Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"preestrid" - 1120 õppematerjali

preestrid –  augurid. Jumalad võisid ilmutada oma tahet väga erinevalt, seda sai välja lugeda ohvritalituse sujumisest,  ohvriloomade käitumisest, loodusnähtustest, nagu näiteks pikselöögist, ja paljudest juhuslikest seikadest. Vahest  kõige olulisem oli siiski lindude lennu järgi ennustamine, millele augurid erilist tähelepanu pöörasid. 5. Aastaarvud:
thumbnail
2
docx

Kreeka klassikaline ajajärk

KREEKA KLASSIKALINE PERIOOD Maratoni lahing ­ 490. eKr. Pärsia sai Kreeka käes lüüa. Termopüülide lahing ­ 480. eKr. kreeklased kaotasid. Salamise merelahing ­ 480. eKr purustasid Kreeka ja Ateena linnriigid Pärsia laevastiku. Üldise sõja võitsid kreeklased. Pärslased tõrjuti Kreeka aladelt välja. Peloponnesose sõda ­ 431-404. eKr. Ateena ja Sparta vahel (Ateena laevastik domineeris merel, Sparta aga oma liitlastega maismaal). Sõda lõppes Sparta võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. Chaironeia lahing ­ 338. eKr. toimus kreeklaste ja makedoonlaste vahel. Ateena ja tema linnriigid said lüüa; Kreeka linnriigid kaotasid väga pikaks ajaks iseseisvuse. Philippos II ­ Makedoonia valitseja, kes juhtis makedoonlased Chaironeia lahingus võidule. JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui iseloomult inimlikud (antropomorfsed). Kreekas valitses polüteism. Jumalaid oli väga palju, kuid alati tu...

Ajalugu → Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mood kui religioon

Mood kui religioon Mood on tänapäeva inimesele väga tuttav ja levinult kasutatav sõna. Termin ,,mood" hakkas Euroopas levima juba 14-ndal sajandil ülikute peredes. Sealt edasi hakkas moe mõju ja võim aina suurenema ja praeguses materiaalses ühiskonnas on moest saanud elustiil ja religioon, mis on levinud igal pool maailmas ja mille mõju on suurima ulatuse ja erinevaid rahvusi ning tõekspidamisi ühendava nähtusega. Moe ja religiooni vahel on väga lihtne leida märkimisväärseid sarnasusi. Jumalateks on suured ja tuntud moeloojad, kelle nimed ja näod meid tihti õlgu kehitama panevad, kuid kelle olemasolust ja tähtsusest me kõik teadlikud oleme. Jumalad panevad paika moesuunad ja kriteeriumid, mis meieni jõuavad preestrite valgustuse kaudu. Moemaailma preestriteks on kuulsused, kes kannavad ja seeläbi tutvustavad moeloojate uusi riideid. Preestrite alla kuuluvad ka moeajakir...

Teoloogia → Religioon
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Õigeusu ja katoliku usu võrdlus

Võrdle õigeusku ja katoliku 1. õigeusk rahvuskeel katolikus ladina keel 2. õigeusus saavad kõik veini, katolikus ainult preestrid 3. õigeusus võib vallaline olla, katolikus ei tohi 4. lihavõtted õigeusus kõige tähtasam, katolikus jõulud 5.Õigeusus pinke pole, katolikus kirikus on pingid kus istuda sab võrdle katoliku ja lutheri usku 1. katolik kirik on rikkalikum kui lutheri kirik on lihtne ja odav 2.pidulik missa katolikus, lutheril lihtne 3. lutheri usus emakeelne, katolikus ladina keel 4. lutheri usus vaja 2 sakramenti (ristimine ja armulaud), katolikus 5 vaja kindlasti saada sakramente 5

Ühiskond → Ühiskond
28 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muistne Egiptus

käsitöölised (vaarao teenijad) orjad (sõjavangid või kohustused täitmata jätnud käsitöölised, talupojad; kasutati mitmesugustel töödel). Raha ei tuntud, palka maksti tarbeesemetes. Maailmakord e. Maat toimis tänu vaarao kindlale valitsemisele. Tegu oli maaühiskonnaga. Tavaline oli paarisperekond, kus ka naistel olid üsna suured õigused. Vaaraodel olid haaremid, mille liikmette hulgast tõusis enamasti esile üks, üsna suurte õigustega peanaine. Preestrid olid kõige haritumad, maailma üldist korraldust mõtestati müütide ja religiooni läbi. Valitses surnute kultus (elati surmajärgse elu nimel, ka tähendas hinge). Tähtsamad isikud lasid end balsameerida, palsameeritud kehasid nimetati muumiateks. Tähtis osa oli matusetseremoonial, hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik, ka vaarao orjad ja naine. Muumia kaitsmiseks asetati ta kivist sarkofaagi. Püramiidid on üks seitsmest maailmaimest ja

Ajalugu → Ajalugu
96 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Egiptus

1. Vaarao Menes ja Egiptuse ühendamine. 2. Hüksoslased, nende osa Egiptuse ajaloos. 3. Egiptuse riigikorraldus. 4. Usk, preestrid, jumalad. 5. Surmajärgsus, selle väljendumine egiptlaste mõttemaailmas. 6. Hieroglüüfkiri. 7. Kuningavõim, selle vaimne põhjendatus ja materiaalne kehastus. 8. Ehnaton, tema osa Egiptuse religioonis. 9. Ramses II , tema tegevus nii sõja kui ka rahu ajal. 10.Perekonnaelu. 1. Umbes 3000 aastat eKr tekkis teineteisest sõltumatutest Alam- ja Ülem- Egiptusest ühtne Egiptuse riik. Pärimuse järgi olid need liidetud vaarao Menese poolt, kes oli Ülem-Egiptuse valitseja

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ühiskonna-ja riigikorraldus Vana-Ida riikides

Arutlus teemal ,,Ühiskonna-ja riigikorraldus Vana-Ida riikides" Umbes 6000 aastat tagasi hakkas mõnedel eriti intensiivse maaviljelusega aladel noorema kiviaja rahvaste hajali küladega asustus asenduma tihedamalt seotud ühiskondadega. Need olid esimesed kõrgkultuurid, mille teke tähistas maailma ajaloos uue arengujärgu algust. Ilmselt omavahel sõltumatult tekkisid need üksteisest piisavalt kaugetes piirkondades ­ Tigrise ja Eufrati alamjooksul ning Niiluse orus . Neil mõlemal oli iseloomulikuks tunnuseks linn, mis ümbritsevaid maapiirkondi vähehaaval endaga sidudes omandas ühiskonnakorralduses keskse koha , nii et tänapäevaks on linnakultuurist saanud ühiskonna arengu mõõdupuu. Kuid linnaga seostus ka muud olulist, nagu arenenud tööjaotus, kirjaoskus ja haritlaste klass, suurejoonelised ühiskondlikud hooned, poliitiline ja religioosne hierarhia ning jumalatest pärinevad kuningad. Siiski teki...

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Egiptuse ajalugu

eKr. liitis üheks riigiks Alam-ja Ülem-Egiptuse. Memphis ­ Menese rajatud pealinn Ülem-ja Alam-Egipstuse piirialale. Vaarao- Egiptuse kuningas; piiramatu võimuga valitseja. Vaarao isik ja võim olid jumalikud; teda peeti jumalaks,riigi kõrgeim preester. Püramiidid- vaaraode võimu kõige suurejoonelisem materiaalne kehastus. Nomarhid- ehk noomid. Nomarhid on maakondade ehk noomide asevalitsejad. Preestrid(templid) ­ vaarao määras oma volituste konkreetseks elluviimiseks ametisse preestrid.Nende päralt oli vahetu korraldav võim Egiptuse peamistes pühapaikades ­ tempilites. Amon-Ra - ta sai Uue Riigi ajal tõeliseks peajumalaks.Tema tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel. Muumia ­ on konserveerunud surnukeha, millel on säilinud pehmed koed. Kuningate org - see on vaaraode matmispaik Teeba lähedal. Ehnaton ­ Uue riigi aegne vaarao ( 14 sajand eKr.) Valis päikeseketta Atoni riigi peajumalaks Amon-Ra asemel. Rajas Teema ja Mamphise vahele uue pealinna Aten - Atoni.

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Vanaaja tsivilisatsioonid

VANAAJA TSIVILISATSIOONID Religioon Muistne Egiptus Egiptuse ühiskonna harituim osa olid preestrid, kes kujundasid nende vaimuelu ja mõttemaailma. Seega tuntaksegi egiptuse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi. Egiptlased austasid paljusid jumalaid. Neid võis olla üle 800. Osad kehastasid loodusnähtuseid, pajude puhul oli tegu mõne pühaks peetud looma jumalustamisega. Jumalate seast oli tähtsaim päikesejumal Ra, kes oli maailma looja ja esmane valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga. Uue riigi ajal sai Amon-Ra tõeliseks peajumalaks

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Hinduism

karma ja moksa Brahman, aatman, isvara, purusa, deevad, asurad Kultus Jumalateenistus väga individuaalne Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Templite välisseinu kaunistavad skulptuuride read, nende vahel seinamaalid jumalustest. Elu 4 etappi Kastisüsteem Brahmaanid ehk preestrid, Ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid, Vaisjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised, Shuudrad ehk teenijad, varem ka orjad. Väljaspool kaste - haridzanid ehk puutumatud. Igal kastil on oma dharma. Jumalad Devi Brahma Shiva Vishnu Kali Rama Krishna Lakshmi ` Pidustused Diwali Holi Raksbandhana Mahashivaratri ` Kasutatud kirjandus

Teoloogia → Usundiõpetus
6 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Vana-Kreeka templid ja stiilid

Vana-Kreeka templid Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse- linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli püstitatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala-frontoon, mis kaunistati figuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. Sammason kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. T...

Ajalugu → Ajalugu
358 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kreeka ja Idamaade regioonide sarnasused ja erinevused

Paljudes muistsetes riikides on sarnasusi, mis tulenevad ühe või teise riigi mõjutustest. Kuid alati on ka erinevusi. Ei ole olemas kahte sellist riiki, mis oleksid täiesti ühesugused. Mina nüüd arutangi Muistse-Kreeka ja Idamaade religioonide ühiseid jooni ja erinevusi. Usk oli kõikjal olemas. Oli ka vaja inimesi, kes hoolitseksid jumalateeninduste eest, ohverdaksid jumalatele loomi ja teeksid kõik, et jumalad rahul oleksid. Selle töö jaoks olid olemas preestrid. Nende peamiseks erinevuseks oli koht ühiskonnas. Egiptuses moodustasid preestrid ühiskonna harituima osa, kes kujundasid inimeste vaimuelu ja mõttemaailma. Ka Mesopotaamias kujundasid nad rahva religioosseid tõekspidamisi. Kreeka aga erines neist selle poolest, et seal ei moodustanud preestrid omaette seisust, vaid elasid peale tööd harilike kodanikena tavapärast elu. Ma arvan, et Kreekas oli rahvas sellepärast ühtsem, kuna preestrid olid nende endi seast. Ei olnud mingit kõrget

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Vana-Egiptuse templid

Vana-Egiptuse templid Koostaja: Templid · Uue riigi aegsed suurimad ehitised · Asusid haudehitiste vahetus läheduses · Tõid kaasa uue seisuse -preestrid · Tempel oli kuningavõimu ülistavaks sümboliks · Ehitati jumalate ja jumalannade kummardamiseks Preestrid · Preestrid olid ametnike kõrval ainsad, kes oskasid lugeda ja kirjutada. · Kohalike preestrite ülem oli väga mõjukas isik · Preestrid olid väga mõjukad ka hiljem, eriti antiikajal Templi ehitus · Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena · Pealt suuresosas lahtine · Tähtsal kohal olid sambad · Templit ümbritses tugev kaitsemüür · Templi sügavuses asus jumala kuju Templi kunstilisus · Egiptuse templid · Sfinksidest või mõjuvad väliselt jääradest moodustus rangetena pikk allee, mis

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Maiad

ALLAKÄIK (IX-XVI saj) Alates IX sajandist jäeti mõned linnad maha. X sajandil laiendasid tolteegid oma võimualasid. Sestsaadik elasid maiad endast võimsamate rahvaste varjus. Püramiidid ja templid muutusid varemeteks. Ent mälestus maiade kultuurist säilis tänu sellele, et talupojad hoidsid alati nende traditsioone. Tikal, linn keset metsa EKSKURSIOON. Keset Tikalit asunud püramiid oli 70 m kõrge ja seega maia püramiididest kõrgeim. Selle tipus asus väike pühamu, kus preestrid enne tseremooniaid paastusid ja puhastusid. Templi ümber seisid templid ja paleed ; ka oli seal palliplats ja terrassidest ümbritsetud avar väljak. Siia ­sinna paigutatud altarite ja hauakivide vahel sooritasid preestrid oma kombetalitust. USULINE KESKUS. Ainult preestrid ja ülikud elasid alaliselt linna südames. Lihtsamad inimesed elasid sealsamas lähedal väikestes hurtsikutes. Nad käisid perekonniti kesklinnas suurtel usutalitustel

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Bütsantsi keisririik, Bütsantsi kultuur

+7. Milliste riikide ja rahvastega Btsants sdis? Trklased, langobardid, araablased, prslased, bulgaarlased, slaavlased. +8. Millal ja mis Btsantsi riik hvis? 1453. aastal, kuna see langes trklaste ktte. +9. Iseloomusta riigi ja kiriku suhteid Btsantsis. Kirik oli riigile suureks toeks sotsiaalvaldkonnas. Ta pidas leval vaeste varjupaika, lastekodusid ja haigemaju. .10. Mille pooles erines igeusu kirik katoliku kirikust? Katolik krirk- Kirikut juhtisid patriarhid, preestrid kannavad tonsuuri, preestrid elavad tslibaadis, jumalateenistused on ladina keeles, ikoone eriliselt ei austata. igeusu kirik- Kirikut juhib paavst, preestrid kannavad habet, preestrid vivad olla abielus, jumalateenistused on kohalikus rahvakeeles, ikoone austatakse. +11. Miks kirik 1054. aastal lhenes? Sest paavst pani patriarhi krikuvande alla, patriarh vastas samaga. +12. Kirjelda igeusu phakoda. Mille pooles erineb see lne(st katoliku) kirikutest?

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vana-Pärsia usund ehk Zoloatrism

· See on jumala Ahura Mazda järgi nimi · Püha kiri ­ avesta ­ selle järgi dateeritakse ajajärku 18-6 saj e.m.a · Protoindioaanlased elasid Lõuna-Venemaa stepi aladel · Aarialased ­ hõimu asukad ; airya ­ üllas; Aiyryaman ­ aarialaste poolt asustatud maa ­ tänapäeva Iraan · Seoses sõjavankri kasutusele võtuga tuleb uus ajajärk · Zoratrustra oli preester · Ühiskond koosnes preestritest, sõjaväelastest ja karjakasvatajatest · Preestrid viisid läbi riitusi loomade ohverdamine · Zaratustra kaotas ära looma ohverdamise, lubas ohverdada ainult taimi, piima jms · Zaratustra polnud väga edukas algselt · Vistaspa, keda õnnestus veenda Zaratustra visioonis ning zoloatrismist sai Pärsia riigi usund · Avesta ­ pandi kirja 3 sajandil e.m.a , teine osa pandi kirja 9-12 sajandil m.a.j o Yasna ­ kõige väiksem avesta osa o Yast ­kiiduhümnid, jumalikele olenditele

Kultuur-Kunst → Kultuur
6 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Rooma religioon ja kristlus

Rooma religioon ja kristlus · Roomlaste religioon sarnanes kreeklaste omadele. Zeus ­ Jupiter Ares ­ Mars Hera ­ Juno Athena ­ Minerva Aphrodite ­ Venus · Jumalate hea tahe sõltus sellest, kui hästi inimesed neid teenisid. (ohverdamine) · Riik ja religioon olid seotud. · Riik kontrollis tähtsamaid pühamuid, korraldas usupidustusi ja preestrid olid riigi ametnikud. · Alates augustusest austati keisreid jumalatena. · Roomas jätkus hellenismi perioodil alguse saanud religioonide ühtesulamine. · Rooma riik ei teinud takistusi teistele religioonidele, kuid teiste jumalate kõrval pidi austust avaldama ka rooma jumalatele ja tooma ohvreid keisrite altaritele. · Keelatud oli teiste jumalate austamine enda jumala kõrvalt. Usu jõud · Kristus ei ole isiku nimi vaid mõiste

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Egiptus

ajast. Vaarao oli küll jumala kehastus maa peal, kuid võimu teostamiseks vajas ta ikkagi ametnikkonda , kelle mõjukamast osast määras vaarao maakondade asevalitsejad ehk nomarhid , kes pidid: 1. viia kohapeal ellu vaarao korraldusi 2. koguda makse 3. korraldada ehitustöid 4. vajadusel koguda sõjaväge Vaarao oli inimeste ja jumalate ainus vahendaja, kuid oma volituste konkreetseks elluviimiseks määras ta ametisse preestrid. Ka nemad valiti juhtivad preestridki ülikkonna seast. Nende käes oli korraldav võim Egiptuse peamistes pühapaikadesv- templite-s. Kõige rikkamad ja mõjukamad olid Amon-Ra paiknevate templite ülempreestrid Teebas linnast. Preestrid tugevnesid sedavõrd, et nende keskvõimuvastane tegevus viis lõpuks Uue- riigi lagunemiseni Egiptuses. Lisaks nimetatule kuulusid kõrgema ametkonna hulka kõrgemad väepealikud. Keskmise ja alama astme ametnikke nimetati kirjutajaks. Nemad pidid kontrollima

Ajalugu → Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Oraaklid

pühamuid austati kogu Kreekas ja vahel koguni väljaspoolgi. Eriti kuulsad olid need pühamud, kus asusid oraaklid, kes jagasid mitmesuguseid nõuandeid ja ennustasid tulevikku. Selliseks oli näiteks Dodoona oraakel Epeiroses, üks vanemaid Kreekas. Seal asetses mägedes tihedas hiies oja kaldal altar ja võimas tamm. Viimast loeti pühaks ja muistendi järgi võis ta lehtede sahinast kuulda peajumala Zeusi tahet. Mingisugust nõu või ennustust kuulda soovijad tulid selle tamme juurde. Preestrid nagu mõistatasid tema sahinat ja andsid inimestele edasi jumalate näpunäiteid. Veel laiemalt tuntud oli Delfi oraakel. Ta asus Parnassose mäe jalal Fookises (Delfi linnas Kesk- Kreekas). Seal andis ennustusi eriline naispreester, keda kutsuti püütiaks. Ta istus kolmejalgsel järil koopalõhe kohal, kust väljus uimastavaid aure. Uimastatuna neist aurudest kaotas püütia teadvuse ja kisendas seosetuid sõnu. Preestrid tõlgendasid neid oma heaksarvamise järgi

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
8
doc

MUISTNE EGIPTUS

2004 SISUKORD 1.EGIPTUSE ASEND JA LOODUS......................................................................3 2.RIIGI TEKKIMINE.............................................................................................. 4 3.VAARAO............................................................................................................ 4 4.PÜRAMIIDID......................................................................................................5 5.AMETNIKUD JA PREESTRID...........................................................................5 6.TALUPOJAD, KÄSITÖÖLISED JA ORJAD.......................................................5 7.IGAPÄEVANE ELU JA USK HAUATAGUSESSE ELLU....................................6 8.KIRI....................................................................................................................7 9.EGIPTLASTE JUMALAD JA TEMPLID.............................................................7 1

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vana- Ida riigid + Egiptus

3. sõjaväelased 3. kirjutajad- kontrollisid töötajate tegevust 4. talupojad- maa harimine, niisutussüsteemide rajamine, püramiidide/templite rajamine 5. käsitöölised- kindlad kohustused 6. orjad Orjus: -kohustuste täitmatajätmise eest (talup. Käsit) ­võõramaise päritoluga vangid. Kasutati mitmesugustel töödel ­ vaarao ja ülikute majapidamises, suurtel riiklikel ehitamistel ja isegi sõduritena Religioon: polüteism- palju jumalate kultus. Preestrid kujutndasid egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Surnukehade mumifitseerimine ­ spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilitamiseks. Palsameerimine- muumia valmistamine Kultuur: hieroglüüfid 4-3 a.t. (poliitiliste ja religioosse sisuga tekstides) Hieraatiline kiri (igapäevaselt), päikesekalender, geomeetria, arstiteadus, mastaba, astmikpüramiid (2650 ekr), püramiidid (27 saj ekr), kaljuhauad 818 saj ekr), kaljutemplid, portreekunst, pinnakunst

Ajalugu → Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma

. KÕIGI JUMALATE TEMPEL PANTEON.. AVALIKUD SAUNAD TERMID.. KORRUSELAMUD OLID ODAVAD, VAREM PUUST , SIIS KIVIST ÜÜRIMAJAD VAESEMA ELANIKKONNA, SEALHULGAS PROLETAARLASTE MAJUTAMISEKS. AKVEDUKTID MONUMENTAALSED VEEJUHTMED.. IGA ASI VÕI ELUSOLEND LOODUSES OLI NENDE MEELEST HINGESTATUD, IGALÜHEL OLI MINGI JÕUD MIDA NIM NUUMENIKS.. LAARID ESIVANEMATE HINGED. IGAL PEREKONNAL OLI MAOKUJULINE KAITSEVAIM GEENIUS KES EDENDAS SOOJÄTKAMIST,PEREKONNA PÜSIMINE.. ENNUSTAJAD PREESTRID AUGURID.CICERO KOLM ,STIILI, NN MADALAT STIILI LOOGILISTEKS PÕHJENDUSTEKS, KESKMIST STIILI KUULAJATELE NAUDINGU PAKKUMISEKS JA ÜLEVAT STIILI KUULAJASKONNA EMOTSIONAALSEKS INNUSTAMISEKS..MAECENAS AUGUSTUSE RIKKAS SÕBER, KUTSUS MITMEID ANDEKAID AUTOREID, TOETAS RAHAGA.. VERGILIUS ANDEKAS POEET TEMA TEOS ,,AENEIS,, .TITUS LIVIUS TEGUTSES AUGUSTUSE VALITSUSAJAL. ÜKS TUNDUIM ROOMA AJALOOLANE..HAGIA SOPHIA KATEDRAAL KONSTANTINOOPOLIS ÜKS KÕIGE SILMAPAITVAM EHITUS

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana-Kreeka Usundid

tähtsamate jumalate austamine oli riigi kontrolli all. riik on teatud mõttes kirik. iga linnriik määras ülempreestri. koos ohvertati jumalatele. kollektiiv pidi vastutama ka iga isiku eest. kui 1 solvas jumalat, siis karistus võis langeda kõigi peale. karitada tuli jumalat solvanud kodanikku. ÜHIS VASTUTUS ·ilma preester konnata religioon - ei olnud seda kui omaette seisust. preestrid olid inimesed kes täitsid konkreetseid piiritletud rolle kogukonna eest - olid riigiametnikena ametisse määratud. need kes on konkreetse templi juures olid preestrid aga nad olid seotud ainult ühe jumalaga ja ühe ül-iga. nad ei olnud preestrid üldises mõttes. preestri suguvõsad olid kõrged. kui jätta preestri seisus kõrvale, siis elasid tavalist seisusekohast elu, ei erinenud teistest aristrokraatidest

Teoloogia → Maailma usundid
76 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik?

Kuna orjal omakseid ei olnudki, siis pääses orjapidaja õige kerge usulise karistusega ­ ta pidi ohverdama jumalatele äsjasündinud põrsa, et ohvrilooma veri puhastaks süüdlase käed patust. Seetõttu tundub mulle, et läbi kodaniku pilgu vaadates, oli orjanduslik demokraatia täiuslik, sest olid seadused, mis kaitsesid peremehi ning piirasid orjade liikumisvabadust ning elu. Kui ori tundis, et teda liialt rängalt rõhutkase, siis võis ori põgeneda templisse ja paluda, et preestrid müüksid ta mõnele inimlikumale peremehele. Preestrid ei tohtinud kaitset vajavat orja templist välja ajada ning peremees ei tohtinud oma orja templis kinni võtta. Samas ei olnud aga preestrid kohustatud orja templis toitma ning tihtipeale pidid orjad nälja pärast templist lahkuma. hiljem aga, kui nad kätte saadi, olid karistused veelgi karmimad. Kord aastas, veinijumala Dionysose päeval, lubati orjal koos teistega veini mekkida.

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Mesopotaamia

Paabeli torni Rippaiad Religioon Preestrid tegelesid usuliste tõekspidamiste kujundamisega ja sõnastamisega Ei pööratud tähelepanu surmajärgsusele Ei tähtsustatud jumalaid, vaid ülempreestrit JUMALAD Perekonnaelu Meestel rohkem õigusi kui naistel Paarisperekonnad Mehe õigus oli naist petta, naiste puhul järgnes surmanuhtlus Ehituskunst Peamine ehitusmaterjal savi(savitellised) Hooneid kaunistati reljeefide ja maalidega Tsikuraadid ehk astmiktemplid Haridus ja kiri Haridust andsid preestrid Õpilased olid ühiskonna ülemkihist Matemaatika, tähetarkus, kirjandus Kirja kasutati igapäevaelus Kiilkiri(savitahvlile, pulgaga)

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana aeg: Idamaade tsivilisatsioonid

Relvi valmistati pronksist. Vaaraod suundusid vallutusretkele. Kõige suurem vallutaja oli vaarao Thutmosis III (1450.- ndad) Alistas Nuubia Egiptusele. Tema valitsemisajal oli riik võimsaim Idamaades. Pärast teda hakkas endist hiilgust taastama Ramses II (1290-1224eKr) , kes sõlmis hetiitidega rahu, abiellus kuninga tütrega. Egiptus sai Palestiina ja Süüria lõunaosa. Põhjaosa jäi hetiitidele. Sõjaretkedelt tõid vaaraod rohkelt saaki, annetati jumalatele. Preestrid valdasid jumalate maid, varandusi- mõjukus suurenes. Vana riik - 27.-21. saj eKr Sisemine ühtsus, isoleeritus, kõige jõukaim periood, 26. saj eKr püramiidide ehitamine (tuntuimad 3 Giza püramiidi) Keskmine riik - 20.-17. saj eKr Kaubanduse areng (Egiptus hakkas Vahemere kaubanduses suuremat rolli mängima), avatus (toimis kaubandus, arenes suhtlus Mesopotaamiaga), kindlustati lõunapiir. Uus riik - 16.-11. saj eKr Sõjakaim etapp, suurimate piiride aeg (armee loomine ja vallutuskäigud)

Ajalugu → Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kaugete tsivilisatsioonide valitsemisviisid

Kaugete tsivilisatsioonide valitsemiseviisid Kaugetes tsivilisatsioonides oli alati tähtsal kohal usk, religioossus. Tänu sellele rajati mõnes tsivilisatsioonis näiteks templeid ja hauakambreid. Ohverdused isandate jaoks olid n.ö. ,,igapäevaselt lugupeetud''. Preestrid olid kõrgetel positsioonidel. Kuningatel oli piiramatu võim ning rahva ette nad palju ei ilmunud, seda tegid nad vaid erandjuhtudel. Mõned tsivilisatsioonid olid üpris sarnased (nt. Asteegid ja Inkad), mõned aga päris erinevad (nt. India, kuna ainult seal oli kastikord, mida ei saanud muuta). Vana-India tsivilisatsioon Pärast 1500. a eKr kujunes aarjalaste tsivilisatsioonis kastikord, mille all mõisteti jagunemist nelja seisuse vahel:

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana idamaad

Thot ­ Kuujumal (mingi linnu peaga), kirjatarkus Rahvas pööras religioonile vähem tähelepanu. Enamuse talitustest viisid läbi aristokraadid. Mumifitseerimine; hauakambrid ­ püramiidid, kaljusse raiutud hauakambrid; surnu teekond teispoolsusele; Osirise kohtu Kiri, haridus, teadus ja kirjandus Kiri ­ tekkis umbes 4., 3. saj eKr. Kirjamärkideks hieroglüüfid. Kirjutusmaterjaliks papüürus. Haridus ­ Koolid templite juures. Õpetajad preestrid. Õpilased olid jõukamad poisslapsed. Õppeained olid matemaatika, kirjutamine, lugemine, astronoomia. Teadus ­ Lähtus praktikast, teooriat oli vähem. Päikesekalender. Geomeetria, ehitusel, tundi Pi'd. Palsameerimine, kirurgia, operatsioonid, haiguste põhjendused olid ilmalikud. Kirjandus ­ hümnid, püramiidi- ja surnute raamatud. Ilmalik, õpetussõnad. Novell sinuhe. Kunst Arhitektuur ­ Kivi. Hauakambrites: mastaba, püramiid, niss, sarkofaag. Templid: sfinkside allee, samamstik.

Ajalugu → Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Maiad

äkitselt kokku varises. Usk Maiad olid maausku (nime poolest katoliiklased, kuid ei tunnistanud jumalat) Nad ei usaldanud teolooge ja preestreid (preestrid on võõrad ja ei mõista maiasid) Maiad otsustasid ise mida nad kirikuõpetusest välja võtavad ja mida mitte. Neil oli antud tõotus pühadest asjadest valgetele mitte rääkida. Osadele maiadele oli maa Ema, osadele aga omand Maia preestrid tegid inimohverdusi selleks, et paluda vihmajumalalt Chaac'ilt niisutust kuivavatele põldudele. Ohverdustel heideti lapsed elusalt veega täidetud aukudesse, mis arvati olevat sissepääsudeks allmaailma.(Ohvertati väikseseid poisse kuna arvati , et jumalatele meeldivad väikesed asjad ja et neil on endal ka väikesed abilised) Maiad paluvad andeks puu ja väädi käest, keda nad raiuvad ja kes haiget saavad

Ühiskond → Ühiskond
29 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Egiptus ja mesopotaamia

Sellejaoks, et sinna sattuda, oli vaja traditsioonilist matuserituaali ning hauakambrit. Mesopotaamias, aga surmajärgse elu tähtsus ei olnud nii kõrgel kohal, kui Egiptlastel. Mesopotaamias usuti, et peale surma lähevad surnute hinged Allilma, kus neid ootab kurb oleskelu. Seepärast sooviti olla õnnelik maises elus. Mis oli vastupidine Egiptuse usule surmajärgsesse ellu. Templitesse said üldjuhul mõlemas riigis ainult preestrid ja ülikud. Preestrid olid seal nii jumalasõna edasiandjad kui ka tavaliselt templi kõrval asuva kooli õpetajad. Mesopotaamias oli astmiktempel, kus olid ka majandusruumid, mitte ainult jumalale pühendatud koht. Selles riigis, sai lihtrahvas käia templi sisehoovis ohverdamas jumalate loomi. Jumala kuju näidati teistele inimestele ainult tähtsamatel pidustustel. Koolis, mis asus tavaliselt templi kõrval õppisid tavaliselt ülikute lapsed , või harvemal juhul ka keskklassi kuuluvate inimeste lapsed.

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Egiptus oli maailma üks esimesi tsivilisatsioone

mis asusid paar astet kõrgemal. Peale kõige muu oli vaja iga aasta puhastada kanaleid mudast, parandada tamme ja ehitada teid. Säärased hiiglatööd nõudsid suuri teadmisi astronoomia, maamõõtmise ja ehituskunsti alal, aga ka eeskujulikku organiseerimist, sest tööd toimusid suurel maa-alal üheaegselt ja tuli lõpetada kindlaks tähtajaks. Egiptus oskas organiseerida säärase tööarmee. Selle armee lõid nähtavasti preestrid, egiptuse targad ja nemad koostasid ka tööde plaanid, mis seejärel vaaraode käsul ellu viidi. Sel ajal olid preestrid mõistuseks, vaaraod tahteks, rahvas kehaks ja sõnakuulmiseks. Heasüdamlik, lõbus ja hoopiski mitte sõjakas egiptuse rahvas jagunes kaheks klassiks - põlluharijateks ja käsitöölisteks. Need aga, kes töötasid suurtel ehitustel, moodustasid otsekui sõjaväe. Iga tööala, eelkõige ehitustöö, vajas veojõudu ja tööriistu: keegi pidi päevast päeva

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Lääne-Euroopa ja Bütsantsi võrdlus

tõid kaasa kiriku riigiaegset autoriteedi ajutise ristiusukeskust langesid allakäigu araablaste võimu alla, · Piiskopkond pühitses kuid see tugevdas ametisse preestrid. bütsantsi kiriklikku Tegelikkuses määras ühtsust. preestrid ametisse sageli · Patriarhi valisid ilmalik maaisand ametlikult küll vaimulikud, rahvas ja piirkondlikud

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Usk Rooma riigis

Usk Rooma riigis Rooma jumalused Nuumen Laarid oma nurk , kus seisid nende kujukesed Igal pere oma geenius Janus ­sõjajumal ­ jaanuarikuu Jupiter , Juno ja Minerva Kõige olulisem ­ Mars ­ märtsikuu ­ Marsi väljak Jupiteri isa Saturnus saturnaalid Vesta ­ vesta neitsid , surmanuhtlus Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Riigi edu ­ jumalate heasoovlikkusest Pontifex maximus prontifeksid ­ preestrid Flamenid Augurid Annetamine ­väärisesemed,toit,loomade ohverdamine Rituaalide täpne järgimine Ennustamine Riiklik tegevus augurid Jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamine Ennustamine lindude lennu järgi Tulevikku näitas kanade söögiisu Tähtsatel puhkudel Sibülliraamatud Idamaiste ja hellenistlike jumalate ning rituaalide levik Roomas Jumalate austamine võib kasuks olla Müsteeriumid ­ Itaalia ja läänepoolsed vahemeremaad

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Egiptuse arutlus/analüüs

Nende kohustuste hulka kuulus ka niisutussüsteemide rajamine ja korrashoid ning samuti töö muudelgi riiklikult korraldatud ehitistel. Ka püramiide kui ka templeid rajasid peamiselt talupojad. Töö oli kurnav ja kohustused sageli üle jõu kaivad, kuid nende tegematajätmisel ootas piitsutamine vüi orjusesse sattumine. Vaheldust raskes ja rutiinses elus pakkusid iga-aastased religioossed pidustused. Ülejäänud neli ühiskonnakihti olid vaaraod, preestrid ja sõdurid, käsitöölised ja kirjutajad, ning kõige madalamal asusid orjad. Vaarao oli Egiptuse valitseja, kelle piiramatut võimu peeti jumalatest määratud maailmakorralduse püsimise vältimatuks eelduseks. Ta oli ainus täievoliline vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Vaaraod peeti jumalikuks ja peaaegu kogu tema elu oli korraldatud rituaalidega. Vaarao ehk jumala ja inimeste vahendajaks olid preestrid. Preestrid

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kalender

Primitiivsetes ühiskondades hakati aega arvestama taimede lehte puhkemise või viljalõikuste järgi. Kuid see ei olnud väga täpne. Ainus lihtne kuid täpne aasta mõõtmise meetod oli tähtede järgi vaatamine, näiteks ehitati igasuguseid struktuure, kus teatud kohas oli päike igal aastal samal positsioonil ((Newgrange)). Või mõni talumees seisis öösiti oma põllul ja vaatas, et nii, see täht seal liigub iga päevaga natukene ja aasta pärast leiab selle jälle samast kohast. Egiptuse preestrid vaatasid ka tähti, kuid põhirõhu panid Siriusele, mis tõiseb horisondile veidi enne Niiluse üleujutusi. Selle järgi olid nemad esimesed, kes läksid üle kuukalendrilt päikesekalendrile. Mesopotaamias kasutati veel kaua aega peale seda kuukalendrit, ning mõnes Pärsia lahe äärses riigis, s.h Saudi Araabias kasutatakse seda veel tänase päevani ametliku kalendrina. Muudes moslemiriikides kasutatakse seda ainult religioossetel põhjustel. Islamikalendri ehk kuukalendri

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kristluse teke

õpetus leidiski pooldajaid alamkihtides, tekitas ülemkihis umbusku. Ariaanlus ­ alguse pani piiskop Arius, nad väitsid, et Kristus on Suhted juutidega olid vaenulikud: Jeesuse meelest hülgasid juudi inimlik mitte jumalik ja ei saa olla Isaga samaväärne. Piiskoppidele preestrid tõelise armastuse jumala vastu, pöörates liigselt polnud see õpetus vastuvõetav ning ortodoksseks kuulutati, et tähelepanu religioossete ettekirjutuste järgimisele; juudi preestrid Krtistuses on jumalik ja ilmalik ühendatud. Ariaanlus kuulutati nägid Jeesuses Moosese seadusest taganejat, kes eksitab juute hereetsiaks, aga levis germaanlaste seas. tõelise messia ootelt. Ka Rooma võimudele tundus Jeesuse Askees ­ (treening), kasin elu, lihasuretamine; kristlaste arvates tegevus ohtlik, sest võis põhjustada rahvarahutusi. tuleb hoolt kanda hinge mitte keha vajaduste eest 30

Ajalugu → Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mesopotaamia ja Egiptus

Kordamine ajaloo tööks 1. Asukoht! o Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem- Egiptuseks o Mesopotaamia on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala 2. Usk! EGIPTUS o Egiptuse kõige haritum osa olid Preestrid o Nemad kujundasid ka egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma o Usuliste tõekspidamiste täpsem sõnastamine oli preestrite ülesanne o Usuti jumalatesse. Valitseja on sama, kes jumal o Usuti et jumalad on reaalselt olemas o Usuti et elu jätkub ka peale surma MESOPOTAAMIA o Usuti et jumalad on surematud ja inimesed surelikud o Jumalad olid inimese kujulised, taevakeha mille mõju teda valitses o Jumalaid seostati ilmastikunähtustega

Ajalugu → Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Egiptuse religioon

Egiptuse religioon Egiptlased olid sügavalt religioossed: nad mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religiooni kaudu. Religioossete tõekspidamiste ja tähtsamate jumalate eest hoolitsemine oli preestrite töö. Kõrgeim preester oli vaarao, oma kohustuste elluviimiseks määras ta ametisse preestrid. Nad tegutsesid templites ja valiti ülikkonna seast. Preestrid olid ka valitseja nõuandjad riigijuhtimisel. Jumalad Egiptlased austasid tohutul hulgal jumalaid, üks tekst loetleb neid 740, lisaks on veel teisi mütoloogilisi olendeid. Kindlat süsteemi jumalate kohta ei olnud, lood jumalatest ja nende tunnused kattusid. Jumalad võisid elada ükskõik kus, enamasti neile ehitatud templites. Ra lõi kõigepealt Su (õhujumal) ja Tefnuti

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Inimese arengu etapid. Egiptus

pered. Teadus oli praktilise suunaga, Arstiteadus-tegid keerulisi silmaoperatsioone, õige diagnoos ja kohane ravi, Päikesekalender-täheteadus, avastasid et on 365-päeva, Geomeetria-ehitustöödel vaja minevad teadmised, osati arvutada pindalasi(ruut, kolmnurk,ring) ja ruumalasi(silinder, püramiid), teati pii väärtust. Kirjandus-religiooniga seotud(hümnid, õpetussõnad, hauakambrid), autobiograafia, novellid, muinasjutud ja luule. Preesterid, templid, usureform: Preestrid olid väga olulised, hoolitsesid jumalatele pühendatud kujukeste ja templite eest, väga austatud tegelased. Templid olid pühad paigad, pühendatud jumalatele üldjuhul käivad seal preestrid, tavainimestele on see suletud.Ehnatoni usureform- tõstis Amon-Ra asemele päikeseketta Atoni, Atonit hakati austama ainujumalana ja teistele jumalatele ohvreid ei toodud, seoses sellega vahetas ka vaarao nime Amenhotep(,,Amon on rahul") asemel

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma religioon ja ristiusu teke

Rooma religioon ja ristiusu (kristluse teke) Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Preestrid olid ühtlasi ka riigiametnikud. Preestriks valiti inimest terveks eluks. Kõiki kombetalitusi tuli täpselt täita, et saada jumalate heakskiit. Preestrid andsid inimestele nõu. Kõige olulisem preester oli pontifex maximus ­ ülempreester (keisririigi ajal kandis seda tiitlit keiser). Pontifex ­ preester. Flaamen ­ konkreetse jumala pühamu preestrid. Augur ­ preester, kes tegeles ennustamisega. Ennustuskunst võeti üle etruskidelt, seepärast seda kutsuti ka terminiga Disciplina etrusca. Preestrite üheks ülesandeks oli ka pidada kalendreid. Alguses oli Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta (355 päeva ­ kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil e Kr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama.

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Mesopotaamia ja Egiptus

kasutati orje siiski paljude tööde tegemisel. Egiptust võiks ,,lauga lüües" üldse alamklassiks pidada, sest peamise elanikkonna moodustasid talupojad ning puudusid linnad: Mesopotaamias olid aga sõltumatu kaupmeeste klass, paarperekonnad ning olid kujunenud ka suuremad linnad. Mõlemat riiki juhtisid ka kindlad ametnikkonnad. Egiptust juhtisid vaarao, preestrid ning kõrgemad asevalitsejad kuid Mesopotaamias olid tähtsal kohal ning otsustasid riigi asju kuningas ning preestrid. Samuti oli mõlemas riigis tähtsal kohal küllaltki kõrgelt arenenud kultuur. Egiptuses rajati suuri teravatipulisi obeliske ning vaaraote austamiseks püramiide. Mesopotaamias rajati aga peamiselt tsikuraate. Üheks kuulsamaks ning tähtsamaks kujunes Paabeli torn. Kui Egiptuses kasutati hieroglüüfkirja siis Mesopotaamias kujunes välja juba kiilkiri. Nii Egiptuses kui Mesopotaamias oli ka religioon väga tähtsal kohal. Kui

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Egiptus

EGIPTUS Sõjaväe ülemjuhataja Looduslikud olud: Kõrgeim preester · Asub Vahemere ääres Vaarao määras ametisse riigi ülemvalitseja, maakondade asevalitsejad, · Ümbritsetud Liibüa, Nuubia ja Araabia kõrbetega kõrgemad preestrid ja väepealikud. Osales rituaalides ja pidustustes. · Vihma ei saja, mistõttu põlluharimine toimis Niiluse üleujutuste abil Ülemkiht (tõi viljaka mudakihi kallastele). · Ülemkihi moodustasid vaaraoga sugulussidemetes olevad ülikud. · Rajati niisutussüsteeme. · Maakondade/nomoste valitsejad ­ viisid elllu vaarao korraldusi, kogusid

Ajalugu → Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Vana-Kreeka (Ennustamine ja surmajärgsus)

mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. Kreeklased tundsid huvi ennustuste vastu, neid käidi uurimas oraaklitelt. Oraakel on pühamu, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas. Dodoona oraakel Epeiroses oli üks vanemaid Kreekas. Seal asetses mägede tihedas hiies oja kaldal võimas tamm ja altar. Tamme loeti pühaks ja muistendi järgi võis ta lehtede sahinast kuulda peajumala Zeusi tahet. Mingisugust nõu või ennustust kuulda soovijad tulid selle tamme juurde. Preestrid nagu mõistatasid tema sahinat ja andsid inimestele edasi jumalate näpunäiteid. Delf Veel laiemalt tuntud oli Delfi oraakel. Ta asus Parnassose mäe jalal Fookises (Delfi linnas Kesk- Kreekas). Seal andis ennustusi eriline naispreester, keda kutsuti püütiaks. Ta istus kolmejalgsel järil koopalõhe kohal, kust väljus uimastavaid aure. Uimastatuna neist aurudest kaotas püütia teadvuse ja kisendas seosetuid sõnu. Preestrid tõlgendasid neid oma heaksarvamise järgi. Sageli suunasid nad

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hinduism

olid puutumatud. India usundis on 300 000 000 jumalat. Hinduismi ajalugu · Vedade usund, "veda" tähendab teadmine; seda perioodi hakati arvestama, kui aarjalased tungisid Indiasse; polüteistlik ohverdamisusund; usuti, et õnn või lunastus on kättesaadav maapealses elus · Brahmanism (nimetus tuleb India preestri nimetusest "brahmaanid") ­ preestrikeskne ohverdamisusund, jumalate roll oli usundis oli väike, kõige tähtsamad olid preestrid ja ohverdamised · Hinduism Hinduismi pühad tekstid · Vedad Kõige vanem on Rigveda. Kirja on panema hakatud alates 1200 a. eKr, kirjas on 1028 hümni e. suktat. Hümnid pühendati jumalatele, nt. jumal Agni (tuli). Kõige pikem hümn on pühendatud Somale. · Upanisadid e. istungid · Eeposed India kaks eepost - ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana" · Brahma raamatud Vedade kommentaarid, preestrite käsiraamatud Teoloogia

Teoloogia → Usundiõpetus
73 allalaadimist
thumbnail
5
wps

Vanad idamaad konspekt

laiune viljakas ala, millest edasi laius kõrb, deltas 150km. lai. Jagunemine: üleujutus(suvisügis), põlluharimine(talvkevad), saagikoristus ja põus(suve hakul) Eripära: Egiptuses ühiskonna aastatuhandete pikkune püsivus ja suletus. Looduslik eraldatus ei vajanud kaitsevajadust. Üleujutused näitasid looduse ja ühiskonna seost Ühiskonnakorraldus Avaarao (absoluutse võimuga jumalkuningas, teostas oma võimu ametnike abil) Bkõrgem ametnikkond (asevalitsejad, preestrid ja sõjapealikud) Ckirjutajad (alamametnikud, kes kontrollisid töötajate tegevust) Dtalupojad ja käsitöölised Eorjad Ajaloo põhietapid Sõjavägi Vana riigi ajal sõjaväge ei olnud Uue riigi ajal oli hästi treenitud alaline sõjavägi, mis loodi sundvärvabisega(osa võimekamaid talupoegi võeti terveks eluks ja vanas eas said veteranid harimiseks maalapi) Põhijõuks kilpide ja odadega jalavägi, eliitväeks 2 mehelised hobukaarikud Perekond ja olustik

Ajalugu → Ajalugu
308 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kreeka templid

Templi sissepääs oli otsaküljes. Kreeka templi pearuumiks oli naos ­ seal asus jumalakuju. Paljud templid on üheruumilised, kuid vahel oli pühamu otsas preestrile mõeldud ruum. Kuna tavainimesed sisenesid templisse harva, oli templi välimus sisemusest olulisem. Kreeka pühamu keskpunktis, altaril, viidi läbi ohverdusi jumalatele. Igaüks võis jumalatele ohverdada ja neile oma palveid esitada. Suuremate pühamute juures teenisid jumalaid selleks ametisse seatud preestrid ja preestrinnad. Kuna pühamud olid ühe või teise polise võimu all, korraldasid preestrid rituaale mitte enda, vaid terve kogukonna nimel. Tähtsaim rituaal oli vereohver: loomade, enamasti sigade, veiste, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril. Tapetud looma liha söödi kohapeal, kuid altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, enamasti saba ja vaagnaluu. Usuti, et ohvrisuitsu kaudu saavad jumalad annetusest osa

Ajalugu → Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

EGIPTUS

Ülemkiht - vaarao suguvõsa ja ülikusuguvõsad Kesk-ja alamastme ametnikud (kirjutajad) Alamkiht ­ lihtrahvas ja orjad Hierarhiline ühiskond VAARAO Seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja, ainus vahendaja inimeste ja jumala vahel Võim tugines kitsale ülikkonnale Valitseja ülikkonnaga sugulus- ja abielusidemetes uued valitsejad Pidi ühendama Ülem- ja Alam-Egiptuse harmooniliseks tervikuks Määras ametisse riigi ülemvalitseja, nomoste (maakondade) asevalitsejad, preestrid, väepealikud Preesterkond Vesiirid KIRJUTAJAD Võisid pärineda lihtrahva seast, kui on omandanud kirjatarkuse Ülesandeks kontrollida töötajaid kõigis üksikasjades SÕJAVÄGI Vana riik sai hakkama ilma alalise sõjaväeta Uuel riigil hästi treenitud sõjavägi <- komplekteeriti sundvärbamisega Eluaegne Riigi hiilgeaegadel tugevaim ja kõige paremini korraldatud Lähis-Idas Põhijõud: odadega ja kilpidega jalavägi hobukaarikutega eliitvägi ELIITVÄGI

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Hinduism

· Hinduismi ühisjooned o Dharma ­ seadmus o Veda - pühakiri, loodud 1500-500 ekr , koosneb mitmest kihistusest Veda Brahmaan ­ selgitus preestritelt Upamisad Surra o 4 erinevat Vedat Rg ­ hümnid jumalustele Atharoa ­ loitsud Yajum ­ ohvrirituaalide kirjeldus Suma ­ laulud, hümnid, mida rituaalidel kasutatakse · Olulised on preestrid, sest nad viivad rituaale õigesti läbi jumalused on kohustatud siis nõudmisi täitma · Tekstid säilised suuliselt · Hindu pühakirjad tekstina pole pühad vaid see hakkab eksisteerima siis kui seda verbaalselt ette loetakse · Arya o Dasa/dasy ­ pärismaalased · Kastid o 1. Preestrid, seaduse mõttes puutumatud. 51% elanikkonnast o 2. Sõdalased (ksatriya). 15% elanikkonnast. Nende ülesanne oli võidelda o 3

Kultuur-Kunst → Kultuur
23 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Referaat Maajadest

Referaat NARVA 2010 Maaja kultuur sai alguse Mehhiko lõunaosas, sealt laienes see hiljem Yucatani poolsaarele. Kuid kõige esimesed märkmed maajadest on pärit 3.a eKr. Siis tegelesid nad põlluharimisega, kõrgkultuur tekkis neil ajavahemikus 300-900. a. pKr. Maajad ehitasid Kesk-Ameerika vihmametsadesse võimsaid linnu, kus olid võimsad kivist astmikpüramiidid ja suured valitsejapaleed Linnad olidjumalateenimise- ja valitsemiskeskused. Seal võisid elada ainult preestrid ja valitsejad. Maajade linnriigid hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevaid külasid. Usk oli maajadele väga tähtis. Nad kummardasid paljusid jumalaid, kellest kõige tähtsam oli taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach kes esines nelja jumalana. Igaüks neist valitses ühte neljast ilmakaarest ning teda sümboliseerid seda ilmakaart tähistav värv. Maajad arvasid, et Chac'id hoiavad taevast maa peale langemast. Aga

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Idamaade tsivilisatsioonid - Kujunemisest Vana-Egiptuseni

• Ehitusime – püramiidi kujundi eksimused on millimeetrites • 2. Chepreni (Hafra) püramiid • Algselt 143,5 m, täna 136,4 m • Püramiidi juurde kuulub suur kompleks • Tuntuim lisaehitis on Suur sfinks • 3. Mykerinose (Menkaura) püramiid • Kolmest kõige väiksem püramiid • Ainuke, millel säilinud 3 pisikest lisapüramiidi Elu Egiptuses • Riiki valitses päritava võimuga vaarao • Võrdne jumalaga • Preestrid ja ametnikud • Olid vaaraole kõige lähemal seisvad isikud • Vaid nemad oskasid kirjutada ja lugeda • Jälgisid vaaraode seaduste täitmist • Preestrite ülesandeks oli jumalatega ühenduses olemine • Kõige rohkem oli talupoegi • Tegelesid põllutöö ja loomakasvatusega • Maksid riigile kõrgeid makse • Käsitöölised • Orjad • Sõdadest kaasavõetud vangid • Tegid kõike, mida oli vaja teha • Üldiselt oli Egiptus rikaste ühiskond

Ajalugu → 6. klassi ajalugu
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun