nii pingeline kodune õhkkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. Stressil on üle 120 erineva sümptomi, kuid see ei ole haigus, mida tablettidega ravida saab. Kui tahad läbi lüüa tänapäeva stressirohkes maailmas, pead õppima, kuidas sellest jagu saada ja kuidas toimida antud olukorras. Kui sa saad sellega hakkama, siis aita ka oma tuttavaid, lähedasi ja töökaaslasi. Nad on sulle selle eest tänulikud. 7 KASUTATUD KIRJANDUS 1. George, M
Rakvere 2011 Stress: Stress on elu lahutamatu koostisosa, millega toimetulek määrab suures ulatuses inimese füüsilise ja psüühilise tervise kvaliteedi. Stress on kestvate või korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund, mis väljendub raskustes kohaneda ümbritseva keskkonnaga. Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu käivaid ülesandeid ja teeb korduvalt ebaõnnestunud pingutusi raskuste ületamiseks olukorras, kus tal napib selleks ressurssi. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. Stress on vältimatu osa meie elust. Isegi täieliku lõõgastuse seisundis kogeb inimene mingil määral stressi. Stressil on üle 120 erineva sümptomi, kuid see ei ole haigus, mida tablettidega ravida saab. Hea stress ja halb stress : Parasjagu stressi on hea ja vajalik, sest paneb meid tegutsema. Ülemäära suur ja kauakestev pinge
Saku Gümnaasium Muusikateraapia koolistressi leevendajana Uurimistöö alused Autor: Indrek Juhendaja: Saku 2013 Sisukord SISSEJUHATUS Autor on valinud töö teemaks muusikateraapia koolistressi leevendajana. Teema valik põhineb autori tihedast seosest muusikaga ning sellest, et tänapäeva paljude inimeste igapäevase elu osaks on liigne stress. Muusikateraapia kujutab endast teraapiat, kus muusikat kasutatakse inimese hingelise ja kehalise seisundi mõjutamiseks. See põhineb arstiteadusel, sotsioloogial, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogial, musikoloogial ja muusikapedagoogikal. Muusikateraapia pakub stressis inimesele võimalust õppida sellega toime tulema, seda kontrollima, muuhulgas ka muutma vaatenurki stressile, vabastama negatiivset stressi läbi muusikaliste tegevuste, et seda energiat taa...
· seedehäired 2 · soolestiku põletikulised haigused · ärritunud soole sündroom · sügelus · menstruatsioonihäired · migreen · seedetraktihaavandid · reumaatiline liigesepõletik · nahahäired (sh ekseem, nõgestõbi ja akne) · unehäired · tuberkuloos Nende spetsiifiliste probleemide kõrval on stressil haigustega ka teisi salakavalaid seoseid. Näiteks pärsib stress immuunsüsteemi, jättes sellega organismi kaitsetuks eespool kirjeldatud haiguste suhtes ning tekitades eeldusi läbipõetud nakkuste võimalikuks taaspuhkemiseks. Stress mõjutab ka ajupiirkondi, mis reguleerivad söömist, agressiivsust ja und. Stress või haigus? Dr Abbie Lane on öelnud, et stressil ei ole mingit kindlat sümptomite kompleksi. Sageli põhineb see diagnoos muude põhjuste välistamisel.
Kooli stress Kool tekitab ühele koolieas olevale lapsele loomulikult kõige rohkem stressi, nii nagu töötavale inimesele tekitab seda töö. See kõik on seotud ühiskonna mõju ja inimese enda mõttemaailmaga ja sellega, kas inimene laseb sellel stressil tekkida. Raske on mitte alla anda, kui kõik läheb halvasti ja kui koolis on suur koormus. Tekib tunne, et keegi ei mõista sind ja õpetajad peavad ju läbima ainekava sellisena nagu see on ette nähtud ning tundub nagu ka neid ei huvitaks kas laps saab oma hinded korda või ei. Samas peab nooruk mõistma, et õpib enda ja mitte kellegi teise jaoks. Sest kogu maailmas on konkurents ja selleks, et seal osaleda peab õppima ja ennast arendama.
tegemist ootav. Andkem oma peres, tööl ja koolis sagedamini tunnustust teistele nende poolt tehtu eest, varsti saame selle ise tagasi ning meie kõigi stress on vähenenud. Stress muutub haiguslikuks siis, kui ta on pikaaegne. Lühiaegne stress pole midagi hullu. Aga haiguslik on ta juba siis, kui teda võiks nimetada depressiooniks. See tähendab, et ma ei taha midagi teha, mind ei huvita mitte miski, mu liigutused on ka aeglased-uimased, ma ei söö, ei maga. Tegelikult on stressil kaks poolt - on hea stress ehk eustress ja halb stress ehk distress. Hea stress viib edasi ja aitab meis leida jõudu ning oskust nendes olukordades õppida ja nendega kohaneda. Halb stress aga tekitab meil sellise pinge, et me ei õpi sealt mitte midagi. Viib meid raskesse, võib-olla isegi haiguslikku seisundisse. Stressist või lausa sügavast depressioonist on võimalik välja tulla. Ja kõige tähtsam on selle puhul, et ennast ise aitad ning tead, et ei ole siin maailmas üksinda
inimesed ja loomad peavad saama teatavat kehalist koormust (inimestel 10000 sammu päevas) 33. Töötajaskonna vananemise pseudoprobleemid töövõimelisi inimesi jääb vähemaks, 50 aastased on põhilised leiutajad :D 34. Vanusejuhtimine vanusega arvestamine juhtimisel, mis on erinevas vanuses inimeste plussid ja miinused 35. Mis on stress Stress on vastus stressorile. Kõik asjaolud, mis põhjustavad pinget inimese psüühikas või füsioloogilistes funktsioonides, on stressorid. Stressil on seejuures ka positiivne efekt, ta ergutab tööd tegema. organismi pingeseisund, mida rohkem stressi seda rohkem kahjustab organismi 36. Stressi peamised allikad ettevõttes Stressi tööl põhjustavad mitmesugused tegurid. · Tööülesanded võivad olla konkreetsele inimesele liialt rasked. · Halvad töötingimused: füüsikalised töötingimused, halb psühhokliima, tunnustuse puudumine ülemuse poolt, töökoha kaotamise oht.
Mis on stress? Stress on kestvate või korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund, mis väljendub raskustes kohaneda ümbritseva keskkonnaga. Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu käivaid ülesandeid ja teeb korduvalt ebaõnnestunud pingutusi raskuste ületamiseks olukorras, kus tal napib ressurssi. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. [1] Tööstress Kaasajal käsitletakse tööstressina pingeseisundit, mis on põhjustatud erinevate tööl esinevate stressorite ehk stressi põhjustajate poolt. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad
haigusi. haiguse põhjuseks kas välised (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhogeensed) või sisemised tegurid (vaskulaarsed, immunoloogilised, ainevahetuslikud) ignoreerib sotsiaalseid, kultuurilisi, käitumuslikke, keskkondlikke ning teisi tegureid, mis tervist mõjutavad. Selles mudelis ei olnud kohta ei inimese eluviisil ega psühhosotsiaalsel stressil kui haigust/tervist määraval põhjuslikul faktoril Biopsühosotsiaalne: psühho- sotsiaalsete ja bioloogiliste faktorite interaktsiooni tervises ja haiguste tekkes kõiki tervise- häireid võib nimetada psühhosomaatilisteks, kuna aju saab ja interpreteerib signaale nii välis- kui organismi sisekeskkonnast Eelistused: Biopsühhosotsiaalne mudel on realistlikum, selle aluseks on üldine
Tänapäeval arvavad inimesed, et iga väikseim meeleolu muutus on stress. Kuid stress on midagi tõsisemat, pikaajalisemat ning sügavamat, kui lihtsalt hetkeline meeleolu muutus. Tööstress vaevab paljusid töötajaid. Kindlasti võib öelda, et stress on närvipinge ning see põhjustab häireid meie tasakaaluseisundis. Üldiselt mõjub stress meile väga muserdavalt ja koormavalt. Tööstress on seotud ületundide, kähku täitmist vajavate eesmärkide, kõrge tööpingega jne. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. 1.2. Tööstressi põhjused Stressi ei tekita olukord, vaid inimese hinnang olukorrale. Inimeste stressitaluvus on erinev. Tööstressi põhjustavad organisatsioonilised stressorid: · ülekoormus ehk ajapuudus; · vähene asjatundlikus; · autonoomia puudumine; · töövahendite puudus; · halvasti organiseeritud töökoht;
vahemikku 6,2…6,8. Veesiduvusvõime-Isoelektrilises punktis on valgu veesiduvusvõime minimaalne. Liha veesiduvusvõime langeb miinimumini umbes 24 tunni möödudes pärast looma tapmist. Hiljem see taas suureneb, saavutades ca 75% oma esialgsest väärtusest. Liha lõiketugevus muutub aga vastupidises suunas veesiduvusvõimega. 20. PSE liha ja selle tekkepõhjused ingl. pale – hele; soft – pehme; exudative – vesine; PSE liha tekib looma lühiajalisel stressil. Madala pH-ga lihased on heledad ja madala veesidumisvõimega, viimase asjaolu tõttu on edasisel töötlemisel (lihalõikuses, külmtöötlemisel jne) eralduva lihamahla kogus suur ja toodete saagis väiksem kui tavapäraselt. 21. DFD liha ja selle tekkepõhjused ingl. dark – tume, firm – tihke, dry – kuiv. DFD liha tekib looma pikaajalisel stressil. DFD-liha on kõrge pH-ga, vesi on valkudega tugevasti seotud ning liha tundub seetõttu tume ega ole mahlane
Õuekeskkond õpikeskondade rohke võimas klassituba Õuesõppe pedagoogika on veel läbi käimata tee ning võib taolisele arengule kaasa aidata. Oluline on kasvatada keskkonnateadlikkust ja arusaama inimtervise ohustatusest terves maailmas. Seega on haridussüsteemil täita keskne tulevikku suunatud ülesanne ning kindlasti ka seda, et elujõulised teadmised luuakse sise- ja väliskeskkonna koosmõjus tekkinud õpikeskkonnas. Õppemaastikul saab ajaloo ja nüüdisaegse teadusega tegeleda sel kombel, et sellest võidavad nii tervis ja õppimine kui ka füüsiline keskkond ise. Õuesõppimise juures on olulisemaiks see, et õuekeskkond võimaldab saada isiklikke kogemusi, õpikutes sisalduvad tarkused muutuvad kogemuste kaudu õppides elulisteks. Õpetaja peavad olema teadmised: · erinevatest taime- ja loomaliikidest ning nende elutsüklitest, · aastaaegade vaheldumisest, · inimese elutegevuse jälgedest ja väljendustest Tervise, õppimise ja mängu vah...
mõiste, mis hõlmab: · võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada · empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), (Sotsiaalne kompetentsus) · enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) 83. Stress H. Selye järgi. H.Selye sõnastuses on stress mittespetsiifiline keha vastus igasugusele päringule. Selye järeldas, et stressil on oma osa kõikide haiguste etioloogias, seega on haigused mittetoimetulek stressoritega (ärritajast tingitud pingega) ja tulemuseks on tervisehäired. H.Selye ise nimetas, et mitte stress, vaid distress on see, mis meid kahjustab. Ta liigitas stressi: eustress kui hea stress, mis tõstab motivatsiooni ja inspiratsiooni; neustress ehk neutraalne stress, mis ei ole ei hea ega halb; distress ehk halb stress, mida saab
Artikli põhitulemus: tajutud stressi seos probleemidega. Krohne (2002). Süsteemne stress ja üldine adaptatsioonisüsteem (Selye) ning selle idee kriitika. Mittespetsiifiliselt põhjustatud muutused. Üldine adaptatsioonisüsteem stereotüüpiline reageerimismuster, millel on kolm staadiumit 1. Alarm reaction sokifaas 2. Stage of resistance sokifaasi sümptomid kaovad, näivalt organism adapteerub stressorile. 3. Stage of exhaustion väsimusfaas Kriitika stressil pole väga kindlat definitsiooni, sellest sai sünonüüm paljudele teistele sõnadele. Teiseks loomade ja inimeste tajutud stress pole alati sama. Kriitilised elusündmused. Kriitilised elusündmused põhjustavad muutusi, mis omakorda põhjustavad väljakutseid organismile. Psühholoogiline stress (Lazarus). Stress on relational kontsept ehk stressi ei defineerita kui spetsiifilist välist stimulatsiooni ega ka spetsiifilist füsioloogilist, käitumuslikku või subjektiivset reaktsiooni
Seepärast ei tohiks mõelda näiteks negatiivsetest hinnetest, vaid selle asemel võiks mõelda teistele järelejõudmisest. Püüa raskustele läheneda kui huvitavale probleemile, mille lahendamise au on sinul. (miksike.ee 19.02.2017) 9 Delfi Noortehääl on välja pakkunud loetelu, mis võiks noori aidata koolistressiga toimetulekul. Tee ajaplaan Parim viis stressiga võitlemiseks on luua plaan, mis ei lase stressil su elu üle võimust võtta. Loo endale ajaplaan, kuhu paned kirja kõik kooliprojektid- ja ülesanded, tegevused pärast kooli ning muu, millega sa tegelema pead. Maga piisavalt palju Kõige tähtsam stressiga võideldes on tagada endale piisavalt palju und. Paljud teismelised ei maga öösiti soovitatavat 8-10 tundi. Unepuudus võib aga oluliselt mõjutada sinu panust koolis. Ignoreeri õelutsemist Suhtedraamad koolis on suureks probleemiks
kutsunud faktor stressoriks olemast. Kuid puuduliku kohanemisvõime või ülemäära tugeva stressori korral võivad tekkida ka püsikahjustused ja organism võib kogunisti hukkuda. Täielik kurnatus võib kujuneda välja kuude ja aastatega, kuid võib tekkida ka mõne tunni jooksul. Sellistel juhtudel areneb ülemäära tugeva stressori mõju tagajärjel neerupeliste koore nekroos. Viimane asjaolu viitab veelkord hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteemi ja neerupealiste koore erilisele osale stressil. Kasvajad Kasvajad on kudede kasvu muutustega seotud protsessid organismis. Kudede kasvu muutused on siiski laiem mõiste kui kasvajad. Nimelt kudede mahu muutus ehk hüpertroofia ja kudede taastumine ehk regeneratsioon pole veel kasvaja. Kasvajaliseks ehk blastomeerseks kudede kasvuks loetaks sellist protsessi, kus kudede normaalne kasv asendub progresseeruva kontrollimatu kasvuga ja muutub ka kudede funktsioon
diagnoos Haigus on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses. Haiguse biomeditsiiniline mudeli kohaselt on haiguse põhjuseks kas välised etioloogilised tegurid (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhogeensed) või sisemised etioloogilised tegurid (vaskulaarsed, immunoloogilised, metaboolsed). Selles mudelis ei ole kohta ei inimese eluviisil ega psühhosotsiaalsel stressil kui haigust/tervist määraval põhjuslikul faktoril. Haiguse biopsühhosotsiaalne mudelis on bioloogiliste faktorite kõrval kindel koht ka psühholoogilistel ja sotsiaalsetel faktoritel ja haigus kujuneb välja sotsiaalsete, psühholoogiliste ja bioloogiliste tegurite vastastikuse toime tulemusena. Lähtudes sellest mudelist peaks meditsiiniline diagnoos sisaldama alati bioloogiliste, psühholoogiliste ja
Sümp närvisüsteemi aktiveerimisel hakkab keha eritama adrenaliini, noradrenaliini. Kui see aktiveerum, on tekkinud erutus, et peab end kokku võtma: võitle või põgene reaktsioon. Cannon keskendub neerupealise hormoonide vabanemisele, sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumisele, aga ei täpsustanud aktivatsiooni määra ega kestvust. Hans Selye. Loetaks meditsiini Einsteiniks. Alustas stressiteooria kallal töötamist juba siis, kui oli teise aasta meditsiini tudeng. Järeldas, et stressil on oma osa kõikide haiguste etioloogias (kujunemisloos). Sellest lähtuvalt ütleb, et haigused on mittetoimetulek stressoritega. Kuulus postulaat: meid ei kahjusta mitte stress ise vaid see, kuidas me reageerime stressile. Stress on mittespetsiifiline keha vastus igasugusele välismõjule. Liigitab stressi: · Eustress: tõstab motivatsiooni, inspiratsiooni, paneb looma midagi. · Neustress: See ei ole hea ega halb, on neutraalne. · Distress: Negatiivne stress
Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Teadvustamata psüühilised protsessid: 1) teadvust...
neutraliseerimiseks soovitatakse veistele söödaga manustada mitteasendamatut aminohapet tsüsteiini selles sisalduv tioolrühm neutraliseerib patuliini vatsas. Teised söötades olevad tiooliühendid nagu askorbiinhape ja feruliinhape ei kaitse vatsa mikrofloorat patuliini toime vastu (Jouany1 ja Diaz, 2011). Mükotoksikooside profülaktika järgmiseks sammuks oleks antioksüdantide kombineeritud kasutamine toksiini absorbentidega. Mükotoksiinide poolt tekitatud oksüdatiivsel stressil on oluline osa nii toitainete imendumise vähendamise, immunosupressiooni kui tsütotokilise toime tekkel ning antioksüdantide lisamine väldib vabade radikaalide negatiivset toimet nii soolestikus, plasmas kui 21 rakumembraanidel. Häid katsetulemusi on saadud vitamiini E ja seleeni kombineeritud kasutamisel nii ohratoksikoosi kui aflatoksikoosi profülaktikas ja in vitro katsetes on E vitamiin efektne olnud
N: asjade kogumise kirg. 4. stress- oma tekkelt aeglane, nõrk tundmus. Püsivuselt võib olla pikaajaline. 5. Psühho trauma- võib tekkida väga kiiresti. On tugev negatiivne emotsioon 98. Milline on emotsioonide seos mõtetega? Emotsioonid järgnevad sageli teatud mõtetele sest emotsioonid on ära määratud mõtete poolt. Emotsiooni määrab ära subjektiivne tõlgendus, mitte objektiivsed faktid. 99. Mis on positiivne ja mis on negatiivne stress? Positiivsel ja negatiivsel stressil vahet tegemiseks nimetatakse neid erinevate terminitega: Hea stress ehk eustress aitab kaasa tegevuse edukale sooritamisele Halb stress ehk distress takistab tegevuse edukat sooritamist. 100. Millised võivad olla stressi põhjused ehk stressorid? Stressi põhjustajat nimetatakse stressoriks. Stressoriks võib olla igasugune asjaolu, mis nõuab inimeselt kohanemist. Näiteks: ·katastroofid (nt. suured liiklusõnnetused või metsatulekahjud, maavärinad)
Liha pH langeb 1-1,5h jooksul alla 5,3. Kõrgest liha happesusest tingituna toimub lihaskoe rakkudes valgu denatureerumine, mistõttu lihasvalgud kaotavad veesisaldusvõime, kaob loomulik värvus, liha muutub heledaks, pehmeks ja vesiseks (PSE). PSE lihal on suured keedu-, jahutus- ja suitsukaod ( PSE-liha keedukadu on 13%, normaalsel lihal 7,5%). 14. DFD- liha. Glükogeeni ei ole. Siga on väntsutatud. Pikaajalisel tapaeelsel stressil ( pikk transporditeekond, halb tapaeelne kohtlemine) kulutatakse organismi glükogeenivarud ära, mistõttu tapajärgselt ei teki lihastes piisavalt piimhappet. Liha pH jääb kõrgeks 6,8-7,0. Tekib tumeda värvusega, tiheda ja kuiva konsistensiga liha (DFD) Kõrge pH väärtuse tõttu areneb seal mikrofloora, mis võib põhjustada liha riknemist. PSE-ja DFD- liha esinemissagedus on tingitud peamiselt pärilikkest teguritest ( tõug).
väljapääsu. Ka on tõusnud psüühiline pinge, mis tuleneb vastutusrikastest ametitest ning elukeskkonna saasatamisest. Kui neile lisanduvad lähisushte probleemid või kaasasünndinuf närvisüsteemi hälbed, siis on oht, et emotsioonid tekitavad inimesle tõsist muret. Isiku sisemised vastuolud võivad avalduda mitmesuguste seisunditena. Kõige sagedamini kasutatakse pingete mõju kirjeldamisel stressi mõistet. Stress on kestvate ja korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund. Stressil võib olla positiivne mõju, sest see mobiliseerib inimest tegutsema. See seisund võib esile kutsuda vastupidavust, aktiivset tegevust ja organismi ressursside kasutamist. Peamiselt käsitletakse siiski stressi negatiivset mõju organismile. Stress võib põhjustada rahulolematust iseenda ja ümbritsevaga, närvilisust, häireid mõtlemises. Stressis olev inimene tunneb end sageli väsinuna ning on vastuvõtlikum mitmesugustele haigustele.
hõlmatud. Meeleolu on püsivam tundeelamuslik foon, mille kindlamaid põhjuseid ei ole sageli võimalik tuvastada. Tegemist üldise olekuga (nt: rõhutud ja kurb olek, kahtlus ja ärevus). Igapäevaelus on meeleoluhäired nt üks tõsine probleem, mida tänapäeva stressirohkes konfliktimaailmas sagedasti esineb. See on suur probleem ka majanduslikus mõttes. Stress spetsiifiline seisund, millel on kindlad füsioloogilised ja füüsilised tunnsued. Tegemist meditsiinilise terminiga. Stressil on püsiv ja tugev mõjur. Tegemist on pingeseisundiga, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Stressi puhul eksisteerib inimeses lisaks tavalistele haiguse tunnustele ka teisi häiretele üldiseid iseloomulikke omadusi. Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohandada organismi muutusteks. Stressi põhjustavad stressorid. Stressireaktsioon areneb protsessina, milles staadiumid on:
miinimumi mittevajalikku stressi. Inimesed ütlevad, et see või teine asi tekitab neis stressi. Sõna stress kasutatakse mitmetähenduslikult. Seda on raske defineerida. Seetõttu soovitatakse vahel terminit stress üldse vältida. Üks levinumaid stressi määratlusi teaduses on stressori kaudu. Stress on vastus stressorile. Sellisel juhul kõik asjaolud, mis põhjustavad pinget inimese psüühikas või füsioloogilistes funktsioonides, on stressorid. Stressil on seejuures ka positiivne efekt, ta ergutab tööd tegema. Kuna mõni pingutus mõjub soodsalt, teine aga ebasoodsalt, kasutatakse ka termineid eustress ja distress. Esimene on organismile kasulik, teine mitte. Kuid ka see käsitlus pole puudusteta, kuna see, mis on ühele stress, võib olla teisel distress. Mõnevõrra selgust loovad autorid, kes psühholoogiliste ja füsioloogiliste vastureaktsioonide puhul kasutavad terminit pinge (strain), jättes stressi välisfaktori iseloomustajaks.
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
Kaastunne - liigutatus teise kannatusest koos aitamissooviga · Lazaruse (1991) järgi sõltub emotsiooni kogemine meie hinnangust olukorrale, mis tähendab tunnetuse tähtsustamist emotsioonide tekkel · Olulised on ka enesestmõistetatavad isiksuseteooriad. Näiteks optimistlik mõtteviis teeb inimesi õnnelikuks, pessimism mitte · Stressi kogemise määr sõltub sellest, kas olukorda hinnatakse ähvardusena või väljakutsena Stressi määratlemine · Stressil on seos ähvarduse või väljakutsega kohanemisega (Friedman, 1992) · Stressile reageerimise viis määrab ära selle, kas kogetakse negatiivset distressi või positiivset eustressi. Distressi kogetakse ähvarduse puhul ja eustressi väljakutse korral · Nii ähvardus kui väljakutse on inimese enese hinnangu tulemuseks. Väljakutsena hinnatud situatsioonides valib inimene reeglina toimetuleva käitumisviisi · Hinnates olukorda ähvardavaks, ohustatakse sellega ka oma tervist
13.1.2. Mis on haigus? Haigus on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses. · Haiguse biomeditsiiniline mudeli kohaselt on haiguse põhjuseks kas välised etioloogilised tegurid (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhogeensed) või sisemised etioloogilised tegurid (vaskulaarsed, immunoloogilised, metaboolsed). Selles mudelis ei ole kohta ei inimese eluviisil ega psühhosotsiaalsel stressil kui haigust/tervist määraval põhjuslikul faktoril. · Haiguse biopsühhosotsiaalne mudelis on bioloogiliste faktorite kõrval kindel koht ka psühholoogilistel ja sotsiaalsetel faktoritel ja haigus kujuneb välja sotsiaalsete, psühholoogiliste ja bioloogiliste tegurite vastastikuse toime tulemusena. Lähtudes sellest mudelist peaks meditsiiniline diagnoos sisaldama alati bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite vastastikuse mõju hinnangut, et objektiivselt
tsiteerinud Rogers 2002). 162 163 Koolid, mis teadlikult püüavad kolleegitoega tegeleda, on kursis, et stressil ja läbipõlemisel Eltoni aruanne (1989) on toonud välja käitumisejuhtimise ja distsipliini probleemidele otseselt on lisaks psühholoogilistele põhjustele ka suhetest tulenevad sotsiaalsed põhjused (Rogers pakutava kolleegitoe ambivalentse olemuse. Ühelt poolt võidakse toetuse pakkumises näha
säilitamiseks. Kui erakorralise meditsiini tehnik jõuab sündmuskohale, peab ta oma tegevused välkkiirelt kohandama eest leitud olukorraga. Tundlikkus stressorite adumisel ja neile reageerimise liigid on individuaalselt erinevad. Kui organism ei suuda stressoriga enam kohaneda, võib see viia kehaliste ja/või hingeliste kahjustusteni. Vahet tehakse normaalsel, tervel stressil (eustress; eu kr ’hea’) ja haigeks tegeval stressil (distress; dis ld ’lahku’). Stressi võib kirjeldada ka kui pingulolekut. Igat tüüpi tegevuse jaoks on olemas optimaalne pinge: liiga väike pingulolek viib keskendumisraskusteni, liiga kõrge pingulolek närvilisuseni. Seejuures mängivad sellised tegurid nagu ülesande liik ja raskusaste, eelnev kogemus ja asjaosalise individuaalne isiksusestruktuur suurt rolli. Otsustava tähtsusega on saavutada ja kontrollida iga ülesande jaoks optimaalset pingulolekut.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
