju. Cattell kasutas statistilist analüüsi ja otsis esmaseid jooni. Faktoranalüüs erinev...
Keha raudrüü kaitseb krooniliste haiguste eest, nt peavalu korral muutub keha tuimaks. Pingetest saadakse lahti füüsiliste harjutuste kaudu. Pingete tekkimise kohad: 1) Silmad, kulmud, laup 2) Suu, lõug 3) Kael, kurk, õlgade ülaosa 4) Rindmik, selja ülaosa 5) Rindmiku alaosa, diafragma 6) Kõht 7) Vaagnapiirkond Isiksusel on kolm kihti. Esimene on pealispinna kiht. See on silmakirjalik, võlts, väärastanud, sarnane Jungi personale. Teine on vahekiht. See on antisotsiaalne ja alateadlike tungidega, jõhker, sadistlik, agressiivne, vari. Kolmas on süvakiht, tuum, tegelik mina. Siit tuleb võime siiraks armastuseks, self. Ühiskond piirab üksikisikut. Inimene ei saa neid kolme vabalt väljendada. On vaja revolutsioone, nt majanduslik, seksuaalne jms. Pilet 9. Neofreudistid. K. Horney. Freudi mõtete pooldajad ja liitlased. Arvestasid ka kultuuri ja ühiskonna elemente. Tuntumad on Erikson, Fromm, Horney.
Positiivset tähelepanu pälvivad mudelid, mis hoolivad ja kohtlevad nende järgijaid võrdselt. Tähtis on see, et juht käituks ise ka vastavalt oma loodud eetilisele käitumismudelile. Eetilised juhid vahel räägivad ka eetilisusest. Samuti määravad nad karistusi ja preemiaid, et kõik organisatsiooni töötajad käituksid vastavalt ette nähtud eetilistele eeskirjadele. Kui keegi organisatsioonist saab karistada, siis teised õpivad eos neid vigu vältima. Kõrvalekalle, antisotsiaalne ja kahjulik käitumine on iseloomulikud omadused kuritahtliku alluva korral. Alluva kahjuliku käitumise põhjuseks võib olla kuritahtlik jälitustegevus tema juhi poolt. Töötaja õiglane kohtlemine ja sotsiaalne karismaatiline juhtkond aitavad kahjuliku töötaja "õigele teele". Alamastmejuhid keskenduvad rohkem firmasiseste suhete eetilisusele, kui kõrgemad juhid pööravad suurema tähelepanu firmavälistele suhetele. Alluvate ja juhtide füüsiline ja
Millise enesetapu vormiga on tegu korrelatsiooni inimese enda sissetulekuga on Durkheimi teooria järgi? 0,45 a) Anoomiline b) Intelligentsuse korrelatsioon inimese b) Antisotsiaalne sissetulekuga on 0,45, isa sissetuleku c) Egoistlik (Sotsiaalsete suhete puudumise, korrelatsioon inimese enda sissetulekuga on teisest inimesest võõrandumise tagajärjel 0,30 toimuv suitsiid)
3 Psühholoogilis-bioloogiline lähenemine Kuritegevust mõjutavad individuaalsed omadused: - vanus: kuritegelikkuse tipp teismelise eas ja kahekümnendates aastates. - sugu: mehed teevad rohkem. - intelligentsus: kurjategijate IQ on keskmisest madalam. - impulsiivsus: ilmselt olulisim kuritegelikkust ennustav isiksusejoon. - antisotsiaalne isiksusehäire: eriline isiksusetüüp, mida iseloomustab külm ja kalkuleeriv suhtumine kaasinimestesse, suutmatus kaasa tunda teiste inimeste kannatustele. Geneetilised uuringud Käitumisgeneetilised uuringud on leitud, et kurjategijate sugulastel on keskmisest suurem tõenäosus ise kurjategija olla. Seega on kalduvus kurutegelikkusele geenide poolt mõjutatud. XYY sündroom geneetilise defektiga mehed; suurt kasvu, mitte kuigi kõrge IQ-ga, agressiivsed, impulsiivsed.
arreteeritud, täisealisena olid nad kõik vähemalt korra kandnud vanglakaristust, kolm neist olid pannud toime raske kuriteo. Kontrollgrupis indiviidide hulgas tuvastati ainult kahel arreteerimine ja ühel vangistus. Iga isikut hindas kolm arsti tuginedes ainult intervjuule ja teadmata perekondlikku tausta. Kuus indiviidi neist, kelle bioloogiline ema oli kurjategija,tunnistati antisotsiaalseks isiksuseks. Üks kontrollgrupi indiviid hinnati kui,,võib-olla antisotsiaalne isiksus".Lisaks sellel leidis Crowe positiivse korrelatsiooni antisotsiaalse tendentsi ja kahe teise muutuja vahel: lapse vanus adopteerimisel ja ajutises varjupaigas (orbude kodu või hooldekodu) enne lapsendamist viibimise kestus. Mida vanem oli indiviid lapsendamisel ja mida kauem oli ta viibinud ajutises varjupaigas,seda tõenäolisem oli tema antisotsiaalsus täisealisena. Kontrollgrupi indiviidid ei olnud neist faktoritest mõjutatud, mis lubab teha kaks järeldust
Statistika näitab, et hälbiv käitumine on enamlevinud linnades. 6.6.2. Käitumishäired. Käitumisgeneetika. "Rasked" lapsed. Ebaefektiivsel kasvatuspraktikal 4 põhilist joont: 1. puudujäägid järelvalves 2. puudujäägid vanemate distsipliininõuetes laste järele (jäigad või vastuolulised nõuded). 3. laste julm kohtlemine 4. vähene seotus lapse eluga Probleemset tavakooli õpilast iseloomustavad: 1. antidistsiplinaarne käitumine kehtestatud distsipliini ja reeglite rikkumisena 2. antisotsiaalne käitumine- hulkumine, valetamine, kaklemine, popitegemine, väljakutsuv käitumine, klassikurususe kordamine, suitsetamine, alkoholi tarvitamine. 3. delinkventne käitumine-varastamine. Lisaks käitumisprobleemidele mitmed negatiivsed isiksuse probleemid- laiskus, kangekaelsus, rahutus, endasetõmbumine, depressioon. Suhtumine käitumishälvetesse eri kultuuriregioonides. Kesk-Euroopa saksa keelt kõnelevas (Saksamaa, Austria, Shveits)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
