Tallinna Mustamäe Gümnaasium REFERAAT JUUTIDE TAGAKIUSAMINE Õpetaja: Kati Küngas Õpilane: Sandra Verrevmägi Tallinn 2011 Sissejuhatus Selle teema ma valisin just sellel eesmärgil, et teada saada miks räägitakse juutidest, kui halbadest inimestest. Mida nad siis teinud on? Ja miks neid tagakiusati? Ja ma arvan samuti, et selle teema tundmine aitab mõista mõningaid teisi ajaloo-iseärasusi. Holokaustist on kirjutatud väga palju erinevaid raamatuid, kus autorid jutustavad vägagi erinevalt koonduslaagrites toimunud gaasitamisest (inimeste) nende piinamisest ja mõrvamisest. Seega jääb tõde iga inimese enda otsustada. Holokaust ja Hitler Holokaust kasvas välja Adolf Hitleri rassistlikest veendumustest, millest räägib ka tema raamat "Mein Kampf". Selle raamatu kirjutas ta 1920. aastatel vanglas. Raamatus süüd...
Kas maailm väsib vihkamast? Iga inimene on siin maailmas kokku puutunud vihaga. Seda viha põhjustavad erinevad kofliktid inimeste maailmavaadete ja kasvatusviiside tõttu. Tihtipeale on inimesed nii väiklased, et neil on raske mõista teiste arvamusi ja tõekspidamisi, nad ei aksepteeri seda, mis neile ei meeldi. Sellised erinevad arusaamad põhjustavad inimestes emotsioone nagu kadedus, hirm ja intolerantsus millest areneb edasi viha. Sageli vihatakse inimesi nende erinevuste, omapärade ja julguse tõttu, mida mõned inimesed lihtsalt välja ei kannata. Seega tekib küsimus, et kas maailm väsib kunagi vihkamast ja laseb inimestel olla sellised nagu nad on või on selline unistus ebareaalne nii kaua kuni inimrass eksisteerib? Ühiskond on inimestele seadnud strandardid selle kohta, mis on normaalne ja aksepteeritav. Kuid sellise rõhumise puhul, et olla tavaline ja sulanduda halli massi, läheb kaotsi inimese isiksus ja individuaalsus
Uudis Täna(14.10.14) toimus Pärnu Koidula Gümnaasiumis avatud väitlus teemal "Õpetajaamet on noortele ihaldusväärne". Väitlejateks olid meie oma kooli 10. ja 12. klassi õpilased, kes käivad ka väitlusringis. Väitluse teemat kaitsesid 12.klassi õpilased Lauri ja Triin ning vastupidist proovisid tõestada Uku-Laur ja Rauno 10.klassist, keda väitlusringis juhendab Siim Ruul. Õpetaja ameti tähtsuse ja vajalikkuse kõrval arutati ka palga teemat. Küsimusele: „Ka poliitikuid vihatakse, kas nad ei peaks siis olema poliitikud?“ jäi kõlama vastus: „Ei, sest nende palk korvab neile selle.“
Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Siinkohal võib näiteks tuua palju kõmu tekitavad samasooliste suhted, geid ja lesbid. Nende kohta on inimestel tundeid ja arvamusi palju neid vihatakse, pooldatakse, austatakse, põlatakse, isegi kardetakse, kuid on ka neid, kellel ei ole ei sooja ega külma neist, ehk siis on ka erapooletuid. Ise leian ma aga seda, et kui inimesed oleksid tolerantsemad geide ning lesbide vastu, oleks meil kõigil kergem, kuna nad ei trügi meie eludesse ja ei otsusta selle üle, kas keegi meist tohiks abielluda või mitte, samas aga teeme meie ju seda neile. Usun, et kui neil oleksid võrdväärsed võimalused elamiseks, ei segaks
Kooli mitu nägu Koolile annavad näo inimesed, kes sellega seotud on. Peamiselt on kool koht, kus käiakse õppimas ja õpetamas, aega veetmas ja lollitamas. Seal kohtutakse sõprade ja vaenlastega. Kooli peamine ülesanne on noortele piisava hariduse andmine, et nad edasises elus hakkama saaksid. Õpilaste harimisega tegelevad õpetajad, ilma kelleta ei oleks koole olemas. Neid küll sageli vihatakse ja mõnitatakse, aga tegelikult ei mõisteta nende väärtust. Ilma nende nõudlikkuse ja abita saaks meist ühiskonna häbiplekk. Peaksime olema tänulikud, et on olemas haritud inimesi, kes on nõus oma tarkust ka noorte ja vähekogenutega jagama. Õpetajad loovad kooli omanäoliseks: pole kooli, kus oleksid täpselt ühesugused õpetajad. Väga tähtsa osa kooli olemusest moodustab selle õpilaskogu. Ka kõik õpilased on omanäolised ja erilised
ka erinevusi. Vanemad inimesed ikka mõtlevad, et nemad nii ei teinud nagu tänapäeval tehakse. Konfliktid tekivad juba varases eas. Nagu näitkes juba siis, kui nooruk jõuab puberteedini. Emad-isad on põhiliselt hädas, et noored, 13-15 aastased, on öö läbi kusagil väljas ja vanemad ei tea sellest midagi. Siis tekivad probleemid, et kui enam ei lubata välja, siis ollakse vanemate peale vihased ja neid nii öelda vihatakse maailmas kõige rohkem. Siin on siis probleemiks iga. Aga enamikud noorukid saavad sellest üle ja varsti saavad aru, kui lapsikult nad käitunud on. Et neid konflikte ei tekiks nii palju, siis peaksid erinevad põlvkonnad üksteist mõistma. Või siis vastavalt käituma, et mingeid konflikte ei tekiks. Selleks on vaja tunda eelnevaid põlvkondi ja nende traditsioone ja tavasid. Samuti peaks vastutulelikumad olema ka vanemad põlvkonnad, et mõlemad pooled peaksid tundma üksteist
Nii palju on inimesi, kes lausa vihkavad omasooihaldajaid. Minu meelest on igaühe enda voli, kas ta armastab meest või naist, kas ta sallib vastasooesindajaid või mitte. Mitte kellegi õigus ei ole teiste elu dikteerida ning öelda, mis just neile sobib. Nagu öeldakse ,,Issanda loomaaed on kirju". Meie ,, loomaaias" elavad näiteks presidendid, Nobeli preemia omanikud, koristajad ning ka narkomaanid. Neid kõiki ühes ringkonnas vihatakse ning teises sallitakse ning armastatakse. Olgu põhjus siis nende liigses tarkuses, välimuses, väheses rahas või meeldivad nad meile lihtsalt sellepärast, et nende käest saab osta keelatud mõnuaineid. Maailm ilma sallivuseta, armastuseta ning vihata ei oleks selline nagu see on praegu. Mitte ühegi inimese võimuses ei ole muuta terve maailma iseloomu. Me kõik saame püüelda paremuse poole, kuid viha ning sallimatust maailmast ära kaotada ei ole võimalik.
1)Eesmärk jäi saavutamata. Pühamaa ja Jeruusalemm jäid moslemite valdustesse. Ida ja Lääne kirik ei ühinenud. 2)Ristisõjas oli vastamisi 3 tsivilisatsiooni. Moslemi ühiskond, Lääne tsivilisatsioon. 3)Islami maailm hakkas konsolideeruma. 4)Kõige rohkem võitsid Itaalia kaubariigid, hakkas Itaalia õitseaeg. 5)Euroopas kasvas usuvaimustus käsikäes usu sallimatusega. Hakati juute vihkama, sest nad olid rikkad, targad ja võtsid vahelt, sellep. Ka tänapäeval neid vihatakse, sest nad on targad noh. Juute vihatakse ka sellep. Et nende käsul hukati Jeesus Kristus. *Hakkasid laialt levima, eriti rikkurite hulgas idamaised luksuskaubad, eriti vürtsid. *Idamaade eeskujul muutusid kombed peenemaks, hakati ennast rohkem pesema, lauanõusid rohkem kasutama, kahvel nt. *Hakati kasvatama Idamaised kultuure. Idamaadelt tulid tuuleveskid, erinevad sõnad nt. Diivan nt. Seisuslike esinuskogude tekkimine
Mihhail Bulgakov "Meister ja Margarita" 7.Margarita Bulgakovi "Meistrit ja Margaritat" peetake üheks maailmakirjanduse klassikuks, mis võlub lugeja oma maagiliste tegelaskujude ning sümbolistliku süzeega. Palju räägitud teosele kohaselt on ka hinnagud äärmuslikud, seda, kas vihatakse või armastatakse. Tundes Bulgakovi elulugu ning tõmmates paralleele raamatuga, ei saagi kindlalt väita, kus algab hullumeelsus ning kus geniaalsus. Milline oli aga peategelane Margarita ning tema tähtsus minu jaoks? Üheks emotsionaalsemaks ning naiselikumaks tegelaseks on romaanis Margarita Nikolajevna, kes on meistri armuke. Ta on väga kirglik ning truu naine, millele viitab ta suur soov teha ükskõi mida, et vaid näha taas kord oma suurimat armastust meistrit
ta käib klubis tantsimas, ei ole raske aimata, millised on tema muusikaeelistused. Mõlemad on eeskuju võtnud oma iidolitest ja nende muusikast, sageli puudub aga neil tolerantsus üksteise suhtes. Nii võib muusika mõjutada väga inimese elustiili. Kunst on paljudele ka sissetulekuallikaks. Päevast päeva kuuleme andekatest inimestes, kes nõuavad konserdi või muu esinemise eest miljoneid. Paljudele on nad iidoliteks ja neid kas vihatakse või armastatakse. Kui see sama maailmakuulus inimene jääb purjus peaga autoroolis vahele või on jätnud oma töö tõttu lapsed hooletusse mõistab ühiskond nad hukka. Seega võib loometöö inimeste elu ka raskemaks muuta, sest kollane ajakirjandus tahab tihti inimesi laimata ja enamasti on kõnealused kunstiinimesed. Kirjandus mõjutab meie mõtlemist. Lugedes romantilist romaani, soovib lugeja tihtipeale läbi elada samasuguseid situatsioone ning võib masenduda, sest
Saatana ball meie keskel Bulgakovi „Meistrit ja Margaritat“ peetake üheks maailmakirjanduse klassikuks, mis köidab lugejat oma maagiliste tegelaskujude ja sümbolistliku süžeega. Tuntud teosele kohaselt seda kas armastatakse või vihatakse. Tundes Bulgakovi elulugu ning tõmmates paralleele raamatuga, ei saagi kindlalt väita, kus algab hullumeelsus ning kus geniaalsus. Kui jätta hetkeks kõrvale tõsiasi, et minust ei saanud selle raamatu suurt fännitari, siis Bulgakovi looming on ideaalne raamat tõmbamaks jooni meie tänapäeva ühiskonnaga. Saatana ball ei olnud esmakordselt toimuv üritus. Ühendades "Fausti" ning "Meister ja Margarita" lugudest pärit Saatana tegelaskuju olemused, näeme, et tema olemise eesmärk ongi
erinevusi. Vanemad inimesed ikka mõtlevad, et nemad nii ei teinud nagu tänapäeval tehakse. Konfliktid tekivad juba varases eas. Nagu näitkes juba siis, kui nooruk jõuab puberteedini. Emad-isad on põhiliselt hädas, et noored, 13-15 aastased, on öö läbi kusagil väljas ja vanemad ei tea sellest midagi. Siis tekivad probleemid, et kui enam ei lubata välja, siis ollakse vanemate peale vihased ja neid nii öelda vihatakse maailmas kõige rohkem. Siin on siis probleemiks iga. Aga enamikud noorukid saavad sellest üle ja varsti saavad aru, kui lapsikult nad käitunud on. Iga põlvkonna esindajad on kurtnud või üritanud vahel lausa appi karjuda, et noorus on hukka läinud. Tõsisasi on see, et sellist juttu räägivad enamasti eakamad isikud, kelle lapsepõlv on juba kauges minevikus ning tihtipeale lahterdatud kausta, mida võib nimetatatud unustatud mälestusteks
inimene ja Robert Cohn on ontlik, aga teiste silmis igavene tujurikkuja. Samas on ta ainuke, kes on võimeline sügavaks tundeks, mis toob endaga kaasa pilked ja mittemõistmise. Üldse on tegelastevahelised suhted natuke imelikud. Nende vestlused on pingutatud ja pealiskaudsed nii võivad suhelda ka omavahel rongis kõrvuti istuma sattunud päris võõrad inimesed. Nad on viisakad...ja väga ükskõiksed ja väga-väga muutliku meelega. Küll on keegi sõber, samas vihatakse teda. Küll käitus nagu jobu, aga muidu on täitsa tore poiss. Küll joob nagu voorimees ja magab kõigiga peale oma tulevase abikaasa, aga kõik jumaldavad teda ikkagi. Armuke, kes ei saa aru, et oli vaid seiklus, kihlatu, kes vaatab kõrvalt armastatu lõbutsemist ja lõpuks sõber, kes armastab tõsiselt ja keda nagu vastu armastatakse....aga neist ei saa kunagi paari. ,,Meil oleks võinud olla pagana tore koos elada..."ja ,,Jah, sellele on vähemalt ilus mõelda". Ja ongi kõik
inimene ilma abivahenditega teha. Ooperilauljate hääled olid väga kõlavad, kui ka soravad. Mulle oli suureks abiks see, et etendusel olid ka subtiitrid. Ilma nendeta oleks ma väga hädas olnud, kuna itaalia keelt ei ole ma veel õppinud. „Rigoletto“ puhul panin tähele seda, et kuigi ei kujutatud tänapäeva, on tegevustik ajakohane. Minevikus, olevikus ja ka tulevikus petetakse, vihatakse ja armastatakse. Vahel võib ette tulla koguni tapmist. Ooperit jälgides viisin sündmustiku tänapäevaga kokku. „Rigoletto“ oli mulle suureks elamuseks. Vaatamata mõnele miinusele, jäin ma kogemusega väga rahule ning ootan juba, mil saab järgmist etendust näha. Kool: Jakob Westholmi Gümnaasium Klass: 10.A
möönduste tegemine ega ükskõiksus Sallivus on erinevuste tunnustamine See on vastastikune lugupidamine vastastikuse mõistmise kaudu Inimene ei ole oma loomuselt vägivaldne sallimatus ei ole meie geenides Sallimatust tekitavad hirm ja teadmatus ning need kinnistuvad inimese teadvusesse varases lapsepõlves " Nagu Frederico Mayori ütlusest loeme on sallimatuse tekitajateks hirm ning teadmatus see on ka enamasti põhjuseks miks vihatakse mõnda rahvust erakonda inimest elustiili või muud sellist. Traditsioon ehk komme või tava on inimeste vahel toimiv suuliselt või eeskuju kaudu ajalooliste tavade edasi andmine. Traditsiooni kujunemiseks on vaja sündmuste või elukommete kordumist. Traditsioone seostatakse kõige rohkem religiooni ja kirikuga. Paljud kiriku tähtpäevad on kujunenud traditsioonideks mida tähistavad ka need inimesed kes kirikus ei käi, näiteks jõulud. Traditsioonid
sajandi noorele eestlasele? Tänapäevases pidevalt muutuvas maailmas on Euroopa silmitsi uute muutustega: üldise maailmapildi ja rahva areng, kliimamuutused ning kuritegevus. Need on uued muutused Euroopas 21. sajandil. Milline on aga Euroopa nägu 21. sajandi noorele eestlasele? Viimaste aastatega on Euroopa ja ka ülejäänud maailm palju muutunud. Eestlased on väike rahvus ja seepärast kardetakse kõike, mida võib kaotada, ja vihatakse kõike, mis juba kaotatud on. Põlvkonniti on meieni jõudnud eestlaste sallimatus teiste rahvuste vastu. Eestlane on tavaliselt kriitiline nii enda kui ka teiste vastu. Olla eestlane on tänapäeva noore jaoks igati erinev, sest ka iga inimene on erinev. Mõni tunneb uhkust enda rahvuse, traditsioonide, saavutuste üle. Mõni aga arvab, et eestlane olla on tühine ja soovib olla sündinud mõnda teise, mõjuvõimsamasse ning rohkem arenenud riiki. Mina isiklikult arvan, et eestlane olla on uhke
vihata ning kuigi elame kahekümneesimesel sajandil, pole paljud veel harjumusest teistsuguseid arvustada lahti saanud. Niiöelda mässaja võib saada halvustava kohtlemise, kuid mittehetero jääb tihti nii halbade kommentaaride kui ka mõttetu viha kannatajaks. Vihkajad ei taha aru saada, et keegi ei ärka üleöö mõttega, et nüüd on õige aeg oma elu keeruliseks muuta, et hakkaks õige geiks. Inimesed ei tea, et leidub ka teistsuguseid, filmidest erinevaid jutte. Tihtipeale vihatakse erinevusi teadmatuse pärast, mis kaasneb. Arvustatkse iga väikseimatki detaili, mis ei ole ühiskonna üldtuntud reeglite järgi. Piisab paarist pildist või etteastest teisitimõtlejate esindajate poolt ja rahvas tõstab lärmi harjumatu vastu. Unustatakse ära või ei tahetagi aru saada, et samas maailmas, kus iga teine laul või seriaal käib heteronormatiivide järgi, peavad elama ka need, kes ühiskonna normidega vastuolous on, kuid nende lärm jääb ainult sisemiseks.
Muidu on Viktor väga venemeelne, kuid kui küsiti, miks ta Venemaale ei naase, vastas, et Eesti on tema kodumaa. Viktor ei ole ainukene, kes on seda sama vastanud. Varem olid probleemid eesti keele eksamiga, kuid nüüd arvatakse, et kodakonsuseseadus on nõue olla lojaalne Eestile. Autori arvates, peaksid '' halli passi'' omanikud langetama valiku, kus nad elavad. Ei saa ju elada riigis, mida ja, mille põliselanikke vihatakse. Tema arvates ei ole vastuvõetav, et võõral maal elav inimene, ei oska selle riigi keelt. Autor kirjutas: ,,inimesed, kui te tahate Putinit armastada, siis tehke seda parem teisel pool Eesti-Venemaa piiri, ja nii, et taskus oleks Venemaa pass. Nii on see palju tõhusam. Kui tahate aga elada Eestis, õppige ära eesti keel ja õppige elama Euroopas.'' Eelnevalt mainitud Maksim Jefimovile kirjutas Kuzitzki, et nemad on Eestis vaid külalised
ongi just kõige õigemad. Arvamuste lahknemisel tekivadki huvide konfliktid. Maailmas on ajaloo jooksul ennegi mindud sõtta kasvõi lihtsalt sellepärast, et ühele riigipeale ei meeldinud naaberriigi usund ning nad tahtsid enda usku naaberriigile peale suruda. Tänapäeval on ka sarnaseid juhtumeid, kus kasutatakse vägivalda, sest ühele riigile ei meeldi naaberrriigi rahvas, sest kunagi minevikus need riigid sõdisid teineteisega. Seega vahel vihatakse isegi ilma põhjuseta. Tekib küsimus, et kas enne lõppeb vihkamine või maailm? Homoseksualism on põhjustanud läbi aegade vihkamist. Mõned inimesed on sügavalt usklikud ning räägivad oma lastele, et homoseksuaalsus ei ole normaalne nähtus. Selline kasvatus mõjutab ning kujundab inimese arvamust ka täiskasvanu eas. Kui lapsest saati on sisendatud lapsele, et gei olla ei ole normaalne ega õige, siis jääb ka selline arvamus hiljem püsima.
Ta ei õppinud mitte ainult iseendale, vaid tundis ka kohustust oma pere ees. Rastingac arvas, et lõpetab ülikooli ning teenib kõik oma vara ausa tööga, kuid peagi avastas ta , et see on suhteliselt võimatu. Nimelt tuli ühel päeval tema jutule Vautrin, kes ütleb talle, et koolis rassides võib saada vaid 1200 frangise aastapalgaga provintsikohtunikuks ning abielluda 40-selt möldritütrega. Nagu ta ütleb: ,,Ausus ei vii kuhugi. Geeniuse võimu alla painutatakse end; teda küll vihatakse, teda püütakse laimata, sellepärast et ta võtab jagamata, kuid painutatakse põlvili, kui ei ole suudetud teda matta mudasse. Korruptsioon on jõud, anne on haruldus. Nii on korruptsioon üliohtra keskpärasuse relv ja kõikjal tunnete ta teravikku. Kahte sammugi ei saa Pariisi teha, kohtamata põrgulikke trikke." Peale seda jutuajamist ning kuuldes ära Vautrini plaani abielluda Victorine'ga, et
Jeesuse mäejutlus ja Meie Isa palve. Mäejutlus on kogum Jeesus Kristuse esmasest evangeeliumikuulutusest Uues Testamendis Matteuse evangeeliumis. Mäejutluses sisaldub ka meieisapalve. Mäejutlus ei tühista Vana Testamendi seaduse kõlbelisi ettekirjutusi, vaid selgitab lahti neis peituvaid võimalusi ja laseb neist välja kasvada uued nõuded. Jutluse vältel ilmneb Jeesuse eesmärk juhendada inimesi Jumala suunas. Iga kristlase eetilised valikud, igapäevased otsused, pühad teod ja vagaduse ilmingud peavad olema motiveeritud soovist olla Jumalale meele järgi. Jumalale meelepärasel inimesel tuleb vältida omakasu ja materialismi ning teha Jumala tahtmist. Mäejutluse alusel peavad olema esikohal Jumala riik ja igavikulised väärtused. Kristlase täiuslikkus tähendab mäejutluses pikameelsust ja armastust isegi vaenlaste suhtes, soovides neile head ja mitte kurja. Seaduse vastu eksija loodab sellele, et Jumal on armuline. ...
kaasaelamist publikult peale plaksutamise oligi veidi liig oodata. Eraldi väärib mainimist kidlasti Dave Bentoni laiendatud koosseisus suurepärane bänd ja selle saksofonist. Saksofonist oli väga osav pillimängija ja hea suhtleja publikuga. Kui kõik ülejäänud artistid proovisid liikuda ja välja näha poplegendi moodi, siis omapärane Iirs Vesik oli ka seekord omas mahlas. Iiris esitas laulu "Ben", mis on teatavasti lugu pisikest rotist. Iiris Vesiku häält kas vihatakse või armastatakse. Mina tituleerin ennast pigem Iirise armastjaks, kuid ometi nautisin tema esinemisi tol õhtul kõige vähem. Võib-olla oli see tingitud sellest, et olin eelnevalt lugenud tema intervjuud, kus tütarlaps mainis, et ei ole suur Michael'i fänn. Just seetõttu tundus, et Iiris ei suuda ennast lauludega piisavalt samastada ja tema sõnum minuni ei jõudnud. Samuti ei sobinud Iirise eripärane hääl lauludega kokku,
omaenese kontekstis. Pole absoluutseid standardeid, mille aluselt kultuuri hinnata. 19. kultuuriline mitmekesisus- väljendub ühiskonna sotsiaalsete institutsioonide (nt majandus, poliitika, haridus, ususüsteem) erinevuses kultuuriti, sõltudes vastava ühiskonna ajaloost ja arenguastmetest. 20. etnotsentrism- uskumus, et oma kultuur on ainuõige ja hea ning, et teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal. Ksenofoobia- vihatakse neid, kes on teistmoodi. (neg. Enda oma parem, teised nõmedad.) 21. Sotsiaalsed normid- käitumisreeglid, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu. 22. Subkultuur- alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. ühiskonna alagruppide erinevusi väärtustes, arusaamades, normides ja käitumises. Ühiskonna
4. Etendatava teose sisuline iseloomustus: a) millises žanris teos esitati ja millisest ajastust (näit. esietenduse aeg ja koht); Žanriks on tragikomöödia ning olustik sarnanes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale. Oli müstiline, fantaasiarohke, kuna tegelasteks oli lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid. b) lühike sisu kokkuvõte Räägib kummalisest mõsaaegsest (talu)rahvast, kes (olenemata halvast ilmast, halbadest oludest) ei kaota kunagi lootust. Kuigi üksteist vihatakse ning vahel lüüakse ka nuga selga, ei jäeta üksteist unarusse ning üllataval kombel jäetakse mõnikord isiklik ego kõrvale ning aidatakse üksteist ka mittekasutoovates (materiaalsuse poolest) olukordades. Kuigi tegevus toimub ammuses minevikus, kajastuvad ooperis tänapeävased mured, ootused, soovid - inimesed jäävad ikka inimesteks. Tervet tegevust läbib teoses kajastuv huumor ja ühiskonnakriitika. 5. Teose lavastuslik külg ja kunstniku töö:
ROOMA · Pigem põlluharija rahvas I aastatuhandel palju rahvaid, peamiselt Itaalikud II aastatuhandel indoeuroopa hõimud, mis jagunesid mitmeks osaks, nt: Kesk-Itaalias latiinid (hilisemad roomlased) · Austasid vaprust, distsipliini (sõjalisi omadusi) · Puutusid kokku foiniiklaste ja kreeklastega (kes mõjutasid roomalasi kõige enam) · Kolonisatsiooni käigus (8.-6.saj eKr) rajasid linnu Itaalia lõunarannikule ja Sintsiiliasse. Kreeklased moodustasid seal (merepiiridel) põhielanikkonna ja tõid sinna viinamarja- ja oliivikasvatuse, linnariikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, jumala müüdid Etruksid-Apenniini ps. Loodes · Käisid läbi foiniiklaste & kreeklastega · võtsid üle kreeka tähestiku kujundasid selle omamoodi, tänapäeval pole teiste keeltega seoseid · tuntud ahreoloogiliste mälestiste ja autorite teos...
Palusime põhjendada miks nad mõnd rassi või rahvust ei salli. Tolerantsed/sallivad kõiki (21); venelasi (17); araablasi, türklasi (3); terroriste (1); leedukaid (1); eestlasi (1); mustlasi (1); ameeriklasi (1); poolakaid (1); aafriklasi (1) On meeldiv vaadata, et suur osa noori on tolerantsed ja ei vihka ühtegi rahvust. Kuid, kui vaadata kui palju noori vihkab üldiselt rahvusi, tekib küsimus, kas on mõni rahvus, keda meie noored ei vihkaks? Nagu oli ka arvata, vihatakse kõige rohkem venelasi. See tuleneb meie pikast ja vaenulikust ajaloost ning ka tänapäevastest südmustest. Venelaste vihkamiseks toodi välja järgnevad näited: nad ei oska keelt, nad on rõvedad või ebameeldivad. Türklasi ja araablasi ei sallita samuti noorte seas, põhjusteks toodi nende põhimõte, et naine on alam, kui mees. Oli ka 1 vastanu, kes ei salli eestlasi, põhjuseks toodi eestlaste põikpäisus. II. Kokkuvõte
töökeskkonnaga, töötasid Maci peal paljud kujundusprogrammid, mis panid aluse tänapäeva arvutigraafikale. Oma edumaa on Macintosh säilitanud tänini. Lisaks on Macile loodud ColorSync tehnoloogia, mis võimaldab kontrollida värve, kalibreerida skannereid, ekraane ja printereid ning trükimasinaid. 4 Kahtlemata on Mac oma välisilmelt üks stiilsemaid arvuteid maailmas. Maci disaini kas armastatakse või vihatakse, ent üks on tõsi: Maci puhul on kõik detailid viimseni läbi mõeldud. Omal ajal oli Mac esimene graafilise töökeskkonnaga arvuti. Samuti oli ta esimene koduarvuti, mis lubas töödelda digitaalfilmi. Mac võttis esimesena kõigis oma toodetes kasutusele USB-liidesed. Hetkel pakub Mac teile lihtsat võimalust luua kontorisse või koju raadiovõrk. Midagi uut, mugavat ja kasulikku on Macis alati. Maci ainsaks miinuseks paistab olevat see, et ta on üpriski kallis
6-8. elukuul ja kujuneb välja 2-3.eluaastaks). Kui ego ei suuda tasakaalustada id-i ja superegot, võib olla tagajärjeks psüühiline häire. Freud leidis, et murdeealistel pole ego 4 piisavalt arenenud, et id-iga hakkama saada. Sellest tulenevad paljud murdeea probleemid (emotsionaalne kõikumine, ebakindlus, ebastabiilsus jne). Probleemid murdeeas on loomulikud. Mida armastatakse, seda ka vihatakse (nt vanemaid). Mõlemad tunded on nende objektide suhtes, kellesse ollakse kiindunud. Freud töötas oma teooriast lähtuvalt välja psühhoteraapia vormi - psühhoanalüüsi. Põhiidee - ravi seisneb alateadvusse tõrjutud ja häireid põhjustavate mõtete, tunnete, mälestuste teadvustamises. Konfliktid ja häirivad kogemused tuleb sõnastada. Alateadvuse teadvustamise võimalused: Vabade assotsiatsioonide meetod Keelevääratused e parapraksiad Unenägude analüüs
t.) Sellised lapsed vajavad rahulikku ja heatahtlikku kodu. Unehäired, halvad unenäod- kui perekonnas on pinged. LAPSE KURITARVITAMINE sundmõtted, mida lapsele varakult sisendakse ja mis hiljem rikuvad inimese elu 12 sisendust, sundmõttet Alleni järgi Ära ole. Sind ei ole vaja (emal, isal, vanaemal jne isegi kui ühel vanematest) Ära ole sina. Ma ei taha, et sa oled selline(see võib soovimatu soost, vihatakse mingeid tuntumaid iseloomujooni eriit lahutuste korral. Võib välja kujuneda hävitamise tahe) Ära kasva suureks. (kõige enam noorema lapse puhul) Ära ole laps(vanema lapse puhul). Ära tule toime(kasvatajal on hoiak, et laps niikuini ei tule toime, antakse ülesanded,mida ta antud vanuses ei oska lahendada) Ära ole terve( see tuleneb sellest, kui laps on haige, siis tegeleme temaga, laps kogeb siin, et ainult hea on , kui ta on haige
Machiavelli Valitseja 1. seminar: Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest 1. Mis on peamine roll, mida täidavad Machiavelli käsitluses arutlused sõjast? Peamine roll mida need arutlused täidavad on olulisus sõjaks ettevalmistamisel (olla kõigeks valmis). 2. Mis probleemid valitseja jaoks kerkivad Machiavelli käsitluses üles helduse ja kokkuhoiu vahelise tasakaalu saavutamisel? Tekib küsimus, et kas olla armastatud või kardetud, kuid mõlemat korraga saavutada on raske. Valitseja võib sattuda vaenu alla. 3. Kuidas käsitleb Machiavelli hirmu kui võimu instrumendi rolli valitseja tegevuses? Et hirm on valitseja üks lahutamatu osa ning kasutades hirmu, saab ka edukamalt valitseda. 4. Milline on Machiavelli käsitlus "armastatud olemisest" kui võimu instrumendist? Et selline võim ei kesta kaua. ...
kulutamine ei nõrgenda, vaid hoopis tugevdab su reputatsiooni; ja üksnes endale kuuluva kulutamine on see, mis sind kahjustab. Pealegi pole asja, mis kurnaks sind nii nagu heldus: sedamööda kuidas sa seda ilmutad, ammenduvad su võimalused selle väljanäitamiseks ning sa muutud kas vaeseks ja põlatuks või - püüdes vältida vaesumist - aplaks ja vihatuks. Kõigi nende asjade hulgas, millest valitsejal tuleb hoiduda, on ka olukord, kus teda põlatakse ja vihatakse - heldus viib sind välja nii põlguse kui vaenuni. 6. Seepärast on arukam leppida ihnuskoi mainega, mis kätkeb hukkamõistu ilma vihkamiseta, kui soovist helde inimese maine järele olla sunnitud langema apla inimese kuulsusesse, mis sünnitab häbi koos vihkamisega. XVII peatükk Julmusest ja halastusest; kas parem on olla armastatud kui
Machiavelli Valitseja 1. seminar: Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest 1. Mis on peamine roll, mida täidavad Machiavelli käsitluses arutlused sõjast? Peamine roll on valitsejal kui rahva juhil, kes on orienteeritud ning pühendunud sõjategevusse ka rahuajal. Pidevas õppimises, maastikutundmises, eeliste ning puuduste teadmistel teatud olukorras on võti eduka väejuhi, rahvajuhi ning valitseja heale käekäigule. Sõda on Machiavelli arust justkui kunst, millega tegeledes tuleks kõrvale lükata kõik muud huvid, himud, puhkusele pühendumine ning hirm. Sõjaks valmistutakse ka peaga, mõtetega, moraali ülendamisega, suhtumisega, kindlustundega, manipulatsioonide ning ka hirmu sisendamisega alamatele kui vaenlastele. 2. Mis probleemid valitseja jaoks kerkivad Machiavelli käsitluses üles helduse ja kokku...
Täiesti sõltumatu tegija, kes on alati kõndinud oma rada, kuid on sellele vaatamata kirjutanud oma nime rootsi lasteteatri ajalukku, on Staffan Westerberg. Tema esteetika on midagi hoopis erilaadset ning keegi ei oska nii nagu tema ühendada kõige sügavamat muret kõige ehedama rõõmuga. Staffan Westerberg on tuntud selle poolest, et oskab asjadele elu sisse puhuda. Tema teatriilmas elab surm kummutisahtlis, puukulbid muutuvad tegelasteks, keda vihatakse ja armastatakse, sukad ja villasokid lähevad vastu igasugustele seiklustele ning vana vihmavari võib olla nii kaitseks pimeduse jõudude vastu kui lendava nahkhiire tiib, mille küljes võib läbi öö rännates rippuda. Staffan Westerberg kirjutab, lavastab, valmistab dekoratsioonid ja nukud, laulab ja näitleb. Nii täiskasvanute kui laste jaoks kombineerib ta naiivseid riime parima poeesiaga. Westerbergi jaoks pole midagi võimatut ning sageli kirjutab ta klassikalisi
Aga räägitakse veel ka kultuuriareaalist, kultuuribarjäärist - keel, kultuurikonfliktist, kultuurisokist, sub- (alamkult suure kultuuri sees) ja kontrakultuuridest jne 33. Mis on etnotsentrism? Ksenofoobia. Etnotsentrism - teise kultuuri hindamine lähtudes oma kultuuri positsioonilt. Enda kultuuri peetakse moraalselt väärtuslikumaks, "õigeks", tähtsamaks. So universaalne. Võib olla nii positiivne kui negatiivne. (Oma kult pidamine paremaks kui teistel) Ksenofoobia vihatakse neid, kes teistmoodi 34. Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks? Käitumisreeglid ehk sotsiaalsed normid ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas soovitavat käitumist ning samuti määratakse nendega ära keelud ehk ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise tabu. 35. Mis on subkultuur? Näited Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on
KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3....
Etnotsentrism kultuuriagressioonina (vähemusrahvuste represseerimine, okupeeritud alade uuskultuuristamine) ei jäta kahtlust, et tegemist on negatiivse nähtusega. Etnotsentrism tähendab seda, et arvustame võõrast kultuuri ja selle inimesi oma vaatekohast: teine kultuur on meie meelest vilets või arenenud sedavõrd, kuivõrd see meenutab meie kultuuri. Mida vähem teame teistest kultuuridest, seda enam kasutame ainsa võrdlusalusena oma kultuuri. Ksenofoobia vihatakse neid, kes teistmoodi. Hirm või viha võõrapärase või võõramaise vastu. Kirjeldatakse vaenulikku suhtumist isikutesse, kes on pärit muust riigist või kuuluvad teise etnilisse gruppi, samuti väljendab see ka teistsuguste traditsioonide ja kultuuride mitteaustamist. 38. Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks? Käitumisreeglid, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu. 39
ühist. IX RAAMAT: „Veel sõprusest“ ● Erinevad ootused ja erimeelsused sõpruse puhul, heateo osutamine ja vastutasumine. ● Sõpruse katkestamine. ● Enesearmastus. ● Kas õnnelikule inimesele on sõpru vaja? ● Kui palju sõpru peab olema ja kas neid on vaja rohkem õnne või õnnetuse puhul? X RAAMAT: „Õnnest ja naudingust“ Kõige suuremat loomutäiust tähendab kommete juures see, kui tuntakse rõõmu selle üle, mis peab, ja vihatakse seda, mida peab. Ühed nimetavad naudingut hüveks, teised jälle vastupidi, et see on täielikult kõlvatu — ühed ilmselt veendumusest, et nii ongi, teised peavad jälle meie elu suhtes paremaks näidata naudingut kõlvatuna ka siis, kui ta seda pole. Häbiväärsed naudingud ei ole nauditavad, sest seda, mis on nauditav paheliste kalduvustega inimestele, ei tule pidada nauditavaks teiste jaoks, nagu näiteks on ainult haigetele midagi tervislik.
Väga tähtis on Jakobsoni ainuke luulekogu "Lauliku C. R. Linnutaja laulud". See kogu sisaldas enamasti isamaalisi luuletusi, loodus- ja armastuslüürikat ning lastelaule. Sisaldas ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast, ilmus 1870. aastal. Oluline on ka paljumängitud näidend "Arthur ja Anna eha Vana ja uue aja inimesed". Ilmus 1872. aastal ja mis võitles seisusliku kõrkuse, eelarvamuste ja rumaluse vastu. See teos tõi talle palju kuulsust kirjanikualal. Näidendis vihatakse talurahva iseteadvuse tõusu, naerdakse kiriku ja usu üle, ning mõisamehi näidatakse oma rahvuse salgajatena viletsa saksa- eesti segakeele purssijatena, keda pilgati ka balti-saksa kirjanduses. Teos on probleemidest ülirikas, kuid autor ei ole suutnud neist kujundada küllalt pinevat dramaatilist intriigi. Hästi on valitud peaprobleem mõisniku kavatsus abielluda talutüdrukuga, mis oleks kogu võimsa aadlipere pannud lainetama. Jakobsoni kõik teosed
ja mustlaspungist. Seejuures keskendun rohkem kahe viimase iseloomustamisele. Neljandas ja seega viimases peatükis toon välja mustlasmuusika mõjutused kunstmuusikasse. 5 1. MUSTLASED JA NENDE KULTUURI ÜLDISELOOMUSTUS Mustlased on rahvas, kelle kohta on liikvel palju jutte, legende, lugusid ja müüte. Nad on silmapaistvad ja meeldejäävad ega jäta peaaegu kedagi ükskõikseks. Neid nii armastatakse kui ka vihatakse tuliselt, samas ka austatakse ja peljatakse. Sellegipoolest on neil märkimisväärselt huvitav minevik, täis rõõmu ja kurbust, samas ka harukordselt kirju ja omapärane kultuur ja sajandeid kestnud traditsioonid, millest kõigest annan parema ülevaate järgmises peatükis. 1.1. Päritolu Mustlased on India päritolu tumedanahaline rändrahvas, kes arvatavasti rändasid Põhja- Indiast üheksandal ja kümnendal sajandil Ees-Aasiasse ja Bütsantsi. Alates
(alamkult suure kultuuri sees) ja kontrakultuuridest jne 50. Mis on etnotsentrism? Etnotsentrismi positiivne (oma kultuuri väärtustamine) ja negatiivne (teiste halvustamine) tähendus. Ksenofoobia. Näited. Etnotsentrism - teise kultuuri hindamine lähtudes oma kultuuri positsioonilt. Enda kultuuri peetakse moraalselt väärtuslikumaks, "õigeks", tähtsamaks. So universaalne. Võib olla nii positiivne kui negatiivne. (Oma kult pidamine paremaks kui teistel) Ksenofoobia vihatakse neid, kes teistmoodi. 51. Mis on subkultuur? näited Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid.
30. Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus? Tavade, kommete ja materiaalse kultuuri elementide mitmekesisus, mis on loodud inimeste poolt universaalsete vajaduste rahuldamiseks. 31. Mis on etnotsentrism? Ksenofoobia. Etnotsentrism arusaam, et oma kultuur on ainuõige ja hea ning teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal. Ksenofoobia vihatakse neid, kes teistmoodi. 32. Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks? käitumisreegleid nimetatakse sotsiaalseteks normideks. 33. Mis on subkultuur? Subkultuuriks nimetakse ühiskonna alagrupis esinevad iseärasusesd väärtustes, arusaamades, normides ja käitumises. nt. tudengid, emod. 34. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks?
Rahva hulgas tekitab pingeid absolutism. Riigi pankrot tekib sellest, et makse maksavad vaid kodanlased ja talupojad, kellelt pole aga midagi võtta. Kuningas ei soovi aga Generaalstaate kokku kutsuda. Maksureformid ei teostu aadli vastuseisu tõttu. Al 1750ndatest nõuab vaimueliit valjuhäälselt reforme. Eliidi soov on piirata absolutismi, soovitakse konst monarhiat. Louis XVI-st arvatakse et ta on piiratud võimetega ja ta ei tekita respekti ning ta ei ole ülesannete tasemel. Eriti vihatakse tema abikaasta Marie- Antoinette'i. Selles olukorras saab Louis XVI aru, et midagi peab ette võtma, kuid ta ei suuda kohmetuda. Otsustavaks kujuneb Generaalstaatide kokku kutsumine 1789. Sellele aitab kaasa ikaldusaasta 1788. Generaalstaadid koosnevad kolmest seisusest, kolmas seisus valitakse. Hääletamine käib aga seisuste kaupa. S.t et kaks esimest seisust on üleesindatud, neisse kuulub vaid 2% rahvastikust. Kolmas seisus nõuab oma esinduse kahekordistamist
Etnotsentrism kultuuriagressioonina (vähemusrahvuste represseerimine, okupeeritud alade uuskultuuristamine) ei jäta kahtlust, et tegemist on negatiivse nähtusega. Etnotsentrism tähendab seda, et arvustame võõrast kultuuri ja selle inimesi oma vaatekohast: teine kultuur on meie meelest vilets või arenenud sedavõrd, kuivõrd see meenutab meie kultuuri. Mida vähem teame teistest kultuuridest, seda enam kasutame ainsa võrdlusalusena oma kultuuri. Ksenofoobia vihatakse neid, kes teistmoodi. Hirm või viha võõrapärase või võõramaise vastu. Kirjeldatakse vaenulikku suhtumist isikutesse, kes on pärit muust riigist või kuuluvad teise etnilisse gruppi, samuti väljendab see ka teistsuguste traditsioonide ja kultuuride mitteaustamist. 32. Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks? Käitumisreeglid ehk sotsiaalsed normid ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas soovitavat käitumist ning samuti määratakse nendega ära
rikastab. Etnotsentrism kultuuriagressioonina (vähemusrahvuste represseerimine, okupeeritud alade uuskultuuristamine) ei jäta kahtlust, et tegemist on negatiivse nähtusega. Etnotsentrism tähendab seda, et arvustame võõrast kultuuri ja selle inimesi oma vaatekohast: teine kultuur on meie meelest vilets või arenenud sedavõrd, kuivõrd see meenutab meie kultuuri. Mida vähem teame teistest kultuuridest, seda enam kasutame ainsa võrdlusalusena oma kultuuri. Ksenofoobia vihatakse neid, kes teistmoodi. Hirm või viha võõrapärase või võõramaise vastu. Kirjeldatakse vaenulikku suhtumist isikutesse, kes on pärit muust riigist või kuuluvad teise etnilisse gruppi, samuti väljendab see ka teistsuguste traditsioonide ja kultuuride mitteaustamist. 53. Mis on subkultuur? Näited Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel · Meetodid: Kanooniline e. tekstuaalne meetod Ajalooline e. kontekstuaalne meetod · Tekstuaalne meetod : Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt): Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekst...
Eksamiküsimused ja vastused Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsiolo...
teadusfilosoof Thomas Kuhn -- väga mõjukas raamatus „Teadusrevolutsioonide struktuur” (1962). Paradigmavahetus - Igas paradigmas ilmneb tõiku, mis ei lähe kokku valitseva maailmapildiga – neid lihtsalt ignoreeritakse kui „vääraid”. Ometi astub mingil hetkel esile julgeid teadlasi, kes vaidlevad ilmselgete faktide ja tõestustega senistele kesksetele tõekspidamistele vastu. Ehkki neid teadlasi reaalaja akadeemiates vihatakse, ignoreeritakse ja karistatakse, tekib paradigma sees pikapeale piiride hägustumine ja reeglite lõdvenemine, tuues järkjärgult kaasa paradigmavahetuse. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõrgkunsti rahvusvahelisi ja enesehinnangulisi huvisid, tegeldakse spetsiifilise meediumiga ja selle originaalsusega võrreldes varasema kunstiga
ei mõtle alati seda. Ta kasutab stiili elemente ka puhtalt suhtlemiseks, kommunikatsiooniks, shokeerimiseks ta ülteb kummalisi asju ilma, et ta alati mõtleb seda. Kuid ta kõneleb sellest mida ta silmas peab, aga siin on nihe, ei saa otseselt tõlkida nende ütlusi. Illustratsiooniks toob ta natsisümboolika kasutamise, mis oli väga levinud. o H. Ütleb, et punkarid tahavad, et neid vihatakse, see on nende subkultuuri viis. Niisiis märgi kasutamine astub hoopis teistesse suhetesse. Natsisümboolikal polnud ikoonilist kaalu. Nad kasutasid natsisümboolikat, et esile tuua raev. Selline teooria rääkis, et on olemas teksti sõnum (muusika puhul on olemas muusika ja teksti sõnum). Oli arutatud selle üle, milline on teksti sõnum, mida tekst ütleb ehk siis mingi asi tähendab midagi
-17. sajandil vaeseks ja põlatuks või – püüdes vältida vaesumist – aplaks ja vihatuks. Kõigi Kuidas teha pealtnäha võimatut: ühendada Erasmus ja Machiavelli nende asjade hulgas, millest valitsejal tuleb hoiduda, on ka olukord, kus teda (iustitia/honestas+utilitas) põlatakse ja vihatakse – heldus viib sind välja nii põlguse kui vaenuni.” Heldus (järg) Machiavelli mõju: kahtlus, kas printsiip “ausus on parim poliitika” “Seepärast on arukam leppida ihnuskoi mainega, mis kätkeb hukkamõistu (honestas=utilitas) peab paika. See võib olla tõene alamate, ent mitte valitsejate
peabki kasutama, ei saada sellest aru ja sa ei pääse helde inimese vastandi häbistavast kuulsusest." · "...pole asja, mis kurnaks sind nii nagu heldus: sedamööda kuidas sa seda ilmutad, ammenduvad su võimalused selle väljanäitamiseks ning sa muutud kas vaeseks ja põlatuks või püüdes vältida vaesumist aplaks ja vihatuks. Kõigi nende asjade hulgas, millest valitsejal tuleb hoiduda, on ka olukord, kus teda põlatakse ja vihatakse heldus viib sind välja nii põlguse kui vaenuni." Heldus (järg) · "Seepärast on arukam leppida ihnuskoi mainega, mis kätkeb hukkamõistu ilma vihkamiseta, kui soovist helde inimese maine järele olla sunnitud langema apla inimese kuulsusesse, mis sünnitab häbi koos vihkamisega." · Seega: heldus on pseudovoorus, sest põhineb maksustamisel. Parem mitte maksustada ja mitte raisata. Kogukonna huvidel põhinev ideoloogia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
