Otsingule "formaalsed" leiti 504 faili

formaalsed – hÀÀletati ĂŒhe kandidaadi poolt ïŻ Osalusprotsent ĂŒle 99% ïŻ Saadikute arvu kasv (1947 – 100, 1980 – 285) ïŻ Saadikute roll tĂ€htsusetu – polnud kutselised Julgeolekuorganid ïŻ PĂ€rast sĂ”da: ïź NKVD (siseasjade rahvakomissariaat) – ĂŒhiskondliku korra tagamine ïź NKGB (julgeoleku rahvakomissariaat) – riiklik julgeolek, luure ja vastuluure ïŻ 1954. aastast: ïź Siseministeerium - miilits ïź KGB (Riikliku Julgeoleku Komitee) VÔÔrsĂ”javĂ€gi ïŻ PĂ€rast sĂ”da – 120 000
6
docx

Formaalsed lÀhenemised keeleteaduses

Fonoloogiline hierarhia Lausung > intonatsiooniline fraas > fonoloogiline fraas > prosoodiline sĂ”na () > jalg ehk kĂ”netakt (F, ) > silp () > moora () > segment ehk foneem 2. Foneem, allofoon Foneem ­ foneemi ei öelda vĂ€lja, s.o abstraktne ĂŒksus. Ei sĂ”ltu kontekstist, vaid hÀÀldus eristab, nii on nt provansaali keeles 'Ă”htu' seRo ja 'saag' sero (kontekst on sama: s...

Eesti keel -
139 allalaadimist
5
doc

Isiksus ja ĂŒhiskond

Ühiskonna all mĂ”istame kĂ”ikehaaravat sotsiaalset ĂŒhendust, millesse inimene kuulub. KĂ”ik ĂŒhiskonnad on iseloomustatavad ĂŒhiste tunnustega : -ĂŒhiskonnad on vertikaalselt ĂŒles ehitatud, -ĂŒhiskonnad on horisontaalselt liigendatud, -neil on kultuuriline pealisehitus, -neile on omane sisemine dĂŒnaamika. Ühiskond on sotsiaalsete gruppide kogum. Sotsiaals...

Sotsioloogia - Tallinna TehnikaĂŒlikool
11 allalaadimist
12
pptx

Perekond kui rĂŒhm. Suhtlemise eripĂ€ra tĂ€napĂ€eval!

Suhtlemise eripÀra tÀnapÀeval! Koostasid: Ain Allas, Daniil Konopljov, Vello LÀÀts, Siim Suitsev, Mardo Tuul, Margus Vapper, Rauno Viljas Perekond kui sild Perekonnas omandab laps sotsiaalse suhtlemise formaalsed ja mitteformaalsed normid. Sotsiaalse kÀitumise, aga ka hoiakute, vÀÀrtushinnangute ning eetiliste normide kujundamine toimub perekonnas nii teadliku kasvatuse...

SuhtlemispsĂŒhholoogia - Eesti MaaĂŒlikool
65 allalaadimist
2
odt

Demokraatlik valitsemine. Valimised. Erakonnad

Valimised. Erakonnad Õpik lk. 34-65, vihik Teemad: VĂ”imude lahusus (horisontaalne, vertikaalne) - VĂ”imude horisontaalse lahususe all mĂ”istetakse tavapĂ€rast seadusandliku, tĂ€idesaatva ja kohtuvĂ”imu lahusust. VĂ”imude vertikaalne lahusus tĂ€hendab, et ĂŒksteisest on pĂ”himĂ”tteliselt lahutatud riigi keskvĂ”imu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisĂŒlesanded. Õigusr...

ÜhiskonnaĂ”petus - Keskkool
10 allalaadimist
1
doc

Grupid ja meeskonnad organisatsioonis

Grupid ja meeskonnad Gruppi vĂ”ib defineerida kui inimĂŒhendust, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sĂ”ltuvuses ĂŒhe vĂ”i enama ĂŒhise eesmĂ€rgi saavutamiseks teatud perioodil. Grupp ehk inimeste sotsiaalne ĂŒhendus on sotsiaalpsĂŒhholoogia ĂŒks keskseid mĂ”isteid. Grupis suudavad inimesed paremini tĂ€ita mitmesuguseid ĂŒlesandeid, mis pole ĂŒksikisikutele jĂ”ukohased...

Juhtimise alused - Eesti EttevÔtluskÔrgkool Mainor
8 allalaadimist
10
docx

Rahvusvahelise Ôiguse allikad

Materiaalsed on allikad, milles Ă”igusnorm tegelikult vĂ€ljendub. Rahvusvahelises Ă”iguse puhul formaalsetest allikatest rÀÀkida ei saa, kuna puudub ĂŒhtne Ă”igusloomemehhanism, mille lĂ€binud normid saavad automaatselt Ă”igusjĂ”u. Kuigi osa allikate puhul on kehtima hakkamiseks vajalikud teatavad formaalsed toimingud, ei tĂ€henda see Ă”igusallika teket, vaid konkreetsest instrumendist Ă”iguste ja kohustuste teket. Kehtivusulatuse alusel liigitatakse rahvusvahelise Ă”iguse allikad ĂŒldisteks allikateks e universaalseteks ja partikulaarseteks allikateks e regionaalseteks. Esimesed on tavad ja Ă”iguse ĂŒldpĂ”himĂ”tted, mis seovad valdavat osa rahvusvahelise Ă”iguse subjektidest. Partikulaarsed allikad on aga rahvusvahelised lepingud ja rahvu...

Rahvusvaheline Ă”igus - Tallinna Ülikool
11 allalaadimist
4
doc

I Kontrolltöö mÔisted (V.Viies) informaatikas

Alamprogrammide (funktsioonide) parameetrid , nende tĂŒĂŒbid ­ eksisteerib kahte liiki parameetreid - formaalseid ja tegelikke 1) FORMAALSED PARAMEETRID on kasutusel alamprogrammi deklaratsioonis. Olulised on nii parameetri nimetus, tĂŒĂŒp kui ka asukoht teiste parameetrite reas. Formaalseid parameetreid vĂ”ib vaadelda kui mu...

Informaatika - Tallinna TehnikaĂŒlikool
90 allalaadimist
6
doc

Maailm pÀrast teist maailmasÔda

Peale II ms lÔppu toimus maailma majanduses selge diferentseerumine: 1. I maailm - arenenud tööstusriigid - turumajandus, pÔllumajanduse ja tööstuse kÔrge tase. 1961.a. moodustasid arenenud tööstusriigid Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni - OECD, kuhu kuulub 24 arenenud tööstusriiki...

Ajalugu - Keskkool
488 allalaadimist
89
doc

Loogika ja programmeerimine

Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel Ă”petatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS...

ArvutiÔpetus - Kutsekool
175 allalaadimist
1
odt

ENSV

Eesti NSV valitsemine: seadusandlik vĂ”im ­ ENSV ĂŒlemnĂ”ukogu TĂ€idesaatev vĂ”im- ENSV valitsus Nomenklatuur -- uus klass, privilegeeritud parteiladvik KĂ”ige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkomitee kinnitas. NĂ”ukogude sĂŒsteem kasutas seda ĂŒhiskonna kontrollimiseks ja suunamiseks. NĂ”ukogude aegsed valimised: formaalsed , sest hÀÀletati ĂŒhe...

Ajalugu - Keskkool
130 allalaadimist
3
doc

Ideaalne meeskond

Essee teemal ideaalne meeskond Kiiresti muutuvas ja keerukas keskkonnas toimetulemiseks on kaasaegses organisatsioonis kujunenud vajadus meeskonnatöö jĂ€rele. Meeskonna olemasolu suurendab vĂ€ljapakutud ideede hulka ja ergutab uutmoodi mĂ”tlemist. VĂ€rsked ideed on sageli kahe vĂ”i enama vana uutmoodi kombinatsioonid. Siis saavad tihti erineva taustaga inimesed leida midagi uut, enamat kui ĂŒkski neist teadi...

Majandus - Kutsekool
124 allalaadimist
2
doc

InfosĂŒsteemid

InfosĂŒsteemid RiskianalĂŒĂŒs MĂ”isted: Varad 1. omavad mingit vÀÀrtust ettevĂ”tte/klientide jaoks 2. fĂŒĂŒsilised 3. mittemateriaalsed 4. rahas hinnatavad 5. rahas mitte hinnatavad turvameetmed 1. fĂŒĂŒsilised 2. tehnoloogilised 3. organisatsioonilised 4. ennetavad 5. avastavad 6. taas...

ArvutiÔpetus - Kutsekool
65 allalaadimist
26
doc

TööÔiguse konspekt

LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipĂ€rane tegevus teatud eesmĂ€rgi saavutamiseks. Kui ĂŒhiskonna liikmel on olemas materiaalsed vĂ”imalused, tööriistad, riskijulgus, vĂ”...

TööÔigus - Eesti EttevÔtluskÔrgkool Mainor
342 allalaadimist
32
doc

Eksami kordamiskĂŒsimused ja vastused

Juhtimise alused JUHTIMISE ALUSED: EKSAMIKÜIMUSED 2007 1. Juhtimise ajalugu, areng ja teoreetikud 1.1 Juhtimise definitsioon Juhtimine on inimeste tegevuse ja kĂ€itumise sihipĂ€rane suunamine ning ĂŒheks hĂ€sti talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmĂ€rgid ja rahuldada liikmete vajadused. 1.2 Or...

Juhtimine - Tallinna TehnikaĂŒlikool
957 allalaadimist
30
doc

Keskaeg

Keskaja mÔiste lÔid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tÔttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset mÀrki, allakÀiguaeg (ladina keele moondumine). KÔikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele ÔppejÔud Horn ja...

10.klassi ajalugu -
456 allalaadimist
9
doc

1.semestri 2.KT

SOTSIOLOOGIA Kontrollgrupp ­ etalon vĂ”i standard, millega saab mÔÔta inimese staatust ja rollikĂ€itumist, olles vĂ”i olemata ise selle grupi liige. Kontsentrilise tsooni mudel ­ kirjeldab linna kui seeriat ringe, mis on ehitatud keskse sĂŒdamiku ĂŒmber, kus asuvad kultuurikeskused ja Ă€rirajoon. Konventsionaalne hulk ­ koosneb inimestest, kes on ettekavatsetult kogunenud sĂŒndmus...

Sotsioloogia - Tallinna Ülikool
180 allalaadimist
32
doc

Loengute konspekt

("Õigus- see on Ă”igluse ja headuse kunst") Tutvustus · Lektor: · R. Narits raul.narits@ut.ee 7375977 ­ sekretĂ€r; 7375978 Iuridicum I, 303 (NĂ€ituse 20-303) 2.09.08 Miks valisin juristi elukutse? hea kĂŒsimus. Defeat your enemies with success. "Õiguse entsĂŒklopeedia" - baasĂ”pik, mille peab endale sebima samuti tutvu ainekavaga...

Õiguse entsĂŒklopeedia - Tartu Ülikool
518 allalaadimist
19
doc

Poliitika ja valitsemise alused

Mis vahe on mĂ”istetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis vĂ€ljendub vĂ”imuvĂ”itlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapĂ€evaselt poliitikakĂŒsimusi, kuid poliitika uurimise puhul pĂŒĂŒtakse mĂ”testada inimeste...

ArenguĂ”petus - Tallinna Ülikool
432 allalaadimist
41
doc

Riik ja Õigus tĂ€iskonspekt

PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: € territoorium € rahvas € avaliku vĂ”imu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ĂŒhtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ĂŒhtne vĂ”imuorganisatsioon - seadusandlik vĂ”im, tĂ€idesaatev ja kohtuvĂ”im I...

Õiguse entsĂŒklopeedia - Tartu Ülikool
526 allalaadimist
28
doc

Riigi ja valitsemise III osa

Autoritarism, totalitarism ja demokraatia Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale Ă”hustikule ning lĂ€htub valitsevatest sisulistest eesmĂ€rkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sĂ”naga vĂ”iks reziimi ligikaudselt nimetada vĂ”imutĂŒĂŒbiks, poliitiliseks Ă”hustikuks vĂ”i valitsemisviisiks. Reziimi mĂ”iste on protsessikeskne ja politoloogidel t...

Riik ja valitsemine - Tallinna TehnikaĂŒlikool
119 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !