T 39.Ühiskondliku kogukasulikkuse saame, kui lahutame ühiskondlikust kasulikkusest maha erakasulikkuse. V 40.Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus nihutab pakkumiskõvera vasakule. T 41.Kaudsed maksud on oma olemuselt progressiivsed, kuna madalama sissetulekuga, inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekug inimestega. V 42.Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid täishõives. T 43.Kaudsete maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. T 44.Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seost väljendab Kuznetsi hüpotees. V 45.Põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja maksud omandilt, kusjuures kaudsed maksud kehtestatakse sissetulekule, otsesed aga käibele või hindadele. V 46.Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid täishõives. T 47
vale 26.Nõudmise seadus väidab et mida õrgem hind seda suurem on tootja poolt pakutav kogus. õige 27.Oligopolse turu oluliseks tunnuseks on see et iga ettevõte peab arvestama kuidas konkurendid reageerivad tema tegevusele. õige 28.Kui kauba L hind tõuseb siis asenduskauba H nõudluskõver nihkub paremal. õige 29.Täiuslikus konkurentsis saavad kõik ettevõtted pikaajaliselt vaid normaalset kasumit. vale 30.Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid alahõivatud. vale 31.Punktides mis on võimaliku tootmise piirist ülalpool on võimalik toota seejuures ressursid on maksimaalselt hõivatud. vale 32.Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale kuna kauba A hind alanes siiis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup.Vale 33.Majandusliku ratsionalismi eeldusel sõnastas 19. saj majandusteadlane ja filosoof Alfred Marshall. õige 34.Ühiskond ei saa toota punktis mis asub väljaspool võimalikku tootmise piiri
inimeste ja neid ümbritseva looduskeskkonna loov suhtumine. Inimesi eristab loomadest aga just see, et nad toodavad endale elatusvahendeid, tootes sellega kaudselt ka materiaalset elu ennast. Indiviidi enese olemus oleneb aga tootmistegevuse materiaalsetest tingimustest. Ühiskonna materiaalseks algeks on inimese suhe mateeriasse tõelisusesse, sellesse, mida saab loendada, mõõta ja käega katsuda, mille tähtsaimaks osaks on tema tootmisviis: ühelt poolt tootlikud jõud ehk siis inimtööjõud ja tehniline baas, teisalt aga tootlike jõudude pinnalt tekkivad tootmissuhted, reaalsed suhted inimeste vahel, mis on sõltuvuses nende suhetega tootmisvahenditesse. Ka ühiskonna areng on seotud tootlike jõududega, mis teatud ajamomendil saavutavad sellise taseme, et satuvad vastuollu olemasolevate tootmissuhetega ja põhjustavad revolutsiooni pöördelise perioodi ühiskonna ja riigi ajaloos, mis viib uue ühiskondliku korra tekkimiseni.
Asendanud indiviidid kollektiividega ja nii saanud kodanlus-proletariaat käsitluse. Peab Hegelit dialektika loojaks. Hegeli käsitluses Die Dingheit (asi) on Marxil kapital. Ka sulane muutub isanda silmis asjaks. Kaob interaktsioonivõimalus. Isanda teadvuse areng peatub, sulasel aga areneb pidevalt – siit võimalik SR. Igasugune DOMINEERIMINE saab tugineda ainult teatud nõusolekule alluva poolt. 2. Ühiskonna materialistlik käsitlus. Tootlikud jõud ja tootmissuhted. Kogu ühiskonna aluseks on MAJANDUS. Tootlikud jõud (inimene+tehnika+organisatsioon+tooraine) ja tootmise käigus tekkinud suhted, ehk tootmissuhted. Majanduse peale saab ehitada ühiskonna pealiskihi (religioon, kultuur, poliitika). Tootmissuhted võivad tootlike jõudude arengut nii pidurdada kui ka stimuleerida. 3. Kapitalistlik ekspluateerimine, kapital, lisaväärtus.
– 25N. USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ameerika Ühendriigid on keskmise metsarikkusega maa. Metsad Metsad Metsade üldpindala on u. 3 030 890 ha. Metsasus on 2015. aasta andmetel 33,9%. Metsasuse poolest asuvad Ameerika ühendriigid teiste riikide seas 96. positsioonil. Metsad on enamasti suhteliselt tootlikud ja liigirikkad. Kaks kolmandikku puidust annavad okaspuud ja kolmandiku lehtpuud. Metsad Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi raiutakse vähesel määral. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud
False The correct answer is 'False'. Question 53 A. Lafferi arvates ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär samaaegselt optimaalseks maksumääraks. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False The correct answer is 'True'. Question 54 Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid hõivatud vähem kui 100%. Correct Select one: Mark 1.0 out of 1.0 True False The correct answer is 'False'. Question 55 Tulumaksumäära langetamine suurendab kogunõudlust, avaliku sektori kulutuste langetamine aga vähendab kogunõudlust Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True
MAAILMAMAJANDUSE KUJUNEMINE Tootmisviisid Tootmisviisi moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimestevahelised suhted ning töökorraldus. TOOTMISVIIS Tootlikud jõud ehk Tootmissuhted ehk tehnoloogiad töökorraldus (kuidas mingit asja valmistatakse) (kuidas tööd jaotatakse, kuidas töösaadusi jagatakse jne.) Tootmisviisid jagunevad: I - Traditsioonilised tootmisviisid II - Industriaalsed tootmisviisid III - Postindustriaalne tootmisviis Traditsioonilised tootmisviisid
inimese kohta. · Üle 1/3 pindalast, umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektarit, ülejäänu on aga peaaegu kõik kõlbmatu maa. · Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. 2/3 puidust annavad okaspuud, 1/3 kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. · USA's kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud
hektarit inimese kohta. Üle 1/3 pindalast, umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektarit, ülejäänu on aga peaaegu kõik kõlbmatu maa. 6 *Metsavarad Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. 2/3 puidust annavad okaspuud, 1/3 kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USA's kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud. Kahjuks laastati need metsad juba 19
nagu Mississippi, Yukon ja Columbia kuuluvad maailma 25 veerikkama jõe hulka. USA jõgede aastane äravool kokku on 2345 km3 (5.koht maailmas). Sellele tuleb lisada 125 000 km3 taastumatut põhjavett. Ometi on Ameerika Ühendriikides olnud viimasel aastakümnetel veega palju probleeme, peamiselt kahel põhjusel: vee tarbimine on liiga suur ja veevarad osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud. Metsavarad Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. 2/3 puidust annavad okaspuud, 1/3 kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USA's kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud. Kahjuks laastati need metsad juba 19
kes sageli töötavad välja vastava ideoloogia ja aitavad luua organisatsiooni võitluseks nende huvide eest. KONFLIKTITEOORIA. VÕIMU PRIVILEEGIDE KAITSMINE - need, kelle valduses on rikkused ja võim, saavad suurema osa ühiskonnas toodetud hüvedest, ja püüavad oma seisundit säilitada. K. MARX - ühiskonna majanduslik organisatsioon ehk tootmisviis määrab ära ka tema sotsiaalse organisatsiooni ehk hüvede jaotusviisi. Tootmisviis = tootlikud jõud (tootmisvahendid ja tööjõud) + tootmissuhted (inimeste suhe tootmisvahendite omamisse). Iga tootmisviisi puhul on võimul ja saab suurema osa toodetud hüvedest see kiht, kelle omanduses on põhilised tootmisvahendid (feodaalse tootmisviisi puhul feodaalid kui maaomanikud, kapitalistliku tootmisviisi puhul kodanlus kui vabrikute-masinate omanikud). Üks tootmisviis asendub teisega siis, kui toimub hüpe tootmisvahendite arengus (näit.
Agrotehnikale suured kulutused, kasutatakse väetisi, häid taimesorte, odav tööjõud (algselt neegerorjad, hiljem palgatöö), USA kaguosas masinate kasutamine, Aafrika on muutumas agraartööstuskompleksiks. Põllumajanduse negatiivne mõju keskkonnale: pinnas allub tuule ja vee ärakandele, alaneb põhjaveetase- suureneb üleujutuste ja põua oht, Araabia meri kuivab- pinnase sooldumine. toidab osa rahva ja ekspordib toiduaineid. Põhjused: intensiivne põllumajandus, tootlikud tootlikkuse vormid, head loodusolud. Toitumisprobleemid LR: ei toida end ära, toitaineid imporditakse. Põhjused: algelised tootmisvormid, rahvaarv kasvab ja põllumaad ei tule juurde ning toidupuudus suureneb, luksuskultuuride kasvatamise ekspordiks, halvad loodusolud.
Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest ja individualism. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises. Romantism väljendas protesti nii kodanliku kui ka feodaalse sotsiaalse korralduse süsteemi vastu. Majanduslik liberalism Majanduskoolkond, kes usub vaba konkurentsi võimesse paigutada ühiskonna tootlikud ressursid efektiivselt. Majanduslikud ideed said alguse Inglismaalt. Majandusliku liberalismi õpetuse loojaks on Adam Smith. Tema õpetuse põhitõde: Rikkuse allikas ei ole mitte raha ega loodus, vaid inimese töö. Tema seisukohad: Riik ei peaks tegelema otseselt tootmise reguleerimise ja organiseermisega, vaid hoopis ettevõtjatele soodsate tingimuste loomisega, välispoliitika ja riigikaitsega ning korra hoidmisega riigis;
vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Venestusperioodil 1893 lasti Kitzberg vallaametist puuduliku vene keele oskuse pärast lahti ning aastast 1894 töötas kontoriametnikuna Daugavpilsi lähedal Kalkne mõisas. Kitzbergil oli peale selle veel mitu ametit. Ta oli kohtukirjutaja, Tartus "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises" ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikutele. Rännuaastad ei olnud loominguliselt tootlikud, kuid neil aastail saavutas kirjanik laialdasema tuntuse ning teadvustas endale oma kirjanikukutsumuse. Üldse töötas ta Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Ta oli kaks korda abielus. Esimesena abiellus 24-aastasena, kuid see lõppes kurvalt, sest naine pettis teda. Teises abielus oli üks poeg. Kitzberg elas koos oma teise naisega elu lõpuni. Ta suri 1927. aastal ja ta maeti Tartu Raadi kalmistule. Tema auks on püstitatud mälestusmärgid:
ühelgi teisel riigil maailmas umbes 700 miljonit hektarit ehk peaaeg 3 hektarit inimese kohta. Üle 1/3 pindalast, umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektarit, ülejäänu on aga peaaegu kõik kõlbmatu maa. Metsavarad Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. 2/3 puidust annavad okaspuud, 1/3 kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USA's kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud. Kahjuks laastati need metsad juba 19
kasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides majandussubjekt- Majandussuhetes aktiivselt osaleva füüsilise või juriidilise isiku üldnimetus majanduse kolm põhiküsimust: mida toota?kellele toota?kuidas toota? Erinevad majandussüsteemid: 1)Käsumajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele 2)nähtamatu käsi- Konkurents, mis hüviste suhtelistes hindades peituva informatsiooni alusel paigutab tootlikud ressursid ühiskonnas efektiivselt 3)robinson crusoe- Tootja ja tarbija ning tootmis-ja tarbimisotsus langevad kokku 4)tavamajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile uskumusele, veendumusele või tavale võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides alternatiivkulu (ka: loobumiskulu)- saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata
NAFTA KASUTAMINE EELISED PUUDUSED - Kõrge kütteväärtus - reostusoht on väga suur, kuna - Üsna mitmekülgne toore vedelikuna valgub laiali. - Võib vedada suurtes kogustes - Taastumatu ja tootlikud maardlad on torujuhtmete, tankerite(laev, millega ammendatud naftat veetakse) ja rongidega - Menetlused on keerukad ja kallid(nafta töötlemine on keerukas ja kallis) - Terrorism ja santaasi oht, kui tahetakse kahjustada tootjariiki või
See oli sisuliselt ühe poliitilise süsteemi lõpp ja teise algus. 80ndad ja 90ndad olid praeguse olukorra jaoks määravad. Sel ajal tõrjus Kreeka kõik olulisemad välisinvesteeringud tööstusesse. Sündikaadid, mida kontrollisid peamiselt kolm Kreeka suuremat parteid, töötasid meeleheitlikult vastu peaaegu igale välisinvesteeringule. Seadused ja otsused lubasid neil koguda märkimisväärselt jõudu, ignorantsust ja sõnaõigust kõiges. Peamised tootlikud ja tööstuslikud üksused, sealhulgas Nisanni ja Pirelli tehased, suleti. Nad kolisid oma tootmise Kreekast ära sellise suhtumise pärast, ning ka selleks, et saavutada paremaid majandustulemusi. Needsamad, kes praegu karjuvad noorte inimeste tööpuudusest, olid need, kes tõrjusid tagasi ka välisinvesteeringuid. Miljardeid eurosid kulutati relvade ostuks, kuid näis, et kedagi ei huvita kõrgtehnoloogia kaastootmine Kreekas - nii nagu seda tegi Türgi.
– Vale RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. - Õige SKP arvestamisel tootmismeetodil kasutatakse lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang. - Vale Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks diskontomäära langetamine. - Vale Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid hõivatud vähem kui 100%. -Vale Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigis valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades - Vale Uute masinate ja seadmete muretsemist loetakse rahvamajanduse arvepidamises kulutuseks tootmise meetodil. - Vale Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks range rahapoliitika rakendamine. - Õige
Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelese maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Saint Helensi pursked 1980. aastal. Yellowstone'i platool tegutseb ka geisreid. 2.3 METSAVARAD Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. kaks kolmandikku puidust annavad okaspuud ja kolmandiku kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USA-s kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna
Tööstusajastu algus Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga tegid võimalikuks ülemineku tööstusajastule ning tekkis tööstusühiskond. Tööstus- ehk industriaalajastut valmistasid ette mitmed tehnoloogilised uuendused juba 15. sajandil. Põllumajanduses levis välja-vaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Laialt levisid vesiveskid ja tuulikud, leiutati tootlikud metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse 18. sajandi lõpul Madalmaadest ja Suurbritanniast, kus võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masintööle. Sealt levis industrialiseerumine edasi mujale Lääne-Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse. Üleminek käsitsitöölt masintööle ja uutele töökorralduse vormidele tõstsid tööviljakust ja parandasid tunduvalt inimeste elujärge
inimloomuse võõrandumist inimesest, mille tulemusena tunnetavad inimesed tööd orjusena. Kuna võõrandumine tekkis majanduses, siis tuleb see ka ületada majanduses. See ületatakse kommunismis, kus saavutatakse inimkonna. Inimesed omavad ühiselt töövahendeid ja saavad ise tasu oma töö eest. tootmisviis kirjeldab ühiskonnas valitsevaid tootmissuhteid tootlike jõudude vahel. Tootlikud jõud koosnevad tööjõust ehk inimestest ja nende suhtest tootmisvahenditesse (tooraine, töövahendid, tehnoloogia). Nt. keegi omab vabrikut, keegi töötab seal vahendeid kasutades, keegi saab palka, keegi saab toote. majandusliku baasi ja ühiskonna pealisehituse vahekord nt. 18.sajandi Prantsusmaa: raha oli neutraalne ja läks sinna, kes seda teha oskas, seisuste vahed aga takistasid raha vabalt ringlemist. Sa võisid olla
10)Nimeta maisi, riisi ja kohvipuude kasvatuspiirkondi ning suurimad tootjad. 11)Miks arenenud maades on põllumajandussaaduste ületootmine? 12)Miks arengumaades on põllumajandussaaduste alatootmine? 13)Milline on põllumajandusliku tootmise mõju keskkonnale? 1)Segatalud on talud, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, ülejääke müüakse turul, põhiliselt oma ots tarbeline tootmine. Spetsialiseerunud suurtalud on moodsad kõrg tootlikud talud, mis tegelevad ühe või mitme põllumajandusliku saaduse tootmisega või loomakasvatamisega. Segataludes toimub oma otstarbeline tootmine ja spetsialiseeritud suurtaludes toimub turumajanduslik tootmine. 2)Ekstensiivsed teraviljatalud on väga suure pindalaga, tugevasti spetsialiseerunud ja kõvasti mehhaniseeritud teraviljakasvatusettevõtted. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi. On levinud hõreda asustusega põuastel aladel
äärmusse arenenud. Praktikas läks teisiti. Marxi käsitus ühiskondlikest tootmissuhetest: IDEOLOOGIA-- poliitika, religioon, kunst jne. ADMINISTRATSIOON -- näit. riik. Tema vorm sõltub baasist. P E A L I S E H I T U S TOOTMISSUHTED: kõik majanduslikud suhted, millesse tootlikud jõud paratamatult astuvad TOOTLIKUD JÕUD: inimene, töö ja töövahendid. B A A S
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 13:45 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 14:16 Aega kulus 31 minutit 9 sekundit Punktid 25,7/27,0 Hinne 9,5, maksimaalne: 10,0 (95%) Küsimus 1 Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Valmis Hinne 2,0 / 2,0 pangaametnik töö printer kapital autoosad kapital laohoone kapital nafta leiukoht maa karjamaa maa Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. ...
Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja- Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). (1) Loodusvarad ja nende majandamine Loodusvarade poolest on Ameerika Ühendriigid palju rikkamad kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid. Loodusvarade majandamine on seni jätnud aga mõneti soovida. Metsavarad Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. 2/3 puidust annavad okaspuud, 1/3 kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USA's kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide
3) Mõistega homo economicus tähistatakse ainult mõtlevat inimest 4) Põhilised tootmistegurid on töö ja kapital 5) Nappivate ressursside korral tehtavate valikutega kaasnevad alati loobumis - ehk potentsiaalsed kulud 6) Vajaduste piiramatus tähendab, et inimeste vajadused on suuremad kui nende rahuldamise võimalused, rahuldatud vajadus tekitab kohe uue 7) Vajadused on piiratud, majandusressursid aga piiramatud 8) Hüviste piiratus tekib sellest, et nende loomiseks vajalikud tootlikud ressursid on eraomanduses; kui nimetatud ressursid oleksid riigi omanduses, ei oleks ka hüvised piiratud 12 3. Kas need väited on õiged või valed? Märkige ÕIGE/VALE ringiga. Variandi VALE asemele kirjutage õige 1) Majandusteadus uurib kaupade ja teenuste tootmist ning jaotamist, V(lisaks tarbimist ja vahetust) 2) Majandusteadust võib nimetada ka valikuteaduseks, Õ
Esimesed ümberasutamiskolooniad tekkisid euroopa kliimaga sarnastesse piirkondadesse. Lõuna- ameerika kagu ja lõuna osa, põhja-ameerika idarannik. Tööstusajastu arengu eeldused. Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masinatootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga tegid võimalikuks ülemineku tööstusajastule. *põllumajanduses levis väljavahetus süsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. *laialt levisid vesiveskid ja tuulikud. *leiutati tootlikud metallisulatamisviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. * võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masinatööle. *veonduse arend. Hispaania kolooniad => lõuna- ja kesk-ameerika. Suurbritannia kolooniad => põhja- ameerika. Venemaa koloonia => Siberis. Hollandi kolooniad => lõuna- Ameerikas. Lõuna-aafrika on hollandlaste asutatud. Hiljem ümberasumiskolooniad austraalia ja uus-meremaal. Tekkisid ümberasumiskolooniad => Euroopast
huumusrikkam ja natuke raskema lõimisega. Hinnang kasutussobivusele Näivleetunud (LP) mullad on kultuurmaana kasutamise mõttes üle keskmise viljakad. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga. väga hästi sobivad linale ja talirukkile. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele. Näivleetunud muldadel kasvavad metsad on väga tootlikud. Näivleetunud muldade Mullaelustik on pidurdunud või väheaktiivne. Puuduseid põllumaana kastamise tekitab ajuti tekkiv ülavesi, mis segab mullaharimist ja saagikoristust, vähene huumuse- ja kaltsiumisisaldus, oht mullatihese tekkeks ning aeglane mullapinna tahenemine ja soojenemine kevadel. Näivleetunud mullad on jänesekapsa kasvukohaks. Gleistunud kahkjates muldades (LPg) on Mullaelustiku tegevus pidurdunud või väheaktiivne,
Kordamine: rahvusriigid ja industriaalühiskond 1. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed POSITIIVNE NEGATIIVNE Kiirenes ühiskonna areng Jättis tööta käsitöölised, kes pidid nigela palga eest vabrikus töötama tihti ka koos peredega Kättesaadavaks said tarbekaubad Kujunesid uued sotsiaalsed kihid Töölise elu- ja töötingimused paranesid Töötajate elutingimused kehvad Langesid kaupade hinnad Palju tööõnnetusi Soodustus hariduse levik Lõhuti masinaid Tööviljakus kasvas 2. Kes on nimetatud masinate masinate/esemete leiutajad/täiustajad? AURUMASIN J.Watt AURIK R. Fulton VEDUR G. Stephenson BENSIINIMOOTOR C.Benz ELEKTRIKAARAHI - W. Siemens PATAREI A. Volta PIRN T. A. Edis...
rakendusteaduses. 2.Selgitage kaaslasele, mis erinevus on rakendusbioloogial ja biotehnoloogial. Rakendusb.-s kasutatakse praktikas ära uusi avastusi, biotehnoloogia seisneb rakendusbiol.-ste meetodite ja protseduuride kasutamises mitmesuguste ainete tootmiseks ning org.-de sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. 3.Miks osutus USAs maisi puhasliinide aretus kasulikuks ja kas sama nähtust on ka Eestis kasutatud? Puhasliinide ristamisel saadi hübriidid, mis olid väga tootlikud. Mida suurem toodang, seda suurem kasum põllumajanduses. 4. Missugused olid Teie arvates esimesed bioloogilised rakendused inimkonna ajaloos ja miks just need? Minu arvates olid esimesed bio.-sed rakendused loomakasvatus ja maaviljelus. Loomakasvatuse ja maaviljeluse käigus aretati liikide sorte ja tõuge. 5.Millist L..Pasteuri avastust peetakse kõige tähtsamaks ja miks? L . Pasteur oli marutõvevaktsiini looja. Samuti tõestas ta, et kõik elav tekib elusast (ei esine elu iseteket). 6
Nende töökiirus on tavaliselt 0,06-1,3 m/s. Energia saab press hoorattalt millele annab kineetilise energia omakorda elektrimootor. Hooratas on ühendatud siduri abil ning viidud tsentrist välja. Maksimaalse jõu saavutab press alumises asendis ehk jõud sõltub pressi käigust. Seoses ettenihke ja detailide vahetuse automatiseerimisega on pressid väga tootlikud. Jõud, mida press suudab arendad on vahemikus 300-16000 tonni. Seda tüüpi presse kasutatakse suure täpsusega detailide valmistamiseks, mis tõttu on mehaanilised pressid kolm korda kallimad kui alternatiivsed pressid. 2) Hüdrauliliste presside liikumiskiirused on on norm tingimustes tavaliselt 0,635-7,620 m/min ning nende koormus on piiratud. Lubatud
piirkondadest ka Kallastel, Vastseliinas ja Tõrvas. Kultuurmaana kasutamise mõttes on need mullad üle keskmise viljakad. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga. Väga hästi sobivad linale ja talirukkile. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele. Näivleetunud muldadel kasvavad metsad on väga tootlikud. Ajuti tekkiv ülavesi segab mullaharimist ja saagikoristust, vähene huumuse- ja kaltsiumisisaldus, oht mullatihese tekkeks künnihorisondi alla, aeglane mullapinna tahenemine ja soojenemine kevadel. Säästlik kasutamine: - vältida raskeid masinaid ülavee perioodil (kevad, sügis) - heintaimede perioodiline kasvatamine mulla orgaanilise aine varude taastamiseks - lubjata perioodiliselt - teha sügavkobestamist - gleistunud variantidel vajalik drenaazkuivendus Leetjas gleimuld (GI) sl
Lupjamisvajadus: Regulaarselt Kasutussobivus: Kultuurmaana kasutamise mõttes on need mullad üle keskmise viljakad. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga. Väga hästi sobivad linale ja talirukkile. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele. Näivleetunud muldadel kasvavad metsad on väga tootlikud. Boniteet: 53 hp Maa-ameti mullakaardi info Mulla liik: LP(g) gleistunud näivleetunud muld Lõimised: v°_1sl35-70/v°_1ls_1 Huumus horisondi tüsedus: 26-28cm Hinnang: Maa-ameti mullakaardi info langes pooleldi kokku meie määratuga. Mulla liik oli peaaegu sama. Lõimised ei läinud kokku. Sügavkaeve nr. 2 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoht: Metsamaja taga Koordinaadid: X: 6475550 Y: 657791 Maakasutus: Looduslik rohumaa Taimkate: Kõrrelised, lehtpuud Reljeef: Tasandik
Majanduslik ebavõrdsus ja vaesus. Üks olulisemaid seoste kogumeid on igas ühiskonnas tootmistegurite ja nende vastavate teguritulude jaotumine ühiskonnaliikmete vahel.Piltlikult võib vaadata seda kui võidujooksu, kus on kiiremad ja aeglasemad jooksjad. Kuna ressursid on piiratud ei jätku hüviseid kõigile võrdselt. Majandusliku seisundi määrab osasaamine algsetest tegurituludest.Algsed tulud ja nende allikad jaotatakse järgnevalt: TOOTMISTEGUR TEGURITULU Töö - Palk Kapital - Intress ja dividendid Maa - Rent Ettevõtlus - Kasum Tulude erinevus tuleneb asjaolust, et tootmistegurid on inimeste vahel väga erinevalt jaotunud.Töö ja palga suhe sõltub: a) inimese oskustest ja teadmistest b) inimese loodusl...
maailmas umbes 700 miljonit hektarit ehk peaaeg 3 hektarit inimese kohta. Üle kolmandiku pindalast ehk umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektarit, ülejäänu on aga peaaegu kõik kõlbmatu maa. Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. kaks kolmandikku puidust annavad okaspuud ja kolmandiku kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USAs kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud
Väär 3. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Tõene 4. Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär 5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursidefektiivselt. Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall. Tõene 8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutusefektiivsed) on kõik punktid võimaliku tootmise piiri peal. Tõene 9. Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid hõivatud 100%. Väär 10
Väär 3. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Tõene 4. Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär 5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursidefektiivselt. Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall. Tõene 8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutusefektiivsed) on kõik punktid võimaliku tootmise piiri peal. Tõene 9. Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid hõivatud 100%. Väär 10
ühiskonnas hakkasid levima liberaalsed ja sotsialistlikud vaated · Konservatism on alguse saanud Inglismaalt · Esimene konservatiivne partei oli tooride partei LIBERALISM · Samuti pärit Inglismaalt, viigide parteist · Igaüks on oma õnne sepp · Tänaseks päevaks on liberalismi eliitmaaks saanud USA MAJANDUSLIK LIBERALISM · Majanduslik liberalism majanduskoolkond, kes usub vaba konkurentsi võimesse paigutada ühiskonna tootlikud ressursid efektiivselt · Adam Smith (1723-1790) majandusliku liberalismi õpetuse looja · Ta sõnastas oma õpetuse tuginedes valgustusideede pagasile ja ka füsiokraatide vaba konkurentsi vajaduse õpetusele · ,,Uurimus rahvaste rikkuse loomusest ja põhjustest" 1776 Smithi õpetus · Rikkuse allikaks ei ole mitte raha ega loodus, vaid inimese töö, mis loob mitmeid hüvesid
lühiajaline majanduskriis. Kõik see lõppes krahhiga. 24. X 1929. a. New Yorgi börsil tekkinud pidev aktsiakursside langus muutus lõpuks katastroofiliseks. Ajalukku on see läinud "musta neljapäeva" nime all. Langeb selline aktsia, mis ei anna tulu. Aktsiakursside massiline langus signaliseeris, et paljud ettevõtted ja terved tootmisharud ei anna tulu. 1930. a. lõpuks oli kriis järk-järgult levinud kõikidesse maailma maadesse väljaarvatud NSV Liitu. See oli ületootmiskriis. Tootlikud jõud olid saavutanud taseme, kus toodeti rohkem kui ühiskond tarbis. Kui laod täis said, lõpetati tootmine ja töölised vallandati. Et töötutel ei olnud sissetulekut, ei saanud nad osta kaupu ja nii tekkis surnud ring. Kõige raskem oli 1932. a. suvi. Maailmas oli siis väga palju töötuid. Kriis näitas, et ühiskonnas on vaja majanduselu reguleerida riigi kaasabil. Majanduse riikliku reguleerimise teoreetilise põhjenduse töötas 1930. aastail välja
2. Selgitage kaaslasele, mis erinevus on rakendusbioloogial ja biotehnoloogial. Rakendusb.-s kasutatakse praktikas ära uusi avastusi, biotehnoloogia seisneb rakendusbiol.-ste meetodite ja protseduuride kasutamises mitmesuguste ainete tootmiseks ning org.-de sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. 3. Miks osutus USAs maisi puhasliinide aretus kasulikuks ja kas sama nähtust on ka Eestis kasutatud? Puhasliinide ristamisel saadi hübriidid, mis olid väga tootlikud. Mida suurem toodang, seda suurem kasum põllumajanduses. Lk. 17 1. Missugused olid Teie arvates esimesed bioloogilised rakendused inimkonna ajaloos ja miks just need? Minu arvates olid esimesed bio.-sed rakendused loomakasvatus ja maaviljelus. Loomakasvatuse ja maaviljeluse käigus aretati liikide sorte ja tõuge. 2. Millist L.Pasteuri avastust peetakse kõige tähtsamaks ja miks? L . Pasteur oli marutõvevaktsiini looja. Samuti tõestas ta, et kõik elav tekib
möödudes ei ole enam võimalik suuri maa-alasi mitu korda kasutada. Horvaatlased liikusid üle intensiivsele põllumajandusele, mis tähendab seda, et ühelt pinnaühikult proovitakse saada palju saake põllumajandusmasinate, väetiste ja tõrjevahendite abil. Istandustes, kus kasvatatakse müügiks püsikultuuride saaki, on suure saagi saamiseks vaja väetiseid. Horvaatias on levinud spetsialiseeritud suurtalud, tootlikud piimakarja- või teraviljatalud. Loomakasvatuses tagab kõrge toodangu panustamine tõuaretusele, söödaratsioonide koostamisele ja automatiseerimisele. Taimekasvatuses võetakse kasutusele saagikamaid sorte, lisaks pestitsiidide, mis umbrohtusid, taimekahjureid ja -haigusi tõrjuvad, kasutatakse veel kõrretugevdajaid, erinevaid kasvustimulaatoreid jm vahendeid. Põlluharimistehnika on üha enam IT-seadmetega varustatud, mis võimaldab uurida saagierinevuste põhjuseid. 3
Aasia- Venemaa, Hiina, India, Indoneesia Põhja- Ameerika- Kanada, USA Lõuna- Ameerika- Brasiilia, Peruu, Boliivia, Colombia, Venezuela Aafrika- Kongo DV Millistes maailma riikides ei ole üldse metsa? Egiptus, Põhja- Aafrika, Argentiina, LAV Metsatüüp Metsa iseloomustus, juurdekasv hektari kohta Ekvatoriaalsed vihmametsad Aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha. Väheväärtuslikud puuliigid. Lähisekvatoriaalsed Madala tootlikud jändrikke puid kasutatakse palju kütteks. hõrendikud Juurdekasv ja liigiline koosseis väike. Lähistroopika metsad * juurdekasv suur 15-20 m3/ha. Kasvavad okas-, kõva leht- ja * niisked väärispuud. * kuivad * juurdekasv 1-2 m3/ha, intensiivse maakasutuse tõttu vähe säilinud. Parasvöötme leht- ja Lehtmetsade aastane juurdekasv 5-10 m3/ha, segametsades 2- segametsad 3 m3/ha
metsaametiteks. Metsaametid koosnevad üksikutest metskondadest suurusega 1500 kuni 3000 hektarit. Metskondi juhivad metsaülemad. Metsaametite põhiülesanded on vara haldamine ja metsade majandamise majanduslikud küljed. Nende ülesannete hulka kuulub puidutootmine ja samuti puit- ja mittepuittoodete varumine ja turustamine. Samas peavad ametid tagama metsa kaitse- ja puhkefunktsiooni. Metsade pindala pole väga suur, kuid nad on hästi majandatud ja tootlikud. Saksa puidu- ja metsatööstus on üks maailmaturu, tehnoloogia ja innovatsiooni juhte. Saksamaa ehitustraditsioon puidutöötluses ulatub mitmete sadade aastate taha. Näiteks oli Saksamaa glulam'i ehk liimpuitplaadi sünnimaks, mille tootmist alustas Hetzer 1906.aastal. Püsiva metsanduse alused loodi Saksamaal nagu juba öeldud- 300 aastat tagasi Hans Carl von Carlowitzi poolt 1713.aastal. Töödeldud puidutooted, innovatiivsed ehitusmeetodid ja
ühelgi teisel riigil maailmas umbes 700 miljonit hektarit ehk peaaeg 3 hektarit inimese kohta. Üle 1/3 pindalast, umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektarit, ülejäänu on aga peaaegu kõik kõlbmatu maa. 3.5.1Metsavarad Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. 2/3 puidust annavad okaspuud, 1/3 kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USA's kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud. Kahjuks laastati need metsad juba 19
Raiet teostatakse väljaspool puhkehooaega, välja arvatud loodusõnnetuste või biootiliste tegurite poolt kahjustatud metsatükkide puhul. III rühm kaitstavad metsad. Need on metsad, mis asuvad geoloogiliste, geomorfiliste, hüdrograafiliste ja kultuuriste kaitsealade territooriumil, seda tüüpi reservides looduskaitsealadel ja biosfääri jälgimise aladel, metsad kaitsevööndites ja muud metsad. Majandustegevuse eesmärk moodustada tootlikud metsatükid, mis on võimelised kaitsma pinnast, õhku, vett ja inimeste elutingimusi. Lubatud on muud kui lageraied, väikeseulatuslikud lageraied (kuni 5-l hektaril). IV rühm majandatavad (äri-) metsad. Metsad, mis ei kuulu rühmadesse I-III. Majandustegevuse eesmärk moodustada tootlikud metsatükid ja pakkuda jätkusuutlikult looduskaitselistele nõuetele vastavalt puidumaterjali. Kõiki tüüpi raied on lubatud
Kõrbestumine. Kalandus Peamiselt püütakse kala ookeanist, kuna neil on selleks vastav kaasaegne tehnika.Kala töödeldakse laeval ning müüakse sadamates.Viimastel aastatel on tehtud suuri pingutusi kalavarude kaitseks ja taastamiseks.Atlandi ookeani veed USA rannikul on kalast peaaegu tühjad.USA impordib ja ekspordib üsna palju kala.Püütakse:krabi,lõhet,rannakarpe,krevette,heeringaid Metsandus USA on üks suuremaid puude raiujaid.Metsad on tootlikud ja liigirikkad.Seal on parasvöötme leht-,sega- ning lähistroopikametsad.Kuivas lähistroopikametsas on puidu juurdekasv väike: 1-2m³/ha.Alaska sisealadel on ürgsed parasvöötme okaspuumetsad.Lääneosa kuivadel aladel kasvad peamiselt männimetsad.Sooja parasvöötme lehtmetsi on säilinud ainult mägedes, mis on looduskaitse all.Puitu kasutatakse peamiselt mööblitööstuses või paberi valmistamiseks(maailma kõige suurema paberipuu toodanguga riik).
EKSAM. KÕIKI ÕPPEMATERJALE VÕIB KASUTADA. 1. Selgita Abraham Maslov poolt väljatöötatud inimvajaduste hierarhilist struktuuri lihtsa näite abil. -Inimene vajab eluks esmalt vett, toitu, soojust, õhku jne. Mis on füsioloogilised ehk esmased vajadused. -Teisel kohal on turvalisuse vajadus. Inimene peab tundma end kaitstuna sotsiaalse kui füüislise vägivalla eest. Hirmu puudumine, ohutu ja rahuk elu, tuleviku kindlustatus jne loovad eelduse turvalisuse vajaduse täitmiseks. -Kuna inimene vajab pere ja sõprade olemasolu ning lähedust, siis kolmandal kohal on sotsiaalsed vajadused, mis on seotud karjainstinktiga. Paljud turul olevad teenused on suunatud just inimese sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. -Järgmiseks on tunnustusvajadused. Omandades uusi teadmisi, saame heakskiidu osaliseks. Inimene ümbritseb end esemetega, mis talle meeldivad ning see loob kujutluse teistele. Ka stiili eest võib tunnustust saada. Seepärast sõltubki meie tarbi...
puhkama jätta. 3 Peale küttimisest, karjakasvatusest ja kalapüügist saadavale saagile, tegid naised pronksiajal ka jahu odrast ja nisust, jahust valmistati toidulauale karaskit ja putru. Linnuste eelastmeks olid kindlustatud asulad ehk asulalinnused. Asulate kindlustamise vajadus on Eestis tekkinud pronksiajal, I aastatuhande esimesel poolel e.m.a. Selleks ajaks olid tootlikud jõud arenenud niikaugele, et tekkisid teatud varud koduloomade, teravilja ja metalli näol, mis võisid äratada võõraste tähelepanu ja mida oli tarvis kaitsta võimalike vaendlaste eest. Varasematest kindlustatud asulatest tuntum on Asva Saaremaa idaosas nüüdse Asva küla lähedal, mõne kilomeetri kaugusel merest. Üldiselt elati sel ajal siiski kindlustamata ehk avaasulates. Kuna vask ja inglistina olid väga kallid ja raskesti kättesaadavad, osati kindlustatud asulates
peaaeg 3 hektarit inimese kohta. Üle kolmandiku pindalast ehk umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektarit, ülejäänu on aga peaaegu kõik kõlbmatu maa. Metsavarad Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. kaks kolmandikku puidust annavad okaspuud ja kolmandiku kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USAs kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
