Loeng 2. Konformsus, autoriteedile allumine ja grupp I Mõjustamise tulemused · Kuuletumine (compliance) · Allumine (obedience) · Konformsus (conformity) Igapäevases situtatsioonis on konformsuse lihtsamateks näideteks matkimise (contagion) ilmingud: · sotsiaalse matkimise fenomen · emotsionaalse matkimise fenomen Kollektiivsetes otsustuskogudes: grupimõtlemine (groupthinking), Irving Janis (1971,1982) II Mõjustamist kirjeldavad tuntumad uuringud
Konformsus, kehtestav, alistuv, agressiivne käitumine Konformsus ja mõju käitumisele Tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused - informatiivne - soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi Grupiga nõustumist mõjutavad - grupi suurus - grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda Gruppi hoiavad koos, eesmärgid, liikmete omavaheline sobivus, “meie”-tunne
Suhtlemine Otsene kaudne Miks? Grupid jagunevad: 1-suur/väike 2.ametlik(formaalne) ja mitteametlik (mitteformaalne) 3. reaalne/tinglik/etalon Grupi 3 põhitunnust: 1) Suht püsiv koostis 2) Sarnased eesmärgid 3) Erinevad omavahelised suhted Sotsuomeetria - juht /liider, kaaslane / sõber Konformsus - indeeritu(suur!?), tõrjutu(kiusav?!) 1) Stampväljendid 2) Faktid 3) Mõtted, ideed 4) Tunded 5) Täielik usaldus Suhtlemisviisid 1) Intiimne 0 45cm 2) Personaalne 45 120cm 3) Sotsiaalne 120 360cm 4) Avalik 360 -
et sisemised vastasused kaovad. Grupi ühtsusele võib viidata sarnane taust, sageli ollakse eraelus head sõbrad või sugulased. Ühtsed grupid on osutunud uuringutes efektiivsemateks, kui ei esine samaaegselt teisi grupimõtlemist põhjustavaid tegureid. 8.Konformsus- conformal Konformsus on allumine grupi survele, käitumise muutmine, loobumine oma tõekspidamistest olukorra sunnil või oma seisukoha muutmine grupi survel. Konformsuse abil tagab grupp arvamuste ja tegutsemise üksmeele. Konformsus on grupi enamusest lähtuv survemehhanism, konformsusele vastanduvad sõltumatus ja mässumeelsus. 9. Koheviivsus- Kohesiivsus näitab, mil määral on grupi liikmed grupist huvitatud ja soovivad olla selle osaks. Reeglina need liikmed, kes soovivad grupis olla, püüavad grupis häid suhteid säilitada. Juhul kui grupi normid on kooskõlas organisatsiooni normidega, on kõrge kohesiivsusega grupid organisatsiooni seisukohalt väga
Milles väljendub seksuaalne identiteet? tähendab inimese enesemääratlust mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamist. Tuleneb kultuurist ja õpitakse sotsaliseerumise käigus. Seksuaalsus: homoseksuaalsus-lesbide ja geide kogemused, homoseksuaalsuse levik, homoseksuaalsed paarid. Seksuaalvägivald: naistevastane seksuaalvägivald, seksuaalne ahistamine. Milles väljendub konformsus? konformse käitumisega on tegemist juhul, kui indiviidi ja grupi arvamuste lahkumineku korral allub indiviid grupi survele ja annab sellele järele. Loetle 3 perekonna tüüpi H.L.Morgani järgi: Rühmaaabielu- abikaasade ringist langeb välja veresugulane. Paariabielu: polügaamia- 1 naisel mitu meest, 1 mehel mitu naist. Monogaamia- 1 abikaasa. Nimeta 3 perekonnatüüpi J.Bachofeni järgi: Hetänism- naisterahvas, kes lõbustab. Günekokraatia- emajärgne perekond (matriarhaat)
mõjutamine inimese isiklikku vabadust. Mõjutamisvõimalused/taktikad: ratsionaalne veenmine, argumenteerimine entusiasmi äratamine konsulteerimine meelitamine käsi peseb kätt seaduslikkuse rõhutamine surve avaldamine lubaduste andmine võlgade meeldetuletamine „jalg ukse vahele“ meetod „uksega näkku“ meetod ähvardamine alandamine Üks mõjutamisega ja mõjutustele allumisega seondub nähtus on konformsus. Konformsus on oma veendumuste või käitumise muutmine grupi survel. See surve võib olla nii nähtav ja jälgitav kui ka mittenähtav. Konfomsus võib olla Konformsus võib olla ka väline. sisemine. Konflikt Konflikt on vastuolu, mis tekitab pingeid. Ilmselt oleks toimetulek konfliktidega lihtsam kui neisse poleks kaasa haaratud emotsioonid. Loogiline konfliktolukorras käitumise mudel, aga tavaliselt käitume me täpselt
See kehtib ka spordi kohta üldiselt kiidetakse passiivsete mängude eest. Kasvatusprotsessis kannustatakse seega poisse ning üksikute spordialade puhul eriti. aktiivsele koduvälisele harrastusele ja tüdrukuid kodutöödeks. Kuigi sport omab sotsiaalseid tähendusi ja hoolimata tundest, et seda saab ühiskonnas käsitleda ja vaadelda suhteliselt autonoomse väljana, on sport siiski vaid 7. Konformsus ja hälbimine spordis (millised on sotsiaalse kontrolli mehhanismid sotsiaalne konstruktsioon. Sport on suure abstraktsiooniastmega mõiste ning vaatamata ühiskonnas; kirjelda, kuidas on seotud omavahel sotsiaalne kord, sotsiaalsed normid, sellele, et "spordi", kui sõna ja tegevuse, algkodu võib dateerida küllaltki täpselt nii ajas kui konformsus ja hälbimine; mida mõeldakse ala- ja ülekonformsuse all) ruumis Inglismaale, ei oma sport üht unifitseeritud ajalugu
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
Kevadsemester 2012/2013 Sissejuhatus sotsioloogiasse Eksami teemad Sotsioloogia mõiste - Sotsioloogiline vaatekoht - Seotus teiste valdkondadega - Strukturaal-funktsionalism, konfliktiteooria, humanistlik ja feministlik sotsioloogia Sotsiaalsed grupid Sotsiaalne struktuur Interaktsioon Sotsiaalne kihistumine Sotsiaalne ebavõrdsus Kultuur Popkultuur, subkultuur Poliitiline süsteem (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.174-186) Uskumuste süsteemid (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.194-202) Konformsus ja hälbimine (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk. 86-102) Kohustuslik kirjandus: Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Soovituslik kirjandus: Giddens, A. Sociology. 4th ed. Cambridge: Polity Press, 2002 Aimre, I. Sotsioloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, Ühiselu, 2001 Bourdieau, P. Praktilis...
· Pallimängu küberversioon (Williams et al, 2000 Enesehinnangu langus Ebakindluse tõus, ängistus Assotsiatsioonid lapsepõlvest seoses grupist väljaheitmisega Kuuluvusvajaduse rahuldamatus Vähenevad võimalused sotsiaalseks võrdlusek · Tulemused Pingutuste suurendamine ühistegevuseks Nõustumine teistega kasvab Kasvab hirm võimalike tõrjumiste ees Konformsus · Sotsiaalse võrdluse teooria (Leon Festinger, 1954) · Konformsus kui isiksuseomadus - püsiv kalduvus alluda grupi survele · Sherif (1935) hinnangud autokineetilise efekti hindamisel · 37 % konformsed (Asch, 1955) · Järeleandlikkus ei muuda oma arvamust, kuid allub, sest muidu on ohtlik · normatiivne allumine muudab grupi survel arvamust, alluda on kasulikum kui mitte alluda Konformsus kui isiksuseomadus - püsiv kalduvus alluda grupi survele · Konformistid on: vähem intelligentsed väiksem enesekindlus ja stressitaluvus
Sotsialiseerimine spordist välja võib aset leida siis, kui teda kui sportlast alandatakse, viiakse madalamale tasemele või kui luuakse spordiga ebameeldivaid elamusi, täiskasvanute poolt lastele esitatavaid liialt suuri nõudmisi. Kuidas kindlustatakse sotsialiseerimine spordi kaudu: Analüüsides sotsialiseerimist spordi kaudu, kontsentreerutakse tavaliselt spordis osalemise toimele eeskätt teistel elualadel. Teiste sõnadega, kas sport omab ülekantavat väärtust. 7. Konformsus ja hälbimine spordis Sotsiaalse kontrolli mehhanismid ühiskonnas: Sotsiaalne kontroll on planeeritud või planeerimata protsess, millega inimestele õpetatakse, neid veendakse või sunnitakse ühiskonna või grupi normidele alluma. Sotsiaalse kontrolli teostamist jagatakse: 1) Sisemiseks – enesekontrollimehanismid, mille abil inimene reguleerib iseseisvalt oma käitumist kooskõlastades seda üldkehtivate normidega ning rakendades vajaduse korral piiranguid enese suhtes
Ühiskonna töö Mis on grupp? Mis gruppidesse sina kuulud? Grupiks nimetatakse kooslust kus on vähemalt kaks liiget. Nimeta kuus põhjust miks inimene tegutseb grupis 1. Paljude töödega ei saa inimene üksi hakkama 2. Inimeste vajadus koos tegutseda ja olla on pärilik 3. Lapsed õpivad kloosolemise kasulikkust sünnist alates 4. Grupis rahuldab inimene suhtlemisvajadust, inimene on harjunud suhtlema 5. Edukasse gruppi kuulumine tõstab enesehinnangut 6. Grupis saab inimene võrrelda oma käitumist teistega Mis on mitteametlikud grupid, mis on nende tunnused ja missugustesse kuulud sina? Mitteametlikud grupid on need grupid mille eesmärk on rahuldada üksteist huve, ilma et keegi seda gruppi organiseeriks. Sumpaatia, ühised huvid, vastastikune meeldivus. Vastupidine küsimus eelmisele. Ametlikud grupid on need grupid millele on juht ja/või grupp on ka registreeritud. Ettevõ...
(NOOREMAS MURDEEAS SAMASOOLISED, HILJEM VASTASSOOLISED SÕBRAD). TEKIVAD ARMUMISED, SEKSUAALSUHTED. IDENTITEEDI KUJUNEMINE · KELLENA END TULEVIKUS ETTE KUJUTATAKSE · MIDA TAHETAKSE SAAVUTADA · ELUKUTSE VALIK (MURDEEA LÕPUL) · IDENTITEET KUJUNEB KIIREMINI NEIL, KELLELE EI SURUTA ARVAMUSI PEALE, NT VANEMATE POOLT · KUI IDENTITEETI EI SAAVUTATA, TEKIB ROLLISEGADUS JA ÄREVUS SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG · VARASES MURDEEAS (11-13 EA) SUURENEB KONFORMSUS JA MÕJUTATAVUS EAKAASLASTE POOLT. SÕPRUSSUHTED OMANDAVAD MURDEEAS UUE KVALITEEDI. ENESEHINNANG ON KÕIKUV, STABILISEERUB TAVALISELT 16-18 ELUAASTAKS. SELLEST TULENEB EMOTSIONAALNE KÕIKUMINE NING KONFLIKTID MURDEEAS ON NORMAALSED. · EMOTSIOONIDE INTENSIIVSUS TÕUSEB, MEELEOLUDE KIIRE VAHELDUMINE, ISESEISVUS TUNNETES, SUUR HAAVATAVUS JA TUNDLIKKUS. VÕIMALIKUD PROBLEEMID · SÖÖMISHÄIRED - KÄSITLETAKSE PSÜÜHILISTE HÄIRETENA. ESINEB ROHKEM MURDEEALISTEL
Samuti nagu ka artiklis kirjutas on ka minu arvates väärtused põhinenud kolmele tingimusele, mis on omased kõigile inimestele ja ühiskondadele: 1. Indiviidide kui bioloogiliste organismide vajadused 2. Koordineeritud sotsiaalse interaktsiooni nõuded, ja 3. Gruppide sujuva funktsioneerimise ja püsimise tingimused. Artiklis toodi välja ka väärtustüübid, mis on enesemääratlemine, stimulatsioon, hedonism, saavutus, võim, turvalisus, konformsus, traditsioon, hingelisus, heasoovilikkus ja kõikehaaravas. Varasemalt ei oleks ma arvanud, et neid tüüpe võib nii palju olla. Schwarts tegigi uuringu just nendele väärtustüüpidele põhinedes aastatel 1992 ja 1999 Eesti tudengitele. Käesolev uuringu kokkuvõttes tuli välja, et seitsme aastaga toimus väga suur väärtushinnangute muutus paremuse poole. Näiteks saavutus, hedonism, kõikehaaravas, traditsioon, turvalisus ja hingelisus on 1990
täiskasvanule ja võib eakaaslast üldse mitte tähele panna, siis varsti on eakaaslaste sümpaatia võitmine üheks olulisemaks käitumismotiiviks. Lastekollektiiv mõjutab isiksuse arengut ka grupis valitseva arvamuse kaudu. Kolmeaastaste grupis puudub veel ühine hinnang, ühe arvamus ei mõjuta teise oma. Nelja-viieselt hakkavad lapsed teise arvamusi tähele panema ja alluvad enamuse arvamusele (konformsus). Edaspidi konformsus väheneb. Teistelt saadud hinnangusse suhtub laps selles eas väga emotsionaalselt. Ta ei suuda veel eristada hinnangut mingile oma teole või tegevuse produktile hinnangust enda isiksusele. Seega elab ta negatiivse hinnangu üle väga valuliselt. Koolieelses eas kujuneb lapsel välja ka sooline eneseteadvus. Ta annab endale reeglina 3-4 aastaselt aru, et on poiss (tüdruk) ja identifitseerib end omapoolse vanemaga.
Lapsed saavad pärandiks kaks nime. ·. Vanurid on sõltumatud ja elavad omaenda elu. Kokkuvõte: Taanlased püüavad mõista teise inimese seisukohta, kuigi lahutuste statistika näitab, et alati pole lihtne konsensust saavutada. Kuigi ühiskond liberaalne, toob suur ühiskondlik konformsus kaasa selle, et kõik õigesti mõtlevad inimesed mõtlevad lõpuks ühtemoodi!
möödumist. V: TAASTUMINE 14. Protseduurilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. V: VÄÄR 15. Teadusliku psühholoogia algusaastatel 19 sajandi lõpul sõnastatud psühhofüüsika seaduse sisuks on, et tajumulje kasvab aeglasemalt kui stiimuli väärtus (ehk siis mida intensiivsem on stiimul, seda aeglasemalt tajumulje kasvab). Seda seadust nimetatakse autori järgi ka V: . Fechneri seaduseks 16. Konformsus on nähtus, mille puhul inimeste käitumist seletatakse lähtuvalt põhimõttest, et iseenda eksimuste puhul on olulised pigem situatsioonist tingitud tegurid ning teiste inimeste ebaõnnestumiste taga kaldutakse nägema nende isiksuseomadusi. V: VÄÄR 17. Tähelepanu lülitub muude tegurite võrdsuse korral eelkõige neile signaalidele, mis a) ei eristu foonist, b) on harjumuspärased, c) on intensiivsed. V: VÄÄR 18
inimeseks olemine - üksildus (loneliness) surm individuaalsus · üksilduse probleemi lahendus: a) põgenemine sõltuvusse b) baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine · põgenemise viisid: a) autoriteedi kultus (authoritarianims) masohhistlik, sadistlik vorm mina ja välise jõu sümbioos b) destruktiivsus (destructiveness) välise jõu elimineerimine, mitte sümbioos c) konformsus (automation conformity) individuaalsuse kaotamine · eksistentsiaalsed ja ajaloolised dihhotoomiad lahendamatud, põgenemine (eks.) lahendatavad, muutmine (ajal.) II. Baasvajadused Eksistentsist tulenevad vajadused, mille rahuldamiseks luuakse ühiskond: · seotus vs. nartsissism (relatedness vs. narcissism) produktiivne armastus (hoolitsus, vastutus, austus, teadmine) - integratsioon · loovus vs
inimeseks olemine - üksildus (loneliness) surm individuaalsus · üksilduse probleemi lahendus: a) põgenemine sõltuvusse b) baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine · põgenemise viisid: a) autoriteedi kultus (authoritarianims) masohhistlik, sadistlik vorm mina ja välise jõu sümbioos b) destruktiivsus (destructiveness) välise jõu elimineerimine, mitte sümbioos c) konformsus (automation conformity) individuaalsuse kaotamine · eksistentsiaalsed ja ajaloolised dihhotoomiad lahendamatud, põgenemine (eks.) lahendatavad, muutmine (ajal.) II. Baasvajadused Eksistentsist tulenevad vajadused, mille rahuldamiseks luuakse ühiskond: · seotus vs. nartsissism (relatedness vs. narcissism) produktiivne armastus (hoolitsus, vastutus, austus, teadmine) - integratsioon · loovus vs
samasoolised, hiljem vastassoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. Identiteedi kujunemine: Kellena end tulevikus ette kujutatakse Mida tahetakse saavutada Elukutse valik (murdeea lõpul) Identiteet kujuneb kiiremini neil, kellele ei suruta arvamusi peale, nt vanemate poolt Kui identiteeti ei saavutata, tekib rollisegadus ja ärevus Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Varases murdeeas (11-13 ea) suureneb konformsus ja mõjutatavus eakaaslaste poolt. Sõprussuhted omandavad murdeeas uue kvaliteedi. Enesehinnang on kõikuv, stabiliseerub tavaliselt 16-18 ea-ks. Freud leidis, et EGO ei ole murdeeas piisavalt arenenud, et ID-iga hakkama saada, sellest tuleneb emotsionaalne kõikumine, konfliktid murdeeas on normaalsed. Freud leidis ka, et vanematel on raske murdeealist mõista, kuna murdeealine armastab ja vihkab oma vanemaid üheaegselt, kergem on murdeealisega suhelda vanavanematel. Emotsioonid murdeeas:
) Konformsus Sotsiaalsete mõjude peamiseks kontrollmehhanismiks on normid ehk sotsiaalselt õpitavad reeglid, mis kirjutavad ette, mida inimesed tohivad või ei tohi teha teatud tüüpsituatsioonides. Normidele vastav ja nendest kinni pidav käitumine eeldab järeleandlikkust ja konformsust. Konformsus tähistab tõekspidamiste või käitumise muutumist vastusena grupi survele või ootustele olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõutagi. Mõõdukas annuses on konformsus sotsiaalsete suhete normaalseks funktsioneerimiseks soovitav ja paratamatu. Oma äärmuses muutub konformsus konformismiks kui isiksuse jooneks, mis on negatiivne. Liigne toetumine teiste arvamustele ja absoluutne enda mina allutamine teiste ootustele viitab selgrootusele ja potentsiaalsele võimalusele, et järele antakse ka survele teha midagi inetut. Konformsus on seda tugevam, mida rohkem on survegrupis inimesi. Naised üldiselt järeleandlikumad. Konformsust
käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed - negatiivne kinnitamine – olukord, milles käitumise sagedus tõuseb, sest sellele järgneb oodatava ebameeldivuse ärajäämine Käitumise sagedus väheneb - karistus – olukord, kus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb ebameeldiv sündmus - frustreeriv tasumatus – käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb oodatava tasu ärajäämine Konformsus ja mõju käitumisele Tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused - informatiivne - soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi Mõjutavad - grupi suurus -grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda Hoiakud ja mõjutamine - Püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil - Motivatsiooniline nähtus
seletuste väljamõtlemisel ja kui kõrgelt mot.ta on. Suhtlemine sotsiaalne looderdamine- Grupis võib muutuda iga inimese üksikpanus väiksemaks sotsiaalne soodustamine- grupi juuresolek sunnib igaüht tööle Zajonc- käitumisstiilise vahel teha süsteemaatilst vahet. Latane-sotsiaalse mõju tabel. Sotsiaalne mõju= tugemus, arvukus, lähedus (45) Kõrvalseisja sekkumine - kardad teiste ees näiteks arana näida, ükskõikseks jäämine - tead, et jagad vastutust Konformsus - Sherif, autokieneetiline efekt- taju illusioon mille korral liikumaty valguspunkt näib pimedas liikuvat Sotsiaalse mugavdumine aluseks on: Nõustumine, jrgid teiste seisukoht, Internaliseerumine- nõustumine Kuulekus - Milgrami katsed elektrilöökidega - Milgrami katsed autonoomse ja agendiseisundi määramiseks Grupi polariseerumine - Vaadete muutumine äärmuslikumaks, riskantsemaks või ohutumaks- riskile kandumise
suhtes, ka erinevuste suhtes. Kõrgenenud kontaktivalmidus (kambad). Liialdatud eksperimenteerimine iseendaga. Mõnikord toimub ,,keeldumine" täiskasvanuks saamisest. Ilmneb ülemäärane tundlikkus teiste arvamuste suhtes. Protest kodu, ühiskonna, rahvuse vm vastu. Toimub teiste rahvuste ülehindamine. Oma ja võõra liignel rõhutamine võib viia sotsiaalse isoleerituseni jm. Varases murdeeas (11-13 a) suureneb konformsus ja mõjutatavus eakaaslaste poolt. Sõprussuhted omandavad murdeeas uue kvaliteedi. Enesehinnang on kõikuv, stabiliseerub tavaliselt 16-18 es-ks. Murdeeas tõuseb emotsioonide intensiivsus, juhitavus väheneb. Toimub meeleolude kiire vaheldamine (nt armastus-vihkamine; optimism-pessimis). Sel arenguperioodil tõuseb emotsionaalne autonoomia (iseseisvus tunnetes). Murdeea iseloomustab teatud emotsioonide ülemäärane läbielamine (häbi, kohmetus, süütunne, kartlikkus, viha jm).
Roll grupis- the roles of group Mida kõrgem on staatus, seda rohkem õigusi, seda rangemalt kontrollib grupp tema käitumist. Staatus -> Roll (ootused, normid) 1. Funktsionaalsed rollid 2. Suhetele suunatud rollid (eesmärk on grupi alalhoidmine) 3. Enesele suunatud rollid (kulutavad gruppi. Näiteks blokeerija, kes on kangekaelne, tõrges. Samas ka kiidukukk, riiukukk, jünger, edvik, narr, valvekriitik, arvamuste peilija). 4. Grupitöö segajad (näiteks üksteist vihkavad liikmed krooniline lobasuu) 1. Grupp (group) - on kahest või enamast omavahel vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid 2. Formaalne grupp ( formal group) ametlik grupp: on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks. Ametlikus grupis realiseeritakse rohkem grupi kui isiklikke eesmärke. Grupi liikmetel on kohustus ja vastutus pidada grupi eemärke tähtsamaks kui isiklikud eesmärg...
Millised on sotsiaalpsühholoogia peamised uurimisvaldkonnad? Kohanemine, hoiakud ja eelarvamused, diskursus, suhted, sotsiaalne identiteet ja sotsiaalsete esituste uurimine, etnokeskus, eetilised küsimused sotsiaalspühholoogias ja väljakutseid tavapärasele metodoloogiale. Millised võivad olla uuringute puhul eksperimentaatori mõjud ja mis on nõudmiste iseloom? Mis mõjutab enesehinnangu kujunemist? Milles seisneb omistuste tegemise teooria? Kirjelda omistusvigu. Mis on konformsus? Konformsus Konformism - kui inim. allub grupi survele ja loobub oma tõekspidamitest, püüab elada, mõelda ja toimida nii, nagu kõik. · väline võetakse teiste tõekspidamised omaks olude sunnil · sisemine teiste tõekspidamiste sisemine omaks võtmine Konformsus püsiv isiksuse om. Tekib konformismi pideval esinemisel. Omased jooned: · sisendatavus · emotsionaalne aheldatus · alaväärsustunne · mure teiste heakskiidu/hukkamõistmise pärast
lõpetamist, astus ta New Yorgi linna Kolledzisse, kus õppis kirjanduse ja teaduse erialal. Teda huvitas psühholoogia ja ta jätkas oma õpinguid Columbia ülikoolis, kus algselt huvitas teda rohkem antropoloogia kui sotsiaalpsühholoogia. Asch sai magistrikraadi 1930 aastal ja doktorikraadi 1932 aastal. Asch oli 19 aastat Swarthmore College´is psühholoogia professor. Ta sai kuulsaks konformsuse eksperimendiga 1950. aastatel. Konformsus tähendab, et inimesel on kalduvust grupi survele alluda ja oma tõekspidamistest loobuda. Tema eksperimendid tõid välja sotsiaalse surve mõju inimesele. Sotsiaalse surve mõjul võib inimese panna ütlema seda, mis on tegelikult vale. Aschi huvitas, millise esmase mulje jätab inimene teistele inimestele. Peale selle oli ta integreeritud sellele, et kuidas on meil võimalik kergesti avaldada esmast muljet inimestele, kuigi meil on selline keeruline struktuur
Ühiskond, mis keskendub kapitali ja sellest tuleneva võimu koondamisele enda kätte. Kapitali saab intensiivselt kontsentreerida vaid ebaõigluse ja vägivallaga, mistõttu vajab eliit oma eesmärgi saavutamiseks organisatsiooni ehk riigi abi. Stratifikatsioon ühiskondlik kihistumine Homofoobia hirm homoseksuaalsuse ja homoseksuaalsete inimeste ees, homoseksuaalsete inimeste jälestamine. Etniline ühise keele ja asulaga püsivate inimrühmadega seonduv. 5. I Milles väljendub konformsus Käitumine ja mõtlemine teiste mõjul, oma tõekspidamistest loobumine. Inimene on konformsem kui; tahab järgida grupi reegleid, ei ole kindlat seisukohta, tal on vilets roll grupis, mure heakskiidu/hukka mõistmise pärast, ebakindlus oma koha suhtes grupis. II Milles väljendub seksuaalne identiteet inimese enesemääramine mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste tunnuste omandamine. Väljendub: mõtetes, ettekujutustes, ihades, uskumustes, hoiakutes. 6
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? - Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga - Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt - Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega - Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas - Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni - Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine - Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine - Eksortsism kurja vaimu välja ajamine 2. Kuidas iseloomustaksite 20.sajandi psühholoogia arengut? Algas psühholoogia võidukäik, tekkisid mitmed suunad ja toimus pidev areng 3. Millised olid/on erinevate psühholoogiavaldkonna suundade põhiideed, uurimisobjekt(id) (nt vaadeldav käitumine, psüühika elemendid). - Psühhoanalüütiline psühholoogia- psüühi...
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias PROBLEEMI DEFINEERIMINE ...
Sotsiaalpsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Tasemete järgi võib protsesse jaotada tinglikult Intrapersonaalseteks isikusisesed (hoiakud, sotsiaalne identiteet jne.) Interpersonaalseteks isikutevahelised (kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon jne.) Intrarühmaliseteks rühmasisesed (rühmaliigid, -dünaamika, otsustamine rühmas, konformsus , rollid jne.) Interrühmalisteks rühmadevahelised (rühmadevahelised hoiakud jne.) Ühiskonnatasandi protsessideks isikus & ühiskond, kultuur, mass jne. VEIDIKE SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA AJALOOST Sotsiaalpsühholoogia ajaloos on võimalik eristada kolme etappi Norman Triplett - viis 1897.a. läbi eksperimentaalse nn. jalgratturite uurimuse. Saksamaalt Meumann (uuris lihaste töövõimet) USAst Floyd Allport Wundt uuris psüühilisi protsesse (taju, mälu,
depersonaliseerumine võõrandumine Inimese probleem · jõuetus (powerlessness) apaatia, mõttetus tigedus, agressiivsus võõrandumine, üksildus. · ärevus (anxiety) stress "Anxiety is the apprehension cued off by a threat to some value that the individual holds essential to his or her existence as a person" anxiety fear olemuslik kultuuri poolt võimendatud normaalne ärevus - oma olemuse pidev tunnetamine neurootiline ärevus - konformsus, vabadusest loobumine süü (guilt) - oma potentsiaali realiseerimisest loobumine normaalne areng: ärevuse ja süü teadvustamine · traditsiooniliste väärtuste kadumine (loss of values) Lääne kultuur: edukus ja võistlus kontroll looduse üle kontroll inimese üle inimene kui ekspluateeritav impersonaalne objekt olemise mõttetus, võõrandumine loodusest ja teineteisest üksildus (loneliness) Olemuslik dilemma:
Konfliktidega toimetulek 7 16. Tagasisde andmine 5 17. Katsetamine 6 21. Ideede otsimine 8 22. Lähisuhted 6 26. Ideede väljapakkumine 6 27. Domineerimine 10 :6 = 6,66 :6= 6,66 C. Saavutusoskus D. Probleemide lahendamise oskus 3. Konformsus 6 4. Loovus 9 8. Hoolikus 5 9. Leidlikkus 8 13. Organiseeritus 6 14. Loogilisus 7 18. Püüdlemine 10 19. Analüüsi oskus 7 23. Sõltuvus 7 24. Alagtusvõime 9 28. Pühendumine 7 29
depersonaliseerumine võõrandumine Inimese probleem · jõuetus (powerlessness) apaatia, mõttetus tigedus, agressiivsus võõrandumine, üksildus. · ärevus (anxiety) stress "Anxiety is the apprehension cued off by a threat to some value that the individual holds essential to his or her existence as a person" anxiety fear olemuslik kultuuri poolt võimendatud normaalne ärevus - oma olemuse pidev tunnetamine neurootiline ärevus - konformsus, vabadusest loobumine süü (guilt) - oma potentsiaali realiseerimisest loobumine normaalne areng: ärevuse ja süü teadvustamine · traditsiooniliste väärtuste kadumine (loss of values) Lääne kultuur: edukus ja võistlus kontroll looduse üle kontroll inimese üle inimene kui ekspluateeritav impersonaalne objekt olemise mõttetus, võõrandumine loodusest ja teineteisest üksildus (loneliness) Olemuslik dilemma:
enesele kui teistele. 5. Grupiprotsessid. Grupi tunnused formaalne ja mitte formaalne grupp, referentgrupp, rollid, sotsiaalne identiteet- samastumine, sotsiaalne soodustamine ja sotsiaalne looderdamine, Triplett`i katsed ja dünamogenees 6. Grupi käitumine ( vastastikune tajumine ja suhted) - sotsiaalne mõju ( tõendus) sotsiaalne mugandumine Aschi katsed ja autokineetiline efekt , konformsus, vastastikuse meeldivuse teooria- stereotüübid ja eelarvamused ( omistamine- attributsioon/ vead) 7. Grupikäitumine- suhtlemine grupis, grupimõtlemine, liider ja liidriks olek ( formaalne ja tegelik liider) autoritaarsus ja kuuletumine - Milgrami katse 8. Vastastikkus ja sotsiaalne õppimine ( mudel-õppimine) jäljendamine kogemus muutub isiksuse osaks, õpitud abitus, rollimõtlemine ( vanglamängu katse). Bandura
oluline on vaatleja inimese jaoks, teiste inimeste juuresolek. Mida tähendab sotsiaalne looderdamine, millise on ilmnemise tingimused? tekib, kui inimesel on anonüümsuse tunne ja tema panust ei hinnata. Selle kohaselt on inimestel kalduvus ,,viilida" kui töö on jagunev ja individuaalset sooritust ei hinnata. Kuulekus (konformsus) ja autoriteetsus. Kuidas seletatakse ära abistamiskäitumist ja agressiivsust? Konformsus - Ebamäärases olukorras muudab inimene oma hinnanguid nii, et need oleks kooskõlas teiste inimeste hinnangutega ehk grupi normidega Autoriteetsus allumine autoriteedi käskudele. Abistamiskäitumine- mistahes tegevus, mis viib teise inimese heaolu kasvule. Miks me oleme agressiivsed: · Instinktiteooria- agressiivsus kui kaasasündinud surmainstinkti suunamine endast väljapoole (modifitseeritud kujul).
Suhtlemispsühholoogia: eksamiks kordamine Isikutaju nii inimese kui ka tema kujutise ühepoolne tajumine teise inimese poolt Interpersonaalne pertseptsioon - vahetu suhtlemisega kaasnev sotsiaalne taju ehk siis inimestevaheline taju. Isikutaju sõltub - Subjektist (eelarvamused, uskumused) - Objektist (sotsiaalne positsioon) - Olukorrast Isikutaju põhiprobleemid. Tagajärg? - kategoriseerimine (kastidesse panemine, siltide kleepimine) - loogiline järeldamine (kellegi üle otsustamine, väheste faktide alusel paneme kasti) - analoogiate kasutamine (sarnasus iseendaga ,,mina olin täis, järelikult minu laps ka") - projektsioon (oma head omadused kantakse üle inimestele, kellega on head suhted) - varem otsutatu kopeerimine eelarvamused Tagajärg moonutatud tajukujud e. isikutaju Kaosaalne atribuutika põhjuslikkuse omistamine. Me lihtsalt arvame, miks ta käitub nii, nagu käitub. Isikutaju efektid - esmamulje efektid ( - kor...
väärtushinnangutest. Anoomia ja ühiskondlik kord. Robert Mertoni hinnangul on kuritegevus ja hälbimine modernse ühiskonna lahutamatu osa, ühsikond kuulub kultuurist ja sotsiaalsest struktuurist. Kultuur: mida me peaksime soovima ja kuidas käituma. Struktuur paneb paika, kuidas on jagatud võim, rikkus ja staatus. Modernse sotsiaalse süsteemi muudab oma olemuselt konflikte õhutavaks asjaolu, et kultuur ja sotsiaalne struktuur pole omavahel enam kooskõlas. Stabiilsele ühiskonnale omane konformsus - enamik võtnud omaks eesmärgid ja reeglid, kuidas neid saavutada; innovaatoreid huvitab reeglitest sõltumata lõpptulemus; ritualism kõigi regelite järgija, jälgib välimisi näitajaid; tagasitõmbumise juhul on tegemist inimestega, kes on hüljanud nii eesmärgid kui ka vahendid; vastuhakkajad soovivad olemasolevat korda asendada uuega. Kaasajal ei olda nõus Mertoni väitega, et innovatsioon on seotud eelkõige töölisklassiga. Postmodernsus
Primaarne grupp- väike sotsiaalne grupp, mille liikmed jagavad isiklikke ja püsivaid suhteid. Siia gruppi kuuluvad perekonnaliikmed, parimad sõbrad/sõbrannad. Grupi liikmed võtavad üksteist kui ainulaadseid ning asendamatuid inimesi. Sekundaarne grupp- suur ja isikupäratu sotsiaalne grupp, mille liikmetel on ühine eesmärk või tegevusala. Siia gruppi kuuluvad näiteks töökaaslased, koolikaaslased, trennikaaslased jne. 26. Mis on konformsus? Kirjelda Aschi, Milgrami ja Janisi konformsusuuringuid ja nende tulemusi ning järeldusi. Konformsus püsiv isiksuse omadus. Aschi uuring näitas milline jõud oli konformsusel väikestes gruppides, kus inimesed pidid hindama joonte pikkust; ülesanne oli tehtud ülilihtsaks. Rohkem kui kolmandikus katsetes mugandusid katsealused enamusega, isegi kui nende hinnang oli ilmselgelt vale. Ei soovitud saada teiste pilealuseks, mistõttu oli lihtsam nõustuda enamike arvamusega.
Suunavad normid annavas otseselt viite sellele, mida tuleks heask kiida, mida pahaks panna. Konformsus tähistab tõekspidamiste või käitumise muutumist vastusena grupi survele või ootustele olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõutagi. Konformsus on seda tugevam, mida rohkem on survegrupis inimesi, naised kalduvad olema meestega võrreldes rohkem orienteeritud grupilisele kooskõlale ja seega lähtuma järeleandlikkuse strateegiast. Konformsus sõltub ka kultuurilisest ja rahvuslikust foonist. Konformistlikud tendentsid- peataolekus järgitakse kergemini teiste soovitusi ja toiminguid. Järeleandlikkus tähistab muutust käitumises vüi suhtluses vastusena palvele või korraldusele. Kuuletumise puhul tuleb järeleandmine autoriteeti või võimu omava isiku poolt esitatud nõudmisele. Kui keegi näitab oma allumatusega eeskuju, suureneb ka tõenaosus, et teisedki kuuletu kii kergesti
JUHTIMISE ALUSED: ARVESTUS. LOENG 1. SISSEJUHATUS: Homo oeceonomicus inimene tegutseb ALATI maj otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus kindel tulemus minimaalsete vahenditega. Maksimaalne tulemus antud vahenditega. Organisatsioon ühise EESMÄRGIGA inimrühm. Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipä...
JUHTIMISE ALUSED: ARVESTUS. LOENG 1. SISSEJUHATUS: Homo oeceonomicus inimene tegutseb ALATI maj otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus kindel tulemus minimaalsete vahenditega. Maksimaalne tulemus antud vahenditega. Organisatsioon ühise EESMÄRGIGA inimrühm. Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipä...
Igapäevaelu teaduslik uurimine kuidas inimese mõtted, tunde dja käitumine on mõjutatud olukordadest ja teistest inimestest olgu nad siis reaalsed või kujuteldavad. Protsesse jaotatakse taseme järgi: - Intrapersonaalsed isiku sisesed: hoiakud, nt sotsiaalmeedia intentiteet - Interpersonaalsed isikutevahelised: kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon - Grupisisesed rühmaliigid, rühmadünaamika, otsustamine, rollid, konformsus - Gruppidevahelised jõugud, parteid - ühiskonna tasandil isiksus ja ühiskond, kultuur, mass, sotsialiseerumisprotsess - lisaks jaotatud sotsiaalid kognitsioone, suhteid või mõju puudutavateks. Teoreetilised lähenemised jagunevad: - sotsiaalkultuuriline rõhutatakse sotsiaalsete normide ja kultuuri olulisust, lapsed õpivad ümbritseva ühiskonna norme ja väärtusi läbi probleemilahenduse puutudes kokku teiste laste ja täiskasvanutega
tõstmise kaudu). Hea esinemise korral publik kuuleb, saab aru ja kuulab. III LOENG 16.02.2012 Õpetaja ja õpilane: sotsiaalne mõju ja sotsiaalne taju (Kristi Kõiv, PhD). I. Interaktsioon – sotsiaalne mõju Sotsiaalpsühholoogia uurib järgmise valdkondi: Inimestevahelised suhted: teiste tajumine, meeldivus, suhete dünaamika, sotsiaalne mõju; Isiksus: mina-kontseptsioon, hoiakud; Grupikäitumine: konformsus, allumine, grupi dünaamika; Suhtlemise kolm külge: 1) Teabe vahetamine ehk kommunikatsioon 2) Teise/te inimese/te mõjutamine ehk interaktsioon 3) Teise/te inimese/te tajumine, hindamine, mõistmine ehk sotsiaalne pertseptsioon (taju). KOMMUNIKATSIOON Robotiga suhtlemine. Suhtlemine pole vaid kommunikatsioon. Vajalik on ka interaktsioon. Millisel määral toimiks see robotiga? Pertseptsioon oli eelkõige ühepoolne.
Kui kolmeaastane, tulles lasteaeda keskendub täiskasvanule ja võib eakaaslast üldse mitte tähele panna, siis varsti on eakaaslaste sümpaatia võitmine üheks olulisemaks käitumismotiiviks. Lastekollektiiv mõjutab isiksuse arengut ka grupis valitseva arvamuse kaudu. Kolmeaastaste grupis puudub veel ühine hinnang, ühe arvamus ei mõjuta teise oma. Nelja-viieselt hakkavad lapsed teise arvamusi tähele panema ja alluvad enamuse arvamusele (konformsus). Edaspidi konformsus väheneb. Kuna grupipoolne hinnang on lapsele nüüd eriti tähtis, siis püüab ta hoiduda tegudest, niis kutsuvad esile eakaaslaste negatiivse hinnangu. Lastel on kindlad reeglid oma lasterühma liikmete hindamiseks, mis sugugi ei pruugi kokku langeda täiskasvanu arvamusega. Põhjusi, miks lastest saab eakaaslaste hulgas isoleeritu, on mitmeid (Laps, kes on tihti haige ja seetõttu harva lasteaias, osutub pidevalt "uueks", teine on pesemata, kolmas ei suuda kiiresti joosta). Tulemuseks on
JUHTIMISE ALUSED 2 Ott Alemaa Tallinna Ülikool 2012 Organisatsiooni keskkond SISEKESKKOND: inimesed, organisatsiooni kultuur, juhtimine, seadmed, ehitised, protsessid VÄLISKESKKOND: Muu maailm, mis mõjutab organisatsiooni Organisatsiooni keskkond MIKROKESKKOND: Vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib (kliendid, tarnijad, konkurendid) MAKROKESKKOND: kultuur, majandus, seadused, rahvusvahelisus Keskkonna iseloomustus Keerukuse määr: mõjurite arv. Rohkem probleeme, rohkem võimalusi Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindliku organisatsiooni. Ebamäärasus = risk. Info annab tulevikueelise Kriis= oht x võimalus Olukorra muutmise 2 võimalust A) Muuta organisatsiooni B) Püüda muuta keskkonda Tooge näiteid! g Kohanemise strateegiad Info juhtimine: kliendid, ajakirjandus, luure Strateegia muutmine Ühinemised: uued turud või laie...
Sotsiaalne mõju Mõjustamine: - protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine. Inimene -> kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud psühholoogilised vajadused (nt. teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus). Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim),...
alanenud aktiivsus viivitamine kurbus suitsiidimõtted unetus seltkonna vältimine huvi, naudingu ängistus enesekriitika isukaotus kõik on vaev süütunne otsustamatus häbi keskendumisvõime 13 8. Sotsiaalpsühholoogia (iseseisva õppimise teema) · sotsiaalne taju; sotsiaalne mõju, konformsus · hoiakud ja stereotüübid · atributsioon SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA Uurib kuidas inimesed tajuvad, mõjutavad teisi ja kommunikeeruvad Katse mõista ja seletada kuidas inimese mõtteid, tundeid ja käitumist mõjutab tegelik, kujutletud ja eeldatud teiste kohalolek (G.Allport) Isiksusesisesed protsessid I Mina · Mina (self): kõik inimesse endasse puutuvad mõtted ja tunded (Rosenberg,1979);
Kõrvalseisjad sekkuvad abivajaja aitamiseks vähem, kui kohal on ka mõned teised, kes võiksid samaväärselt aidata. NT: Kui tänaval laps nutab, siis täiskasvanud ei lähe appi, sest nad arvavad, et küll keegi teine läheb nutvale lapsele appi. 24) Konformsuse mõiste ja kujunemine. Nõustumise ja ümberpööramise vahe Moscovici järgi. Konformsuse mõiste ehk mugandamine toimimine kooskõlas teiste inimeste arvamuste ja tegudega. Kujunemine konformsus kujuneb seetõttu, et katseisikud tahavad muutuda kellegi teise sarnaseks, samastuda, keda nad austavad või imetlevad ja sellepärast nad muudavad oma hoiakuid ja uskumusi. Samas võib konformsus kujuneda ka seetõttu, et katseisikud usuvad, et enamusel on alati õigus ja nende arvamus ei loe. Kolmandaks konformsuse kujunemiseks on nõustumine, katseisikud järgivad enamuse seisukohta, kuid ei muuda oma isiklikke uskumusi.
tulenevat jõu suurenemist. Sotsiaalne looderdamine •Teiste juuresolek vähendab inimese individuaalse panuse suurust lõpp-tulemusse. •Vastutuse hajumine •Anonüümsus Konformsus •Konformne käitumine – olukorras, kus indiviidi ja grupi arusaamad lähevad lahku, annab indiviid järele grupi survele. Toimimine kooskõlas teiste inimeste arvamuste ja tegudega. - väline konformsus - sisemine konformsus •Konformsuse põhjused: -soov käituda õigesti -soov meeldida teistele Destruktiivne kuulekus (blind obedience) •Inimesed võivad alluda teatud sotsiaalses olukorras teiste käskudele, mis on vastuolus indiviidi enda põhimõtete ja väärtustega = destruktiivne kuulekus •Stanley Milgram (1963): elektrišoki katse Iseloomujoonte teooria - Üritab kirjeldada inimesi teatava komplekti iseloomulike joonte kaudu, mis muuhulgas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
