Loeng 2. Konformsus, autoriteedile allumine ja grupp I Mõjustamise tulemused · Kuuletumine (compliance) · Allumine (obedience) · Konformsus (conformity) Igapäevases situtatsioonis on konformsuse lihtsamateks näideteks matkimise (contagion) ilmingud: · sotsiaalse matkimise fenomen · emotsionaalse matkimise fenomen Kollektiivsetes otsustuskogudes: grupimõtlemine (groupthinking), Irving Janis (1971,1982) II Mõjustamist kirjeldavad tuntumad uuringud
Konformsus, kehtestav, alistuv, agressiivne käitumine Konformsus ja mõju käitumisele Tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused - informatiivne - soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi Grupiga nõustumist mõjutavad - grupi suurus - grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda Gruppi hoiavad koos, eesmärgid, liikmete omavaheline sobivus, “meie”-tunne
Suhtlemine Otsene kaudne Miks? Grupid jagunevad: 1-suur/väike 2.ametlik(formaalne) ja mitteametlik (mitteformaalne) 3. reaalne/tinglik/etalon Grupi 3 põhitunnust: 1) Suht püsiv koostis 2) Sarnased eesmärgid 3) Erinevad omavahelised suhted Sotsuomeetria - juht /liider, kaaslane / sõber Konformsus - indeeritu(suur!?), tõrjutu(kiusav?!) 1) Stampväljendid 2) Faktid 3) Mõtted, ideed 4) Tunded 5) Täielik usaldus Suhtlemisviisid 1) Intiimne 0 45cm 2) Personaalne 45 120cm 3) Sotsiaalne 120 360cm 4) Avalik 360 -
või enamat rolli. 7. Grupi ühtsus- group unity Grupi ühtsus on juhtimist mõjutav aspekt. Grupi ühtsust peetakse grupimõtlemise kõige olulisemaks tekitajaks. Kõrgel tasemel valitsev grupi ühtsus piirab teisitimõtlemist sedavõrd, et sisemised vastasused kaovad. Grupi ühtsusele võib viidata sarnane taust, sageli ollakse eraelus head sõbrad või sugulased. Ühtsed grupid on osutunud uuringutes efektiivsemateks, kui ei esine samaaegselt teisi grupimõtlemist põhjustavaid tegureid. 8.Konformsus- conformal Konformsus on allumine grupi survele, käitumise muutmine, loobumine oma tõekspidamistest olukorra sunnil või oma seisukoha muutmine grupi survel. Konformsuse abil tagab grupp arvamuste ja tegutsemise üksmeele. Konformsus on grupi enamusest lähtuv survemehhanism, konformsusele vastanduvad sõltumatus ja mässumeelsus. 9. Koheviivsus- Kohesiivsus näitab, mil määral on grupi liikmed grupist huvitatud ja soovivad olla selle osaks
Milles väljendub seksuaalne identiteet? tähendab inimese enesemääratlust mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamist. Tuleneb kultuurist ja õpitakse sotsaliseerumise käigus. Seksuaalsus: homoseksuaalsus-lesbide ja geide kogemused, homoseksuaalsuse levik, homoseksuaalsed paarid. Seksuaalvägivald: naistevastane seksuaalvägivald, seksuaalne ahistamine. Milles väljendub konformsus? konformse käitumisega on tegemist juhul, kui indiviidi ja grupi arvamuste lahkumineku korral allub indiviid grupi survele ja annab sellele järele. Loetle 3 perekonna tüüpi H.L.Morgani järgi: Rühmaaabielu- abikaasade ringist langeb välja veresugulane. Paariabielu: polügaamia- 1 naisel mitu meest, 1 mehel mitu naist. Monogaamia- 1 abikaasa. Nimeta 3 perekonnatüüpi J.Bachofeni järgi: Hetänism- naisterahvas, kes lõbustab. Günekokraatia-
mõjutamine inimese isiklikku vabadust. Mõjutamisvõimalused/taktikad: ratsionaalne veenmine, argumenteerimine entusiasmi äratamine konsulteerimine meelitamine käsi peseb kätt seaduslikkuse rõhutamine surve avaldamine lubaduste andmine võlgade meeldetuletamine „jalg ukse vahele“ meetod „uksega näkku“ meetod ähvardamine alandamine Üks mõjutamisega ja mõjutustele allumisega seondub nähtus on konformsus. Konformsus on oma veendumuste või käitumise muutmine grupi survel. See surve võib olla nii nähtav ja jälgitav kui ka mittenähtav. Konfomsus võib olla Konformsus võib olla ka väline. sisemine. Konflikt Konflikt on vastuolu, mis tekitab pingeid. Ilmselt oleks toimetulek konfliktidega lihtsam kui neisse poleks kaasa haaratud emotsioonid. Loogiline konfliktolukorras käitumise mudel, aga tavaliselt käitume me täpselt
Kasvatusprotsessis kannustatakse seega poisse ning üksikute spordialade puhul eriti. aktiivsele koduvälisele harrastusele ja tüdrukuid kodutöödeks. Kuigi sport omab sotsiaalseid tähendusi ja hoolimata tundest, et seda saab ühiskonnas käsitleda ja vaadelda suhteliselt autonoomse väljana, on sport siiski vaid 7. Konformsus ja hälbimine spordis (millised on sotsiaalse kontrolli mehhanismid sotsiaalne konstruktsioon. Sport on suure abstraktsiooniastmega mõiste ning vaatamata ühiskonnas; kirjelda, kuidas on seotud omavahel sotsiaalne kord, sotsiaalsed normid, sellele, et "spordi", kui sõna ja tegevuse, algkodu võib dateerida küllaltki täpselt nii ajas kui konformsus ja hälbimine; mida mõeldakse ala- ja ülekonformsuse all) ruumis Inglismaale, ei oma sport üht unifitseeritud ajalugu
Hoiak püsiv valmisolek reageerida teatud viisil. Hoiaku kolm komponenti: afektiivne, kognitiivne, käitumuslik. Funktsioonideks on nt. motivatsioon, kogntiivne, kohastumuslik, kommunikatiivne, ego-kaitse, hüved, tasud, ümbritseva mõtestamine, identiteet. Leon Festinger kognitiivse dissonantsi teooria. - hoiakukomponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla) Hoiakute muutumine/kujunemine - suhtlemine - rollid - käitumine - tunded Konformsus teiste inimeste mõju indiviidile läbi surve, kuid mille korral tunnetatakse käitumist vabatahtlikuna. Tähistab tõekspidamise v käitumiste muutumist olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõutagi. Konformsust mõjutavad grupi üksmeel, grupiga identifitseerimise ulatus, indiviidi soov teistest erineda. Järeleandlikkus tähistab muutust käitumises vastusena palvele v korraldusele (meeldivad inimesed, autoriteet omavad inimesed, "jalg ukse vahele" strateegia jms.)
- Sotsioloogiline vaatekoht - Seotus teiste valdkondadega - Strukturaal-funktsionalism, konfliktiteooria, humanistlik ja feministlik sotsioloogia Sotsiaalsed grupid Sotsiaalne struktuur Interaktsioon Sotsiaalne kihistumine Sotsiaalne ebavõrdsus Kultuur Popkultuur, subkultuur Poliitiline süsteem (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.174-186) Uskumuste süsteemid (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.194-202) Konformsus ja hälbimine (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk. 86-102) Kohustuslik kirjandus: Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Soovituslik kirjandus: Giddens, A. Sociology. 4th ed. Cambridge: Polity Press, 2002 Aimre, I. Sotsioloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, Ühiselu, 2001 Bourdieau, P. Praktilised põhjused. Teoteooriast. Tallinn: Tänapäev, 2003, 301 lk Bourdieau, P. Meeste domineerimine. Tallinn: Varrak, 2005, 158 lk.Weber, M
Ostrakism · Pallimängu eksperimendid (Williams, 2000) · Pallimängu küberversioon (Williams et al, 2000 Enesehinnangu langus Ebakindluse tõus, ängistus Assotsiatsioonid lapsepõlvest seoses grupist väljaheitmisega Kuuluvusvajaduse rahuldamatus Vähenevad võimalused sotsiaalseks võrdlusek · Tulemused Pingutuste suurendamine ühistegevuseks Nõustumine teistega kasvab Kasvab hirm võimalike tõrjumiste ees Konformsus · Sotsiaalse võrdluse teooria (Leon Festinger, 1954) · Konformsus kui isiksuseomadus - püsiv kalduvus alluda grupi survele · Sherif (1935) hinnangud autokineetilise efekti hindamisel · 37 % konformsed (Asch, 1955) · Järeleandlikkus ei muuda oma arvamust, kuid allub, sest muidu on ohtlik · normatiivne allumine muudab grupi survel arvamust, alluda on kasulikum kui mitte alluda Konformsus kui isiksuseomadus - püsiv kalduvus alluda grupi survele · Konformistid on:
Sotsialiseerimine spordist välja võib aset leida siis, kui teda kui sportlast alandatakse, viiakse madalamale tasemele või kui luuakse spordiga ebameeldivaid elamusi, täiskasvanute poolt lastele esitatavaid liialt suuri nõudmisi. Kuidas kindlustatakse sotsialiseerimine spordi kaudu: Analüüsides sotsialiseerimist spordi kaudu, kontsentreerutakse tavaliselt spordis osalemise toimele eeskätt teistel elualadel. Teiste sõnadega, kas sport omab ülekantavat väärtust. 7. Konformsus ja hälbimine spordis Sotsiaalse kontrolli mehhanismid ühiskonnas: Sotsiaalne kontroll on planeeritud või planeerimata protsess, millega inimestele õpetatakse, neid veendakse või sunnitakse ühiskonna või grupi normidele alluma. Sotsiaalse kontrolli teostamist jagatakse: 1) Sisemiseks – enesekontrollimehanismid, mille abil inimene reguleerib iseseisvalt oma käitumist kooskõlastades seda üldkehtivate normidega ning rakendades vajaduse korral piiranguid enese suhtes
inmese kes ametlikku gruppi juhib aga mitteametlikul grupil kujuneb juht ise, oskuste ja teadmiste põhjal. Sotsiaalne roll- käitumisviis mida oodatakse teatud staatusel olevalt inimeselt (isa, ema, president, tütar, õpetaja) Rolliootus- rollile oodatav käitumisviis (laps, taiskasvanud, sugu, kultuur) Sotsiaalsed normid- kokkulepitud või ajapikku tulnud reeglid mis allutavad ja kujundavad inimeste käitumist. Konformsus-püsiv isiksuse omadus, grupi surve. Deindividuatsioon- ebahumaane kaitumine, “mina” kaotamine. Kuidas võivad grupi normid inimesi mõjutada? On negatiivseid ja positiivseid mõjutamist, hea on see kui koolil on omad normid ja ka igaüks nendest kinni peab, negatiivne võib olla siis näiteks rebaste ristimisel kui kedagi julmalt alandatakse 2
(NOOREMAS MURDEEAS SAMASOOLISED, HILJEM VASTASSOOLISED SÕBRAD). TEKIVAD ARMUMISED, SEKSUAALSUHTED. IDENTITEEDI KUJUNEMINE · KELLENA END TULEVIKUS ETTE KUJUTATAKSE · MIDA TAHETAKSE SAAVUTADA · ELUKUTSE VALIK (MURDEEA LÕPUL) · IDENTITEET KUJUNEB KIIREMINI NEIL, KELLELE EI SURUTA ARVAMUSI PEALE, NT VANEMATE POOLT · KUI IDENTITEETI EI SAAVUTATA, TEKIB ROLLISEGADUS JA ÄREVUS SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG · VARASES MURDEEAS (11-13 EA) SUURENEB KONFORMSUS JA MÕJUTATAVUS EAKAASLASTE POOLT. SÕPRUSSUHTED OMANDAVAD MURDEEAS UUE KVALITEEDI. ENESEHINNANG ON KÕIKUV, STABILISEERUB TAVALISELT 16-18 ELUAASTAKS. SELLEST TULENEB EMOTSIONAALNE KÕIKUMINE NING KONFLIKTID MURDEEAS ON NORMAALSED. · EMOTSIOONIDE INTENSIIVSUS TÕUSEB, MEELEOLUDE KIIRE VAHELDUMINE, ISESEISVUS TUNNETES, SUUR HAAVATAVUS JA TUNDLIKKUS. VÕIMALIKUD PROBLEEMID · SÖÖMISHÄIRED - KÄSITLETAKSE PSÜÜHILISTE HÄIRETENA. ESINEB ROHKEM MURDEEALISTEL
Samuti nagu ka artiklis kirjutas on ka minu arvates väärtused põhinenud kolmele tingimusele, mis on omased kõigile inimestele ja ühiskondadele: 1. Indiviidide kui bioloogiliste organismide vajadused 2. Koordineeritud sotsiaalse interaktsiooni nõuded, ja 3. Gruppide sujuva funktsioneerimise ja püsimise tingimused. Artiklis toodi välja ka väärtustüübid, mis on enesemääratlemine, stimulatsioon, hedonism, saavutus, võim, turvalisus, konformsus, traditsioon, hingelisus, heasoovilikkus ja kõikehaaravas. Varasemalt ei oleks ma arvanud, et neid tüüpe võib nii palju olla. Schwarts tegigi uuringu just nendele väärtustüüpidele põhinedes aastatel 1992 ja 1999 Eesti tudengitele. Käesolev uuringu kokkuvõttes tuli välja, et seitsme aastaga toimus väga suur väärtushinnangute muutus paremuse poole. Näiteks saavutus, hedonism, kõikehaaravas, traditsioon, turvalisus ja hingelisus on 1990
Kui kolmeaastane, tulles lasteaeda keskendub täiskasvanule ja võib eakaaslast üldse mitte tähele panna, siis varsti on eakaaslaste sümpaatia võitmine üheks olulisemaks käitumismotiiviks. Lastekollektiiv mõjutab isiksuse arengut ka grupis valitseva arvamuse kaudu. Kolmeaastaste grupis puudub veel ühine hinnang, ühe arvamus ei mõjuta teise oma. Nelja-viieselt hakkavad lapsed teise arvamusi tähele panema ja alluvad enamuse arvamusele (konformsus). Edaspidi konformsus väheneb. Teistelt saadud hinnangusse suhtub laps selles eas väga emotsionaalselt. Ta ei suuda veel eristada hinnangut mingile oma teole või tegevuse produktile hinnangust enda isiksusele. Seega elab ta negatiivse hinnangu üle väga valuliselt. Koolieelses eas kujuneb lapsel välja ka sooline eneseteadvus. Ta annab endale reeglina 3-4 aastaselt aru, et on poiss (tüdruk) ja identifitseerib end omapoolse vanemaga.
Lapsed saavad pärandiks kaks nime. ·. Vanurid on sõltumatud ja elavad omaenda elu. Kokkuvõte: Taanlased püüavad mõista teise inimese seisukohta, kuigi lahutuste statistika näitab, et alati pole lihtne konsensust saavutada. Kuigi ühiskond liberaalne, toob suur ühiskondlik konformsus kaasa selle, et kõik õigesti mõtlevad inimesed mõtlevad lõpuks ühtemoodi!
möödumist. V: TAASTUMINE 14. Protseduurilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. V: VÄÄR 15. Teadusliku psühholoogia algusaastatel 19 sajandi lõpul sõnastatud psühhofüüsika seaduse sisuks on, et tajumulje kasvab aeglasemalt kui stiimuli väärtus (ehk siis mida intensiivsem on stiimul, seda aeglasemalt tajumulje kasvab). Seda seadust nimetatakse autori järgi ka V: . Fechneri seaduseks 16. Konformsus on nähtus, mille puhul inimeste käitumist seletatakse lähtuvalt põhimõttest, et iseenda eksimuste puhul on olulised pigem situatsioonist tingitud tegurid ning teiste inimeste ebaõnnestumiste taga kaldutakse nägema nende isiksuseomadusi. V: VÄÄR 17. Tähelepanu lülitub muude tegurite võrdsuse korral eelkõige neile signaalidele, mis a) ei eristu foonist, b) on harjumuspärased, c) on intensiivsed. V: VÄÄR 18
inimeseks olemine - üksildus (loneliness) surm individuaalsus · üksilduse probleemi lahendus: a) põgenemine sõltuvusse b) baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine · põgenemise viisid: a) autoriteedi kultus (authoritarianims) masohhistlik, sadistlik vorm mina ja välise jõu sümbioos b) destruktiivsus (destructiveness) välise jõu elimineerimine, mitte sümbioos c) konformsus (automation conformity) individuaalsuse kaotamine · eksistentsiaalsed ja ajaloolised dihhotoomiad lahendamatud, põgenemine (eks.) lahendatavad, muutmine (ajal.) II. Baasvajadused Eksistentsist tulenevad vajadused, mille rahuldamiseks luuakse ühiskond: · seotus vs. nartsissism (relatedness vs. narcissism) produktiivne armastus (hoolitsus, vastutus, austus, teadmine) - integratsioon · loovus vs
inimeseks olemine - üksildus (loneliness) surm individuaalsus · üksilduse probleemi lahendus: a) põgenemine sõltuvusse b) baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine · põgenemise viisid: a) autoriteedi kultus (authoritarianims) masohhistlik, sadistlik vorm mina ja välise jõu sümbioos b) destruktiivsus (destructiveness) välise jõu elimineerimine, mitte sümbioos c) konformsus (automation conformity) individuaalsuse kaotamine · eksistentsiaalsed ja ajaloolised dihhotoomiad lahendamatud, põgenemine (eks.) lahendatavad, muutmine (ajal.) II. Baasvajadused Eksistentsist tulenevad vajadused, mille rahuldamiseks luuakse ühiskond: · seotus vs. nartsissism (relatedness vs. narcissism) produktiivne armastus (hoolitsus, vastutus, austus, teadmine) - integratsioon · loovus vs
samasoolised, hiljem vastassoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. Identiteedi kujunemine: Kellena end tulevikus ette kujutatakse Mida tahetakse saavutada Elukutse valik (murdeea lõpul) Identiteet kujuneb kiiremini neil, kellele ei suruta arvamusi peale, nt vanemate poolt Kui identiteeti ei saavutata, tekib rollisegadus ja ärevus Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Varases murdeeas (11-13 ea) suureneb konformsus ja mõjutatavus eakaaslaste poolt. Sõprussuhted omandavad murdeeas uue kvaliteedi. Enesehinnang on kõikuv, stabiliseerub tavaliselt 16-18 ea-ks. Freud leidis, et EGO ei ole murdeeas piisavalt arenenud, et ID-iga hakkama saada, sellest tuleneb emotsionaalne kõikumine, konfliktid murdeeas on normaalsed. Freud leidis ka, et vanematel on raske murdeealist mõista, kuna murdeealine armastab ja vihkab oma vanemaid üheaegselt, kergem on murdeealisega suhelda vanavanematel. Emotsioonid murdeeas:
3) Intuitiivselt kalduvad inimesed partnereid valima omaenda atraktiivsusklassi või atraktiivsustüübiga inimeste hulgast (realismi printsiip ja hülgamiskartus) 4) Vastassugupoolte külgetõmbel on olulised need tunnused, mis rõhutavad soolist kuuluvust (nt naistel ümaramad vormid, peenem talje, suuremad silmad, nõtkus, naiselikud huuled jms; meestel laiad õlad, jämedakoelisemad näo- ja kehajooned, lõualuu ja põsesarnade tugevam areng, pikk kasv jms.) Konformsus Sotsiaalsete mõjude peamiseks kontrollmehhanismiks on normid ehk sotsiaalselt õpitavad reeglid, mis kirjutavad ette, mida inimesed tohivad või ei tohi teha teatud tüüpsituatsioonides. Normidele vastav ja nendest kinni pidav käitumine eeldab järeleandlikkust ja konformsust. Konformsus tähistab tõekspidamiste või käitumise muutumist vastusena grupi survele või ootustele olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõutagi
käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed - negatiivne kinnitamine – olukord, milles käitumise sagedus tõuseb, sest sellele järgneb oodatava ebameeldivuse ärajäämine Käitumise sagedus väheneb - karistus – olukord, kus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb ebameeldiv sündmus - frustreeriv tasumatus – käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb oodatava tasu ärajäämine Konformsus ja mõju käitumisele Tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused - informatiivne - soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi Mõjutavad - grupi suurus -grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda Hoiakud ja mõjutamine - Püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil - Motivatsiooniline nähtus
seletuste väljamõtlemisel ja kui kõrgelt mot.ta on. Suhtlemine sotsiaalne looderdamine- Grupis võib muutuda iga inimese üksikpanus väiksemaks sotsiaalne soodustamine- grupi juuresolek sunnib igaüht tööle Zajonc- käitumisstiilise vahel teha süsteemaatilst vahet. Latane-sotsiaalse mõju tabel. Sotsiaalne mõju= tugemus, arvukus, lähedus (45) Kõrvalseisja sekkumine - kardad teiste ees näiteks arana näida, ükskõikseks jäämine - tead, et jagad vastutust Konformsus - Sherif, autokieneetiline efekt- taju illusioon mille korral liikumaty valguspunkt näib pimedas liikuvat Sotsiaalse mugavdumine aluseks on: Nõustumine, jrgid teiste seisukoht, Internaliseerumine- nõustumine Kuulekus - Milgrami katsed elektrilöökidega - Milgrami katsed autonoomse ja agendiseisundi määramiseks Grupi polariseerumine - Vaadete muutumine äärmuslikumaks, riskantsemaks või ohutumaks- riskile kandumise
suhtes, ka erinevuste suhtes. Kõrgenenud kontaktivalmidus (kambad). Liialdatud eksperimenteerimine iseendaga. Mõnikord toimub ,,keeldumine" täiskasvanuks saamisest. Ilmneb ülemäärane tundlikkus teiste arvamuste suhtes. Protest kodu, ühiskonna, rahvuse vm vastu. Toimub teiste rahvuste ülehindamine. Oma ja võõra liignel rõhutamine võib viia sotsiaalse isoleerituseni jm. Varases murdeeas (11-13 a) suureneb konformsus ja mõjutatavus eakaaslaste poolt. Sõprussuhted omandavad murdeeas uue kvaliteedi. Enesehinnang on kõikuv, stabiliseerub tavaliselt 16-18 es-ks. Murdeeas tõuseb emotsioonide intensiivsus, juhitavus väheneb. Toimub meeleolude kiire vaheldamine (nt armastus-vihkamine; optimism-pessimis). Sel arenguperioodil tõuseb emotsionaalne autonoomia (iseseisvus tunnetes). Murdeea iseloomustab teatud emotsioonide ülemäärane läbielamine (häbi, kohmetus, süütunne, kartlikkus, viha jm).
Grupi ühtsus- group unity Grupi ühtsus on juhtimist mõjutav aspekt. Grupi ühtsust peetakse grupimõtlemise kõige olulisemaks tekitajaks. Kõrgel tasemel valitsev grupi ühtsus piirab teisitimõtlemist sedavõrd, et sisemised vastasused kaovad. Grupi ühtsusele võib viidata sarnane taust, sageli ollakse eraelus head sõbrad või sugulased. Ühtsed grupid on osutunud uuringutes efektiivsemateks, kui ei esine samaaegselt teisi grupimõtlemist põhjustavaid tegureid. Konformsus- conformal Konformsus on allumine grupi survele, käitumise muutmine, loobumine oma tõekspidamistest olukorra sunnil või oma seisukoha muutmine grupi survel. Konformsuse abil tagab grupp arvamuste ja tegutsemise üksmeele. Konformsus on grupi enamusest lähtuv survemehhanism, konformsusele vastanduvad sõltumatus ja mässumeelsus. 22. Maatriksstruktuur Maatriks on strukturaalne disain, mis koondab spetsialistid erinevatest funktsionaalsetest
Millised on sotsiaalpsühholoogia peamised uurimisvaldkonnad? Kohanemine, hoiakud ja eelarvamused, diskursus, suhted, sotsiaalne identiteet ja sotsiaalsete esituste uurimine, etnokeskus, eetilised küsimused sotsiaalspühholoogias ja väljakutseid tavapärasele metodoloogiale. Millised võivad olla uuringute puhul eksperimentaatori mõjud ja mis on nõudmiste iseloom? Mis mõjutab enesehinnangu kujunemist? Milles seisneb omistuste tegemise teooria? Kirjelda omistusvigu. Mis on konformsus? Konformsus Konformism - kui inim. allub grupi survele ja loobub oma tõekspidamitest, püüab elada, mõelda ja toimida nii, nagu kõik. · väline võetakse teiste tõekspidamised omaks olude sunnil · sisemine teiste tõekspidamiste sisemine omaks võtmine Konformsus püsiv isiksuse om. Tekib konformismi pideval esinemisel. Omased jooned: · sisendatavus · emotsionaalne aheldatus · alaväärsustunne · mure teiste heakskiidu/hukkamõistmise pärast
lõpetamist, astus ta New Yorgi linna Kolledzisse, kus õppis kirjanduse ja teaduse erialal. Teda huvitas psühholoogia ja ta jätkas oma õpinguid Columbia ülikoolis, kus algselt huvitas teda rohkem antropoloogia kui sotsiaalpsühholoogia. Asch sai magistrikraadi 1930 aastal ja doktorikraadi 1932 aastal. Asch oli 19 aastat Swarthmore College´is psühholoogia professor. Ta sai kuulsaks konformsuse eksperimendiga 1950. aastatel. Konformsus tähendab, et inimesel on kalduvust grupi survele alluda ja oma tõekspidamistest loobuda. Tema eksperimendid tõid välja sotsiaalse surve mõju inimesele. Sotsiaalse surve mõjul võib inimese panna ütlema seda, mis on tegelikult vale. Aschi huvitas, millise esmase mulje jätab inimene teistele inimestele. Peale selle oli ta integreeritud sellele, et kuidas on meil võimalik kergesti avaldada esmast muljet inimestele, kuigi meil on selline keeruline struktuur
Ühiskond, mis keskendub kapitali ja sellest tuleneva võimu koondamisele enda kätte. Kapitali saab intensiivselt kontsentreerida vaid ebaõigluse ja vägivallaga, mistõttu vajab eliit oma eesmärgi saavutamiseks organisatsiooni ehk riigi abi. Stratifikatsioon ühiskondlik kihistumine Homofoobia hirm homoseksuaalsuse ja homoseksuaalsete inimeste ees, homoseksuaalsete inimeste jälestamine. Etniline ühise keele ja asulaga püsivate inimrühmadega seonduv. 5. I Milles väljendub konformsus Käitumine ja mõtlemine teiste mõjul, oma tõekspidamistest loobumine. Inimene on konformsem kui; tahab järgida grupi reegleid, ei ole kindlat seisukohta, tal on vilets roll grupis, mure heakskiidu/hukka mõistmise pärast, ebakindlus oma koha suhtes grupis. II Milles väljendub seksuaalne identiteet inimese enesemääramine mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste tunnuste omandamine. Väljendub: mõtetes, ettekujutustes, ihades, uskumustes, hoiakutes. 6
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? - Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga - Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt - Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega - Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas - Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni - Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine - Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine - Eksortsism kurja vaimu välja ajamine 2. Kuidas iseloomustaksite 20.sajandi psühholoogia arengut? Algas psühholoogia võidukäik, tekkisid mitmed suunad ja toimus pidev areng 3. Millised olid/on erinevate psühholoogiavaldkonna suundade põhiideed, uurimisobjekt(id) (nt vaadeldav käitumine, psüühika elemendid). - Psühhoanalüütiline psühholoogia- psüühi...
Millised on ilmnemise tingimused? (nt õngerulli kerimise katse, Triplett 1898) · Tekib siis, kui inimene tajub konkurentsi ja teeb kergeid äraõpitud ülesandeid (Zajonc, 1980) Mida tähendab sotsiaalne looderdamine, millise on ilmnemise tingimused? köie tõmbamine, Ringelmann 1913 · Latané, Williams ja Harkins (1979): tekib, kui inimesel on anonüümsuse tunne ja tema panust ei hinnata. Kuulekus (konformsus) ja autoriteetsus Konformsus · Ebamäärases olukorras muudab inimene oma hinnanguid nii, et need oleks kooskõlas teiste inimeste hinnangutega ehk grupi normidega tulukese liikumine, Sherif 1935 joonte pikkuste võrdlemine, Asch 1951 Autoriteetsus · Autoriteet on isik, kellel on seaduslik võim teatud olukorras meie käitumist kontrollida · Allumine autoriteedi käsklusele · On osa igapäevasest sotsiaalsest elust
Sotsiaalpsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Tasemete järgi võib protsesse jaotada tinglikult Intrapersonaalseteks isikusisesed (hoiakud, sotsiaalne identiteet jne.) Interpersonaalseteks isikutevahelised (kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon jne.) Intrarühmaliseteks rühmasisesed (rühmaliigid, -dünaamika, otsustamine rühmas, konformsus , rollid jne.) Interrühmalisteks rühmadevahelised (rühmadevahelised hoiakud jne.) Ühiskonnatasandi protsessideks isikus & ühiskond, kultuur, mass jne. VEIDIKE SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA AJALOOST Sotsiaalpsühholoogia ajaloos on võimalik eristada kolme etappi Norman Triplett - viis 1897.a. läbi eksperimentaalse nn. jalgratturite uurimuse. Saksamaalt Meumann (uuris lihaste töövõimet) USAst Floyd Allport Wundt uuris psüühilisi protsesse (taju, mälu,
depersonaliseerumine võõrandumine Inimese probleem · jõuetus (powerlessness) apaatia, mõttetus tigedus, agressiivsus võõrandumine, üksildus. · ärevus (anxiety) stress "Anxiety is the apprehension cued off by a threat to some value that the individual holds essential to his or her existence as a person" anxiety fear olemuslik kultuuri poolt võimendatud normaalne ärevus - oma olemuse pidev tunnetamine neurootiline ärevus - konformsus, vabadusest loobumine süü (guilt) - oma potentsiaali realiseerimisest loobumine normaalne areng: ärevuse ja süü teadvustamine · traditsiooniliste väärtuste kadumine (loss of values) Lääne kultuur: edukus ja võistlus kontroll looduse üle kontroll inimese üle inimene kui ekspluateeritav impersonaalne objekt olemise mõttetus, võõrandumine loodusest ja teineteisest üksildus (loneliness) Olemuslik dilemma:
16. Tagasisde andmine 5 17. Katsetamine 6 21. Ideede otsimine 8 22. Lähisuhted 6 26. Ideede väljapakkumine 6 27. Domineerimine 10 :6 = 6,66 :6= 6,66 C. Saavutusoskus D. Probleemide lahendamise oskus 3. Konformsus 6 4. Loovus 9 8. Hoolikus 5 9. Leidlikkus 8 13. Organiseeritus 6 14. Loogilisus 7 18. Püüdlemine 10 19. Analüüsi oskus 7 23. Sõltuvus 7 24. Alagtusvõime 9 28. Pühendumine 7 29
depersonaliseerumine võõrandumine Inimese probleem · jõuetus (powerlessness) apaatia, mõttetus tigedus, agressiivsus võõrandumine, üksildus. · ärevus (anxiety) stress "Anxiety is the apprehension cued off by a threat to some value that the individual holds essential to his or her existence as a person" anxiety fear olemuslik kultuuri poolt võimendatud normaalne ärevus - oma olemuse pidev tunnetamine neurootiline ärevus - konformsus, vabadusest loobumine süü (guilt) - oma potentsiaali realiseerimisest loobumine normaalne areng: ärevuse ja süü teadvustamine · traditsiooniliste väärtuste kadumine (loss of values) Lääne kultuur: edukus ja võistlus kontroll looduse üle kontroll inimese üle inimene kui ekspluateeritav impersonaalne objekt olemise mõttetus, võõrandumine loodusest ja teineteisest üksildus (loneliness) Olemuslik dilemma:
enesele kui teistele. 5. Grupiprotsessid. Grupi tunnused formaalne ja mitte formaalne grupp, referentgrupp, rollid, sotsiaalne identiteet- samastumine, sotsiaalne soodustamine ja sotsiaalne looderdamine, Triplett`i katsed ja dünamogenees 6. Grupi käitumine ( vastastikune tajumine ja suhted) - sotsiaalne mõju ( tõendus) sotsiaalne mugandumine Aschi katsed ja autokineetiline efekt , konformsus, vastastikuse meeldivuse teooria- stereotüübid ja eelarvamused ( omistamine- attributsioon/ vead) 7. Grupikäitumine- suhtlemine grupis, grupimõtlemine, liider ja liidriks olek ( formaalne ja tegelik liider) autoritaarsus ja kuuletumine - Milgrami katse 8. Vastastikkus ja sotsiaalne õppimine ( mudel-õppimine) jäljendamine kogemus muutub isiksuse osaks, õpitud abitus, rollimõtlemine ( vanglamängu katse). Bandura
Tingimusteks, kui suur on auditoorium, inimese üldine erutatavuse tõus, kui oluline on vaatleja inimese jaoks, teiste inimeste juuresolek. Mida tähendab sotsiaalne looderdamine, millise on ilmnemise tingimused? tekib, kui inimesel on anonüümsuse tunne ja tema panust ei hinnata. Selle kohaselt on inimestel kalduvus ,,viilida" kui töö on jagunev ja individuaalset sooritust ei hinnata. Kuulekus (konformsus) ja autoriteetsus. Kuidas seletatakse ära abistamiskäitumist ja agressiivsust? Konformsus - Ebamäärases olukorras muudab inimene oma hinnanguid nii, et need oleks kooskõlas teiste inimeste hinnangutega ehk grupi normidega Autoriteetsus allumine autoriteedi käskudele. Abistamiskäitumine- mistahes tegevus, mis viib teise inimese heaolu kasvule. Miks me oleme agressiivsed: · Instinktiteooria- agressiivsus kui kaasasündinud surmainstinkti
vastukäivad. Tekivad sisepinged, pidev vajadus teha valikuid, võib väheneda eneseusaldus. Nimeta grupi arengu faasid ja iseloomusta neid lähtudes J, P, R. Sõltuvusfaas rahulolu - kõrge, produktiivsus - madal, juhitavus kõrge Konfliktifaas R - madal, P - madal, J - madal Eraldumisfaas R hakkab tõusma, P hakkab tõusma, J hakkab langema Koostööfaas R - kõrge, P - kõrge, J väga madal Konformsus allumine grupi survele, näiline loobumine oma tõekspidamistest. Mis võib viia koostöös vastuoludeni. , - avalik usaldamatus kellegi suhtes - kaasvestleja katkestamine kui ta avaldab oma arvamust - oma teenete esiletõstmine - soovimatu tunnistada oma vigu - oma vaatenurkade peale surumine - pidevad väikesed torked - isikliku antipaatia avalik näitamine - ebasiirus, silmakirjalikkus, taktitunde puudumine Grupiliikmete mõjutamine Grupiotsustamise tulemused
Anoomia ja ühiskondlik kord. Robert Mertoni hinnangul on kuritegevus ja hälbimine modernse ühiskonna lahutamatu osa, ühsikond kuulub kultuurist ja sotsiaalsest struktuurist. Kultuur: mida me peaksime soovima ja kuidas käituma. Struktuur paneb paika, kuidas on jagatud võim, rikkus ja staatus. Modernse sotsiaalse süsteemi muudab oma olemuselt konflikte õhutavaks asjaolu, et kultuur ja sotsiaalne struktuur pole omavahel enam kooskõlas. Stabiilsele ühiskonnale omane konformsus - enamik võtnud omaks eesmärgid ja reeglid, kuidas neid saavutada; innovaatoreid huvitab reeglitest sõltumata lõpptulemus; ritualism kõigi regelite järgija, jälgib välimisi näitajaid; tagasitõmbumise juhul on tegemist inimestega, kes on hüljanud nii eesmärgid kui ka vahendid; vastuhakkajad soovivad olemasolevat korda asendada uuega. Kaasajal ei olda nõus Mertoni väitega, et innovatsioon on seotud eelkõige töölisklassiga. Postmodernsus
Primaarne grupp- väike sotsiaalne grupp, mille liikmed jagavad isiklikke ja püsivaid suhteid. Siia gruppi kuuluvad perekonnaliikmed, parimad sõbrad/sõbrannad. Grupi liikmed võtavad üksteist kui ainulaadseid ning asendamatuid inimesi. Sekundaarne grupp- suur ja isikupäratu sotsiaalne grupp, mille liikmetel on ühine eesmärk või tegevusala. Siia gruppi kuuluvad näiteks töökaaslased, koolikaaslased, trennikaaslased jne. 26. Mis on konformsus? Kirjelda Aschi, Milgrami ja Janisi konformsusuuringuid ja nende tulemusi ning järeldusi. Konformsus püsiv isiksuse omadus. Aschi uuring näitas milline jõud oli konformsusel väikestes gruppides, kus inimesed pidid hindama joonte pikkust; ülesanne oli tehtud ülilihtsaks. Rohkem kui kolmandikus katsetes mugandusid katsealused enamusega, isegi kui nende hinnang oli ilmselgelt vale. Ei soovitud saada teiste pilealuseks, mistõttu oli lihtsam nõustuda enamike arvamusega.
arhetüüpidena ja mis ilmekalt väljenduvad müütides ning inimkuultuuris kasutusele võetud sümbolites. Adler rõhutas oma individuaalpsüholoogias võimu ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel. Neofreudistid liikusid individuaalpsühholoogiliselt tasandilt sotsiaalse elu tasandile nind pidasid põhitähtsateks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid(seotus,konformsus,kuuluvus) 2. Tunnusjoonte teooriad. Isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Selline lähenemine oli omane juba Hiüüpkratsele, kes eristas neli temperamenditüüpi – sangviiniku, koleeriku, flegmaatiku ja melanhooliku. E.Kreschmeri ja W.Sheldoni süsteemid liigitasid isiksused sõltuvalt kehatüübist, lähtused oletustest ja eelteadusliku
Mikrokeskkond: vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib (kliendid, tarnijad, konkurendid). Makro: kultuur, majandus, seadused, rahvusvahelisus. Keskkonna keerukuse määr sõltub mõjurite arvust. Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindlikku organisatsiooni. Info annab tulevikueelise. Kriis = oht x võimalus. Olukorra muutmise 2 võimalust: muuta organisatsiooni või püüda muuta keskkonda. Kohanemise strateegiad: nt strateegia muutmine, info juhtimine, keskkonna mõjutamine. Konformsus firma poliitika mõju otsustele. Kultuuri ei anta edasi geneetiliselt. Kultuur seostub inimkonna mäluga. Märkide süsteem! Ja keel! Organisatsiooni kultuur: harjumus, mõte, teguviis, mida jagavad kõik töötajad ja uued peavad õppima. Märksõnades: tõekspidamised, normid, hoiakud, edasiantavad, mõjutavad tunnetust, mõtlemist ja käitumist. Rituaalid, vaadeldav ja süvakultuur. Kaks põhiküsimust: kellel on võim ja kui palju on bürokraatiat.
Mikrokeskkond: vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib (kliendid, tarnijad, konkurendid). Makro: kultuur, majandus, seadused, rahvusvahelisus. Keskkonna keerukuse määr sõltub mõjurite arvust. Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindlikku organisatsiooni. Info annab tulevikueelise. Kriis = oht x võimalus. Olukorra muutmise 2 võimalust: muuta organisatsiooni või püüda muuta keskkonda. Kohanemise strateegiad: nt strateegia muutmine, info juhtimine, keskkonna mõjutamine. Konformsus firma poliitika mõju otsustele. Kultuuri ei anta edasi geneetiliselt. Kultuur seostub inimkonna mäluga. Märkide süsteem! Ja keel! Organisatsiooni kultuur: harjumus, mõte, teguviis, mida jagavad kõik töötajad ja uued peavad õppima. Märksõnades: tõekspidamised, normid, hoiakud, edasiantavad, mõjutavad tunnetust, mõtlemist ja käitumist. Rituaalid, vaadeldav ja süvakultuur. Kaks põhiküsimust: kellel on võim ja kui palju on bürokraatiat.
Igapäevaelu teaduslik uurimine kuidas inimese mõtted, tunde dja käitumine on mõjutatud olukordadest ja teistest inimestest olgu nad siis reaalsed või kujuteldavad. Protsesse jaotatakse taseme järgi: - Intrapersonaalsed isiku sisesed: hoiakud, nt sotsiaalmeedia intentiteet - Interpersonaalsed isikutevahelised: kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon - Grupisisesed rühmaliigid, rühmadünaamika, otsustamine, rollid, konformsus - Gruppidevahelised jõugud, parteid - ühiskonna tasandil isiksus ja ühiskond, kultuur, mass, sotsialiseerumisprotsess - lisaks jaotatud sotsiaalid kognitsioone, suhteid või mõju puudutavateks. Teoreetilised lähenemised jagunevad: - sotsiaalkultuuriline rõhutatakse sotsiaalsete normide ja kultuuri olulisust, lapsed õpivad ümbritseva ühiskonna norme ja väärtusi läbi probleemilahenduse puutudes kokku teiste laste ja täiskasvanutega
tõstmise kaudu). Hea esinemise korral publik kuuleb, saab aru ja kuulab. III LOENG 16.02.2012 Õpetaja ja õpilane: sotsiaalne mõju ja sotsiaalne taju (Kristi Kõiv, PhD). I. Interaktsioon – sotsiaalne mõju Sotsiaalpsühholoogia uurib järgmise valdkondi: Inimestevahelised suhted: teiste tajumine, meeldivus, suhete dünaamika, sotsiaalne mõju; Isiksus: mina-kontseptsioon, hoiakud; Grupikäitumine: konformsus, allumine, grupi dünaamika; Suhtlemise kolm külge: 1) Teabe vahetamine ehk kommunikatsioon 2) Teise/te inimese/te mõjutamine ehk interaktsioon 3) Teise/te inimese/te tajumine, hindamine, mõistmine ehk sotsiaalne pertseptsioon (taju). KOMMUNIKATSIOON Robotiga suhtlemine. Suhtlemine pole vaid kommunikatsioon. Vajalik on ka interaktsioon. Millisel määral toimiks see robotiga? Pertseptsioon oli eelkõige ühepoolne.
Kui kolmeaastane, tulles lasteaeda keskendub täiskasvanule ja võib eakaaslast üldse mitte tähele panna, siis varsti on eakaaslaste sümpaatia võitmine üheks olulisemaks käitumismotiiviks. Lastekollektiiv mõjutab isiksuse arengut ka grupis valitseva arvamuse kaudu. Kolmeaastaste grupis puudub veel ühine hinnang, ühe arvamus ei mõjuta teise oma. Nelja-viieselt hakkavad lapsed teise arvamusi tähele panema ja alluvad enamuse arvamusele (konformsus). Edaspidi konformsus väheneb. Kuna grupipoolne hinnang on lapsele nüüd eriti tähtis, siis püüab ta hoiduda tegudest, niis kutsuvad esile eakaaslaste negatiivse hinnangu. Lastel on kindlad reeglid oma lasterühma liikmete hindamiseks, mis sugugi ei pruugi kokku langeda täiskasvanu arvamusega. Põhjusi, miks lastest saab eakaaslaste hulgas isoleeritu, on mitmeid (Laps, kes on tihti haige ja seetõttu harva lasteaias, osutub pidevalt "uueks", teine on pesemata, kolmas ei suuda kiiresti joosta). Tulemuseks on
B) Püüda muuta keskkonda Tooge näiteid! g Kohanemise strateegiad Info juhtimine: kliendid, ajakirjandus, luure Strateegia muutmine Ühinemised: uued turud või laienemine Kavandamine ja paindlikkus: mittetakerdumine reeglitesse Keskkonna mõjutamine Eetiline ja sotsiaalne vastutus Seadused, eetika ja vaba tahe Eetika: üldtunnustatud kõlblusnormide süsteem. Milline tegu on/ei ole eetiline? Isiksuse mõju otsustele (kasvatus) Firma poliitika mõju ostustele (konformsus) Keskkonna mõju otsustele (seadused, väärtused) Eetilisus väljendub... Kuidas organisatsioon kohtleb töötajaid Kuidas töötajad suhtuvad organisatsiooni Kuidas koheldakse väljastpoolt sisenejaid Kas on seadusega lubatud..? Kas otsus on tasakaalus? Kuidas otsus mind tundma paneb? Sotsiaalne vastutus Võimu õige kasutamine Ootustele vastamine. Dialoog Sotsiaalne kulu ja kasu Kliendid (riik) kannavad ka kulusid Hoolimine probleemidest, mis pole seotud ettevõttega
- Sõnumi vastuvõtja: sugu, enesehinnang, enesemonitooring - motivatsioon ja sõnumi relevantsus, personaalselt oluline; sõnumi sisule kõrgem tähelepanu <> ebaoluline, irrelevantne sõnum perifeersetele vihjetele tuginemine (nt. allikas); - olukorra mõtestamise, struktureerimise vajadus, komplekssete ülesannete eelistamine (need for cognition) - Võime, võimalus infot analüüsida: segamine, sõnumi kordamine, eelnevad teadmised Konformsus ja mõju käitumisele Tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused - informatiivne - soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi Grupiga nõustumist mõjutavad - grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda Gruppi hoiavad koos, eesmärgid, liikmete omavaheline sobivus, "meie"-tunne
alanenud aktiivsus viivitamine kurbus suitsiidimõtted unetus seltkonna vältimine huvi, naudingu ängistus enesekriitika isukaotus kõik on vaev süütunne otsustamatus häbi keskendumisvõime 13 8. Sotsiaalpsühholoogia (iseseisva õppimise teema) · sotsiaalne taju; sotsiaalne mõju, konformsus · hoiakud ja stereotüübid · atributsioon SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA Uurib kuidas inimesed tajuvad, mõjutavad teisi ja kommunikeeruvad Katse mõista ja seletada kuidas inimese mõtteid, tundeid ja käitumist mõjutab tegelik, kujutletud ja eeldatud teiste kohalolek (G.Allport) Isiksusesisesed protsessid I Mina · Mina (self): kõik inimesse endasse puutuvad mõtted ja tunded (Rosenberg,1979);
Kõrvalseisjad sekkuvad abivajaja aitamiseks vähem, kui kohal on ka mõned teised, kes võiksid samaväärselt aidata. NT: Kui tänaval laps nutab, siis täiskasvanud ei lähe appi, sest nad arvavad, et küll keegi teine läheb nutvale lapsele appi. 24) Konformsuse mõiste ja kujunemine. Nõustumise ja ümberpööramise vahe Moscovici järgi. Konformsuse mõiste ehk mugandamine toimimine kooskõlas teiste inimeste arvamuste ja tegudega. Kujunemine konformsus kujuneb seetõttu, et katseisikud tahavad muutuda kellegi teise sarnaseks, samastuda, keda nad austavad või imetlevad ja sellepärast nad muudavad oma hoiakuid ja uskumusi. Samas võib konformsus kujuneda ka seetõttu, et katseisikud usuvad, et enamusel on alati õigus ja nende arvamus ei loe. Kolmandaks konformsuse kujunemiseks on nõustumine, katseisikud järgivad enamuse seisukohta, kuid ei muuda oma isiklikke uskumusi.
dominantne reageering automaatselt õige olla, ning see pärsib sooritust. Käitumine rahvahulgas •Inimene võib rahvahulgas sooritada tegusid, mida ta üksinda kunagi ei teeks: - kaob enesekriitika, - väheneb analüüsivõime, - tekib solidaarsustunne teistega, - tunnetatakse emotsionaalsest pingest tulenevat jõu suurenemist. Sotsiaalne looderdamine •Teiste juuresolek vähendab inimese individuaalse panuse suurust lõpp-tulemusse. •Vastutuse hajumine •Anonüümsus Konformsus •Konformne käitumine – olukorras, kus indiviidi ja grupi arusaamad lähevad lahku, annab indiviid järele grupi survele. Toimimine kooskõlas teiste inimeste arvamuste ja tegudega. - väline konformsus - sisemine konformsus •Konformsuse põhjused: -soov käituda õigesti -soov meeldida teistele Destruktiivne kuulekus (blind obedience) •Inimesed võivad alluda teatud sotsiaalses olukorras teiste käskudele, mis on vastuolus indiviidi
annaabi.ee 
