inimeste järjestumine kihtidesse ehk straatumitesse. Indiviidi asend sotsiaalse kihistumise süsteemis sõltub tema sotsiaalsest staatusest- ühiskondlikust positsioonist,millel on nii materiaalseid kui ka vaimseid tunnuseid. Stratifikatsioonile on omane staatuslik hierarhia.(asetsus ühiskonnas) Kogu ühiskonna arengu kiirenemine on sellesse aga toonud rohkem sisemist dünaamikat s.t suurendanud sotsiaalset mobiilsust.See USA sotsioloogi Pitirim Sorokini loodud termin tähistab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistatuse süsteemis.Liikumine võib olla horisontaalne(näiteks maalt linna) või vertikaalne(lihatöölisest spetsialistiks). Ühiskonna stratifitseerimise mooduseid Sotsiaalne kihistumine kolme mõõtme kontseptsiooni.Esiteks kihistub ühiskond majandusresurrside alusel klassideks.Teiseks toimub staatuslik kihistumine elulaadi ning väärtusorientatsiooni,aga ka päritolu ja/või seisuse põhjal.
sotsiaalsete staatuste kogum ühiskonnas, millega on seotud ebavõrde ressursside jaotus ja hierarhia * 3. sotsiaalsete staatuste kogum ühiskonnas, millega on setoud võrdne ressursside jaotus ning väike hierarhia 4. sotsiaalsete staatuste kogum ühiskonnas, millega ei ole seotud ebavõrde ressursside jatous, vaid ainult hierarhia 3. Kes on sotsiaalse mobiilsuse mõiste autor? 1. Petr Sorokov 2. Pitirim Sorokin * 3. Pitirim Sokolov 4. Pitirim Sorov 4. Kõige paremini iseloomustab postindustriaalse ühiskonda 1. Kolmnurgakujuline klassijaotus 2. Rombikujuline klassijaotus * 3. Ruudukujuline klassijaotus 5. Konflikteoreetilise käsitluse kohaselt on ühiskonna sotsiaalne kihistumine 1. ebaloomulik ning seda on vaja vähendama * 2. loomulik ja paratamatu 3. ebaloomulik, kuid seda pole vaja vähendada 6
Inimesed tarbivad selliselt, et teistele muljet avaldada. Rõhutas, et eriti hukatuslik on keskkihtidele. Kaupade fetisism- teatud kaubad omandavad üleloomuliku tähenduse. Inimest hakatakse hindama teatud kaupade olemasolu alusel. III poliitiline kihistumine , mille aluseks on võim, võimule toetub poliitiline kihistumine. Grupid on erakonnad. Erakonnad kes kuuluvad valitsuskoalitsiooni , paremal positsioonil. Erakonnad kes võimul on kürgemal. PITIRIM ALEXANDROVICH SOROKIN-Komi rahvuselt- soome ugrilane rahvuselt. Raske lapsepõlvega. Töötas ennast ise ülesse, jõudis kõrgele positsioonile. Oli Venemaa peaministri Kerentski nõunik ja sotsioloogia professor. Nõukogude võimuga ühist keelt ei leidnud, saadedi maalt välja enamlaste poolt. Leidis uue kodu Ameerika Ühendriikides. Oli ülikooli professoriks Harvardis. Tema vaadetest rõhutada: 1) kultuuri mõju sotsioloogiale- sotsioloogia on eeskätt teadus kultuurist
Inimesed tarbivad selliselt, et teistele muljet avaldada. Rõhutas, et eriti hukatuslik on keskkihtidele. Kaupade fetišism- teatud kaubad omandavad üleloomuliku tähenduse. Inimest hakatakse hindama teatud kaupade olemasolu alusel. III poliitiline kihistumine , mille aluseks on võim, võimule toetub poliitiline kihistumine. Grupid on erakonnad. Erakonnad kes kuuluvad valitsuskoalitsiooni , paremal positsioonil. Erakonnad kes võimul on kürgemal. PITIRIM ALEXANDROVICH SOROKIN-Komi rahvuselt- soome ugrilane rahvuselt. Raske lapsepõlvega. Töötas ennast ise ülesse, jõudis kõrgele positsioonile. Oli Venemaa peaministri Kerentski nõunik ja sotsioloogia professor. Nõukogude võimuga ühist keelt ei leidnud, saadedi maalt välja enamlaste poolt. Leidis uue kodu Ameerika Ühendriikides. Oli ülikooli professoriks Harvardis. Tema vaadetest rõhutada: 1) kultuuri mõju sotsioloogiale- sotsioloogia on eeskätt teadus kultuurist
Ülem keskkiht---mänedzerid, tippspetsialistid, professionaalid Alam keskkiht-----ametnikud, pedagoogid, vaimse töö tegijad 3 Alamkiht e. töölisklass "sinikraed"----- seesmiselt diferentseerunud--- osakaal väheneb Kokkuvõtteks Mis on klass? 1 klass kui struktureeritud ebavõrdsuse näitaja. 2 klass kui prestiizi, staatuse, elustiili peegeldaja ; 3 klass kui tegelik või potentsiaalne sotsiaalne ja/või poliitiline jõud. Sotsiaalne mobiilsus Mõiste võttis kasutusele Pitirim Sorokin (1889 1968) ---- "Social Mobility" -1927. Sotsiaalse mobiilsusena mõistetakse igasugust indiviidi või sotsiaalse objekti liikumist ühelt sotsiaalselt positsioonilt teise. SOROKIN jaotab mobiilsuse horisontaalseks ja vertikaalseks. Horisontaalse korral toimub liikumine ühel ja samal sotsiaalse hierarhia tasapinnal asuvast ühest grupist teise. Vertikaalne seisneb indiviidi üleminekus ühest sotsiaalsest kihist teise. Erineb kahte tüüpi
◦ Tsivilisatsioonide arengutegur: väljakutse versus vastus (challenge vs. response) ◦ Edukad on need tsivilisatsioonid, kes suudavad väljakutsetele – olgu need sotsiaalsed või looduslikud – loovalt vastata. ◦ Tsivilisatsiooni arengu “rütmiks” on katkematu vastamine üha uutele väljakutsetele ja langus saab alguse siis, kui tsivilisatsioon pole suuteline enam loovaid vastuseid välja mõtlema. Pitirim Sorokin (1889–1968) • kultuurisüsteemide teooria ◦ Kõik ühiskonnad jagunevad vastavalt nende “kultuurimentaliteedile” (cultural mentality) kolmeks sotsiokultuuriliseks süsteemiks: ideatsiooniline (ideational), meeleline (sensate) ja idealistlik (idealistic), mis on eelmise kahe süntees. ◦ Kultuurimentaliteet põhineb neljal põhieeldusel: 1) tegelikkuse olemus; 2) vajaduste ja
lugu → ajaloo juurdekasv → isetekkelised (Vana-Egiptus) või mingi tsivilisatsiooni varemetel tsivilisatsioonid → loogika: tsivilisatsioon on tema enda kätes – arengumusterei ole fataalne (murdumine ja lagunemine on võimalik vältida). ☼ tsivilisatsiooni adekvaatne vastamine (dünaamika); edukad tsivilisatsioonid, kes oskavad edukalt erinevatele väljakutsetele vastata ☼ kirjutas kujundlikult, loovalt – kanga kudumine (lõputu kordamine) Pitirim Sorokin (1889-1968) ☼ enne oli poliitik (Lenini ja bolševike vastane) ☼ läks USA-sse pärast kommunismi võitu ☼ sotsioloogia alusepanija (USA?), selle professor ☼ “The ways and power of love” ☼ kultuurilised süsteemid, sotsiokultuuri süsteemid jagunevad nende “kultuurimentliteedile” (3) - süntees ehk vahevariant (ideediline ei saavuta midagi, teised kaks saavutavad) → maailma ajalugu koosneb sellest kolmest ☼kultuurimentaliteedi 4 eeldust: 1
Tsüklilised teooriad: 20.sajandi lääne kultuuris, mille järgi siis ühiskond muutub nagu elus organism sünnist surmani. Valitses arusaam, et Lääne ühiskond on niivõrd korrumpeerunud, et tegemist on allakäiguga. Seda vaadet õigustasid maailmasõjad, millest hoolimata aga Euroopa kultuur on siiani püsinud. Kultuurid on läbi ajaloo küll kerkinud ja siis hääbunud, kuid tsükliliste teooriate abil on seda siiski mõneti ennatlik ennustada. (Spengler) Pitirim Sorokini teooria kohaselt sotsio-kultuurilised süsteemid pendeldavad ratsionaalsuse ja korra perioodide ning teisalt minnalaskmiseperioodide vahel. Klassikalised mudelid: Durkheim vastandas mehaanilise ja orgaanilise solidaarsuse ning seda on teoreetikud indiviididelt üle kandnud ühiskondadele, mis on arenenud lihtsalt keerulisele ning kus tööjaotus on läinud keerukamaks ja rohkem üksteisest sõltuvaks. Tönnies kogukond vs ühiskond
iseenda tööjõu). Max Weber on öelnud, et inimesi võib klassidesse jagada vähemalt kolme tunnuse alusel majanduslik jõukus, Sotsiaalne ebavõrdsus staatus ja võim. Pitirim Sorokin pani aluse tänapäevasele ebavõrdsuse Peamised tunnused, mille abil tänapäeva sotsioloogias uurimisele. Kaks olulist mõistet: mõõdetakse inimeste vahelist ebavõrdsust sissetulek, 1. Sotsiaalne diferentseerumine e. eristumine: töökoht ja amet. inimeste vahelised erinevused sotsiaalsetest Ebavõrdsuse teooriad
Tsiv.on oma hukus ise süüdi. GEORG HENRIK von WRIGHT (1916 2003) Spengleri ja Toynbee erinevus "Vastupidi Spenglerile leiab Toynbee, et kultuure ei saa võrrelda organismidega või teiste tervikutega, millel on bioloogilises mõttes määratud elukulg. Kultuuri saatus on tema enda kätes. See et nad kõik peale meie oma on kadunud, tuleneb nende mitmesugustest psühholoogiliselt seletatavatest inimlikest nõrkustest, kuid ei ole vältimatu tulevikuennustus." PITIRIM SOROKIN (1889 1968) Kultuurisüsteemide teooriad Kõik ühiskonnad jagunevad vastavalt nende "kultuurimentaliteedile" kolmeks sotsiokultuuriliseks süsteemiks: ideatsiooniline, meeleline ja idealistlik, mis on eelmise kahe süntees. Kultuurimentaliteet põhineb neljal põhieeldusel: 1) tegelikkuse olemus; 2) vajaduste ja eesmärkide iseloom; 3) vajaduste ja eesmärkide rahuldamise/saavutamise määr;
Kultuuriline kapital kõrgkultuuri tundmine, hea maitse, kombekus. SUBKULTUURID Peavoolust eristuv kultuur. Rahvuslikud subkultuurid nt juutide, mustlaste subkultuurid Eestis. Muusikalised subkultuurid punk, metal Kuritegelikud subkultuurid maffia, tänavajõugud ... IX loeng 28.10 (ptk 8, 9, 10, 15) SOTSIAALNE EBAVÕRDSUS Kõige sotsioloogilisem uurimisteema. Sotsiaalne struktuur. Pitirim Sorokin (1889-1968) tänapäevase sotsiaalse ebavõrdsuse uurimise alusepanija sotsioloogias. Sotsiaalse struktuuri dimensioonid: Horisontaalne dimensioon sotsiaalne diferentseerumine e eristumine: inimeste vahelised erinevused sotsiaalsetes tunnustes (sugu, rahvus, kombed) Vertikaalne dimensioon sotsiaalne stratifikatsioon e kihistumine e ebavõrdsus: hüvede (raha, haridus) ebaühtlane jaotus. Ebavõrdsus erinevates ühiskondades: Algelised ühiskonnad (kütid ja korilased)
Inimene kui sümboleid loov ja kasutav olend Inimkultuur moodustub erinevatest sümboolsetest struktuuridest ehk vormidest. Sümbolid struktureerivad teadvust vastavalt teatud sümboolsetele vormidele nagu: Keel Müüt Religioon Kunst Ajalugu Teadus Need on ühe ja sama teema variatsioonid, ning filosoofia ülesandeks on teha see ühine teema kuuldavaks ja arusaadavaks Pitirim Sorokin (1889-1968) Sotsiaalne ja kultuuriline dünaamika 4kd 1937-1941 Sotsiaalse nähtuse olemus. Igasugune mõte, igasugune psüühiline üleelamine on väljendamatud nende puhtas psüühilises olemises ja võivad objektiviseeruda vaid teatud ,,mittepsüühiliste" vahendajate või saatjate kaudu /.../ Psüühika sümbolid. Justkui signaliseerivad teatud psüühilise nähtuse olemasolust. Selle sümbolisatsiooni põhiliigid: heliline (kõne, hüüatused, laul, muusika jne)
Sotsioloogia teadusena: · Erapooletu uurimus · Objektiivsus · Süstemaatilised ja tunnustatud uurimismeetodid · Korrektselt kogutud andmed, mis tõestavad/kinnitavad tehtud järeldusi · Kontrollitavus ja usaldatavus 8 Sotsioloogia kui teaduse ajaloost Probleemid ainevaldkonna määratlemisega. Selleks, et nimetada sotsioloogiat teaduseks, peab teadma sotsioloogia ainet ja objekti, mida ta uurib. Pitirim Sorokin (1889-1968) vajalik määratleda iseseisva distsipliini tunnused: Teha kindlaks uuritavate nähtuste piirkond Näidata, et uuritav valdkond on oluline ja seda ei uuri ükski teine teadus Selgitada sotsioloogia suhe teiste teadustega, eriti sotsiaalset reaalsust uurivate teadustega Sotsioloogia kui teaduse ajaloost Teadus peab uurima konkreetset esemelist objekti, mille uurimisega ei tegele ükski teine teadus
annaabi.ee 
