Muutused süsteemi üksikutes allosades (mis tulenevad tehnoloogia arengust, teadmiste kasvust, hälbivast käitumisest jms.) kutsuvad esile muutusi teistes allosades, mille tulemusena süsteem tervikuna kohaneb muutustega. Strukturaalse funktsionalismi pooldajad küsiksid, kuidas haridus toetab ühiskonda? Tänu haridusele ja inimestele meie kogu ühiskond toimibki. Inimesi on õpetatud, kuidas (ühiskonnas) toime tulla, kuidas teistega käituda jne. Konfliktiteooria Keskendub korratusele, kokkuleppe puudumisele ja vaenulikkusele(indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas). Harmoonia puudub süsteemi ja tema osade vahel. Võitlus võimu ja ressursside pärast ühiskonnas on normaalne nähtus. Stabiilsus tähendab alati kas tugevama poole domineerimist või jõudude tasakaalu. Selles sisaldub varjatud pinge, millest küpseb uus konflikt. Konflikti põhjusena nähakse eraomandust, võimusuhteid, ebavõrdsust. Inimesed jagunevad klassidesse.
Koolide vaheline ebavõrdsus taseme poolet: Õpilaste keskmine akadeemiline edukus Kõrgkooli sissesaanute protsent Kooli prestiiz ühiskonnas Kooli ressursi rikkus Õpilaste arv ühe õpetaja kohta Jne. Jame Coleman kooli tase ei mängi rolli õpilase edukuse määramisel, õpilase perekndlik päritolu loeb. (alahindas kooli taseme rolli) Hariduslik ekspansioon hariduse suurenev lemik, keskm haridustase inimestel kõrgem Haridus funktsionalism ja konfliktiteooria Funktsianolistlik e inimkapitali teooria(Bevker, Parsons) Koolis valmistatakse inimesi ette ühiskondlikke tööde jaoks. Koolis omandatakse edasiseks eluks vajalikud teadmised. Kõrgema haridusega inimesed-> suurem inimkapital -> on paremini ette valmistatud -> parem/tasustavam töö. Haridussüsteem aitab kaasa ühiskonna efektiivsele funktsioneerimisele, inimesed paigutatakse neile sobivatele töökohtadele. Konfliktiteooria (Collins, Bowles, Gintis)
Põhiküsimused: - Kuidas on ühiskond osadest tervikuks moodustunud? - Millised on ühiskonna `koostisosad'? - Kuidas ühiskonna koostisosad omavahel seotud on? - Mida iga ühiskonna osa teeb, et aidata ühiskonnal toimida? Teoreetikuid: Comte, Durkheim, Spencer, Parsons, Merton Kriitika: Strukturaalne funktsionalism näeb ühiskonda eelkõige stabiilse ja korrapärasena: teooria eirab ühiskonnaklassist, rassist, rahvusest ja soost tulenevat ebavõrdsust (pingete ja konflikti põhjuseid) Konfliktiteooria- teooria, mis näeb ühiskonda kui ebavõrdsuse kantsi, mis genereerib konflikte ja muutust. (Ühiskond koosneb gruppidest, kes võistlevad omavahel piiratud ressursside pärast). Keskendub konfliktile domineeriva inimgrupi ja ebasoodsas olukorras olevate inimgruppide vahel Makrotaseme suunitlus, keskendub suurtele sotsiaalsetele struktuuridele, mis iseloomustavad ühiskonda tervikuna. Põhiküsimused: - Kuidas on ühiskond jagunenud? - Millised on ühiskondliku ebavõrdsuse peamised vormid?
Kevadsemester 2012/2013 Sissejuhatus sotsioloogiasse Eksami teemad Sotsioloogia mõiste - Sotsioloogiline vaatekoht - Seotus teiste valdkondadega - Strukturaal-funktsionalism, konfliktiteooria, humanistlik ja feministlik sotsioloogia Sotsiaalsed grupid Sotsiaalne struktuur Interaktsioon Sotsiaalne kihistumine Sotsiaalne ebavõrdsus Kultuur Popkultuur, subkultuur Poliitiline süsteem (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.174-186) Uskumuste süsteemid (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.194-202) Konformsus ja hälbimine (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk. 86-102) Kohustuslik kirjandus:
mõista, kuidas oleks võimalik muuta paremaks oma ja teiste spordi maailma. Muutused võivad aset leida: · Spordialade struktuuris ja eesmärkides 2. Spordisotsioloogia teoreetiline alus (kirjelda kahe klassikalise teooria funktsionalism · Sportlaste, treenerite ja sponsorite orientatsioonides ja konfliktiteooria põhitunnuseid; kuidas nende teooriate vaatepunktist analüüsitakse · Organisatsioonides, mis toetavad ja kontrollivad sporti sporti) 6. Sotsialiseerimine spordis (ava peamised mõisted sotsialiseerimine, sotsialiseerimise
· Sotsiaalsed nähtused on kvalitatiivselt samad, mis loodusnähtused · Loodusteaduslikud meetodid on kasutatavad ka sotsioloogias · Sotsioloogia ülesandeks on empiiriale tuginedes prognoosida sotsiaalseid nähtuseid · Mis on konfliktiparadigma sisu? Keskendub ühiskonnasisestele gruppidevahelistele pingetele, omavahelise võitluse allikatele. Ühiskonna muutuste allikana näebki konflikte, mis on ühiskonda sisse kodeeritud ja mis leiavad kogu aeg aset. Konfliktiteooria uurib: · kuidas tegurid nagu näiteks sotsiaalne klass, rahvus, sugu ja vanus on seotud väärtuslike ressursside (raha, võim, haridus, ühiskondlik prestiiz) ebavõrdse jaotumisega · kuidas sotsiaalsed mustrid on kasulikud ühele osale ühiskonnast (võimu omavad ühiskonna liikmed) ja kahjulikud teistele · kuidas võimu omavad säilitavad ja suurendavad oma mõju sotsiaalse elu eri valdkondade üle (ka ühiskonnas valitsevate ideede ja väärtuste üle)
SOLIDAARSUS (ühtekuuluvus), IDEOLOOGIA (väljendab klassihuve), KLASSIVAEN (teise klassi vastu), poliitiline ORGANISATSIOON (parteid, liikumised). Klassile on iseloomulik EKSPANSIOON - allasurutud klassi (talupojad, töölisklass) huvid leiavad mõistmist teiste klasside ja kihtide ( feodaalid, kodanlus, intelligents) esindajate seas, kes sageli töötavad välja vastava ideoloogia ja aitavad luua organisatsiooni võitluseks nende huvide eest. KONFLIKTITEOORIA. VÕIMU PRIVILEEGIDE KAITSMINE - need, kelle valduses on rikkused ja võim, saavad suurema osa ühiskonnas toodetud hüvedest, ja püüavad oma seisundit säilitada. K. MARX - ühiskonna majanduslik organisatsioon ehk tootmisviis määrab ära ka tema sotsiaalse organisatsiooni ehk hüvede jaotusviisi. Tootmisviis = tootlikud jõud (tootmisvahendid ja tööjõud) + tootmissuhted (inimeste suhe tootmisvahendite omamisse).
jälgib sotsiaalse struktuuri etteaimatavat mõju onimkäitumisele. Mertoni Funktsionalismi kriitika a)ei saa seletada kõike üheainsa mudeliga, sest ideed on liiga üldised ja tegelik elu ei mahu ühe teooria raamidesse. b) teoorail on kalduvus koondada tähelepanu harmooniale, stabiilsusele, sotsiaalsele korrale ja konflikte nähakse ajutise probleemina. c) Fun teooriat süüdistatakse ka selles et ta ei jälgi muutusi läbi aegade ja jätab vahele ajaloolise konteksti. Konfliktiteooria sarnasus ja erinevus struktuurfunktsionalismiga : sarnasus et ühiskonna sotsiaalseid struktuure tuleb vaadelda väga abstraktsel tasandil ja otsivad üldisi reegleid sotsiaalsete süsteemide olemuse kohta. Saab mõlemat teooriat kasutada ühiskonna väiksemate gruppide korral (perekond, töökeskkond). Erinevus- strukuttur- finktsionalismi põhihuviks on suhted sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi terviku ja selle osade vehel (mingi grupi ja grupiliikmete vahel)
empiiriliste sotsioloogiliste uuringute kaudu sporti edendada ja aidata ning nähakse end paiknevat pigem sporditeaduste kui sotsioloogia väljal. Teoreetilisel suunal huvitutakse pigem sotsioloogiast või kultuuriuuringutest, sotsiaalsetest või kultuurilistest probleemidest ja protsessidest, ollakse kriitilisemalt häälestatud ning nähakse end pigem sotsioloogia väljal paiknevana. 2. Spordisotsioloogia teoreetiline alus (kirjelda kahe klassikalise teooria – funktsionalism ja konfliktiteooria põhitunnuseid; kuidas nende teooriate vaatepunktist analüüsitakse sporti) Funktsionalistliku teooria kohaselt on igal ühiskonna osal oma kindel funktsioon, mis aitab kaasa ühiskonna säilimisele ja toimimisele. Selle kohaselt on sport tähtis, sest aitab inimeste tervist hoida ja parandada. Õpetab arvestama teiste inimestega hoolimata nende soost, rassist ja klassist ning tagab isikliku arengu. Konfliktiteooria näeb ühiskonda kui sotsiaalsete struktuuride ja suhete süsteemi,
2.tootmisviisid ühiskonnas: *Põllumajandusühiskond- põhi rõhk põllumaj ja karjandusel *tööstusühiskond- esikohal on tööstuslik tootmine, konveier, ratsionaalsus, ,,Aeg on raha'' *teenindusühiskond- kõrgtehnoloogia massiivne kasutamine, ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur, 3. Tööstus teooriad: *Adam Smith- rikkust toodab töö ehk tööväärtuste teooria, maj liberalism (riik ei tohi sekkuda, turg reguleerib ise) indiviidi egoism *Karl Marx- 2 põhiklassi, konfliktiteooria, 2 kapitalismi tõukejõudu on toota kasumit ja püsida konkurentsis *Max Weber- protestantlik eetika ja kapitalismi vaim *Emile Durkheim- tööstusühiskond areneb individualism, anoomia oht, puuduvad üldtunnustatud väärtused ja normid ühiskonnas 4. Nüüdisühiskond: * ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus *tööstuslik kaubatootmine *rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamisest *headusühiskond Teadmusühiskond:
Marx ennustab, et konflikte lõppe enne kui kaob vahe omanike ja mitte- omanike vahel. Ta ütles, et inimesed teevad ajalugu kuid mitte alati nii nagu nad seda on kavatsenud. Väärteadvus kui ideetulva kontrollib väike ring rikkaid inimesi, käsutavad meediat- teiste informatsiooniallikate puudumisel võib inimesel välja areneda väärteadvus. Weber: Verstehen meetod; Struktuur-funktsionalistlik teooria: T. Parsons,R. Mertoni keskastme teooriad funktsionalismi kriitika. Milles seisneb konfliktiteooria erinevus struktuurfunktsionalismist, milles sarnasus struktuurfunktsionalismiga? Max Weber Weber on öelnud, et kui teadus avalikustab loodusseadused hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast ( Weberi maailmapaljastus) Tehnoloogia ja kaasaegsed organisatsioonid võivad muutuda inimestele uut tüüpi vanglaks teraspuurid- kus pole maagiat, mis aitas inimestel säilida minevikus. Me peame mõistma sotsiaalset tegelikkust nende seisukohalt, kes seda kogevad.
RITUALISM - + RETRITISM - - MÄSS -+ -+ Funktsionalismi seisukohalt viib INNOVATSIOONIDE KUHJUMINE uute normide kehtestamisele (näit. abielulahutused), konfliktiteooria näeb normide muutumist MÄSSU kaudu. 5. Sotsiaalne roll, selle kolm aspekti, rollide liigid SOTSIAALNE ROLL = omavahel seotud toimingute suhteliselt p ü s i v ja o o t u s p ä r a n e süsteem, millega üks indiviid vastab teiste indiviidide teatavale käitumisele. Roll sisaldab nii eesmärgipärase tegevuse kui tähendusliku käitumise jooni. Rolli täitmine vallandub reaktsioonina teisele rollile - rollid moodustavad samuti süsteemi. / HMS: 51-52/
Ühiskond on suur omavahel seotud osade SÜSTEEM, milles igal osal on oma kindel ülesanne (funktsioon), mis toetab süsteemi kui terviku stabiilsust. Muutused süsteemi üksikutes allosades (mis tulenevad tehnoloogia arengust, teadmiste kasvust, hälbivast käitumisest jms.) kutsuvad esile muutusi teistes allosades, mille tulemusena süsteem tervikuna KOHANEB muutustega. Funktsionalism rõhutab kultuuri väärtuste mõju toimimisele, tähtsustab ühiskonnas institutsioone ja rollistruktuuri. KONFLIKTITEOORIA - ühiskond tekib ja muutub selle liikmete vahelise võitluse tulemusena ressursside kasutamise pärast. Stabiilsus tähendab alati kas tugevama poole domineerimist või jõudude tasakaalu. Selles sisaldub varjatud pinge, millest küpseb uus konflikt (võitlus rõhutute ja rõhujate vahel). Konflikti põhjusena nähakse eraomandust, võimusuhteid, ebavõrdsust. Ühiskonnas valitseb klassistruktuur, inimeste toimimine on mõjutatud klassiteadvusest. 3. Sotsiaalse side tekkimise etapid 1
korduvalt hälbivalt toiminult hakatakse ootama hälbivust, mis omakorda soodustab hälbiva (kuritegeliku, huligaanse, asotsiaalse, puuetega) isiksuse väljakujunemist. Mõjukad grupid püüavad kehtestada ühiskonnas uusi norme, mis ei vasta teiste gruppide tavapärasele toimimisele, viimasest saab nüüd märgistatud hälbivus. Hälbivus ei ole sageli inimese teo omadus, vaid teiste inimeste poolt rakendatud normide ja sanktsioonide tagajärg. RADIKAALNE KRIMINOLOOGIA (konfliktiteooria) - normid ja sanktsioonid (seadused ja õiguskaitseorganid) on vahendid, millega valitsevad klassid püüavad oma huve teostada ja allutatuid vaos hoida. Hälvikud (kurjategijad) on sageli mässajad olemasoleva ebaõiglase ühiskonnakorra vastu. Nende karistamise ja ümberkasvatamise asemel tuleks hoopis muuta ühiskonda. Hälbivuse sotsiaalne määratletus (erinevad grupid käsitlevad erinevalt, seotud normiloomega, sotsiaalselt konstrueeritud). 5
14. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Marxi töödes 3 suurt panust ühiskonnateooriasse: 1. Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel 2. Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid 3. Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel 15. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat) Majanduses 2 kategooriat: tootlikud jõud - inimene ja kapital; tootmissuhted - omandisuhted. Seetõttu tekib kaks klassi: kodanlus - tootmisvahendite omaja; proletariaat - ei oma tootmisvahendeid. Need klassid konfliktsete huvidega. · Keskendub korratusele, kokkuleppe puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas, harmoonia puudumine süsteemi ja tema osade vahel;
See teooria on liiga abstraktne ja kaugel individuaalse kogemuse tasandist. Sellel teoorial on kalduvus koondada tähelepanu süsteemis valitsevale harmooniale, stabiilsusele ja sotsiaalsele korrale, välistatakse võimalus, et süsteem on vigane. See ei jälgi muutusi läbi aegade ja jätab kahe silma vahele iga konkreetse sotsiaalse mustri spetsiifilise ajaloolise konteksti. 1.16. Millised defineerivad omadused ja kriitika võib välja tuua konfliktiteooria paradigma kohta? Keskendub otseselt korratusele, kokkuleppe puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas ning harmoonia puudmisele süsteemi ja selle osade vahel. Samuti abstraktne ja makrosotsiolooga nagu strukturaal-funtsionaalsed mudelid. 1.17. Millised defineerivad omadused ja kriitika võib välja tuua sümboolse interaktsionismi paradigma kohta? Peamised küsimused on: kuidas mõistavad inimesed oma maailma, mõjutavad üksteist ja
A.) Perekondliku võimusuhete tüübid B.) Suguluse arvestamise printsiibid C.) Pärimisõiguse printsiibid D.) Abielujärgse elukohavaliku printsiibid E.) Nimevaliku printsiibid 2p. Milline uurimismeetod on kultuuriantropoloogias levinuim? A.) Eksperiment B.) Spektraalanalüüs C.) Ankeetküsitlus D.) Osalusvaatlus E.) Suulise pärimuse kogumine 1p. Milline järgnevatest paradigmadest vastandub essentsialismile kõige enam? A.) Funktsionalism B.) Konfliktiteooria C.) Sotsiaalkonstruktivism D.) Strukturalism E.) Evolutsionism F.) Darvinism 1p. Milline hoiak on tugevdab grupiidentiteeti? A.) Kultuurirelativism B.) Sallivus C.) Etnotsentrism D.) Tolerantsus E.) Liberaalsus 1p. Milline hoiak takistab teise (näiteks teise kultuuri) mõistmist? A.) Kultuurirelativism B.) Sallivus C.) Etnotsentrism D.) Tolerantsus E.) Liberaalsus 1p. Kuidas nimetada rühmasisese abiellumise reeglit? A.) Eksogaamia B.) Endogaamia C
Vägivald ja kuritegevus Pereprobleemid Noored ja vanad Rassi- ja rahvusprobleemid Sooline ebavõrdsus Seksuaalne sättumus Majanduslik toimetulek Töö ja töötus Haridusprobleemid Linnastumise kriis Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. globaalne majandus Sotsioloogia põhiparadigmad Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism); Konfliktiteooria (marksism, neomarksism, radikaalne sotsioloogia); Interaktsionism (sotsiaalne tegevus, fenomenoloogia, sotsiaalne vahetus, interpretivism) Funktsionlistlik teooria Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll. Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga. Struktuuri moodustavad institutsioonid riik, turg, perekond, haridus, kirik/religioon jne
majandus ning kõik muud institutsioonid pealisehituseks; Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel; Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid; Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel. Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon. 15. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat) Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel. Majanduses 2 kategooriat: 1) tootlikud jõud - inimene ja kapital; 2) tootmissuhted - omandisuhted. Tekib kaks klassi: 1) kodanlus - tootmisvahendite omaja; 2) proletariaat - ei oma tootmisvahendeid. Need klassid konfliktsete huvidega.
Riigipöörded Demokraatlikes režiimides –valimised Diktatuurirežiimides-revolutsioonid Valitseva poliitikakursi muutumine..:Reformid Muutuse narratiivid 1. Ühiskonna ehk sotsiaalne muutus: ühiskonna paljude tahkude ulatuslik teisenemine, rahulik v vägivaldne, pikaajaline v kiire. 2. Teooriad: evolutsiooniteooria-varane ja moodne ühiskond, funktsionalistlik teooria-eristumine ja lõimumine, Konfliktiteooria-marksism ja uued teoreetikud. Moderniseeruminetööstusühiskond,-funktsionalistlik teooria, linnastumine, hariduse levik, klassisüsteem, teaduslik mõtteviis, massikommunikatsioon. Postmodernsus: kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, stiil, eneseväljendus, tootmise asemel tarbimine, aja ja ruumi teisenemine. From government to governance. Riik kaotab positsiooni rohujuuretasandile. Huntington: Poliitilist arengut väljendab poliitilile institutsionaliseeritus
Kriitilisest lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes Kriitiline lähenemine = Frankfurdi koolkond kriitiline suund (marksistlik konfliktiteooria): ühiskonda viib edasi konflikt, konkurents. Massimeedial on oma suur roll valitsevate võimusuhete säilitamisel. iseloomulik ka neomarksismile, kriitilise poliitökonoomia tõlgendusele, kultuurikesksetele lähenemistele. ühiskonda ja meedia rolli ühiskonnas analüüsitakse võimu, domineerimise, ideoloogia ja konflikti mõistete kaudu. eesmärk paljastada meedia negatiivset rolli. Baas ja superstruktuur
Samas vaesus kaitseb suitsiidide eest, kuna on oma olemuselt piirav. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. Ühiskonnas puuduvad normid, inimesed ei tea kuidas käituda. 16. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Sotsialismi (kommunismi) teooria looja. Konfliktiparadigma looja. Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon. Marx arendas välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on suuresti mõjutanud kaasaegset sotsioloogiat. 17. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat) KAPITALISM JA KLASSIVÕITLUS: MAJANDUSES 2 KATEGOORIAT: 1) TOOTLIKUD JÕUD - INIMENE JA KAPITAL; 2) TOOTMISSUHTED - OMANDISUHTED. TEKIB KAKS KLASSI: 1) KODANLUS - TOOTMISVAHENDITE OMAJA; 2) PROLETARIAAT - EI OMA TOOTMISVAHENDEID. NEED KLASSID KONFLIKTSETE HUVIDEGA. 18. Baas ja pealisehitus ühiskonna seletamine. ÜHISKONNA ALUSEKS ON MAJANDUS (BAAS) NING KÕIK MUUD INSTITUTSIOONID PEALISEHITUSEKS. (KARL MARX)
12. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Marxi töödes 3 suurt panust ühiskonnateooriasse: a. Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel b. Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid c. Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel 13. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat) Majanduses 2 kategooriat: 1) tootlikud jõud - inimene ja kapital; 2) tootmissuhted - omandisuhted. Tekib kaks klassi: 1) kodanlus - tootmisvahendite omaja; 2) proletariaat - ei oma tootmisvahendeid. Need klassid konfliktsete huvidega. · Keskendub korratusele, kokkuleppe puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas, harmoonia puudumine süsteemi ja tema osade vahel;
Leidke näiteid juurde, millised on need olukorrad, kus on tegemist anoomiaga. Olukord, kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. 14. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse Sotsialismi (kommunismi) teooria looja. Konfliktiparadigma looja. Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon. Marx arendas välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on suuresti mõjutanud kaasaegset sotsioloogiat. 15. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat) Proletariaadi ja kapitalismi vastasseis. Konfliktiteooria keskendub korratusele, kokkuleppe puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidi ja gruppide vahelühiskonnas, harmoonia puudumine süsteemi ja tema osade vahel. Sotsiaalsed struktuurid on ebapüsivad. 16. Baas ja pealisehitus ühiskonna seletamine.
} funktsionaalne – pannakse toime teist liiki kuritegu Konfliktiteooriad } Konfliktiteooriate areng } Kaasaegsed konfliktiteooriad } Kuritegevus, ideoloogia ja reaalsus } Struktuurse konflikti teooriad } Konfliktiteooriad ja sotsiaalne poliitika } Konfliktiteooriad põhinevad ideedele, et “kuritegu” on sotsiaalselt konstrueeritud kategooria. } Analüüsides nende karakteristikuid, keda suurema tõenäosusega kurjategijateks nimetatakse, tulid konfliktiteooria pooldajad järeldusele, et seaduste tähelepanu keskele jäävad need, kelle käes ei ole võimu. } Konfliktiteooriate uurimisaineteks on kuriteo definitsioon, diskrimineerimine kriminaal-justiitssüsteemis, õiguse ideoloogiline sisu. } konflikt on ühiskonna normaalne seisund } ühiskonna väärtused on kindlaks määratud pigem konflikti kui konsensuse kaudu } ühiskonnas konkureerivad grupid pidevalt omavahel, iga grupi huvi on, et just
feodaalühiskond, kapitalism; Ideed, väärtused ja institutsioonid - pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal-talupoeg, kapitalist-tööline jne); See viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks -> marxism kui konfliktiteooria Tööjõu võõrandumine: Majanduskasv (lisaväärtus) tugineb tööliste ekspluateerimisele: tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel; Tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud kui kaup. Kriitika: Majanduslik deteriminism ei olda nõus, et majandus määrab kogu ühiskonna arengu Alahindab mitte-majanduslike huvide rolli
sotsiaalhoolekanne) 4) majandusliku jõukuse jagunemine (kaotajateks maa-aristokraatia ja käsitöölised, võitjateks kodanlus ja kapitalistid) 5) suurem sotsiaalne mobiilsus - võrdle nt Tallinna rahvaarvu eri sajanditel. 2.tund TÖÖSTUSÜHISKONDA KÄSITLEVAD TEOORIAD Poliitiline ökonoomia majandusteaduse osa, mis mõtestab majanduse arengu seaduspärasusi, lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest, nt tööväärtusteooria (Adam Smith, David Ricardo). Konfliktiteooria klassivõitlus vastavalt tootmisviisile ja omandisuhetele (nt kapitalistid ja proletariaat), nt Karl Marx "Kapital". Max Weberi teooria käsitlus kapitalismi vaimsetest eeldustest ("Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim", 1904), st arusaam, et protestantlikud väärtused sobivad hästi kokku turumajandusega. Weberi poliitiline sotsioloogia oli pessimistlikum: bürokraatia ja ratsionaliseerimise "raudpuurile" suudab konstruktiivne oponent olla vaid plebistsitaarne
-pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, kunst, valitsev ideoloogia) • Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaaltalupoeg, kapitalist-tööline jne); see viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks -> marxismkui konfliktiteooria 3. Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia; Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; • Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu; • Anoomia: sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng Solidaarsus seob ühiskonna kokku (sotsiaalsed grupid – väärtuste ja
mitteomanikute vahel. Nimetas majandussüsteemi baasiks ja teisi valdkondi (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) pealisehituseks. Tootmisvahendite omamine/mitteomamine laiendab ka ideede valdkonda valitseva klassi ideed domineerivad, teiste infoallikate puudumisel areneb välja väärteadvus. · Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon 13. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat) Marxi ajaloolise muutuse mudel baseerub majandussüsteemis toimuval pideval võitlusel tootmisvahendite omanike ja mitte omanike vahel. Marx ennustas, et see konflikt ei lõpe enne, kui kaob vahe omanike ja mitte omanike vahel, s.o. kui ühiskonna kui terviku liikmed on kõik koos tootmisvahendite omanikud. Kuigi Marx
ühiskonnani. Marxi teoreetiline pärand kuulub nii filosoofia, sotsioloogia kui majanduse valdkonda. Marxi hinnatakse sotsioloogias ja teistes ühiskonnateadustes: - materialistliku ajalookäsitluse e. arengu ajaloolis-determinalistliku mudeli väljatöötajana ((tootmissuhted ja tootlikud jõud, ühiskondlikud formatsioonid, majanduse primaarsus teiste ühiskonnasfääride ees) - konfliktiteooria looja, konflikti roll ühiskonnas - sotsiaalse võõrandumise teooria looja Võttis kasutusele mõisted sotsiaalne kord ja konflikt ühiskonnas. HERBERT SPENCER (1820-1903) Võttis ülesandeks luua sünteetiline filosoofia.(10 osa, 5 teost, millest 2 pühendatud sotsioloogiale) Teoses "Sotsiaalne staatika" sõnastas võrdse vabaduse seaduse: "Iga inimene on vaba tegema kõike,mida ta soovib, juhul kui ta ei riku teise inimese
Luua ja süstematiseerida ideid Aidata kaasa üldsuse harimisele Isendi ja süsteemi sidumine Leida ja värvata poliitikuid/riigitegelasi Kooskõlastada riigiasutuste tööd Valitsuse jälgimine ja puudustele tähelepanu juhtimine opositsioonis POLIITIKAMUUTUSED Muutuste teooriad: Evolutsiooniteooria varane ja moodne ühiskond Funktsionalistlik teooria diferentseerumine ja integratsioon Konfliktiteooria: marksism ja uued teoreetikud Huntington (,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge"): poliitilist arengut väljendab poliitiline institutsionaliseeritus, seda mõõdetakse poliitilise süsteemi võimekusega, ühiskond muutub keerulisemaks, institutsioone tekib juurde: Omada kontrolli kodanike üle Paindlikult reageerida kodanike nõudmistele Koguda ja jaotada ressursse efektiivselt Kohanduda muutuvate tingimustega
Inimesed tundsid varemalt kokkukuuluvustunnet nendega, kes järgisid sama religiooni või allusid samale valitsejale. Nüüd tekkis kokkukuuluvustunne nendega, kes lugesid samas keeles. 57. Peter M Blau sotsiaalsel struktuuril kaks dimensiooni: sotsiaalne diferentseerumine e eristumine (horisontaalne dimensioon) ja sotsiaalne kihistumine e stratifikatsioon e ebavõrdsus (vertikaalne dimensioon). 58. FUNKTSIONALISM KONFLIKTITEOORIA Kingsley Davis, Wilberlt Moore Ralf Dahrendorf, Randall Collins Ühiskonnas toimub vaba konkurents Ühiskonnas piiratakse ligipääsu parematele positsioonide pärast positsioonidele Kõrgematel positsioonidel on andekamad Kõrgematel positsioonidel on rikaste inimesed vanemate lapsed
Majanduse iseloom määratakse ära omandisuhetega- kuidas on omand jaotatud. Varasemalt on omand ebavõrdselt jaotatud ja sellest tingituna on ühiskonnad ebaõiglased, vastuolulised ehk antagolism. Kapitalismis vastuolu seiseb selles, et 1000 inimest töötab, töö on ühiskondliku iseloomuga, töö jaotus, aga töö produkti omastab omanik ja see on Marxi arvates ebaõiglane ja sellest tuleb klassivõitlus. Konfliktiteooria- konflikti peegeldab klassivõitlus. On tulnud omandi ebaõiglasest jaotamisest, tää eksloteerimisest. Konflikt lahendataks sotsialistliku revolutsiooniga.Toimub eraomandi likvideerimine, maa kuulutati riigi omanduks, majad ja pangad samuti. Omand muutub ühiskondlikuks omandiks. · Psühhoanalüütiline koolkond- E.Fromm Freudi õpilane 1900-1980 . Fromm läheneb asjale teisiti, leiab, et hälvete põhjuseks ei ole mitte alateadvus vaid hälbed
Kõik toetub majandusele. Kõik muu on pealisehitus- poliitika, kultuur, õigus. Majanduse iseloom määratakse ära omandisuhetega- kuidas on omand jaotatud. Varasemalt on omand ebavõrdselt jaotatud ja sellest tingituna on ühiskonnad ebaõiglased, vastuolulised ehk antagolism. Kapitalismis vastuolu seiseb selles, et 1000 inimest töötab, töö on ühiskondliku iseloomuga, töö jaotus, aga töö produkti omastab omanik ja see on Marxi arvates ebaõiglane ja sellest tuleb klassivõitlus. Konfliktiteooria- konflikti peegeldab klassivõitlus. On tulnud omandi ebaõiglasest jaotamisest, tää eksloteerimisest. Konflikt lahendataks sotsialistliku revolutsiooniga.Toimub eraomandi likvideerimine, maa kuulutati riigi omanduks, majad ja pangad samuti. Omand muutub ühiskondlikuks omandiks. • Psühhoanalüütiline koolkond- E.Fromm Freudi õpilane 1900-1980 . Fromm läheneb asjale teisiti, leiab, et hälvete põhjuseks ei ole mitte alateadvus vaid hälbed tulenevad keskkonnas ja ühiskonnnas
b) Inimesed on erineval määral andekad, õppimisega see erinevus võimendub. Ühiskond püüab vajalikumatele tegevusaladele valida kõige andekamaid, ja peab neile siis ka rohkem hüvitust maksma (sest õppimine on kallis ja vaevanõudev, andekas inimene valib tegevusala, kus rohkem hüvitatakse). Kõigis ühiskondades hüvitatakse enam religioosset tegevust (vaimulikud), juhtimistegevust, tehnoloogia loomist (alates tööstuslikust ühiskonnast). 2. KONFLIKTITEOORIA. VÕIMU PRIVILEEGIDE KAITSMINE - need, kelle valduses on rikkused ja võim, saavad suurema osa ühiskonnas toodetud hüvedest, ja püüavad oma seisundit säilitada. A: 239-242 /, /AU: 242-244/, / HMS: 112-113/ K. MARX - ühiskonna majanduslik organisatsioon ehk tootmisviis määrab ära ka tema sotsiaalse organisatsiooni ehk hüvede jaotusviisi. Tootmisviis = tootlikud jõud (tootmisvahendid ja tööjõud) + tootmissuhted (inimeste suhe tootmisvahendite omamisse).
suitsiidide eest, kuna on oma olemuselt piirav. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. Ühiskonnas puuduvad normid, inimesed ei tea kuidas käituda. 12. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Sotsialismi (kommunismi) teooria looja. Konfliktiparadigma looja. Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon. Marx arendas välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on suuresti mõjutanud kaasaegset sotsioloogiat. 13. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat) Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel. Majanduses 2 kategooriat: 1) tootlikud jõud - inimene ja kapital; 2) tootmissuhted - omandisuhted. Tekib kaks klassi: 1) kodanlus - tootmisvahendite omaja; 2) proletariaat - ei oma tootmisvahendeid. Need klassid konfliktsete huvidega.
................30 3. Kaasaegsed sotsioloogia teooriad................................................................................31 3.1.1. Funktsionalistlik teooria................................................................................ 31 3.1.2. Talcott Parsons (1902 1979) ameerika sotsioloog:.....................................31 3.1.3. · Robert K. Merton (sünd.1910):...................................................................32 3.1.4. Konfliktiteooria ............................................................................................ 32 3.1.5. · Erving Goffman .......................................................................................33 3.1.6. · Harold Garfinkel ..................................................................................... 34 3.1.7. Humanistlik sotsioloogia............................................................................... 34 3.1.8
Makroteooriad ja paradigmad n Teooria on tegelikkuse (empiiriliste andmete) süsteemne ja laialdane seletus n Näiteid teooriatest: pluralism, elitism, funktsionalism n Paradigma ehk lähenemisviis on valdkonna intellektuaalne alusraamistik, mis koosneb väärtustest, tähendustest ja eeldustest, millest lähtudes toimub teadmise otsimine n Näiteid paradigmadest: liberaaldemokraatia, konfliktiteooria, majandusautism Poliitikateaduse areng Kuni 19. sajand poliitikafilosoofia (Platon, Aquino Thomas, Hobbes, Locke) ja praktiline valitsemiskunst (Macchiavelli, Montesquieu) n 19. saj lõpul moodsa poliitikateaduse sünd: n Prantsuse ja Saksa ideoloogiate uurimine ja võimusotsioloogia (de Tracy, Comte, Michels, Pareto, Weber; 1871 Ecole Libre des Sciences Politiques Pariisis)
töölised, orjad, feodaalühiskond toodavad) superstruktuur ehk institutsioonid nagu riik, pere, haridus, kunst jne (valitseb ideoloogia) Superstruktuuri iseloomustab baas Igale ühiskonnale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal talupoeg, kapitalist tööline, jne) See viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks Marxism, kui konfliktiteooria,ühiskond areneb läbi võitluse Kapitalistlik tootmine Kapitali kogunemine lõputus ringluses (Raha kaup edasimüümine/investeerimine uuesti rohkem raha) Võõrandumine (kaubastumine) Majanduskasv tugineb töölikste ärakasutamisel, tööjõud on kui kaup, töötajad müüvad oma tööjõudu Inimene tunneb, et ta on ära lõigatud, puudub kontroll tööprotsessi üle, tööline pole enam iseenda peremees, töö ei paku sisemist rahu, tööd ei
Tutvusta poliitika uurimise analüüsitasandeid. Mõisted(legitiimsus, legaalsus) Mudelid (mikroteooriad) (nt Duvergeri seadus, Taagepera valitsuse kestvuse valem) Makroteooriad: tegelikkuse süsteemne ja laialdane seletus tuginedes empiirilistele andmetele (nt pluralism, elitism) Lähenemisviisid (paradigmad): arusaamad, raamistik, mis koosneb väärtustest, tähendustest ja eeldustest, millest lähtudes toimub teadmise otsimine (nt liberaaldemokraatia, konfliktiteooria) 8. Nimeta kaks peamist poliitika ja valitsemisteadustes kasutatavat analüüsimeetodit ja too näited nende rakendamise kohta. ???? Riik, võim ja legitiimsus 9. Iseloomusta sotsioloogilist, õigluslikku, struktuurfunktsionaalset ja riigiteadusliku käsitlust riigist. ÕIGUSLIK - Riik on kindla territooriumi ja rahvaga, sõltumatu üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon. Riigil on jõumonopol.
õpetatakse ühes klassis paremini - Koolide vaheline ebavõrdsus uuritakse kas põhi ja keskkooli tase mõjutab akadeemilist edukust ja karjäärivalikuid Coleman kooli tase ei mängi rolli, edukus sõltub perekonnast Hariduse üldine olemus ja mõju inimestevahelisele majanduslikule ebavõrdsusele - funktsionalistlik e inimkapitali teooria kool on ühiskonna jaoks ettevalmistus, paigutab vastavalt teadmistele sobivatele töökohtadele - konfliktiteooria kool on selleks et kindlustada domineerivate klasside üleolekut, varjatud õppekava töölisklassi lastesse sisendatakse kuulekust, keskklassi noortesse iseseisvus inimeste vahelise ebavõrdsuse allikad - sots päritolu vanemate töökoht, haridus, sissetulekud. Kõrgema staatusega vanemate lastel sama. Sotsiaalmajanduslik staatus - intelligentsus intelligentsemad saavutavad kürgema staatuse
uurimisele. Kaks olulist mõistet: mõõdetakse inimeste vahelist ebavõrdsust sissetulek, 1. Sotsiaalne diferentseerumine e. eristumine: töökoht ja amet. inimeste vahelised erinevused sotsiaalsetest Ebavõrdsuse teooriad tunnustes (sugu, rahvus, kombed) Funktsionalistlik- (liberalistlik) ja konfliktiteooria 2. Sotsiaalne stratifikatsioon e. kihistumine: hüvede (marksistlik). (raha, haridus) ebaühtlane jaotus. 1. Funktsionalistlik Ebavõrdsus erinevates ühiskondades · Ühiskonnas toimub vaba konkurents positsioonide Traditsioonilistes ühiskondades (kütid ja korilased) pärast. üldiselt ebavõrdsus puudub. Siiski esineb sooline ja · Kõrgematel positsioonidel on andekamad
Üldiselt on teada, et inimese haridustase on positiivselt seotud tema edukusega tööturul. Miks? Funktsionalistlik teooria e. inimkapitali teooria (Gary Becker, Talcott Parsons) omandatud haridus näitab inimese oskusi ja teadmisi, st. temas sisalduvat inimkapitali. Kõrgema haridusega inimesed saavad parema töökoha ja kõrgema sissetuleku, kuna nad saavad tööga paremini hakkama. Koolis omandatakse edasiseks eluks, sh. tööks, vajalikke teadmisi. Konfliktiteooria (Randall Collins, Samuel Bowles, Herbert Gintis) omandatud hariduslik kvalifikatsioon näitab, et inimene on omaks võtnud ühiskonnas domineerivad väärtused. Hariduse juures pole tähtis mitte teadmised, vaid koolitunnistus. Kõrgema haridusega inimesed saavad parema töö ja kõrgema sissetuleku, kuna tööandjad eelistavad neid (produktiivsusega mitteseotud põhjustel).
Millest sõltub ebavõrdsuse tase ühiskonnas? Valitsuse poliitika; Ühiskonna majanduslik arengutase (Kuznetsi kõver ütleb, et ebavõrdsus on kõige suurem keskmise arengutasemega riikide puhul). X loeng 4.11 (ptk 8, 9, 10, 15) SOTSIAALNE EBAVÕRDSUS II põhjused Lähenemised ebavõrdsusele - üldised (kaks teooriat, lähenemist): Funktsionalistlik teooria (liberalistlik). Konfliktiteooria (marksistlik) Vastandlikud teooriad. Funktsionalism Konfliktiteooria Kingsley Davis, Wilbert Moore Ralf Dahrendorf, Randall Collins Ühiskonnas toimub vaba konkurents Ühiskonas piiratakse ligipääsu positsioonide pärast parematele positsioonidele (piirajad on need, kellel on juba parem positsioon
käia koolis koos enamusgrupi lastega. · Hariduse mõju ebavõrdsusele on teada, et haridus on üks peamisi tööalast edukust mõjutavaid tegureid. o Funktsionalistlik teooria haridussüsteemi eesmärk on inimesi tööks ettevalmistada. Koolis õpitakse eluks ja tööks vajalikke oskusi Inimesi haridustase näitab inimese teadmisi ja oskusi e inimkapitali. Inimkapitali on vajalik tööülesannetega toimetulemiseks. o Konfliktiteooria haridussüsteem taastoodab ja õigustab sotsiaalset ebavõrdsust. Ebavõrduse taastootmine: haridussüsteem on üles ehitatud nii, et jõukamate vanemate lapsed saaksid koolis paremini hakkama ja käiksid paremates koolides ning et hea töökoha saamise eelduseks on hea haridus. Ebavõrdsuse õigustamine: ametliku ideoloogia järgi on haridussüsteem õiglane hindab õpilaste võimeid, loovust, motivatsiooni. · Inimsuhted koolis:
tootmissuhete iseloomust (feodaal-talupoeg, kapitalist-tööline jne) tootmissuhete iseloomust (feodaal-talupoeg, kapitalist-tööline jne) see viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks -> marxism kui see viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks -> marxism kui konfliktiteooria konfliktiteooria Kriitika: majanduslik (materiaalne) determinism Kriitika: majanduslik (materiaalne) determinism milles seisneb tööjõu võõrandumine? milles seisneb tööjõu võõrandumine?
· Eestis oli nõukogude ajal ebavõrdsus tunduvalt madalam. Pärast iseseisvumist tõusis Gini indeks palju. Millest sõltub ebavõrdsuse tase ühiskonnas? · valitsuse poliitika · ühiskonna majanduslik arengutase Ebavõrdsuse ja majanduslik areng Kuznetsi kõver Ebavõrdsus on kõige suurem vaestes riikides. 05.11 Sotsiaalne ebavõrdsus Ebavõrdsuse teooriad · funktsionalistlik teooria (liberalistlik) tihedalt seotud liberalistliku ideoloogiaga · konfliktiteooria (marksistlik) marksistliku taustaga Mõlemad on olulised sotsioloogia paradigmad. Tuuakse välja nende kahe paradigma erinevused. Lihtsustav ülevaade FUNKTSIONALISM KONFLIKTITEOORIA Kingsley Davis, Wilberlt Moore Ralf Dahrendorf, Randall Collins Ühiskonnas toimub vaba konkurents Ühiskonnas piiratakse ligipääsu parematele positsioonide pärast positsioonidele
avalikes kampaaniates, toetajate motiveerimises ja harimises jne Ühiskonna ehk sotsiaalne muutus ® Ühiskonna paljude tahkude ulatuslik teisenemi-ne: rahulik või vägivaldne, pikaajaline või kiire ® Kesk- ja Ida-Euroopa riikide üleminek demok-raatiale ja turumajandusele e transformatsioon Muutusteteooriad: ® Evolutsiooniteooria: varane ja moodne ühiskond ® Funktsionalistlik teooria: diferentseerumine ja integratsioon ® Konfliktiteooria: marksism ja uued teoreetikud Poliitiline areng Huntington: poliitilist arengut väljendab poliitiline institutsionaliseeritus (kuivõrd poliitilised organisatsioonid ja protseduurid on saavutanud stabiilsust surves püsimiseks), seda mõõdetakse poliitilise süsteemi võimekusega: n omada kontrolli kodanike üle n paindlikult reageerida kodanike nõudmistele n koguda ja jaotada ressursse efektiivselt n kohanduda muutuvate tingimustega
Sotsaalpedagoogika üldine teooria, enesemääratlusteooria analüüsib sotsiaalpedagoogika põhisisu, kujundab sotsiaalpedagoogilise küsimuseasetuse iseloomu; 10 Raamteooria (teadusliku aluse teooriad), mis koosneb sotsiaalpedagoogilise tegevuse teaduslikku alust moodustavate teadusalade teooriatest, nt perekonnateooria, konfliktiteooria. Annavad teadmise, kuidas tegutseda. Puudutab eelkõige neid nähtusi, millega sotsiaalpedagoogilises töös kokku puututakse. Meetoditeooria (meetodid/tööviisid), mis käsitleb sotsiaalpedagoogilisi töömeetodeid - konkreetsed meetodid. Nt juhtumitöö. Need teooriatüübid põimuvad üksteisega. Raamteooria annab sulle meetodi, millele tugineda. Enesemääratlus- ja raamteooria puudumine...võib ohustada meetoditeooriaid..
taju tegelikkusest. • Hälbekäitumine kujutab endast enamuse inimeste poolt üldtunnustatud reegleid eiravat käitumist. Hälbivalt võivad käituda kriminaalkurjategijad, asotsiaalid aga ka igaüks meist endist. Funktsionalistlik teooria: Tekkib olukorras, kus puuduvad selged reeglid ja juhised konkreetses situatsioonis käitumiseks (anoomia), ühiskonnas puudub moraalne reeglistik, subkultuurilised erinevused toodavad hälbekäitumist. • Konfliktiteooria: See pole seotud bioloogia, anoomia vm tunnustega, vaid on reageering ühiskondlikule ebavõrdsusele. Seadused kaitsevad võimulolijate huve ning ei ole oma olemuselt neutraalsed. Tähelepanu pööratakse eelkõige vaesemate inimeste kuritegudele ning võimulolijad jäävad kas karistuseta või saavad ainult minimaalse karistuse. Hälbekäitumise põhjused II • Sildistamisteooria: tegu on suhtlemisprotsessiga deviantse ja konformse grupi vahel.
annaabi.ee 
