Liivi sõda (1558-1583) 1. Vana Liivimaa ja Venemaa vahelised suhted 15. saj lõpul viis Moskva suurvürst Ivan III lõpule Venemaa vürstiriikide ühendamise ja kukutas 240. aastat kestnud mongoli-tatari ikke (1480 a.) 1492. a. rajati Ivan III korraldusel Narva jõekaldale Ivangorod, mis oli tugipunktiks järgnevates sõdades. Walter von Plettenberg sõdis Liivi ordumeistrina Venemaaga (1494-1535) ning saavutas võidu Smolina lahingus. 2. Liivi sõja põhjused 1) Üldisemaks põhjuseks võitlus ülemvõimu pärast Läänemere piirkonnas, sealjuures püüd laiendada oma valdusi sisemiselt killustunud ja sõjaliselt nõrga, liitlasteta Vana- Liivimaa arvelt. Huvitatud olid Poola-Leedu, Venemaa, Rootsi, Taani. 2) Suhete teravnemine Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuna Venemaa välispoliitika üheks peasuunaks oli võitlus Läänemere idakalda pärast. Sõja ajend: 1554. a Vana-Liivima...
Võõrvõimude vahetumine 16. Ja 17. Sajandil Võõrvõimud vahetumine tõi endaga kaasa suured muutused eesti rahva elus. Vabaduse saavutamine oli võimatu ja võõrvõimuga muutus talupoegade elu vägagi raskeks. Kuid ei maksa rääkida ainult negatiivsetest külgedest, sest näiteks talurahval avanes võimalus haridust saada, seda nii kiriku kui keele vallas. Samuti muutus eesti üha enam atraktiivseks kaubanduspunktiks, ning majandus hakkas tasapisi ülesmäkke minema. 16.sajandi algusaastatel, mil Eesti alad kuulusid Vana-Liivimaa alla, leidis aset
X seminar Isikute vahetumine, isikute paljusus võlasuhtes. Kolmandad isikud võlasuhtes 1. Vald sõlmis ehitusettevõtja U ehitustöövõtulepingu koolimaja laiendamiseks 400 000 euro eest. Lepingus oli klausel, mille kohaselt oli lepingutasu nõude loovutamine keelatud. U oli enne töövõtulepingu sõlmimist tarnija käest omandireservatsiooniga soetanud 150 000 euro eest ehitusmaterjali. Lepingu kohaselt oli ehitusmaterjali ostjal (U) õigus püsivalt ühendada
kohustusvahekorrad peremehe ja võõrastega. 2. Kohustused paterfamiliase ja filius familiase vahel olid samuti naturaalsed 3. Capitis deminutio-õigusvõime piiramine jäi naturaalne obligatsioon 4. Kui obligatsiooni kaitseks olev hagi oli aegunud, siis jäi obligatsioon püsima naturaalsena 5. Vanemal ajal oli ainult kokkuleppe põhjal tekkiv kohustus naturaalne. Obligatsiooni subjektid. Isikute vahetumine obligatsioonis. Obligatsiooni objekt Obligatsioonis on kaks kindlaksmääratud poolt:kreeditor-võlausaldaja ja deebitor-võlgnik. Käibe arenemisega kerkib esile varanduslik moment, hakatakse aegamööda lubama ühe lepingupoole asendamist teise isikuga. Nt pärimisel. Loovutamine ehk tsessioon-cessio- isikute muutus obligatsioonis, ksu üks kreeditor annab temale kuuluva nõudeõiguse üle teisele isikule .
Talking points What is Deloitte? History Deloitte in Estonia What is Deloitte? Deloitte is the brand under which tens of thousands of dedicated professionals in independent firms throughout the world collaborate to provide audit, consulting, financial advisory, risk management, and tax services to selected clients. These firms are members of Deloitte Touche Tohmatsu Limited, each member firm provides services in a particular geographic area and is subject to the laws and professional regulations of the particular country in which it operates. Deloitte with approximately 193,000 people worldwide with , is one of the Big Four professional services firms along with PricewaterhouseCoopers, Ernst & Young, and KPMG. , and KPMG Deloitte history In 1845 William Welch Deloitte opened his own ...
Savannid Lisette Raud 8.Klass 2016 Paiknemine Kliima Ekvatoriaalne ja troopiline õhumass Koha kaugus ekvaatorist Pikem on niiske ja vihmane aeg 2-10 kuud, sademete hulk 250-2000mm Vastupidine õhumasside vahetumine Veestik Sademetest, mäestike lumesulaveest Jõed, järved Aafrikas- Niiluse ülemjooks Elustik: taimed Huumus tekib aegalaselt Punakaspruunid mullad Kõrged rohttaimed, kõrrelised Puud ja põõsad Baobab ehk ahvileivapuu AKAATSIAPÕÕSAD kängurukäpp Elustik: loomad Aafrikas- Antiloobid, gasellid, ninasarvikud, kaelkirjakud, jaanalinnud, krokodillid, jõehobud Austraalia- Kängurud, koaalad, vombatid, sipelgasiil, nokkloom Antiloobid koaala suur-sipelgaõgija inimtegevus
Elukäik Looming Teoste interpreteerimine Klarnetiteosed Üldiselt Lugude kaupa Uurimistulemused Teoste sarnasused Tehniliselt keerukad Sõrmistus Pilli vahetus Läbivad jooned Rahvaviisilik kõlapilt Hingamise poolest rasked Jätab puhkeaega Kontrastsed meeleolud Virtuoossus ja puhas esitus on ebapiisav Ansamblipartnerite hea tunnetus Tempode vahetumine Uurimistulemused Mägi heliloojana Erinevad koosseisud, zanrid Inimelu mitmepalgelisus Vabadused interpreedile Pilli võimaluste tundmine Pilli vahetus ,,Sonares", ,,Variatsioonides" Mugav ulatus Sonaat https://www.youtube.com/watch?v=rEXw3vKbwLg Tänan tähelepanu eest!
● Vastasseis Iisraeliga ● Anvar Sadat ● Camp David Islamimaad ● Revolutsioon Iraanis ● Mohammad Reza Pahlavi ● Islamivabariik ● Fundamentalism ● Moslemi Vennaskond Islamimaailma tugevnemine ● Nafta ● Massihävitusrelvad ● Kultuurilis-psühholoogilised juured Araabia kevad ● Sai alguse 2011.aasta esimeses pooles ● Massilise revolutsioonilise lainega ● Tuneesia ● Võimu vahetumine ● Uus ajastu ● Ilmalikud noored Islamiriik-ISIS ● On sunniitide islamistlik terrori- organisatsioon ● Osama bin Laden ● Al-Qaida Vastuolud läänega ● Lääne püüded islamimaailma ohjeldada ● Maailma Kaubandus- keskuse hävitamine ● Afganistani sõda ● Iraagi sõda Kasutatud materjal ● http://www.islam101.com/images/Muslim_D istribution_map.jpg ● http://et.wikipedia
võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine. OSALUSDEMOKRAATIA demokraatiavorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitka vastu ning aktiivne osalus selles. ELITAARDEMOKRAATIA demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. Millised on valimiste funktsioonid/ülesanded? *Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. *Valimiste kaudu kodanikud valivad esindajad, kes arutavad valijate probleeme ja võtavad vastu seadusi. *Valimised näitavad, kui suur on rahva toetus võimulolijatele. *Valimised harivad kodanikke poliitiliselt, sest kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teadet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega. Valimistel kehtivad piirangud (vanusepiirang, kodakondsuspiirang jne) *Kodakondsuspiirang
Vere ringvool kiirem Verekaotus 50ml=täiskasvanu 1l verekaotusega Vere hapnikusisaldus suurem, kui täiskasvanul Hingamiselundkond: Hingamisteed kitsad ja lühikesed Lühike pisarkanal- infektsioon võib kergelt levida Parem kopsutoru lühem ja laiem- sinna satuvad tihemini infektsioonid Kopsud suured, kuid ebaküpsed Tähtsaim hingamislihas on diafragma Hambad: Piimahambad hakkavad lõikuma 6 elukuul Aastaselt lapsel 8 hammast 2,5 aastaselt lapsel kõik piimahambad Hammaste vahetumine 5-6 aastaselt Jäävhambaid 32 3a. peaks olema külastanud hambaarsti Närvisüsteem: Kõige vähem arenenud süsteem Esimesel eluaastal kasvab aju 1g ööpäevas Vegetatiivne närvisüsteem ebaküps Seedeelundkond: Looteeas seedetrakt steriilne Rinnapiima lapsel- piimhappebakter, kunsttoidu lapsel- soolekepike Huulelihased hästi arenenud Minimaalne süljeeritus Peen-ja jämesool pikemad, kui täiskasvanul Madal seedevõime
Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tulemused Revolutsioon on riigipööre, valitsuse vahetumine ja riigikorra muutmine. Riigpööre algab tavaliselt sellepärast, et inimesed ei ole riigikorraga rahul, näiteks puudub võrdsus, igale ühele ei jagu toitu jne. Revolutsioon Prantsusmaal algas 1789 aastal ja lõppes 1799 aastal ehk kestis 10 aastat. Püüan anda ülevaate, mida Prantsuse revolutsioon kaasa tõi. Positiivseteks tulemusteks oli see, et kaotati kuninga absoluutne monarhia ja tekkis vabariik. Kaotati seisused ja inimesed olid nüüdsest võrdsed ja vabad.
Valimiste funktsioonid: Tagada võimu vahetumine Regulaarsus(4.a tagant) Vahendada võimudele kodanike nõudmisi Hariv funktsioon Vanusepiirangud: 16- 1kohas elav inimene valib kohalikel valimistel. 18-võib hääletada, kandideerida kohalikku omavalitsusse. 21-kandideerida riigikokku ja parlamenti./40-presidendi kohale. Valimissüsteemid: Majoritaalne Proportsion valimissü aalne vali Igast Mitmemand ringkonnast aadilised pääseb valimisringk parlamenti 1 onnad. saadik.tähtis Jagab tulla esimeseks, saadikukoha 2,3 koht pole d parteide midagi.lihthäält vahel eenamuse võrdeliselt põhim. neile antud häältega, kandidaadid üles erakonna valimisnime kirjas. +selgus,lihtsus, +pluralismi suurpareidel valitsemine eelised. – paremin...
Tunnused: Sündimus väga väike Põhused: naise roll suhteliselt kõrge, religioon vähetähtis paljudes riikides protestantlus, haridustase kõrge eriti naistel, väärtushinnangud võrreldes teiste arengumaadega teistsugused pereplaneerimine. Majanduslikud põhjused: vanemad ei sõltu lastest pensionid Suremus väike Põhjused: väga hea arstiabi, head elutingimused Iive väga madal/negatiivne Koormusnäitaja suur vanurid Nüüdisaegne põlvkondade vahetumine Nt. Põhjamaad, osa Euroopast ja Jaapan Sündimus väike, Suremus väike, Iive väike kuid positiivne, koormusnäitaja paigas üle 50% Linnastumine ehk urbanisatsioon Eeljärk: See kujutab endast esimeste linnade tekkimist. Tuhandeid aastaid hõlmab. Esimesed linnad tekkisid ligikaudu 6000 aastat tagasi, Niiluse orus Nt. Ur, Uruk, Babülon, Jeruusalem, vanim Jeeriko Esimene järk: (tööstusajastu linn) Tõelise linnastumise algus, langeb kokku industrialiseerimisega 18. Sajandil
Plankton e. hõljum moodustavad veepinnal hõljuvad organismid. http://www.abiks.pri.ee Pop.lained populatsiooni arvukuse muutused periooditi. Populatsioon moodustavad ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Produtsent orgaaniliste ainete tootja.n:taimed,autotroofsed bakterid. Suktsessioon erinevate koosluste vahetumine ajas samas kohas. Sümbioos erinevate organismide vastastikku kasulik kooselu. Toiduahel moodustavad toitumissuhete alusel reastatud organismid.
Mida tähendab, et valijat ja valitut seob - Volitus esindada ja kaitsta valija huve mandaat? - Õigus tegutseda ja erakonna programmi ellu viia Miks korraldatakse valimisi? - Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine- - Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Millised põhireeglid kehtivad vabade Üldine - Sellel on vanusepiirang, kodukondusespiirang valimiste puhul? Vabakonkurents - vabadus kandideerida ja valida isiklike veendumuste järgi Valimised on ühetaolised ehk võrdsed -võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete tutvustamiseks Mis iseloomustab majoritaarset...
Rütmid me ümber moodustavad tänapäeva inimese elust suure osa. Kohata võib neid nii linnas kui maal, nii tööl kui kodus. Rütmideks loetakse millegi regulaarset kordumist teatud aja möödudes. Niisiis on need kõige sagedasemad just metropolides, kus elu kaootiline ja kiire ning inimesed närvilised. Aastasadu tagasi oli elurütm palju aeglasem inimestel oli rohkem aega ja tahtmist, nii et kohati võime väita, et elurütm korraldab meie elusid. Valgusfoori tulede vahetumine, inimeste liikumine, bussigraafikud jne. kõik see on rütmiline ja korduv. Kaasaegse inimese kiire elu juurde võib rütm tuua tasakaalu ja rahu, kui liiga palju sama rütmi võib muutuda üksluiseks ja tüütuks ning seda nimetatakse rutiiniks. Inimene seevastu, seltskondlik ja seiklusiotsiv olend nagu ta on, võib hakata vaheldusrikkust otsima ning sedagi leidub eri kujudel. Elus esinevate takistuste ja probleemide ees ei tasu heituda, tuleb neile
demokraatlik, parlamentaarne ja riigipeata vabariik. Selle väljatöötamisel võeti eeskuju Weimari Vabariigi, Sveitsi, Prantsusmaa ja USA põhiseadustest. Põhiseadusega kehtestati Eestis demokraatlikud kodanikuõigused. Selle muutmiseks oli nõutav rahvahääletuse korraldamine. Liberaalse demokraatia ajajärgul oli väga palju erakondi, sellest võis olla tingitud ka poliitiline võitlus parlamendis ning valitsuse sagedane vahetumine. Kuid siiski püsisid riigikogus kolm põhijõudu -- vasaktiib, paremtiib ning tsenter . Koalitsioonivalitsustes domineerisid parempoolsed ja tsentriparteid. 1929. aastal vallandunud ülemaailmne majanduskriis ja sellega kaasnenud äärmuslike liikumiste toetuse kasv destabiliseeris Eesti üliliberaalset poliitilist süsteemi. 1929.aastal moodustati paremradikaalne antiparlamentaarne liikumine, mis pürgis kriisi süvenedes võimule
ühte osapoolt ja tihtilugu lugejal info teise poole kohta lihtsalt puudub. Seega paljud ajakirjanikud ei tegele nö. neutraalse info ettesöötmisega, vaid pigem enda või parema müüva arvamuse pealesurumise ja selgitamisega. Miks on meie ajakirjanduses tasakaal kõikuma löönud? Ma usun, et asi peitubki nimelt vähestes traditsioonides või isegi nende puudmises. Suur osa ajakirjanikke on tulnud kas nõukogude ajast või saanud väljaõppe mõnelt selleaegselt õppejõult. Põlvkonna vahetumine võtab aega, seega uut tasakaalu võime oodata alles mõnekümne aasta pärast. Seniks aga tuleb lugejal tähelepanelik olla ja mitte ehk liigset tõde meie ajakirjandusest otsida.
Kõige pikem on Läänemere rannajoon on Rootsil Kõige lühem on Leedul.ainus riik mille mandri l asuvad osad Läänemere ääres teineteisest eraldi, on vebena-lisaks Peterburi ümbrusele kuulub Poola ja Leedu vahel asuv Kalingradi oblast . Veevahetus Läänemeres -Läänemere veevarusid täiendavad kolm allikat, jõed, vee sisevoo põjamerest. -vesi jääb vähemaks kahel viisil , aurumine ja välja Põhjamerre -TÄielik vee vahetumine toimub umbes 30 aastaga Temperatuurikihistumine -läänemere pinnaveel on maksimitihedus temepratuuril vahemikus 1,5-3,5 kraadi -Päike soojendab kevadel vaid õhukest pinnakirhti ja tuul ning lainetus segavad soojuse sõgavamale -termokliin on kiht kus temperatuur järsult langeb. -termokliini sügavus suve jooksul kasvab ja on augusti lõpus umbes 14-20 meetrit. Vee kihistumine -Läänemere vesi on kihistnud st merevee temperatuur ja soolsus muutuvad sügavuse
VALIMISSÜSTEEMID: VALIMISÕIGUSTE PIIRANGUD: * proportsionaalsed valimised * valija peab olema Eesti Vabariigi kodanik (kui tegemist on võrdsed. Kodanike või parteide vahel. parlamendi valimistega) omavalitsuste valimistel peab omama HÄÄLETAMISE VÕIMALUSED: * majoritaarsed valimised sissekirjutust sellesse valda, kus valib või kandideerib * eelhääletamine hääletada saab enamusvalimised, valituks osutub * valija peab olema vähemalt 18 aastane ning ka omavalitsusse umbes nädal ennem vaid üks. kandideerija peab olema vähemalt 18. * põhihääletus õige valimispäev aastane. * e-hääetus hääletamine internetis * segavalimised saab valitud see, * riigikokku kandideer...
Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia täh. Sellist valitsusvormi, kus oma arvamust oodatakse kõigilt isikuilt. Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja. Elitaardemokraatia püüab ümber lükata idealiseeritudettekujutlust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. 2. Milliseid funktsioone/ ülesandeid täidavad valimised demokraatlikus riigis? Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine Vahendada võimudele kodanike nõudmisi Harida kampaaniaperioodil tarbivaid inimesi poliitiliste teavetega. 3.Millised on demokraatlike valmiste tunnused? Valimised on vabad, kuid valimist korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid. 21.saj. Omavad hääleõigust pea kõik täiskasvanud elanikud. Enam ei rakendata inimõigusi rikkuvaid piiranguid, mis tuleneksid soost, usust või rassist.
Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Revolutsioon on riigipööre, valitsuse vahetumine, riigikorra muutmine. Prantsusmaal toimus revolutsioon seetõttu, et Prantsusmaa oli suurtes võlgades ja seepärast pidi makse pidevalt tõstma, üks peamiseid põhjuseid oli ka inimeste võrdõiguslikkuse puudumine, 3 seisus polnud rahul sellega, et kogu maksukoorem lasus nendel. Prantsusmaal algas Suur revolutsioon 1789. aastal ja kestis kuni 1799. aastani, kuni Napoleon Seadusandliku Kogu hoone hõivas. Järgnevalt kirjutan Prantsuse revolutsiooni tagajärgedest.
Otsene e vahetu demokraatia- põhiliselt kohalikus omavalitsuses, riigi tasandil referendum e rahvahääletus, kodanikud ise võtavad (rahvakoosolekutel, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid. Vana-Kreeka linnriikides Esindus- e vahendatud demo- tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Tänapäeva demokraatlikud riigid. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Valimised- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, korralised, vahendada võimude kodanike nõudmisi, usalduse indikaatoriks, hariv funktsioon Majoritaarne Propotsionaalne Ringkondade arv = parlamendikohtade arvuga 1-20 Mandaatide arv ringkonnas Üks Mitu Mandaatide saamise tingimus Kanditaat kogus enim hääli Kanditaat ületas kvoodi Kand ülesseadmise vorm Personaalne Erakonna valimisnimekirjas
Whati is the role of journalism in community and society Mis on ajakirjanduse roll kogukonnas? Ma arvan, et ajakirjanduse roll kogukonnas on põhiliselt see, et ta annab informatsiooni, mis toimub mujal maailmas. Näiteks linnast väljas elavad inimesed saavad teada asjadest, mis toimub pealinnas. Erinevad situatsioonid-Linnapea vahetumine, seaduste redigeerimine, uute hoonete ehitamine jne. Sama käib ka ühiskonna kohta. Samamoodi annab ajakirjandus kogu ühiskonnale aimu asjadest, mis toimub teistes kogukondades. Näiteks Tallinnlased saavad just läbi ajakirjanduse teada, mis toimub hetkel väga aktuaalses kohas, Vao külas, kuhu on paigutatud teistest riikidest sisserännanud pagulased. Meedia pakatab näiteks, et antud külas toimuvad erinevad õnnetused/kuriteod. Kas see on tõsi? Kuidas me seda uskuda saame? Me ei saagi. Oleneb kategooriast, kui tegu on puhtalt meelelahutusega, siis reporteri jaoks ei ole oluline tõepõhi, tema jaoks on olulin...
seadustega piiratud. · Tugevdab inimeste ühtekuuluvust, kuna kõigil on õigus osaleda valitsemises. · Tagab poliitilise stabiilsuse. · Kõik inimesed pole võrdelt haritud, võimalus pääseda võimule harimatul massil. · Enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla. · Ühised huvid suurendavad riigiaparaadi sekkumist ühiskonna ellu. Valimiste funktsioon · Peamiseks ülesandeks on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. · Teiseks ülesandeks on vahendada võimule kodanike nõudmisi ja soove. · Ja kolmandaks on valimistel ka hariv funktsioon, kuna inimesed saavad siis rohekm poliitilist teavet ning viivad end kurssi oma kodanikuõigustega ja erakonna vaadetega. Valimiste põhimõtted · Valimisõigus on üldine, kuid kehtivad vanuse-ja kodakondsuspiirang. · Valimistel on vaba konkurents, kandidaatite ülesseadmisõigus on igal legaalselt tegutseval parteil.
Eesti Vabariik aastail 1920-1930 1. Eesti poliitikas oli palju erakondi, erakondade paljususe tõttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning sellepärast juhtisid Eestit koalitsioonivalitsused. Kuid mida rohkem parteisid valitsuses oli seda suuremad olid ka vastuolud. Vastuolude tõttu olid valitsused ebapüsivad ja lagunesid kiiresti. Valitsuste pidev vahetumine ei olnud positiivne, sest nii lühikese ajaga ei jõudnud valitsused oma eesmärke ellu viia ja rahval ei olnud kellele loota, sest riigil polnud püsivat juhti, sellepärast majanduskriisi tekkimisel süüditaski rahvas valitsust, parteisid ja parlamenti ja arvati, et riigipea ametikoha loomine päästab olukorra. 2. 1920-1934.a. iseloomustatakse Eesti sisepoliitikat mitmeparteilise demokraatiana, sest kuna oli lubatud mitmeparteisüsteem, siis tähendab, et
Ajaloo riigieksami teemad 2009 EESTI AJALUGU 1. Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid Antud teema eeldab, et õpilased teavad, missugused sündmused viisid Eesti ala ühe või teise riigi koosseisu ning milliseid muutusi võimude vahetumine endaga kaasa tõi. Eksamil ei eeldata üksikasjalist sõdade käigu teadmist. Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta, oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajalooperioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi õigesse ajaperioodi. Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, PoolaRootsi
3.2 vabad valimised Valimiste ül. - tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Hariv funktsioon. Demokraatlikud ehk vabad valimised. Valimispiirangud kodakondsuspiirang, vanuspiirang Ühetaolisus kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. 3.3 peamised valimissüsteemid Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (winner takes all). Kehtib (parlamendis) lihthäälteenamuse põhimõte, president absoluutne häälte-enamus 50%+1,
Mendeli suhe 9:3:3:1. Mendeli kolmas seadus(sõltumatu lahknemise seadus)- homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt Thomas Hunt Morgan- äädikakärbsed(palju pärilikke tunnuseid, paljunevad kiiresti) Morgani seadus- ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele üheskoos Kromosoomide ristsiire- kromosoomide vahetumine Meioosi teel. Mida lähemal on kromosoomis kaks geeni, seda väiksem tõenäosus, et nad ristsiirdena ümberkombineeruvad. Sugukromosoomid- 23 (24) 22 paari, mis on naistel ja meestel sarnased nim. Autosoomideks. Naisel on igas keharakus XX-sugukromosoomi(homoloogilised) Meestel on- XY-sugukromosoomid Uue organismi sugu nääratakse viljastumisel. (X-tüdruk, Y-poiss) Y-määravad lootel meessoo tunnuste kujunemise, kontrollivad spermatogeneesi
Elektrofiil-fiil=armastama,osake,millel on pos laen v osalaeng soovib liit elektroni(katioon) osakesel on tühi orbitaal. Nukleofiil-osake,millel on negat laeng v osalaeng,soovib liit prootonit(anioon) osakesel on vaba elektronpaar Elektrofiilne tsenter-aatom molekulis,millel pos laeng v osalaeng Nukleofiilne tsen-aatom molekulis,negat laeng v osalaeng. Ründav osake-millel on LAENG(molek ioonide side) metII/I A+mittemet tugev, katkeb keemiline side Reakt tsent-koht molekulis kus toimub rühmade vahetumine Katkev side-rünnatavas molekul olev kov side mis lõhutaxe Lahkuv rühm-osake,mille on OSALAENG,kov side. Mis lahkub reakt käigus Isomeer-ühesugun summaarne valem kuid erin struktuur,erin kem ja füs omadused Asendisomeer-asendusrühm asub erin kohas(1-klorobutaan,2-klorobutaan) Ahelisomeer-asendusrühm samas aga süsinikuahel on erinev. Freoon-enamasti metaani/etaani flourokloroderivaadid. Säilit rõhu all kasut külmutusmasin
Aine ja energia saavad surnud organismide ainet lagundades. Ökoloogilise püramiidi reegel – iga järgneva toitumistaseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. 3.astme tarbijad 2.astme tarbijad 1.astme tarbijad Tootjad 5. Ökosüsteem – isereguleeruv süsteem, kus biotsönoos ja ökotoop on omavahel aineringete kaudu seotud. Suktsessioonid – ökosüsteemide vahetumine ajas ( kui iseregul. Enam ei toimi, siis üks ökosüsteem võib teisega vahetuda. • Põõrduv sukts. - ökosüst. Taastumine (nt: raiesmikud) • Põõrdumatu sukts. - uue ala asustamine (nt: mererannas)
Otsene e vahetu demokraatia(klassikaline demokraatia)iseloomulik Antiik-Kreekas vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul.(omavalitsustes). Referendum e rahvahääletus (riik) Esindus-e vahendatud demokraatia(liberaalne demokraatia)-kujunes liberalismi levikuga. rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega. Mandaat-saadikute antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. mandaat tähendab saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud; annab saadikule v erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Osalus-ja elitaardemokraatia: Osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse( nt.omavalitsus-Skandinaavias, kodanikualgatus ja ühistegevus-USA-s) Elitaardemokraatia:keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast ku...
genotüüp isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum. Kombinatiivne muutlikkus vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks. Mutatsiooniline muutlikkus: Geennmutatsioonid kahjustunud on üks geen, tekib geeni nukleotiidide rea muutusel. Kromosoommutatsioonid toimub terve kromosoomi kuju või pikkuse muutus. Lõigu väljalangemine, lõigu kahekordistumine, lõikude omavahel kohtade vahetumine või ümberpaiknemine. Genoommutatsioonid kogu kromosoom või kromosoomid kaovad või lisanduvad. Nt: Downi sündroom. Mutageenid: Bioloogilised mutageenid viirused, bakterid, alkaloidid, hallitusseente toksiinid Keemilised mutageenid - mõned ravimid, olmekeemia, orgaanlised ühendid Füüsikalised mutageenid - kiirgused: radioaktiivne-, röntgen- ja UV - kiirgus Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA moleuli sünteesi. Alleel - Geeni üks esinemisvorm.
On riigi tegutsemise aluseks. 2. SEADUSED INIMESE LOODUD ehk INIMESEST SÕLTUMATUD ehk Sotsiaalsed normid. Loodusseadused. LIIGITATAKSE Kirjutamata Kirjalikud NÄITED Tavad Õigusnormid e. Maa külgetõmbejõud. Moraalinormid. Õigusaktid Aastaaegade vahetumine. Mitmesugused loodusnähtused. Õigusriigi toimimine. L Konstitutsioon e. põhiseadus. I Seadused I Määrused G Valitsus I Otsused D Käskkirjad 3. Millised ainuõigused on riigil kui asutuste ja institutsioonide süsteemil ?
Valimine: Presidendi valib valimiskogu(salajane hääletus). Presidendi valitsusaeg on maksimaalselt 5aastat. Presidendi õigused ja kohustused: 1)osaleb rahvusvahelisel suhtlemisel 2)kuulutab välja valimised 3)kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu 4)kuulutab ja annab välja seadusi 5)teeb Riigikogule ettepaneku tähtsate ametite ametissenimetamiseks. Eesti 1.president Päts(1938-1940), Meri(1992-2001), Rüütel(2001-2006), Ilves(2006- ) 3.Eesti Vabariigi valitsus: Valitsuse vahetumine: 1)pärast riigikogu valimisi, mil eelmine valitsus volitused maha paneb 2)pärast valitsuskriisi Täidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Valitsuse ül:viia ellu riigi sise-ja välispoliitikat.(mitmesugused tegevused ühiskonnaelu eri valdkondades). Valitsuse ülesanded Õigusalase tegevuse vallas: 1)esitada parlamendile seaduseelnõusid ning
Ökosüsteemi muutuste ajaskaala Lühiajalised muutused: valdavalt 1 aasta lõikes, ööpäevased, dekaadsed muutused. Eriaastased muutused: nt 10 aastane periood, fluktuatsioonid, pöörduvad muutused. Paleoökoloogiline ajaskaala: 1000ndete aastake lõikes. Klimaatiliste muutuste skaala. Miljonid aastad: evolutsiooniline ajaskaala Suktsessioon Suktsessiooniseeria – koosluste vahetumine ajas (võib väljenduda ka ruumis) Lõppkooslus Suktsessioon: Autogeenne – suktsessioon, mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. Allogeenne - suktsessioon, mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu;
mitmekesistumine (hammaste pikkus on lühenenud), osa luid rohkem ette eenduvad · Ajukolju- ajukolju maht suurenenud, koljuõmblused luustuvad hilises eas (18- 20) 3. Neoteenia- arengu aeglustumine ajas, kusjuures areng aeglustub eeskätt suguküpsuse eelse perioodi tasandil (võrreldes inimahvidega). Näiteks: järglased väga abitud sünnijärgsel ajal, mis kestab kuid. Hiline hammaste ilmnemine ja vahetumine. Luustumistuumade hiline kujunemine. Hiline suguküpsus. Hiline kahel jalal liikumine. Bioloogiline roll: seoses kahel jalal liikumisega pidi sünnieelne areng oluliselt kiirenema ja lühenema. Tingis paiksema eluviisi ja võimaldas eluiga pikendada. 4. Omnivoorlus- kõige söömine. Tõendid: segatüübiline hammastik, keskmise pikkusega seedekulgla, seedenõrede ja seedeensüümide koostis. Eelised: järjepidevam
Pilsudski pidas tasakaalupoliitikat Venemaa ja Saksamaaga. Viimasega sõlmiti 1934 liiduleping, mis 1939. aastaks oli kaotanud oma tähenduse ja hakati abi otsima Prantusmaalt ja Inglismaalt. 1924. aasta 1. detsembril toimus Eestis Moskva juhtimisega kommunistide mässukatse, mis hirmutas elanikkonda. Tähtsamad tegelased riigis olid Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson, majandus oli tõusuteel ja iseseisvale riigile omane. Kuid tulid majanduskriis, krooni devalveerimine ja valitsuse vahetumine, tekkis vapside (vabadussõjalaste) liikumine ning taheti muuta põhiseadust. 1934 sundis Päts Riigikogu ,,vaikivasse olekusse", keelas erakonnad ja kehtestas autoritaarse võimu. Järgnes nn Pätsi aeg, mis oli suhteliselt leebe ja vabameelne ning ka majandus ekspordile orienteerudes heal järjel. Lätil oli olemas piiratud volitustega president ja parlantaarne riigikord, kuid ka sinna jõudis majanduskriis. 1934
kohtumisi valitud inimestega (parlamendi või volikogu saadikuga) -elitaardemokraatis c) Hääleõiguslikud kodanikud valivad enda huvide eest ,,seisma" saadikud - osalusdemokraatia d) Otsese demokraatia vorm tänapäeval -osalusdemokraatia e) Kogu hääleõiguslik kodanikkond on kaasatud otsuste tegemisse, nimetatakse ka klassikaliseks demokraatiaks-osalusdemokraatia 2. Selgita valmiste kolme funktsiooni. (3 punkti) 1) tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine e. korralised valimised ( parlament iga 4 ja president 4-6 ) 2)Kodanike nõudmiste vahendamine võimudele ( seaduste muutmine ja uute seaduste vastuvõtmine) 3)Rahva usaldusele kinnituse saamine ning hariv funktsioon. 3. Selgitage valimiste põhiprintsiipe: (5 punkti) VABAD VALIMISED- Kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus valimistel osaleda. Valija otsustab ise, kas ta osaleb või ei osale valimistel. Valimistelt teadlikult eemale jäämist nimetatakse absentismiks. Kõigil
Prantsusmaa- võitjariigina liitis endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, andis majanduse arengule tugeva tõuke. Majandust elavdas suured investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamiseks. Sõjajärgne majanduskriis oli väiksem kui teistes euroopa riikides. Prants muutus lõplikult tööstusriigiks. Poliitiline stabiilsus ei olnud kõige parem. Ei tekkinud stabiilseid poliitilisi parteisid, millega kaasnes valitsuste kiire vahetumine. 1919-1939 oli prantsusmaal 41 valitsust, mis tekitas rahvas pahameelt ja pettumust demokraatias. Lõpuks tabas järsult prants majanduskriis(30ndate alguses), suurenes tööpuudus ja halvenes elujärg. Tugevnesid äärmusliikumised. Hoidmaks ära nende tõusu võimule sõlmiti 1934 kommunistid ja sotsialistid koostööleppe. Esitati Rahvarinde idee, mis avas võimaluse ka koostööks kodanlike erakondadega. 1936 moodustus Rahvarinne, mis suutis ka poliitilise olukorra stabiliseerida.
Kuna laenude tagasisaamine osutus raskeks, oli Eesti Pank sunnitud raha juurde trükkima, käivitades sellega inflatsiooni, ning müüma maha suure osa riigi kullavarudest. Süvendasid veel väliskaubanduse neg bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ning põllumajandust tabanud ikaldus. Eriti mõjutas Venemaa tegevus, kes kärpis järsult majandussidemeid Eestiga. Pidevad valitsuskriisid ja valitsuse vahetumine. Liiga palju parteisid. Ületada õnnestus tänu uuele majanduspoliitikale Otto Strandmani poolt: 1) orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule 2) tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus 3) panga- ja rahareform: mindi üle kroonile 2. Miks puhkes majanduskriis 1930. aastail? - Sest see oli ülemaailmne – seega vältimatu. Algas USA-s. 1930. aastate alguses haaras
· Tööpuudus Põhiseaduse kriis · Etteheited põhiseadusele · Riigikogul suur võim · Puudub president · Riigikogu poolt ettevalmistatud enne põhiseaduse projektid kukkusid hääletusel läbi · 1933. Okt toimus vabadussõdalaste põhiseaduse eelnõu hääletus - seadus võeti vastu 6. 1934 aasta riigipööre 7. Sisepoliitiline kriis · Rahulolematus parlamentis · Parteide lagunemine · Valitsuste vahetumine 8. Kultuur ( kultuurikapital, professionaalne kultuur) 1925a. Jõuti kultuurikapitali loomiseni, Kultuurikapital kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid mitmesugustest maksudest, sissetuleks jagati kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri vahel. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja kasutusvaldkonna laiendamine
Lihtobligatsioon Midagi tegema(facere) Alternatiivne obligatsioon Tegutsemisest hoiduda(non facere) Jagatav obligatsioon Tasuma tekitatud kahju(oraestare) Jagamatu obligatsioon Obligatsiooni subjektid Obligatsiooni pooled Isikute vahetumine obligatsioonis Võlausaldaja Võlgnik Nõude loovutamine Võla ülekandmine Obligatsiooni üleminek pärinemise teel Võlausaldaj ateeb uue lepingu võlgnikuga Aktiivne obligatsiooni kaaslus kreditoore on rohkem kui üks ja võlgnik ainult üks Passiivne obligatsiooni kaaslus kreditoor on üks ja võlgnike palju Iga kreditoor on õigustatud nõudma ja iga debitoor on kohustatud sooritamavaid murdosa kohustusest. Solidaarne obligatsioon, kus kred
REVOLUTSIOONID KUI MUUTUSED MAAILMAPILDIS Uue paradigma juhtimisel võtavad teadlased kasutusele uusi instrumente ja pööravad pilgud uutesse kohtadesse. Mis veelgi tähtsam, revolutsioonide ajal näevad teadlased uusi ja erinevaid asju, kui nad uurivad tuttavate instrumentidega kohtu, mida nad on uurinud varem. Siiski paneb paradigma vahetumine teadlasi nägema teisiti oma uurimustegevustega seotud maailma. Niivõrd kui nende ainus pöördumine tolle maailma poole toimub selle läbi, mida nad näevad ja teadav, võib tekkida tahtmine öelda, et pärast revolutsiooni reageerivad teadlased teistsugusele maailmale. Teadlase maailmas toimunud teisenemise algeliste mudelitena osutuvad üpris sugestiivseks visuaalse kujundi muutused. Need, mis enne revolutsiooni olid teadlaste maailmas pardid, on pärast jänesed
soodustada suhtlemist teiste rühmadega, et vältida suletud grupi teket, ning soodustada uute ideede juurdevoolu. Mõne aja möödudes võib rühmas uuesti tekkida aktiivsuse langus seoses saavutatud rahulolu ja tulemustega. Liikmed võivad uuesti kogeda oma individuaalsuse piiramist ning hakata otsima võimalust keskenduda ainult oma vajadustele ja seisukohtadele. Rühma lisanduvad uued liikmed või juhi vahetumine toob kaasa pingeid. Rühm langeb enamasti tagasi konfliktifaasi, milles igaüks võitleb iseenda eest. Tsükkel läbitakse uuesti, kuid see toimub kiiremini tänu mõne normi kehtimajäämisele, suhtlemisoskuse kasvule ning rühma enamiku liikmete eripära tundmisele.
otsima ja kutseoskusi arendama. Mitte karistada edukaid kõrgete maksudega, seega võrdeline ehk proportsionaalne maksusüsteem. Suurema sissetulekuga isikud ja ettevõtted peavad maksma kõrgeimaid makse, seega astmeline e progressiivne maksusüsteem Valimised (2.3 lk 42-45) 1. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. 2. Vahendada võimudele kodanike nõudmisi 3. Rahva usalduse heaks indikaatoriks 4. Hariv funktsioon Vabade valimiste põhimõtted 1. Üldised - üldreeglina on hääleõiguslik kogu täisealine kodanikkond. Siiski rakendatakse mõningaid valimispiiranguid/tsensuuri: * vanusetsensus (alates 18) * kodakondsustsensus * tervisetsensus ($57) * kirjaoskustsensus * paiksustsensus kohalikel valimistel * $58: kohtu poolt süüdimõistetud ja kannab karistust. 2
VALIMISED SISUKORD 1. VABAD VALIMISED Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Valimiste funktsioonideks on: 1. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine 2. Vahendada võimudele kodanike nõudmisi 3. Usalduse indikaator 4. Hariv funktisoon 1.1Valimisõigus Demokraatia arenedes on hääleõigus üha laienenud. 19. sajandil oli see ainult valgenahaliste majanduslikult kindlustatud kirjaoskajate meeskodanike privileeg, 21. sajandil omavad hääleõigust pea kõik täiskasvanud elanikud, v.a kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud inimesed. Kuid ka valimistel on omad nõudmised. 1. Kodakondsuspiirang
jne. • joogivesi peaks sisaldama fluori - see tugevdab hambakudesid (küsi oma arstilt, kas peaks toidule juurde võtma fluoritablette?) HAMMASTE VAHETUMINE • esimesed lõikuvad suhu 5-8 kuusel lapsel (piimahambaid kokku 20); • esimesed jäävhambad tulevad 4-5 aastaselt; TERVED JA PUHTAD • jäävhambad kulutavad piimahammastejuuri ja
Rahvaarv kasvas, riigid suurenesid ning demokraatiat ei olnud võimalik enam rakendada kuni viimaste sajanditeni, mil demokraatia taas levima ning arenema on hakanud. Demokraatia vorme on nüüd kaks: otsene demokraatia ja esindusdemokraatia ning tänapäeval saab neist toimida valitseva riigikorrana vaid üks esindusdemokraatia. Esindusdemokraatia alustalaks on vabad valimised, et tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Rahvas valib endale parlamendi ja kohalike omavalitsuste nõukogud end esindavate saadikute näol. Valimistel kehtib konkurents, võrdsus ja vabadus. Kõikidel on õigus kandideerida , oma vaateid propageerida ning hääletada. Eestis vahetub parlament ja kohalikud volikogud iga nelja aasta tagant. Peamisteks valimissüsteemideks on majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem. Majoritaarne annab pigem eelise suurparteidele ning proportsionaalne annab võimalusi ka väikeparteidele
Bolk tõi teooria kinnituseks rohkesti andmeid: Lame nägu Keha karvkatte puudumine või nõrk areng Naha, silmade ja karvade nõrk pigmentatsioon Väliskõrva kuju Suhteliselt suur ajukolju võrreldes näokoljuga Käte ja jalgade ehitus Hammaste lõigustumise järjekord Neile tunnustele on lisatud mitmed sellised, mis näitavad inimese ortogeneetilise arengu aeglustumist. Luustumiskollete täielik puudumine sünnil Hammaste hiline ilmumine ja vahetumine Koljuõmbluste pikaajaline avatus Pikaajaline sõltuvus vanematest Pikk eluiga Inimese evolutsiooni võti peitub ortogeneesi pidurduses "Pole ühtegi teist imetajat, kes areneks nii aeglaselt kui inimene." Arengu progressiivne aeglustumine väljendub eriti silmatorkavalt peaaju kasvus. Makaagi ajumaht on sünnil 65% täiskasvanu omast, simpansil on see näit 40% ja inimesel vaid 23%. Gorilla ja simpansi aju saavutab 70% lõppmahust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
