eest, arendada organisatsiooni strateegiliselt ja arvestada väliskeskkonna muutusi (Levalt 2010). Keskastme juhtide ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamisega ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine (Alas 1999). Esmatasandi juhi ülesanneteks võib pidada üksiktoimingute elluviimist ja seejärel nende kontrollimine. Seega, kui vaadelda ettevõtte siseselt, siis alluvad keskastme juhid tippjuhtidele ja esmatasandi juhid keskastmejuhtidele. Tippjuhtidel on ka suurem esindusroll kui keskastmejuhtidel. 2. Juhtimisstiilid Kuna juhi töö tulemused sõltuvad eelkõige sellest, kuidas tal õnnestub endale alluvad inimesed organisatsiooni eesmärkide täitmise nimel tööle panna, on väga palju tähelepanu pööratud erinevate juhtimisstiilide uurimisele (Alas 1999). Juhtimisstiile on uuritud juba üle poole sajandi, mille jooksul on algseid stiile ja koolkondi täiendatud
rooma haridussüsteemist ülevõetud seitse vabakunsti (grammatika; retoorika; dialektika; artimeetika; geomeetria; astronoomia ja muusika+kirjandus) Kool oli kolme astmeline Kõrgema astme õpetust andsid keskajal ülikoolid Ladina keeles Algastme kool: Algastme koolides õpiti: 1.Grammatikat (keele reeglistik) 2.Retoorikat (suulise ja kirjaliku kõne oskus) 3.Dialektikat (vasturääkivus) Keskastme kool: Keskastme koolides õpiti: 1.Muusika teooriat 2.Artimeetikat 3.Geomeetriat (sisaldas ka maateadust ja arhitektuuri) 4.Astronoomiat Kloostrikoolid: Varakeskajal oli kogu haridus kloostrites. Peaaegu ainukesed kirjaoskajad olid vaimulikud. Mida õpiti? piibel; kirikuisade tööd; ladina keelt Antiikautoritest Cicero; Platon; Aristoteles Ülikoolid: Ülikoolidele andis tegevusloa paavst Tekkisid Itaalias, umbes XI-XII sajandil
Ringlevad: Planeerimine ja otsustamine >> organiseerimine >> Eestvedamine >> Kontrollimine. Eesmärgid on säästlikkus ja efektiivsus. b. Juhtimine kui protsess. Muutuvas keskkonnas: piiratud ressursside max kasutamine, koostöö teiste inimestega ja tasakaal säästlikkuse ja efektiivsuse vahel peaksid põhjustama organisatsiooni eesmärkide saavutamise. 4. Juhtide tüübid a. Põhimõtteliselt millega tegelevad tippjuhid, keskastme juhid ja esmatasandi juhid? Tippjuhid juhivad juhte, ei tegele pisidetailidega, sellek on teised inimesed välja koolitatud, teevad organisatsiooni kõige suuremaid otsuseid. (Planeerimine, organiseerimine) Keskastme juhid on näiteks erinevate osakondade juhid, teevad mõningasi otsuseid, mis puutub nende juhitavatesse. (Kontroll, eestvedamine) Esmatasandi juhid tegelevad nende väiksemate detailidega, otsustuvõime on väiksem, kuid mitte olematu. (eestvedamine)
Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Leelo Tungal on kirjutanud ooperite ja muude muusikalavastuste libretosid, samuti on paljudele tema tekstidele loodud populaarseks saanud laule. Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. Kirjutanud fantaasiaelementi sisaldavaid lugusid ja muinasjutte, eestilisi ning sotsiaalseid probleeme (alkoholism, lähedase inimese surm jms) lahkavaid jutustusi keskastme lugejale, noorsoojutte, luuletusi ja värsslugusid igas vanuses lastele ja noortele. JUUNI Kui kollane võilill on päike- soe lillelõhn juures on tal. Sa endale tundud nii väike nii puude kui päikese all. Sander Soikka Suur heinakõrs sulle on suuni, Kuid putuka jaoks on ta puu... On heinakuu, jaanikuu, juuni- kuum maasikamaitsemise kuu!
See on kandnud ka nimesid Tehnilise joonistamise keskõppeasutus ( , ) ja Leningradi V. I. Muhhina nimeline kõrgem kunsttööstuskool ( - . . . , ). Kool rajati 1876. aastal Aleksander II käsul vahendite eest, mille annetas pankur ja tööstur parun Alexander von Stieglitz ( ). Kool tegutses 1884. aastal Stieglitzi surma järel pärandatud kapitali (umbes 7 miljonit rubla) protsentidest. See valmistas ette nii tarbekunstnikke tööstuse tarvis kui ka joonistus- ja joonestusõpetajaid keskastme kunsttööstuskoolide tarbeks. Eesti kunstnikest on Stieglitzi kunstikoolis õppinud: Karl Burman vanem (1901 1902), August Roosileht (19061907), Aleksander Promet (18971904), Hans Kuusik (1902), Jaan Koort, Konrad Mägi, Roman Nyman, Aleksander Tassa, Voldemar Mellik ja Nikolai Triik. Akadeemia peakorpus asub hoones, mille projekteeris kooli esimene direktor, arhitekt Maximilian von Messmacher. Aastatel 19531994 kandis õppeasutus Nõukogude skulptori Vera Muhhina nime,
6. Auguste Comte kohaselt peab sotsioloogia positiivse teadusena olema väärtustevaba ning objektiivne 7. Sotsioloogia klassikalise arenguetapi puuduseks peetakse dogmatismi 8. Sotsioloogilise kujutluse mõiste autor on C.Wright Mills 9. Auguste Comte kasutas enne mõistet sotsioloogia mõistet sotsiaalne füüsika 10. Sotsioloogilise kujutlus tähendab seda, et isiklik ja ühiskondlik kogemus on olemuselt erinevad 11. Mesosotsioloogia tähistab keskastme sotsioloogiat 12. Inimelu kostrueeritakse sotsiaalselt tõlgendamise abil 13. Metasotsioloogia uurib sotsioloogiat spetsiifilise teadusena 14. Elton Mayo kohaselt peab sotsioloogias kasutama oma erilisi uurimismeetodeid 15. Positiivne arenguetapp tähistab Auguste Comte väitel sotsioloogia tekkimist iseseisva teadusena 16. Auguste Comte kirjutab kolmest teaduse arenguetapist. Need on teoloogiline, metafüüsiline ja positiivne 17
Tänaseks on Iisraelist struktuurse lähenemise, haritud tööjõu ja targalt investeeritud kapitali najal saanud maailma üks juhtivamaid riike tehnoloogilise innovatsiooni ja selle rahvusvahelise turundamise osas. Sealne haridussüsteem on juba varajasest staadiumist suunatud noorte ettevõtliku hoiaku kujundamisele ja ettevõtlusoskuste arendamisele. Haridussüsteem koosneb kolmest tasandist: 1. Algharidus – klassid 1-6 vanuses 6-12 2. Keskastme koolid – klassid 7-9 vanuses 12-15 3. Gümnaasiumid – klassid 10-12 vanuses 15-18 Klassides 8. - 12. on suurem väljakukkumise protsent meessoost õppijatel (4,5%, naistel 1,7%). Ning gümnaasiumi lõpetab rohkem naissoost isikuid. (62%, meesoost isikuid 51%). Iisraeli koolid on jagatud nelja valdkonda: - Riiklikud - Riiklik- religioossed - Iseseisvad koolid - Araablaste koolid
Suured klassikoosseisud lisavad stressi ennekõike sellega, et õppimine-arusaamine on raskendatud. Neid probleeme on palju mis käsitlevad just koolistressi .. Kui sul on probleemid õpetajatega siis tuleb leida mõlemale osapoolele rahuldava lahenduse. Inimesed ei saa oma arvamustes kinni olla , tuleb võtta asja ka läbi teiste silmade. Paljugi oleks siin ära teha õpetajatel, kes nooremas koolieas laste jaoks võiksid olla mõistva vanema, keskastme õpilastele abistava sõbra ja lõpuklasside noortele targa nõuandja rollis. Nii õpilastel kui ka õpetajatel on välja kujunend omad hoiakud , mida pahatihti nad muuta ei taha. Konfliktid on kerged tulema, sest inimesed on erinevad ja mõtlevad erinevalt. Kuid usun , et alustada tuleb ikkagi iseendast. Ja kui üks osapool ei muuda ennast , siis asjad jäävadki nii lahenduseta.
Sotsioloogia traditsioonilised uurimise teemad on kultuur ja isiksuse sotsialiseerumine, ühiskonna olemus ja sotsiaalne ebavõrdsus, sotsiaalsed muutused ja areng. Sotsioloogilistes uuringutes on kaks poolust: ühiskond ja inimene. Ühiskonna tasandi probleeme käsitlevat osa nimetatakse makrosotsioloogiaks ja isiksuse, inimsuhete ja väikeste gruppide tasandi probleeme mikrosotsioloogiaks. Sotsioloogia areng on kaasa toonud ka kolmanda taseme loomise, mesosotsioloogia ehk keskastme teooria. See on teaduslik lähenemine, mille puhul rakendatakse analüüsi suhteliselt piiratud sotsiaalse elu valdkonna suhtes. Üks uuemaid suundi sotsioloogias on aga metasotsioloogia, kuhu kuuluvad teooriad, kontseptsioonid ja meetodid, mida kasutatakse sotsioloogia sotsioloogilisel analüüsil. Miks on vaja sotsioloogiat? · Sotsioloogia analüüsib inimeste reaalseid sotsiaalseid probleeme ja pakub neile lahendusi ja ka praktilist abi.
Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduse instituut Keskkonnakorraldus ja planeerimine Grupitöö aines Inimgeograafia uurimismeetodid Haridus, kui meie argielu mõjutaja Linda Luig, Kati Zoobel, Raul Saidla, Liisu Aulik Juhendajad: PhD Kadri Leetmaa PhD Siiri Silm Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1 Materjal ja metoodika .......................................................................................................... 5 2 Uurimuse tulemused............................................................................................................ 5 2.1 Milline seos on haridusel laste arvu ja töökohaga ?............................
Keskharidus. Keskkooli ülesanne- emakeelne haridus. Puudusid eestikeelsed raamatud, õppekavad ja programmid ning vähe oli eesti keelt oskavaid õpetajaid. 1918.a. alustati keskkoolide üleviimist emakeelsele õpetusele Tallinnas. 1919.a. alustas tööd 68 keskastme kooli. Esimese poolteise aasta vältel vahetus kuus haridusministrit. 1920.a. sai ministriks Jüri Annuson, kes hakkas aktiivselt tegelema keskharidusega. 1922.a.- ,,Avalik keskkoolide seadus", kus oli kirjutatud, et keskkooli ülesandeks on haritud kodanike kasvatamine ja õpilaste ettevalmistamine kõrgematesse õppeasutustesse astumiseks. Kuni 1934.aastani oli keskkool viieklassiline ja koosnes alam- ja ülemastmest (2+3 klassi ). Koolid jagunesid omakorda humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ja sotsiaalharusse. Keskkooli kohustuslikud õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusteadus koos tervishoiuga, maateadus koos...
Eestil on ka enda organisatsioon, mis kannab nime Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus. See on Eesti Vabariigi, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Telekomi ning Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniettevõtjate Liidu poolt asutatud mittetulunduslik organisatsioon, mille ülesandeks on kaasa aidata kaasaja nõuetele vastava kõrgharidusega IT- spetsialistide ettevalmistamisele ning toetada info- ja sidetehnoloogia haridusalast tegevust Eestis. Ettevõtjatele, firmade tipp- ja keskastme juhtidele on suunatud ka üritusi (näiteks Teabemess Kontakt). Sealsetele külalistele pakutakse mitmekülgset kontsentreeritud ülevaadet infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonivaldkonna arengusuundadest nii era- kui avaliku sektori tasandil. Suvel korraldatakse ka OK-festi, mis on Eesti ITT firmade suvine kohtumispaik, kus lisaks individuaal- ja meeskonnavõistlustele ning kultuurilisele meelelahutusele on tähtsal kohal erialased seminarid.
Juhi ülesanne on formuleerida firma erinevaid ärivaldkondi ühendavad strateegiad, mis tagavad ettevõttele konkurentsieelise ning olla ühtlasi eestvedajaks strateegiast tulenevate taktikate ja tegevuste elluviimisel. Ideaalsel juhul ,,kulutab" strateegiline juht 75% oma tööajast tegevustele, mis on suunatud 1-4 aastat ettepoole. Planeerimisele kulutavad kõige enam aega tippjuhid 28%, keskastme juhid 18% ja esmajuhid 15 %. x Tippjuhid: määravad organisatsiooni eesmärgid, poliitika ja strateegia. Tippjuhi ülesanne on firma tegevuse üldine kavandamine ning põhimõtteline suunamine ja koordineerimine, s.o eeskätt keskastme juhtide tegevuse suunamine. x Keskastme juhid: viivad plaane ellu, jälgivad allüksuste tööd. Ülesanne on välja töötada strateegiast lähtuvad konkreetsed tegevusjuhised, anda ülesanded esmatasandile ja võtta kokku selle tasandi tulemused
KINESOLOOGIA 1. Organismi motoorses tegevuses eristatakse 2 põhifunktsiooni ja need on: 1.Liigutus tegevus ehk sihtmotoorika 2. Kehahoiak ehk tugimotoorika 2. Motoorika juhtimist keskastme tasandil teostavad (nimetada ajustruktuurid): 1. Basaaltuumad 2. Vaheaju 3. Talamus 4. Ajutüvi 3. Tugimotoorikat juhtivad kõrgemad keskused (ka asendireflektside keskused) asuvad põhiliselt (nimeta ajustruktuurid) ajutüves 4. Täiskasvanuga sarnane jooksu kinemaatiline struktuur kujuneb ( kirjutada eluaastad) 5-6 eluaastasesk saamisel. 5. Lapse kehamõõtmete (pikkuse, kehamassi) järsku suurenemist puberteedieas
Kõik see, mis toimub meie endi ümber, mõjutab meid paratamatult. Tegelikult saabki seda kirjeldada ühe sõnaga, milleks oleks ,,uskumatu". See näib tõesti uskumatuna, kui palju mõjutavad meie tulevikku ja elu inimesed meie ümber. Nende armastus, tunded, hoolivus ja toetus. Inimesed ei mõtle sellele väga tihti, aga nii see on. Meie elu kujuneb tihti välja sellest, millisesse sõprusringkonda keegi sattunud on. Teiseks suureks etapiks elus võin mina lugeda õppimise gümnaasiumi keskastme klassis. Seega gümnaasiumi 11ndas klassis. Alles oli see, kui väikese tüdrukuna sai mindud esimesse klassi, seejärel oli käes juba põhikooli lõpuklass. Edasised plaanid, pärast põhikooli, mõjutavad meie tulevikku kõige suuremal määral. Üha enam peavad inimesed tegema samme ise enda tuleviku suunas. Keegi ei ava meie jaoks uksi, me peame ise leidma võtmed ja avama need uksed, mis on meie jaoks. Ilusal suveõhtul,
Mis on organisatsioon? b. Millestesse tüüpidesse saab organisatsioone jagada? c. Mis on juhtimine? d. Kes on juht? 2. Organisatsiooni toimimise mudel a. Kuidas organisatsioon töötab? b. Efektiivsus ja säästlikkus organisatsioonis? 3. Juhtimise mudel a. Mudel tervikuna, millest koosneb ja kuidas toimub? b. Juhtimine kui protsess. 4. Juhtide tüübid a. Põhimõtteliselt millega tegelevad tippjuhid, keskastme juhid ja esmatasandi juhid? Mis on erinevate tegevuste osakaalud juhtimistasandite lõikes? 5. Juhtide rollid 6. Juhtide peamised oskused 7. Juhtimismõtte ajalugu a. Klassikalised koolkonnad: teaduslik, bürokraatlik, administratiivne b. Nüüdisaegsed teooriad: inimsuhete koolkond, süsteemikoolkond, olukorraline koolkond, piirangute teooria, õppiv organisatsioon c
Planeerimine Planeerimine on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja eesmärgid tulevikus. Planeerimine võimaldab ette näha protsessi eesmärkide seadmisest nende saavutamiseni välja. Mida keerukam ja suurem on eesmärk, seda väljakutserohkem ja pikem on tee selle saavutamiseni. Planeerimise mõju teistele juhtimisülesannetele Plaanid ----------------------------- planeerimine annab suuna kõigile juhtimisülesannetele organisatsiooni personali- infovahetus eestvedamine kontrollimine kavandamine juhtimine ja motiveerimine Planeerimise tasandid Operatiivplaan detailne, suhteliselt vähe määramatust, alla ühe aasta, esmatasandi juhid Taktikaline plaan mõningane detailsus mõningane määramatus, mõnest kuust kahe aastani, keskastme juh...
arendada. Aidata inimestel jõuda inimeksistentsi järgmise tasandini on väga suur eesmärk ja kindlasti mitte vähem tänuväärsem kui Prometheuse poolt inimestele loodud tuli. Nõnda aga kui Prometheus vangistati jumalate poolt ja määrati igavesse piina ei ole ka inimene üliinimeseks valmis. Hullus on see nimi mille nad panevad sellel ülimale eesmärgile. Vaevalt tahaks keegi ju tunnistada, et ollakse ainult arengu keskastme üks väike osake. On ju inimene valik, kellest kasvatatakse äravalitud rahvas ning kellest kasvab üks kord üliinimene. Nii on nõnda uudne mõtlemine, mis nõnda kaugele ette näeb tavainimesele kui hullus. Hulluse üks drastilisemaid näiteid on võimujanu. Üks kõige kriitilisemaid probleeme inimese arengus on riik. Riik juhib ja suunab inimest selles suunas, nagu on riigile kasulik. Olgu siis tegi millise riigikorraga tahes, mõnedel tuleb see
b) Tähelepanelikkus oma alluvate suhtes c) Orienteerumine võimu sümbolitele d) Oma arvamuse ja tunnete varjamine e) Oma arvamuse omamine ja selle viisakas väljaütlemine 9. Otsuste tegemisel tuleb läbida järgmised tegevused: a) Probleemi kindlaksmääramine b) Põhiküsimuste selgitamine c) Alternatiivsete lahendusvariantide koostamine d) Valiku tegemine e) Otsuste elluviimine 10. Strateegilised otsused organisatsioonis teeb: a) Keskastme juht b) Tippjuht c) Madalama taseme juht 11. Strateegia on: a) Pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava b) Lühiajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava c) Taktikaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava
Juht peaks balansseerima meeldiva ja ebamugava piiril. Ta peaks olema meeldiv isikuna, aga juhina ka ebamugav. Self II loovjuht Karin Hango peab enesekehtestamisel oluliseks nelja asjaolu. Suurt tähelepanu tuleb pöörata algusele, sest olukorrale, kui juht satub uut meeskonda juhtima. Teiseks, hiljem on oluline järjekindlus, mis ei tohi muutuda jäikuseks. Kolmandaks, reeglite muutumisel peab andma piisavalt informatsiooni. Ning neljandaks, tagasiside peab olema piisav. Keskastme juhil tuleb kasuks kasutada ka mõjutamist, et töö oleks efektiivsem. Hea mõjutaja 1) Tunneb ennast kui mõjutajat, teab kehtestava käitumise põhimõtteid. 2) Oskab ennast selgelt väljendada, partnereid kuulata ning kuulduga arvestada ja vastupanuga toime tulla. 3) Väärtustab vastastikusel lugupidamisel põhinevaid suhteid inimeste vahel. 3. JULGUS ÖELDA EI Enesekehtestamise alla läheb ka julgus öelda ei. Minul on sageli seda raske saavutada.
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Inimgeograafia uurimismeetodid Ränne ja igapäevane mobiilsus Linda Luig Liisu Aulik Kati Zoobel Raul Saidla Juhendajad: PhD Kadri Leetmaa PhD Siiri Silm Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................lk 3 2. Uurimusküsimused ....................................................................................................lk 3 3. Materjal ja metoodika.................................................................................................lk 3 4. Uurmusküsimus...
selle tagajärjel. Nuustaku aleviku nimi vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem (1922 aastal). 8. oktoobril 1875 avati alevikus pidulikult uus kool. Sajandivahetusest peale oli otepäälaste püüdeks avada alevikus ka emakeelne progümnaasium. Selle ellukutsumiseks asutati 1906. a. haridusselts. 3. oktoobril 1907 õnnestuski haridusseltsil avada Nuustakul emakeelne progümnaasium. See kuulus esimeste emakeelsete keskastme koolide hulka kogu Eesti ulatuses. Kiiresti kasvava aleviku elu nõudis teistegi asutuste rajamist. 1895. a. asutati Nuustakule postijaam. Juba 1889. a. moodustati siin iseseisev politseijaoskond ja Nuustakule asus ka rahukohtunik. 1892. a. toodi Nuustaku alevikku üle Vastse-Otepää vallas 1890. a. asutatud karskusselts ,,Edasi", mis sai aleviku kultuurielu keskuseks. 1900. a. ehitatud pritsimaja hävis sõjatules, selle asemele on ehitatud kultuurimaja. 1919. a
ja kasvatades inimest nii usuliselt kui kõlbeliselt. Koolivõrgule pani aluse Philipp Melanchthon (1497- 1560). Koolivõrgu laienemisega muutus algharidus kättesaadavaks olenemata seisusest või soost. Õppemetoodikat kohandati lapse ealiste iseärasustega. M. Lutherilt ilmusid spetsiaalsed piltidega katekismused. Tänu emakeelsele piiblile jäid rahva mõte ja kool siitpeale samuti seotuks. Koolitati pastoreid ja ametnikke, reformiti ülikoole ja keskastme koole. Hakati tähelepanu pöörama õpetajale, tema elutingimustele ja palgale. Kasvatusküsimustes võeti vaatluse alla uued probleemid: milline on õige haridus, kes on õige õpetaja, kuidas tuleb õpetada. Haridussüsteem reformatsiooni ajal: Rahvakoolis - lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul ladinakoolis - seitse vaba kunsti esimene aste gümnaasiumis - seitse vaba kunsti ülemine aste
9) Motiveerimine. Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, üksikindiviidi ootuste ja vajaduste rahuldamine, väärtustatud tunnustamine. 10) Eestvedamine. Juhi rolli täitmine adapteerides rolli mudeleid ja juhtimisstiili situatsiooni nõudlustega. 3. Juhtide klassifikatsioon juhtimistasandite järgi Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: · Tippjuhid ( juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad) · Keskastme juhid · Esmatasandi juhid Tippjuhi ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. Keskastme juhtide ülesandeks on tegeleda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine. Esmatasandi juhtide ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid
2 JUHTIDE KLASSIFIKATSIOON JUHTIMISTASANDITE JA – VALDKONDADE JÄRGI Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid järgnevatesse kategooriatesse: Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektor jne) – ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine Keskastme juhid – töötada välja strateegiast lähtuv tegevuskava ja suunata spetsialistide tööd. Esmatasandi juhid – juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tippjuht Planeerimine Organiseerimine Eestvedamine Kontroll 28% 36% 22% 14%
avalikustamisega Töötajal on võimalus tsenseerimata ideede ja mõtete avaldamiseks kogu firma ees Juhtkond väärtustab kogu kollektiivi ees avalikult töötaja initsiatiivi Probleemidega tegeletakse aktiivselt Sisekliima on hea Organisatsioonikultuur on ühtlane Sihtrühmad organisatsioonis 11.3 Sihtrühma põhised (tippjuhid, keskastme juhid, tippspetsialistid, spetsialistid jne) Tegevuspõhised (telefoniteenindajad, letiteenindajad, objektidel käivad teenindajad jne) Hoiakute ja väärtusepõhised (võtmeisikud, aktivistid, potentsiaalsed uued juhid, uued töötajad jne) 2 Veel liigitamise alused: koolitustase, erialane tase, ametialane tase, huvitatus, seisukohad . Sisekommunikatsioon
Neid vajatakse väga erinevate tegevusvaldkondadega tegelevates asutustes ja ettevõtetes. Seega võib sekretär tööd leida nii koolis, pangas, riigiasutuses kui ka remondi- või koristusteenuseid pakkuvas firmas. Nõudlus sekretäritöö järele on püsiv. 2003.a. oli sekretäri kutsealal hõivatud ca 8000 töötajat. Tööleasumisel on soodustavaks teguriks erialane väljaõpe ja eelnev töökogemus sekretärina. Karjääriväljavaatena võib käsitleda spetsialiseerumist keskastme juhi (nt personalijuhi) assistendiks või keskastme juhiks. LÄHEDASED AMETID Sekretärile lähedased ametid on administraator (nt hotellis), personalitöötaja, reisibürootöötaja, raamatupidaja, andmesisestaja, teabeteenindusametnik, klienditeenindaja.
Sisukord EESSÕNA Personalijuhtimine Mis töö see on? Tänapäeval ei saa ükski suurem organisatsioon läbi personalijuhita. Personalijuhi tööpõld on väga lai kogu inimressursi korraldamine ja juhtimine. Personalijuht töötab koostöös juhtkonnaga välja personalipoliitika põhiseisukohad millise kvalifikatsiooniga tööjõudu vajatakse, kui suur on optimaalne töötajate arv, milliseid töökohti on vaja tulevikus juurde luua ja milliseid koondada, mille alusel käib töö eest tasustamine, tunnustamine ja edutamine jne. Ta hoiab lähtuvalt seadusandlusest ning ettevõtte sisekorrast korras firma dokumentatsiooni (lepingud, töötajate arvestuse, puhkusearvestuse jne). Personalijuht korraldab personali leidmiseks ja väljavalimiseks konkursse, juhib kandidaatidega peetavaid tööintervjuusid. Ta koostab iga töökoha kohta ametijuhendi, kus on kirjas inimese vastutus ja kohustused, korraldab töötajate seas kirjalikke küsitlusi (töötingimuste jms kohta) j...
ESIMENE LOENG Infoturve informatsiooni kaitse, et tagada konfidentsiaalsus, terviklikkus ja käideldavus 1. Konfidentsiaalsus informatsiooni kaitse volitamata avalikustamine eest 2. Terviklus informatsiooni kaitstus võltsimise ja volitamata muutmise eest 3. Käideldavus informatsiooni ja teenuste õigeaegne kättesaadavus volitatud isikutele 4. Infovara informatsioon, andmed ja nende töötlemiseks vajalikud rakendused 5. Organisatsiooniline turve et kaitsta mingis asutuses või organisatsioonis kasutatavaid andmeid tuleb andmeturbega tegeleda kogu andmetöötlusega seotud organisatsioonis. Organisatsiooni turbe korraldamisel võetakse varade väärtusteks tavaliselt kahjud, mis tekivad nende tervikluse, käideldavuse või konfidentsiaalsuse kao korral. Organisatsiooni turvet saab korraldada mitmel meetodil : riskianalüüs; etalonturbe metoodika; segametoodika. 6. Infotehnoloogilin...
Kantseleitarbed Võimalus kaugtööks Ametijuhend 7 4. KVALIFIKATSIOONINÕUDED 4.1 Eriala Majanduslik või personalijuhtimisalane 4.2 Haridustase Kõrgem (bakalaureuse kraad või rakenduslik kõrgharidus) 4.3 Töökogemus Eelnev 5-aastane töökogemus (soovitavalt erasektoris) Personalitööalane töökogemus 4.4 Juhtimiskogemus Tippjuht Keskastme juht x Esmatasandi juht Ei ole nõutud Projektide/töögruppide juhtimise kogemus. 4.5 Arvutikasutamise oskus Ei ole vajalik Baas Edasijõudnu Kõrgem Tekstitöötlus MS Word X Tabelarvutus MS Excel X Esitlus MS PowerPoint X
Sest väga madala kuritegevuse taseme juures on kuritegevus kasulik. Milline järgmistest väidetest võiks olla globaliseerumise teaduslik seletus? Maailmas toimub globaliseerumine, kuna tehnika areng aina kiireneb. Vii kokku sotsioloogide nimed ja nende poolt kasutatud mõisted, mida autor kasutas. Alfred Schultz loomulik hoiak, Pierre Bourdieu kultuuriline kapital, Karl Marx tootmissuhted, Tolcott Parsons suur teooria, Robert K. Merton keskastme teooria, Emilie Durkheim sotsiaalne fakt, Georg H. Mead oluline teine, Max Weber ideaaltüüp, Jürgen Habermass avalik sfäär, George Homans sotsiaalne vahetus. Milline olukord kujutab rollikonflikti? Anu tunneb, et ei suuda olla korraga nii hea ema, kui tubli töötaja. Millised on läbilõikelise uuringu eelised longitudinaalse uuringu ees? Läbilõikelist uuringut on üldiselt lihtsam läbi viia. Millised järgmistest on kultuurilise kapitali indikaator
“ …. teostab arvutusi, hoiab andmeid ja süsteemis kasutatavat tarkvara, kuvab informatsiooni.” Riistvara 19. Kütuse tankimisel enamus inimesiteostavad tankla juures järgmisi tegevusi: maksavad kütuse eest, tangivad, saavad kviitungi. Millise oeganisatsiooni puudutava muudatusega on tegemist? Automatiseerimine 20. Millised infosüsteemid teenindavad organisatsiooni või selle osade vajadusi? Ettevõttesüsteemid 21. Kes on või mida teeb keskastme juht? Tegeleb organisatsiooni toimumise jälgimisega, eelarvete kontrollimisega, resursside hankimisega ja poliitika loomisega, st taktikaga 22. Täidke lünk. “Vastastikku toimetavate komponentide kogumit, mis töötavad koos, et moodustada keerulist, integreeritud tervikut mingi eesmärgi saavutamiseks võttes sisendeid ja teisendades neid väljunditeks nimetatakse…..” süsteemiks 23. Istudes ülikooli linnaku kohvikus luuakse ülikooli raamatukogu külastamiseks
Või on see haigete peletamiseks? ,,Gastroenteroloog" kõlab tõesti tähtsalt ja heidutavalt. Aga kui mul kõht valutab, siis lepin ma väga hästi ka kõhuarstiga. Ka kõige hullema valu käes piineldes ei hakka ma oma magu gaster'iks nimetama. Selleks, et üksteisest aru saada, ongi olemas üldkeel, mis peaks vahendama ka erinevate eesti keelte kõnelejaid. Kujutlen seda keelte põimealana suure eesti keele keskmes. Me nimetame seda kirjakeeleks ja vähemalt keskastme kooli lõpuks peaks see meil piisaval määral selge olema. Kuid eesti üldkeele kõige, kõige, kõige tähtsam alus, õppematerjal ja kindlustuspoliis tulevikuks on ilukirjandus. Ilukirjanduses esineb kõiki eri eesti keeli, aga ilukirjanduse keele kese ongi üldkeele keskmeks. Kõik sõnaraamatud on hindamatud abilised, aga vaid ilukirjanduses on sõnad oma loomulikus keskkonnas, ja seal tekibki nende kokkuleppeline tähendus. Ilukirjandus on ühiskeele sõnade
Juhtimise põhitegevused: Planeerimine = eesmärkide püstitamine ja saavutamine Organiseerimine = org kujundamine Eestvedamine = töötajate motiveerimine Kontrollimine =reeglistiku kehtestamine, tulemuste hindamine Juhtimistasandid: Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdire, asetäitjad) Teg üldine ja põhim suunamine ja kooskõlastamine Keskastme juhid Strat lähtuvalt kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja tulemuste kokkuvõtmine. Suunamine ja kontrollimine Esmastasandi juhid Üksiktoimingute elluviimine- tehniliste töötajate kontrollimine ja suunamine Juhi rollid (Minzberg): SUHTLUSROLL INFOGA SEOTUD ROLL OTSUSTAMISE ROLL
lugemisoskust. - Ümberkorraldused hariduses: 1) rahvahulkade kasvatamine luterlikus vaimus, mistõttu pidi algharidus saama kättesaadavaks kõigile olenemata seisusest ja soost. 2) õppemetoodika kohandamine lapse ealiste iseärasustega. M. Lutheri sulest ilmusid spetsiaalselt lastele kirjutatud, piltidega kaunistatud katekismused. Kogu koolikirjandus moderniseerus. 3) Oluliseks kujunes pastorite ja ametnikekaadri koolitamine, mistõttu suurt tähelepanu pöörati keskastme koolide ja ülikooli reformimisele. 4) Pöörati tähelepanu õpetajale: nõuti phiskonna suuremat hoolitsust õpetaja eest, tema koolituse-, töö- ja palgatingimuste parandamist. - rahvakoolid lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul - ladinakool seitse vaba kunsti alamaste - gümnaasium seitse vaba kunsti ülemaste - ülikool 2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas 5
1. Alghariduse pidi olema kättesaadav kõigile olenemata seisusest, soost jm-dest eripäradest. Tekkis koolikohustus. 2. Õpimetoodikat kohandati lapse ealiste iseärasustega (lapsepärasuse nõue). St hakati õpetama alguses lihtsamaid asju, hiljem mindi keerulisemate asjade juurde. 3. Moderniseeriti koolikirjandust ( nt M. Lutherisulest ilmus spetsiaalselt lastele kirjutatud piltidega kaunistatud katekismus). Tekkisid lastele suunatud raamatud. 4. Keskastme ja ülikoolide reform seoses pastorite ja ametnikekaadri koolitusvajaduse suurenemisega. 5Õpetaja koolituse-, töö ja palgatingimuste parandamise eest pidi hoolitsema ühiskond. 6Reformatsiooniaegsed koolisüteemid: Rahvakool (mis oli esimene aste üldises koolihariduses) õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist, usuõpetust ja kirikulaule. Üldiselt käisid seal vaesame pere lapsed. Ladina ehk triviaalkool ( mis jaotati kolmeks astmeks
Scala). Esietenduse peanäitleja oli Antonio Salieri on Europa riconosciuta . Enamus Itaalia suurimad ooperi kunstnikud ja paljud parimad lauljad üle maailma, on ilmunud La Scalasse viimase 200 aasta jooksul. Täna, teater on endiselt tunnustatud kui üks juhtivaid ooperi ja balleti teater maailmas ja on koduks La Scala teatri Chorus, La Scala teater ballett ja La Scala teatri peadirigent.Teatris on ka keskastme kool, mida tuntakse La Scala Teatriakadeemia (itaalia keeles: Accademia Teatro alla Scala), mis pakub professionaalset koolitust muusikas, tantsus, käsitöös ja lavameistris . Ülevaade. La Scala hooaeg traditsiooniliselt avaneb 7. detsembril, Saint Ambrose 's Day, pidu päeva Milano pühak . Kõik etendused peavad lõppema enne keskööd ja pikk ooper võib alata varem õhtul, kui vaja.
KOOLI AJALUGU JA TÄNAPÄEV 1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. Kooli ajalugu uurib · Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut · Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Kooli ajaloo allikad · pedagoogiline perioodika ...
on ta siiski minu meelest meeskonna ühendaja. Juhtide ülesanded sõnastaksin pigem aga juhtimisoskustena oskus selgeid ja realistlikke eesmärke püstitada ja motiveerida töötajaid neid saavutama, oskus luua usalduslik ja toetav töökeskkond ning oskus positiivselt tagasisidestada ja soodustada kaastöötajate isiklikku arengut. Nagu siit nähtub, peab hea juht tundma või oskama lugeda inimest ja inimloomust. Võib juhtuda, et algastme juhil, mõnikord ka keskastme juhil ei ole võimalik valida enda meeskonda. Sellisel juhul võib meeskonda sattuda erineva loomusega inimesi ja hea juht peaks leidma kuldse kesktee, kuidas need inimesed koos tööle panna. Niimoodi juhtus ka meie meeskonnas. Kahjuks ei suutnud aga juht meeskonda ühtsena toimima panna, mistõttu oli töökeskkond pidevalt pingeline ja emotsionaalne. See aga väsitab, raskendab tööülesannetele keskendumist ja ohustab seatud eesmärkide saavutamist.
Abstraktne empiritsism – abstraktsetel kogemustel põhinemine. Sellisest“sotsioloogilisest“ perspektiivist vaadates on arvulised andmed ainult materjaliks, uurimuse esimeseks sammuks. Nad vajavad tõlgendamist,seadmist laiemasse konteksti. “Grand Theory” –üks ja üldine teooria, mis ühendab kõiki sotsiaalteadusi. Klassikaline teooria sotsioloogias Keskastme teooria – Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale.( religioon,poliitika ) „Verstehen“ – Weber. Verstehen mõistmine= antipositivism. Väärtused – ühiskonnaliikmete ühised arusamaad hea ja halva kohta, mis annavad standardid inimeste tegevusele. Väärtused on suhteliselt püsivad tunnetega seotud uskumused, osundavad peamistele elueesmärkidele ning nende eesm...
sotsiaalsete normide poolt. Süsteemiteooria hiljem loobus Parsons tegevuse analüüsist ja liikus aina enam sotsiaalse süsteemi (e. ühiskonna) kui terviku analüüsi poole. Suure ühiskonnateooria keskmeks sai seega süsteemiteooria (teooria mis uurib kõikide süsteemide, sh. ka ühiskonna, käitumist). Kolm kõige üldisemat süsteemi on: (a) sotsiaalne süsteem; (b) kultuurisüsteem; (c) psühholoogiline süsteem e. isiksus. Robert K Merton (1910-2003) Keskastme teooriad (theories of middle range) kritiseeris suure teooria ideed, arvas et selle loomiseks pole aeg veel küps. Selle asemel tuleb luua vähem abstraktseid keskastme teooriaid, mis keskenduvad mingile konkreetsele valdkonnale (näiteks religioonile, urbaniseerumisele, poliitikale jne) Funktsionaalne analüüs täpsustas selle põhimõtteid, selle eesmärgiks on uurida, kuidas erinevad sotsiaalse süsteemi (ühiskonna) elemendid aitavad kaasa ühiskonna kui terviku säilimisele
Personalijuhtimine- koosseisu moodustamine ja arendamine Suhtlemine – inimese ideede, arvamuste ja seisukohtade kohta teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam. 5. Millised on kolm juhtimistasandit? Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad) - ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. Keskastme juhid - ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Spetsialistide tegevuse suunamine. Esmatasandi juhid (esmajuhid) - ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tehniliste täitjate suunamine ja kontrollimine. 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht?
Koordineerimine allüksuste tegevuse kooskõlastamine. Mehitamine isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säiitamine, arendamine. Suhtlemine inimese ideede, arvamuse edastamine teistele, et luua neis mingis asjas arusaam. Kõiki neid tegevusi seob, et need on suunatud org-i töötajatele ning aitavad juhti. 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Juhtimistasandid on: tippjuhid, keskastme juhid ja esmatasandi juhid ning neil on kõigil erinevad ülesanded. Juhtimisvaldkonnad on ntks finants-, turundus-, tootmis- ja personalijuhid jne. Juhtimisvaldkonna juhid on keskastme juhid ehk nende ülesanne on spetsialistide tegevuse suunamine. 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väikefirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht?
Estonian Business School Rahvusvaheline ärijuhtimine KESKASTMEJUHI ROLL JA VÄLJAKUTSED 21. SAJANDI ORGANISATSIOONIS Esse Igor Podoljan MBA-1 Õppejõud Anto Liivat Tallinn 2008 Ma valisin mainitud teemat, kuna ise olen keskastmejuhi rollis, ja leian seda rolli üsna mitmekülgset rasket ja samal ajal üks huvitamaist 21. sajandi ettevõtes. Miks ma niimodi arvan, katsun lahti seletada ja kirjeldada antud töös. Sõna keskastmejuht koosneb ( põhimõtteliselt ) 2 osast. Keskastme+Juht. Tal on üks jalg "taevas" teiene "maas".Ta on lüli rivi ja staabi inimeste vahel. Ja isegi muutuste perioodil ta muutub peamiseks kõneisiksuks tippjuhtkonnalt saadud info tõlkijaks ning tolgendajaks. Tema arusaam organisatsioonis toimuvast ning tippju...
asukoht. · "Juhtimine ja personalistrateegia" eesmärgiks on näidata, et juhtimismeeskond on võimeline äriplaanis toodud projekti ellu viima ja ettevõtet vajaliku tööjõuga kindlustama. Samuti kalkuleeritakse juhtimisega ja tööjõuga kaasnevad kulud. Algab alati organisatsiooni skeemiga, kust on võimalik näha alluvussuhteid ja alluvate arvu. Seejärel tutvustatakse juhtimismeeskonda alustades nõukogust ja lõpetades keskastme juhtidega. · Äriplaanis kirjutatakse (vajaduselkajoonistatakse) lahti ettevõtte tegevuse põhiprotsess. · Antakse vastus järgmistele küsimustele: Kui palju on toote valmistamine mehhaniseeritud ja kui suures osas kasutatakse käsitööd. Kas teenus valmistatakse ette ja osutatakse antud ettevõttes või kasutatakse mingis ulatuses ka allhanget. Kuidas toimub operatiivjuhtimine. Kuidas toimub kvaliteedi juhtimine.
Firma juhtimine ja personal Omanike ja juhtkonna haridus, töökogemus jm oluline. Personal (kui palju töötajaid, milliste oskuste/teadmistega töötajad ja milliste töökohustuste täitmiseks). Optimaalsed väljaõppe ja palga kulud nii töötajatele kui ka juhtkonnale. Kuidas toimub palkamine. Peatükk algab alati organisatsiooni skeemiga, kust on võimalik näha alluvussuhteid ja alluvate arvu. Seejärel tutvustatakse juhtimismeeskonda alustades nõukogust ja lõpetades keskastme juhtidega. Kui ettevõttes on ka olulisi võtmeisikuid, kes juhtkonda ei kuulu, tuuakse ära ka nende nimed ja selgitatakse, mil moel nende haridus või kogemus toetab äriplaani realiseerimist. Maksumus ja rahastamine Projekti maksumus, planeeritud investeeringute ajagraafik ja projekti rahastamise allikad. Finantsplaneerimise käigus planeeritakse: alustava ettevõtte korral stardikapitali vajadus, tegutseva ettevõtte korral äriplaani realiseerimiseks vajalikud investeeringud.
Virtuoosid 19. sajandil Niccoló Paganini ja Ferenc Liszti tegevuse näitel Virtuoosiks (virtus lad. k voorus, vaprus, täiuslikkus) nimetati 19. sajandil erakordsete tehniliste võimetega muusikut. Virtuoossuse kõrgaeg oli u 1820-ndate lõpust Paganini suur Euroopa turnee! kuni 1847. aastani, mil Liszt katkestas oma virtuoosikarjääri ja pühendus komponeerimisele. Virtuooside esilekerkimine 19. sajandi I poolel oli seotud avaliku kontserdielu tekkimisega. Virtuoos esines sel ajal enamasti segakavaga kontsertidel, kus oli ka teisi esinejaid. Esimesed sooloõhtute korraldajad olid Clara Wieck-Schumann ja Ferenc Liszt 1830. aastate lõpus. Tavaliseks nähtuseks muutusid sooloõhtud 19. sajandi teisel poolel. Virtuooside kavavalik: Virtuoosi tegevuse keskpunktiks 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algupoolel ei olnud teos, vaid interpreet ise pillimängija või laulja. Oma oskuste näitamisel oli olulisel ...
Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. - kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse. - turg - kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müü...
valikul paindlik. Konkreetse stiili valik oleneb töö või probleemi olemusest, alluvate suhtumisest olukorrast (rahulik või kriisiolukord) jne. 9 Osalusprogrammid (18.09) Osalusprogrammid võiks reastada nende tähtsuse järgi järgmiselt: · Konsulteeriv juhtimine · Soovitusprogrammid · Kvaliteedi mõjutamine · Keskastme juhtide osalus · Tööstusdemokraatia · Omavalitsuslikud töörühmad · Töölisomand · Töörahulolu ringid Osaleva juhtimise puhul kasutatakse organisatsiooni laialthaaratavat ja väga mõjusat lähenemisviisi, mille puhul alluvates areneb tõeline osalustunne. Konsulteeriv juhtimine on sageli kasutatav individuaalne osalus. Alluvatel palutakse leida olukorrast väljapääs, jagada oma kogemusi või anda nõu enne otsustamist. Konsulteeriv juht
määramine); · organiseerimine (kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine); · eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike tööde tegemiseks); · kontrollimine (saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega). Juhtide liigid, rollid ja oskused Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: · tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad); · keskastme juhid; · esmatasandi juhid. Tippjuhi ülesandeks on firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine. Keskastme juhtide ülesandeks on tegeleda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Esmatasandi juhtide ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Rolliks nimetatakse käitumist, mida oodatakse isikult, kes on organisatsioonis teatud positsioonil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
