) asukoht määratud teleskoobi teljega, siis reflektoritel on teleskoobi teljel asuv peafookus kasutatav vaid väga suurte läbimõõtude korral. Vaatlejakabiiniga peafookust rajatakse teleskoopidele läbimõõduga üle 4 meetri, fotokaamera paigutamise võimalus on ette nähtud ka Tõravere poolteisemeetrisel teleskoobil. Abipeeglite kasutamisega saab teleskoobi kogutud valgust suunata ükskõik kuhu ja seetõttu valitakse fookuse asukoht vastavalt vaatluse iseloomule. Cassegraini fookus: valgus peegeldatakse tagasi peapeegli keskel asuvasse avasse, mille taga asub okulaar või vaatlusriist. Muudab teleskoobi "refraktori sarnaseks" ning sobib kõigiks vaatlusteks. Newtoni fookus: valgus peegeldatakse välja risti optilise teljega. Kasutatakse väikeste teleskoopide juures, peamiselt visuaalsetel vaatlustel. Naschmidti fookus: Newtoni "suurte teleskoopide analoog". Valgus peegeldatakse välja piki teleskoobi toru pöördetelge, mille otsa kinnitatakse vaatlusriist.
TTÜ Üliopilane: Teostatud: Üliopilane: Kaitstud: Too nr. 13 OT Silma omaduste tundmaõppimine ning pikksilma suurenduse määramine Tööeesmärk: Silma omaduste Töövahendid:Pikksilm suurendusega 7/50 tundmaõppimine ning pikksilma Joonlaud 1 ± 0,005 m suurenduse määramine. Joonlaud 30 ± 0,05 cm Skeem Teoreetilised alused Silma pimetähn Pimetähn on koht silma võrkkestal, kuhu suubub nägemisnärv. Seal puuduvad valgustundlikud närvirakud. Kui mingi eseme kujutis langeb pimetähnile, siis me seda ei näe. Sellele vaatamata ei taju me vaateväljas musta kohta. Valgusaisting antakse peaajule mõlemast silmast ning lisaks sellele aju töötleb valgustundlikest närvidest tulevaid signaale nii, et me näeme nähtamatu piirkonn...
Geomeetriline optika-on optika osa, milles uuritakse valguse levikut läbipaistvates keskkondades valguskiire mõiste alusel. valguskiir-on joon, mille sihis valgus levib. Langemisnurgaks nimetatakse nurka, mis moodustub langeva kiire ja langemispunktist peegelpinnale tõmmatud ristsirge vahel. Valguse murdumine on valguskiirte suuna muutumine nende läbiminekul kahe keskkonna lahutuspinnast. Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja keskkondade lahutuspinnale langemispunktist tõmmatud ristsirge vahel. prisma-ruumiline kujund ehk keha, millel on kaks põhitahku, mis on omavahel võrdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel. absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja-näitab teise ja esimese keskabsoluutse murdumisnäitaja suhet Kumerlääts on lääts, mis on keskelt paksem kui äärtelt nõguslääts on lääts, mille ääred on paksemad kui keskkoht. fookus- on punkt, kuhu koondub nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk. fookuskaugus- on läätse optilise kesk...
MAAVÄRINAD kuriherilane 2011 MIS ON MAAVÄRIN? Maavärin on maakoore rappumine, vibratsioon, järsk lühiajaline kõikumine Üldist maavärina kohta: · Maavärin algab koldest ehk fookusest · Maavärinal on kese ehk epitsenter · Maavärina ajal tekib murrang (murrangulõhed) · Maavärinas esinevad seismilised lained SEISMILISED LAINED Pinnalained tekitavad purustusi Kuidas mõõdetakse? · Maavärinate tugevust mõõdetakse seismograafiga · Kasutusel on Richteri skaala ja Mercalli skaala Richteri skaala v Mercalli skaala · Mõõdetakse maavärina · Mõõdetakse purustusi võngete tugevust · Mõõtühik on pallid · Mõõtühik on magnituud · Skaala ulatus 0-12 · Skaalal pole miinimumi · Mõõdetakse vaatluse teel ega maksimumi · Subjektiivne · Mõõdetakse seismograafiga · Tõepärasem Kus esinevad? · Maavärinad esinevad laamade piirialades (laamade põrkumine võ...
tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon. Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab. Ühel hetkel ületab siiski maakoores kuhjunud elastne pinge maakooreplokkidse vahelise hõõrdumise. Kui see juhtub, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine. Järsk liikumine põhjustabki maapinna kõikumise- maavärina. 13. Selgita mõisted: fookus ehk maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained. Fookus ehk maavärina kolle on punkt, millest saab alguse maakooreplokkide omavaheline nihkumine. Epitsenter on punkt maapinnal, otse fookuse kohal. Seismiliste lainetena levib murrangu tekkimisel vabanev energia kõigis suundades laiali. Need liiguvad maavärina fookusest eemale ning levivad kolmemõõtmeliselt. 14. Koosta (ja täida) võrdlev tabel p-lainete ja s-lainete iseloomustamiseks.
1. Konstrueeri kujutis noolest 2. Läätse optiline tugevus on 50 dioptriat. Kui suur on läätse fookuskaugus? Arvutused teha SI süsteemis, seejärel teisendada pikkusühikud cm'ideks. Kasutades joonlauda, tee joonis selle läätse kohta. Märgi fookus sellele kaugusele läätsest, mis sa arvutades said. Konstrueeri joonisele, missugune kujutis tekib kui vaadeldav ese asub läätsest 5cm kaugusel? Iseloomusta seda kujutist? (kas tõeline/näiline, kui suur, mis pidi?)
Lääts- läbipaistvast ainest keha, mis kas koondab valgusvihku, või hajutab valgusvihku Kus kasutatakse läätsi- binokkel, luup, prillid Optiline tugevus- D=1:f Mida suurem on fookuskaugus, seda väiksem on optiline tugevus D-dioptria Spekter koosneb vikerkaarevärvidest Sfäär on kerapind Kumer-keskelt paksem kui servades Nõgus- keskelt õhem kui servades Fookus- kuhu koondub parallelne valgusvihk peale kumerläätse läbimist Fookuskaugus- läätse ja fookuse vaheline kaugus Parim nägemine Läätse optiline peatelg- sirge, mis läbib fookuspunkti ja läätse keskpunkti Kujutis nõgusläätses- kujutis on alati vähentatud, samapidine, päiv Võrkkest- sinnna tekib kujutis, kujutis on vähentatud, ümberpööratud, tõeline Silmalääts- kinnitub silmalihaste abil, mis muudavad silmaläätse kumerust Normaalnägemine- kujutis tekib võrkkestale nii lähedastest kui kaugetest esemetest Lühinägija- lähedale näeb hästi, kaugele halvasti, lähedastest esemetest tekib kujuti...
peateljega paralleelsed nim. näivaks fookuseks. · Kiir, mis läheb keskpunkti peegeldub sama teed tagasi. · Kujutis on näin, vähendatud ja samapidi. · Lääts kahe värvilise pinna piiratud keha. · Kumer lääts on keskelt paksem kui äärtest. · Nõguslääts on keskelt õhem kui äärest. · Õhuke lääts: Kui fookuses lõikuvad kiired on tegemist tõelise fookusega, kui kiirte pikendused siis näiva ehk ebafookusega. · Fookus on punkt, kus lõikuvad pärast kumerläätse läbimist peateljega paralleelsed teljed. · Kujutis nägusläätses: Kiir, mis läbib optilist keskpunkti ei murdu. Optilise peateljega paralleelne kiir, kurbub nii nagu näiks ta väljuvat fookusest. Kiir, mis näib suunduvat läätse vastaskülje fookusesse on pärast läätse läbimist paralleelne optilise peateljega. · Kujutis on alati vähendatud, näiv ja samapidine.
Valguse peegeldumine ja murdumine Langemisnurk (a) on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk (b) on nurk pinna ristsirge ja peegeldunud kiire vahel. Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga. Fookuseks ehk tulipunktiks nimetatakse punkti, kus koondub nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk. Valguse murdumiseks nimetatakse valguse suuna muutumist kahe erineva keskkonna piirpinnal. Optiliselt hõredamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirge poole. Optiliselt tihedamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirgest eemale. Läätsed Läätsesid liigitakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerläätse liigid: a)kaksikkumer b)tasakumer c) nõguskumer Nõgusläätse liigid: a) kaksiknõgus b)tasanõgus c)kumernõgus Läätse põhiomadus on valguse koondamine või hajutamine. Kumerläätse omaduseks on valguse koondamine. ...
16.Valguse murdumise seaduspärasus. Valguse murdumisel kehtivad seaduspärasused: - Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse Keskkonda valguskiir murdub pinna ristsirge poole ehk murdumisnurk on Langemisnurgast väiksem. - valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda valguskiir murdub pinna ristsirgest eemale ehk murdumisnurk on langemisnurgast suurem. 17.Mis on läätse fookus? Läätse fookus(F)on punkt mille koonduvad optilise peateljega paralleelsed kiired. 18.Mis on läätse fookuskaugus? Läätse fookuskaugus (OF = f) on läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. 19.Mis on läätse optiline tugevus? Valem ,tähiste selgitusega, ühik. Läätse optiliseks tugevuseks nimetame läätse fookuskauguse pöördväärtust. D- optiline tugevus(1dptr) f fookuskaugus(1m) *Mõõduühik on 1 dioptria. 1 dptr=
sellega ei kaasne murdumist,siis teatud langemisnurga korral tekib täielik peegeldus ja valgus peegeldub tihedamasse keskkonda tagasi. · Valguse murdumine valguse levimissuuna murdumine · Lääts a) Kumerlääts koondab valgust ja on keskelt paksem. b) Nõguslääts hajutab valgust ja on keskelt õhem kui äärtest. · Läätse opt peatelg on läätse keskpunkti läbiv sirge · Fookus Punkt, kuhu koondub paralleelne valgusvihk pärast kumerläätses murdumist. · Fookuskaugus kaugust läätse optilisest keskpunktist fookuseni nimetatakse fookuskauguseks. · Läätse opt tugevus - on FS, mis on fookuskauguse pöördväärtus · Füüsikaline suurus Fs saab mõõta · Füüsikaline nähtus ÜL lahendamine A. Valguse levimise kiirus Õhk 300 000km/s Vesi 225 000km/s Klaas 200 000km/s Teemant 124 000km/s
ühe laama serv sukeldub teise alla - Üksteisest eemalduvad laamad ookeani Tardkivimid: graniit, basalt keskmäestikes Settekivimid: liivakivi, lubjakivi - Laamade sisealadel, ookeanides kuuma Setted: liiv, kruus, savi täpi piirkonnas - Kontinentaalse rifti piirkonnas mandrite Maavärina kolle ehk fookus koht sisealadel maapõues, kust saab maavärin alguse. Epitsenter maapinnal kolde kohal olev Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: paik, kus purustused on kõige tugevamad. veeaur, mürgised gaasid, vulkaanilised mudavoolud, maavärinad, geisrid, viljakad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja mullad, kuumaveeallikad. nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud
haripunkt asub koordinaatide alguspunktis (0; 0). 4 PARABOOL kanooniline võrrand: y2 = 2px kanooniline võrrand: y2 = -2px juhtjoon: juhtjoon: fookus: fookus: kanooniline võrrand: x2 = 2py kanooniline võrrand: x2 = -2py juhtjoon: juhtjoon: fookus: fookus: Kui parabooli haripunkt on nihkunud punkti (m; n), siis parabooli kanoonilises võrrandis tuleb x-st lahutada haripunkti esimene koordinaat m ning y-st lahutada haripunkti teine koordinaat n
Läätse optilist keskpunkti läbiv Läätse keskpunkti ja fookuse mõtteline telg vaheline kaugus 7. Fookuskaugus on ... Kaugus läätse servast fookuseni Kaugus läätse optilisest keskpunktist fookuseni 8. Mis on fookus? ................................................................................................................................... ................................................................................................................................................. .......... 9. Mis on läätse optiline tugevus? ................................................................................................................................. ...............................
Inimesed julgevad silma lapsevanemaid. Organisatsiooni liikmeid paista ja riskida. Juhtides nähakse hoiavad koos lojaalsus ja traditsioonid. innovaatoreid ja riskijaid. Organisatsiooni Pühendumus on kõrge. Rõhutatakse hoiab koos uuendusmeelsus ja tahe inimeste arendamisest tõusvat pikaajalist eksperimenteerida. Rõhutatakse liidriks kasu. Edu defineeritakse inimestest ja olemist. Pikaajaline fookus on kasvul ja klientidest hoolimise kaudu. uute ressursside hankimisel. Edu Sisemine Väline fookus defineeritakse uute ja unikaalsete toodete fookus ja HIERARHIA või teenuste kaudu. TURG ja terviklikkus
Refleksiooni tagasisidemaatriks (koostatud õppejõududega) Tagasiside kokkuvõtvale refleksioonile: Karin Lausmaa Tagasiside andja: Tiina Liiv Kriteerium 1 puudub/ on 2 mõningal 3 olulised Selgitus: pigem vähesel määral olemas elemendid määral olemas olemas Refleksiooni fookus ja selle Karin oli väga hästi oma refleksioonis välja toonud fookuse tähenduslikkus (fookus on mida ta jälgis ja mille rakendamist ka ise harrastas. Jah , määratletud ja põhjendatud; välja on toodud, mille poolest see tähenduslik/
ebafookus. Tõeline kujutis- sellist kujutist saab tekitada ekraanile ning näha silmaga Näiv kujutis näeme ainult silmaga Eseme kaugus läätsest a Kujutise kaugus läätsest k Fookus kaugus f Kui on tegemist koondava läätsega siis f = + , kui nõguläätsega siis F = - Kui kujutis on tõeline siis k = + , kui kujutis on näiv siis k= - Optiline tugevus tavaelus kasutatakse seda fookus kauguse asemel. Optiline tugevus on fookuskauguse pöördväärtus. D , dptr. Suurendus nim. Kujutise kõrguse ja eseme kõrguse suhet. Antakse teda kordades, s.
3. Suurel äriühingul on neljatasandiline hierarhiline strateegia: a. Väliskeskkonna- Sisekeskkonna- Organisatsiooniline Funktsionaalne strateegia b. Keskkonna äri konkurentsi organisatsiooniline strateegia c. Omanikkonna - organisatsiooniline Üld Funktsionaalne strateegia d. Omanikkonna - Üld Operatiiv Funktsionaalne strateegia e. Omanikkonna Organisatsiooniline Äri Funktsionaalne strateegia 4. Funktsionaalse strateegia fookus on: a. Stabiilsusel, kasvul või ülevõtul b. Eristumisel c. Ressursside tootlikkuse maksimeerimisel d. Tegevussuuna leidmisel e. Keskkonna seirel 5. Milline alljärgnevalt loetletud kohustustest ei ole strateegilises juhtimises äriühingu nõukogu ülesanne? a. Seiramine b. Mõjutamine c. Algatamine ja lõpetamine d. Elluviimine e. Hindamine 6. Suurtes äriühingutes käsitletakse agenditeooria valguses agentidena..
arvates olema hea, teine halb. Toetuge teile jagatud EELNEVATE TUNDIDE KÄSILEHTELE, eriti sellele, millel on teoreetiline teave intervjuu olemuse kohta. Tee kaasõpilasele artiklitest ülevaade, TUGINEDES JÄRGNEVATELE PUNKTIDELE. 1. Anna ülevaade sinu välja valitud halva intervjuu teemast, intervjueeritavast, intervjueerijast. Selgita välja intervjuu eesmärk (mida tahetakse teada saada ehk mis on intervjuu fookus?) ja esita oma seisukoht, mis on selle intervjuu halvad küljed. 2. Anna ülevaade sinu välja valitud hästi koostatud intervjuu teemast, intervjueeritavast, intervjueerijast. Selgita välja intervjuu eesmärk (mida tahetakse teada saada ehk mis on intervjuu fookus?) ja esita oma seisukoht, mis on selle intervjuu head küljed. Ürita kuulata hoolega kaasõpilase argumente ja teha endale märkmeid, sest
kristalliseerumisel. Moondekivim Settekivimite ja tardkivimite ümberkristalliseerumisel tekkiv kivim. Laam Litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. Laamtektoonika Geoloogiateadus, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi. Kuum täpp Vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale maapinnal tekib vulkaan või vulkaanline ala. Kontinentaalne rift Kontinentaalse koore rebendm tüüpiliselt pangamäestikulise reljeefiga. Maavärina kolle e. fookus Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine Maavärina kese e. epitsenter Maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. Seismograaf Seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid Tsunami Rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine. Maalihe Nõlval asuva pinnasetüki liikumine
tavaliselt piisab ühest-kahest lisaloost. Kujunduse poolest jagunevad lisalood kaheks suureks rühmaks: tekstid ja loendid. Tekstid võivad olla taustalugu sündmuse ajaloost. Loendid võivad olla uudise kronoloogia, ettepanekute loend jne. Lisalugude kujundus ja paigutus on paigale pandud maketiga – sellele vastavalt leida materjal. Foto ja fotoallkiri Foto peamine ülesanne on anda infot, äratada emotsioone ja tõmmata tähelepanu. Foto abiks luuakse fookus, mis tõmbab tähelepanu. Fotode toimetamisel on vaja lahendada kolm probleemi: 1. Esmalt tuleb fotod valida. 2. Siis neid lõigata. 3. Lõpuks tuleb kirjutada fotoallkiri. Fotode valimine - Foto ülesanne on äratada tähelepanu ja anda tekstiga seotud olulist infot. Kooskõla tekstiga. Fotod peavad näitama seda, kes või mis on loos tähtis. Fotode tehniline kvaliteet on vähemoluline. Tegelaste hierarhia sündmuses peaks fotol välja tulema. Fotode
Retsensioon Käisin Pärnus, Jõulujazzi festivali raames toimuval jõulukontserdil. Kontsert leidis aset 5.detsembril 2014.aastal kohvikus Fookus. Esines Eesti viimase aastakümne säravaim vokaalansambel Estonian Voices. Kontserdil esitleti kauaoodatud debüütalbumit "Ole hea" ning põneva originaalmuusika kõrval sai kuulda ka rahvamuusika seadeid ning lõbusaid arranžeeringuid tuntud hittidest. Enamike vokaalseadete autoriks oli Kadri Voorand keda võibki pidada grupi loominguliseks liidriks. Koos temaga laulsid ka Mikk Dede, Arno Tamm, Maria Väli, Mirjam Dede ja Aare Külama.
EEPIKA suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne). Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel. Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama). Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg. Teksti aeg mingiks loo ajavahemikuks kulutatud teksti hulk. Teksti aeg on mõõdetav näiteks sõnade või lehekülgede arvu kaudu. Narratiivi aeg loo aja, teksti aja ja lugeja ajakogemuse ühendus (mis on alati mitmetine) Narratiiviteooria eeldab narratiivse teksti ja fiktsionaalse maailma eristamist. Lugu narratiivis esitatud sündmused Tekst sündmuste esitatud (nt kirjapandud) kuju narratiivis Jutustus jutustamine sündmuste jutustamine narratiivis Jutustaja teadvus, kes jutustab (ja tõlgendab) lugu Vaatepunkt e fookus; paik või teadvus, kust loos toimuvat nähakse (ja tõlgendatakse) Fi...
esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse n(s) = n(2)/n(1)=v(1)/v(2) 10. kui valgus langeb kahe keskkonna lahutuspinnale risti, siis valgus ei murdu, st levib otse edasi 11. lääts on läbipaistev keha, mille pindadeks on kerapinna osad ja mille optiline peatelg läbib nende kerade keskpunkte 12. kumerlääts koondab valgust(keskelt paksem) 13. nõguslääts hajutab valgust(keskelt nõgus) 14. koondaval läätsel on fookus, milleks on koht, kus lõikuvad läätsele paralleelsed kiired pärst läätse läbimist 15. hajutaval läätsel on näiv fookus, milleks on koht, kus lõikuvad läätsele langevate paralleelsed kiirte pikendused pärast läätse läbimist 16. igal läätsel on kaks 2 fookust v näivat fookust, millest üks asub ühel pool läätse ja teine teisel pool 17. fookuse v näiva fookuse kaugust läätse keskpunktist nim läätse fookuskauguseks.
2.Maail asukoht: National Gallery (rahvusgalerii) , Londonis 3.Tehnika: Õlivärvitehnika 4.Värvid: koloriidi põhivärvid , punane ja roheline 5.Kompositsioon: Kompositsioon on terviklik , midagi ei saa juurde panna ega ära võtta. Keskpunktiks on abielupaari käed ja peegel. Kompositsioon on tasakaalus , sest mees ja naine esiplaanil tasakaalustavad teineteist. Esemete ja figuuride kujutamisel on kasutatud valgust ja varju. Kasutatud on kontrasttoone punast ja rohelist. 6.Pildi fookus: Fookuseks on peegel ja abielupaari käed. 7.Ruumi kujutamine: Abielu paar oli maalitud hubases toas. Tagaseinal rippuv peegel, mille kumeralt pinnalt peegeldub vastu kõik toas toimuv. 8.Teose sisu: Jan van Eyck kujutab kaupmees Giovanni Arnolfini kihluspäeva koduses abielukambris. Arnolfin hoiab oma noore naise Giovanna Cenami kätt - nii kinnitab ta pühalikult võrdväärset liitu. Mehe parem käsi õnnistab lapseootel naist.
imelikum, isegi raugad; ning naised lopsakate kehavormidega. Astusin näitusesaalis mõned sammud edasi ning jõudsin maalini, millel olid mureliku näoga naine ja parastavalt naerev ning näpuga näitav pooltühja hammastereaga keskealine meesterahvas. Kunstnik oli meest nii hästi kujutanud, et seda maali vaadates tekkis mul endal ka naerutuju. Ekpositsiooni järgmisel teosel olid samuti naerev mees ja naine, kuid seekord oli mees tagaplaanil ja peegliga naise peale langes peamine fookus. Millegipärast on Aacheni maalidel kõikidel naistel rinnad paljad, isegi siis kui neil kleit seljas on. Pärast seda maali jõudsin Gaspar Rem'i portreeni. Gaspar nägi välja üsna ajahambast puretud ja väsinud olekuga sellike, kuigi tundus, et ta oli aadlisoost. Järgmisena jõudsin ertshertsoginna Anna maalini. Maali fookus oli selgelt suunatud ertshertsoginna näole ning tema uhkele kraele. Kõik, mis jäi kraest kaugemale, paistis maali mustast taustast sama
Corbin, 1990). Ehkki enamik uurijaid rõhutab üht või teist, võib kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid kombineerida ning kasutada samas uurimuses. 5 Tabel 1. Rõhuasetuse erinevus kvalitatiivsetes vs kvantitatiivsetes meetodites. Kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivsed meetodid Rõhk arusaamisel Rõhk testimisel ja tõestamisel Fookus vastaja/informandi vaatenurgal Fookus sotsiaalsete sõndmuste faktidel ja/või põhjustel Interpretatsioon ja ratsionaalne lähenemine Loogiline ja kriitiline lähenemine Vaatlused ja mõõtmised loomulikus Kontrollitud mõõtmine ümbruses Subjektiivne asjaosalise vaatekoht ja Objektiivne kõrvalseisja vaatekoht lähedus andmetele distantsiga andmetest Avastuslik suunitlus Hüpoteetilis
Läätsed Lisett Kööts, 8.b Mis on lääts? Kõverpindadega ümbritsetud läbipaistev keha Jaotumine Optiline keskpunkt Paikneb läätse keskel Läbiva joone nimetus Optiline peatelg Läätse fookusi läbiv joon Läätse fookus Iseloomustus Arvuliselt fookuskauguse ja optilise tugevuse abil Fookuskaugus Optilise tugevuse ühik Aitäh kuulamast!
Nõguslääts- hajutavad valgust Optiline tugevus- läätse fookuskauguse pöördväärtus D=1/f. Optilises tugevuse mõõtühik on 1 dioptria, siis kui fookuskaugus on 1m. Fookus on punkt optilisel peateljel, kus koonduvad läätsele paralleelsed langevad valguskiired peale läätses murdumist. Fookuskaugus on läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. Fk sõltub läätse materjalist a läätse pinna kujust. Fk tähistatakse f. Fk mõõtmiseks on vaja kõigepealt määrata lääts fookus. Seejärel tuleb mõõta läätse keskpunkt ja fookuse vaheline kaugus. Fookuskauguse pöördväärtus on võrdne eseme kauguse ja kujutise kauguse pöördväärtuse summaga. 1/f=1/k+1/a
hoida hegemooniat) *Võimu muutused- võimu tasakaalu dünaamika (tõusev võim alustab konf; domineeriv võim ründab tõusvat võimu) *Ründe-kaitse tasakaal (Kui ründav võidab, siis on konflikt- I MS tangid, lennukid; Kui kaitse võidab siis on rahu- tuumarelvad) Klassikaline liberalism (Immanueal Kant)- Kant- saksa filsosoof „Igavene rahu“ Inimene on loomult hea. Koostöö on võimalik. Riigi mõte pole saavutada võimu vaid olla õigusriik. Usk progressi. Uusliberalism- fookus on RV tasemel. Leidis, et tuleb arendada suhteid kaubanduses, et tekitada kompleksne vastastikune sõltuvus. Sostsioloogiline liberalism- oluline on milline on riik (riigid pole mustad kastid) rahvusvahelised suhted akadeemilise distsipliinina tegeleb nii valitsustevaheliste suhete, kui ka indiviidide, gruppide ja ühiskondade vaheliste suhetega. Viimast kolme iseloomustab ka suurem koostöövõime. Vastastikuse sõltuvuse liberalism- sõda on liiga kulukas. Majandusliku vastastiku
Presbüoopia korral on vanusest tingituna vähenenud silmaläätse elastsus, mistõttu silm ei suuda akommodeerida ehk kohaneda lähedal asuvate objektidega ja tagajärjeks on ebaselge kujutis võrkkestal. 4. Astigmatism. Astigmatismi põhjustab silma valgustmurdvate pindade erisugune kumerus eri tasapindades. Võrkkestale tekib siis piklik kujutis. (Loit, P.-H., Nurme, B., Niilus. S. 2011. Silma anatoomia). Astigmatism jaotatakse: - Lihtne müoopiline astigmatism: üks fookus on võrkkestal ja teine võrkkesta ees. - Kombineeritud müoopiline astigmatism: kaks fookust tekivad võrkkesta ette. - Lihtne hüperoopiline astigmatism: üks foouks tekib võrkkestale ja teine võrkkesta taha. - Kombineeritud hüperoopiline astigmatism: kaks fookust tekivad võrkkesta taha. - Segaastigmatism: üks fookus tekib võrkkesta ette ja teine võrkkesta taha. OPTOMETRISTI KÜLASTAMINE Inimene jõuab tavaliselt optometristi juurde, kui ta märkab mingeid erinevusi oma nägemises.
a. Väliskeskkonna- Sisekeskkonna- Organisatsiooniline – Funktsionaalne strateegia b. Keskkonna – äri – konkurentsi – organisatsiooniline strateegia c. Omanikkonna - organisatsiooniline – Üld – Funktsionaalne strateegia d. Omanikkonna - Üld – Operatiiv – Funktsionaalne strateegia e. Omanikkonna – Organisatsiooniline – Äri –Funktsionaalne strateegia 4. Funktsionaalse strateegia fookus on: a. Stabiilsusel, kasvul või ülevõtul b. Eristumisel c. Ressursside tootlikkuse maksimeerimisel d. Tegevussuuna leidmisel e. Keskkonna seirel 5. Milline alljärgnevalt loetletud kohustustest ei ole strateegilises juhtimises äriühingu nõukogu ülesanne? a. Seiramine b. Mõjutamine c. Algatamine ja lõpetamine d. Elluviimine e. Hindamine 6
väga täpset juhtimist Maa pöörlemise kompenseerimiseks. Tänapäeval juhib teleskoope arvuti ja see pole enam probleem. Ekvatoriaalne ehk parallaktiline monteering lubab teleskoopi pöörata ümber polaartelje (telg paralleelne Maa teljega) ning käändetelje (telg risti Maa teljega). Võeti kasutusele 19. saj. alguses koos kellamehhanismi leiutamisega; lubab lihtsa pöördega kompenseerida Maa pöörlemist. Fookused: Cassegraini fookus: valgus peegeldatakse tagasi peapeegli keskel asuvasse avasse, mille taga asub okulaar või vaatlusriist. Newtoni fookus: valgus peegeldatakse välja risti optilise teljega. Kasutatakse väikeste teleskoopide juures, peamiselt visuaalsetel vaatlustel. Naschmidti fookus: valgus peegeldatakse välja piki teleskoobi toru pöördetelge, mille otsa kinnitatakse vaatlusriist. Kudee (coudé - painutatud) fookus. kasutatakse kõigi nende süsteemide jaoks, kus fookuses
läbimõõtude korral. Vaatlejakabiiniga peafookust rajatakse teleskoopidele läbimõõduga üle 4 meetri, fotokaamera paigutamise võimalus on ette nähtud ka Tõravere poolteisemeetrisel teleskoobil. Abipeeglite kasutamisega saab teleskoobi kogutud valgust suunata ükskõik kuhu ja seetõttu valitakse fookuse asukoht vastavalt vaatluse iseloomule. 4 1. Cassegraini fookus: valgus peegeldatakse tagasi peapeegli keskel asuvasse avasse, mille taga asub okulaar või vaatlusriist. Muudab teleskoobi "refraktori sarnaseks" ning sobib kõigiks vaatlusteks. 2. Newtoni fookus: valgus peegeldatakse välja risti optilise teljega. Kasutatakse väikeste teleskoopide juures, peamiselt visuaalsetel vaatlustel. 3. Naschmidti fookus: Newtoni "suurte teleskoopide analoog". Valgus peegeldatakse välja
peateljega paralleelsed kiired. Läätse fookuskaugus Fookuse kaugus läätse keskpunktist (m) Läätse optiline tugevus Fookuskauguse pöördväärtus Tõeline kujutis Kujutis, mida saab tekitada ekraanile Näiline kujutis Kujutis, mis tekib kiirte pikenduste lõikumiskohas(mida ei saa tekitada ekraanile, aga on vaadeldav) Silm kui opt. Süsteem Koondav optiline süsteem Lühinägevus Lähedale näeb hästi, kaugele mitte. Fookus asub silma sees(nõgus. Prillid Kaugnägevus Kaugele näeb hästi, lähedale mitte. Fookus tekib võrkkesta taha(kumerl pr) Prillid Kasutatakse kaugelenägevuse ja lühinägevuse korrigeerimiseks Ruumala Füüsikaline suurus, mis näitab aine mahtu Mass Füüsikaline suurus, mis on keha inertsuse mõõduks Tihedus Füüsikaline suurus mis näitab kui suur on ühikulise ruumalaga aine koguse mass.
• Mõjutada ettevõtte kasumlikkust Suhteturundus on strateegia, millega luuakse, hoitakse ja parandatakse kliendisuhteid. Põhimõteteks on leida võita ja hoida. Tuginemine väärtusele, lubadusele, vahetusele ja usaldusele. kasumi eesmärgiks on kasum kliendi hoidmisest. Tehingu – vs suhtlusturundus lk 125 Turubarjäärid lk 12 Tarbijakasud lk 13 Tootmiskonteptsioon lk 14 • Lähtealus:Tootjakeskne • Fookus: tootja tehnoloogilised ja majanduslikud võimalused • Vahendid: Kättesaadavus, madal hind • Eesmärk: Kasum mastaabisäästult Tootekontseptsioon lk 14 • Lähtealus: Tootekeskne • Fookus: Toote omadused • Vahendid: innovatsioon, tootearendus ja kvaliteet • Eesmärk: Kasum kvaliteedilt Müügikontseptsioon lk 14 • Lähtealus: Firmakeskne • Fookus: Tooted • Vahendid: müük ja reklaam
Nimeta vulkanismiga kaasnevaid nähtusi. Vulkanismiga võivad kaasneda veel freaatilised plahvatused, geisrid, fumaroolid, püroklastilised voolud, vulkaanilised tuhasajud, mudavoolud ja laavavoolud. MAAVÄRINAD 12. Selgita, mis on ja kuidas tekib maavärin. Maavärin on kõige ilmsem tõendus laamtektoonikast. Maavärin tekib litosfääri laamade liikumisest üksteise suhtes. 13. Selgita mõisted: fookus ehk maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained. Fookus ehk maavärina kolle- punkt, kust murrangu tekkimisel saab maakooreplokkide omavaheline nihkumine alguse. Epitsenter- punkt, mis asub otse fookuse kohal maapinnal. Seismilised lained- murrangu tekkimisel vabanenud suur energia 14. Koosta (ja täida) võrdlev tabel p-lainete ja s-lainete iseloomustamiseks. P-lained ehk pikilained S-lained ehk ristilained
mõõdetakse, mõõtühik, skaala) Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Richteri skaala on logaritmiline skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks, mõõdetakse seismograafiga magnetuudides kümnendiku ühiku täpsusega. Mercalli skaala on maavärina tekitatud purustuste visuaalsel hindamisel põhinev skaala, skaala on jaotatud kaheteistkümneks astmeks (palliks), tähistatakse rooma numbritega. 12. Maavärina kolle e. fookus, epitsenter Maavärina kolle (fookus) on koht kus algab kivimite rebestumine. Maavärina kese (epitsenter) on maavärina keskmes, kolde kohal maapinnal olev paik. 13. Piki- ja ristilained (erinevus, kiirus). Millises järjekorras registreerib seismograaf eri tüüpi laineid? Pikilained levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. Maakoores levivad nad kiirusega 6-7km/s
Plastikuga seotud keskkonna probleemid Plastik jäätmete kogus on väga suur, kasvab kiiresti, sest kasutatakse igalpool ja ei lagune looduses. Plastikuga seotud keskkonna probleemid - Loomad jäävad kilerõngastesse sisse . - Loomad peavad plastiku eksiklikult toidusks. Bioplastik Termin bioplast kasutatakse kahesuguste plastide puhul: • nende puhul, mis põhinevad taastuvatel ressursidel, st et fookus on materjalil, millest plast valmistatakse; • biolagunevate ja kompostitavate puhul, kui fookus on toote biolagunevusel. Need plastid võivad põhineda nii taastuvatel (bioplastid) kui ka mittetaastuvatel (fossiilsetel) ressursidel. • Biolagunevuse ja kompostitavuse hindamiseks on olemas Euroopa standardid EN 13432 ja EN 14995. Bioplastik Bioplastid võivad seega • põhineda taastuvatel ressursidel ja olla biolagunevad;
- E paksusel kõik vahed ühesuurused. Kui väikesed punktid ja nende vahe on mulle veel nähtav. Kaks punkti nende vähima vahemaa puhul - mis on veel nähtav. 9. Mis on silma adaptsioon? Võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel. 10. Mis on silma akommodatsioon? Silma võime eristada mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. 11. Lühinägevus: MÜOOPIA ● Nimi ütleb - lähedale näeb hästi. ● Peegelduvate kiirte fookus tekib võrkkesta ees. ● Kaugus läätse ja võrkkesta vahel on suurenenud. ● Vagluskiirte murudmine toimub tugevamalt. ● - klaasid 12. Kaugnägevus:HÜPERMETROOPIA ● Peegelduvate kiirte fookus tekib võrkkesta taga. ● Kaugus läätse ja võrkkesta vahel on vähenenud. ● SIlma lühike anatoomiline telg, mistõttu -> ● Valguskiired koonduvad pärast murdumist võrkkestast tahapoole. ● + klaasid 13
Sisejõud Välisjõud Vulkanism Tuul Maavärinad Vesi ja jää Aeglased Temperatuuri kõikuvliikumised kõikumised Vulkaanid Vulkaani ehitus laava lõõr magmakamber magma vahevöö Kuulsad vulkaanid Vesuuvi St. Helena Etna Maavärinad Fookus ehk hüpotsenter maavärina tekkekoht maakoores Epitsenter koht maapinnal fookuse kohal kus maavärin on kõige tugevam Murrangud ülang murrang alnag pangased Laamad ehk maakoore hiigelpangased Laamade liikumine I Laamade liikumine II Laamade liikumine III Laamade liikumine IV Mandrite triiv Mandrite triivi skeem 135mi 200 lj.a. milj
· mitmed uuringud (näit Barbara Fredrickson jt) osutavad: negatiivsed emotsioonid ja stress toovad kaasa organismi, eriti südame-veresoonkonna läbipõlemist, positiivsed seevastu vähendavad kehalisi riske, sh neutraliseerivad varasemat stressi mõju · Ruut Veerhoven, Selingman ,,Õnne komponendid" · Uurimisvaldkonnad: Positiivne ellusuhtumine, haaratud, Väärtustatud osalemine Humanistlik psühholoogia · Carl Rodgers, Abraham Maslow, Erich Fromm · Fookus subjektiivsel kogemusel, holistlikul inimesekäsitlusel, kvalitatiivsetel meetoditel, teraapial, nõustamisel · Soov inimest kirjeldada, mõista ja aidata kui terviklikku indiviidi Maslow:Eneseteadvus "Eneseteostus: annete, võimete, potentside jms täielik kasutamine ja rakendamine" (246)
X2 Y2 84. Kui hüperbooli fookused asetsevad y-teljel, siis võrrand on + = 1 ja valemid 83,84 muutuvad a2 b2 2c c b = = 1 < < ja y = ± 2b b 85. Parabool on tasandi punktide hulk, mille kaugused ühest antud punktist ( fookusest ) ja sirgest (juhtjoonest ) on võrdsed, tingimusel, et fookus ei asetse juhtjoonel y 2 = 2 px . Parabooli ekstsentrilisus on = r / d = 1 86. y 2 = 2 px y 2 = 2 px x 2 = 2 py x 2 = 2 py 87. Koordinaattelgede paralleellüke punkti K (a;b) ( y b) 2 = 2 p ( x a ) ( y b ) 2 = 2 p ( x a ) ( x a ) 2 = 2 p ( y b) ( x a ) 2 = 2 p ( y b ) 6 88
Läätsed Lääts- kõverpindadega piiratud läbipaistev keha, mis on ette nähtud valguse koondamiseks või hajutamiseks Kumerlääts- keskelt paksemad kui servas (koondab valgust) Nõgusläätsed- keskelt õhemad kui servast (hajutab valgust) Läätse fookus- punkt, kus koondub kumerläätse läbinud, optilise peateljega paraleelne valgusvihk Fookuskauguseks (1m) nimetatakse läätse keskpunkti 0 ja läätse fookuse vahelist kaugust Teravustamine ehk fookustamine tähendab ekraani ja läätse sellise vastatikuse asendi leidmist, kus kujutise detailid on võimalikult selgepiirilised Optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust (D=1/f) Optilise tugevuse ühik on 1 dioptria (1dpt) Optiliseks peateljeks nimetatakse joont mis läbib läätse fookusi Optiline keskupunkt on läätse keskel oelv punkt, mis asub optilisel peateljel võrdsel kaugus...
Industrial Evolution“ kokkuvõte. Innovatsioonitegevuse dünaamika… ehk dünaamiline suhe on toote innovatsiooni, turustamise ja tekkivate ning konkureerivate firmade vaheline seos, kus iga osapool mõjutab ma tegevusega konkreetse toote innovatsiooni. Sellist suhet seostatakse ajalooliselt eelkõige kirjutusmasina ja elektrilise valgustuse (hõõgpirn) innovatsiooniga. Seda suhet iseloomustab eripära, et ka juhul kui innovatsiooni fookus toote evolutsiooni ajal muutub, siis dünaamiline suhe mõjutavate aspektide vahel on jääv. Innovatsioonitegevuse dünaamika parimaks näiteks tänapäevast on arvuti (personal computer) areng, mille fookus on ajapikku muutunud, kuid milles mängivad olulist rolli erinevad tark- ja riistvara tootjad ning tarbijad. Paljudes teadusuuringutes on püütud tuua välja standardseid innovatsioone ent see ei ole õnnestunud kuna ei ole arvestatud eraldi toote- ja protsessi innovatsiooni.
Taju on keeruline protsess. See on seotud inimese järelduslikkuse, loovuse kui ka mineviku kogemustega. Alateadlikult seostatakse objekti, niisamuti ka olemasolevat hetke- varasemalt kogetuga. Olulist rolli tajumisel mängib ka fantaasia- objektile võidakse omastada fantaasia elemente. Tajumuse loomine tähendab seda, et tajuobjekti õpitakse aktiivselt tundma. Näiteks suunatakse pilk mööda tajutava eseme piirjooni, tehakse liigutusi objekti suunas ning fookus ei püsi mitte ainult ühel tunnusel, vaid liigub ühelt teisele. Pärast eseme tundmaõppimist tekivad organismis erinevad protsessid, mis võrdlevad objektilt saadud signaale eesmärk- kujutise ja või standardiga (see tähendab seda, et igal inimesel on mingi kindel ettekujutus ühest objektist: näiteks teab inimene oma peas kindlalt, milline näeb välja tool). Tajusid liigitatakse erinevate närvimehhanismide alusel. Eristatakse nägemis-, kuulmis-,
Pildi analüüs Michelangelo ,,Tormento di sant'Antonio" Esimene teadaolev Michelangelo maal, mille ta maalis arvatavasti 12 või 13 aastaselt. Praegu asub see maal Ameerikas, Kimbell Art muuseumis. Pildil on kujutatud maastikulist tausta ning fookuses on õhus hõljuvad figuurid. Figuurideks on Püha Antonio, keda rebitakse põrguloomade poolt lõhki. · Formaat: vertikaalne, kõrgusesse pürgiv · Ruum: tagaplaan teisejärguline, fookus figuuridel · Kompositsiooniline keskpunkt: rõhk on maali tsentris Püha Antoniol ja põrguloomadel, ümmargune kompositsioon keskel Antonio ja ümberringi põrguloomad, silmapiir on asetatud kõrgemale, Antonio nagu hõljuks taevas · Ruumi organiseerimine: selge, maali kujud on keskmesse pööratud. · Sümmeetria: sümmeetriline kompositsioon · Dünaamika: jõuline, tegev · Rütm: suured pinnad vahelduvad väikeste detailsete
6.ees , nõgusläätsedega 7. kaugelenägijad , lühinägijad . 2. f = 2mm = 0.002 m D=? D= 1: f ( murrujoonega ) D= 1 : 0,002 m = 500 dptr V. 500 dptr . 3. D= 6 dptr f =? 1: D f = 1: 6 = 0,166... = 0,2 m V. inimese silma fookuskaugus on 0.2 m . B. 1. 1. nõgusad , koondab , hajutab , fookuskauguse , optilise tugevuse 2. lääts , ümberpööratud , kinoaparaatides , fookuse , kahekordne fookus , pikksilmas kujutise ümberpööramiseks . 3. võrkkestale , tõeline , vähendatud , ümberpööratud 4. värvilisena ,valguses , kepikesed 5. normaalnägijateks ja kaugelenägijateks , lähedasest kui kaugest 6. taha , kumerläätsedega 7. optiline tugevus , positiivseks ,negatiivseks . 2. f = 17mm = 0.017m D = 1: f D=? D = 1: 0.017 m = 58,8 dptr V. inimese optiline tugevus on 58.8 dptr . 3. D = 2,5 dptr f=1:D f=
Louvre-i muuseum on üks tuntumatest muuseumitest maailmas. Seal asub Leonardo da Vinci `'Mona Lisa'', mis on 77 cm kõrgune. Seda maali üritab pildistada üks tüdruk, kes on maalist 90 cm kaugusel. Kahjuks on ta sellele liiga lähedal ja tema fotoaparaat ei suuda õiget fookust kätte saada. Mitu sentimeetrit peab ta tagasi liikuma, et pildistada maali 20 kraadise nurga alt ja mitme kraadise nurga alt üritas ta maali alguses pildistada? Tekkinud kolmnurk on täisnurkne kolmnurk. Antud : a = 90 cm b = 77 cm Leida : (uus)a - ? - ? Leiame kõigepealt algse nurga : = = = 4032´ Nüüd võime leida uue kauguse tüdruku ja maali vahel, et saada 20: = = (uus)a = = 212 (cm) Sellega leidsime uue kauguse tüdruku ja maali vahel, kuid on vaja leida mitu cm tüdruk peab maalist kaugemale liikuma, seega : 212 90 = 122 (cm) Ülesande tingimused on täidetud. Vastus : Tüdruku ja maali vahel oli alguses 4032´ ja ta pidi liikuma maalist 122 cm kaugemale, et sa...
Peameloodiat esitab, kas: § trompet § kornet § klarnet Teised pillid improviseerivad samal ajal selle meloodia tausal ning ümber selle. Polüfoonilise kõla mänguviis. Louis Armstrong 4. august 1901 6. juuli 1971 USA dzässtrompetist ja laulja Trompeti- ja kornetivirtuoosina alustas ta juba 1920. aastate algul stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven Avaldas dzässi arengule tugevat mõju Muusika fookus liikus kollektiivselt improvisatsioonilt sooloesitusele. When The Saints Go Marching In Kenny Ball 22. mai 1930 7. märts 2013 Inglise dzäss-muusik Tuntud kui bändijuht, juhtiv trompetimängija ja solist ansamblis Kenny Ball ja tema dzässimehed 1953. aastast hakkas ta professionaalselt bändides mängima trompetit 1958. aastal asutas ta oma dzäss-bändi Midnight in Moscow
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
