mõistavad. 20. seadus on alati võimas, mis keelab, kuid see, mis lubab. 25. on, nagu ütlen/ütlesin. 26.õiglane tasu, vastavalt teenetele või teenitule 27. pärimine on üldine/selle õigusjärglus, mis kuulus surnutele/mida omasid surnud. Pärimine on küigi õiguse ülekandumine, mis kuulusid surnutele. 28.kogu õigus või kokkulepe moodustub määratud vajalikkusega või kinnitatud tavaga. 28.Kogu õiguse või konsensus moodustab või määrab või kinnitab tava. Kogu õiguse on loonud kas konsensus või määrab vajalikkus/vajadus või kinnitab/kindlustanud tava. 2) Harj 25, lk 86 (excusat – firmavit) Nt: habemus – pl 1, praes. ind. act; habeo, bui, bitum, ēre; me omame, meil on Excusat Scripsistis Agnoscit Obligavi Demonstrant Vincit Decrevimus Permittis firmavit
pruugi olla omavahel sugulased.Ülalpeetav-inimene,kes ei saa palka.Tööjõud-ühiskonnas täätavad ja selleks võimelised inimesed.Sotsiaalne kihistus-peegeldab hierarhiat e paremusjärjestust.Pluralism-mitmekesisus-rikastab ühiskonda ja teeb selle huvitavaks, kuid võib tekitada ka probleeme.Tolerantsus-sallivus teiste vastu.Identiteet- ühiskonna või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvus.Kompromiss-ühe või mitme osapoole järeleandmine nõudmistes,eesmrk on jõuda kokkuleppele.Konsensus-üksmeel,vastuväited puuduvad.Vastuolusid lahendatakse-tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides,sõlmitud kokkulepet tunnistavad kõik,lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuste tahtest.Kirjutamata seadused-kujunevad välja aastate ja sajandite jooksul.Kirjutatud-kirjutatud ametlikult,kohustuslikud kõigile.Nii saadud dokumenti nim.õigusaktiks(1.mis sisaldavad üldiseiseloomuga käitumisreegleid,kannavad üht nimetust,2.mis reguleerivad
kaudu.Loobutakse nii eesmärgist kui ka suhtlemisest. '' Konfliktid on lahendamatud. '' Silumine ehk suhete hoidmine - suhete hoidmise nimel loobutakse eesmärgist. Konfliktide eitamine heade suhete säilitamiseks. '' Peaasi, et teised hästi arvaksid. '' Kompromiss - hoolitakse mõõdukalt nii suhtest kui ka eesmärgist. Tehakse järeleandmisi ja oodatakse ka vastaspoolt sama. ''50:50'' Tulemus ei pruugi kumbagi osapoolt rahuldada. Konsensus - hinnatakse kõrgelt nii oma eesmärki, kui ka suhet. Konflikti nähakse kui probleemi, mille lahendamine aitab kaasa mõlema osapoole eesmärkide lahendamisele kui ka suhte tugevdamisele.''lahendame selle probleemi, et saaksime ka edaspidi koostööd teha.''
Aristoteles on öelnud, et inimesed on oma olemuselt poliitilised loomad, mis väidab, et ainult poliitikas saavad inimesed head elu elada. Tegelikkuses tuleb välja, et poliitikud saavad ise oma elu korraldada ja otsustada, kui palju nad eraelust toovad avalikkuse ette ning kuhu tõmmata piir. Kodanikuühiskond saab eristuda riigist, nende tegemised pole piiratud, ning säilib võimalus otsustada oma privaatsuse eest. Kolmandaks vaatenurgaks on poliitika kui kompromissid ja konsensus. See on väga konkreete definitsioon, mis väidab, et poliitikud on konfliktidest teadlikud, nähakse, et need on vältimatud ning püüavad neid lahendada ja ära hoida. Probleemide puhul kasutatakse selgitamise ja arutlemise mitte vägivalla ja jõu taktikat. Selles vaatepuntis on poliitikud heas valguses ning kodanikuühiskond peaks olema rahul oma valitsusega kuna üldmulje näitab, et nendest hoolitakse. Kuid tegelikkuses
Meil mõistetakse seda ühelt poolt hukka kuidas on see võimalik, et ei saa kirjutada seda, millest on soov kirjutada teisest küljest on tegu sarnase situatsiooniga, mis meil endalgi tundlikku informatsiooni, kohalikku pila, valitsuse salajasi tegevusi ja muudki analoogset avaldada ei tohi. Diskrimineerimine ja rassism on inimeste hoiakutes endiselt märgata, ometi ei kajastata seda meedias muus võtmes kui ,,see on halb". Et tekiks diskussioon ja võimalik konsensus, peavad arutluses olema mõlemad pooled. Meediavabadus on sõnavabanduse osa, kuid kõik, mis on vaba kõnelemiseks, ei tohi kajastuda meedias. Üldine põhjendus on rahva ja riikide saladuste kaitse, isiku turvalisus ja solvamise vältimine. Teisalt on võimalik ka see, et osaline tsensuur väldib ebameeldivaid olukordi ja situatsioone, kus valitsus peaks end õigustama hakkama ja riskima rahva usalduse ehk valijate kaotusega.
Inimeste mitmekesised huvid Enamusotsustus Kompromiss Konsensus Viieliikmeline perekond tahab otsustada, kuidas veeta pühapäeva. Isa ja kaks poega tahavad minna autonäitusele, ema ja tütar loomaaeda. Milline oleks otsus, kui nad otsustaksid enamuse tahte järgi? (enamusotsustus) Milline võiks olla kompromiss? Kuidas nad jõuaksid konsensusele? Iga lahendusvariandi puhul kaaluge ka erinevate osapoolte rahulolu. 9. klass peab otsustama, kus ja millal toimub lõpupidu. Kuidas võiksid toimuda läbirääkimised?
Eelarve- kulude ja tulude plaan. Progresseeruv maksumäär- mida suurem sissetulek, seda suurem maks. Proportsionaalne maksumäär- kindel % olenemata palgast. Regresseeruv maksumäär- suur sissetulek = väike maks. Manifest-riigi pidulik document, valitsuse pidulik, kirjalik pöördumine rahva poole. Harta- ajalooliselt tähtis document, ürik Deklaratsioon- pidulik, ametlik teadaanne. Defitsiit- kauba või teenuste puudujääk. Kompromiss- on konsensus, mille puhul osapooled nõustuvad ühisseisukohaga ainult osaliselt, ent lepivad kokku, et käituvad, nagu nad nõustuksid sellega täielikult. Konsensus- üksmeel on grupi inimeste arvamuse ühisosa või ühine arvamus. Õigus- riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. Brutopalk- kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole maha arvestatud. Netopalk- Töötasu, mis jääb alles, kui maksud on maha läinud. Intress- pangale raha kasutamise eest makstav tasu
· erasektor ehk tulundussektor · kolmas sektor ehk mittetulundussektor · avalik elu (vs eraelu) · identiteet · integratsioon · rahvus · iive (negatiivne ja positiivne) · leibkond · hierarhia · stratifikatsioon ehk kihistumine · moraal ehk kõlblus · väärtused · õiglus · õigusakt · diskrimineerimine · huvigrupp · pluralism · tolerantsus · nulltolerants · konsensus · kompromiss 1 Valik eelnevate eksamite ülesandeid Ülesanne 1. 2 Ülesanne 2. 3 Ülesanne 3. 4 Ülesanne 4. 5 Ülesanne 5. 6 Ülesanne 6. 7 Ülesanne 7. 8
Ülesanded sõnaraamatuga (ÕS) 1. Anna võõrsõnadele konsensus ja munitsipaal(omand) eestipärane vaste või pikem tähendusselgitus. Konsensus ehk üksmeel. Grupi inimeste arvamuse ühisosa või ühine arvamus. Munitsipaal(omand)- omavalitsusele kuuluv vara. 2. Mitmendas vältes on sõnad kodu, ammune, õitseb, põld, kangelane? Kodu- I välde Ammune-II välde Õitseb-II ja III välte vaba vaheldumine (reegel: pöördsõna olevikus) Põld-II välde Kangelane II või III välte vaba vaheldumine (reegel: kolme-ja enamasilbilistes sõnades, mille muutumist välde ei mõjuta) 3
1. _______________ tõstab õlle hinda kolm-neli krooni. 2. Maarjamaa kaunitar ratsutamas üle lillepõllu tundub nagu _______________ muinasjutulisest filmist. 3. Maailma Terviseorganisatsioon loodab, et seagripi raviks mõeldud _______________ töötatakse välja 4-6 kuu jooksul. 4. Organisatsioonide puhul tuleb saavutada raske _______________ paljude rühmade vahel. 5. Üldine _______________ on, et Põhja-Euroopas on hinnad kõrgemad, Lõuna- ja Ida-Euroopas madalamad. 6. Enne riigikogu istungit koguneb meie _______________ ja siis arutame tekkinud olukorda laiemalt. 7. Mõnel inimesel tekib ka kätele ja jalgadele _______________ - krooniline taaspuhkev nahapõletik, mis põhjustab naha sügelemist. 8. Telekanali väitel jäi _______________ ära, kuna selleks palgatud isikud sattusid avariisse. 9. Kui soovite esitatud taotlust muuta, peate esmalt kontoris juba esitatud ...
Kasutada tohib teiste riikide massiteavekanaleid. Valitsuse ja poliitika kritiseerimine on lubatud. 5. Millised on huvide tasakaalustamise meetodid ? Seleta neid. -Huvide tasakaalustamise meetodid : Enamusotsustus – Demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab enamus. Kompromiss – Ühe või mitme osapoole järeleanmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele. Konsensus – Üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses. 6. Mis on tsensuur, millistes riikides seda kasutatakse ja mis eesmärkidel ? -Tsensuur on riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eeklontroll trükiste, tele- ja radiosaadete, kõnede sisu üle. Teabe valikuline edastamine. Kasutatakse diktatuuririikides, et teostada järelvalvet. 7. Inimühiskonna kujunemine ja areng. - Inimkoosluse vormid : Ürgkari – koostegutsemine ellujäämise nimel.
Ühiskonna konspekt I Ühiskond - süsteemne tervik, mille üksikud valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Majandus - ühiskonna eluvaldkond, mis tegeleb tootmise, müümise, vahendamise, panganduse, turustamise ja teenindusega. AVALIK SEKTOR - Poliitika - Riik ERASEKTOR - Majandus - Turg KOLMAS SEKTOR - Kodanikuühiskond - Kodanikuühendused ERAELU - Kodu - Pere Kommunikatsioon - suhtlemine. vormid: vahetu, massisuhtlus, interaktiivne. Tsensuur - kui meedia kontrollib valitsust. Iive - rahvaarv. positiivne iive - rahvaarv, mis suureneb sündimuste poolest. negatiivne iive - rahvaarv, mis väheneb surma poolest. Rahvus - näitab inimese põlvkonda ja päritolu vanemate ja vanavanemate järgi. Integratsioon - lõiming rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. Leibkond - üksus, mis koosne...
mitte keskkonnast. Viga võib tuleneda ennastsäästvast eelarvamusest kaldume oma edupõhjuseks pidama endaga seotud tegureid (tarkus, töökus jne, ebaedu põhjuseks on teised. Lisaks me kasutame omistusi tehes teadmisi asjade tavalisest seisust, kasutame omistusele hinnangu andmiseks koosvarieeruvust st me vaatame, millal ja kui sagedasti asjad juhtuvad. Kelley (1973). Koosneb III komponendist. Konsensus/üksmeel st teiste inimeste käitumise arvesse võtmist. Kas teised inimesed, käituvad samas olukorras samamoodi - kas kaebusi on ühe juhi kohta (konsensus väike) juhtide kohta tihti (konsensus suur) kas kõik jäävad hiljaks või mina üksinda. Eristatavus käsitleb toimingu objekti - kas inimene käitub teatud viisil ainult ühes kindlas olukorras või ka teistes olukordades - sama juhi kohta kaebusi ka teistes olukordades (eristuvus väike) või pole
nõukogulikku, riigimajanduse ja kommunistliku diktatuurirezhiimiga NSV Liidu marionettriiki. Liitlaste Kontrollnõukogu, mis Potsdami konverentsi otsuste kohaselt oleks pidanud taga Saksamaa kooskõlastatud ning sarnase arengu ja majandusliku ühtsuse, ei toiminud, kuna Nõukogude esindaja eriarvamusele jäämise tõttu ei suudetud olulistes küsimustes üksmeelele jõuda (Otsuste jõustumiseks oli vajalik poolte konsensus). Kuna Liitlaste Kontrollnõukogu 1948. a. märtsist enam koos ei käinud, ühendasid lääneliitlased majanduslikult oma tsoonid. Selleks, et Saksa majandust kaosest välja aidata otsustasid lääneriigid teostada oma tsoonides rahareformi. Rahareform viidi läbi 21. juunil 1948. a. Senised riigimargad tunnistati kehtetuks ning igale inimesele anti kindel summa pearaha. Hoiused vahetati ringi kursiga 10:1. Nõukogude tsoonis toimus rahareform 23. juunil 1948. a.
Pool on langenud ning pook kasvanud. Seda mida on rohkem vaja selles valdkonnas on toimunud kasv ja seal kus see ei oma nii suurt tähtsust on toimunud langus. 4. Demokraatlik poliitika jälgib järgmisi põhimõteid: · Tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides. · Sõlmitud kokkuleppet tunnustavad kõik osapooled · Lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtes, unustamata seejuures vähemust Huvide tasakaalustamise peamised meetodid on enamusotsus,kompromiss ja konsensus. 5. Sedused on vajalikud, sest need · Aitavad inimestel kohendada ühiskonnaga ja selles paremini toime tulla; · Reguleerivad inimestevahelisi suhteid ning korraldavad kooselu; · Aitavad säilitada korda, stabiliseerides niivisi ühiskonda; · On riigi tegutsemise aluseks. 6. Sotsiaalsed normid jagunevad kirjutatud ja kirjutamata normideks. · Kirjutatud on juriidiliselt kirjapandud, mille aluseks on õigusnormid. · Kirjutamata on need mis ei ole kirja pandud.
o Ülemklass o Keskklass o Alamklass · Pluralism - huvide mitmekesisus, igal inimesel on õigus taööe sobi huvi · Pluralistlik ühiskond - ühiskond, kus on lubatud erinevad vaated, arvamused jne · Enamusotsus huvide demokraatlik arvestamise enimlevinud viis, arvestatakse vaid enamuse huve · Kompromiss otsus, mille puhul üks või osapooled teevad kokkuleppe saavautamise nimel nõudmistes järelandmisi · Konsensus üksmeelne kokkulepe · Seadused e. õigusaktid kirjapandud seadused; jagunevad o Üldaktid käsitlevad üldisis asju, riigi tasemel vastuvõetud seadused o Üksikakt - reguleerib üksikuid juhtumeid
tagajärjel. - Integratsioon – ehk lõiming! Rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. 4. Huvid - Pluralism – mitmekesisus - Tolerantsus - sallivus - Nulltolerants – mittesallivus, ei lepi sellega - Enamusotsus – Suur grupp on teatud küsimustega nõus ja selle järgi toimitakse. - Kompromiss – Otsus mis rahuldab mõlemat poolt ja mõlemad teevad omad järelandmised. - Konsensus – Üksmeelne kokkulepe, pole vastuväiteid. 5. Sotsiaalsed normid .. ehk seadused. - Loodusseadused ja inimese poolt loodud seadused – kirjutatud ja kirjutamata seadused. - Kirjutatud seadused – on kirja pandud nt. põhiseadus ehk konstitutsioon (alusdokument, mille järgi tehakse teised seadused), määrused, otsused, eeskirjad. - Kirjutamata seadused – Kujunevad välja pika aja jooksul, kujunevad välja traditsioonidest 6. Riik
(nt. Pronksiöö korraldajad mõisteti õigeks.) · Demokraatia eeltingimused: 1. Üldine kirjaoskus ja arvestatav haridustase 2. Kodaniku ühiskond 3. Ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus · Demokraatia püsimise tingimused: 1. Poliitilised jõud ei tohi olla lepitamatus vastuolus. 2. Demokraatia enesekaitsevõime. 3. Riigi üldise välispoliitilise suuna suhtes peab olema konsensus. · Põhilised Demokraatia Vormid: 1. Otsene demokraatia (Antiikaja demokraatia, tänapäeval referendum) 2. Esindusdemokraatia (Rahvas annab mandaadi saadikule. Kes kord valitud ei esinda enam mingi piirkonna või valijate huve ehk saadik ei ole mandaadiga seotud ja teeb otsustusi oma südametunnistusest lähtudes.)Sellest võib kujuneda elitaardemokraatia ehk võim läheb
- Otsustamisel peab lähtuma ühisest kasust ja enamuse tahtest, unustamata seejuures vähemust. Võimalused erimeelsuste lahendamiseks demokraatlikus ühiskonnas: - Enamusotsustus otsustatakse enamuse tahte järgi. (Hääletamine) - Kompromiss mõlemad osapooled teevad järeleandmisi, et saavutada kokkulepe, mis sobiks mõlemale. Järele ei anta seisukohtades, mida peetakse esmatähtsaks. (Läbirääkimised) - Konsensus üksmeelne kokkulepe. Läbirääkimised toimuvad niikaua, kuni kõik osapooled on otsusega täiesti rahul ega tunne, et oleks millestki ilma jäänud.
Perekonnatüübid Vabaabielus lastega, lasteta, abielus lastega, lasteta, üksikvanem lapsega, üksikud. Vaimne heaolu kaitstuse ja hoolituse tunne. Tööealine, töötu, ülalpeetav tööealine indiiviid tööta ja palgata. Hierarhia Sots. Kihistus. Pluralism muudab ühiskonna värvikirevamaks pluralismis lubatud vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sots.grupid. 3 meetodit, mis aitavad tasakaalustada erinevaid huvisid konsensus, kompromiss, enamusotsus. Seaduse vajalikkus aitavad kohaneda, reguleerivad suhteid, säilitavad korda, riigi tegutsemise alused. Sots normide 3 rühma tavad, moraalinormid, õigusnormid. Tähtsaim õigusakt põhiseadus. Tavade ja moraalinormide erinevused, sarnasused tava: ajalooliselt kujunenud käitumisreegel. Moraalinorm stabiilne kõlbluspõhimõte. Tava järgitakse ühistegevuses, moraal isiklik tõekspidamine. Õigusriigi toimimise
Leibkond Koosneb inimestest, kellel on ühine majapidamine, aga nad ei ole sugulased. Ülalpeetav inimene, kellel puudub sissetulek. Tööjõud- tööjõulised inimesed. Rahvus- teatud inimgrupp kellele on omane teatud kultuur ja keel Integratsioon- rahvaste lõimumine Sotsiaalne kihistumine inimeste grupeermine teatud teenuse abil. Inimeste erinevad huvid Kompromiss- osapooled nõustuvad osaliselt ühisseisukohaga. Konsensus- grupi inimeste arvamuse ühisosa või ühine arvamus. Multikultuurne ühiskond elavad erineva rahvuse ja usuga inimesed, ollakse omavahel tolerantsed Tolerants võimalisus taluda, tunnustada harjupärasusest erinevaid arvamusi, uskusmusi, hoiakud Nulltoleratnsus- mittesallivus Riigi tunnused Riigi tunnused Riigi sümbolid Riigivõimu tunnused Sõltumatu võim lipp Anda välja seadusi
SOTSIAALNE STRUKTUUR Rahvastiku jaotus mingite tunnuste alusel. SOTS. KIHISTUS rahvastiku hierarhiline järjestus. PLURALISM e. mitmekesisus mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. INDETITEET ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne. TOLERANTSUS sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes. KOMPROMISS ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele. KONSENSUS üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses. SEADUSED on vajalikud, sest need: · Aitavad inimesel kohaneda ühiskonnaga ja selles paremini toime tulla; · Reguleerivad inimestevahelisi suhteid ning korraldavad kooselu: · Aitavad säilitada korda, stabiliseerida niiviisi ühiskonda; · On riigi tegutsemise aluseks. * Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: · Õigusaktid, mis sisaldavad ülidse iseloomuga käitumisreegleid, kannavad üldakti nimetust;
2. tagada algharidus kõigile maailmas 3. toetada soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi 4. vähendada laste suremust 5. parandada emade tervist 6. võidelda HIV/AIDSi, malaaria ja teiste haigustega 7. tagada looduskeskkonna püsivus 8. uua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks. Kuigi ÜRO töögruppides töö ja diskussioonid hoogsalt käivad ning pingelisemad arutelud seisavad järgmisel kahel aastal ees, siis näib praegu tekkivat üha laialdasem konsensus, et 2000. aastal pigem patroneerival moel ja mittekaasavalt kokku lepitud küllaltki kitsad aastatuhande arengueesmärgid peavad jätkuma ka peale 2015. aastat. Vaesuse vähendamine jääb peamiseks eesmärgiks, aga sellele on soov ja vajadus läheneda oluliselt laiapõhjalisemalt. Juurde veel üks kujutluspilt just iseseisvuse saanud Lõuna-Sudaanist, kus valitsus peab peale aastakümneid kestnud sõjalist konflikti üles ehitama riigi. Elanikud on konfliktist
Filigraanne-peenelt töödeldud Filantroop-inimesearmastus, heategevus. Folkloor-rahvaluule Formalistlik-vormist lähtuv koolkond Grammofon-plaadimängija Homogeenne-ühtlik, ühtlane, samasugune. Hüpotees-teaduslik oletus. Integratsioon-lõiming, lõimimine; lõimumine Impulsiivne-esimese ärrituse, impulsi mõjul toimiv v toimuv Isogloss-keelenähtuse levikuala piirjoon Kanoniseerima-ainuõigeks v väljaspool arvustust seisvaks tunnistama; relig pühaks v pühakuks kuulutama. Konsensus-üksmeel, ühismeel Kompetentne-asjatundlik, pädev; võimkondlik. Kompileerima-kompilatsiooni tegema Kommerss-üliõpilaskorporatsiooni pidu Kommünikee-ühisavaldus, ametlik teadaanne Kompetentsus-asjatundlikkus, pädevus Konjutuurtus- Korruptsioon-altkäemaksu võtmine Koteerima-maj noteerima; ülek hindama Kumulatsioon-kuhjumine; kuhjamine Misantroop-inimesepõlgur Memorandum-(diplomaatiline) märgukiri; kirjalik meeldetuletus äriasjas Metseenlus-metseenina tegutsemine
Kokkulepe on juba esimene samm lähemale enda unistusele. Näiteks selleks on karjääri redelil ülespoole pürgimini. Kui pakutakse palgakõrgendust, kuid mitte staatuse kõrgemdust, siis peaks ikka selle vastu võtma, kuna jägmine samm võib-olla ongi juba redelil esimene aste. Kunagi ei tohiks üldse ära öelda, vaid võtta midagigi, mida võtta annab. Kompromiss on meie eludes väga tähtis. Sellega võib sõjad lõpetada, päästa oma eraelu või isegi töökoha. Konsensus on igas asjas vajalik ning selleta ei saaks inimene mdiagi saavutada või elada õnneliku elu. Pigem saada endale kas või väike osa, kui jääda kõigeta ilma.
lähtudes tema käitumist seletama. 8. Kas aeg on ühiskonna uurimisel oluline? Sünkroonia vs diakroonia. Sünkrooniline lähenemine ühiskonda tuleb uurida sellisena nagu ta on praegusel ajahetkel, muutumised võib lihtsuse huvides tähelepanuta jätta. Diakrooniline lähenemine ühiskonda tuleb uurida tema arengus, selleks et seletada, miks on ühiskond praegu selline nagu ta on, tuleb vaadata kuidas ta on selliseks saanud. 9. Mis hoiab ühiskonda koos? Konsensus vs konflikt. Konsensus ja koostöö ühiskonnaliikmete seas valitseb kõige olulisemate küsimuste (põhiväärtuste) osas üksmeel, see tagab stabiilsuse ja ühiskonna püsimise. Konflikt ja vägivald ühiskond sisaldab omavahel konfliktis olevaid gruppe; stabiilsuse tagab see, et võimul olev grupp hoiab teisi oma kontrolli all. 10. Kuidas ühiskond areneb? Evolutsiooniline vs revolutsiooniline areng. Evolutsiooniline arenguteooria ühiskond areneb ühtlaselt ilma järskude üleminekuteta.
kompetentsimudelid ja katalüsaatorina juhtkonna ja hindamispõhimõtted tavatöötajate vahel Paindlikkus ja tegevusvabadus KLANN ADHOKRAATIA Meeskond, kaasamine ja konsensus Isiklik initsiatiiv, uuendused ja Väga sõbralik koht töötamiseks, kus vabadus inimesed jagavad endast palju. Juhtides Dünaalimine, ettevõtlik ja loov koht nähakse mentoreid ja võibolla isegi töötamiseks. Inimesed julgevad silma lapsevanemaid. Organisatsiooni liikmeid paista ja riskida. Juhtides nähakse hoiavad koos lojaalsus ja traditsioonid. innovaatoreid ja riskijaid
assotsiatsioon, translatsiooni alguspunkti leidmine mRNA-l Kozaki, lugemisraami fikseerimine esimese peptiidsideme süntees. moodustub valgusünteesi initsiaatorgrupp: 40S rRNA subühik tunneb ära mRNA 5' cap otsa, sest sinna on seondunud spetsiifilised initsiaatorvalgud. seejärel liigub initsiaator - grupp piki mRNAd kuni valgusünteesi initsiaatorkoodonini AUG - , mis reeglina peab asuma ka spetsiifilises järjestuses (Kozaki konsensus - soodustab translatsiooni initsiatsiooni).NB! mRNA eukarüoodil on reeglina (>90%) monotsistroonne, s.t. kodeerib ühte valku (prokarüoodil polütsistroonne). II Elongatsioon; toimub polüpeptiidahela pikenemine kuni stop koodonini (UAA või UAG või UGA).III Terminatsioon toimub, kui translatsioon jõuab mRNA ahelas stop koodonini. järgneb valgu, mRNA ja tRNA vabanemine ribosoomi subühikute eraldumine.
ühiskonnas. Pluralistlik ühiskond - On ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, kultuurid, omandivormid jne. Idenditeet - Ühiskonna liikmete vaimne ühtekuuluvustunne. tolerantsus - Sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumise ja mõtteviisi suhtes. Nulltolerants - Täisleppimatus, sallimatus. Kompromiss - Kokkulepe, mis saavutatakse mõlema poole järeleandmiste teel. Konsensus - Üksmeelne kokkulepe, mis saavutatakse pikkade läbirääkimiste teel. Enamtolerantsus - Huvide arvestamise viis, mida pooldab hääletusel enamus. Riik - Territoriaalne ühendus, mida iseloomustavad territoorium (maaala), rahvas ja iseseisev võim (suveräänne)
Kas me saame väita puhtalt suure ministrite voolavuse põhjal seda, et valitsus on ebastabiilne? Mina arvan, et stabiilsust ei saa üksnes hinnata ametiaja põhjal. Arvesse tuleb ka kindlasti võtta efektiivsust. Kiiresti vahetuvad valitsused suudavad kiiremini ja efektiivsemalt lahendada kuhjuvaid probleeme. Eesti näitel saame me väita, et sagedased valitsuse vahetused ei ole avaldanud ebastabiilset mõju. Stabiilsuse omaduseks on eelkõige konsensus poliitiliste küsimuste arutamisel ja lahendamisel. Seega saame me väita, et stabiilsuse aluseks pole kindlasti see, kui tihti vahetub valitsus. Arvan, et ükski riik ega selle valitsus ei peaks rõhuma pikaajalisusele, kui see ei taga tõhusat poliitilist tööd ning üksmeelt valitsuses. Oma stabiilsuse peaks leidma iga valitsus efektiivsuses ja kui selle tagab ministrite suur voolavus, siis peaks sellele tuginemagi.
+ Ärgitab noori rohkem poliitikaga tegelema. - Teismelised on kergemini manipuleeritavamad. - Ei huvitu poliitikast Tööturg on süsteem, kus ühed pakuvad tööd, teised otsivad tööd. Tööandja on ettevõtte juht, kes võtab teise inimese tööle ja maksab tehtud töö eest. Töövõtja on töötaja, kes saab tehtud töö eest palka. Tööturul peetakse inimesi noorteks, kui nad on 15-24. aastased. Hõivatud noor- tööl käiv noor. Konsensus on läbirääkimised, kus kõik osapooled on rahul. Kompromiss on läbirääkimised, kus mõlemad osapooled on küll rahul, kuid mõlemad teevad järelandmisi. MAKSUD: Selle aasta ennustatavad tulud on 8.84 mlrd ja ennustatavad kulud on 8,9 mlrd. Valituse reserfondi pannakse lisaraha mustadeks päevadeks. Lisaeelarve- kui poole eelarve aasta pealt selgub, et raha on riigile oluliselt rohkem või oluliselt vähem, tehakse lisaeelarve. (Positiivne -ja negatiivne lisaeelarve)
identiteediks. Tolerantsus sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumise-või mõtteviisi suhtes. Demokraatliku poliitika järgib vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · Tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides; · Sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled; · Lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuste tahest. Kompromiss on otsus, mille puhul üks või mõlemad osapooled teevad kokkuleppe saavutamise nimel nõudmistes järelandmisi. Konsensus ehk üksmeelne kokkulepe tähendab, et otsus ei tekita üheski osapooles vastuväiteid. Sotsiaalsed normid jagunevad tavadeks, moraalinormideks ja õigusnormideks.Inimese loodud seadused e. sotsiaalsed normid liigitatakse kirjutatud ja kirjutamata normideks.Õigusnormid pannakse kirja ametlikult, spetsiaalset juriidilist väljendusviisi kasutades.Seda dokumenti nim. õigusaktiks.Kõige tähtsam õigusakt riigis on põhiseadus.
Koalitsioon valitsusliit e mitme erakonna liit valitsuse moodustamiseks Kodakondsus õiguslik side põliselaniku ja riigi vahel Kodanik põliselanik, kellel on õiguslik side riigiga Kodanikuühiskond ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus Kohtunik valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusmõistmist Kompromiss otsus, kus mõlemad pooled teevad järeleandmisi Konsensus otsus, mis langetatakse üksmeelselt Konstitutsioon põhiseadus Korruptsioon riigiametniku või poliitiku poolne ametiseisundi kuritarvitamine (altkäemaksu vm meelehea võtmine). Portfellita minister minister, kellel pole ministeeriumi Referendum rahvaküsitlus Rojalism kuningriigi pooldamine, eriti Prantsusmaal Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta Monarhia - päritav võim veresuguluse alusel (näit
millega turg ei avesta, katastroof erakorraline, hävinguline sündmus, kaubandus kaupade ja teenuste ost ja müük, koalitsioon kellegi millegi liit, kodanik indiviid, kellele laienevad kohustused ja privileegid, kodanikuühiskond - inimeste koondumine ühendustesse ja püüavad lahendada probleeme riigita, kohtuvõim õigusemõistmine, kõlblus moraal, kolmas sektor inimeste oma algatus, kompromiss vastastikuse järeleandmisega saavutatud kokkulepe, konsensus üksmeel, konservatiivne alalhoidlik, korruptsioon - ametiisiku teene tegemine kellelegi raha või muu meelehea eest altkäemaks, kristlus ristiusk, legaalne seaduslik, leibkond ühise eelarvega inimgrupp, liising seadmete rendimaksed mis võetakse arvesse hilisemal väljaostmisel, majandus asjade ja teenuste tootmine, pakkumine ja müük, meedia nimetus ajakirjanduse, raadio ja tv kohta, minister juhib riigi halduse ala, valitsuse liige, monopol
·vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid117; ·parke ja puistuid 548; ·hoiualasid 343; ·püsielupaiku 900; ·kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 3; ·kaitstavaid looduse üksikobjekte 1195. KOMPROMISS Kompromiss on konsensus, mille puhul osapooled nõustuvad ühisseisukohaga ainult osaliselt, ent lepivad kokku, et käituvad, nagu nad nõustuksid sellega täielikult. Kompromissi on vaja juhul, kui osapooled, kes ei suuda jõuda mõnes küsimuses täieliku konsensuseni, soovivad selle küsimuse valdkonnas siiski koostööd teha. Leida tasakaal kas ,,Las Vegas" või ,,matsalu" Arendamine alal kus esmatähtsad elupaigad, liigid puuduvad. Arengu- ja planeeringu dokumentide sidumine, kaasajastamine.
Tulevasest perest on raske arutleda, kuna ma täpselt ei suuda ette ennustada, milline see võiks välja näha, aga ma tean mida ma sellest ootan ning olen võimeline, suuteline ja piisavalt tahtejõuline selle elluviimiseks. Ma ei saa ju öelda, et mu tulevane perekond on korralik, seadusekuulekas, idülliline koosseis, kus kõik järgivad samu eesmärke, sest see pole ju võimalik, ma ei saa ka öelda mis värvi võiks olla elutoa tapeet, või seinavärv, sest see otsus langetatakse leides konsensus, ja seda alles tulevikus. Tähtis perekonna juures on vabadus, mõttevabadus, anda teistele ruumi, osata endale oma aeg võtta, sellega teisi mitte ärritades, või segades, inimesele tuleb jätta mõtteruumi, mitte midagi pealesurudes, vaid suunates.
Siiski, ka selline osalus on rühmale üsna kasulik. Osalus tõenäoliselt suurendab iga liikme arengut uute interaktiivsete oskuste osas, mida ta võib kasutada järgmistes rühmades. Lisaks ülesandele orienteeritusele ja teiste rühmaliikmete julgustusele, esineb ka veel sotsiaalne toetus – see tähendab, et rühmaliikmed panustavad tööülesandesse tavaliselt rohkem just seetõttu, et teised inimesed on ümberringi. Teiste kohalolek stimuleerib neid paremini tegutsema. Konsensus - võtmeelement rühmaotsustamises Kui täielik ühehäälsus seada eesmärgiks omaette, võib see põhjustada eriarvamusel olevate liikmete allasurumise ja lõputud vaidlused. Seetõttu ei nõua enamus juhtidest ühehäälsust. Kui täielikku nõusolekut ei peeta vajalikuks, võetakse vastu otsused, mida osa liikmeid ei toeta. Sel juhul hääletatakse poolt ja vastu, põhimõttel üks liige, üks hääl. Seda nimetatakse enamhäälseks otsustamiseks. Otsusele
tähtsam ja seda just suure hulga inimeste jaoks. Minu lahing on ka muidugi oluline, aga seda põhiliselt ainult minu enese jaoks. Kui Timo ei saanud lahkuda ja ta tahtis olla elu lõpuni nagu nael keiserriigi ihus, siis mina ei tahaks kindlasti elu lõpuni oma võitlust pidada. Ma tahaks lahingu võimalikult kiiresti võita(kooli lõpetada) või jõuda kompromissile, kuna minu arvates kompromiss ei ole kaotatud lahing vaid pigem konsensus, kus mõlemad osapooled saavad kasu. Näiteks kui ma hommikul saaks tõusta paar tundi hiljem ja siis kooli minna, oleks ma tõenäoliselt selgema peaga ja paneks rohkem tähele ning õpiks intensiivsemalt. Lisaks paraneks mu hinded ja see oleks kasulik nii mulle kui ka koolile. Selline kompromiss oleks minu arvates päris mõistlik.
· Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne. · Tolerantsus- sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes. · Nulltolerants- täisleppimatus, sallimatus. · Enamusotsustus- demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus. · Kompromiss- ühe või mitme osapoole järelandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele. · Konsensus- üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses. §1.5: · Loodusseadused- eksisteerivad inimesest ja ühiskonnakorraldusest sõltumata. · Inimese loodud seadused ehk sotsiaalsed normid - olenevad kultuurist ja valitsevast võimust; liigitatakse kirjalikeks ja kirjutamata normideks. · Sotsiaalne norm- suuline/kirjalik käitumisreegel; sotsiaalse normi liikideks on tava, moraalinorm ja õigusnorm. · Õigusnorm- riigi kehtestatud reeglid, mis on kohustuslik kõigile.
- erinevate graafikute analüüsimine; tabeli vm andmete põhjal graafiku joonistamine 3) Varanduslik kihistumine (õpik lk 16-19) - mõisted: sotsiaalne kihistus, perekond, leibkond, ülalpeetav, tööjõud - varaliste ja vaimsete resurrside kättesaadavuse vahelised seosed 4) Inimeste huvide mitmekesisus ja selle avaldumisvormid (õpik lk 20-23; TV ül 14.-15.) - mõisted: pluralism, identiteet, tolerantsus, nulltolerants, kompromiss, konsensus - rassilised, rahvuslikud, vanuselised, soolised, perekondlikud ja varanduslikud iseärasused; tolerantsus või nulltolerants nende erinevuste suhtes - erinevad võimalused vastuolude lahendamiseks ning nende positiivsed ja negatiivsed küljed: jõumeetodid, enamusotsustsus, kompromiss, konsensus - osalemine ühiskondlikes liikumistes, surverühmades, protestiavaldustes, erakondades 5) Normide osa ühiskonnasuhetes (õpik lk 24-28; TV ül 16
novembri lõpus Vilniuses toimuva Euroopa Liidu Idapartnerluse-alase tippkohtumise taustade avamisele. 15.-16. novembril külastas Eestit ametliku visiidi käigus ÜRO peasekretär Ban Ki- moon. Maailmaorganisatsiooni peasekretäri esimese Eesti-külastuse käigus andis Ban Ki-moon Diplomaatiale intervjuu, kõneledes ÜRO ja selle peasekretäri rollist globaliseeruvas keskkonnas, aga ka Süüria kodusõjast ning tuumarelvade levikust. ,,Näib tekkivat konsensus, et 2000. aastal kokku lepitud küllaltki kitsad aastatuhande arengueesmärgid peavad jätkuma ka peale 2015. aastat," kirjutab Terras. ,,Vaesuse vähendamine jääb peamiseks eesmärgiks, aga sellele on soov ja vajadus läheneda oluliselt laiapõhjalisemalt." ,,Kuidas me ka ELi ideid ei imetleks, ei ole neil üleilmses võitluses mõju pärast kunagi niisugust mõju, nagu nende propageerijad loodavad," nendib RKK teadur Emmet Tuohy.
vorm. Kodanikuühiskond- ühiskonnaosa, hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorg. Ja ühendusi; edendab ühiskonnasvabameelsust,omaalgatust ja rahva jrelvalvet võimude tegevuse üle Kompromiss ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, et jõuda kokkuleppele. Konkurents võistlus, majanduses olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad e konkureerivad Konsensus üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses. Konstitutsioon riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused. Konventsioon- ahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas Korrakohane õigusemõistmine õigusriigis rakendatavad kohtupidamise põhimõtted; õigusemõistmine on korrakohane, kui järgitakse seadust, kohus on sõltumatu, protsess avalik.
Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Enne liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga valitses Eesti erakondade vahel täielik konsensus välis-ja julgeolekupoliitika valdkonnas. Arvamus, et üks ja ainus võimalus tagada täielik julgeolek, on liituda NATO-ga, lükkus ümber pärast liitumist. Selgus, et meil on selleks mitmeid võimalusi ja valikuid. Eelkõige seisnevad vastuolud erinevate jõudude vaheliste õiguste ja kohustuste mittevastavusest seadustele ja õigustele. Ka President Toomas Hendrik Ilves leidis, et kogu taasiseseisvumisperioodi on
Julgeolek o Omand Teadmised o Tootmine, avastamine, keskkond o Peak oil V loeng areng Teoreetilised lähenemised - Gilpin Arenguökonoomika Neoliberalism Developmental state Arenguökonoomika 1940ndatest Ideed: o Arengumaade erinevus o Väga hiline (`late-late') algus o Vaesuse nõiaring o Riigi sekkumine Neoliberalism Nii akadeemias kui praktikas Mehhiko võlakriis Washingtoni konsensus: o Poliitiline Washington o Tehnokraatlik Washington Washingtoni konsensus Eelarvedistsipliin; Kärpe prioriteedid; Maksureform; Intressimäärad; Vahetuskursid; Kaubandus; FDI; Erastamine; Dereguleerimine; Omandiõigus Konsensustest - Foreign Policy Washingtoni kriitika o IMF ja WB möödalaskmised Stiglitz o Williamsoni kriitika kasutamise aadressil Teised konsensused o Monterrey
1) Rahvastiku vananemine 2) Väljarände suurenemine 3) Vähe noori 4. Inimeste mitmekesised huvid. 1) Too EV põhiseadusest näiteid, et Eesti on pluralistlik ühiskond. 2) Too igapäevaelust näiteid, et Eesti ei ole piisavalt pluralistlik ühiskond. 3) Too näiteid enda elust konflikti või probleemi lahendamise võimalustest a) enamusotsustus Meie klassi õpilaste õpilasesindusse valimine b) kompromiss Kommivahetus pinginaabriga. c) konsensus Reisi sihtpunkti valimine. 5. Sotsiaalsed normid meie käitumise määrajad. Millised seadused (nii kirjutatud kui kirjutamata seadused) reguleerivad sinu elu? Kirjutatud Kirjutamata Eesti riigikeel on eesti keel. Liiklusseadus. Tervishoiuseadus. Austan oma vanemaid. 6. Riik mis see on ja kelle heaks töötab 1) Millised on riigi tunnused Eesti Vabariigi näitel? Rahvastik, territoorium, iseseisev avalik võim.
Kvalifitseerimine sõltub isikutest, teemast, situatsioonist ja riigi ajaloost ja olukorrast. Euroopa Inimõiguste Konventsioon (EIK) rakendab sellises olukorras artiklit 17 – õiguste kuritarvitamise keeldu ja artikklis 10 (lg 2) sätestatud piiranguid (konventsiooniga kaitstud väärtusi). [3] Vihakõne ehk vaenu õhutamine on mõiste, mida kasutatakse sageli, ent mitte alati ei saada sellest ühtemoodi aru. Tegemist on kontseptsiooniga, mille osas puudub ka rahvusvaheliselt ühene konsensus. Vihakõne on keeruline ja erinevaid arvamusi tekitav küsimus, mida erinevad õiguskultuurid ja jurisdisktsioonid käsitlevad erinevalt. Vihakõne on äärmiselt kontekstispetsiifiline nähtus, mis sõltub nii keskkonnast, kõnelejast kui auditooriumist. Vihakõne defineerimiseks on kasutatud erinevaid komponente, sealhulgas: • väljaöeldu sisu, • väljaöeldu (kirjalik või suuline) toon, • väljaöeldu olemus, • väljaöeldu (individuaalsed ja kollektiivsed) sihtmärgid,
Nulltolerants ehk täisleppimatus Totalitaarne riik kasutab selleks vägivalda (piirangud, kinnipidamine). Pole inimest pole probleemi (kes mõtlevad teisiti) Tolerants ja nulltolerants on teineteise vastandid. Kuidas osata kokku leppida? Pluralistlikkus ühiskonnas ei ole ühelgi grupis piisavalt jõudu, et suruda läbi oma huve. Ühiskonnas tuleb esile oskus, mida nimetatakse läbirääkimisoskuseks. Huvide tasakaalustamise meetodid enamusotsustus, kompromiss, konsensus Tasakaalustamise meetodid Enamusotsustus on enimlevinud viis. Kui grupis pooldab enamus mingit seisukohta, siis selle järgi toimitakse. Kompromiss on otsus, mille puhul mõlemad pooled teevad kokkuleppe saavutamiseks oma nõudmistes järelandmisi. Nt. erakondade koalitsioonikokkulepe Konsensus on üksmeelne kokkulepe, mis tähendab et üheski osapooles ei ole vastuväiteid. Sageli tuleb konsensuse saavutamiseks pidada pikki läbirääkimisi · Kes kaitseb Eesti kultuuri ja keelt
sotsiaalsed grupid. Identiteet ühe riigi elanike vaimne ühtekuuluvus (ühine keel, ajalugu, kultuur, põhiväärtused) Tolerantsus sallivus inimeste eriarvamuste ning käitumis ja suhtlemisviiside suhtes. Nulltolerants täisleppimatus. Enamusotsustus huvide demokraatliku arvestamise enimlevinud viis. Kompromiss otsus, mille puhul üks või mõlemad osapooled teevad kokkuleppe saavutamise nimel nõudmistel järeleandmisi. Konsensus e. üksmeelne kokkulepe otsus ei tekita üheski osapooles vastuväiteid. Seaduste vajalikkus 1) aidata inimesel kohaneda ühiskonnaga ja selles paremini toime tulla 2) reguleerida inimestevahelisi suhteid ning korraldada kooselu 3) aidata säilitada korda, stabiliseerides nii ühiskonda 4) Olla riigi tegutsemise aluseks. Loodusseadus eksisteerib inimeset ja ühiskonnakorraldusest sõltumata. Õigusnormid pannakse kirja ametlikult, spetsiaalset juriidilist väljendusvormi kasutades
Sotsiaalne kihistus- rahvastiku hierarhiline järjestus ressursid jagamise alusel. Pluralism -e. mitmekesisus mitmesuguste ideede, arvamustega ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. Identiteet--ühiskonna või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvus tunne. Tolerantsus-sallivuse teistsuguse väljanägemise, käitumise-või mõtteviisis suhtes. Kompromiss-ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele. Konsensus-üksmeel, vastuväide puudumine otsustavas küsimuses. Demokraatia valitsemisvorm, kus on rahva käes võim. Otsene demokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teatab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teatab võimu valitud esindajate vahendusel. Monarhia- valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik veresuguluse alusel. Siirderiik- õleminekuriik, kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused
1. Mida näitavad Ellen Langeri eksperimendid koopiamasina ääres? a. Põhimõte oli selles, et kui seletada inimesele probleemi sõnaga "sest" või "sellepärast" on nad palju vastutulelikumad kui jätta need sõnad kasutamata. Eksperiment seisnes selles, et ülikoolis oli koopiamasina järjekord ning lasti ühel tudengitest küsida eelseisjatelt kahte moodi, esiteks "kas ma võin koopiamasinat kasutada. Mul on vaja teha vaid viis lehte" või "Kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on kiire" ..teisele variandile tuldi vastu 94%, esimesele 60% . 2. Milliste sotsiaalse mõju printsiipide heaks näiteks on kalad? a. Nappuse printsiip b. Võistlusprintsiip 3. Kas (1) ,,jalg lävepakul" ja (2) ,,uksega näkku" strateegiate puhul palujaks peab olema üks ja sama isik või mitte? Kui ei siis miks ja kui jah, siis miks ? a. (1) ei pea olema sama inimene, kuna see efek...
annaabi.ee 
