Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"vanuselise" - 100 õppematerjali

thumbnail
3
docx

Itaalia- Rahvastik, rahvastiku soolis-vanuseline koosseis

Lumistest Alpidest maa kesk osani ulatuv Põhja-Itaalia on haljendav ja viljakas. See hõlmab nii Po jõe laias ja tasases orus paiknevaid põllumajandusmaad kui ka suured tööstus linnad Milano ja Torino. Lõuna-Itaalia on hoopis teistsugune- kuiv ja kaljune. Seal tegeletakse vähem põllumajandusega ning inimesed on vaesemad. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 1. Leia internetist andmed valitud riigi rahvastiku soolis ja vanuselise koosseisu kohta. Itaalias on eluiga kõrge. Palju on tööealisi inimesi. Vanureid on vähe ja lapsi keskmiselt. 2. Joonista valitud riigi rahvastiku püramiid. 3. Iseloomusta riigi rahvastikupüramiidi järgmise kava alusel. · Kui suur osa rahvastikust moodustavad lapsed, tööelaised ja vanemaealised inimesed. Lapsed moodustavad 13.5% Tööelaised moodustavad 66.3% Vanemaealised inimesed moodustavad 20.2% · Kas selle riigi rahvastik vananeb?...

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ränne

Negatiivne-rohkem elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimuse muutumist mõjutavad-rahvastiku vanuselise koosseisu muutused,pereplaneerimine,linnaline eluviis, Sündimuse muutumist mõjutavad-rahvastiku vanuselise koosseisu muutused,pereplaneerimine,linnaline eluviis, ühiskonna suhtumise muutmine lastega peredesse,riigi toetused lasterikastele peredele,isegi mood. Beebibuum-sündimuse ühiskonna suhtumise muutmine lastega peredesse,riigi toetused lasterikastele peredele,isegi mood. Beebibuum-sündimuse hüppeline kasv. Küüditamine-vägivaldselt kodupaigast välja saatmine...

Geograafia
151 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Majandusgeograafia

Inimkapital Inimkapitali iseloomustab teadmiste, oskuste ja kogemuste komplekt. Meil on majanduslikult aktiivne tööjõud. Need jagunevad hõivatuteks ehk töökohaga inimesteks ja töötuteks ehk töökohata inimesteks. Töötuse määr ­ töötuse osakaal majanduslikult aktiivses rahvastikus. Selleks, et hinnata inimkapitali ehk tööjõudu kui majanduse arengutegurit, tuleb koguda infot rahvastiku tööhõive ja vanuselise koosseisu kohta. Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid ja majanduskaardid Majandusharude ja üksikute ettevõtete paigutust mõjutavad looduslikud ja inimtegurid. Ettevõtete paigutuse iseärasuste põhjal jaotatakse tootmisharud materjalimahukaks, energiamahukaks ja tööjõumahukaks nin oma paiknemises tarbijale orienteeritud haruks. Majanduskaardid on olemuselt temaatilised kaardid. Kartogrammi kasutatakse peamiselt info edastamiseks piiritletud maaüksuste kaupa...

Geograafia
182 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Kuuba

Sündimus (1000 elaniku kohta): 11,89 Suremus (1000 elaniku kohta): 7,22 Immigratsioon (1000 elaniku kohta): -1,57 Imikusuremus (1000 sünni kohta): 6,22 Laste arv naise kohta: 1,66 Keskmine vanus: · kogu: 35,9 aastat · mehed: 35,2 aastat 10 · naised: 36,5 aastat Eeldatav vanus: · kogu: 77,41 aastat · meestel: 75,11 aastat · naistel: 79,85 aastat AIDS-i nakatunud inimeste arv: 3 300 (2003) Rahvastikupüramiidid vanuselise ja soolise koosseisu järgi (inimeste arv tuhandetes). 11 Rahvaarvu kasv (arv tuleb korrutada 1 000-ga) Etniline koosseis ja keeled Hispaania vallutused elimineerisid hulganisti Kuuba põlisasukaid. Vallutajad tõid endiga kaasa mitmeid orjastatud aafriklasi nii Kongost, Guineast kui ka Nigeeriast. 19.sajandil liitusid töölisklassiga hiinlased. 20.sajandil suurendasid elanikkonna etnilist segu USA, Hispaania ja Venemaa immigrandid...

Geograafia
126 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Soome Vabariik

2003). Rahvastiku tihedus on 17 inimest km². Soomlasi on u 93%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased, saamid, venelased. Suurimad välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased, somaallased. Rahvaarvu järgi on Soome 112. kohal. Olles suhteliselt väikese rahvaarvuga riik. Keskmine oodatav eluiga on Soomes 78.24 aastat meeste oodatav keskmine eluiga on 74.73 aastat. Naiste oodatav keskmine eluiga on 81.86 aastat (2004) On aga täheldatud eluea tõusu, võrluseks toon vanuselise koosseisu tabelid aastal 2025 ja aastal 2050. Aastaks 2025 on ühiskonnas vanurite osakaal suhteliselt suur, samas on näha , et rohkem on ühiskonnas siiski vanemaid naisi kui mehi.Kõige rohkem on ühiskonnas 30-34 aasta ja 60-64 aasta vanuseid mehi. Naisi on aga kõige rohkem vanuses 60-74 ja ka palju on 30-34 aasta vanuseid naisi. Aastaks 2050 on üle 85 aastaste vanurite oskaaal märgatavalt tõusnud, kuid rohkem on tõusnud siiski naiste osakaal. Langenud on aga vastsündinute arv....

Geograafia
53 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rahvastik

Dem. üleminek on protsess, mis näitab muutuseid rahvastiku sündimuses ja suremuses. Tagajärjeks on rahvaarvu ja vanuselise koosseisu muutused. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevusrahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Regionaalpoliitika ­ riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega. 18 saj. kiire linnade tekkimine ja arenemine Euroopas. Kiire kasv tõi kaasa tööstuse arengu. 19.saj alguses esimesed miljonilinnad London ja Pariis. 20 saj keskpaik ­ teine linnade kasv arengumaades. Tööstusajastu linnad: kasvasid kiiresti, keskel ärila ja tööstusettevõtted, selle ümber agul, rikkad kolivad ääre- ja eeslinnade...

Geograafia
77 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti rahvastik

Rahvastiku hõive Tööjõud, eriti selle oskused hakkavad tänapäeva majanduses mängima järjest tähtsamat rolli. Ühiskonna seisukohalt on oluline teada, milline on rahvastiku hõive See näitab kui suur ja milliste omadustega osa rahvastikust töötab. Tööjõu hulk on tihedalt seotud rahvastiku vanuselise koosseisuga. Kõige edukamalt suudavad töötada sobivas vanuses inimesed, sellepärast seadustatakse enamikes riikides tööiga. Noored jätkavad oma õpinguid, paljud naised on väikelastega kodus. On inimesi, kes ei saa töötada invaliidsuse, halva...

Geograafia
144 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek...

Dendroloogia
266 allalaadimist
thumbnail
14
sxw

Keskkonnaprobleemid

Selleks aga, et tagada ühtlane, järjepidev ja jätkusuutlik majandus, ei piisa vaid ühe põlvkonna pingutustest. Nagu teame oma möödunud sajandi kogemustest, paranevad haavad pikkamisi ning oht taas rumalusi teha püsib. Metsakasutuses tehtud vead peegelduvad ilmekalt metsade nüüdseks välja kujunenud vanuselises struktuuris. Juurdekasvu kõrval on see teine oluline tegur, mida tuleb arvestada puidukasutust kavandades. Just vanuselise jaotuse ebaühtluses peitub ka põhjus, miks ühel või teisel ajalooperioodil ei ole võimalik planeerida raieid ainult juurdekasvust lähtudes. Samas ei tähenda see seda, et metsakasutuse ajaloos tehtud vead peaksid jäämagi korduma. Loodus oma mitmekesisusega on andnud meile suurepärase võimaluse vigu tasandada. Ka keerukates olukordades aitab metsakasutust arukalt kavandada eri puuliikide eri pikkusega kasvuiga, puistute sisemine struktuur ning nende ruumiline paiknemine...

Geograafia
116 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Üldmetsakasvatus

Püsimetsana mõeldakse metsaosa, kus ei tehta kunagi uuendusraiet ja kus toimub puistu pidev uuenemine (välja raiutud puude asendumine või asendamine uutega). Valikraie erineb turberaietest selle poolest, et kui turberaiete puhul on eesmärgiks vana metsa likvideerimine ja selle asendamine uue metsapõlvkonnaga (pikema perioodi jooksul), siis valikraie puhul on eesmärgiks kujundada erineva vanuselise koosseisuga puistu ja metsa kui sellist ei likvideerita. Valikraiete eesmärk: luua võimalus metsade looduslikuks uuendamiseks, parandada nende sanitaarset seisundit ja püsikindlust, samuti kasutada senisest paremini ära nende puiduressursse ning samas tagada metsa kõigi funktsioonide (sealhulgas ka kaitsefunktsioonide) parem täitmine Valikraietega majandatavate püsimetsade eelised: * Mets on püsiv, st. säilib kogu aeg ja seega täidab oma erinevaid funktsioone kogu aeg....

Dendroloogia
77 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...

Eesti metsad
186 allalaadimist
thumbnail
25
rtf

Äriplaan

Oluline on ka 7 inflatsioon ja keskmise palga näitajad. Valitsuse praegune suhtumine väikeettevõtlusse on küllaltki positiivne, seega on seadused siiski pigem ettevõtte-sõbralikud. Sotsiaalne ja kultuuriline keskkond Sotsiaalse keskkonna mõjud avalduvad peamiselt rahvaarvu, selle vanuselise struktuuri ja nende tõekspidamise kaudu. Allpool on toodud vanuste järgi rahvaarv 2002. aasta seisuga. Phat Farmi põhiline sihtgrupp algab 10. eluaastast kuni 34. eluaastani, mis teeb kokku 489 756 inimest selles vanuserühmas. Meid mõjutab eeskätt see, kui palju inimesi on hetkel sihtgruppi kuuluvad ja kui palju on neid ka tulevikus. Selle tabeli põhjal võib järeldada, et pealekasv on suur 10-19 aastate näol. AASTA KESKMINE RAHVASTIK ~ Sugu, Aasta ning Vanuserühm....

Juhtimise alused
1582 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Looduskaitse, referaat

Viimane aeg on väärtustada senised inimtekkelised, poollooduslikud pärandkultuurmaastikud - puisniidud, rannaniidud ja ka teised niidetavad või vähekarjatatavad niidud, loopealsed. Kasvupaikade kadumisega kaovad liigid, mida ei ole võimalik taastada. Iga liigi hävitamine lõhub ka koosluses väljakujunenud tasakaalu ja muudab selle hapramaks. Metsades tuleks loobuda monokultuuride kasvatamisest - mitmerindeline, looduslähedase liigilise ja vanuselise struktuuriga tulundusmets on pikaajalises perspektiivis palju kasulikum, sest ta on isetaastuv. Säästlikumalt peame suhtuma rabamassiividesse, mis on väga olulised puhta vee hoidjad, loomade elupaigad, marjamaad. Elupaikade, kasvukohtade ja maastike kaitse on mõeldav vaid koostõõs metsa- ja põllumeestega. Keskkonna haldamisel ja planeerimisel on esmajärguline tagada kasutuselevõetud õkosüsteemide, tervete kultuurmaastike maksimaalne...

Bioloogia
83 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Karula Rahvuspark

Sihtkaitsevööndid jagunevad omakorda kolmeks, millel kõigil on erinevad ülesanded: koosluste arengu tagamine loodusliku protsessina ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse; erinevate koosluste looduslikkuse taastamine, looduse mitmekesisuse säilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse; koosluste säilitamine või taastamine, neile omaste liikide ja metsa vanuselise struktuuri hoidmine, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kõige leebema reziimiga piirkond kaitsealal on piiranguvöönd. Sinna jääb kogu 3 inimasustus, põllud, niidud ja heinamaad ning kaitseala inimtegevusest enim mõjutatud metsad (4). 1.3Eesmärk ja visioon Vastavalt kaitse-eeskirjale on Karula rahvupargi eesmärk: 1...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
49 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Nii ongi kahe rahvastiku iibenäitajad ühtlustumas. 2007. aastal sündis eesti peredes 11 195 , mitteeesti peredes 4573 last, suri 11372 eestlast ja 5757 mitteeestlast. Niisiis on mitteeestlaste loomulik iive ikkagi veel negatiivsem kui eestlastel. On karta, et kumbki rahvastik ei saavuta nullkasvu ja Eesti rahvaarv jätkab aeglast kahanemist ka kaugemas tulevikus. Üheks tagajärjeks on muide vanuselise koosseisu kiire halvenemine, vanurite suhtarvu plahvatuslik tõus, mis omakorda hoiab suremusnäitajad kõrgel. Rahvastikutaaste seisukohalt on Eesti olukord seega üpris kurb ega saagi lähemas tulevikus paraneda. Eesti rahvastik kahaneb ka väljarände tõttu. 2008. aasta algul elas Eestis 1 341 000 inimest, millest umbes 1,1 miljonit on põlis- või põlistunud rahvastik. Praegusoludes on Eesti tõenäoline rahvaarv 2020...

Ühiskonnageograafia
56 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Metsanduse referaat

Metsadest on eriti kannatanud väärtuslike lehtpuuliikidega metsad, näiteks tammikud, samuti teised toitainerikkal parasniiskel või kergelt kuivendataval pinnasel kasvavad leht- ja segametsad, sest viljakas maa on ära kasutatud põlluharimiseks. Palju liigirikkaid madalsoid on kuivendatud heina- ja põllumaaks või metsastatud. Metsades tuleks loobuda monokultuuride(e puupõldude tekkitamine) kasvatamisest- mitmerindeline, looduslähedase liigilise ja vanuselise struktuuriga tulundusmets on pikaajalises perspektiivis palju kasulikum, sest ta on isetaastuv. Säästlikumalt peame suhtuma rabamassiividesse, mis on väga olulised puhta vee hoidjad, loomade elupaigad, marjamaad. Elupaikade, kasvukohtade ja maastike kaitse on mõeldav vaid koostöös metsa- ja põllumeestega. Keskkonna haldamisel ja planeerimisel on esmajärguline tagada kasutuselevõetud ökosüsteemide, tervete kultuurmaastike maksimaalne...

Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ramsari konventsioon

Registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Alam-Pedja looduskaitseala Alam-Pedja looduskaitsealale jäävad unikaalsed vanajõed, metsa- ja sookooslused, poollooduslikud kooslused, sh lammialad. Ala iseloomustavad kaitstavate liikide elupaikad, vanajõgede rohkus ning sealsete metsakoosluste liigiline ja vanuselise struktuur. Alam-Pedja looduskaitseala loodi 1994. aastal. Kaitseala unikaalsuse loovad alale jäävad jõed koos nende vahele jäävate looduslike soode, lammialade ning märgade metsadega. Ökosüsteemide mitmekesisus on alal väga olulise tähtusega. Ala kuulub alates 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka. 3...

Ökoloogia
16 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rahvastik. Rahvastiku paiknemine

Rahvaloendusega saab täpselt kindlaks teha kus kui palju inimesi elab. Rahvaloendusi korraldatakse 10 aasta tagant. Vahepealne arvestatakse perekonnaseisuasutuste järgi. Eestis on rahvastikuregister kust rikk saab vajalikku infot leida. Viimane rahvaloendus ­ 2000.a. muudatusi rahvastikus jälgib statistikaamet. Loomulik iive ­ sündide ja surmade vahe Imikusuremus ­ mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimust mõjutavad ­ rahvastiku vanuselise koosseisu muutumine, pereplaneerimine, linnaline eluviis, ühiskonna suhtumine lastega peredesse, toetused lasterikastele peredele. Beebibuum ­ sündimus kasvab hüppeliselt ja ootamatult ja siis normaliseerub jälle. Eesti rahvaarv väheneb, sest suremus ületab sündimuse ja sisseränne seda ei korva. Ränne e. migratsioon on inimeste alkaline ümberasumine ühest riigist teise või elukoha vahetamine riigi piires....

Geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Ühiskonnageograafia I konspekt

Portfellinvesteering ­ rahapaigutus välismaistesse väärtpaberitesse, alla 10%-ne osalus. Muu investeering ­ nt. hoius Kaubamärk ­ Ühe tootja toodete ristamine teiste tootjate toodetest. Margitoode e bränd ­ kaubamärk, mis tarbijate teadvuses on saanud lisaväärtust. Kaubandusbilanss (puhaseksport) = eksport ­ import Demograafiline üleminek e siire ­ teooria, mis seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses ning mille tagajärjeks on rahva arvu ja vanuselise kooseisu muutus, võib jaotada etappideks. Koloniaalsüsteem - maailm jagunes tööstusriikideks ning neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. Ettevõtlusvõrgustik ­ ettevõtjate koostööpartneritest moodustuv (kinnine) kooslus, mille eesmärk on liikmete konkurentsivõime parandamine. Aglomeratsioon ­ inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale. Agraarpoliitika ­ põllumajanduspoliitika, põllumajanduse toetamine riigi poolt...

Geograafia
134 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun