Hinnete analüüs Esitatud andmestik sisaldab valimit tudengite eksamihinnetest (põhieksamil) ainetes Matemaatika ja statistika (üldaine kõikidel erialadel) ning Andmeanalüüs sotsiaalteadustes (ainult psühholoogia õppekavas, eeldusaineks Matemaatika ja statistika) õppeaastatel 2007/2008 ning 2008/2009 (õppejõud S. Toompalu). Andmestik sisaldab tudengi sugu, õppekeskust, õppevormi, eriala ning hindeid ülalnimetatud õppeainetes. Tutvuge esitatud andmestikuga ning leidke sobivaid analüüsimeetodeid ja töövahendeid kasutades vastused alltoodud küsimustele. 1. Kas tudengite proportsionaalne jaotus soo järgi erinevates linnades on erinev või mitte? 2
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise instituut Annika Krutto ANDMEANALÜÜS SOTSIAALTEADUSTES Loengukonspekt Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................................3 1. ANDMEANALÜÜSI põhimõisted ......................................................................................... 3 1.1 Üldkogum ja valim............................................................................................................... 3 1.2. Valimi valikumeetodid...
palju lõpptulemust. Samuti sõltub inimese jutukus, avatus ja siirus intervjueeritavast, hetke olukorrast, emotsioonidest jne. Ei saa leida mõju kindlat suurust. (Uus, 2014) Kvalitatiivset uurimismeetodit on kritiseeritud, kuna kaheldakse selle usaldusväärsuses (Laherand, 2008, 47). Tulemus on abstraktne. Tulemused sõltuvad argumentide tugevusest, loogikast ja kooskõlast. (M. Uus, 2014) Kasutatud allikad: Õunapuu, L. (2014). Kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimisviis sotsiaalteadustes. Tartu ülikool, Tartu Laherand, M - L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Infotrükk OÜ. Tallinn http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/03/2007-Meetodid-probleemi-kirjeldamiseks-ja- pohjuste-tuvastamiseks.pdf
Kui kaua hoiab keskmine viieaastane laps mänguväljakul tähelepanu ühel asjal? Mida arvavad tuumareaktorite läheduses elavad inimesed võidutuumarelvastumisest, ning kas nende arvamused erinevad nende omadest, kes elavad kaugemal? Variandid: a) küsitlus b) eksperiment c) osaluseta vaatlus d) juhtumiuuring Eetilised probleemid sotsiaalteadustes Inimese uurimise puhul läheb tihti vastuollu hea teadus ja eetiline teadus. Sotsiaalteadustes kehtivad eetilised normid: Uuritavate heaolu ja väärikus tuleb säilitada. Uuritavatele ei tohi põhjustada pikaajalisi negatiivseid muutusi. Uuritavaid tuleb ausalt uuringu eesmärkidest informeerida ning nad peavad andma oma nõusoleku. Uuritavad võivad katkestada uuringus osalemise. Uuringu tulemusi tuleb analüüsida ja avaldada ausalt.
Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb (ladina keeles post) modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Erinevalt modernismist pole postmodernismis ühtset ja absoluutset tõde, vaid kõik peaks põhinema kontekstil.Postmodernistlik liikumist võib leida eelkõige arhitektuuris, kirjanduses, kunstis, luules, filosoofias, humanitaarteadustes, sotsiaalteadustes ja linnageograafias Abstraktsionism ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalikunstis, skulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil maailma ja kõige sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest.Abstraktsionism kasvas välja mitmest 20. sajandi kunstivoolust.
John Forbes Nash Elulugu John Forbes Nash on sündinud 13. juuni 1928 Bluefieldis Lääne-Virginias.Ta on USA matemaatik, kes on töötanud põhiliselt mänguteooria ja diferentsiaalgeomeeriaalal. Mänguteooria Mänguteooria on rakendusmatemaatika haru, mis püüab matemaatiliselt selgitada lahendusi strateegilistes olukordades, kus ühe osapoole valiku soodsus sõltub teiste poolte tehtud valikutest. Mänguteoorial on rakendusi sotsiaalteadustes (sealhulgas politoloogias ja majandusteaduses), bi oloogias, filosoofias ja mujal. Näide Üht mänguteooriat tuntakse vangi dilemma nime all. Kui kaks süüalust vaikivad, ei saa kohus kummalegi määrata maksimumkaristust ning mõlemad saavad vaid aasta karistust. Kui üks teise peale keelt kannab, langeb tema osaks miinimumkaristus, teine aga saab aga 10 aastat. Mõlema ülestunnistuse puhul ootab mõlemat vaid viis aastat. Sellistel eeldustel oleksid
Eetika ja Moraal Teadustöö eetika Teadustöö eetika eesmärk on rakendada eetika Teadustöö eetikat põhimõtteid teaduslikule kasutatakse enamasti uurimistööle. biomeditsiiniliste Küsimuse alla on võetakse uurimustööde juures, kuid näiteks, mida teha see on ka oluline teistel teadusliku väärkäitumise, aladel. Huminitaar- ja plagiaadi, sabotaazi, sotsiaalteadustes tekivad väljamõeldud andmete või teistsugused küsimused kui teist sorti petmise korral ja loodus- või reaalteadustes, kuidas sellesse suhtuda kuna meetodid on vääritust teost teatamisse. distsipliiniti erinevad. Samuti uurimisobjektid. Teaduseetika tänapäeval Teaduseetika eetika haru, mis tegeleb teaduses esinevate eetiliste probleemidega. Praeguseks on teaduseetika uurmisvaldkond kujunenud väga suureks
Teadustöö [VII] Uurimistöö eetika Eetilised normid teaduses Kõik algab siiski eetilistest üldnormidest (ära valeta, ära varasta, ..., jne.) Objektiivse tõe taotlemise vajadus, hoolimata isiklikest suhtumistest Aristoteles: "Platon on küll mu sõber, kuid tõde on kallim" Üldnõuded uurimistööle (1) Plagiaat (teiste autorite andmete, tekstide ja tsitaatide kasutamine algallikale viitamata) on lubamatu! Tsiteeritakse vajalikus mahus, mitte seda ületades Teistes uuringutes saadud andmete kasutamiseks või analüüsiks peab olema vastava uuringu autorite nõusolek Uuringus osalemise tingimused peavad olema uuritavaile teada Üldnõuded uurimistööle (2) Uuringus osalemine peab olema rangelt vabatahtlik. Uuritaval peab alati olema õigus loobuda osalemisest Uuritavate isikuandmete anonüümsuse tingimusi tuleb kindlalt järgida Uuritavatelt saadavate andmete ja materjalide kasutamise...
UURIMUSTÖÖ MEETODID AP2 Heidi Jakobson Rakvere Kolledz Etnograafiline meetod Tuleb sõnadest etnos-rahvas ja graphia-kirjeldama. Olulisimad andmekogumismeetodid on osalusvaatlused, vestlused ja etnograafilised intervjuud. Uurija osaleb kas avalikult või varjatult inimeste igapäevases elus pika perioodi vältel ning kogub kõikvõimalikku kättesaadavat materjali uuritava teema käsitlemiseks, mis analüüsimiseks on tavaliselt muundatud tekstiks (vaatluspäevik, intervjuude transkriptsioonid, muu teemakohane kirjalik materjal) ning interpreteerib ja analüüsib seda kõike seotult. Seega on tegu teadusliku meetodiga, mis sarnaneb viisile, kuidas inimesed igapäevaelus informatsiooni koguvad ning järeldusi teevad. Samas on tegemist selle edasiarendusega ning seejuures erinevad uurija eesmä...
avalikku arvamust ja demokraatlike poliitiliste otsuste tegemist vägivalla ning hirmutamisega. Terror on idee, mida pole võimalik võita sõjaliste vahenditega. NÄLG Nälg on füüsiline vajadus toidu järgi, mis tekib toitainete täieliku või osalise puudumise tõttu. Nälga nimetatakse loomuomaseks kaitsemehhanismiks, sest see kaitseb keha energiareservide täieliku kasutamise eest. Poliitikas, humanitaarabis ja sotsiaalteadustes on nälg tingimus, et inimene ei söö püsiva aja jooksul piisavalt toitu, et rahuldada põhilisi toitumisvajadusi. Toidupank on mittetulunduslik heategevusorganisatsioon, mis jagab toitu neile, kellel on raskusi toidu otsimisega nälja vältimiseks. Supiköök on koht, kus pakutakse näljastele toitu kas tasuta või madalama turuhinnaga. HAPPEVIHMAD Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam
- Loodusteadustes domineerivate eksperimentaalsete meetodite rakendamine ei ole enamasti eetiliste ja sotsiaalsete piirangute tõttu võimalik. Andmekogumine tähendab sageli olukorda sekkumist, tulemused sõltuvad uurimise läbiviimisest. - Sotsiaalteadused, eriti aga humanitaarteadused on seetõttu tugevasti erinevad loodusteadustest, ei kujuta endast teadusi selle sõna ranges tähenduses. - Uurimismeetodid ja lähenemisviisid sotsiaalteadustes · Loodusteaduslikud põhimeetodid eksperiment ja vaatlus on sotsiaalteadustes teisejärgulised. · Esile tõusevad küsitlus ja tekstianalüüs oma paljude alaliikidega, mida eristab põhiliselt kvantitatiivse või kvalitatiivse lähenemisviisi domineerimine. · Nõudlikumates uuringutes rakendatakse mitmeid meetodeid ja nii kvantitatiivset kui kvalitatiivset lähenemisviisi. · Kvantitatiivse (statistilise) lähenemisviisi põhitugevus seisneb võrreldavates
varem sellel teemal kirjutanud? · Rein Ruutsoo väidab midagi valimissüsteemide kohta kas usaldada? · Kirjastus/väljaandja · Värskus kas pole vananenud? · Objektiivsus kas objektiivne või võiks olla kallutatud? · Keelekasutus kui pole akadeemiline, siis ole ettevaatlik YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 4 Tunnustatud rahvusvahelised kirjastused sotsiaalteadustes · Oxford University Press · Cambridge University Press · Yale University Press · Manchester University Press · Princeton University Press · SAGE · Routledge · Ashgate · Taylor and Francis · Palgrave, · ja teised... · Vähetunnustatud ja tundmatu kirjastus võib viidata küsitavale kvaliteedile! YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 5
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamisküsimused. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsi...
Raamid on varasemate sotsiaalsete suhtlusaktide järelm, harjumuspärased viisid situatsioonide äratundmiseks, mis võimaldavad meil teada, mida meie käitumine peaks sisaldama. (Kõuts ja Seppel 2012) Erving Goffman sureb 1982 aastal, varsti peale tema valimist Ameerika Sotsioloogia Assotsiatsiooni 73-ndaks presidendiks. Ta sureb momendil, kui kuulsus ja professionaalne tunnustus on lõpuks temani jõudnud. Olles oma eluajal vähetunnustatud, omab Goffman üha suuremat tähtsust tänapäeva sotsiaalteadustes. Tema talent seisnes selles, et ta suutis veenvalt tõestada kõikide teaduste, mis uurivad meie igapäevast elu selles maailmas, tihedat vastastikkust seost, sõltuvust ja mõjutatavust. (Kravtsenko 1997) Valisin Erving Goffmani kuna tema dramaturgiline lähenemine tundus huvitav. Soovisin sellest teooriast saada täpsemat ülevaadet, sest vahel on elu mullegi tundunud kui näitemäng, kus me oleme vaid nukud, kellele on antud mingi kindel roll täita. Mina nimetaksin elu
· Säilita maagilist külastuskogemust · Täna iga külalist Käitumiskultuur · Visioonid ja missioonid · Väärtushinnangud · Viisid visioonid elluviimiseks Meie visioon on see, mis me soovime olla ja kuidas tahame, et teised meid näeksid. See on see, mille poole püüdleme; mis inspireerib ja motiveerib meid. Meie missioon on põhjus eksisteerimiseks; kõik, mida me teeme iga päev oma visiooni elluviimiseks. sotsiaalteadustes käsitletav üldisem ja püsivam kvaliteet, mida tajutakse soovitavana ja millega õigustatakse suhtumist ning käitumist; v-d võivad olla tajutud ka inimeste tegevuse kõige üldisemate eesmärkidena. Avalduvad sotsiaalsetes normides ja ettekirjutustes ning tõekspidamistes ja eesmärkides, mille kaudu neid ka mõõdetakse Viisid visooni elluviimiseks. · Mida sa saavutada tahaksid? · Millel oleks parem mõju? · Mis sind erutaks? Plaan Keskendu sellele, mida saad teha
Putnami teooria sots. kapitalist) • Teooriad muudavad empiirilise reaalsuse seletamise lihtsamaks, pakuvad mingit süsteemi ja loogikat. • Teooriateta on empiirilised tõendid reeglina kasutud • Hea teooria: pakub seletusi laiematele nähtustele, on lihtne, arusaadav, loogiline ja testitav • Teooriad tuleks falsifitseerida: – Falsifitseerimine: me püstitame hüpoteesi (teoorial põhineva oletuse) ja vaatame kas empiirilised andmed seda kinnitavad. • Märkus: Teooriaid ei saa sotsiaalteadustes siiski täiesti ümber lükata – võib näidata, et teatud nende elemendid on probleemsed ja ei seleta hästi emp. reaalsust. Teooriad ei sure, vaid teisenevad. Teooria vajalikkus uurimistöös • Andmed paljalt võttes on korrastamata ja suhestamata faktide hunnik. Selleks, et nad omaksid mingi süsteemi ja mõtte on neile vaja seletust. Seletuse pakub teooria. • Milleks on BA-tööks vaja teooriat: – Teooriad korrastavad meid ideid ja mõtteid
Homans, Peter M. Blau ning Richard M. Emerson. Kuid ka psühholoogid, antropoloogid ning majandusteadlased on andnud märkimisväärse panuse (Turner 2002). Näiteks psühholoogid Thibaut ja Kelley arendasid teoreetilist raamistikku, mis rõhutab osalejate vastastikust sõltuvust ja vastastikuse sõltuvuse erinevate vormide sotsiaalseid tähendusi (Turner 2002). Antropoloogid Malinowski, Mauss, Schneider ja Levi-Strauss on kaasa aidanud selle teoreetilise perspektiivi tekkimisele sotsiaalteadustes, kuigi antropoloogiline töö keskendus laiemale vahetuse süsteemide ulatusele nagu näiteks sugulussüsteemid, kinkide vahetus ja üldistatud vahetuse susteemidele (Turner 2002). 2. TEOREETIKUD 2.1 George C. Homans George C. Homans oli Ameerika sotsioloog, keda peetakse biheivoristliku sotsioloogia ning vahetusteooria alusepanijaks. Teda peetakse üheks peamiseks sotsioloogia teoreetikuks 1950. - 1970. aastatel. (Dillon 2009) Ta sündis 1910
Laiem kui lihtsalt definitsioon ja mõiste Kontseptid on teooria ehituskivid Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid Näiteid seostest kontseptide vahel Sotsiaalne kapital Demokraatia kvaliteet Proportsionaalne valimissüsteem Mitmeparteisüsteem Industriaalrevolutsioon Klassilõhe Muutujad Muutuja näitaja, millel võib olla erinevaid väärtusi ja mis on mõõdetav Sotsiaalteadustes eristatakse kahte liiki muutujaid: Sõltumatu muutuja (independent variable) muutuja, mis põhjustab muutuse Sõltuv muutuja (dependent variable) muutuja, millega muutus toimub, mis on mõjustatud Sõltumatu muutuja varieerumine põhjustab sõltuva muutuja varieeruvuse, mitte kunagi vastupidi Sõltuvaid harilikult üks, sõltumatuid rohkem! Näide Sõltuv muutuja nõude puhtuse aste Sõltumatud muutujad:
lõpuks guru, kellel oli järglasi ja õpilasi üle kogu maailma. Raamatu pealkiri ,,Hämmeldunu teejuht" tuleneb sellest, et kord Leningradis ekskursioonil olles ei suutnud Schumacher kaardi järgi orienteeruda, kuna seal ei olnud märgitud paljusid objekte, mis tegelikkuses eksisteerisid. Ta võrdles seda koolis ja ülikoolis ette antud filosoofiliste ,,kaartidega", st. mõtlemise ja tegutsemise juhistega, kus olid puudulikud suured alad meditsiinis, põllumajanduses, psühholoogias, sotsiaalteadustes, kunstis, jne. Kaardid, mille on loonud kaasaegne materialistlik saientism, jätavad vastamata kõik küsimused, millel tõesti on tähendust. Aga kuidas elada, mille järgi orienteeruda, kui need kaardid on puudulikud? Põhiidee: Kaasagse materialistliku maailmavaate kohaselt kujutatakse inimest kui ,,pelgalt keerulist biokeemilist mehhanismi, mida käivitab põlemissüsteem, mis annab energiat tohutusuure salvestusvõimega kompuutritele, et säilitada kodeeritud informatsiooni"
t. punktid kus joone kumerus muutub kõveruseks) asuvad kohtades x ± . Mida suurem on s väärtus, seda laiem ja madalam on graafik, ning mida väiksem on s väärtus, seda kitsam ja kõrgem on graafik. Joonis 6. Käänupunktid. Kirjandus: http://web.zone.ee/veelmaaallar/sisu1/normaaljaotus.html Haldna, Marina. www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/47/Loeng_2.pdf Haak, Heldur.http://www.lr.ttu.ee/oppetoo/hhaak/TKM%206-08.pdf Tooding, Liina-Mai.Andmete analüüs ja tõlgendamine sotsiaalteadustes. Philips, Kaia. Loeng 2. Kirjeldav statistika, 193.40.33.19/doc/STloeng2.pdf 2. Andmefail 800 Valimi suurus on 100 õpilast tüdrukuid 42, poisse 58. Õpilaste keskmine vanus testi sooritamise ajal oli 15,8118. Poiste keskmine vanus 15,7917 ja tüdrukute keskmine15,8264. Õpilased sooritasid teste loodusteadustes, matemaatikas ja keeles.Valimi keskmiseks hindeks tuli 8,76. Valimi madalaim hinne oli 7 ja kõrgeim hinne 10. Testide keskmine tulemus kokku oli 500,8654
Mida tähendab sotsiaalne võõrandumine()? Inimeses tekkiv võimu ja normide puudumise ning oma töö viljadest, teistest inimestest ja iseendast äralõigatuse tunne. Mida tähendab tootmise viis ( )? Ühiskonna valitsev tootmisviis määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Tootmissuhted reaalsed inimestevahelised suhted, mis tekivad tootmisprotsesside käigus, need moodustavad koos ühiskonna tootmisviisi. Mida tähendab sotsiaalne klass? Sotsiaalne klass on sotsioloogia mõiste inimgrupile, mis eristub mingi tunnuse alusel ja tekib sotsiaalse kihistumise tulemusel. Mida tähendab ajalooline determinism? Marksismi teine printsiip on ajalooline determinism (inimese käitumise ajalooline ettemääratus). Ajalugu kulgevat mööda kindlalt ettemääratud rada, ükskama kõik, mis me ka teeme kulgeb kuni sotsialismi ja kommunismi täieliku võidu...
uurimisvaldkonda. Mitmete uurijate arvates on sotsiaalpsühholoogia jagunenud kaheks vooluks: 1) psühholoogiline sotsiaalpsühholoogia sotsiaalse käitumise uurimine lähtudes rohkem indiviidist (uurimisteemad näiteks: hoiakud, sotsiaalne taju) 2) sotsioloogiline sotsiaalpsühholoogia sotsiaalse käitumise uurimine lähtudes rohkem ühiskonnast Käesolevas kursuses tegeldakse eelkõige viimasega. Igapäevase tegevuse analüüs Sotsiaalteadustes on levinud kaks lähenemist inimtegevusele 1. Inimesel on enne tegutsema asumist enam-vähem selge plaan selle kohta, mida ta tahab teha ning hilisem tegevus järgib neid plaane (suurema või väiksema eduga). 2. Inimese tegevus lähtub tavaliselt pigem sissejuurdunud harjumustest kui selgest plaanist; inimene ei mõtle kuigi palju oma igapäevase tegevuse üle; oma tegevuse üle hakatakse mõtlema alles siis kui: (a) tekib mingi takistus harjumuspärasele tegevusele;
..................................... 7 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................ 8 3 Michel Foucault 1926-1984 Michel Foucault [mis'ell fuk'oo] (15. oktoober 1926 25. juuni 1984) oli prantsuse filosoof, kelle tööd on äärmiselt mõjukad kõigis humanitaar- ja sotsiaalteadustes. Foucault on tuntud oma sotsiaalsete institutsioonide kriitika poolest, eriti psühhiaatria, meditsiini ja vangla kriitika poolest; samuti oma seksuaalsuse ajaloo käsitluse poolest. Tema teooriad võimu ja teadmiste suhte ning diskursuse kohta on leidnud laia arutus- ning rakenduspinna. Foucault õppis filosoofiat ning psühholoogiat pariisis, filosoofia doktorikraadi omandas ta 1961.a. 1950-1953 a. oli ta kommunistliku partei liige. 1952-1960 a
Eriksoni raamat Mahatma Gandhist pälvis 1969. aastal Pulitzeri auhinna. Erik Eriksoni loomeperiood jätkus kõrge vanuseni, ta suri aastal 1994. Erikson on psühhoanalüüsi mõjusamaid kaasajastajaid. Tema isiksuse etepilise arengu teooria annab hinnalisi orientiire inimese arengu kujundamiseks, mistahes laadi haridus- ja kasvatusasutustes, aga ka teadlikuks enesekasvatuseks. Eriksoni peetakse autoriteetseks nii hästi arengupsühholoogias kui ka sotsioloogias jt. sotsiaalteadustes. Tema identiteedikäsitlust on tõlgendanud- ja arendanud mitu tuntud uurijat. Samas on tema õpetus leidnud ka arvustamist. Teooria põhineb selle looja subjektiivseil tähelepanekuil, mitte empiiriliselt kontrollitud faktidel, seega see pole väga usaldusväärne e. reliaabne. Rakendame tema isiksuse etapiviisilist arenguteooriat Helgi Sallo analüüsimisel. Erikson on välja toonud kaheksa eluea kriisiperioodi, mille läbimisest oleneb isiksuse areng
19% Joonis 6. Keila Kooli klassijuhatajate jaotus pedagoogilise staazi järgi 2010. aastal 3.5.7 Viitamine Töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, arvandmed, valemid jms tuleb varustada viidetega. Kõik töö lõpus loetelus esitatud allikad peavad töös olema viidatud. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata (nt: Kiskjad söövad liha). Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. Sotsiaalteadustes eelistatakse tavaliselt APA (American Psychological Association) viitamissüsteemi, millele toetutakse ka selles juhendis. Teiste autorite seisukohti või uurimisandmeid esitatakse tekstis kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile ja esitatakse jutumärkides või kursiivis. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke või kursiivi lõppu. Kui viidatakse lausele, tuuakse viide ära enne lause lõpu punkti
5). Suuremahuline illustratiivne pildi- või joonismaterjal paigutatakse töö lisasse. 8.5.7. Viitamine Töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, arvandmed, valemid jms tuleb varustada viidetega. Kõik töö lõpus loetelus esitatud allikad peavad töös olema viidatud. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata (nt: Kiskjad söövad liha). Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. Sotsiaalteadustes eelistatakse tavaliselt APA (American Psychological Association) viitamissüsteemi, millele toetutakse ka selles juhendis. Teiste autorite seisukohti või uurimisandmeid esitatakse tekstis kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile ja esitatakse jutumärkides või kursiivis. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke või kursiivi lõppu. Kui viidatakse lausele, tuuakse viide ära enne lause lõpu punkti
vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded (neurobioloogiline ühe energia muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised. Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsiooni (ka usutavust, näide tervitusega) Signaal: Märk, mis mehhaaniliselt (loomulikult) või kokkuleppeliselt (kunstlikult) vallandab vastuvõtjapoolse reaktsiooni ("Mine!", stardipüstol). Vastuvõtja võib olla kas masin või organism. Tuleb eristada füüsilist e tehnoloogilist signaali mõistet humanitaar- ja sotsiaalteadustes ülekaalus olevast puhtsemiootilisest kontseptsioonist. Verbaalsel käsul on väga tõenäoliselt nii sümboli kui signaali aspekt ning kõnealune märk kõigub kahe pooluse vahel vastavalt selle üleandmise kontekstile. 6)Kommunikatsioonimudel- (7.loeng slaidid 6-12) 7)Keel ja kõne (Saussure) - Keel -- tinglikkus, kõige levinum ja kõige keerulisem semioloogiline süsteem. Vorm, mitte substants, seetõttu ei ole seotud märgi helilise olemusega. Ei ole loodud mõistete väljendamiseks
21. Kuidas tõlgendada otsustusmuutujate kordajaid mitme otsustusmuutujaga regressioonvõrrandis? Näiteks: Y=8,23x1+0,29x2+86,25, Y on läbimüük, x1 on reklaam ja x2 on õhutemperatuur. Kui reklaami näitamine kasvab 1 võrra, siis läbimüük kasvab 8,23 võrra õhutemperatuuri muutumatuks jäädes. 22. Mis on faktoranalüüsi eesmärk? Faktoranalüüsi eesmärgiks on leida ühisosa omavad tunnused ja moodustada nende põhjal uued ühist laiemat aspekti kirjeldavad summamuutujad e faktorid. Sotsiaalteadustes on uuritav näitaja sageli sõltuv paljudest argumentidest, mille omavahelise sõltuvuse kohta on raske teha järeldusi. Faktoranalüüsi abil asendatakse mõõdetud argumendid (tunnused) vähema arvu üksteisest sõltumatute üldistatud tunnustega (faktoritega), mille puhul multikollineaarsus on välistatud. Faktorid on tavaliselt kvalitatiivsed suurused. Kuna tunnuste arv väheneb ja seos esialgsete muutujatega on ligikaudne, siis osa infot läheb paratamatult kaduma. 23
sõltuv ja mis sõltumatu muutuja? Muutujad 3 • Üks mitmetest teadustöö eesmärkidest: seose leidmine muutujate vahel • Seos muutujate vahel võib olla: • Otsene • Pöördvõrdeline • Mittelineaarne • Teaduslik ühetähenduslikkus – NB! Iga seos ≠ alati põhjuslik seos • N: uppumiste arv ja jäätise läbimüük Meetodite taksonoomia • Lijphart (1971) eristab nelja peamist meetodit sotsiaalteadustes: – Eksperimentaalne meetod – põhineb kvantitatiivanalüüsil – Statistiline meetod – põhineb kvantitatiivanalüüsil – Võrdlev analüüs – põhineb nii kvantitatiiv- kui ka kvalitatiivanalüüsil – Juhtumi analüüs – põhineb nii kvantitatiiv- kui ka kvalitatiivanalüüsil Eksperiment • Tõeline katse loodusteaduse tähenduses • Sisaldab kõiki kolme eksperimendi olulist komponenti: – Enne ja pärast mõõtmine
eesmärkidest. Kuigi ei ole kerge tõmmata selget piiri enam või vähem teoreetilise vandenõukontseptsiooni ja selle ideoloogiliste rakenduste vahele, tasub viidata nende erinevatele allikatele ja eesmärkidele. Popper kes ise neid selgelt eristas, proovis teoreetiliselt hinnata, kui suurel määral on Marxi sotsiaalfilosoofiat seotud vandenõuteooriaga. Popperi järgi oli Karl Marx ise üks esimesi, kes rõhutas tahtmatute tagajärgede tähtsust sotsiaalteadustes. Popper on ilmselt vandenõuteooria päritolu ja tähenduse korralikuks mõistmiseks andnud liiga kitsa konteksti. Ükskõik kui taiplikud ja õigeaegsed tema kriitilised märkused ka poleks, need ei võtnud arvesse vandenõuteooria spetsiifiliselt kristlikke ja manihheistlikke juuri ning jäid seega pealiskaudseks. Popper käsitles vandenõulises teadvuses maailmavaates kohastumisi mitte kui Lääne ajaloolisele ja moraalsele kujutlusele eriomast nähtust vaid pigem kaasaegses ideoloogilises
kui 170000 registreerunule. · ADP Data Service - pakub suurt hulka sidusteenuseid Põhja Ameerikas ja Euroopas. · Data Resources Inc. - pakub üle 130 andmebaasi majandusanalüüsi ja prognoosimise vallast. Tema Eps Plus tarkvara võimaldab ehitada firmasiseseid andmebaase ja ökonomeetrilisi mudeleid ja omab tervet rida statistilisi jooni. · Reuters - on seotud finantsandmete edastamisega. · Data-Star - pakub üle 200 andmebaasi, peamiselt füüsikas, loodusteadustes, sotsiaalteadustes ja äri alal, kaas arvatud täistekstandmebaasid ja firmainformatsiooni andmebaasid. 3. Too põhjuseid, miks raamatukogutööd automatiseerida. Üsna sagedane teema erialakirjanduses on seotud raamatukoguprotsesside automatiseerimisega, kusjuures rõhk on sellel, kuidas automatiseerida ja mitte sellel, mis automatiseerida. Maurice Line väidab 1972.aastal avaldatud aruandes, et on kaks peamist automatiseerimise põhjust, mis kehtivad kõikidele raamatukogudele:
teevad 2) rikkad ärimehed nemad saavad otsustest kasu, võib olla mõjutavad poliitikuid 3)ajakirjanikud nemad tõstatavad probleeme avalikkuse ees 4)sõjaväelased nemad saavad vajaduse korral otsest füüsilist vägivalda rakendada. · Vandenõuteooria avamus et mingi väike grupp inimesi teeb enamike inimeste teadmata asju, mis mõjutavad enamike inimeste elu. Vandenõuteooriaid ei võeta sotsiaalteadustes enamasti tõsiselt. V Töö ja majandus · Majanduse kolm aspekti uuritakse enamuses kahte esimest (viimane kultuuriuuringutes) o Hüvede tootmine, elatusvahendite hankimine o Toodetud hüved jaotamine ja vahendamine o Toodetud ja jaotatud hüvede tarbimine · Majandussektorid o Primaarne hankiv sektor, nt. põllumajandus või maavarade hankimine o Sekundaarne primaarse sektori poolt loodu töötlemine, kaupade tootmine,
süsteem, mis kirjeldab ja seletab mingit tegelikkuse valdkonda; mis tahes mõtlemistulemuste terviklik loogiline süsteem, õpetus. MEETOD (kr.k.) – uurimise tee, tundmaõppimise viis) 1 Teadlik ja järjepidev eesmärgi saavutamise viis Looduse ja ühiskonna nähtuste tundmaõppimise ja uurimise viis eesmärgiga luua põhjendatud teadmiste süsteemi Uurimismeetodid sotsiaalteadustes Sotsiaalteadusliku teadmise loomise ja põhjendamise viis Andmekogumise, töötlemise ja analüüsimise operatsioonid, konkreetsed järjestikused tegevused Metoodika - Teatud tegevuse eesmärgipäraseks täitmiseks kasutatud meetodite, viiside kogum - Sotsiaalteadustes - operatsioonide, protseduuride, tegevusviiside süsteem, mille abil määratletakse sotsiaalseid fakte, neid süstematiseeritakse ja analüüsitakse Metodoloogia
võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega. 33. Mis jooned iseloomustavad Eesti poliitilist kultuuri? Poliitiline kultuur on poliitika osa millesse kuuluvad kõik poliitika vaimsed ja käitumuslikud aspektid. Eesti poliitilist kultuuri iseloomustavad materjaalsus, maskuliinsus, rahvuslik maailmanägemus, nõrk kodanikukultuur, tugev riigi pelgus, orienteeritus muutusele ja individualism. 34. Millised on kolm peamist paradigmat sotsiaalteadustes? funktsionalism, konfliktiparadigma ja interaktsionism. 35. Mis on kvalitatiivse uuringu eesmärgid? Millised on levinud uuringutüübid? Millised on kvalitatiivse uurimuse eelised ja puudused? Kvalitatiivne uuring tähendab, et otsitakse esmajoones vastust küsimusele – kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritavast ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. Sotsiaalteadustes on
Minu Gümnaasium Kommunism Referaat Autor: Ees- ja perekonnanimi klass koht ja aasta Sissejuhatus, e. Väike ülevaade Kommunistlikust riigist Valisin selle teema kuna tegelikult nii lähedal olnud ja väga võimalik, et ka praegu elutseva suure organiga, mille kohta saadud lisateadmised on ainult boonus, minu teadmiste pagasis. Kommunistlik riik on kommunistlik partei ainuvõimu all olev riik. Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks, kuna vastavalt marksismi teooriale pidi saabuma alles hiljem kommunism. Termin läks käibele lääneriikides mittemarksistide hulgas, kes marksismi ei tundnud või ei võtnud seda tõsiselt. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922....
Esimene suhtekorraldusfirma 1900 Moodne suhtekorraldus !!! Ivy Ledbetter Lee (1877-1934) Wall Street reporter, sai suhtekorraldusnõustajaks 1904 Tuntuimad kliendid - Pennsylvania Railroad, Rockefelleri perekond Moto: ‘the public be informed’ Firmad peavad rääkima oma lugu ausalt, täpselt ja avatult, et võita avalikkuse arusaamist ja toetust Ludlow massimõrv, Colorado, 1913 Soovitas avatust, korraldas kaevanduse külastust, avalikustas heategevust Edward Bernays Kommunikatsioonikunst sotsiaalteadustes WWI - The Creel Committee; WWII - Office of War Information 1929 Torches of Freedom; Light’s Golden Jubilee Nõukogude liit Revolutsiooniliste mõtete levitamine marksism, leninism jne Agitatsioon, agitprop Propaganda (natsi saksamaa) Adolf Hitler Alfred Rosenberg Joseph Goebbels, rahvavalgustuse ja propaganda minister Leni Riefenstahl Triumph des Willes Vastupropaganda: USA Führer’s face Suhtekorraldus Eestis Sõdadevaheline periood Tänapäevane suhtekorraldus taasiseseisvusperioodil
käitumise seaduspärasusi teenindusühiskond vt. Postindustriaalne ühiskond tehnokraatia ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte aga erinevate poliitiliste gruppide huvidest. Ideed võimu üleminekust tehnokraatide kätte olid populaarsed Ameerika sotsiaalteadustes 1960 70ndail aastail. tööstusrevolutsioon, massiline üleminek valdavalt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele, mille tööstuspööre tulemuseks oli vabrikute ja linnade levik, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. tööstusühiskond tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise
Liikumise ulatust ja suunda determineerivad muutused isiksuse struktuuris (teadmised, oskused, hoiakud) ja sotsiaalses keskkonnas (sotsiaalsete positsioonide ümberpaiknemine ühiskonnas). Tehnokraatia - ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte aga erinevate poliitiliste gruppide huvidest. Ideed võimu üleminekust tehnokraatide kätte olid populaarsed Ameerika sotsiaalteadustes 1960 70ndail aastail. Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonda jagatakse osadeks: poliitika-, majandus- ja sotsiaalsfäär. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolms peamist sektorit: esimene, teine ja kolmas. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused . võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet, on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg.. Ühetaolisus hävitab ühiskonna arenguvõime. Nt Põhja-Korea
tasemel olevatest projektidest (praegune Eesti kosmosesütik) Samamoodi oli ka essee alguses välja toodud, et juba varases ajas õpetatakse õpilasi kasutama arvuteid ja kogu riiklik tegevus üritatakse e-riigistada. Kui mõelda nendele kahele punktile, siis meie kui riik ei saa astuda ,,sammu tagasi" nagu võibolla ei astuks ka oskustöölised tagasi. Mida enam ühiskond ja maailm edasi areneb, seda enam on tarvis tehnoloogia kasutamist meditsiinis, infrastruktuuris, sotsiaalteadustes, riigis jne. Samamoodi on ka tööstusühiskond masinate peale üle läinud, mida juhivad arvutid. Olgugi et kardetakse riigi ,,väljasuremist" ja võõrmaalaste pealetungi ja privaatsuse kadumist, ei ole see kõik põhjendatud. Kui siiamaani ei ole olnud garantiid asjade suhtes, mida me ei suuda kontrollida küberrünnakud, sõjalised rünnakud jne, siis ei ole meil ka seda edaspidi. Aga kõige olulisem ongi see, et me ise saaksime seda kõike muuta ja ainult paremaks. Ja mida
Muutus toimub tööjaotuse arenedes. # nende aluseks on erinevat laadi normide süstemid. Esimeses sarnased normid kõigile, inimeste teadvus on suurel määral ühine. Teises diferentseeritus # kiire muutus: eelmised normid enam ei kehti, uued pole veel jõudnud end kindlustada => anoomia 6. Erinevaid seletusi deviantsusele- Deviantsus: hälbumine ühiskonnas valitsevate normide piirest. Peter Aggletoni raamat "Deviance" esitleb seda, kuidas sotsiaalteadustes käsitletakse deviantsust. Märgib, et eesmärgiks pole deviantsust õigustada, vaid mõista. 1) absoluutsed (arusaam, et teatud tegevused on iseenesest deviantsed) 2) relatiivsed (vaheldub erinevate ü/k-de vahel mis on deviantne, seda defineeritakse sotiaalselt) definitsioonide vahel. - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest. - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel.
toote/teenuse müüjatele survegrupp (2) - legaalselt tegutsev organisatsioon, mille eesmärgiks on oma huvide surumine poliitikasse avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel teenindusühiskond (1) - vt. Postindustriaalne ühiskond tehnokraatia (1) - ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte aga erinevate poliitiliste gruppide huvidest. Ideed võimu üleminekust tehnokraatide kätte olid populaarsed Ameerika sotsiaalteadustes 1960-70ndail aastail. tertsiaarne sektor (2) - kolmas ehk teenindav sektor majanduses tootmistegurid(4) - nn piiratud ressursid, milleks on loodusressursid, inimesed, kapital ja ettevõtlikkus toll(4) - maks, lõiv, mida võetakse kaubalt riigipiiri ületamisel totalitaarne ühiskond, totalitarism (3) - nüüdisaja diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi sfääride, s.h. eraelu, allutamine riigi kontrollile. Sama mis partokraatia. tsiviilkultuur (2) - vt
Sel põhjusel määratakse hüpoteesipaari kontrollimisel eelnevalt kindlaks esimest liiki vea ülempiir, mida nimetatakse olulisuse nivooks. Hüpoteesipaari kontrollimisel tehakse järeldus nii, et esimest liiki vea tõenäosus ei ületaks olulisuse nivood. Mida väiksem on olulisuse nivoo, seda tõsikindlam on tulemus, kuid seda raskemini õnnestub alternatiivhüpoteesi vastu võtta. Olulisuse nivoo valib uurija tavaliselt ise. Enam levinud on sotsiaalteadustes 5%-line olulisuse nivoo. Kui valida ülesandes nullhüpoteesi väiteks soovitule vastupidine väide, siis saavutatakse olukord, mil esimest liiki vea vähendamine on sisuliselt olulisem siht. · Hüpoteeside kontrollimise käigus arvutatakse välja ka olulisuse tõenäosus tõenäosus teha esimest liiki viga (tähistus p) Kui p > olulisuse nivoo jääda nullhüpoteesi juurde p < olulisuse nivoo võtta vastu alternatiivhüpotees
Haridustase positiivses korrelatsioonis sissetulekuga, frustratsioon suurendab agressiivse käitumise tõenäosust … • Teooria: faktide ja seoste seletusviis. Kognitiivse dissonantsi teooria, sotsiaalsete representatsioonide teooria … • Teooria = konstruktsioon. Tegelikkuse sotsiaalne konstrueerimine. • Positivistlik paradigma ja kvalitatiivne alternatiiv SOTSIAALTEADUSTE RAKENDUSED • Alus- ja rakendusuuringud sotsiaalteadustes • Uurimistulemuse praktilise kasutamise viisid: publitseerimine, ettepanekud, avalik arutelu, • Levinud rakendusvaldkonnad: turu-uuringud, personalivalik, juhtimisotsused, strateegiakujundus, haridustehnoloogiad … • Üliõpilastööde rakendused UURIMISPROBLEEM JA UURIMISKÜSIMUS • Uurimisprobleem ja uurimisküsimus: mure + küsimused, mis seda lahendada aitaks • Probleemipüstitus – uuringu lähtekoht
Kihistatud valik :Üldkogum jaotatakse enne valimi võtmist ühe või mitme tunnuse põhjal üksteisega mittekattuvateks rühmadeks e. kihtideks. Valik tehakse kihtide sees. Kihtide osakaal üldkogumis peab olema uurijale teada. Mitmeastmeline valik: Valim moodustatakse mitme sammuga, kuni viimaks jõutakse huvipakkuvate uuritavateni. Seda meetodit rakendatakse, kui uuritavad on selgelt rühmitunud kobaratesse. 10.Iseloomustage võrdlevalt põhilisi andmekogumismeetodid sotsiaalteadustes (vaatlus, eksperiment, küsitlus, sekundaarandmed). Milles seisneb iga meetodi eripära? - Vaatlus : inimeste tegevust uuritakse loomulikes tingimustes,spontaanselt tekkivates situatsioonides, vahetult selle toimumise ajal. Vaatluse kaudu saab uurija vahetult kogeda,mis tegelikult juhtub. Teised meetodid annavad selle kohta vaid kaudset, vahendatud infot. Vaatlus on kõrge valiidsusega andmekogumismeetod. Eksperiment: uuritakse inimeste käitumist uurija poolt
kvantmehaanika paradigma: teooria ei ole see, kus esineb mingi teooriate kogum, mida ei ole üldtunnustatud. Lisaks hoiakutele ja väärtustele on olemas ka teooria komponendid, sõnavara, teoreetilised kontseptsioonid, mis on mis. Lubadus, mis normaalteaduslikus praktikas täidetakse. Paradigma raames töötamine tähendab, et mitte ei järgi ainult suurt silmapaistvat teooriat, vaid me järgime neid; konsensuslik praktika. Teoreetilist raamistikku me ei kõiguta. Paradigmad on sotsiaalteadustes kogu aeg nähtaval, me peame neid põhjendama, loodusteadustes on see nähtamatu , kuid olemas; kasutatakse fakte, mingit paradigmat (mingis rühmas). Interdistsiplinaare – ühiselt uuritakse sama asja vms ja transdistsiplinaarne lähenemine – kõik uurivad uuest vaatenurgast lähtudes. 5) paradigma mõiste eelis: Paradigma reeglid: meetodi reeglid, kuidas peab midagi tegema (eelteaduses ja normaalteaduses püütakse leida neid reegleid). Vaikiv sõnatu teadmine –
projektis või mitte, saab meedia vahendusel või otse arsti käest põhiteadmisi geneetikast. Samuti on projekti haridusliku aspekti tähtsaks komponendiks vajadus valmistada veelgi sihipärasemalt ette vastavate oskuste ja teadmistega kaadrit. See haarab mitte ainult geenitehnoloogiat, vaid ka arstiteadust, biomeditsiini ning bioinformaatikat, samuti projekti eduks relevantseid aspekte teistes loodus- ning sotsiaalteadustes. Geenivaramu eelarve on koostatud kulueelarve põhimõttel ja rajaneb real oletustel, olles seega hinnanguline, mistõttu tuleb arvestada võimalike korrektiividega projekti arengu käigus. Kogu Geenivaramu projekti elluviimise kulud on esialgsete prognooside kohaselt 1,5 miljardit Eesti krooni 5 aasta kohta, umbes kaks kolmandikku kuludest hõlmab genotüpiseerimise maksumus. Käesoleva nägemuse kohaselt oleks Eesti riigi osa EGV
3. Keskastme teooria- empiiriaga seotud, falsifitseeritav teooria 4. Sotsioloogiline kujutlusvõime- mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumises. Aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel 5. “Verstehen”- Weber. Saksak. Mõistma, antipositivism. Osavõttev või tõlgendav sotsiaalse fenomeni lahkamine. Teadmiste hankimise osas on sotsiaalteadustes kolm põhilist paradigmat: positivism, antipositivism, kriitiline teooria. Antipositivism seevastu püüab pigem teatud sotsiaalseid nähtusi ja suhteid mõista. Siit ka antipositivismi saksakeelne nimi Verstehen (eesti k "mõistma"), mille võttis kasutusele sotsioloog Max Weber. - GOOGLE 6. Väärtused- ühiskonnaliikmete ühised arusaamad hea ja halva kohta, mis annavad standardid inimeste tegevusele. 7. Eesmärgiratsionaalsus ja väärtusratsionaalsus- 1) EESMÄRGIRATSIONAALNE
Kaoseteooria Keeruliste süsteemide arengus esineb kahte sorti perioode: - seaduspärane, ette ennustatava arengu periood; - bifurkatsioon: hetk mil süsteemi arengut on võimatu ennustada selle senise arengu põhjal; sellel hetkel sõltub süsteemi edasine areng juhusest. Juri Lotman Tartu semiootik. Rakendas kaose ideed kultuuri arengule. Plahvatus hetk kultuuri arengus, mis on määrava tähtsusega selle arengus ja mille tagajärg sõltub juhusest. "Uue ajastu teooriad" Sotsiaalteadustes on palju loodud teooriaid mis tegelevad spetsiaalselt käesoleva või varsti saabuva perioodiga ühiskonna arengus; mis kirjeldavad sellised kaasaja sotsiaalseid protsesse nagu moderniseerumine, industrialiseerumine, postmoderniseerumine, postindustrialiseerumine, globaliseerumine, urbaniseerumine jne. 12 Industrialiseerumine Walt W Rostow moderniseerumisteooria
• Autoriteet on domineerimine, mis on alluvate poolt kehtestatud, ehk inimesed ise valivad endale autoriteti, mitte inimene ise ei tee end autoriteedik; seda sõna kasutatakse ka isikute puhul, kes tekitavad lugupidamist, aukartust või keda jumaldatakse. Max Weberi autoriteedi tüübid: • Seaduslik • Traditsiooniline • Karismaatiline • “Demokraatia miinimumdefinitsioon” • Kultuuriline pööre Kultuuriline pööre humanitaar- ja sotsiaalteadustes tähistab laias laastus nelja üksteisega seotud protsessi: 1) plahvatuslikult kasvanud huvi traditsiooniliselt uuritud ühiskondlikke nähtuseid kultuuri ja sellega seotud mõistete abil seletada, 2) uut tüüpi („kultuuriliste”) uurimisobjektide konstitueerimist mitmes teadusharus, 3) metodoloogilist segadust ja epistemoloogilise ümberorienteerumise vajadust uue uurimisobjekti või sellega seotud mõistestiku heuristilise rakendamisega seoses ja 4) kultuuri kui niisuguse teoreetilise
vajalikud, et grupp areneks. Grupiliikmete rollid võivad tasakaalust väljuda. ENESEHINNAG Inimesele on loomuomane pidev püüdlemine võimalikult positiivse enesesse suhtumise ja seesmise rahulolu saavutamise poole. Enesehinnang on teatud tundevarjundiga enesekohane hoiak, mis on omane igale inimesele. Enesehinnang, nii nagu seda sõna mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega = tegu on enesele hinnangu andmisega, mis seisneb enda võrdlemises teiste inimestega. Kujunemine- Sotsiaalteadustes toonitatakse alati lapsepõlvekogemuste ja lähisuhete tähtsust hilisemale sotsiaalsele ja emotsionaalsele toimetulekule. Raamistiku enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel oma vanematega. Maimik ei võrdle veel ennast teistega, vaid saab oma vanemate kaudu tagasisidet. Endast selge arusaam tuleb alles puberteediga, kui lõpmatud arutelud iseenda üle ja tundemöll on läbi saamas. Sotsiaalsed põhjused on: puuduvad lähisuhted, sotsiaalne ebastabiilsus, totaalne ühiskond.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
