Kultuurimälestised Liisa Ilves Pärnu Vana haigla Ehitatud 1909 50 voodikohta Historitsistlik stiil Haigla juurde kuulub veel kabel-surnukuur Kabeli lõunatiiba on kasutatud mitmetel erinevatel eesmärkidel Amende Esimene Villa Ehitati 1898. aastal suvilaks. Praegu on kasutusel kortermajana. Üle elanud mõlemad ilmasõjad. Pärnu Hansagümnaasiumi hoone Hoone on ehitatud aastatel 1938-40, arhidekt O.Siinmaa projekti järgi Algusest peale kasutuses koolimajana Tänan kuulamast.
Järvamaa Kutseharidusekeskus Reelika Vinter Kodu uurimuslik ülesanne Juhendaja: Eve Rõuk Särevere 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Esivanemad............................................................................................................................ 4 Minu pere sugupuu................................................................................................................. 5 Minu kodukoha kirik................................................................................................................. 6 Kuulsus minu kodukohast...........................................................................................
docstxt/135947753229.txt
Eesti kultuurilugu Referaat Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks. Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eestlaste päritolu kohta on aegade jooksul esitatud hulganisti hüpoteese. 19. sajandi lõpus püüdis keeleteadlane Karl August Hermann tõestada eesti keele ja sume...
Arnold Alois Schwarzenegger elulugu Isa-Gustav Schwarzenegger (19071972) Elas Austrias nagu ka Arnoldi ema. 1990. aasta juulis tõusis esile tema isa Gustav Schwarzeneggeri minevik NSDAP liikmena. Astus rühmitusse1938. aastal vabatahtlikult, kuid ei leitud tõendeid, et ta oleks olnud sõjakurjategija või Sturmabteilungi (SA) või Schutzstaffeli (SS) liige. Los Angeles Times leidis Austria riigiarhiivist dokumente, mille järgi Schwarzeneggeri isa oli SA liige. Keskuse juht Marvin Hier selgitas, et need dokumendid ei olnud neile uurimise ajal kättesaadavad. Arnoldi mõlemad vanemad töötasid kohalikus politseis. Sellega jäigi Arnoldi ema, Aurelia Schwarzenegger (19221998), ajalukku. Arnold Schwarzenegger Sündis Thalis, väikeses külas suurlinna Graz lähedal. Hoidis ema poole, sest isa eelistas vanemat venda, Meinhardi. Vanemad olid tõsised katoliik...
15521605 , , 1551 ., 21 1598 ., 13 1605 . . . IV, . , , . 1589 , 1595 . , . 1598, , , , , 1601 1603 . 23 1605, . , , . , 1613. , (1874 ) 1599 . . http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%91%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%81_%D0%93% http://www.peoples.ru/state/king/russia/godunov/ !
25. 1938. 42 , -- -- 273- 1947. 10 1949 , 5- 186 1955 186 - , 1956 1960 -- - 1959 1960- . «», 1961 60- 1964 , . , , , - , . - " " 1967 . . : , , , ... , , - - . . ...25 1980 . , , - , , , , , ... - http://www.youtube.com/watch?v=gOchnlCiWeg http://www.youtube.com/watch?v=pJ2E4cf46nw http://www.youtube.com/watch?v=OiqWeReJS9E !
Eesti kultuuriloolane Rein Veidemann Rein Veidemann on sündinud 17. oktoobril 1946. aastal. Ta on eesti kirjandusteadlane, kirjanik, ajakirjanik ja kultuuriloolane. Ta on Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi eesti kultuuriloo professor. Rein Veidemann kuulub alates 1981. aastast ka Eesti Kirjanike Liitu. Aastatel 1954-1965 õppis ta põhi- ja keskkoolis. Esimesed seitse kooliaastat käis ta Pärnu 1.- 7-klassilises koolis ning ülejäänud aastad Pärnu 1. Keskkoolis. 1969-1974 õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Tema esimene tunnustust saanud kirjanduskriitiline kirjutis ilmus juba ülikooli ajal, täpsemalt 1971. aastal. Alates 1984. aastast on ta filoloogiakandidaat
Venestamisaeg ei lämmatand eestlaste omaalgatuslikku tegevust 19. saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse Palju vastukaja sai ka Jakob Hurt rahvaluule kogumisega 1890 aastal korraldati lühikeste vahedega kolm rahvarohket laulupidu 1896. a laulupeol Tallinnas oli üle 5000 osaleja VILLEM REIMAN Rahvusliku liikumise liider Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele Lõi Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS)- tähtsaks kooskäimiskohaks eesti haritlaste seas 1884. a pühitseti Otepää kirikus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp VILLEM REIMAN
Venestamisaeg ei lämmatand eestlaste omaalgatuslikku tegevust 19. saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse Palju vastukaja sai ka Jakob Hurt rahvaluule kogumisega 1890 aastal korraldati lühikeste vahedega kolm rahvarohket laulupidu 1896. a laulupeol Tallinnas oli üle 5000 osaleja VILLEM REIMAN Rahvusliku liikumise liider Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele Lõi Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS)- tähtsaks kooskäimiskohaks eesti haritlaste seas 1884. a pühitseti Otepää kirikus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp VILLEM REIMAN
kodu-uurimise eest . · Aitas käivitada Eesti NSVs looduskaitsetegevuse · Eilarti eriline teene oli Eesti looduskaitsealade vajalikkuse põhjendamine NSVL Ministrite Nõukogus · Ta sai ÜRO tunnustuse Tallinna deklaratsioon looduse ja kultuuri ühtsusest ning rahvusvaheline maastikukultuuri medali, millega on teiste hulgas autasustatud Rootsi kuningat Carl XVI Gustavit · Ta oli tihedais tööseoseis loomeliitudega: kultuuriloo lektorina kooriühingu Vigala seminaridel, teatriühingu, kirjanike liidu, kunstnike liidu kultuurilooliste õppesõitude pikaajaline juhendaja, lavakunstikateedri maastikul käimiste juhendaja. · Eesti Looduskaitse Seltsi 41. kokkutulekul Põltsamaal Sõpruse pargis avati mälestusmärk Jaan Eilartile. · Jaan Eilart on maetud Raadi kalmistule Jaan Eilart (24.06.1933-18.05.2006) Eesti rahvuskultuuri suurkuju, looduskaitsja, taimegeograaf,
Jaan Krossi loomingu ülevaade Jaan Kross tuli kirjandusse 1950ndate teisel poolel luuletajana. Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: · "Söerikastaja" · "Kivist viiulid" · "Lauljad laevavööridel" · "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese suutlikkus vastu panna ajastu survele ja teostada oma eesmärgid. Prosaistina on Kross nii novelli kui ka romaanikirjanik. Novellides kujutab Kross ajaloolisi isikuid: · "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" · "Michelsoni immatrikuleerimine"
Jaan Krossi loomingu ülevaade Jaan Kross tuli kirjandusse 1950ndate teisel poolel luuletajana. Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: "Söerikastaja" "Kivist viiulid" "Lauljad laevavööridel" "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese suutlikkus vastu panna ajastu survele ja teostada oma eesmärgid. Prosaistina on Kross nii novelli kui ka romaanikirjanik. Novellides kujutab Kross ajaloolisi isikuid: "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" "Michelsoni immatrikuleerimine"
EESTI ÜLIÕPILASTE SELTS 1870- Tartu Ülikooli eestlastest üliõpilased hakkasid korraldama koosolekuid, kus loeti ühiselt ,,Kalevipoega", arutati rahvaküsimusi- sellest sai alguse EÜS. 1883- EÜS registreeriti ametlikult. 1884- õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. · Löödi kaasa J. Hurda rahvaluulekogumis üritustel · Koguti rahvaluulet · Anti välja EÜSi albumeid- rajasid teed eesti kultuuriloo uurimisele (I uurimused Petersoni kohta, eesti keele ajalugu, rahvaluule) · Seltsi rmtk. koguti eestikeelseid trükiseid- anti Eesti Rahva Muuseumile- kogu sai rahvusraamatukogu aluseks. ESIMENE ÜLDLAULUPIDU 1869. aastal Tartus. Idee algataja, peamine elluviija, üldjuht- Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht- Aleksander Kunileid. Korraldas meestelauluselts Vanemuine. Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. Aasta juubeli- ja tänulaulupidu. Esinejaid 878.
Head suhted Jakobsoniga Jakobson: Pidas oma esimese kõne valguse-, pimeduse- ja koiduajast. Kritiseeris teravalt baltisakslaste ülemvõimu, astus välja liigse usuõpetuse vastu. Sakala- kiiresti kõige loetumaks ajaleheks Eestis. Esmärgiks eelkõige jõukama talupoegkonna huvide eest seismine. Villem Reiman: töötas kirikuõpetajana, oli rahvusliku liikumise uue põlvkonna liider. Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliikmeid. L. Koidula: Eesti esimene naiskirjanik ja luuletaja. Aitas oma isal välja anda Postimeest. Eesti esimese teatri rajaja. Luuletused isamaalised. Kirjutas näidendeid Vanemuise seltsile. I laulupeol esitati tema sõnadele kirjutatud laule. Rahvusliku liikumise suursündmused I üldlaulupidu, Kalevipoeg, laulu- mänguselts Vanemuine, ajalehed, isamaakõned, Eesti
1986–1989 ajakirja Vikerkaar peatoimetaja 1990–1992 Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusosakonna juhataja 1995–1998 Kultuuriministeeriumi nõunik 1998–2000 Tartu Ülikooli kirjandusteooria õppetooli hoidja, dotsent 2001–2005 Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli juhataja, korraline professor 2005–? Tallinna Ülikooli kultuuriteooria ja -poliitika korraline professor, õppetooli juhataja Tallinna Ülikooli kultuuriloo professor Teosed “Tund enne igavikku” (2012) “Lastekodu” (2003) “Must valgel” (2011) “Arkaadia öö” (2014) “101 Eesti kirjandusteost” (2011) “Ajavahe” (1996) “Eksistentsiaalne Eesti” (2010) “Isiku tunnistus” (2006) “Kriitikakunst” (2000) “Olla kriitik ...” (1986) “Elu keskpäev” (1986) “Mälestus Golfi hoovusest” (1993) “Kusagil Euroopas” (2001) Pildid
Keda pildil näete? Eestis asub vähemalt kaks selle isiku monumenti, kus? Millised olid selle isiku teened eesti rahvusliku liikumise ees?(4p) Pildil on Villem Reiman. Tema monumendid asuvad Tartus Toomemäel ja Kolga-Jaanis. Tema teeneteks olid Eesti karskusliikumise rajamine, Eesti ajaloo ning kultuuriloo teadusliku uurimuse alustamine. 8.Praeguse Lääne maakonna territootiumile rajati õigeusukirikud 19.sajandi II poolel, põhiliselt venestamisperioodil. Tänaseks on enamik neist varemeis. Millistes Lääne maakonna asulates asuvad (õigemini asusid) järgmised õigeusukirikud: Neeva Aleksandri kirik - Haapsalus ja Lihulas Püha Nikolause kirik - Kullamaal ja Mäemõisas Jumalasünnitaja sündimise kirik - Väike-Lähtrus Kristuse sündimise kirik- Uue-Virtsus
majandusele ja ühtlasi ka ühiskonna arengule kaasa. Ühiskonnaõpetust antakse praegustele õpilastele ka väga vähe, kui panna nad juba varakult mõtlema eesti kultuuri hoidmisele, siis oleks eesti ühiskond kindlasti jätkusuutlikum. Koolis annaks korraldada ka eesti keele ja kultuuri hoidmist propageerivaid üritusi. Kuid kogu tööd ei saa pedagoogid ka ära teha, väga palju sõltub noortest endist. Kui lapsed hakkaksid ise huvi tundma eesti kultuuriloo, ajaloo ja ühiskonna hoidmise vastu, oleks effekt palju tugevam, sest õpetajate arvamust väga ei kuulata, aga kui noored korraldaksid ise üritusi ja näitaks üles huvi, hakkaksid ka teised võib- olla hoolima. Eesti ühiskonda aitaks hoida ka see, kui me tooks eesti kultuuri lähedamale Eestis elavatele muulastele. Kui Eestis asuvates vene koolides väiksest peale õpetada lastele huvitavamalt ja rohkem eesti keelt ja ajalugu, siis hakkaksid võib-olla ka muulased eesti
Takistati seltside tegemisi, tihtipeale ei antud nende asutamiseks isegi luba. Venestamine kukkus suurel määral Eesti- ja Liivimaal läbi. Vene keele kõnelejate hulk küll suurenes, kuid inimesed ei muutunud venelasteks. Kannatas rahvuslik liikumine ning kultuuritase (näite- ja lauluseltside tase langes tohutult). Positiivseks küljeks oli see, et Baltisakslaste võim nõrgenes. Villem Reiman ja Jaan Tõnisson kujunesid uueks põlvkonnaks. Villem Reiman pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Edendas üle Eesti karskusliikumist, kus jätkus eestimeelne tegevus. Rõhutas põllumajanduse tähtsust eestlaste jaoks. Oli väga venestamise vastane ning üritas rahuslust edendada. Jaan Tõnisson astus välja nii saksastumise, kui ka venestamise vastu. Oli üks esimesi, kes ütles, et eestlased saavad oma riigi valitsemisega ka ise hakkama. Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees ning oli ka ,,Postimehe" peatoimetaja. Tema toimetamise ajal oli ,,Postimees"
Vinni-Pajusti Gümnaasium Mont-Saint-Michel Kultuuriloo referaat Gerda Muuli 11A Rakvere 2010 Mont-Saint-Michel'i saar ja laht Mont-Saint-Michel on saar Prantsusmaa põhjarannikul, Normandia ja Bretagne'i poolsaarte vahele jäävas Mont-Saint-Micheli lahes. Saare omapäraks on see, et tõeliseks saareks muutub Mont-Saint-Michel ainult siis, kui vesi on tõusu ajal väga kõrgel. 8. sajandil ehitati saarele Notre-Dame-sous-Terre'i kirik. Legendi kohaselt olevat 708. aastal peaingel Miikael ilmutanud ennast Avranches'i piiskop Aubert'ile tolle unes ja käskinud ehitada kõrge künka otsas paiknev kirik. Seetõttu kerkis Scissy metsa, kõrgele künkale kirik, mis maapinna hilisema vajumise tõttu jäi Mont-Saint-Micheli saarele. Saarel asub ka Mont-Saint-Micheli klooster, mis ehitati 10. sajandil saarel asuvale Mont-Tombe nimelisele künkale, kiriku kõrvale. Lahe eripära: Kahel korral päevas voolab tõusu ja mõõna vahetumis...
Roomlased olid üpris eraldatud teistest. Nad algul lõid ise oma tsivilisatsiooni, kuid hiljem hakkasid nad kreeklastelt kultuuri üle võtma. Roomlased õppisid kõik neilt ära, mida tahtsid ja panid selle ladina keelde. Kreeklased austasid jumalaid ja uskusid siiralt neisse. Peale kreeklaste vallutamist, hakkas kreeka kultuur vaikselt roomlaste üle võimu saama. Nende religioon ja usk olid minemas rooma kultuuriloo loomise suunas. Kreekas oli peajumal Jupiter, tema naine Juno, merejumal Poseidon, allmaailma jumal Hades. Roomas olid vastavalt Zeus, Hera, Neptunus, Pluto. See näitab, et kreeklased olid algselt nad loonud. Haridus oli üsna sarnane mõlemal poolel. Nagu Kreekas oli sõjaväekohustus, oli ka roomlastel sama. Kõige rohkem võeti Kreeka kultuurist üle selle, et hakati õpetama vaimselt, see tähendab, et õpetati kirjatarkust ja kõnekunsti. Seda kõike tehti selleks, et noorelt
Köler maalikunstnik, Eesti haritlane 8. Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? 1)Majanduslik arenemine 2)eesti haritlaste esimese põlvkonna teke 3)koolihariduse levik 4)kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine 5)kommunikatsioonivõrgu avardumine 9. Rahvusliku liikumise tegelased TV 24 ÜL 1 V. Reiman Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele 10. Rahvusliku liikumise üritused ja organisatsioonid TV 24 ÜL 2 11. Mis iseloomustab venestamist 1) valitsemiskorraldust Ametlikuks keeleks sai vene keel, kontrolliti vallavalitsuste ja kohtute tegemist, tugevnes tsensuur 2)koolikorraldust Õppimine toimus vene keeles, uus õppekava ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. 3)ametkondlikku keelekasutust Muutus vene keelseks
pdf. 16.01.2018. Eesti Keele Instituut. EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007. https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=2. 16.01.2018. PBworks 2017. Eesti kirjakeele areng. http://tekkokad37.pbworks.com/w/file/fetch/113599816/13.%20Eesti%20kirjakeele%20areng.pdf. 16.01.2018. Eesti Kirjanudmuuseum. Eduard Ahrens (1803-1863). http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=323&table=Persons. 16.01.2018. Laurentsiuse Selts. Eesti kultuuriloo tund: Eduard Ahrens. http://www.laurentsiuse-selts.eu/web/?Hariduslikku___Eesti_kultuuriloo_tund%3A_Eduard_Ahrens. 16.01.2018. Eesti Entsüklopeedia. Ahrens, Eduard http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ahrens_eduard1. 16.01.2018 Uibo, Ere 2017. EDUARD AHRENSI mäles tusmärk Kuusalus on avatud. Kasutautud pildimaterjal Eesti Entsüklopeedia http://admin.entsyklopeedia.ee/Portreed/Ahrens%20Eduard.jpg. Eesti Kirjandusmuuseum http://krzwlive.kirmus
16. Mis olid Mesopotaamias kestvamad, kas poliitilise ühtsuse või poliitilise ebastabiilsuse ajajärgud? Miks? Ebastabiilsust oli rohkem 17. Milles seisneb Hammurapi seaduste tähtsus? Millised karistusmeetodid olid,mehe ja naise õigused ja kohustused. 18. Mida teame Mesopotaamia ühiskonnakorralduse kohta Hammurapi seaduste põhjal? Silm silma,hammas hamba vastu! (kui keegi pimestas kellegi teise silma,siis tuli ka tema silm pimestada) 19. Miks on vanaaja kultuuriloo seisukohalt olulised ,,Sinuhe jutustus" ja eepos ,,Gilgames"? See koondab ja arendab edasi mitmes varasemas Sumeri poeemis jutstatud lugusid 20. Milles seisneb järgmiste isikute tähtsus: Menes - esimene kuningas e. vaarao Thutmosis III - 18.dünastia 6.vaarao Ramses II - Ramses II on peetud ka vaaraoks, kelle ajal toimus juutide väljaränne Egiptusest, kuid otseseid tõendeid selle kohta pole. Ehnaton - oli Egiptuse 18. dünastia vaarao. Peamiselt on ta tuntud Egiptuse
Senaator Manassei. *Nim. Ametisse uued kubernerid *hakati soodustama õigeusu levikut. Rajati kuremäe klooster, nevski katetral, tartu ülikooli venestamine-> Jurjevski universitet venestamise mõju-jötkus rahvusliku liikumises languses. Uute liidritena ilumuvad 1890ndatel j.kõrv ja h.treffner. H.Treffner-Tatrusse tema nim. Kool K.A.Hermann-"postimees" J.Kõrv-leidis venestamise positiivseid jooni ning püüdis neid rakendada võitluses aadliga V.Reimann Pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teadsulikule uurimisele. + "postimees" Vennastekoguduste tähtsus-lõpetati kõrsis käimine, uut moodi muusika ja lauluvara, kirjaoskuse paranemine, otstit uut tõde ja maailma vaadet, talupoegade ühistegevuse kogumused.
Elu on kordumatu nähtus ning igaüks küsib kord enese käest, mis on tema elu mõte. Vastust sellele küsimusele ei leia aga kõik. Osa inimesi ei vaeva üldse end sellega ning elavad elu endale pingeid kaela riputamata. Mis võiks siis olla siia ilma sündinud inimese elu eesmärk? Või kas elu mõte kui selline ongi üldse olemas? Inimeste elu mõtte määratlus on sajanditega varieerunud, kuid ühiseks nimetajaks on alati olnud õnn. Antiigist postmodernismini on kultuuriloo põhiteemasid olnud õnnelikuks saamine ja õnnelik olemine. Mõistel ,,õnn" on alati olnud erinev tähendus, aga ajastuid ühendab alati üks ja see sama abstraktne mõiste. Enamus muinasjutte lõpeb sõnadega ,,ja nad elavad õnnelikult elu lõpuni". Õnnelik elu kui inimese ideaal kerkib silme ette tavaliselt lapseeas. Suur osa inimestest, kes soovivad otsida oma elu mõtet, valivad just õnne poole pürgimise tee. Leitakse, et käed rüpes elul
vanematekodus Rakkes oma "Kevade" I kirjutamist alustanud, siirdus ta 1908. a. algul Tallinna. Siin leidis ta teenistust Oppermanni pärijate apteegis (Vana-Viru 15), kus töötas kuni sõjaveteenistusse minemiseni 1908. a. novembris. Tõenäoliselt lõpetas ta siin "Kevade" I lugude kirjutamise. Selle kõrval tegi ta kaastööd ajalehtedele. Tallinnaga seotud mütoloogia motiividel kirjutas O. Luts noorsoonäidendi "Ülemiste vanake". Karl Laane. Tallinna kultuuriloo radadel. Tln., 1974 7.Loovülesanne (pane tähed õigesse ritta, et saaks tegelaste nimed) Eetrep, Noie, Nujah, Rauk, Namma, Colmbah, Soroe, Naan, Neztnarf Vastused:Eino, Juhan,
Kolmas tase Tartus. 1889. aastal tähistas Jannsen seal ka oma 70. Neljas tase sünnipäeva, mille puhul sai õnnitlusi ja tervitusi Viies tase mitmetelt organisatsioonidelt. Johann Voldemar Jannsen, eesti kultuuriloo üks tähtsamaid tegelasi, suri 13.juulil 1890 Tartus. Jannsen maeti suure rahvahulga osavõtul Tartu Maarja kalmistule.
saanud kunstnikud ning paguluses sündinud kunstnikud, nt Jaan Aare Põldaas, Mark Kalev Kostabi, Elva Palo, Naima Rauam, Uno Hoffmann jt. Suurt osa näitusele koondatud töid saab Eestis näha esmakordselt. Meie vabariigi presidendi sõnad : See näitus aitab meil täita lünki meie teadmistes ja niiviisi arendada meie endi teadmiste piiri. Annab meile võimaluse tutvuda meie oma kunstiga, mis on loodud kodumaalt kaugel. Saada osa meie kultuuriloo paljudele vähetuntud küljest. Üks parimaid töid minu meelest oli Merike Luguse ,,Seotud pea" aastast 1997. Äärmiselt tõetruu skulptuur, mehe nägu annab hästi edasi emotsiooni, piina, mida tunneb. Õigest teosest ongi võimalik välja lugeda tundeid, õigel kunstiteosel on mingi sõnum, mida edasi anda. Või õigemini igal kunstnikul on mingi sõnum, mida ta annab edasi läbi oma töö. Silma jäi Ants Erik Vomm´a maal kompositsioon nägudega
· Karl August Hermanni ajaleht "Postimees" õhutas kultuurilist arengut · 1884 alustas Tartus tööd Hugo Treffneri eragümnaasium. Vaatamata võimude piirangutele said just seal ettevalmistuse enamus Tartu Ülikooli õppimaasunud eestlased Treffneri koolis oli võimalus õppida eesti keeles. · pastor Villem Reimann (1861-1917). Peale TÜ lõpetamist oli Kolga-Jaanis kirikuõpetaja. Edendas karskusliikumist, pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. · suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS). 1884 õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. Valge ja sinine arvatavasti hõimlaste soomlaste lipu eeskujul, must pärisorjuse meenutuseks, mida Soomes ei olnud. 4. Venestuse tagajärjed: a) Range tsensuur kirjasõna üle, mistõttu osa ajalehti suleti b) Varasem vilgas seltsitegevus vaibus. EKS suleti, säilis põllumeeste- ja karskusseltside tegevus
Kallaste, Mustvee, Otepää, Põlva ja Räpina- ajaloo, loodusloo, tööstuse, põllumajanduse ja kultuuri uurimine ning selle kajastamine ekspositsioonis. 1957.a oktoobris toimus muudatus ja muuseumi uueks nimeks sai Tartu Linna ja Rajoonidevaheline Ajaloomuuseum. Muuseumi profiilist kaotati looduslooline osa. 1959. aastal, seoses Elva Koduloomuuseumi rajamisega, muudeti Tartu Linna ja Rajoonidevaheline Ajaloomuuseum Tartu Linnamuuseumiks. Muuseumi ülesandeks sai Tartu linna ajaloo ja kultuuriloo uurimine, materjalide kogumine, säilitamine ja eksponeerimine. Seda teeb muuseum põhijoontes tänaseni. Eesmärk on tagada järjepidev Tartu ajaloo ja linnakultuuri jäädvustamine, uurimine ja vahendamine. Tartu Linnamuuseumi missioon on teaduslikul, hariduslikul ja meelelahutuslikul eesmärgil koguda, säilitada ja vahendada tartlastele, linna külalistele ning tulevastele põlvedele Tartuga seotud vaimset ja materiaalset kultuuripärandit.
Ajalooline teedevõrk on säilinud või loetav. Ajaloolised teljed, aktsendid on säilinud või loetavad, samuti põhilised vaatepunktid, mis fikseerivad suletud-avatud alade vaheldumise, ilmekad puudegrupid ning ruumilised avad. Erikujulise istutusviisiga puudegrupid (pügatud seinad, arkaadid, ringid vms) on säilinud. Arhitektuursed väikevormid (paviljon, obelisk, skulptuur, sild vms) on säilinud. Väärtuslik puistu ja allee(d) on säilinud. 5. Seos ajaloosündmuste, kultuuriloo ja silmapaistvate isikutega Seosed oluliste ajalooliste sündmustega, legendidega, tuntud kunstiteoste (gravüürid, maalid, vms), kirjandusteoste, omanike ja külastajatega. Meil on kohustus säilitada neid tulevaste põlvede ees, sest need on ajaloolise väärtusega. Korduvaid mälestisi ei ole olemas, ka tüüpprojekti või –vormi järgi valminud objekti muudab kordumatuks tema päritolu ning ümbritsev keskkond.
1774 Torma Maarja koguduse õpetaja. August Wilhelm Hupel- Oli Äksi ja Põltsamaa pastor ning kodu-uurija ja literaat. Andis välja Põltsamaal esimese eestikeelse ajakirja Lühhike öppetus, andis välja ka kaheköitelise põllumajandusõpetuse ning tegutses ka eesti keele uurija ning uuendajana. 9. Hariduse olukord pärast Põhjasõda. 1739. ja 1765. õiguslikud aktid. Rahva hariduse areng oli 18. sajandil eestlaste jaoks tagasihoidlik. Kuid rõõmutusse perioodi langeb siiski rida Eesti kultuuriloo tähtsündmusi 1739. aastal üheaegselt koolikohustuse kehtestamisega Liivimaa kubermangus (7-12. aastased lapsed peavad koolis käima või õppima lugemise selgeks kodus, samas igas kihelkonnas pidi olema köstri- ehk kihelkonnakool, igas mõisas mõisa- ehk külakool, millest hiljem kujunesid vallakoolid) ilmus lõpuks eestikeelne täielik Piibel Anton Thor Helle heas tõlkes. See oli tõendiks, et eesti keeles on võimalik välja anda ka kõige keerulisemaid mõtteid ja mõisteid. 10
väga erinevate pidudega igale maitsele. Kui Põhja-Eestis on vaatamisväärsusteks pigem ehitised, siis Lõuna-Eestiga on lood teised. Vaatamiseks on lausa loodud kindlasti Piusakoopad, pühajärve järve ümbrus. Lõuna eestis on palju ilusaid järvekesi, enamus kohtades saab telkida. Näiteks on Valga armas nostaligiline linnake, rääkimata Põlvast. Niisama tasub mägistel teedel ringi sõita, loodus on väga kena. Tartul-suuruselt teine linn Eestis, on oma aastasadade vanuste kultuuriloo traditsioonide ja korraldamise kogemus. Kokkuvõtteks võib ütelda, et kuigi Eestis pole kõrgeid mäestike, eksootilisi vihmametsi või helesinist merd, on Eesti kindlasti koht kus on palju avastamist-nii välis turistile, kui meie enda inimestele.
Vihm ei pelga kirikuid Vihm teeb kurvad kurvemaks Vihm sosistab murule kõik ära tsss... kurjad kurjemaks ja naerab asfaldile laginal Vihm teeb inimesed luuletajate jaoks riidest lahti. Vihm teeb toredaid asju 1970 ,,Kolme katku vahel" Kross pöördus ajaloolise aine poole. Ta arendas välja omalaadse ajaloolise romaani, mille peategelasteks on reaalselt elanud Eesti aja- ja kultuuriloo tegelased ja milles taotletakse maksimaalset tõepära. Rahvaküsitluse põhjal (2001.a.), kus teemaks olid 100 Eesti elu enim mõjutanud raamatud, oli J. Krossi raamat "Kolme katku vahel" üheksandal kohal. Romaan "Kolme katku vahel" kujutab XVI sajandil tegutsenud "Liivimaa kroonika" autori, Tallinna eestlasest pastori Balthasar Russowi elukäiku ja teda ümbritsenud keskaegset linnamiljööd. Teost läbib teema, milliseid kompromisse
Parrot taasavatud TÜ esimene rektor Cimze lõi õpetajate seminari O.W. Masing keeleteadlane, Õ-tähe Looja F.R. Kreutzwald lõpetas teose ''Kalevipoeg'' F.R.Faehlmann arst, alustas teosega ''Kalevipoeg'' J.Köler Palvekirjade aktsiooni kaasalööja, elukutseline kunstnik H.Treffer eragümnaasiumi looja A.Grenztein ajakiri ''Olevik'', ajas venestamispoliitikat V.Reiman venestamisvastane, kirikuõpetaja, edendas karskusliikumist, pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele C.R.Jakobson ''Sakala'' looja Hurt eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ja ühiskonnategelane Jannsen eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juht Hermann ''Postimees'' toimetaja
Teada- tuntud tõde on, et mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Vaadates ringi kaasõpilaste seas, näen neid andekaid inimesi. Väga kurb on, et kõik inimesed ei kasuta võimeid ära ja raiskavad neid. Kooli tulek on mõne õpilase jaoks teisejärguline. Toimub päevade ja nädalate kaupa puudumine, millele tuuakse põhjuseks haigestumist. Minu meelest on see rumalus tegemist on pikaajalise nähtusega nimega laiskus. Sügisel tuli meile uus kultuuriloo õpetaja, kes ütles, et igal oinal on oma mihklipäev. Kooli lõpuni on 3 nädalat jäänud. Terve kooliaasta andekust ja aega raisates on tekkinud olukord, kus õpilasel on terve õppeaasta jooksul üks positiivne kursusehinne. Ande raiskamine on see, kuna õpilane on andekas. Nädalate kaupa puudumise järgi tuleb ta kooli ning oskab kõike tunnis olles ja hiilgab oma teadmistega. Kasutamata jätmata teadmiste kõrval raiskab ta ka oma aega. Kui teised õpilased
1. Millest koosnes vene talupojakultuur? 2. Too viis näidet Peterburi erilisusest 17. saj. Venemaal. 3. Mille algatas 1812. aasta sõda Venemaal? 4. Too viis näidet Moskoovia eripäradest 17. saj. Venemaal. 5. Kirjelda Moskoovia aadliku kodu nelja näitega. 6. Miks ei mängitud Moskoovias instrumentaalmuusikat? 7. Mille poolest sai kuulsaks krahv Seremetev? 8. Mis oli suurim takistus vene rahvuskirjanduse arengule? 9. Nimeta vene klassikalise koolkonna rajaja muusikas ja tema tähtsam loominguzanr. 10. Nimeta Võimsa rühma viis liiget ja nende teine tegevusvaldkond muusika kõrval. 11. Nimeta viis eesti heliloojat, kes on õppinud Peterburi konservatooriumis. 12. Nimeta VÕIMSA RÜHMA viis tegutsemise eesmärki 1. Paljude rahvaste ja rahvuste kultuuride segust 2. Näeb välja, nagu kõik Euroopa linnad ühtekokku Linnal selgesti tajutav laad, mis tuleneb selle avatusest, mere ja taeva suursugusest mastaapsusest ja arhitektuuriansamblit...
Henrik Ibsen: "Hedda Gabler" Hedda on väikeküla kaunitar, kel on noorpõlves olnud tosinate kaupa peigmehi, kõrk ja uhke, salapärane, rauge, alati väsinud. Näidendi alguseks on ta abiellunud kultuuriloo doktori Jórgen Tesmaniga, kes on eluvõõras ja naiivne, Hedda teda tegelikult ei armasta, mees teda küll. Jääb selgusetuks, miks nad üldse abiellusid. Heddal näib koguaeg igav olevat, ta on külm ja ükskõikne. Jorgeni elukutse häirib teda - kultuurilugu on tema meelest lõpuni igav. Mees on kõrvuni oma töös tavaliselt, see häirib teda veelgi rohkem - pulmareisil Jorgen muudkui kirjutas vanu pärgamente ümber ega lõbustanud naist. Jorgeni vanatädi Juliane ei meeldi talle samuti.
Kübarsepp, Jüri Adams, Monika Haukanõmm. EKRE nimekirjast valitud: Mart Helme, Henn Põlluaas, Martin Helme, Jaak Madison, Uno Kaskpeit, Raivo Põldaru, Arno Sild. 3 MIHHAIL KÕLVART Sündis 24. novembril 1977 Kasahstanis (ema Liidia Kõlvart, isa Ülo Kõlvart). Lõpetas Tallinna 15. Keskkooli ning on seejärel omandanud kaks kõrgharidust vastavalt juura ja majanduse alal. Omab praktilist juristitöö kogemust ning on olnud tegev ka õppejõuna, töötades välja kultuuriloo ja retoorika loengukursusi. Huvitudes juba lapsepõlvest võitluskunstidest, on ta korduvalt saavutanud auhinnalisi kohti nii vabariiklikel kui rahvusvahelistel poksi-, taekwon-do ja kickboxingu võistlustel. Aastal 2008 võitis ta hõbemedali Võitluskunstide Maailmamängudel. 15-aastaselt tegi algust treeneritööga. Tema kasvandike hulgas on neli Euroopa meistrit, kümneid Euroopa ja maailmameistrivõistluste auhinnasaajaid ning suur hulk rahvusvaheliste turniiride võitjaid. Alates 1995
loomad oma poegadele käitumismalle, mis sünnipäraselt nende geneetilises programmis puuduvad. Järelikult on mängul tohutu tähtsus ka lapse käitumistüübi arendamisel, sest mäng asendab reaalse olukorra mängulise olukorraga. Igasugune mäng on inimse jaoks vaba tegevus, sest see pakub talle lõbu ja selles peitubki omakorda mängu vabadus. Mängu võib igal ajal katkestada või üldse ära jätta. Mäng ei ole ülesanne ega kohustus. Mängu mängitakse iseendale. Läbi kultuuriloo selgitab Huizinga rollimängu ehk avatud simulatsiooni osatähtsust õppe- ja kasvatustöös. Mäng on suhtlemisoskuse, eneseteadvuse, õpimotivatsiooni ja aktiivsuse arendamise vahend. Luues lapsele mängu korraldamiseks vajalikud tingimused, saab ta kujutluses rahuldada tegelikkuses teostamatud soovid. Kuigi Huizinga ei püüa tõestada mängu arenemist kultuuris, väidab ta, et mäng on vanem kui kultuur, sest kultuur eeldab inimkooslust. Eri kultuuride esindajad mängivad
loomad oma poegadele käitumismalle, mis sünnipäraselt nende geneetilises programmis puuduvad. Järelikult on mängul tohutu tähtsus ka lapse käitumistüübi arendamisel, sest mäng asendab reaalse olukorra mängulise olukorraga. Igasugune mäng on inimse jaoks vaba tegevus, sest see pakub talle lõbu ja selles peitubki omakorda mängu vabadus. Mängu võib igal ajal katkestada või üldse ära jätta. Mäng ei ole ülesanne ega kohustus. Mängu mängitakse iseendale. Läbi kultuuriloo selgitab Huizinga rollimängu ehk avatud simulatsiooni osatähtsust õppe- ja kasvatustöös. Mäng on suhtlemisoskuse, eneseteadvuse, õpimotivatsiooni ja aktiivsuse arendamise vahend. Luues lapsele mängu korraldamiseks vajalikud tingimused, saab ta kujutluses rahuldada tegelikkuses teostamatud soovid. Huizinga vaatleb ka mängu rolli inimkonna ajaloo eri ajastutel, selle osakaalu ja tähtsust erinevates kultuurides. Mõistes ajastu olemust, suudame paremini mõista ka mängu
sest maateaduse uurimisala kattub osalt planetoloogia omaga. Mineraloogia analüüsib Maa mineraale sarnaste meetoditega nagu teiste taevakehade omi. Kosmosekeemia on keemia haru, mis uurib keemiliste elementide ja keemiliste ühendite jaotust universumis ja keemilist evolutsiooni. Eksobioloogia uurib maavälise elu tekke ja olemasolu asjaolusid. 2 Astronoomia ajalugu Astronoomia ajalugu hõlmab ajaliselt inimkonna kogu kultuuriloo. Astronoomia on algselt kujutanud endast teadmisi tähistaevast ja selle tsüklitest, arenenud klassikaliseks geomeetriliseks astronoomiaks, mille vanimad valdkonnad on positsiooniastronoomia ja efemeriidide arvutamine, ning lõpuks astrofüüsikaks, mis püüab taevakehi endid füüsikaliselt tundma õppida. Varajases astronoomias vaadeldi ja ennustati nähtavate taevakehade, eriti tähtede ja planeetide liikumist. Hakati koostama horoskoope.
Gailit ja Visnapuu leidsid, et kunsti eesmärk on midagi muud. Lagunes sisemiste vastuolude tõttu. ARBUJAD- 30' keskel- 40' võimuvahetuseni. Loitsumine) Tuumik- Betti alver, H.Talvik) K. Merilaas-A.sang) Uku Masing, B.Kangro,M.Raud,P Viiding. Ignoreerisid sots tellimusi, suhtumine võimu oli põlglik, vaimu aristokraadid,Teema- vabadus, ilu, kunst, vormi täius oli oluline, puhas luule keel. Palju allegooriat, ridade vahelepeidetud, palju vihjeid maailma kultuuriloo sündmustele, vastuoluline rühmitus. VISNAPUU- vastuoluline autor,alustab siuru raames, ilmub esikkogu"amores" impressionistlik armastusluule, keskendub tundemaailmale,palju autobiograafiat, igatsus! Vormiliselt toob palju uuenduslikku, teises pooles on vastuolulisus selgelt näha,"kaks algust" tema loomingus elab ingel ühes majas saatanaga. ,,Jumalaga Ene" musikaalne kogu, tundub et ta otsib absoluutset täiuslikkust, nukker romantika+absoluudi ihaldus,räiged toonid
jooksid tühja ja tema kriitika vaimulikkonna vastu tekitas lõhe ärkamisaja juhtfiguuride vahel. Kui siis Venemaal asus troonile Aleksander III, läks eesti rahvuslik liikumine vastu venestusajale lõhestatult. 1880-ndatel püüti rahvusliku ärkamisaja vaimu alal hoida kõneõhtute, näitemängude ja kontsertide korraldamisega (nagu meil 70- ndatel!).Rahvuslikku tööd jätkati suuresti ka karskusseltsides. Nendel aastatel jäi V.Reimani teeneks aluse panemine eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Eesti Üliõpilaste Seltsi (kelle sinimustvalge lipp õnnistati 1884.a.) tähtsus rahvuslikkuse säilitamisel oli eesti keele kasutuselevõtmine haritlaste omavahelises suhtlemises. 20. saj ärkamisaja murranguaastaks sai aasta 1988. Siis toimus loominguliste liitude ühispleenum. Muret tegi kohalviibijatele eelkõige rahvuskultuuri olukord. 1988. aasta aprillis asutati massiline opositsiooniline rahvaliikumine --
kinnitamatta. 8. Sergei Sahhovskoi oli kindralkuberner ja vürst. 9. Jakob Kõrv oli venestuse eestvedaja. 1882. aastal alustas ajalehte "Valgus". 10. Ado Grenztein oli ka venestuse pooldaja ning alustas ajalehte "Olevik". 11. Karl August Hermann kirjutas ajalehte "Postimees" (1891). Oli poliitik ning tema teeneks Eestile oli kultuurilise edenemise õhutamine. 12. Villem Reiman oli Kolga-Jaani kirikiõpetaja. Edendas üle kogu maa karskus liikumist ning pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. 13. Friedrich Magnus von Berg lõi talvekindla "Sangaste rukkisordi" ning aretas seda. 14. Jaan Tõnisson oli Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. "Postimehe" üks toimetajatest. Sattus konflikti baltisakslastega. Oli 1902. aastal Tartu Linnavolikogus. 15. Konstantin Päts oli "Teataja" asutaja ja toimetaja ning ka Tallinna abilinnapea. 16. Peeter Speek oli "Uudised" üks asutajatest ja toimetajatest. 17. Aleksander Läte asutas 1900
Need veendumused rahuldasid Saksamaa vajadusi. Martin Luther oma ideedega ja 1517nda aasta sündmustik on niivõrd oluline ajaloos, et selle põhjal on tehtud ka filme. Üks lausa 2003ndal aastal hollywoodilike maneeridega, mis siiski kogu oma uudsuse ja tänapäevalikkuse juures ei mata tolleaegse aja hõngu. Uute ideede levimine ja ajasõlmed Uute ideede levikul kultuurkondades on miteid viise ning kultuuriajaloolased on seda ka erinevalt tõlgendanud. Ühe kultuuriloo uurimissuuna antropoloogia kohaselt pole ideede kujunemine pelgalt normide, vaid pigem printsiipide omandamine. Ideid uuritakse nüüd märksa põhjalikumalt kui varem, mõistmaks, kuidas saab neist tegu ning hiljem juba sotsiaalne muutus kultuurkonnas. Bourdieu sõnul ei jätku traditsioonid inertsist ning nende levitamiseks tuleb vaeva näha, nõnda on ka nende ,,uute ideedega". Nende teostamine ei pruugi alati lihtne olla, need vajavad aega ja vaeva
Tänapäeva noortele eestlastele on ette heidetud just selle tunde puudumist, kord meie koolis esinenud Vabadussõja veteran nimetas häbiväärseks, et "nüüdisaegsed õpilased teavad TALSE-st rohkem kui isamaalisusest ja vabaduse aatest." Kahtlen siiski selle väite õigsuses võib ju isamaa-armastus kajastuda ka milleski muus kui Eesti eest lahingus langemises või sadade kilomeetrite pikkustes inimkettides seismises. Rahu ja stabiilsuse perioodil seisneb isamaalisus pigem eesti keele ja kultuuriloo õppimises, riiklike tähtpäevade pühitsemises, meie hümni oskamises, kas või Eesti majanduse hetkeolukorra ja Tallinna börsiindeksiga kursis olemises. Olen kindel, et tänasel päeval oleks Eesti eest valmis lahingusse minema vähemalt samasugune hulk noori kui Vabadussõja ajal. Eesti saatus on jätkuvalt meie kätes. Mis ootab meiesugust väikerahvast siis tuleviku Euroopas? Ühelt poolt muidugi euroopalik
Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 19921993. 2006. aastal anti Krossi 85. sünnipäeva puhul välja artiklikogumik "Metamorfiline Kross", Krossi kogutud teoste uus köide ja ilutrükis "Maailma avastamine". Alates 2010.a. annab Jaan Krossi sihtasutus Jaan Krossi kirjandusauhinna viimase kolme aasta jooksul ilmunud väljpaistva teose eest proosa, luule, draama, esseistika, kultuuriloo või tõlke vallas. 2013. aastal võitis auhinna Enn Nõu. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Jaan Krossi monograafiat (2009) alustab Krossi soomendaja Juhani Salokannel ühe luuletuse tsiteerimisega 1969. aastal ilmunud kogust «Vihm teeb toredaid asju». Kuidas saaks hüpata rongilt maha? Hüpata maha ja pikali heita vaiguste karuste põõsaste taha kust ühegi vagunisaatja poolt sind ei leita? Pikali heita ja näsida niisket ristikuõit ja
Mitmesugused kutseühingud, käsitööliste ühendused, vabatahtlikud tuletõrjeseltsid. See aitas oluliselt kaasa rahva edasisele organiseerumisele. 1888.a. J. Hurda üleskutse rahvaluule kogumiseks. 1890. Kolm rahvarohket laulupidu.1896 laulupidu, kus lauldi isamaalisi laule. Rahva liikumise uue põlvkonna teke 19 saj lõpul. (Liider V.Reiman). Reiman lõpetas usuteaduskonna ja asus töötama Kolga-Jaani kirikuõpetajana. Ta edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Uus organisatsioon- Eesti üliõpilaste Selts 1870. 1870-1940 tegeles Tartus, siis suleti . 1988 avati uuesti Tartus. Teene – eesti keele käibele toomine ja sinimustvalge lipp. Sinimustvalge lipp pühitseti 1884. A Otepää kirikus EÜS lipuks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
