3. Permissive parenting (minnalaskev). See tüpoloogia on klt spetsiifiline, sest 1. Paljudes aasia klt-ides erinevad kasvatusstiilid sõltuvalt lapse arengustaadiumist; 2. hoolivust näidatakse erinevates klt-ides erinevalt; 3. autoritaarne kasvatusstiil ei hõlma endas „the role of training“ arusaama. Vanem on küll nõudlik, aga õpetab ka oma eeskujuga. Üldiselt on leitud, et: - Range ja kontrolliva kasvatusstiili tõhusus varieerub kultuuriti; - Autoritaarne (authoritarian) kasvatusstiil on seotud pigem kehvema psühholoogilise kohanemisvõimega (maladjustment); - Väga kontrollivate vanemate lapsed on vähem õnnelikud. Trade-off between happiness and achievment. Suhtlus vanematega. Lapse perspektiivi tunnistamine (independent agents) vs juhtimine vanemliku eeskuju abil (relational beings). Ma olen selline vs ma kuulun sinna ehk individualistlik/kollektivistlik.
VÄÄRTUSED Maarja Janson Väärtus on midagi, mis paneb inimesi tegutsema Kui miski on väärtuslik, tähendab, et seda tuleks omada, austada või selle poole püüelda. Pidades õnne väärtuslikuks, tahame olla õnnelikud ja püüelda selle poole. Pidades väärtuslikuks loodust, väljendame ka seda oma käitumisega. Küsimused väärtuste puhul Kas kõik inimesed peavad väärtuslikeks samu asju või on kõik väärtused relatiivsed (kultuuriti erinevad)? Kas eksisteerib väärtuste hierarhia, peavad kõik inimesed ülimaks väärtuseks õnne? Kas on väärtusi, mis kaaluvad inimese õnnelikkuse üles? Väärtuste jagunemine Seesmised väärtused hüved, mida soovitakse väärtuste eneste pärast: sõprus, armastus, õnn, heaolu jne. Väärtuste jagunemine Vahendiväärtused (instrumentaalsed väärtused) aitavad kõrgema astme väärtusi saavutada: raha, tööriistad, arstirohi. Väärtuste jagunemine Segaväärtused
mis omandatakse sotsialiseerumisprotsesside käigus. 13. Sümbol- algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, millele grupp ise omistab mingi tähenduse. Suurimaks sümboliks e sümbolisüsteemiks on keel. Sümboleid vajatakse, et anda märku enda positsioonist, staatusest. Anda edasi sõnumeid oma tunnetest, emotsioonidest, hoiakutest. Võimalus oma verbaalset teksti ilmestada. 14. Mis on verbaalne mitteverbaalne suhtlemine? Kuidas võivad kultuuriti erineda? Sümbolite, zestide, vahemaa, kehahoiaku jms kasutamine. Verbaalne- sümbolid ja keel Mitteverbaalne- kehahoiakud, zestid, suhtlemise vahemaa, sugudevaheline erinevus. 15. Mis on tabu? Arusaam sellest, mis pole ühiskonnas vastuvõetav. Sotsiaalne arusaam sellest, mis on lubatud. (Nt. see, mida ühes kultuuris süüakse, võib teises kultuuris olla vastuvõetamatu. Homoabielud, ühes riigis tabu, teises vastuvõetav, lubatav.) 16
sellega seotud toimingutel. Samuti suurenes muusika olulisus ilmalikemal üritustel seda kasutati tantsuks ja pidudel saateks, muusika käis kokku ka luulega. Muusikat seostati tugevalt jumalaga, seda peeti taevalikuks ja omistati ka võlujõudu; arvati, et jumala hääl sarnaneb pillihäälega. Muusikuid austati väga ja seda, kes oskas mängida, peeti jumalaga ühenduses olevaks ning eriti tähtsaks. Ka vaaraode jaoks oli oluline muusikute lähedus. Muusikatavad erinesid kultuuriti. Näiteks armastati Egiptuses suursugust ja väärika rütmiga muusikat, mida kasutati küll peamiselt kõrgkihi ürituste ja tähtsate usuliste rituaalide jaoks; Süürias jällegi lärmakat muusikat. Babüloonias tegeleti põhiliselt muusikateooriaga ja oluline oli seaduspärasus. Põhiline osa muusikategemisel oli ka pillidel ning kuna piirkonniti erinesid pillide tegemise võimalused, tulid ka need välja erineva kõlaga.
Toetab edastatavat informatsiooni Vestluspartner saab kinnitust, kas räägitakse tõtt või mitte Vestluspartner saab kinnitust, milline emotsioon on kohane ja milline mitte Annab edasi signaali: "ma räägin sinule, ma loodan, et oled minuga siin" Koos zestidega väga võimas kõne toetaja "Kui sa ignoreerid mind, ma ignoreerin sind" Nn klassikalised silmside reeglid erinevad olukorrad: Publikule rääkides ei kinnistu ühele aktiivsele, teised jäävad justkui mängust välja Kultuuriti erinev silmside pikkus Valin saalist mõne(d), kellele räägin sõltuvalt ruumist Eesmärk: silmside abil kaasata vestluspartnereid, võimalikult suurt auditooriumi Hääl Kõige vähem muudetav komponent mitteverbaalses keeles 4 komponenti, millega saab oma kõne väga tugevasti muuta: Toon Helitugevus (Kõne) kiirus Pausid Tugevus ja kiirus sõltuvad auditooriumi suurusest; toon ja pausid edastatava sisust, emotsioonist ja meeleolust
Kust kulgeb sõnavabaduse piir? Ketlin Loob Sõnavabadus on üks inimese põhivabadustest, meil kõigil on õigus vabalt avaldada oma mõtteid, kuid kas vabadus tähendab ikka tõelist vabadust või on sellel siiski piirid. Kui jah, siis kus ja millised? Üheks sõvavabadust mõjutavaks faktoriks on väljendamisviiside ja võimaluste piirid, mis on viimastel aastakümnetel nihkunud ja seda just avardumise poole. Muutuste peamiseks tõukeallikaks on Internet. Kui möödunud sajandil said tavainimesed avalikult oma arvamusi avaldada vaid kirjade saatmise, koosolekutel väljaütlemiste teel või vahel harva ajalehe veergudel, siis tänapäeval saavad kõik vabalt kommenteerida ja arutleda erinevatel teemadel interneti vahendusel. Ka televisioonis ja raadiokanalites on mitmeid saateid, kus antakse kodanikele sõna aruteludeks, oma mõtete, tunnete ja arvamuste väljendamiseks. Oma arvamuste...
eutanaasia õige ega objektiivset tõde. vale. See on lihtsalt Tõde ja vale on vaid üldse olemas kehtivaid arvamus, mis erineb arvamus, mis erineb moraaliprintsiipe. kultuuriti. kultuuriti. A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! 2
See hõlmab kõike, mis on seotud teaduse tegemisega üldiselt. Ebaeetiliseks teadmiseks peetakse teadmist, milleni jõudmise käigus on rikutud seadust ja/või inimõigusi, Nürnbergi koodeksit, kultuuri üldiseid norme ja tõekspidamisi. Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada? See on suhteline. See sõltub ühiskonnast, kus selle teadmiseni on jõutud, saadud ja kasutatakse, sest inimeste väärtushinnangud on kultuuriti ja religiooniti erinevad. Lisaks sõltub sellest, kas teadmisega päästetakse inimelusid ning muudetakse inimeste elu täisväärtuslikumaks või hoopis vastupidi. Kõige olulisem ning tähtsam on, aga see milline on see ebaeetiline tee, mida kasutati - kui raske see rikkumine oli. Kui teadmiseni jõudmiseks rikuti reeglit, mis ei seadnud katses osalejat ohtu ega rikkunud seadust ja selle teadmisega suudetakse muuta ühiskonda paremaks, inimese elu
(USA-1973 ,,vanglaeksperiment") ÕIGUSLIK KÄITUMINE sotsiaalse käitumise alaliigina. Sotsiaalne käitumine (ja sots.suhe) sõltub ainult ühistest tähendustest, mis tekivad kommunikatsioonis. Kultuur on pidevalt muutuvate ja arenevate sotsiaalsete süsteemide atribuut, mis ei ole seotud niivõrd kommunikatsioonis kasutatavate artefaktidega, kuivõrd selle tähenduse poolega (NB! Sõnad, sümbolid, tavad). Artefaktid: nt sõnad paberil, pildid seinal, ehitised inimese loodud, kuid kultuuriti (tähenduselt, tõlgenduselt) erinevad Sotsiaalne käitumine kui sotsiaalsete normidega reguleeritud käitumine. Regulatsiooni vormid teel irratsionalismilt ratsionalismile: hirmu-põhised regulatsioonid (tabu-irrats.) uskumuse-põhised regulatsioonid (ohu allika personifitseerimine-irrats. ja rats. (samaan, nõid, preester) kogemuse-põhised regulatsioonid (tava-irrats. ja rats.) ratsionaalse väärtustamise põhised regulatsioonid (NORMID) (moraal
Väljavõte õpikust: ARMASTUSEST TAMILI PEREKONNAS Margaret Trawik'i uurimusest ... Armastuse uurimine Ayya peres oli keeruline. Armastust peeti väga loomulikuks, aga see pidi jääma varjatuks. Õpikus on väga hea ülevaade traditsioonilistest arvamustest, nende kujunemistest, ka nende algatajatest. Kuid eraldi kastikestes on välja toodud ka erandeid. Näiteks eelnevas näites on seletatud, et traditsiooniline mõistetavus armastusest on erinev kultuuriti (eriti vähemusgruppide vaated). Üleüldiselt on inimeseõpetusega seonduv kultuuriti väga kõikuv. Seda kannab õpik ka kõikides peatükkides kenasti edasi ja peamiselt näidete abil. Väärtuste edastamine noortele on väga tähtis, sest neil on need alles kujunemas. Näide 8 Kui õpetükk on läbitud, peaks lugejal olema tekkinud mingisugune ettekujutus ja üldistus teemast. Õnneks pakub see õpik iga peatüki lõpus kokkuvõtet, et õpilane saaks olla kindel,
Näiteks elab ta ilusas majas, sõidab kalli autoga, käib pidevalt reisidel ja elab muidu jõukalt. Kas aga hea elu võrdub tingimata rahalise rikkusega? Või mida väljend hea elu üldse tähendab? Objektivistlik hea elu teooria näiteks põhineb antropoloogilisel väitel, et kõigile inimestele on omased universaalsed põhivajadused (toit, peavari, tervis, kindlustunne, sõprus ja armastus, isiklik ja poliitiline autonoomia, jne), kuigi nende vajaduste rahuldamise viis võib ajas, kultuuriti ja indiviiditi varieeruda. (Sutrop) Usun, et nimetatud põhivajaduste rahuldatus mängib hea elu tähenduses üsna suurt rolli. Kui üks neist vajadustest rahuldamata on, siis üldjuhul inimene ei tunne, et ta elaks head elu. Kuigi alati leidub erandeid. Mõni saab võib-olla ilma armastuseta suurepäraselt hakkama ja tunneb siiski, et elab head elu. Aga äkki ei ole hea elu ainult põhivajaduste rahuldatus, vaid sellel on veidi sügavam tähendus? See tähendab, et inimesel on võib-
saladuseks, millest saab teada vaid see inimene ise oma elu elades. Prantsuse modernistlik kirjanik ja filosoof Jean-Paul Sartre nimetab kõigi eksistentsialistide ühiseks jooneks olevat veendumust, et inimene on tegelikult vaid see, kelleks ta ennast ise teeb. Kui inimesel pole sündides elus omaette eesmärki, siis järelikult ei oodata uuelt inimeselt elus esialgu mitte midagi peale lihtsalt vanemate jaoks ,,nunnu olemise". Kultuuriti on lapse saamise tähendus ehk see, mida lapselt suurena oodatakse, samuti erinev. Funktsioon on inimesel vaid selle mõiste kõige väiksemas tähenduses oma lähedaste jaoks. Sama on vastutusega. Noor inimene ei olegi võimeline vastutama teda aitavad selles ülesandes tema vanemad. Täiskasvanu aga peab vastutama ainult oma tegude ees. Maailm ei oota inimeselt midagi, ega ei määra ka tema elusaatust. See on inimese enese kujundada. Inimene sünnib oma olemuselt vabana
Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflikte ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale. Kuid, kas me jälgime alati reegleid? Oma väärtustes ja eetikas on sotsiaaltöö alati ühiskonna- ja kultuurikeskne, st. üksik töötaja ei ole oma otsustes vaba, vaid lähtub selles ühiskonnas omaks võetud väärtustest ning sotsiaalpoliitikaga määratletud prioriteetidest. Kuigi väärtused pole püsivad, nad muutuvad nii ajas kui kultuuriti, on sotsiaaltööle omased siiski üsna selgelt väljendatud üldised väärtuspõhimõtted, mille täpse sõnastusega sotsiaaltöötajad teiste elukutsete esindajate seas on silma paistnud. See on sotsiaaltöö ja distsipliini iseloomulik joon. Sotsiaaltööd tehakse olukordades, kus inidiviidide ja erinevate rühmade huvid vastuollu satuvad. Sotsiaaltöös tuleb teha otsuseid sünnist ja surmani, tuleb valida indiviidi või grupi huvide vahel.
Toetab edastatavat informatsiooni Vestluspartner saab kinnitust, kas räägitakse tõtt või mitte Vestluspartner saab kinnitust, milline emotsioon on kohane ja milline mitte Annab edasi signaali: "ma räägin sinule, ma loodan, et oled minuga siin" Koos zestidega väga võimas kõne toetaja "Kui sa ignoreerid mind, ma ignoreerin sind" Nn klassikalised silmside reeglid erinevad olukorrad: Publikule rääkides ei kinnistu ühele aktiivsele, teised jäävad justkui mängust välja Kultuuriti erinev silmside pikkus Valin saalist mõne(d), kellele räägin sõltuvalt ruumist Eesmärk: silmside abil kaasata vestluspartnereid, võimalikult suurt auditooriumi Näide ka verbaalsest suhtlemisest: Hääl 4 kompnenti millega saab oma kõne väga tugevasti muuta: Toon Helitugevus (Kõne) kiirus Pausid Tugevus ja kiirus sõltuvad auditooriumi suurusest; toon ja pausid edastatava sisust, emotsioonist ja meeleolust Zargooni kasutamine
füsioloogilised muutused · Emotsioon tekib iseloomulike ja eriliste eelnevate sündmuste tulemusena · Emotsiooniga kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel · Emotsiooni kiire teke · Lühiajaline kestus · Emotsiooniga kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt · Emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata Emotsioonid ja kultuur · Nii emotsiooniväljendused kui inimeste emotsionaalne kogemus ja emotsioone kirjeldav sõnavara võib kultuuriti erineda · Inimestes kutsuvad emotsioone tavaliselt esile head ja halvad uudised, suhted teiste inimestega, sünd ja surm jne olenemata kultuurikontekstist · Kultuur võib oluliselt mõjutada, millisesse kategooriasse sündmus liigitatakse ja milline hinnang talle antakse · Emotsioonide väljendamisel erinevates kultuurides erinevad reeglid (ameeriklased vs jaapanlased) 7 põhiemotsiooni · Analüüsige ühe · Kas ja millised
kui ka mõnes maakohas teiselpool maakera. Katastroofidele reageerimise tegevus eeldab kiirust, kulusid ja täpsust, võttes arvesse kauba liiki ja kogust. [3] Martin Christopher ja Peter Tatham on öelnud, et humanitaarlogistikas kultuurilised arusaamatused vajaduste rahuldamiseks võivad tähendada nii õnnestunud kui ka ebaõnnestunud 1 päästeoperatsioone. Kultuuriti vääritimõistmist on lõputult palju. Kultuurilisi parameetreid kasutatakse ka humanitaarabi andmise efektiivsuse mõõtmiseks. Omaalgatus ühes kultuuris on näiteks vastuhakk (allumatus) teises. See mida liigitatakse seadusliku kaubanduse alla ühes kultuuris, võib näiteks teises kultuuris vaadelda kui reetmist moraalsete põhimõtetega. Samuti laastab korruptsioon abi jaotamist. Abivajajad, kellel on olnud varasemaid kogemusi
sajandist on viiteid levinud polügaamiale Perekonna ülesanded Perekonna mõiste ei ole täpselt määratletud. Tavatähenduses moodustavad perekonna abielupooled ja nende järglased. Samas loetakse tänapäeval perekonnaks : tuumpere, laiendatud perekond, üksikvanemapere, uuspere, lasteta abielupaar, ... Perekonda on peetud sotsiaalsetest rühmadest kõige tähtsamaks. See tuleneb osalt tema ülesannetest ja osalt mõjust tema liikmetele. Perekonna struktuur võib olla kultuuriti väga erinev, kuid ülesanded on kõikjal küllaltki sarnased. Perekonna ülesanded: o Soo jätkamine o Seksuaalfunktsioon o Majanduslik funktsioon o Tööjaotus o Laste kasvatamine o Sotsialiseerimisfunktsioon o Hoolitsus o Hariv/kultuuriline o Turvalisuse pakkumine Üksikisikule on perekond eluliselt tähtis. Perekonna tähendus ja sisu muutuvad elu jooksul olenevalt tema vanusest
· Sotsialiseerumine ja kultuurierinevused · Hariduse mõju eneseteadvusele Inimsuhete ajalooline kontekst: kokkuvõte · Inimene ajalooliselt rühmaloom, rühmades kujunevad suhtemustrid, mida taastoodetakse sotsialiseerumise käigus. · Ajaloos mustrid muutunud suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes. · Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda, abielunaise roll, lapse karistamine ... · Avatud maailmas kultuurierinevused põrkuvad. Sallivus kui keskne ellujäämisküsimus. Sotsiaalpsühholoogia aitab?
57. E.Lenneberg(1921-1975)-Kriitiline period 58. E.Thorndike(1874-1949)-Efekti/tagajärje seadus 59. Ivan Pavlov(1849-1936) 60. Egas Moniz(1936)-patsiendi aju sagarate läbilõikamine 61. S.Freud ,,Unenägude tõlgendus" (1900) 62. E.Tulving (1970) 3 Mälusüsteemi eristamine (Mälu) 63. Herman Ebbinghaus- Unustamise kõver(psüh. On lühike ajalugu.....) 64. Jaak Panksepp (psühhobioloogia,emotsioonid) 65. Jüri Allik (Taju ja isiksusepsüh.) 66. P.Tulviste (kultuuriti võrdlev psüh.) 67. Wilhelm Wundt (1832-1920) 1879-Leipzigis 1-ne eksperementaalpsüh. lab. 68. E.Kraepelin(1856-1926) kaasaegse vaimuhaiguste käsitluse looja. 69. Platon (427-347ekr) keha ja vaim on teineteisest eraldiseisvad 70. Aristotel(384-322ekr) hing ei saa olla kehast sõltumatu. 71. Hippokrates(460-370ekr) arstiteaduse isa,kehamahlade teooria 72. Galenos (129-199) 73. Galileo Galilei (1564-1642) 74. Rene Descartes(1596-1650) 75. I.Kant (1724-1804)
kõvadust ja värvitooni. Puhta väärismetalli hulk sulamis ja ka kallite lisandite (näiteks pallaadium) lisamine mõjutab toote hinda. Tavapäraste, kulda, hõbedat ja vaske sisaldavate kullasulamite värvitoon moodustab katkematu jada määrdunudvalgest vasepunaseni. Vase koguse suurendamisel saadakse punasemat, hõbeda lisamisel aga helekollasemat kulda. See, missugust kollase kulla värvitooni ühel või teisel maal eelistatakse, erineb kultuuriti väga palju. Eestis ja Soomes eelistatakse punakamat kollast kulda kui Lõuna-Euroopas. Kulla värvitoone käsitleb põhjalikumalt rahvusvaheline standard ISO 8654. Valget kulda saadakse puhtale kullale spetsiaalse vaske, hõbedat ja pallaadiumi või niklit sisaldava sulami lisamisel. Niklit sisaldava valge kulla kasutamine on siiski kadumas nikli tugeva allergilise mõju tõttu. Hõbedasulamites on lisandiks vask. Ehteid valmistatakse peamiselt 925-hõbedast. Seda
· eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. · lahtutakse jäigast ootusmudelist · psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes · keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale · omaenda esinemise ettevalmistamine Suhtlustsoonid Suhtlustsoonid on jagatud neljaks: 1) intiimne tsoon; 2) personaalne tsoon; 3) sotsiaalne tsoon; 4) avalik tsoon. Nende nelja tsooni suurus erineb kultuuriti ja ka sugupooleti. Eneseanalüüs Milline suhtleja ma olen eitava, kaitsva, näitava, teostava või endaga kokkuleppiva suhtlusstiiliga? Ennast kõrvalt vaadelda ja analüüsida on üsna keeruline, kuna pigem näed asju natuke roosamana kui tegelikkus. Minu arvamus on, et olen kasutanud kõiki stiile sõltuvalt olukorrast ning vestluspartneri(te)st. Siiski pean ennast pigem avatud suhtlejaks. Olen alati avatud uutele ideedele ja nii mitmetki teemad on minu jaoks paeluvad pigem kuulajana
* On väga mugav, sest ütleb alati ka seda, miks keegi ei saa ega pea teiste asjadesse sekkuma. * Asjadele lähenetakse ,,peaks" vaatenurgast. * Kultuuriline relativism: -) Antropoloog William Graham Sumner on märkinud, et see mida peame heaks ja halvaks ei tulene sellest, kas miski oleks seda, vaid, et kultuurid vastavalt keskkonnale on hakanud kuidagi käituma ja hiljem on sellele antud hinnang, kuid need käitumised ongi tekkinud vastavalt sellele, millises keskkonnas inimene elab. Kultuuriti see eetika erineb ning oleneb inimvajadustest. Väärtuste peale mõtlemine ei ole oluline, sest see, kuidas me lõpuks käitume, on tekkinud evolutsiooni käigus. -) Inimene mõtleva olendina ei ole üldse oluline, sest inimene on oma keskkonna produkt. -) Mitmekesisuse tees: Moraalsed kombed ja veendumised on erinevates kultuurides täiel määral erinevad ja inimajaloo erinevatel etappidel võime leida igasuguseid moraalseid
enamik tänapäeva psühholooge. 1.5 Psüühika ja kultuur Juri Lotmani(1922-1993) kultuuri määratlus: kultuur on kõik see, mida ühiskonnas ühest põlvkonnast teise mittepärilikul viisil edasi antakse. Antud määratluse järgi pole inimene ainus, kel kultuur on. Ka laululinnud õpivad teineteiselt linnulaulu kohaliku ,,murraku" paigas, kus nad üles kasvavad. Inimahvidel on õpitud käitumisviise kümneid (Aafrika eri paikade simpansid erinevad teineteisest lausa kultuuriti). Inimesed on ainsad, kel on keerukas märkide süsteem, mis on peamine kultuuritraditsiooni edasikandja- keel (kuid ka targemad ahvid suudavad ära õppida erinevaid märke ja kogunu sadu viipekeele märki, mida nad ka kasutada oskavad). Keele ja märkide abil kujundab inimene ümber oma mälu,mõtlemis kui ka psüühilised funktsioonid. On teada juhtumeid, kus inimlapsed on üles kasvanud ilma inimkeelt kasutamata ning see on jätnud tugeva jälje nende
vahendeid nimetatakse fungitsiidideks. Looduses on taimedel palju mikroseeni, milledest haigustekitajaks kujuneb sõltuvalt ilmastikuoludest, agrotehnikast, sordi omapärast jt teguritest 1-3 põhipatogeeni, moodustades haiguste kompleksi. Haiguste levik sõltub ilmastikust ja kasvatatava kultuuri sordist ja saagi tasemest, seetõttu ei ole fungitsiidide kasutamine ühesuguse mahuga, vaid varieerub aastati ja kultuuriti. Samuti on omavahel seotud ka väetiste ja fungitsiidide kasutamine - andes väetisi, ja jättes fungitsiidid kasutamata, on väetise efektiivsus ligi neljandiku võrra madalam. Eriti tuleks haiguste tõrjega arvestada kaasaegsete kõrgesaagiliste sortide puhul, mis on haigustele vastuvõtlikumad. Igal fungitsiidil on eripärasused, toimides osade mikroseente suhtes paremini kui teistele. Tavaliselt toimib kindel fungitsiid teatud haigustekitajate rühmale ehk nn. haiguste kompleksile.
Goffman keskendus väikeste, pidevalt vahetut kontakti omavate inimrühmade detailsele uurimisele, näiteks normide uurimisele nendes kollektiivides. Ta keskendus pisikestele suhtlusdetailidele, mis võisid esmapilgul tunduda ebaolulised, ent mis tegelikult struktureerivad käitumist ja käitumuslikke norme. Nii uuris Goffman näiteks zeste nagu käepigistused ja käe panemist kellegi õlale, samuti näoilme muutumist vestluse käigus. Ehkki vahetu inimeste vaheline suhtlus varieerub kultuuriti, esinevad siiski üldised ettenähtavad viisid, mis iseloomustavad suhtlust, näiteks seda, kuidas inimesed teretavad või hüvasti jätavad. Seeläbi muudab sotsiaalne suhtlus maailma üsnagi etteaimatavaks kohaks. Tema järgi on vahetu suhtlus rituaal selles mõttes, et see toimub kindlas korras (''interaction order'') sotsiaalses korrastatuses. Kui me lõhume seda korda, siis me tegelikult omal moel lõhume ühiskonda või ühiskondlikku gruppi
Vestluspartner saab kinnitust, kas räägitakse tõtt või mitte Vestluspartner saab kinnitust, milline emotsioon on kohane ja milline mitte Annab edasi signaali: "ma räägin sinule, ma loodan, et oled minuga siin" Koos zestidega väga võimas kõne toetaja "Kui sa ignoreerid mind, ma ignoreerin sind" Nn klassikalised silmside reeglid erinevad olukorrad: Publikule rääkides ei kinnistu ühele aktiivsele, teised jäävad justkui mängust välja Kultuuriti erinev silmside pikkus Valin saalist mõne(d), kellele räägin sõltuvalt ruumist Eesmärk: silmside abil kaasata vestluspartnereid, võimalikult suurt auditooriumi Klassikalised silmside vead. Põrandakoristaja (pilk maas, ebakindel, ei suhtle vestluspartneriga, küsimus kas oskus või oskamatus) Kloun (kõigile sõber, kõigile vaatan silma, kõigile tahan meeldida, nn peojuht)
Toidus olevad lõhnaained Tajutakse söögi nuusutamisel, mälumisel ja allaneelamisel. Paljud aroomid on tajutavad üksnes siis, kui toimub ensümaatiline reaktsioon toiduaine pinnal, näiteks sibula vahetul lõikamisel. Harjumine lõhnaga on eri lõhnade puhul erinev, näiteks küüslaugu lõhn-harjumine võtab aega 45 minutit. Lõhna meeldivus/ebameeldivus Tunnetatakse kultuuriti erinevalt. Üldiselt peetakse meeldivaks marjade ja puuviljade lõhna. Mõni lõhn võib olla ühel juhul meeldiv ja teises olukorras mõjuda ebameeldivalt. Näiteks isopalderjanhape on juustus meeldiv, higis eemalepeletav. Väike kogus väävliühendit piimas on hea aroomitäiendus, kuid suuremas koguses osutab lõhnaveale. Väga ebameeldiva lõhnaga on roiskunud kala ja liha bakterite toimel
Nad pole absoluutsed, loomulikud, neid võib muuta. Moraalireeglid omandatakse kasvatuse käigus ning on kultuuri osa. Eetikas pole universaalset tõde. Tolerantsus teiste moraalipraktikate suhtes. Relativismist tuleneb, et meie enda ühiskonna moraalikoodeksil pole erilist staatust, ega ole parem või halvem vaid üks paljudest. Relativismi argument: hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. Seepärast pole see õige ega vale vaid arvamus, mis erineb ühiskonniti/kultuuriti. Eri kultuuridel erinevad moraalinormid ning seega pole objektiivset tõde. On vaid arvamused, mis erinevad. Loogiliselt järeldus ei tulene eeldusest. Kui eeldus on õige, võib järeldus olla ikkagi vale. Eeldus puudutab seda, mida inimesed usuvad. Järeldus puudutab seda, mis tegelikult on. Teesid · Erinevuse tees: see, mida peetakse moraalselt õigeks, erineb ühiskonniti. · Sõltuvuse tees: Kõik moraaliprintsiibid saavad oma kehtivuse kultuuri heakskiidust.
Metafoor on generatiivne, sest võimaldab luua samal võrdlusalusel uusi, aga samas mõistetavaid väljendeid ("aeg on ammendatud/läbi/otsas", "mitu tundi tuulde visatud", "aega laialt käes/raha laialt käes"). Metafoor on generatiivne ka teises mõttes: lähtevaldkonna seosed ja omadused kantakse üle sihtvaldkonnale, mõnikord õigustatult (muidu metafoor ei toimiks), mõnikord mitte. Nt aega pole tegelikult võimalik säästa samal viisil kui raha. Generatiivsed metafoorid ühtlasi keeleti/kultuuriti erinevad (ingl. "spend time" eesti "aega veetma" st mitte tingimata "kulutama"). Aega saab samas võrrelda ka nt teega (minevik taga, tulevik ees) või nt punktiga, kus punkt on olevik (polükroonsetes kultuurides). Aeg ka jõgi ("aeg voolab"). Oluline: abstraktseid/keerulisi asju metafoorideta/mudeliteta mõista võimatu. Siit ka generatiivse metafoori nimetamine kontseptuaalseks metafooriks. Isegi füüsika mõisted
oranzi, uuringud on tõestanud, et need tõmbavad tähelepanu ja panevad kiiremalt tegutsema. Otsuse tegemisel värvi valikul võta kindlasti arvesse oma sihtgruppi. Mehed, naised ja erinevad demograafiad on erinevad. Hea mõte on katsetada kampaanias sama sisu erineva värvikombinatsiooniga ning vaadata, milline värv toob paremaid tulemusi. Autotootjad investeerivad miljoneid dollareid värvide uurimisse. Värvide tähendused erinevad kultuuriti ja muutuvad ka aja möödudes. Kui rohelist värvi seostati varem rohkem rahulikkusega ja stabiilsusega, siis nüüd on meie peades roheline kui loodussõbralikkuse sümbol. Oma turundussõnumitele värve valides peaks mõtlema esmalt, et millised on sõnumiga seotud tähendused ja emotsioonid ning seejärel leida värv, mis seda sõnumit paremini esile tooks. Enamlevinud tähendused ja assotsiatsioonid: Must on väga mitmekesine. Kurjus ja kõik paha. Luksus ja peensus. Jõud.
· käed kuklal pead ennast paremaks (üleolev) · Käed puusas sõjaks suhtumine ehk läbilöögiasend (sihikindlus) · Kätlemine avatuse sümbol, kultuurides erinev · Avatud peopesa siiru, austus · Ristatud sõrmed pettumus ja soov varjata eitavat suhtumist (tugevus sõltub käte asukohast) · Näo puudutamine märk ebakindlusest, kõhklus · Silitab lõuga püüab otsusele jõuda · Ruumi kasutus suhtlemisel nurk, sobiva distantsi hoidmine, kultuuriti erinev (60-120cm) - intiimne 15-46 cm s.o. Mõtteline ruum inimese ümber millesse sisenemisest tajutakse vägivaldse sekkumisena. Soolised erinevused · naised suhtlevad lühema distantsi pealt · naised eelistavad suhtlemisel kõrvuti asendit · mehed eelistavad suhtlemisel vastastikkust asendit · naised on osavamad näoilmete tõlgendamisel ja kasutamisel · mehed puudutavad kaaslast tihedamini · naisi puududtakse sagedamini
Teadvustatud pädevuse puudumine 3. Teadvustatud pädevus 4. Teadvustamata pädevus 10. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). 11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harrise järgi on väljendatav tähendustransaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) ja interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid on kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega). Halliday jargi on keele funktsioonid ideatsiooniline (nagu transaktsiooniline), interpersonaalne (nagu interaktsionaalne) ning tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,kuigi"). 12. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist? (Kooporatsioonipõhimõte aitab konteksti mõjul formaliseerida
Kristlikus eetikas on põhimõte ,,silm silma vastu" ehk eesmärk on piirata omakohust ja kriitikat teiste suhtes aga enda suhtes mitte. Selle teooria järgi on inimene loomult halb. Kultuuriline relativism Kultuurilise relativismi järgi sõltub hea ja halb moraalne praktika inimvajadustest ja sotsiaalsetest tingimustest. Koht, kus inimesed elavad, paneb kultuurilise relativismi paika. Selles teoorias puudub universalalne ,,peaks", mis on kultuuriti erinev. Moraalsed kombed om kultuuriti täiesti erinevad ja ka inimajaloos on need täiesti erinevad. Moraalid muutuvad ajas. Kõik moraalinormid ei ole nii suhtelised. On olemas sarnaseid reegleid, aga need avalduvad eri nurkade alt. Teatud tabud on igas kultuuris samad. Näiteks mõrv on mis tahes kultuuris vale, aga vaieldav on põhjus. Kõikides kultuurides on intsest ehk verepilastus keelatud. Kõikjal on eraomand
7. küsimus Lausungi ,,Siin on palav" võimalikud kõneleja-tähendused: · ,,Tee aken lahti!" · ,,Ma tahan karastuskooki!" · ,,Keera kütet vähemaks!" · ,,Milleks kütet raisata?" 8. küsimus Keele funktsioonid Harrise järgi Väljendatav tähendus on · transaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) · interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega) Keele funktsioonid Halliday järgi · Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline) · Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) (ka faatiline funktsioon) · Tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt "kuigi") 9. küsimus Väärtuse definitsioonid: 1. Clyde Kluckhohn (1951): · Tõekspidamised selle kohta, mida peetakse soovitavaks'
4) Interferentsiaalne mudel Reddy kirjeldab seda ,,tööriistavalmistaja" metafooriga. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennett). See on inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju. 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja (Rosch)? Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes (nt prototüüpne lind). Prototüübid on erinevad nii kultuuriti kui ka inimeseti. 5. Esitage lausungi ,,Siin on palav" võimalikke kõneleja-tähendusi (4 kuni 5). 1) Fakti nentimine (,,Siin on palav."). 2) Palve (,,Tehke aken lahti!"). 3) Etteheide (,,Miks pole aken lahti tehtud?", ,,Miks raisatakse kütet?"). 4) Imestus (,,Ma oletasin, et siis on jahe."). 6. Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt. Matthew Arnoldi) arvates kultuur ja mis on selle lähenemise probleemid? ,,Kultuur on parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud." (Arnold)
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Muistsetest aegadest saadik on inimesed andnud värvidele sümboolseid tähendusi. Hoolimata sellest, et värisümboolikas on kultuuriti tugevaid erinevusi, on see üks universaalsemaid sümbolsüsteeme. Teatavates värvides, näiteks punases on edasiviivat jõudu, ja neid loetakse eluandvateks ja ergutavateks, teised nagu sinine on tasandava loomuga ja rahustavad. Vikerkaart, milles on kogu spekter, peetakse heaks märgiks. VALGE sümboliseerib puhtust, veatust ja absoluuti. Seostub kõikides värvides enam pühadusega: ohvriloomad on sageli valged. Läänes kannab pruut valget, samas on see Aasias
maagia). Hinduistlik hävingujumalanna Kali on must, Hiinas tähistab must põhjakaart ja talve. Mustast poolvääriskivist gagaadist e. pigisöest valmistatud ehted olid kuninganna Victoria ajal leina märgiks. Sellise moe lõi ta tahtmatult ise, sest oma meest leinates loobus ta säravatest ehetest. Traditsioon Muistsetest aegadest saadik on inimesed andnud värvidele sümboolseid tähendusi. Hoolimata sellest, et värisümboolikas on kultuuriti tugevaid erinevusi, on see üks universaalsemaid sümbolsüsteeme. Teatavates värvides, näiteks punases on edasiviivat jõudu, ja neid loetakse eluandvateks ja ergutavateks, teised nagu sinine on tasandava loomuga ja rahustavad. Vikerkaart, milles on kogu spekter, peetakse heaks märgiks. Värvipsühholoogia(emotsioonid) Klassikaline psühholoogia väidab, et inimene tajub maailma põhiliselt 5meelega nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimise abil, kusjuures
Uurimistulemusi kokku võttes leidis Darwin, et emotsioonide näoväljendused ja vastavad füsioloogilised reaktsioonid ei sõltunud kultuurist, vaid olid pärit evolutsiooni varasemalt astmelt. Emotsioonid ja kultuur Vastupidi Darwini uurimusele on paljud antropoloogilised ja etnograafilised uurimused andnud hulgaliselt tõendusmaterjali, et nii emotsiooniväljendused kui ka inimeste emotsionaalne kogemus ja emotsioone kirjeldav sõnavara võib kultuuriti erineda. Paljude emotsiooniuurijate arvates võib iga emotsioonikomponendi juures rääkida nii universaalsetest kui ka kultuurispetsiifilistest aspektidest. Kultuur võib oluliselt mõjutada seda, millisesse kategooriasse sündmus liigitatakse ja milline hinnang talle antakse. Seda, kuivõrd on emotsioonide väljendamine reguleeritud kultuurinormide ja tavade poolt, on tõestanud Paul Ekmani ja Wallace Frieseni uurimused. Nad järeldasid, et igas kultuuris võivad
Kas domineeriva jah Integratsioon Assimilatsioon kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis? ei Eraldumine Marginaliseerumine 12. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harris: Väljendatav tähendus on transaktsiooniline (st olukordade kohta infot andev) ja interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega). Halliday: Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline), interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline)(ka faatiline funktsioon) ja tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,kuigi"). 13. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi. Kooperatiivsuspõhimõte aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb
Dom kult sideme Integratsioon Assimilatsioon hoidmine tähtis Ei ole tähtis Eraldumine Marginaliseerumine 13. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? a. Harris: i. Transaktsiooniline, annab olukordade kohta informatsiooni ii. Interaktsiooniline, peegeldab ja kujundab suhtlejate vahelisi inimsuhteid - nt viisakuse kaudu. Viisakusnormid kultuuriti väga erinevad, kaudsus ja otsesus näiteks otseselt seotud sellega. b. Halliday: i. Ideatsiooniline (ca sama, mis transaktsiooniline) ii. Interpersonaalne (ca sama, mis interaktsiooniline) iii. Tekstuaalne (keele elemendid, mis teksti kujundavad, nt. "kuigi") 14. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi. a
eriti rahustav ning lõõgastav. Nii inimese psüühika kui füüsis on lõõgastunumad, kui ruumis mängib rütmikas, neutraalne, mitte pealetükkiv, mitte liialt vali ega liialt vaikne ning soovitatavat instrumentaalne muusika. Ilma kindla tempota (atemporaalne) muusika nõrgendab inimese ajutaju ning aitab seeläbi paremini lõõgastuda. Üle kultuuride ulatuv, universaalne rütm on väidetavasti hällilauludel. Laulude tempo võib kultuuriti muutbda, kuid metronoomiline regulaarsus, monotoonsus on sarnased, nii et iga inimene võib hallilaulu lauldes magama uinutada mistahes lapse, sõltumata tema rahvusest ja kultuurilisest taustast. (A. Pehk 1996: 33-35) Harmoonia muusika elemendina mõjutab peamiselt inimese tundeelu ning emotsioone. Üldised euroopalikud tõekspidamised seoses harmooniaga on järgmised: mazoorne e. Duur.helilaadis muusika mõjub julgustavalt, jõudu andvalt, stimuleerivalt; minoorne e
Üldistades võib öelda, et nagu sinine on meeste värv, siis roosa on naiste värv. o Kuldne on nagu nimigi ütleb, rikkust ja prestiizi sümboliseeriv. Seda on parem kasutada mingis kampaanias kui põhivärvina selle erksuse tõttu. o Hõbedane on samuti prestiizne, aga ka tõsine ja külm. (http://internetmarketing.ee/sildid/muugipsuhholoogia/) Värvide tähendused erinevad kultuuriti ja muutuvad aja möödudes. Kui rohelist värvi nagu öeldud seostati varem rohkem rahulikkusega ja stabiilsusega, siis nüüd on meie peades roheline kui loodussõbralikkuse sümbol. Oma nn müügi värve valides tueks esmalt mõelda, et mis on müügi sõnumiga seotud tähendused ja emotsioonid ning siis püüa leida värv, mis seda sõnumit paremini esile tooks. Võtame näiteks järgmised logod/sümbolid: 1) Tartu Ülikooli Kliiikumi logo: 2) Selveri logo ja Selveri Tibu
kaasa haigusi ja eelistused jne. toidu kiiritamine. kättesaadavus. erinevaid probleeme. Resoranide miljöö. Turavlise Kuulmise, haistmise, Intellektikahjustusega Kultuuriti on Tänavavalgustuse, Saastamise keskkonna kompimise, inimesed ei oska riske turavlisuse mõiste maanteedee jm. vältimine (vesi, säilitamine kuulmise, nägemise ise hästi hinnata, erinev. Ka rikaste ja inimeste veeteed, õhk, teravus. Nende vajavad teiste abi. vaeste vahel esineb maksudest. müra.)
vabamalt kui monokroonses kultuuris. Ajagraafiku järgimisest tähtsam on suhelda inimesega niikaua, kui olukord nõuab, aega ei seata kunagi esiplaanile. Monokroonilises kultuuris näitab aga ajagraafikust kinnipidamine viisakust teiste suhtes, ,,kes ei pea minu järel ootama". Ruumikäitumine Ruumikäitumise all kuuluvad erinevused nii tervitamises, mugavas suhtluskauguses kui kontaktsust. Suhtluskaugus võib kultuuriti palju erineda - puudutamine, mis nt Eesti kultuuris kuulub reeglina vaid intiimse suhtluse juurde võib mõnes teises kultuuris olla osa sotsiaalsest suhtlusest. Vastupidisel juhul võidakse arvata, et vestluspartner näitab oma võimu, hoolimatust või külmust ning tuntakse end solvatuna. Vähekontaktsetes kultuurides pole eraldatuse loomiseks alati vaja omaette füüsilist ruumi, piisab võimalusest vältida kontakti ,,oma privaatsuse hoidmiseks tehakse nägu nagu teist ei märgata".
Süda hakkab peksma ja pulss läheb kiireks Hingamine kiireneb või aeglustub erutused või muu asja tõttu o Suu kuivab o Raskustunne maos o Pissihäda või kõhulahtisus o Pisarad ja higistamine · Polügraaf ehk valedetektor- Põhineb nendel asjaoludel, mida inimene ei saa muuta (hingamise kiirenemine, pulsi kiirenemine jne) Emotsionaalne seisund · Pikaajalisem asi · Kultuuriti on see erinev, kuidas enda emotsioone väljendatakse · Mehed ei nuta nii palju kui naised · Venelased on emotsionaalsemad kui eestlased o Nt sünnitusel karjusid venelased:" Stalin pomogi!" 1. Meeleolu a. Pikaajalisem emotsionaalsem seisund b. Sõltub olukorrast ja tähtsamatest sündmustest c. Kui midagi on halvasti, siis ei tunta ennast õnnelikult d. Mõnedel on kalduvus positiivsele mõtlemisele 2. Afekt a
(mis ühele palav, see võib teisele külm olla), Toimub nn kontekstuaalse rikastamise tulemusena. Jõutakse lause tähenduseni lausega väljendatud väiteni. 7. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi. Harris: Väljendatav tähendus: 1)transaktsiooniline st olukordade kohta informatsiooni andev 2)interaktsiooniline st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid on kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihdelat seotud viisakusega Halliday: 1)ideatsiooniline- ligikaudu sama, mis transaktsiooniline 2)interpersonaalne- ligikaudu sama, mis interaktsiooniline 3)tekstuaalne- need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,Kuigi" 8. Mis on väärtused (vrdl Clyde Kluckhohni, Talcott Parsonsi ja Geert Hofstede definitsioone)? Clyde Kluckhohn: väärtused kui tõekspidamised selle kohta, mida peetakse soovitatavaks.
x Ootused ja kultuur. Inimestel, kes omavahel suhtlevad, kujunevad välja ootused teineteise käitumise suhtes, seejuures ei tähenda see vaid seda, et partneri käitumist suudetakse ette aimata, vaid ka kujundatakse välja eelistused, kuidas vastaspool teatud olukorras käituma peaks. x Võrgud. Sotsiaalne võrk on inimsuhete kogum, mille raames vahetatakse tundeid ning aidatakse üksteist. Sotsiaalsed võrgud erinevad kultuuriti. nende tähtsus seisneb võrgust saadava info hulgas ning võrgu liikmetele osutatavas abis. Mõlemad on äris olulise tähtsusega, nt on mõnes kultuuris mitteformaalsete suhete vahendusel toimuv äri isegi olulisem. x Mina. Eristatakse individuaalset mina ja kollektivistliku mina. Kollektivistlikust minast lähtuvad suhtlemismeetodid, konformism (kalduvus käituda nagu kõik teised), koostöö ja traditsioon, staatus ning hierarhia hindamine. x Kultuuriidentiteet
tähtis Dom kult sideme Integratsioon Assimilatsioon hoidmine tähtis Ei ole tähtis Eraldumine Marginaliseerumine 11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harris: 1)Transaktsiooniline, annab olukordade kohta informatsiooni 2)Interaktsiooniline, peegeldab ja kujundab suhtlejate vahelisi inimsuhteid - nt viisakuse kaudu. Viisakusnormid kultuuriti väga erinevad, kaudsus ja otsesus näiteks otseselt seotud sellega. Halliday: 1)Ideatsiooniline (ca sama, mis transaktsiooniline) 2)Interpersonaalne (ca sama, mis interaktsiooniline) 3)Tekstuaalne (keele elemendid, mis teksti kujundavad, nt. "kuigi") 12. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? 1)Kuidas seletada Grice'i põhimõtte mittejärgimist? 2)Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes? 13. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman)
11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Hallyday Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline) Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) (ka faatiline funktsioon) Tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt "kuigi") Harris: väljendatav tähendus on transaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega) Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes? Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsus-põhimõtte mittejärgimist? 12. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) "Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public self- image)
protsessis osalevad? Milliseid komponente mõjutab kultuur kõige enam? · Emotsioone põhjustavad stiimulid ja sündmused. (iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või stiimul) · Sündmuste kodeerimine erisuguse tähendusega kategooriad · Hinnang sh heaolu ja toimetulek · Füsioloogiline reaktsioon · Tegutsemisvalmidus erinevad käitumistendetsid. · Emotsioonide avaldumine · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine Kultuuriti võib erineda : sündmuste kategoriseerimine ja väljendusreeglid. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Eksperimendid inimestega Näoväljenduste uurimine Psühhofarmakonide toime uurimine Käitumistestid 3. Mida tähendab mõiste ,,põhiemotsioon"? Millised on põhiemotsioonide tunnused? Nimetage Ekmani põhiemotsioonid
annaabi.ee 
