Elades Ameerikas või Euroopas Koostas: Karl Kesküll Klass: 8c Kui mõelda kuhu minna elada, siis asukohaks valiksin umbes 40 - 50 kraadi ekvaatorist põhja poole, parasvöötme ja lähistroopilise vöötme vahel. Mitmed riigid, mandrid, saared, veekogud jäävad parasvõõtme ja lähistroopilise võõtme vahele. Seal on suured mandrid nagu Ameerika ja Euraasia. Parasvöötmes on soojad suved ja jahedad talved. Selgelt saab eristada nelja aastaaega. Sademed sõltuvad asukohast. Õhumassid liiguvad läänest itta, sellepärast on mandrite lääneosad sademerikkamad. Lähistroopilisel alal on pehme, vihmane talv ning soe ja kuiv suvi. Talvel on tsüklonid ja niiske õhk mis toovad ookenilt niisket õhku. Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga madalad kuna läänetuuled toovad mandrilt kuiva ja külma õhku. Suved on soojad ja niisked, kuna passaattuuled toovad ookeanilt niisket õhku. Mandrite ...
Demokraatia plussid ja miinused Elades riigis, kus valitsemisvormiks on demokraatia, on hea võrrelda enda kodumaad ajaloost ja tänapäevast pärit nii demokraatlike kui ka näiteks diktaatorlike olukordadega. Mõeldes sellele, kas Eesti Vabariigis võiks valitseda rahva võim või ainuvõim, siis peaks olema vastus üsnagi selge? Abraham Lincoln on õelnud: "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides." Hääle-, sõna- ja mõttevabadus on suureks eeliseks sellele, kui laseksime endale ajupesu teha ja peaksime kuulama ning järgima üht ja ainust diktaatorit. Rahval on õigus sellele, et tema arvamusi ei tallataks maha vaid võetakse kuulda, sellele, et kõik on võrdväärsed, ning sellele, et ta julgeb olla tema ise. Kui vaadata nüüd ajast tagasi, mil näiteks Taani üritas üha enam ja enam juurutada enesesse demokraatlikke põhimõtteid- mõttevabadus, rahvaharidus, kokkuhoidvus- vallutas Hitl...
"Must inglike" raamatukokkuvõte "Must inglike" on Juliette Patricia Ebara parim teos, mis peegeldab mõnevõrra autori enda keerukat lapsepõlve. Raamat oli kirjutatud suvel, 1994. Ebara sündis 1967. aastal Peterburis, kuid peagi kolis kogu perekond Tartusse, kuhu jäädi kuni aastani 1973, mil perre sündis teine tütar, Anastassia Marie Ebara (hiljem Ummel). Siis suunduti Tallinnasse, kus Juliette läks ka kooli. Vaimustust ta õppimisest aga ei tundnud pigem kiusati teda taga. Koolikaaslased kirjeldanud teda kui "märkamatut vetevaimu, kes hiilib alatasa mööda klaasiruume ringi, lastes ennast märgata vaid vastamiste ajal". Juliette polnud populaarne, erinevalt Anastassiast, kes sai juba koolipõlve ajal teada-tuntud ilueediks. Talle meeldis tähelepanu ning ta lubas endale sageli rohkem, kui teised temavanused tüdrukud eales julgeksid. Juliette oli oma pisiõe vastand ja ehk oli see üheks põhjuseks, miks õdede vahel säilisid...
Mozarti elu ja tegevus Mozart, täisnimega Wolfgang Amadeus Mozart (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolgangus Theophilus Mozart). sündis 27. jaanuaril 1756. aastal ühes kaunis Austria linnakeses, Alpide lähedal, Salzburgis ja suri 5. detsembril aastal 1791 Viinis, elades vaid 35- aastaseks. Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini perre, vanematel oli 7 last, kellest Wolfgang oli noorim. Kuid vaid tema õde Maria Anna, kes oli Wolfgangist 5 aastat vanem, ja ta ise elasid lapseeast vanemaks. Juba varajases eas märgati, et lastel on annet muusikale. Kui õde kodus oma palasid harjutas, siis väike Mozart kuulas ja varsti olid tal need lood paremini selged kui ta õel. Ja
Hipsterid – lillelapsed Mina tegin oma töö hipidest Hipiliikumine oli noorsooliikumine mis algas 60ndatel aastatel ja on säilinud osaliselt tänini. Hipiliikumine sai aguse San Fransiscost, kus tuhanded noored lahkusid kodust, alustamaks vabameelset elu, elades juhuslikes kohtades. Nende loosungiks sai „Meie ei sega teid, jätke ka teie meid rahule.”. Nende lipukirjaks oli rahu, armastus ja valgus, mida sümboliseerisid lilled – sealt ka nimetus lillelapsed. Hipsterstiili eesmärgiks on jääda võimalikult loomulikuks. Hipid tõid meie igapäevamoodi sisse trompetpüksid, heledad kulunud teksad, kirkad värviliibuvad trikoosärgid, ruudulised särgid,murumütsidvestikesed, kulunud teksatagid,platvormkingad, tennised, nahast sandaalid.
.......................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................9 PROBLEEMSITUATSIOON 2 1. Dementsus Alzheimeri tõvest 78-aastane Alzheimeri tõvega naine toodi haiglasse kuna kodus toimus kiire seisundi halvenemine. Alzheimeri tõbi diagnoositi 4 aastat tagasi ning seni oli naine tütre perekonnaga koos elades suutnud enda vajaduste eest hoolitseda. Kuu aega tagasi haigestus bronhiiti, haiguse ajal tekkis segasusseisund, tasakaaluhäired ja nägemishallutsinatsioonid. Bronhiidi taandudes ka psüühiline tervis paranes, kuid mõni nädal hiljem muutus naine kahtlustavaks, keeldus toidust ja oli ööde kaupa üleval. Omaksed on broneerinud hooldekodu koha, mis vabaneb kahe nädala pärast. Haiglasse saabudes on patsient napisõnaline, mis teeb seisundi hindamise keeruliseks.
Oscar Wilde tõestab oma teoses, et see on võimalik. Autor püstitab lugejatele küsimuse, missugune muutus toimub peategelasega, kas hea või halb? Dorian Gray võis muutuda paremaks inimeseks, aga mitte teistele, vaid iseendale, sest ta elab naudingu nimel ja alati ka saavutab seda. Kuid nagu portree näitab, võib teiste inimeste elu hukkamõistmine iseenda hingele ja südemetunnistusele kahju tuua. Doriani hing hävineb järk-järgult lõbutsevat elu elades. Hedonistlikku naudingut otsides rikub ta ka oma tuttavate mainet ja on mõne surma põhjuseks. Isegi sõber Basil väidab, et Dorian on seotud elude rikkumisega. Halward ütleb talle: ,,Inimest saab hinnata selle järgi, mis mõju ta oma sõpradele avaldab. Teie (Doriani) omad on kaotanud igasuguse aususe, heatahtlikkuse ning rikkumatuse ja sina oled nad selleni viinud." Sibyl tapab ennast, sest
Elu pisiasjad Iga pisiasi paneb aluse millelegi uuele, ilusale ning ahvatlevale ja nii juhtus ka selle, teismelise poisi Fedjaga, kellel juba lapsepõlvest peale on olnud unistus saada maailma parimaks tennisemängijaks. Isa rahapuuduse ja ema töötuse tõttu ei ole Fedjal olnud meeldiv lapsepõlv, sest elades ja kasvades tänavatel on ta näinud ümberringi palju vaesust, nukrust ja ka allaandmist. Tahes tahtmata on Fedja pidanud sõpradega mängimise asemel tegema juhutöid, et aidata kaasa oma pere paremale elukvaliteedile. Igal vabal hetkel üritas ta ka oma unistust täide viia, tehes trenni nii palju kui vähegi võimalik. Kuna poisikratil polnud võimalik rentida endale väljakut, rääkimata eratreeneri palkamisest, siis pidi ta leppima vastu maja seina mängimise ja metsas füüsise arendamisega, samal ajal kui kõik rikkad, kuulsad inimesed käisid oma füüsilisi võimeid arendama...
Umbes 45% Austria pindalast on kasutusel põllumajanduses ning 40% metsamajanduses. See teeb Austriast väga loodussõbraliku riigi. Sarnaselt Eestile võib seal ringi sõites näha väga palju puutumata metsi ning küntud põllumaid. Erinevalt Eestist on aga Austria väga mägine. Kui mina oleksin austerlane, siis oleks minu meelistegevuseks kindlasti suusatamine. Tänu mägisele profiilile on Austrias väga palju suusamägesid ning talvekuurorte. Austrias elades ei teki paljudel inimestel küsimust, kuidas oma vaba aega sisustada ning millise spordialaga tegeleda. Kuna ilmaolud ning loodus soosivad just talispordialasid, siis ongi need seal kõige populaarsemad. Austrias elades oleks minu elukvaliteet kindlasti parem kui Eestis, sest Austria asetseb Euroopa Liidu riikide hulgas elukvaliteedi võrdluses esimesel kohal. Seal on puutumata loodus, ilusad mäed, puhas õhk ning optimaalsed ostlemisvõimalused. Kõrge elukvaliteedi
Kes igal õhtul küsib, kuidas päev läks ja on valmis kuulama, kui näruselt su päev möödunud on. Mina kaldun arvama, et kodu pole ainuüksi maja või korter, kodu muudavad koduks inimesed. Ma ei ütle, et üksi elamine oleks millegi poolest halvem kui kaaslasega elamine, kuid minu arvates on inimesed need, kes teevad majast või korterist kodu ja loovad hubasuse. Mulle ei meeldi üksi olla, kellegagi koos elades, kasvõi erinevates tubades viibides tekib teatud turvatunne, mida ma üksi elades igatseks. Mulle ei loe, kas see inimene on igal kodus koosviibitud hetkel minuga või mitte, mind rahuldab vaid teadmine, et see isik on olemas, muud ma ei tahagi - ta võib televiisorit vaadata ja mina vaikselt diivani nurgas oma armastusromaani lugeda. Mulle meeldib idee kodust, kus mul on keegi, kellega koos õhtuti televiisorit vaadata ja järjekordse vaimuka komöödia üle naerda ja näitlejate üle nalja visata, mulle meeldib mõte, et
,,Joonase lähetamine" Rudolf Tobias alustas oratooriumi kirjutamist arvatavasti Tartus elades (1904-1908) kuigi teose loomise idee oli tal tekkinud juba varem Peterburis. Olulist tähtsust Tobiase vaadete ja tõekspidamiste väljakujunemisel omasid ka tema kokkupuuted Peterburi Jaani kiriku õpetajate, väljapaistvate Eesti kultuuritegelaste Jakob Hurda ja Rudolf Kallasega. 1904.a. asus Tobias elama Tartusse, kus tegutses muusikaõpetajana ja valmistas koos Aleksander Lätega ette klassikaliste oratooriumite ettekandeid.
inimelu põhieesmärgiks. Ja neid loob igaüks enda jaoks ise ,,hinge eest hoolt kandes", läbi enesetunnetuse. Kahjuks ei saa anda ega pärandada seda loomingut valmiskujul edasi teisele. Inimesel on vajadus tõe järele, inimene on rahutu kuni tõe lõpliku leidmiseni. Inimene otsib tõde igapäev ja igalt poolt. Mõnikord seda ka leides. Minu arvates on ,,tõde" globaalsem mõiste kui ,,tõekspidamised". Igal inimesel on oma tõekspidamised ja kuidas ta nendega teiste hulgas elades toime tuleb on enamasti ta enda mure. Tõsi ta on, kui sinu tõekspidamised hakkavad aga mõjutama ehk häirima kaaskodanike heaolu-eluolu, peaks süttima punane tuluke. See on märgiks, et sinu tõekspidamised ei vasta üldsuse normidele. Paraku ju ei ela me maailmas üksinda ning kui aus olla ega vist ei tahakski ega ei tuleks ka toime. Globaalselt mõeldes on tõde aegade algusest peale üha uuesti ja uuesti kinnitatud fakt. Muidugi ei keela
Pierre-Auguste Renoir · Prantsuse maalikunstnik (1841-1919) · Arendas oskusi portselanimaalimis- töökojas. · A. Sisley, F. Bazille'i ja C. Monet'ga koos elades hakkas arenema impressionism. · Renoir' kunst armastab elu, ülistab ilu ja värvide harmooniat. · Mööduvad hetked ja meeleolud. · Maalimislaad pehme, värvid on õrnad, heledad ning säravad, piirjooned väga sulavad · Natüürmordid, lapsed, naiste portreed ja maastikud. "Niidul" "Kiik" · Esimene tunnustus 1874. impressionistide maalide näitusel. · Sealt algas Renoir edu ja tuntus · Sai kuulsaks üle maailma. · Lõuna-Prantsusmaal elades muutus ta värviskaala rikkamaks
ning keskkonnakorralduse erialal 5 vastajat. 2) Kirjeldavad arvnäitajad a) Küsimus - Kui väga te ootate jõule? Anna hinnang skaalal 0...100, kus 0-üldse ei oota ja 100- ootan väga. b) Kujundatud ja korrastatud tulemus c) Järeldus Keskväärtus oli 67,2 ehk üle poolte vastajatest ootavad jõule. 3) Võrdlev tulpdiagramm a) Küsimus - Kas sõbra või tuttavaga elades oled aktiivsem suhtleja kui üksinda elades? b) Kujundatud ja korrastatud tulemus c) Järeldus Koos sõbra või tuttavaga elades oled aktiivsem suhtleja kui koos vanemate või üksinda elades. 4) Kihtdiagramm a) Küsimus Mis on sinu lemmiktegevused? b) Tulemus saadi Andmete > sealt ,,Tekst veergudesse" ning sealt valida ,,Eraldajatega". Järgnevast valikust "Koma", mis eraldab väärtused komamärgi kohast ning "Tühik", et ei jääks tühikuid sisse, muidu võivad hiljem valed tulemused tulla
Eeskujuks Sparta. Sarnasused Ei pooldanud demokraatiat. Ei pooldanud demokraatiat. Ei pooldanud täielikku demokraatiat. (Soloni aeg) Asutas kooli Akadeemia! Kool Lykeioni gümnaasium. Inimene saab õnnelikuks elades riigis. Inimene saab õnnelikuks elades riigis. Erinevused Õpilased püüdsid relva jõul demokraatiat Idee muutumatu ja reaalne. Tajutav maailm on Pidas ideepuhtust ebakorrektseks (idee pole iseseisev kukutada. ideede ebatäiuslik koopia. olemine, asjad pole ideedest lahus). Riigis vooruslikud ja hüvelised inimesed. Kõik ühine eraomandit pole
Vabadus Vabaduse all mõteldakse kõige enam takistuste, sunni ja piirangute puudumist. Tihti tuleb vabaduse mõistet kuuldes, peamiselt meelde vaid kodumaa vabadus, mille nimel on palju võideldud ja vaeva nähtud. Seoses vabadusega on ka palju muud, millele tuleks tähelepanu pöörata. Eesti Vabariigis elades peaks iga kodanik tunnustama oma vabadust valida, öelda, mõtelda, tunda, reisida, töötada ja eksisteerida. Aastal 2011 elame vabas riigis, kuid seda vaid kakskümmend aastat. Täieliku taasiseseisvuse saavutas Eestimaa alles 1991. aastal, mil viimaks pääses Eesti rahvas NSVL'i koosseisust. Olles sündinud samal aastal, ei ole minu mälestustes küll toimunut, kuid kõik tolle aja sündmused on ka minu jaoks südamelähedased. Mäletan, kuidas ajaloo tunnis
Maal on parem elada kui linnas Alati on räägitud sellest, et maal on parem elada kui linnas. Miks see nii on? Millised on need eelised maal elades, mida linnalapsed kunagi nautida ei saa? Ma arvan,et palju inimesi koliks võimalusel maale elama. Kõik tahaksid ju puhast loodust ning vaikust nautida. Me kõik teame,et maal elades saame eemale suurest linnakärast ning reostunud loodusest, saame võtta aja maha ja nautida kaunist loodust linnulaulude seltsis. Eelised maal elamisel on värske õhk, mille käes saab lõõgastuda, kaunis loodus ning vaikus. Maal on palju töid, põhiline töö on loomade kasvatamine, kuid on ka väga palju teisi tegevusi, näiteks riisumine, puude ja taimede istutamine, peenarde rohimine ning palju muud. Paljudel inimestel on oma aed, kus saab teha aiatöid ja privaatsust nautida
Käsitöölised said oma töökoha perekonna kaudu,pärides seda. Kuid talupoeg,kes oli tulnud linna elama pidi ise oma ametit õppima. Selleks pidi ta minema õpipoisiks meistri juurde. Õpipoisiks võis ta saada ainult siis,kui ta oli sündinud kristlikus abielus ja pärit olema ausatelt vanematelt. Aga kuna kõik talupojad ei olnud väga headest perekondadest pärit, siis oli neil raske õpipoisiks saada ja tööd leida. Kuid ilma rahata polnud linnas midagi teha. Maal elades pidi talupoeg kandma erinevaid koormisi ja tööd tegema. See kõik sellepärast, et maa kuulus enamasti isandale. Talupoeg pidi maksma renti ja tegema teotöid isanda majapidamises. Selleks, et saada raha rendi jaoks, käisid talupojad linnaturul oma toodanguid müümas. Tänu sellele oli talupojal võimalus rikastuda ja ennast isanda võimualt vabaks osta. Nii said talupojad endale talu päriseks osta ja majandada seda edaspidi sõltumatu peremehena või siis nad võisid ka linna elama minna.
Söök linnas polnud maa omast palju erinev, ent siiski oli see mingil määral rikkalikum. Mõlemas kohas oli inimestel võimalik rikastuda. Talupojad, müües oma toodangut linnaturul ning linnakodanikud linnas tööd tehes. Kuid linnas oli talupoegadel raske hakkama saada, sest neisse suhtuti pigem põlguse ja üleolekuga, kui heatahtlikult. Au sees olid siiski need, kellel oli rohkem raha või kes olid pärit heast perekonnast. Maal olid peaaegu kõik talupojad võrdsed. Maal elades pidi talupoeg kandma mitmeid erinevaid koormisi, sest maa kuulus enamasti isandale. Selle eest pidi talupoeg maksma renti ning tegema teotöid isanda majapidamises. Paljud talupojad aga soovisid olla vabad ja vastutada oma maa eest ise. Selleks käisid nad linnaturul oma toodangut müümas. Tänu sellele oli neil võimalik rikastuda ja nii oligi end võimalik isanda võimu alt vabaks osta. Seega said talupojad endale talu päriseks osta ja majandada seal edaspidi sõltumatu peremehena
ühiskondlikult kaheks: maa ja linnainimesed. Kuid kummana oleks Eestis parem elada ja lihtsam elus läbi lüüa? Igal ühel on kujunenud erinevad väärtushinnangud. Kellele on tähtis raha, kellele sõbrad ja perekond. Enamjaolt on selleks perekond. Lapsele on väga tähtis, et temaga tegeletaks ja räägitaks. Lapsevanemad ongi need, kes kujundavad meie väärtushinnangud. Kui vanemad ei tegele oma lastega piisvalt, siis peab laps rohkem lugu sõpradest. Linnas elades on võimalus saada endale palju sõpru, kellega oma vaba aega sisustada. Maal on seevastu parimateks sõpradeks just vanemad. Näiteks enamus linnalapsi saadetakse varakult lasteaeda, et vanematel oleks rohkem vaba aega. Maal on see võimalus praktiliselt olematu, sest selliseid kohti on vähe ja lähimasse lasteaeda oleks väga kulukas viia. Laste, kes elavad linnas, meelistegevuseks on poodides käiia ja niisama sõpradega ringi kõndida. See nõuab vanematelt palju taskuraha
Mõnikord võib esineda ka punakaspruune ja mustjaid, harva ka üleni musti isendeid. Rästikute lemmikelupaikadeks on rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, järvede ja jõgede kaldapiirkonnad, vähem ka niidud ja kuivad männikud. Rästikuid leidub igal pool Eestis, kuid erineva sagedusega - sobivates kohtades moodustavad nad suuri kogumeid ning võivad puududa suurtelt aladelt ümberringi. Nad on väga paiksed loomad, elades kogu elu ühel ja samal kohal, liikudes vaid 60...100 m raadiuses. Rästikute varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud kännud, praod. Kuigi neid võib tihti näha end päikese käes soojendamas, on rästikud päeval loiud. Nad suunduvad jahile videvikus ja on eriti aktiivsed öö esimesel poolel. Peale edukalt kulgenud püügiretke ei välju nad 2...3 päeva jooksul varjepaigast. Rästikute toidust moodustavad põhiosa hiired, raba- ja rohukonnad, ka maapinnal
õpetasid talle vanaema, isa ja külarahvas Vändras ning saksa keelt mis oli ta koduseks keeleks. Kuna Koidula lõpetas Pärnu saksa tütarlastekooli kursuse parimate hinnetega sai ta minna Tartu Ülikooli, et sooritada seal koduõpetaja eksam. 1863.aasta lõpul oli Jannsenite perekond tingitud uuesti kolima, nüüd juba Tartusse. Pärnus elades andis J.V.Jannsen välja ajalehte ,,Pärnu Postimees" ning kuna selle majanduslik olukord polnud kiita, nad Tartusse kolisidki. Seal elades hakkas Jannsen välja andma ajalehte ,,Eesti Postimees". Täpselt nagu Pärnus, abistas Lydia Koidula ka Tartus oma isa ajalehe väljaandmisel, kuid oma isa käe haiguse tõttu langes kogu koormus tema peale. Nüüdsest hakkas Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid konservatiivse maailmavaate kui ka loomingulisi traditsioone. Kuigi esimesed kirjanduslikud katsetused on pärit ajast kui Koidula veel Pärnus elas, siis rohkem
Õpilaskodus elavad noored saavad juba aimu kuidas on elada üksi ja vanematest eemal ning väga paljud ei harju sellega koheselt . Paljud arvavad , et kui vanemaid lähedal ei ole siis on neil õigus teha kõike mida hing ihaldab ja tekivad probleemid koolis kui ka õpilaskodus . See pahanduste kogumine ja reeglite eiramine võib lõppeda koolist või õpilaskodust väljalendamisega . Minule endale meeldib väga õpilaskodus elades see , et sa saad oma elu ise korraldada , oma asjad panna sinna kuhu tahad ja süüa teha mida soovid . Elu õpilaskodus annab väikse iseseisvuse ja see on väga vajalik edaspidises elus . Raskusi võib tekitada see kui sul on ülbe või vähe hügeeni harrastav toakaaslane , aga õnneks on alati võimalus ta välja vahetada . Olen tähele pannud , külastades osasid oma kursuse kaaslasi , et neid ei huvita see kuidas nende tuba välja näeb ja mis aeroom seal on . Minu
Reale kool Koostas: Simo Põldoja 11.klass Györgi Ligeti varajasest loomingust moodustasid enamasti lihtsamad rahvalauluseaded. Ungaris elades oli Ligeti sunnitud arvestama poliitilise olukorraga, ning üks tema teostest, 2-osaline Tsellosonaat, keelati algselt NSVL juhitud heliloojate liidu poolt. Varased helitööd olid mõjutatud Béla Bartókist ning neid on sageli käsitletud tema helikeele laiendustena näiteks klaveritsükkel Musica ricercata (1953), mida on võrreldud Bartóki Mikrokosmosega. NSV liidu tsensuuri tõttu jäid mitmed teosed, nende hulgas Musica ricercata ja Keelpillikvartett nr. 1
neile tundub olevat seal rohkem võimalusi. Linnas on üks peamisi aspekte hea kättesaadavus haridusele , kaupadele ning teenustele. Enamast on linnas ka lihtsam leida tööd. Nii mõnegi noore jaoks saab otsustavaks linna kolimisel huvitav ööelu, mida maakohtades nii tihti ei kohta. Ka maal on palju võimalus. Hariduse seisukohast on maakoolides vähe õpilasi , mis tagab õpetaja ja õpilase lähedase läbikäimise ning suurema võimaluse saada tunnis vastata. Maal elades on palju vaba loodust , peaaegu igalühel on võimalus omada oma muruplatsikest ja aiamaad. Üldjoontes on maal väga rahulik elada, seal on vähe inimesi, seega ka rahu ja vaikus. Ka tervisele on maal elamine kasulikum, kuna enamasti on maal ikkagi puhtam õhk kui linnas. Väljaspool linna on tavaliselt vähem ka kuritegevust , sest kes läheb ikka tuttavalt inimeselt varastama ? Maakohtades on sõbralikud inimesed, mitte et seda ei saaks
TARTU ÜLIKOOL KEHAKULTUURITEADUSKOND FÜSIOTERAAPIA JA TERVISEEDENDUS ÕPPETOOL Virge Lellep Kaassõltuvus Referaat Juhendaja: Dr. Tamara Janson 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................3 Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: ..........6 Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: ..........8 6.Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: http://www.virumaateataja.ee/?id=101278...............................................................................10 SISSEJUHATUS Paljud inimesed teavad, mis on sõltuvus. Selleks peetakse vajadust, kas siis tarbida mingit
nii edasi. Linna negatiivseks küljeks oleks see, et kõik elavad põhimõtteliselt üksteise seljas. Inimesi on lihtsalt nii palju, et enam ei mahu kusagil liikuma. Linna õhk ei ole ka just kõige puhtam võrreldes maakoha õhuga. Sellest pruugivad tekkida ka erinevad haigused nõrgematele organismidele. Väiksemad linnad on selles suhtes kasulikumad, kui suur linnad nagu Tallinn. Maakoha eelised on see, et on olemas värske õhk, mida saab igalt poolt ümbruskonnast. Maakohas elades on võimalus ise kasvatada endale söögipoolist nagu köögiviljad, mõned loomad, kanad. Siis oleks kõik eluks vajalik olemas. Maal elades saad enda koduaias aega veeta. Lastel oleks palju rohkem ruumi mängimiseks ja ei oleks ohtu, et keegi kuhugi auto alla jookseb. Maal sa elad endale mitte teistele. Linnas seda võimaluste ei ole, kuna tuleb arvestada ka naabritega. Negatiivseks pooleks oleks see, et kui maal ei ole piisavalt töökohti, siis tuleks ju linnas
Lennart Meri Lennart-Georg Meri oli poliitik ja kirjanik ning Eesti Vabariigi president aastatel 1992-2001. Lennast Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas ja suri 14. märtsil 2006 ajuvähki. Ta on maetud Metsakalmistule. Tema isa oli Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning ema oli Alice- Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Lennart Meri veetis oma lapsepõlve peamiselt välismaal elades ja seetõttu õppis ta mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis, kust tulenes ka tema hea keelteoskus(- ta valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt.) Georg Meri perekond küüditati 1941. aastal Siberisse, kust nad naasid 1946. aastal. Lennart Meri oli Venemaal elades käinud mitmes venekeelses koolis. Eestisse tulles astus ta Tartu Ülikooli, kus ta lõpetas ajaloo eriala aastal 1953. Ajaloolaseks ei lubatud tal aga saada ja ta leidis tööd "Vanemuises"
Hannah oli tuntud näitleja kui ka laulja. Tal oli kolm meest, kellega koos olles sai ta ka kolm poega, kellest üks oli Charlie Chaplin. Kolmest pojast kaks: Charlie ja Sydney elasid koos emaga, kolmas vend aga elas USA-s koos isaga. Enamus inimesi teab teda, kui näitlejana aga ta oli ühtlasi ka filmi rezissöör ja produtsent, stsenarist, helilooja ja miim. Ta oli üks mõjuvõimasavamaid ning loovaimaid näitlejaid tumm-filmi tööstuses. Ta suurem tuntus algas Ameerikas elades. Ameerikas hakkas ta töötama koos Karno Trupiga. Samas trupiga töötades valmis esimene film kus Charlie näitles, Making A Living. Kuna Charlie ei suutnud kohaneda produtsendi poolt esitatud nõuetega ei suutnud ta oma esimeses filmis endast parimat anda. Ning sellepärast muutus ta esimene film suures tagasilöögiks tema tulevasele karjäärile. Kuid ta ei heitnud meelt ning varsti esines ta telerites juba Tramp'ina, mis on arvatavasti üks tuntuim tegelaskuju maailmas
Kas tõesti kolisid inimesed metsast ära selle tõttu, et külades oli moodne elada? Oldi valmis kannatama ränka vaeva ja vastikut toitu ning astuma pigem sakslaste ikke alla. Paistis, et usse vihati. Vihkamise põhjus oli selles, et käimas oli ristimise periood ning ristisõdijad tulid Eesti paganaid ristima. Arvan, et ristisõdijad pidasid ussisõnade oskajaid põlisusundite järgijateks. Põlisusundite uskumine aga ei toonud alati kasu. Näiteks Leemetil oli metsas elades naaber, kes sundis oma tütart Hiiet jooma hundipiima, kuigi Hiie organism ei talunud seda ning ajas oksendama. Külas elades unustati, kes oldi enne küladesse kolimist ja kus kohast tuldi. Unustati vanad tuttavad ja kombed ning tavad. Külades olid kirikud, kus kuulati jumalasõna. Jeesust hakati kummardama ja rääkima tema pidevast teenimisest. Metsaelanikele see ei meeldinud, kuna nemad ei kujutanud ette, et nad peaksid kedagi teenima. Jeesuse ja rüütlite uskumisega mindi samas ka liiale
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM GEORGE ORWELLI "LOOMADE FARM" KUI TOTALITAARSE NÕUKOGUDE LIIDU MUDEL ESSEE ANNIKA VALDMETS Prima sotsiaal November 2003 SISSEJUHATUS XX sajandi ühe kuulsaima inglise kirjaniku George Orwelli teost "Loomade farm" loetakse kui totalitaarse ühiskonnamudeli kirjeldust. Orwell kirjeldab "Loomade farmis" sotsialistliku korra läbikukkumist ja diktatuuriliseks muutumist. Ilmselgelt on märgata, et kirjanik on kasutanud oma farmi loomisel Nõukogude Liidus samal ajal toimunud protsesse. Eelkõige on Orwell Nõukogude Liidu liidritest raamatus kujutanud Stalinit ja ka kogu sündmustik on võetud Stalini-aegses Nõukogude Liidus toimunust. Nõukogude diktaatorit Jossif Stalinit kujutatakse raamatus siga Napoleoni tegelaskujuna. Algselt oli sigadel kavas komm...
Talupoegadel tuli kanda koormisi maa kasutamise eest- nad pidid töötama teatud hulga päevi isanda majapidamises ja osa saagist neile andma. Kui talupoeg tahtis vilja jahvatada, pidi ta selle isanda veskisse viima ja selle eest tasuma. Linnades koondusid kaupmehed gildidesse ja vennaskondadesse ja kaitsesid nii üksteise huve ja organiseerisid abi ja usuelu. Linna valitses raad, raehärrad valiti jõukate linnakodanike seast. Maal elades said sa oma elu suuremalt jaolt ise otsustada, kelle heaks töötad ja mida teed jne, linnas valitses kõike raad ja linnakodanikud ei saanud rae valimisel otsustada. 4. Kui sa elaksid keskajal, kas sa tahaksid elada maal või linnas? Võrdle kummagi variandi sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Linnas kuna mulle tundub, et seal oli lihtsam elu ja talupoegade elu sõltus looduslikest oludest ja ühiskonna arengust.
lähedal, kuid ka Tokyos oli seda kõvasti tunda ning pärast ei joodud seal enam kraanivett, vaid pudelivett, sest Tokyo vee radiatsioonitase oli väga kõrge. Tokyo asub parasvöötmes ja seetõttu on seal aastaringselt suhteliselt mõõdukas ja mugav kliima. Suvel on kuum ja niiske, talvel kuiv ja jahe. Vihmaperiood kestab juuni lõpust juuli keskpaigani ja pärast seda tuleb tõeliselt palav ja niiske suvi, seega kliima on seal suhteliselt hea ja selles osas autoril Tokyos elades kliima koha pealt pretensioone ei esinenud. !3 7. Otseselt ei saaks öelda, et oleks tekkinud probleeme suhtlemisel, kuid erimeelsusi küll., sest alguses oli Maarjal raske kohaneda ning end jaapanlastega samasuguselt ja võrdselt tunda. Üks situatsioon jäi aga küll meelde. Kui Maarja sõbral, samuti Jaapanis õppival tšehhitaril Annal oli vaja pärast
a.) Nii sai saunamehe pojast akadeemik. 1862.a pöördus Köler tagasi Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Peterburis töötas Köler end kadestamisväärse positsioonini: ta on portreteerinud tsaar Aleksander II, olnud tsaari tütre joonistusõpetaja, õukonnanõunik, III järgu Anna ordeni kavaler, 1867. aastal anti talle Peterburi Kunstide Akadeemia poolt professori tiitel. Seda meistriteose "Riigikansler vürst Gortsakovi portree" eest. Venemaal elades külastas ta tihti kodumaad ja kodukohta. Kodumaistel teemadel on tehtud "Kunstniku sünnipaik", eesti neiu kujutis "Ketraja". Ühiskondlikult tähtsad olid 1864.a. maalitud F.R.Kreutzwaldi portree ja feodalismivastane allegooriline kompositsioon ,,Ärkamine nõidusunest". Pilt sümboliseeris eestlaste ja lätlaste rahvuslikku ärkamist (praegustel andmetel kadunud, on säilinud vaid eskiis ).Vaeses peres kasvanuna tundis Köler meie rahva majanduslikke ja ühiskondlikke kannatusi põhjalikult
(5) Paljude inimeste lemmikriik on näiteks Austraalia. Ma usun, et see on ka sinna kolimise üks suurimaid ajendeid. On neid, kes esialgu lähevad vaid korraks, puhkama, kuid seal olles hakkab maa veelgi enam meeldima ning otsustataksegi jääda. Kuid miks mitte täita eluaegset unistust? Kuna me elame globaliseeruval ajastul, mil pea kõik uksed on valla, tuleks selliseid võimalusi muidugi ära kasutada. (6) Teiste inimestega külg-külje kõrval elades ei saa me üle ega ümber ühiskonna mõjudest. Eesti on piisavalt väike riik, et inimesed ei unustaks. Kui keegi on midagi halba korda saatnud, ei lasta sel niisama minna. Sellised mõtted mõlguvad peas ka Joosep Laiksool, kes sõitis surnuks kolm inimest. Ta on õelnud, et tahab lahkuda just seetõttu, et ta ei saa siin enam rahus elada, teda peetakse automaatselt halvaks inimeseks. Kuid kas me tõesti peaks lihtsalt unustama need kolm inimest, kelle elu ta võttis? Ning oma
ka tavaliselt sõbralikud, uudishimulikud ja mõistvad loodusolude suhtes. Maria veetis liustikul olles suhteliselt vähe aega linnas, seega suhtles ta kohalikega vähe, sest kogu vaba aeg läks enda peale ja puhkamisele. Dyeas olles tundusid kohalikud inimesed talle ka sõbralikud, suhtlusaldid ja abivalmid. Suhtlemisprobleeme tekkis kohalikega ainult lennujaamas, kui vaadati imelikult Maria päritolu peale ja tehti talle korralik pagasikontroll. 8. Võõrsil elades peab olema vägagi julge, eriti kui minna maale, kus inimesed on avatud ja suhtlejad. Võõrsil elades peab olema mõistev tavade suhtes, avatud, kindlameelne, iseseisev, vastutustundlik, vastutulelik ja muidugi ka positiivne. Reisil tulevad kasuks alati eelnevad teadmised eluolu, tavade, käitumise ja ka riietuse kohta. Peab olema hästi ettevalmistunud ebameeldivusteks ning mitte lasta häirida ennast igal pisiprobleemil. Peab olema avatud uutele teadmistele ja peab olema
Vahel mõistame juba selle käigus, et midagi on valesti. George Orwelli romaanis "1984" mõistis peategelane juba ühiskonna totalitaarse korra ajal, et see kõik on vale. See justkui tekitas ka tema hinges kriisi, mille tõttu omas mees suurt soovi selle riigikorra vastu võidelda. Tema püüdlustel aga ei olnud positiivset lõppu ning sellepärast ei saanud ka mees oma hingelisest kriisist vabaks, vaid pidi sellega leppima. Elades ühsikonnas, kus kodanike igat sammu ebainimlikult ööpäevaringselt jälgitakse, oleksime ilmselt ka ise hingelise kriisi omanikud. Praeguse hetke kõige populaarsemaks kriisiks saab pidada majandussurustist, mis ei tahaks justkui kedagi puudutamata jätta. Töötute arv on võrreldes eelmise aastaga tunduvalt kasvanud ning koondamise üle enam keegi ei üllatu. Samas ei ole rahvast siiski üksi jäätud ning riik aitab omalt poolt
JOHANN KÖLER (1826-1899) Johann Köler oli esimene eestlane, kes sai tollase parima kunstihariduse ta lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia, millele lisandus mitmeaastane enesetäiendus Euroopas reisides. Ta tegi hiilgavat karjääri: oli sama kooli õppejõud, akadeemik, tsaari tütre joonistusõpetaja. Ometi ei unustanud ta ära oma rahvuskaaslasi. Üks Köleri vene sõpradest kirjutas, et elades moes oleva aristokraatia-portretistina härrasmehelikult euroopalikus laadis luksuskorteris Vietinghofi majas Suure Teatri lähedal, ei unustanud ta ometi seda rahvast, kelle hulgast ta ise põlvnes, vaid tundis sellele kogu südamest kaasa. Köler toimetas tsaarile talupoegade palvekirju, oli tegev Aleksandrikooli komitees, aitas oma sõbral Jakobsonil käima panna ajalehte "Sakala", oli Kirjameeste Seltsi aupresident jne. Oma tegevuse
5. Millal ja millises teaduskonnas asus Kreutzwald Tartu Ülikoolis õppima? 6. Millega tegeles Kreutzwald Tartu Ülikooli üliõpilasena suvevaheaegadel? 7. Millisel ametikohal alustas Kreutzwald tööd peale Tartu Ülikooli lõpetamist? 8. Kellele pühendas Kreutzwald oma jutustuse ,,Paar sammukest rändamise teel"? 9. Missugused kolm joont iseloomustavad Kreutzwaldi kirjanikuisiksust? 10. Milliseid võimalusi kasutas Kreutzwald osalemiseks aktiivses kultuurielus Võrus elades? 11. Kus veetis Kreutzwald oma elu viimased viis aastat? 12. Millist teost nimetas Kreutzwald oma kirjanduslikuks luigelauluks? 13. Nimeta Kreutzwaldi eluaastad. 14. Milliseid näiteid võib tuua Kreutzwaldi loomingu kasvatusliku ja hariva eesmärgi kohta? 15. Missugust eesmärki püüdis Kreutzwald täita oma rahvavalgustuslike töödega? 16. Miks kujunes Kreutzwaldi allegooriline satiir ,,Reinuvader Rebane" üheks 19.sajandi keskpaiga menukaimaks teoseks? 17
tähendabki seda, et inimene ei tohi lasta teiste mõjutustel end muuta. Tuleks hoida sirget joont ning töötada, et iga hinna eest oma "silmapiirini" jõuda. Tuleb õppida aitama end ning teisi sel viisil, et enda unistused ja eesmärgid ei kannataks. Maailmas elab ligikaudu 6,9 miljardit inimest ning kõik püüdlevad oma "silmapiiri" poole. Seepärast tuleks eelkõige loota just iseenda peale ning püüelda vaatamata kõigile takistustele oma "silmapiirini" jõuda. Selle "ühise taeva all" elades on tihtilugu raske oma "silmapiiri" paika panna ja selleni jõuda. Raamatus ,,Väike prints" on kirjutatud nii: ,,Väike prints istus kivi peale ja tõstis silmad taeva poole. "Ma küsin endalt," ütles ta, "kas tähed ei paista mitte selleks, et igaüks leiaks ühel päeval enda oma. Vaata minu planeeti. See on otse meie kohal... Aga kui kaugel eemal ta on!"" Iga inimene peab eelkõige endale selgeks tegema, milline on tema "silmapiir". Tuleb
pärast sündimist. Veel oli tal kaks venda ja kolm õde. Alates 1869. aastast tegutses ta kunstikaupmehena mitmes riigis, aastast 1876 õpetajana Inglismaal. Ta õppis ka usuteadust. Elades suures vaesuses, hakkas ta 27-aastaselt tõsiselt tegelema joonistamisega ja nii pühendus ta järk-järgult oma tõelisele, lõplikule ja saatuslikule kutsumusele, mida ta järgis uskliku fanatismiga. Esimesed 5 aastat oma kunstnikuteest veetis ta Hollandis, tegeldes vaevarikka eneseharimisega ja elades suures ainelises puuduses ning pideva emotsionaalse pinge all. Kaastundest hakkas ta koos elama ühe prostituudi ja selle lapsega. Nii kunstis kui elus kuulutas ta armastuse sõnumit, kuid tema temperament, tema äärmiselt iseseisev ja egotsentriline loomus tegid võimatuks ta lähedased suhted inimestega, erandiks vaid tema vend Theo. 1888. aasta veebruaris kolis ta Lõuna.Prantsusmaale Arles'i. Ta lootis rajada seal kunstnike kommuuni ja leida seal side kohaliku kogukonnaga
Kas linnaõhk tegi vabaks ? Kui talupoja elatavas linna linnaõigustes oli sätestatud, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks, siis võib öelda et jah linnaõhk tegi vabaks. Muidugi selline asi polnud igas linnaõiguses sätestatud. Nendes linnades, kus see oli võimalik, sai talupoeg tõesti vabaks. Kuid linnas elades pidi ta ikkagi edasi töötama, sest maaisandale oli vaja makse maksta. See sätestus linnaõiguses oligi tõenäoliselt selle tagamõttega tehtud, et linna koliks rohkem talupoegi, kes loodavad vabaks saada. Pakkumine oli ahvatlev, seega kolis linna neid palju. Mida rohkem neid tuli seda rohkem said maaisandad maksudest raha. Osa linna tulevatest uusasukatest said tööd nt. õpipoisina.
Avifauna Estlands unter besonderer Berücksichtigung der Insel Oesel ("Ülevaade Eesti, eriti Saaremaa linnustikust"). Eessõnas ütleb autor, et ta püüab täita lünka, mis on tekkinud saksakeelses ornitoloogilises kirjanduses pärast Johannes Lepiksaare ja Mait Zastrovi 1963.aastal ilmunud kokkuvõtetDie Vögel Estlands. Eesti Looduseuurijate Selts valis 1991.aastal ta oma auliikmeks. Eduard von Toll on Eestit, oma siinseid sugulasi ja sünnipaika Saaremaal korduvalt külastanud. Elades kaugel, on ta Eestiga hinges ja vaimus seotuks jäänud.
Kui mõelda sellele, et näiteks minu maakodus on rohkelt kasutamisel kilekotid, siis meie kodus kilekotte ei kasutata selleks on minu vanavanematel spetsiaalsed riidest ostukotid, mis tänapäeval on väga moes, ning mina kasutan poes käimisel paberkotte. Selles osas olen oma pere üle uhke 3. Vesi Palju vett kulutan? Veekulu on meie peres sarnaselt teiste kuludega sama ¾ aastast on püsivalt kõrgemad kui suvel, millal kedagi kodus ei ole. Kolmekesi elades pole veearved üldsegi suured. Pesemas käies kraanist vesi pidevalt ei jookse, nõude pesemisel keeratakse samuti kraan vahepeal kinni. Kõige suuremad veekulud on vanniskäimised ning pesemised (nõude ja enda). Iga pereliige käib korra päevas dussi all, peseb kaks korda päevas hambaid ning aeg-ajalt peseb keegi nõusid, kuid mitte pikalt. Korra nädalas kulub vett pesumasinas riiete pesemisele, lillede kastmisele ja pisiasjade puhastamisele.
Bioloogia Elise Nassar 7c Tallinna Järveotsa Gümnaasium Juhendaja:Heidi Haggi Kaelkirjak · Kaelkirjak on otsekui evulutsiooniõpetuse raamatust välja astunud. Asukoht · Kaelkirjakud elavad Aafrikas. Elades savannis oma igapäevast elu. · Elavad väikeste karjadena. Vahes ühimevad teiste loomadega segakarjadeks. Suurus · Kaelkirjaku õla kõrgus on kuni 3m ja kaela pikkus kuni 2.25m isased kaaluvad umbes 750kg, emased natuke vähem. Välimus · Kaelkirjakul on suur sinine keel. · Tal on lapilise mustriga nahk ja väheldase karvaga kaetud luusarved. · Kahe ühesuguse mustriga kaelkirjakut pole siiani leitud.
Lydia Koidula ehk Lydia Emilie Florentine Jannsen Marten Arandi Lydia Koidula (1843- 1886) Tuntud Eesti kirjanik ja luuletaja. Olulised asjad perest ja elust • Ta oli tuntud rahvusliku ärkamisaja tegelase Johann Voldemar Jannseni tütar. • Lydia Koidula abikaasa oli hinnatud arst Eduard Michelson. • Kolis pärast abiellumist Kroonlinna, kus ka suri. • Kroonlinnas elades sündisid neli last, kaks poega ja kaks tütart. • Lydia Koidula suri rinnavähki. Lydia Koidula loomingut läbiv teema • Kirjutas peamiselt eesti rahvast, kodumaast, elust enesest. Näited loomingust • Näidendid: „Saaremaa onupoeg“, „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“. • On kirjutanud üle 300 luuletuse. • Luulekogud: „Emajõe ööbik“, „Vaino- lilled“. Video • http://www.youtube.com/watch?v= hVcNMgpaRtM • http://www
välja. Nad erinevad siis kas välimuselt või mõtteviisilt. Jah, tõesti, need inimesed võivad vahel suuremate raskustega ja halvustuste osalisteks saada, aga nad võivad täieõiguslikult väita, et nemad on jäänud iseendaks. Minu arust on see ka kõige õigem. Ei tasu mängida kedagi teist, isikut kes me ei ole. Me ei vaja enda ümber inimesi, kes ei salli meid sellistena, nagu tegelikult oleme. Järelikult pole nad meid väärt. Elades enda iseloomu ja mõtete järgi, oleme kindlasti õnnelikumad kui elades teiste ettekirjutuste järgi ja ainult muretsedes, kas ma teen kõik õigesti ja teistele meelepäraselt. Kõige tähtsam on ikkagi endale meeldida.
Pythagorase teoreem Pythagoras oli Vana-Kreeka filosoof, elades 580-500 e.m.a. Sündis Samosel, suri Musese kloostris. Võttis kasutusele ruudu ja kuubi mõiste arvutamisel. Pythagorasel oli kool Krootonis, kus elati askeetlikult. Neil oli pmst oma usk. Koolis õpiti teadust, arstiteadust, kunsti ja muusikat. Õpitöö oli suuline ja kestis 5 aastat. Kõik oli salajane. Seal õppis ka tema naine. Tema teoreemi tõestas arvatavasti hoopis tema naine. Pytharoras avastas ka, et maailm on kerakujuline. Pytharoras leidis ka 5 elemendi: eetri
tingimustel: 1.Sa elad vanematest eraldi kas üksi või kellegagi koos. 2.Sa pead end ise majandama. 3.Sissetulekuks võid võtta summa, mida Sinu oskuste ja teadmiste juures on võimalik teenida. Allikaid võib olla mitu. 4.Kulutused tuleb prognoosida võimalikult täpselt ja nii, et kõik valdkonnad on kaetud. Mõtle, mille peale on vaja kulutada ja mis see maksta võiks? 5. Eluaseme puhul on võimalikud erinevad võimalused (üüritud, laenuga ostetud, päritud või kingitud). Kahekesi koos elades saab kasutada ka kahte sissetulekut ning kulude jagamist. Vormistus vali ise. Tähtis on, et tulud ja kulud on ilusasti kirjas. Pereeelarve Elan üksi, üürikorteris. Palk on 700 netos. Kulud ja tulud: Üür + kommunaal – 150 eurot (ühetoaline korter) Söök – 200 eurot Autole kütus – 100 eurot Auto hooldus – 50 eurot Majapidamisvahendid – 30 eurot Tarbeesemed - 70 eurot
MIKS OSADES RIIKIDES KEHTESTATI DIKTATUUR TEISTES AGA DEMOKRAATJA ARUTLUS AHTI EISTRE Diktatuur ja demokraatia Diktatuur on valitsemisvorm mille puhul võim kuulub ühele isikule või kruppile ,kes kasutab seda endale kõige kasulikumal moel elades ise luksuslikku elu, allumata ühelegi seadusele. Seda valitsevat isikut kutsutakse diktaatoriks. Sellisel juhul puudub rahvavõim. Demokraatia on valitsemisvorm mille puhul on rahval täielik võim. Demokraatia on diktatuuri vastand. On olemas kahte tüüpi demokraatiat otsene-ja esindusdemokraatia. Esindusdemokraatia on kasutusel tänapäeval, sest inimesi on nii palju riigis et nad ei mahuks ühte kohta ära ning riigipindala on väga suur.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
