Psühholoogilised erinevused õppimises (hariduse väärtustamine). Haridust vaadeldi kesksemal kohal laste elus (nt lastele õppimiseks oma laud). Ootused lastele. Ootused tõusevad ajas vrld USA, kus ootused langevad ajas. Tähelepanu juhtimine puudujääkidele (et veel paremaks saada). Keelelised erinevused. Inglise keeles ebareeglipärased arvsõnad nt üksteist mitte kümme-üks jne. VI PEATÜKK: Self and Personality (194-238) Enesekontseptsioon (self-concept) varieerub kultuuriti. Twenty-Statement Test (TST). Enesekirjeldus ja kultuuriline taust. Pealiskaudne vaatlus – mis spordimeeskonnaga inimene end samastab. Sügavam vaatlus – väitekategooriad, kuidas/kellena inimene end identifitseerib. „Ma olen loov“ „Ma olen noorem vend“ - Abstraktne - Viitab olulisele teisele - Stabiilne - Defineerib rolli
VÄÄRTUSED Maarja Janson Väärtus on midagi, mis paneb inimesi tegutsema Kui miski on väärtuslik, tähendab, et seda tuleks omada, austada või selle poole püüelda. Pidades õnne väärtuslikuks, tahame olla õnnelikud ja püüelda selle poole. Pidades väärtuslikuks loodust, väljendame ka seda oma käitumisega. Küsimused väärtuste puhul Kas kõik inimesed peavad väärtuslikeks samu asju või on kõik väärtused relatiivsed (kultuuriti erinevad)? Kas eksisteerib väärtuste hierarhia, peavad kõik inimesed ülimaks väärtuseks õnne? Kas on väärtusi, mis kaaluvad inimese õnnelikkuse üles? Väärtuste jagunemine Seesmised väärtused hüved, mida soovitakse väärtuste eneste pärast: sõprus, armastus, õnn, heaolu jne. Väärtuste jagunemine Vahendiväärtused (instrumentaalsed väärtused) aitavad kõrgema astme väärtusi saavutada: raha, tööriistad, arstirohi. Väärtuste jagunemine Segaväärtused iseenesest head, kui ka millegi jaoks kasulikud: õppmine, töö...
mis omandatakse sotsialiseerumisprotsesside käigus. 13. Sümbol- algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, millele grupp ise omistab mingi tähenduse. Suurimaks sümboliks e sümbolisüsteemiks on keel. Sümboleid vajatakse, et anda märku enda positsioonist, staatusest. Anda edasi sõnumeid oma tunnetest, emotsioonidest, hoiakutest. Võimalus oma verbaalset teksti ilmestada. 14. Mis on verbaalne mitteverbaalne suhtlemine? Kuidas võivad kultuuriti erineda? Sümbolite, zestide, vahemaa, kehahoiaku jms kasutamine. Verbaalne- sümbolid ja keel Mitteverbaalne- kehahoiakud, zestid, suhtlemise vahemaa, sugudevaheline erinevus. 15. Mis on tabu? Arusaam sellest, mis pole ühiskonnas vastuvõetav. Sotsiaalne arusaam sellest, mis on lubatud. (Nt. see, mida ühes kultuuris süüakse, võib teises kultuuris olla vastuvõetamatu. Homoabielud, ühes riigis tabu, teises vastuvõetav, lubatav.) 16
sellega seotud toimingutel. Samuti suurenes muusika olulisus ilmalikemal üritustel seda kasutati tantsuks ja pidudel saateks, muusika käis kokku ka luulega. Muusikat seostati tugevalt jumalaga, seda peeti taevalikuks ja omistati ka võlujõudu; arvati, et jumala hääl sarnaneb pillihäälega. Muusikuid austati väga ja seda, kes oskas mängida, peeti jumalaga ühenduses olevaks ning eriti tähtsaks. Ka vaaraode jaoks oli oluline muusikute lähedus. Muusikatavad erinesid kultuuriti. Näiteks armastati Egiptuses suursugust ja väärika rütmiga muusikat, mida kasutati küll peamiselt kõrgkihi ürituste ja tähtsate usuliste rituaalide jaoks; Süürias jällegi lärmakat muusikat. Babüloonias tegeleti põhiliselt muusikateooriaga ja oluline oli seaduspärasus. Põhiline osa muusikategemisel oli ka pillidel ning kuna piirkonniti erinesid pillide tegemise võimalused, tulid ka need välja erineva kõlaga.
Toetab edastatavat informatsiooni Vestluspartner saab kinnitust, kas räägitakse tõtt või mitte Vestluspartner saab kinnitust, milline emotsioon on kohane ja milline mitte Annab edasi signaali: "ma räägin sinule, ma loodan, et oled minuga siin" Koos zestidega väga võimas kõne toetaja "Kui sa ignoreerid mind, ma ignoreerin sind" Nn klassikalised silmside reeglid erinevad olukorrad: Publikule rääkides ei kinnistu ühele aktiivsele, teised jäävad justkui mängust välja Kultuuriti erinev silmside pikkus Valin saalist mõne(d), kellele räägin sõltuvalt ruumist Eesmärk: silmside abil kaasata vestluspartnereid, võimalikult suurt auditooriumi Hääl Kõige vähem muudetav komponent mitteverbaalses keeles 4 komponenti, millega saab oma kõne väga tugevasti muuta: Toon Helitugevus (Kõne) kiirus Pausid Tugevus ja kiirus sõltuvad auditooriumi suurusest; toon ja pausid edastatava sisust, emotsioonist ja meeleolust
Kust kulgeb sõnavabaduse piir? Ketlin Loob Sõnavabadus on üks inimese põhivabadustest, meil kõigil on õigus vabalt avaldada oma mõtteid, kuid kas vabadus tähendab ikka tõelist vabadust või on sellel siiski piirid. Kui jah, siis kus ja millised? Üheks sõvavabadust mõjutavaks faktoriks on väljendamisviiside ja võimaluste piirid, mis on viimastel aastakümnetel nihkunud ja seda just avardumise poole. Muutuste peamiseks tõukeallikaks on Internet. Kui möödunud sajandil said tavainimesed avalikult oma arvamusi avaldada vaid kirjade saatmise, koosolekutel väljaütlemiste teel või vahel harva ajalehe veergudel, siis tänapäeval saavad kõik vabalt kommenteerida ja arutleda erinevatel teemadel interneti vahendusel. Ka televisioonis ja raadiokanalites on mitmeid saateid, kus antakse kodanikele sõna aruteludeks, oma mõtete, tunnete ja arvamuste väljendamiseks. Oma arvamuste...
eutanaasia õige ega objektiivset tõde. vale. See on lihtsalt Tõde ja vale on vaid üldse olemas kehtivaid arvamus, mis erineb arvamus, mis erineb moraaliprintsiipe. kultuuriti. kultuuriti. A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! 2
See hõlmab kõike, mis on seotud teaduse tegemisega üldiselt. Ebaeetiliseks teadmiseks peetakse teadmist, milleni jõudmise käigus on rikutud seadust ja/või inimõigusi, Nürnbergi koodeksit, kultuuri üldiseid norme ja tõekspidamisi. Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada? See on suhteline. See sõltub ühiskonnast, kus selle teadmiseni on jõutud, saadud ja kasutatakse, sest inimeste väärtushinnangud on kultuuriti ja religiooniti erinevad. Lisaks sõltub sellest, kas teadmisega päästetakse inimelusid ning muudetakse inimeste elu täisväärtuslikumaks või hoopis vastupidi. Kõige olulisem ning tähtsam on, aga see milline on see ebaeetiline tee, mida kasutati - kui raske see rikkumine oli. Kui teadmiseni jõudmiseks rikuti reeglit, mis ei seadnud katses osalejat ohtu ega rikkunud seadust ja selle teadmisega suudetakse muuta ühiskonda paremaks, inimese elu
(USA-1973 ,,vanglaeksperiment") ÕIGUSLIK KÄITUMINE sotsiaalse käitumise alaliigina. Sotsiaalne käitumine (ja sots.suhe) sõltub ainult ühistest tähendustest, mis tekivad kommunikatsioonis. Kultuur on pidevalt muutuvate ja arenevate sotsiaalsete süsteemide atribuut, mis ei ole seotud niivõrd kommunikatsioonis kasutatavate artefaktidega, kuivõrd selle tähenduse poolega (NB! Sõnad, sümbolid, tavad). Artefaktid: nt sõnad paberil, pildid seinal, ehitised inimese loodud, kuid kultuuriti (tähenduselt, tõlgenduselt) erinevad Sotsiaalne käitumine kui sotsiaalsete normidega reguleeritud käitumine. Regulatsiooni vormid teel irratsionalismilt ratsionalismile: hirmu-põhised regulatsioonid (tabu-irrats.) uskumuse-põhised regulatsioonid (ohu allika personifitseerimine-irrats. ja rats. (samaan, nõid, preester) kogemuse-põhised regulatsioonid (tava-irrats. ja rats.) ratsionaalse väärtustamise põhised regulatsioonid (NORMID) (moraal
Väljavõte õpikust: ARMASTUSEST TAMILI PEREKONNAS Margaret Trawik'i uurimusest ... Armastuse uurimine Ayya peres oli keeruline. Armastust peeti väga loomulikuks, aga see pidi jääma varjatuks. Õpikus on väga hea ülevaade traditsioonilistest arvamustest, nende kujunemistest, ka nende algatajatest. Kuid eraldi kastikestes on välja toodud ka erandeid. Näiteks eelnevas näites on seletatud, et traditsiooniline mõistetavus armastusest on erinev kultuuriti (eriti vähemusgruppide vaated). Üleüldiselt on inimeseõpetusega seonduv kultuuriti väga kõikuv. Seda kannab õpik ka kõikides peatükkides kenasti edasi ja peamiselt näidete abil. Väärtuste edastamine noortele on väga tähtis, sest neil on need alles kujunemas. Näide 8 Kui õpetükk on läbitud, peaks lugejal olema tekkinud mingisugune ettekujutus ja üldistus teemast. Õnneks pakub see õpik iga peatüki lõpus kokkuvõtet, et õpilane saaks olla kindel,
Näiteks elab ta ilusas majas, sõidab kalli autoga, käib pidevalt reisidel ja elab muidu jõukalt. Kas aga hea elu võrdub tingimata rahalise rikkusega? Või mida väljend hea elu üldse tähendab? Objektivistlik hea elu teooria näiteks põhineb antropoloogilisel väitel, et kõigile inimestele on omased universaalsed põhivajadused (toit, peavari, tervis, kindlustunne, sõprus ja armastus, isiklik ja poliitiline autonoomia, jne), kuigi nende vajaduste rahuldamise viis võib ajas, kultuuriti ja indiviiditi varieeruda. (Sutrop) Usun, et nimetatud põhivajaduste rahuldatus mängib hea elu tähenduses üsna suurt rolli. Kui üks neist vajadustest rahuldamata on, siis üldjuhul inimene ei tunne, et ta elaks head elu. Kuigi alati leidub erandeid. Mõni saab võib-olla ilma armastuseta suurepäraselt hakkama ja tunneb siiski, et elab head elu. Aga äkki ei ole hea elu ainult põhivajaduste rahuldatus, vaid sellel on veidi sügavam tähendus? See tähendab, et inimesel on võib-
saladuseks, millest saab teada vaid see inimene ise oma elu elades. Prantsuse modernistlik kirjanik ja filosoof Jean-Paul Sartre nimetab kõigi eksistentsialistide ühiseks jooneks olevat veendumust, et inimene on tegelikult vaid see, kelleks ta ennast ise teeb. Kui inimesel pole sündides elus omaette eesmärki, siis järelikult ei oodata uuelt inimeselt elus esialgu mitte midagi peale lihtsalt vanemate jaoks ,,nunnu olemise". Kultuuriti on lapse saamise tähendus ehk see, mida lapselt suurena oodatakse, samuti erinev. Funktsioon on inimesel vaid selle mõiste kõige väiksemas tähenduses oma lähedaste jaoks. Sama on vastutusega. Noor inimene ei olegi võimeline vastutama teda aitavad selles ülesandes tema vanemad. Täiskasvanu aga peab vastutama ainult oma tegude ees. Maailm ei oota inimeselt midagi, ega ei määra ka tema elusaatust. See on inimese enese kujundada. Inimene sünnib oma olemuselt vabana
Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflikte ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale. Kuid, kas me jälgime alati reegleid? Oma väärtustes ja eetikas on sotsiaaltöö alati ühiskonna- ja kultuurikeskne, st. üksik töötaja ei ole oma otsustes vaba, vaid lähtub selles ühiskonnas omaks võetud väärtustest ning sotsiaalpoliitikaga määratletud prioriteetidest. Kuigi väärtused pole püsivad, nad muutuvad nii ajas kui kultuuriti, on sotsiaaltööle omased siiski üsna selgelt väljendatud üldised väärtuspõhimõtted, mille täpse sõnastusega sotsiaaltöötajad teiste elukutsete esindajate seas on silma paistnud. See on sotsiaaltöö ja distsipliini iseloomulik joon. Sotsiaaltööd tehakse olukordades, kus inidiviidide ja erinevate rühmade huvid vastuollu satuvad. Sotsiaaltöös tuleb teha otsuseid sünnist ja surmani, tuleb valida indiviidi või grupi huvide vahel.
Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine 2 Üldiselt: Suhtlemine on nagu kahesuunaline tee. See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja on valmis kuulama, aru saama ja meelde jätma sõnumit (Hamilton 1993). Suhtlemisprotsessi õnnestumiseks ei ole oluline ainult rääkija ja tema poolt saadetud sõnum, vaid samuti kuulaja ning tema oskused sõnumit vastu võtta. Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa. Suhtlemine on koostoime ja vastastikune mõjutamine. Kui keegi ei ole sõnumit vastu võtmas või sõnum ei avalda mingit mõju, ei ole suhtlemist tegelikult toimunud (Bradley 1988). Inimeste elu ja nende kogemused oma elust tekivad interaktsioonis (vastastikuses mõjutamises) keskkonna ja teiste inimestega. Ka elus loodus toimib pidevas omavahelises interaktsioonis, kuid teadaolevalt ainult inimene suhtub sellesse tea...
füsioloogilised muutused · Emotsioon tekib iseloomulike ja eriliste eelnevate sündmuste tulemusena · Emotsiooniga kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel · Emotsiooni kiire teke · Lühiajaline kestus · Emotsiooniga kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt · Emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata Emotsioonid ja kultuur · Nii emotsiooniväljendused kui inimeste emotsionaalne kogemus ja emotsioone kirjeldav sõnavara võib kultuuriti erineda · Inimestes kutsuvad emotsioone tavaliselt esile head ja halvad uudised, suhted teiste inimestega, sünd ja surm jne olenemata kultuurikontekstist · Kultuur võib oluliselt mõjutada, millisesse kategooriasse sündmus liigitatakse ja milline hinnang talle antakse · Emotsioonide väljendamisel erinevates kultuurides erinevad reeglid (ameeriklased vs jaapanlased) 7 põhiemotsiooni · Analüüsige ühe · Kas ja millised
kui ka mõnes maakohas teiselpool maakera. Katastroofidele reageerimise tegevus eeldab kiirust, kulusid ja täpsust, võttes arvesse kauba liiki ja kogust. [3] Martin Christopher ja Peter Tatham on öelnud, et humanitaarlogistikas kultuurilised arusaamatused vajaduste rahuldamiseks võivad tähendada nii õnnestunud kui ka ebaõnnestunud 1 päästeoperatsioone. Kultuuriti vääritimõistmist on lõputult palju. Kultuurilisi parameetreid kasutatakse ka humanitaarabi andmise efektiivsuse mõõtmiseks. Omaalgatus ühes kultuuris on näiteks vastuhakk (allumatus) teises. See mida liigitatakse seadusliku kaubanduse alla ühes kultuuris, võib näiteks teises kultuuris vaadelda kui reetmist moraalsete põhimõtetega. Samuti laastab korruptsioon abi jaotamist. Abivajajad, kellel on olnud varasemaid kogemusi
sajandist on viiteid levinud polügaamiale Perekonna ülesanded Perekonna mõiste ei ole täpselt määratletud. Tavatähenduses moodustavad perekonna abielupooled ja nende järglased. Samas loetakse tänapäeval perekonnaks : tuumpere, laiendatud perekond, üksikvanemapere, uuspere, lasteta abielupaar, ... Perekonda on peetud sotsiaalsetest rühmadest kõige tähtsamaks. See tuleneb osalt tema ülesannetest ja osalt mõjust tema liikmetele. Perekonna struktuur võib olla kultuuriti väga erinev, kuid ülesanded on kõikjal küllaltki sarnased. Perekonna ülesanded: o Soo jätkamine o Seksuaalfunktsioon o Majanduslik funktsioon o Tööjaotus o Laste kasvatamine o Sotsialiseerimisfunktsioon o Hoolitsus o Hariv/kultuuriline o Turvalisuse pakkumine Üksikisikule on perekond eluliselt tähtis. Perekonna tähendus ja sisu muutuvad elu jooksul olenevalt tema vanusest
· Sotsialiseerumine ja kultuurierinevused · Hariduse mõju eneseteadvusele Inimsuhete ajalooline kontekst: kokkuvõte · Inimene ajalooliselt rühmaloom, rühmades kujunevad suhtemustrid, mida taastoodetakse sotsialiseerumise käigus. · Ajaloos mustrid muutunud suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes. · Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda, abielunaise roll, lapse karistamine ... · Avatud maailmas kultuurierinevused põrkuvad. Sallivus kui keskne ellujäämisküsimus. Sotsiaalpsühholoogia aitab?
ÄJ-1-P-E-Tar 1. EEG-elektroentsefalogramm(aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine) 2. Unestaadiumid: Vaine e rahuli(80%) ja kiire e paradoksaalne(20%) 3. Taju omadused: püsivus e konstantsus/valivus e selektiivsus/mõtestatus/kogemuste,hoiakute ja emotsioonide mõju. 4. Tunnetusprotsessid:aisting/taju/tähelepanu/mälu/mõtlemine/keel. 5. Selektiivne tähelepanu-tujuprotsess,kus valitakse välja stiimul,mida tähele panna. 6. Kausaalne atributsioon-sündmuste,iseenda ja teiste käitumiste põhjuste selgitamine. 7. Pikaajaline mälu: semantiline,episoodiline,protseduuri mälu. 8. Omandamise metoodika: kordamine,seoste loomine,subjektiivne korrastus,känkimine,mnemotehnilised võtted. 9. Retroaktiivne-eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. 10. Proaktiivne-eelneva infol on häiriv mõju uue info omandamisele. 11. Retrograadne amneesia-ei suudeta meenutada sündmusi enne ...
kõvadust ja värvitooni. Puhta väärismetalli hulk sulamis ja ka kallite lisandite (näiteks pallaadium) lisamine mõjutab toote hinda. Tavapäraste, kulda, hõbedat ja vaske sisaldavate kullasulamite värvitoon moodustab katkematu jada määrdunudvalgest vasepunaseni. Vase koguse suurendamisel saadakse punasemat, hõbeda lisamisel aga helekollasemat kulda. See, missugust kollase kulla värvitooni ühel või teisel maal eelistatakse, erineb kultuuriti väga palju. Eestis ja Soomes eelistatakse punakamat kollast kulda kui Lõuna-Euroopas. Kulla värvitoone käsitleb põhjalikumalt rahvusvaheline standard ISO 8654. Valget kulda saadakse puhtale kullale spetsiaalse vaske, hõbedat ja pallaadiumi või niklit sisaldava sulami lisamisel. Niklit sisaldava valge kulla kasutamine on siiski kadumas nikli tugeva allergilise mõju tõttu. Hõbedasulamites on lisandiks vask. Ehteid valmistatakse peamiselt 925-hõbedast. Seda
· eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. · lahtutakse jäigast ootusmudelist · psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes · keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale · omaenda esinemise ettevalmistamine Suhtlustsoonid Suhtlustsoonid on jagatud neljaks: 1) intiimne tsoon; 2) personaalne tsoon; 3) sotsiaalne tsoon; 4) avalik tsoon. Nende nelja tsooni suurus erineb kultuuriti ja ka sugupooleti. Eneseanalüüs Milline suhtleja ma olen eitava, kaitsva, näitava, teostava või endaga kokkuleppiva suhtlusstiiliga? Ennast kõrvalt vaadelda ja analüüsida on üsna keeruline, kuna pigem näed asju natuke roosamana kui tegelikkus. Minu arvamus on, et olen kasutanud kõiki stiile sõltuvalt olukorrast ning vestluspartneri(te)st. Siiski pean ennast pigem avatud suhtlejaks. Olen alati avatud uutele ideedele ja nii mitmetki teemad on minu jaoks paeluvad pigem kuulajana
* On väga mugav, sest ütleb alati ka seda, miks keegi ei saa ega pea teiste asjadesse sekkuma. * Asjadele lähenetakse ,,peaks" vaatenurgast. * Kultuuriline relativism: -) Antropoloog William Graham Sumner on märkinud, et see mida peame heaks ja halvaks ei tulene sellest, kas miski oleks seda, vaid, et kultuurid vastavalt keskkonnale on hakanud kuidagi käituma ja hiljem on sellele antud hinnang, kuid need käitumised ongi tekkinud vastavalt sellele, millises keskkonnas inimene elab. Kultuuriti see eetika erineb ning oleneb inimvajadustest. Väärtuste peale mõtlemine ei ole oluline, sest see, kuidas me lõpuks käitume, on tekkinud evolutsiooni käigus. -) Inimene mõtleva olendina ei ole üldse oluline, sest inimene on oma keskkonna produkt. -) Mitmekesisuse tees: Moraalsed kombed ja veendumised on erinevates kultuurides täiel määral erinevad ja inimajaloo erinevatel etappidel võime leida igasuguseid moraalseid
Psühholoogia gümnaasiumile TÜ kirjastus, 2002 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitatatakse ülesannete ehk funktsioonide järgi (taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine). Psüühika ülesanne üldisemalt on organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast, millest tulenevalt võib psühholoogiat ka teadvuse uurimiseks nimetada. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Kuigi inimene on võimeline endale aru andma ehk peegeldama ehk reflekteerima, mis toimub tema psüühikas, ei põhine ümbritseva tunnetus alati teadvustatud tegevusel: 1. Teadvusele kättesaamatud psüühilised protsessid (sügavustaju- ükskõik kui palju me ka ei pingutaks, ei saa me kunagi teadlikuks, kuidas kaugust nägemissüsteemis arvutatakse). 2. Psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud teadvuses, kuid ei vaja to...
vahendeid nimetatakse fungitsiidideks. Looduses on taimedel palju mikroseeni, milledest haigustekitajaks kujuneb sõltuvalt ilmastikuoludest, agrotehnikast, sordi omapärast jt teguritest 1-3 põhipatogeeni, moodustades haiguste kompleksi. Haiguste levik sõltub ilmastikust ja kasvatatava kultuuri sordist ja saagi tasemest, seetõttu ei ole fungitsiidide kasutamine ühesuguse mahuga, vaid varieerub aastati ja kultuuriti. Samuti on omavahel seotud ka väetiste ja fungitsiidide kasutamine - andes väetisi, ja jättes fungitsiidid kasutamata, on väetise efektiivsus ligi neljandiku võrra madalam. Eriti tuleks haiguste tõrjega arvestada kaasaegsete kõrgesaagiliste sortide puhul, mis on haigustele vastuvõtlikumad. Igal fungitsiidil on eripärasused, toimides osade mikroseente suhtes paremini kui teistele. Tavaliselt toimib kindel fungitsiid teatud haigustekitajate rühmale ehk nn. haiguste kompleksile.
Goffman keskendus väikeste, pidevalt vahetut kontakti omavate inimrühmade detailsele uurimisele, näiteks normide uurimisele nendes kollektiivides. Ta keskendus pisikestele suhtlusdetailidele, mis võisid esmapilgul tunduda ebaolulised, ent mis tegelikult struktureerivad käitumist ja käitumuslikke norme. Nii uuris Goffman näiteks zeste nagu käepigistused ja käe panemist kellegi õlale, samuti näoilme muutumist vestluse käigus. Ehkki vahetu inimeste vaheline suhtlus varieerub kultuuriti, esinevad siiski üldised ettenähtavad viisid, mis iseloomustavad suhtlust, näiteks seda, kuidas inimesed teretavad või hüvasti jätavad. Seeläbi muudab sotsiaalne suhtlus maailma üsnagi etteaimatavaks kohaks. Tema järgi on vahetu suhtlus rituaal selles mõttes, et see toimub kindlas korras (''interaction order'') sotsiaalses korrastatuses. Kui me lõhume seda korda, siis me tegelikult omal moel lõhume ühiskonda või ühiskondlikku gruppi
Vestluspartner saab kinnitust, kas räägitakse tõtt või mitte Vestluspartner saab kinnitust, milline emotsioon on kohane ja milline mitte Annab edasi signaali: "ma räägin sinule, ma loodan, et oled minuga siin" Koos zestidega väga võimas kõne toetaja "Kui sa ignoreerid mind, ma ignoreerin sind" Nn klassikalised silmside reeglid erinevad olukorrad: Publikule rääkides ei kinnistu ühele aktiivsele, teised jäävad justkui mängust välja Kultuuriti erinev silmside pikkus Valin saalist mõne(d), kellele räägin sõltuvalt ruumist Eesmärk: silmside abil kaasata vestluspartnereid, võimalikult suurt auditooriumi Klassikalised silmside vead. Põrandakoristaja (pilk maas, ebakindel, ei suhtle vestluspartneriga, küsimus kas oskus või oskamatus) Kloun (kõigile sõber, kõigile vaatan silma, kõigile tahan meeldida, nn peojuht)
Toidus olevad lõhnaained Tajutakse söögi nuusutamisel, mälumisel ja allaneelamisel. Paljud aroomid on tajutavad üksnes siis, kui toimub ensümaatiline reaktsioon toiduaine pinnal, näiteks sibula vahetul lõikamisel. Harjumine lõhnaga on eri lõhnade puhul erinev, näiteks küüslaugu lõhn-harjumine võtab aega 45 minutit. Lõhna meeldivus/ebameeldivus Tunnetatakse kultuuriti erinevalt. Üldiselt peetakse meeldivaks marjade ja puuviljade lõhna. Mõni lõhn võib olla ühel juhul meeldiv ja teises olukorras mõjuda ebameeldivalt. Näiteks isopalderjanhape on juustus meeldiv, higis eemalepeletav. Väike kogus väävliühendit piimas on hea aroomitäiendus, kuid suuremas koguses osutab lõhnaveale. Väga ebameeldiva lõhnaga on roiskunud kala ja liha bakterite toimel
Tolerantsuse nõue: teistel ühiskondadel võivad olla teised väärtused. Tolerantsus on absoluutse väärtus, mille austamist tuleb nõuda ka teistelt ühiskondadelt. Eetiline absolutism · Mõned väärtused on absoluutsed, need on põhilised ja universaalsed. · Meie ühiskond on need abs. väärtused avastanud ja ehitanud neile üles oma pol. Süsteemi. · Kui teistel ühiskondadel on teised väärtused, siis nad eksivad. Kas moraalireeglid erinevad ikka kultuuriti? Asi võibolla mitte erinevates väärtustes vaid erinevates uskumustes ja võimalustes. Inimloomus on universaalne, sest see on suhteliselt sarnane olemuslikes aspektides, kuna inimestel sarnased vajadused ja huvid. Ka kultuuridel palju ühiseid väärtusi: Hoolitsetakse laste eest, taunitakse valetamist, peetakse lubadusi. Universaalsesse moraali kuulub: ära tapa süütuid, ära põhjusta kannatusi, ära varasta-valeta,
Kultuur määrab suuresti konteksti ning mõjub ka koodi tasandil. Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes. Mõiste tähistab ka paljusid teisi referente, mis on prototüübist kaugemal (tibu, jaanalind) Ühe kultuuri sees erinevad prototüübid inimeseti, kuid suuremad erinevused on kultuuride vahel. Nn prototüüpne lind eri inimestel erinev, eri kultuurides eriti. Seega sõnade sõnastikuvastete tähendus kultuuriti erinev (see kehtib mingil määral peaaegu kõigi sõnastikuvastete kohta!) Näiteks inglise "fantastic" ja eesti "fantastiline" tähenduses "suurepärane": iseäranis ameerika inglise keeles "fantastic" väga sage, tihti kasutatavate sõnade tähendus konventsionaliseerub, "banaliseerub", tugevus/mõju väheneb. Prototüüpne "abielu" kultuuriti erinev (konnotatsiooniline e. väärtustähendus). Sõnade assotsiatsioonitehnika abil saadud tulemused:
oranzi, uuringud on tõestanud, et need tõmbavad tähelepanu ja panevad kiiremalt tegutsema. Otsuse tegemisel värvi valikul võta kindlasti arvesse oma sihtgruppi. Mehed, naised ja erinevad demograafiad on erinevad. Hea mõte on katsetada kampaanias sama sisu erineva värvikombinatsiooniga ning vaadata, milline värv toob paremaid tulemusi. Autotootjad investeerivad miljoneid dollareid värvide uurimisse. Värvide tähendused erinevad kultuuriti ja muutuvad ka aja möödudes. Kui rohelist värvi seostati varem rohkem rahulikkusega ja stabiilsusega, siis nüüd on meie peades roheline kui loodussõbralikkuse sümbol. Oma turundussõnumitele värve valides peaks mõtlema esmalt, et millised on sõnumiga seotud tähendused ja emotsioonid ning seejärel leida värv, mis seda sõnumit paremini esile tooks. Enamlevinud tähendused ja assotsiatsioonid: Must on väga mitmekesine. Kurjus ja kõik paha. Luksus ja peensus. Jõud.
· käed kuklal pead ennast paremaks (üleolev) · Käed puusas sõjaks suhtumine ehk läbilöögiasend (sihikindlus) · Kätlemine avatuse sümbol, kultuurides erinev · Avatud peopesa siiru, austus · Ristatud sõrmed pettumus ja soov varjata eitavat suhtumist (tugevus sõltub käte asukohast) · Näo puudutamine märk ebakindlusest, kõhklus · Silitab lõuga püüab otsusele jõuda · Ruumi kasutus suhtlemisel nurk, sobiva distantsi hoidmine, kultuuriti erinev (60-120cm) - intiimne 15-46 cm s.o. Mõtteline ruum inimese ümber millesse sisenemisest tajutakse vägivaldse sekkumisena. Soolised erinevused · naised suhtlevad lühema distantsi pealt · naised eelistavad suhtlemisel kõrvuti asendit · mehed eelistavad suhtlemisel vastastikkust asendit · naised on osavamad näoilmete tõlgendamisel ja kasutamisel · mehed puudutavad kaaslast tihedamini · naisi puududtakse sagedamini
2. Teadvustatud pädevuse puudumine 3. Teadvustatud pädevus 4. Teadvustamata pädevus 10. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). 11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harrise järgi on väljendatav tähendustransaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) ja interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid on kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega). Halliday jargi on keele funktsioonid ideatsiooniline (nagu transaktsiooniline), interpersonaalne (nagu interaktsionaalne) ning tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,kuigi"). 12. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist? (Kooporatsioonipõhimõte aitab konteksti mõjul formaliseerida
Kristlikus eetikas on põhimõte ,,silm silma vastu" ehk eesmärk on piirata omakohust ja kriitikat teiste suhtes aga enda suhtes mitte. Selle teooria järgi on inimene loomult halb. Kultuuriline relativism Kultuurilise relativismi järgi sõltub hea ja halb moraalne praktika inimvajadustest ja sotsiaalsetest tingimustest. Koht, kus inimesed elavad, paneb kultuurilise relativismi paika. Selles teoorias puudub universalalne ,,peaks", mis on kultuuriti erinev. Moraalsed kombed om kultuuriti täiesti erinevad ja ka inimajaloos on need täiesti erinevad. Moraalid muutuvad ajas. Kõik moraalinormid ei ole nii suhtelised. On olemas sarnaseid reegleid, aga need avalduvad eri nurkade alt. Teatud tabud on igas kultuuris samad. Näiteks mõrv on mis tahes kultuuris vale, aga vaieldav on põhjus. Kõikides kultuurides on intsest ehk verepilastus keelatud. Kõikjal on eraomand
7. küsimus Lausungi ,,Siin on palav" võimalikud kõneleja-tähendused: · ,,Tee aken lahti!" · ,,Ma tahan karastuskooki!" · ,,Keera kütet vähemaks!" · ,,Milleks kütet raisata?" 8. küsimus Keele funktsioonid Harrise järgi Väljendatav tähendus on · transaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) · interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega) Keele funktsioonid Halliday järgi · Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline) · Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) (ka faatiline funktsioon) · Tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt "kuigi") 9. küsimus Väärtuse definitsioonid: 1. Clyde Kluckhohn (1951): · Tõekspidamised selle kohta, mida peetakse soovitavaks'
4) Interferentsiaalne mudel Reddy kirjeldab seda ,,tööriistavalmistaja" metafooriga. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennett). See on inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju. 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja (Rosch)? Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes (nt prototüüpne lind). Prototüübid on erinevad nii kultuuriti kui ka inimeseti. 5. Esitage lausungi ,,Siin on palav" võimalikke kõneleja-tähendusi (4 kuni 5). 1) Fakti nentimine (,,Siin on palav."). 2) Palve (,,Tehke aken lahti!"). 3) Etteheide (,,Miks pole aken lahti tehtud?", ,,Miks raisatakse kütet?"). 4) Imestus (,,Ma oletasin, et siis on jahe."). 6. Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt. Matthew Arnoldi) arvates kultuur ja mis on selle lähenemise probleemid? ,,Kultuur on parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud." (Arnold)
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Muistsetest aegadest saadik on inimesed andnud värvidele sümboolseid tähendusi. Hoolimata sellest, et värisümboolikas on kultuuriti tugevaid erinevusi, on see üks universaalsemaid sümbolsüsteeme. Teatavates värvides, näiteks punases on edasiviivat jõudu, ja neid loetakse eluandvateks ja ergutavateks, teised nagu sinine on tasandava loomuga ja rahustavad. Vikerkaart, milles on kogu spekter, peetakse heaks märgiks. VALGE sümboliseerib puhtust, veatust ja absoluuti. Seostub kõikides värvides enam pühadusega: ohvriloomad on sageli valged. Läänes kannab pruut valget, samas on see Aasias leinavärv. Kummitused arvatakse olevat valged,sest see värv ei varja midagi. Valge lipp tähendab allaandmist ja vaherahu, rahu üldse. MUST läänemaailmas on leina ja allmaailma värv, millel on seos ka nõidusega (must maagia). Hinduistlik hävingujumalanna Kali on must, Hiinas ...
maagia). Hinduistlik hävingujumalanna Kali on must, Hiinas tähistab must põhjakaart ja talve. Mustast poolvääriskivist gagaadist e. pigisöest valmistatud ehted olid kuninganna Victoria ajal leina märgiks. Sellise moe lõi ta tahtmatult ise, sest oma meest leinates loobus ta säravatest ehetest. Traditsioon Muistsetest aegadest saadik on inimesed andnud värvidele sümboolseid tähendusi. Hoolimata sellest, et värisümboolikas on kultuuriti tugevaid erinevusi, on see üks universaalsemaid sümbolsüsteeme. Teatavates värvides, näiteks punases on edasiviivat jõudu, ja neid loetakse eluandvateks ja ergutavateks, teised nagu sinine on tasandava loomuga ja rahustavad. Vikerkaart, milles on kogu spekter, peetakse heaks märgiks. Värvipsühholoogia(emotsioonid) Klassikaline psühholoogia väidab, et inimene tajub maailma põhiliselt 5meelega nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimise abil, kusjuures
Uurimistulemusi kokku võttes leidis Darwin, et emotsioonide näoväljendused ja vastavad füsioloogilised reaktsioonid ei sõltunud kultuurist, vaid olid pärit evolutsiooni varasemalt astmelt. Emotsioonid ja kultuur Vastupidi Darwini uurimusele on paljud antropoloogilised ja etnograafilised uurimused andnud hulgaliselt tõendusmaterjali, et nii emotsiooniväljendused kui ka inimeste emotsionaalne kogemus ja emotsioone kirjeldav sõnavara võib kultuuriti erineda. Paljude emotsiooniuurijate arvates võib iga emotsioonikomponendi juures rääkida nii universaalsetest kui ka kultuurispetsiifilistest aspektidest. Kultuur võib oluliselt mõjutada seda, millisesse kategooriasse sündmus liigitatakse ja milline hinnang talle antakse. Seda, kuivõrd on emotsioonide väljendamine reguleeritud kultuurinormide ja tavade poolt, on tõestanud Paul Ekmani ja Wallace Frieseni uurimused. Nad järeldasid, et igas kultuuris võivad
Kas domineeriva jah Integratsioon Assimilatsioon kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis? ei Eraldumine Marginaliseerumine 12. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harris: Väljendatav tähendus on transaktsiooniline (st olukordade kohta infot andev) ja interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega). Halliday: Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline), interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline)(ka faatiline funktsioon) ja tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,kuigi"). 13. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi. Kooperatiivsuspõhimõte aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb
Dom kult sideme Integratsioon Assimilatsioon hoidmine tähtis Ei ole tähtis Eraldumine Marginaliseerumine 13. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? a. Harris: i. Transaktsiooniline, annab olukordade kohta informatsiooni ii. Interaktsiooniline, peegeldab ja kujundab suhtlejate vahelisi inimsuhteid - nt viisakuse kaudu. Viisakusnormid kultuuriti väga erinevad, kaudsus ja otsesus näiteks otseselt seotud sellega. b. Halliday: i. Ideatsiooniline (ca sama, mis transaktsiooniline) ii. Interpersonaalne (ca sama, mis interaktsiooniline) iii. Tekstuaalne (keele elemendid, mis teksti kujundavad, nt. "kuigi") 14. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi. a
eriti rahustav ning lõõgastav. Nii inimese psüühika kui füüsis on lõõgastunumad, kui ruumis mängib rütmikas, neutraalne, mitte pealetükkiv, mitte liialt vali ega liialt vaikne ning soovitatavat instrumentaalne muusika. Ilma kindla tempota (atemporaalne) muusika nõrgendab inimese ajutaju ning aitab seeläbi paremini lõõgastuda. Üle kultuuride ulatuv, universaalne rütm on väidetavasti hällilauludel. Laulude tempo võib kultuuriti muutbda, kuid metronoomiline regulaarsus, monotoonsus on sarnased, nii et iga inimene võib hallilaulu lauldes magama uinutada mistahes lapse, sõltumata tema rahvusest ja kultuurilisest taustast. (A. Pehk 1996: 33-35) Harmoonia muusika elemendina mõjutab peamiselt inimese tundeelu ning emotsioone. Üldised euroopalikud tõekspidamised seoses harmooniaga on järgmised: mazoorne e. Duur.helilaadis muusika mõjub julgustavalt, jõudu andvalt, stimuleerivalt; minoorne e. Moll-helilaadis muusika
Üldistades võib öelda, et nagu sinine on meeste värv, siis roosa on naiste värv. o Kuldne on nagu nimigi ütleb, rikkust ja prestiizi sümboliseeriv. Seda on parem kasutada mingis kampaanias kui põhivärvina selle erksuse tõttu. o Hõbedane on samuti prestiizne, aga ka tõsine ja külm. (http://internetmarketing.ee/sildid/muugipsuhholoogia/) Värvide tähendused erinevad kultuuriti ja muutuvad aja möödudes. Kui rohelist värvi nagu öeldud seostati varem rohkem rahulikkusega ja stabiilsusega, siis nüüd on meie peades roheline kui loodussõbralikkuse sümbol. Oma nn müügi värve valides tueks esmalt mõelda, et mis on müügi sõnumiga seotud tähendused ja emotsioonid ning siis püüa leida värv, mis seda sõnumit paremini esile tooks. Võtame näiteks järgmised logod/sümbolid: 1) Tartu Ülikooli Kliiikumi logo: 2) Selveri logo ja Selveri Tibu
kaasa haigusi ja eelistused jne. toidu kiiritamine. kättesaadavus. erinevaid probleeme. Resoranide miljöö. Turavlise Kuulmise, haistmise, Intellektikahjustusega Kultuuriti on Tänavavalgustuse, Saastamise keskkonna kompimise, inimesed ei oska riske turavlisuse mõiste maanteedee jm. vältimine (vesi, säilitamine kuulmise, nägemise ise hästi hinnata, erinev. Ka rikaste ja inimeste veeteed, õhk, teravus. Nende vajavad teiste abi. vaeste vahel esineb maksudest. müra.)
vabamalt kui monokroonses kultuuris. Ajagraafiku järgimisest tähtsam on suhelda inimesega niikaua, kui olukord nõuab, aega ei seata kunagi esiplaanile. Monokroonilises kultuuris näitab aga ajagraafikust kinnipidamine viisakust teiste suhtes, ,,kes ei pea minu järel ootama". Ruumikäitumine Ruumikäitumise all kuuluvad erinevused nii tervitamises, mugavas suhtluskauguses kui kontaktsust. Suhtluskaugus võib kultuuriti palju erineda - puudutamine, mis nt Eesti kultuuris kuulub reeglina vaid intiimse suhtluse juurde võib mõnes teises kultuuris olla osa sotsiaalsest suhtlusest. Vastupidisel juhul võidakse arvata, et vestluspartner näitab oma võimu, hoolimatust või külmust ning tuntakse end solvatuna. Vähekontaktsetes kultuurides pole eraldatuse loomiseks alati vaja omaette füüsilist ruumi, piisab võimalusest vältida kontakti ,,oma privaatsuse hoidmiseks tehakse nägu nagu teist ei märgata".
Süda hakkab peksma ja pulss läheb kiireks Hingamine kiireneb või aeglustub erutused või muu asja tõttu o Suu kuivab o Raskustunne maos o Pissihäda või kõhulahtisus o Pisarad ja higistamine · Polügraaf ehk valedetektor- Põhineb nendel asjaoludel, mida inimene ei saa muuta (hingamise kiirenemine, pulsi kiirenemine jne) Emotsionaalne seisund · Pikaajalisem asi · Kultuuriti on see erinev, kuidas enda emotsioone väljendatakse · Mehed ei nuta nii palju kui naised · Venelased on emotsionaalsemad kui eestlased o Nt sünnitusel karjusid venelased:" Stalin pomogi!" 1. Meeleolu a. Pikaajalisem emotsionaalsem seisund b. Sõltub olukorrast ja tähtsamatest sündmustest c. Kui midagi on halvasti, siis ei tunta ennast õnnelikult d. Mõnedel on kalduvus positiivsele mõtlemisele 2. Afekt a
(mis ühele palav, see võib teisele külm olla), Toimub nn kontekstuaalse rikastamise tulemusena. Jõutakse lause tähenduseni lausega väljendatud väiteni. 7. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi. Harris: Väljendatav tähendus: 1)transaktsiooniline st olukordade kohta informatsiooni andev 2)interaktsiooniline st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid on kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihdelat seotud viisakusega Halliday: 1)ideatsiooniline- ligikaudu sama, mis transaktsiooniline 2)interpersonaalne- ligikaudu sama, mis interaktsiooniline 3)tekstuaalne- need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,Kuigi" 8. Mis on väärtused (vrdl Clyde Kluckhohni, Talcott Parsonsi ja Geert Hofstede definitsioone)? Clyde Kluckhohn: väärtused kui tõekspidamised selle kohta, mida peetakse soovitatavaks.
x Ootused ja kultuur. Inimestel, kes omavahel suhtlevad, kujunevad välja ootused teineteise käitumise suhtes, seejuures ei tähenda see vaid seda, et partneri käitumist suudetakse ette aimata, vaid ka kujundatakse välja eelistused, kuidas vastaspool teatud olukorras käituma peaks. x Võrgud. Sotsiaalne võrk on inimsuhete kogum, mille raames vahetatakse tundeid ning aidatakse üksteist. Sotsiaalsed võrgud erinevad kultuuriti. nende tähtsus seisneb võrgust saadava info hulgas ning võrgu liikmetele osutatavas abis. Mõlemad on äris olulise tähtsusega, nt on mõnes kultuuris mitteformaalsete suhete vahendusel toimuv äri isegi olulisem. x Mina. Eristatakse individuaalset mina ja kollektivistliku mina. Kollektivistlikust minast lähtuvad suhtlemismeetodid, konformism (kalduvus käituda nagu kõik teised), koostöö ja traditsioon, staatus ning hierarhia hindamine. x Kultuuriidentiteet
tähtis Dom kult sideme Integratsioon Assimilatsioon hoidmine tähtis Ei ole tähtis Eraldumine Marginaliseerumine 11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harris: 1)Transaktsiooniline, annab olukordade kohta informatsiooni 2)Interaktsiooniline, peegeldab ja kujundab suhtlejate vahelisi inimsuhteid - nt viisakuse kaudu. Viisakusnormid kultuuriti väga erinevad, kaudsus ja otsesus näiteks otseselt seotud sellega. Halliday: 1)Ideatsiooniline (ca sama, mis transaktsiooniline) 2)Interpersonaalne (ca sama, mis interaktsiooniline) 3)Tekstuaalne (keele elemendid, mis teksti kujundavad, nt. "kuigi") 12. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? 1)Kuidas seletada Grice'i põhimõtte mittejärgimist? 2)Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes? 13. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman)
11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Hallyday Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline) Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) (ka faatiline funktsioon) Tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt "kuigi") Harris: väljendatav tähendus on transaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega) Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes? Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsus-põhimõtte mittejärgimist? 12. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) "Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public self- image)
protsessis osalevad? Milliseid komponente mõjutab kultuur kõige enam? · Emotsioone põhjustavad stiimulid ja sündmused. (iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või stiimul) · Sündmuste kodeerimine erisuguse tähendusega kategooriad · Hinnang sh heaolu ja toimetulek · Füsioloogiline reaktsioon · Tegutsemisvalmidus erinevad käitumistendetsid. · Emotsioonide avaldumine · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine Kultuuriti võib erineda : sündmuste kategoriseerimine ja väljendusreeglid. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Eksperimendid inimestega Näoväljenduste uurimine Psühhofarmakonide toime uurimine Käitumistestid 3. Mida tähendab mõiste ,,põhiemotsioon"? Millised on põhiemotsioonide tunnused? Nimetage Ekmani põhiemotsioonid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
