Strukturaalne funktsionalism, konfliktiteooria, sümboolne interaktsionism Strukturaalne funktsionalism Uurib sotsiaalseid struktuure(perekonda, haridust, religiooni jm) ning kuidas iga selline sotsiaalse elu sfäär aitab kaasa ühiskonna kui terviku säilimisele. Ühiskond on suur omavahel seotud osade süsteem, milles igal osal on oma kindel ülesanne (funktsioon), mis toetab süsteemi kui terviku stabiilsust. Muutused süsteemi üksikutes allosades (mis tulenevad tehnoloogia arengust, teadmiste kasvust, hälbivast käitumisest jms
füüsika. [filosoofiasuund, mis peab esmaseks ainet. Tegelik maailm, objektiivne reaalsus (aine ehk mateeria) on põhiline ja teadvus tuleneb ainest. Materialistlikud õpetused peavad maailma olemuselt aineliseks] 9.) Idealism- G.Berkeley õpetus, et reaalsuse moodustavad vaid hinged, ideed ning jumal. Ideedeks nim G.Berkeley tajumisi ning ta arvas, et tajuda saamegi ainult ideesid. Pole materiaalne. 1967 10.) Dualistlik interaktsionism- Pr filosoofi R. Descartesi seisukoht, et keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku. 11.) Missugune keha ja vaimu käsitlevatest teooriatest sai Sinult enam punkte? Miks? Dualistlik interaktsionism, sest ma arvan sama moodi, et keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku. Teised teooriad on mulle mõeldamatud. Ma arvan, et teised pole tõesed. 12.) Kuidas nim iiri filosoof G.Berkeley oma seisukohta keha ja vaimu probleemis? Ta oli iiri piiskop
Sissejuhatus sotsioloogiasse 19.09 Vaba tahe, struktuurid Ameerika esimene sotsioloogia osakond 1892 sotsioloogiaprofessor George Herbert Mead (1863 1931) sümboliline interaktsionism (erinevus loomadest me suhtleme omavahel verbaalselt, zestid võivad olla ka verbaalsed; aga ka see pole piisav meie keel muutub osaks meie sisemaailmast) Kuidas keel hakkab struktureerima sisemaailma? Suudame ette kujutada mõju, mida meie zest teisele inimesele ette kutsub. Kaks infoallikat objekti kohta: stiimul (meeled) ja mälupildid; samamoodi toimib ka sotsiaalne maailm. Suhtleme sümbolite abil. Kaks tagamaad: 1. pragmatism (võtame arvesse eesmärki), 2. biheiviorism
Tõe koherentsiteooria d. Ontoloogiliseks tõeteooriaks 11.Seisukohta teadusfilosoofias, mis väidab, et teadusteooriad on üksnes inimeste poolt väljamõeldud vahendid maailma tunnetamiseks, nimetatakse: a. Instrumentalism b. Realism c. Biheiviorism d. Pluralism 12.Kuidas nimetatakse suunda psühholoogias ja vaimufilosoofias, mille järgi vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimul-reaktsiooni skeemi abil? a. Dualistlik interaktsionism b. Okasionalism c. Identsusteooria d. Biheiviorism 13.Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? a. Dualistlik interaktsionism b. Okasionalism c. Identsusteooria d. Biheiviorism 14.Kuidas nimetatakse seda eetika tasandit, kus filosoof võtab seisukoha, kuidas tuleb vaadeldavad olukorras käituda? a. Kirjeldav tasand b. Normatiivne tasand c. Metaeetiline tasand
C) Tõe koherentsiteooriaks D) Ontoloogiliseks tõeteooriaks 11. Seisukohta teadusfilosoofias, mis väidab et teadusteooriad on üksnes inimeste poolt väljamõeldud vahendid maailma tunnetamiseks, nimetatakse: A) Instrumentalism B) Realism C) Biheiviorism D) Pluralism 12. Kuidas nimetatakse suunda psühholoogias ja vaimufilosoofias, mille järgi vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimul-reaktsiooni skeemi abil? A) Dualistlik interaktsionism B) Okasionalism C) Identsusteooria D) Biheiviorism 13. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? A) Dualistlik interaktsionism B) Okasionalism C) Identsusteooria D) Biheiviorism 14. Kuidas nimetatakse seda eetika tasandit, kus filosoof võtab seisukoha, kuidas tuleb vaadeldavas olukorras käituda? A) Kirjeldav tasand B) Normatiivne tasand C) Metaeetiline tasand D) Emotsionaalne tasand 15
C) Tõe koherentsiteooriaks D) Ontoloogiliseks tõeteooriaks 11. Seisukohta teadusfilosoofias, mis väidab et teadusteooriad on üksnes inimeste poolt väljamõeldud vahendid maailma tunnetamiseks, nimetatakse: A) Instrumentalism B) Realism C) Biheiviorism D) Pluralism 12. Kuidas nimetatakse suunda psühholoogias ja vaimufilosoofias, mille järgi vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimul-reaktsiooni skeemi abil? A) Dualistlik interaktsionism B) Okasionalism C) Identsusteooria D) Biheiviorism 13. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? A) Dualistlik interaktsionism B) Okasionalism C) Identsusteooria D) Biheiviorism 14. Kuidas nimetatakse seda eetika tasandit, kus filosoof võtab seisukoha, kuidas tuleb vaadeldavas olukorras käituda? A) Kirjeldav tasand B) Normatiivne tasand C) Metaeetiline tasand D) Emotsionaalne tasand 15
1. ja 2. rühma kodutöö ihu-vaimu problemaatika seminariks 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie arvates olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? 3. Kas arutlusel ,,keha ja vaimu" üle võiks olla Teie arvates mingi seos ka õenduse ja tervishoiuga? Palun põhjendage oma arvamust. 1. Minu arvates tundub olevat kõige õigem dualistlik interaktsionism, kuna see on kõige loogilisem ja kõige paremini arusaadavam minu jaoks. Seal räägib, et keha ja hing mõjutavad vastastikku teineteist ja sama arvan mina. Sa ju ei sööd sellepärast, et sul on kõht tühi, mitte niisama. Või sügad ennast sellepärast, et sul sügeleb. 2. Nagu ma juba esimeses küsimuses rääkisin, siis minu arvamus on samuti see, et keha ja hing mõjutavad vastastikku teineteist. See ei saa olla minu arvates loogiline, et
Elika Šaškina, O17-01 Kodutöö: Ihu-vaimu problemaatika 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie jaoks olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks. Minu jaoks tundus kõige õigem Dualistlik interaktsionism, sest see on kõige loogilisem. Ma arvan, et igal tegevusel, mida me teeme või nähtusel, mida näeme või tunneme on mingisugune põhjus. Alati on võimalik leida põhjus ning kunagi ei juhtu midagi niisama. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? Kuigi tekstis oli selle teooria vastuväideks välja toodud küsimus „kus on hing“, mina siiski arvan, et keha ja hing mõjutavad vastastikku teineteist. Mina arvan, et see see
IHU JA VAIMU PROBLEMAATIKA Palun vastake järgmistele küsimustele ja postitage vastused siia: 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie jaoks olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks. Kõige õigem ja loogilisem tundub olevat "Dualistlik interaktsionism". Paljude inimeste jaoks loogiline, et keha sõltub vaimust ja vaim kehast. Keha ja vaim on nagu üks tervik. Kui vaim lõpetab töötamise, lõpetab ka keha töötamise. Näiteks inimesel hakkab kõht korisema, kui tal on kõht tühi, seetõttu, et inimene ei ole söönud. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? Mina arvan ka et inimese vaim ja keha on kui üks tervik. Seda ei saa võtta nii, et on olemas ainult eraldi vaim ja ainult eraldi keha. Need kaks on koos ja töötavad koos.
Rene Descartes ja Gottfried Wilhelm Leibniz Rene Descartes Gottfried Wilhelm Leibniz Teooria Dualistlik interaktsionism Ettemääratud harmoonia teooria Kas keha ja Keha ja vaim mõjutavad teineteist Keha ja vaim ei mõjuta teineteist. Nii vaim on vastastikku. Vastavalt meie kehalised kui ka mentaalsed omavahel organismis oleva väikese näärme protsessid on Jumala poolt seotud? erinevatele liikumistele, mis on esile kooskõlastatud. Ta võrdles neid
,,Keha ja vaimu probleem" 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie arvates olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks. Minu arvates tundub olevat kõige õigem teooria "Dualistlik interaktsionism". Seisukoht, et keha ja hing mõjutavad vastastikku teineteist. Olen samal arvamusel, et kehas on hing, mis töötab koos kehaga, nagu kaksikud, kes on lahutavatud ja käivad käsikäes. Näiteks oli kirjeldatud näiteid: külmatunne tekib sellest, et keha on külmas keskkonnas (keha mõjutab hinge); käsi liigub taskusse seetõttu, et inimesel oli kavatsus rahakott taskust välja võtta (hing mõjutab keha). Ka kõige selgemini
Tänapäeva sotsioloogia teooria Kindlat piiri klassikalise ja tänapäeva sotsioloogia vahel muidugi pole. Kaks tunnust mille poolest tänapäeva sotsioloogia erineb klassikalisest on: empiiriliste uuringute osatähtsuse kasv (teoreetilistega võrreldes) ja USA osatähtsuse kasv (Euroopaga võrreldes). Nagu varem öeldud eristatakse tänapäeva sotsioloogias kolme peamist paradigma funktsionalism, konfliktiparadigma ja interaktsionism. Järgnev ülevaade lähtub nende kolme paradigma eristusest. Funktsionalism Funktsionalistliku paradigma all käsitletakse järgnevalt kolme teoreetilist voolu Briti sotsiaalantropoloogia, Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia ja Prantsuse strukturalism. Need voolud on küllaltki erinevad ja nende paigutamine ühe paradigma alla on suur lihtsustus. Neid kolme voolu ühendab see, et nad kõik lähtuvad mingil määral Emile Durkheimist
Igal inimesel on erinev sisemaailm, mida ainult nemad saavad jälgida. Välise sarnasuse alusel oletatakse ka teiste inimeste puhul seda. Lapsena tunnete arusaamiseks peab tunnet ise kogema, teine inimene võib miimika järgi oletada tundeid ning andis mõista, mis tunne see on. Võib arvata, et inimesel on mingi kaasasündinud elementaarne miimika, mille järgi võib ära tunda inimese tunded. Dualistlikud teooriad: (s.t. et inimesel on nii keha kui vaim) Interaktsionism- keha ja vaim on 2 substantsi, mõjutavad teineteist. Ratsionalism 17 saj mõttevool, kus vähenes usk jumalasse, mis tähendas püüet otsustada kõige üle mõistupäraselt. Välistatakse kõik üleloomulik, lähtutakse loodusest ja kindlatest faktidest. Ei tähenda otseselt ateismi, usuti siiski jumalasse. Enamus olid matemaatikud. R. Descartes- tema arusaam kehast ja vaimust. Räägib, et keha ja hing on väga seotud omavahel. Jagas
Millisel juhul ei öelda, et haridussüsteemi muutes on võimalik ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust muuta? Nii jõukate kui vaeste vanemate lapsed saavad peale kooli lõpetamist paremini hakkama, kui nad on käinud heas koolis. Milline väide ei sobi kokku vangladilemma mudeliga? Aus koostöö on pikas perspektiivis alati kasulikum kui teiste petmine. Millise sotsioloogilise paradigma alla sobib ratsionaalse valiku teooria kõige paremini? Interaktsionism. Millist kapitaliliiki uurib võrgustikuanalüüs? Sotsiaalset kapitali.
Lähemalt teada interaksionismi, biheiviorismi ja identsusteooria seisukohti keha-vaimu probleemis. 4 Keha ja vaimu probleem monistlikud teooriad (subjektiivne idealism-kuna meil pole muud kui tajud, tuleb järeldada, et kogu maailm on vaime; kahe asbekti teooria-vaim ja keha on sama asja 2 asbekti; kimbu teooria-keha ja vaim on sama sorti asjade erinevalt koostatud kimbud; ekstreemne materialist- biheiviorism, füsikalism; identsusteooria; funktsionalism; dennetti materialism)-dualistlikud (interaktsionism-keha ja vaim on 2 substantsi, mõjut teineteist; okasionalism-kehalised ja vaimsed nähtused on kookõlas; parallelism-keha ja vaim on seotud, kuid mite põhjuslikult; epifenomenalism- kehalised protsessid põhjustavad vaimseid; subjektiivse valdkonna kaitsjad) Interaktsionism- keha ja vaim mõjut teineteiast vastastikku. Biheiviorism- metoloogiline-üritas teaduslikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele, skeemile stiimul-reatsioon. Loogiline e analüütiline.
Teoreetikud: Marx, Gramsci, Althusser, DuBois, Mills Sookonflikt:Lähenemine, mis rõhutab meeste ja naiste vahelist ebavõrdsust. Sookonflikti vaatenurk on seotud feminismiga Rassikonflikt: Lähenemine, mis rõhutab rassilist ja rahvuslikku ebavõrdsust Kriitika: Teooria eirab ühiste väärtuste ja vastastikuse sõltuvuse siduvat funktsiooni ühiskonnas. Poliitiliselt ei ole konfliktiteooria objektiivne-->Vastulause: kõigil teoreetilistel lähenemistel on poltiitilised tagajärjed Sümboolne interaktsionism- teooria, mis keskendub sellele, kuidas inimesed ja teised "osatäitjad" orienteeruvad üksteisele ja kuidas nad seda teevad eelkõige tähenduste alusel. Mikro-taseme suunitlus (sotsiaalne interaktsioon spetsiifilisetes situatsioonides). Põhiküsimused: - Kuidas ühiskonda kogetakse? - Kuidas inimesed omavahel suhtlevad, loomaks, alal hoidmaks ja muutmaks ühiskonnavorme? - Kuidas püüavad indiviidid teiste poolt tajutud reaalsust kujundada?
pole paarilist. Kuidas aga toimib keha ja vaimu vastasmõju? Interaktsionistlik dualism Skemaatiliselt: V1 ...........................V2 F1 F2 4 V1 V2 F1 F2 V – vaimuseisund F – füüsiline seisund Näiteks jala põletus (F1) põhjustab valu (V1), mis põhjustab otsustuse (V2) jalg tule juurest eemale tõmmata (F2). Keha, vaimu probleem on: Vastasmõju probleem e. interaktsionism- millises seoses on omavahel keha ja vaim? (Descartes) keha ja vaim on 2 substantsi, mõjutavad teineteist Kuidas nad saavad vastastikku mõjuda? Descartes ei seleta, kuidas on omavahel seotud animaalsed vaimud ja vaimne substants (vaimne objekt). Isegi kui animaalsed vaimud on peenmateeria, on tegu ikka mateeriaga. Vastuväited Pierre Gassendi (1592-1655): 1. keha-vaimu interaktsioon (vastasmõju) eeldab, et mingi kehaosa on ühenduses vaimuosaga ja vastupidi. 2. keha-vaimu ühenduseks on
tasakaal(kriirika: kui tähelepanu keskendub harmooniale, ei küsi keegi kas kogu süsteem on olemuslikult väär) konfliktipõhisus – stabiilsus on olukord, mis vajab muutmist(sisu on kokkulepete puudumine, vaen, stabiilsus on olukord mis vajab muutmist, kes saab kasu sotsiaalsest korraldusest) kirjeldav – mikrosotsioloogia, kus inimesed annavad asjadele tähendust o sümboolne interaktsionism – suheldakse üksteisega kokkulepitavate sümbolite abil (mustrid, mis asuvad meie käitumisest väljaspool on inimeste omavahelise suhtluse tulemus, miks pliiats on pliiats, mitte nt sool) o dramaturgiline lähenemine – sotsiaalne vastatsikune müju on nagu rida lühikesi teatrietendus,m ille abil kaitsta identiteeti. Erinev rolliesitus erinevates sotsiaalsetes gruppides.
oli seisukohal, et keha ja vaim mõjutavad Arusaam, et olemas olla tähendab `tajuda või olla - Uurib - Uurivad teineteist vastastikku: teatud kehalised tajutav' . inimese inimese protsessid tekitavad mentaalseid Dualistlik interaktsionism- prantsuse filosoofi teadvust, käitumist, protsesse(soove, naudinguid, tahtmisi jne) Rene' Descartes'i seisukoht, et keha ja vaim hinge teadvus ja hing ning teatud mentaalsed protsessid omakorda mõjutavad teineteist vastastikku: teatud kehalised taoline asi on ebaselge põhjustavad kehalist aktiivsust
naudingut võimalikult suurele hulgale inimestele. Eristab eraelu avalikust elust. 22. Keha ja vaimu probleem monistlikud teooriad (subjektiivne idealism-kuna meil pole muud kui tajud, tuleb järeldada, et kogu maailm on vaime; kahe asbekti teooria-vaim ja keha on sama asja 2 asbekti; kimbu teooria-keha ja vaim on sama sorti asjade erinevalt koostatud kimbud; ekstreemne materialist-biheiviorism, füsikalism; identsusteooria; funktsionalism; dennetti materialism)-dualistlikud (interaktsionism-keha ja vaim on 2 substantsi, mõjut teineteist; okasionalism-kehalised ja vaimsed nähtused on kookõlas; parallelism-keha ja vaim on seotud, kuid mite põhjuslikult; epifenomenalism-kehalised protsessid põhjustavad vaimseid; subjektiivse valdkonna kaitsjad) Interaktsionism- keha ja vaim mõjut teineteiast vastastikku. Biheiviorism- metoloogiline-üritas teaduslikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele, skeemile stiimul-reatsioon. Loogiline e analüütiline. Identsusteooria- vaim ei
stiimul- reaktsioon. (Watson) (monistlik) 47. füsikalism mõtteid, tundeid jne. pole kunagi olnudki, kuid saab seletada teaduslikult (Carnap). (monistlik) 48. identsusteooria vaimne sõnavara osutab füüsikalisele nähtusele ajule (Smart, Amstrong) (dualism) 49. funktsionalism kritiseerisid identsusteooriat; tuleks mõelda vaimuseisundist kui funktsionaalsest seisundist. (Putnam) (dualistlik) 50. interaktsionism keha ja vaim on kaks substantsi, mis mõjutavad teineteist (Descartes) (dualistlik) 51. okasionalism kehalised ja vaimsed nähtused on kooskõlas, kuna Jumal neid pidevalt kooskõlastab (Malenbranche) (dualistlik) 52. parallelism keha ja vaim on seotud, kuid mitte põhjuslikult. On algselt sünkroniseeritud, n. ö jumalikud kellad. (Liebniz) 53. epifenomenalism kehalised protsessid põhjustavad vaimseid. (Huxley) 54
petmiste puhul et kuidas inimene sai nii naiivne ja loll olla et ta selle pettuse ohvriks langes. Sekundaarne viktimatsiooni termin väljendabki yhiskonna hoolimatust kuriteo ohvriks langenud inimeste suhtes. Ebaadekvaatsed reaktsioonid- kiputakse ohvrit haletsema. Sellest tulenevalt võib ohvri seisukord veelgi halveneda- ja taastumine-kui see yldse võimalik on- pikeneda. Teaduslikku huvi ohvri vastu hakati tundma alles 20 sajandil. Kriminoloogias sai eest vedajaks interaktsionism- see on suund kus kriminaalse kuritegeliku käitumise uurimisel lähtutakse suhetest inimeste vahel. Selles plaanis vaadati Ohvri ja kurjategija omavahelisi suhteid enne kuriteo toimumust ja kuriteo toimumise ajal. Leiti et osade signaalidega ohver lausa kutsub esile kuritegu. – nt Sutherland vaatles ohvri erilist rolli ja leidis et ohvrit saab ka iseloomustada talle eriomaste tunnuste abil mis on ligilähedase kurjategija omadele- ta leidis et 1920ndate aastate
-> Ei pruugi olla tõde, kuid on omapärane. Keha ja vaimu teooriad -> hinge ja keha kannatused/naudingud Analoogiajäreldus - Objektil A on tunnused t1, ..., tn, tn+1 - Objektil B on tunnused t1, ..., tn Järeldus: On alust arvata, et ka objektil B on tunnus tn+1. Ei ole tõestust, on alus arvata. Võiks põhineda meie uskumus, et teistel inimeste on hing. Kaks liiki teooriaid ->Dualistlikud teooriad: (vähemalt inimesel) on nii keha kui ka vaim/hing Dualistlik interaktsionism hing ja keha mõjutavad teineteist (Rene Descartes) Okasionalism hing ja keha ei mõjuta teineteist. Hinge ja kehaga toimuva kooskõlastab Jumal igal juhtumil eraldi (Nicolas Malebranche). Ettemääratud harmoonia teooria Hing ja keha ei mõjuta teineteist. Hinge ja kehaga toimuva kooskõlastab Jumal n-ö aegade algusest saadik (G.W. Leibniz) Leibniz ,,Jumal lõi kehad selliseks, et nad iseenda loomulikele seadustele ja tendentsidele alludes
süsteemide olemuse kohta. Saab mõlemat teooriat kasutada ühiskonna väiksemate gruppide korral (perekond, töökeskkond). Erinevus- strukuttur- finktsionalismi põhihuviks on suhted sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi terviku ja selle osade vehel (mingi grupi ja grupiliikmete vahel) konfliktiteooria keskendub korratusele, kokkulepete puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas. Sümboolne interaktsionism ja mikro-makrotasandi sotsioloogia erinevus- Mikrotasand- (vähem abstraktsed ja analüüsiühikud)põhitähelepanu protsessidel, mille abil inimesed mõistavad ja annavad tähenduse igapäevaelu sündmustele, mõistavad inimestevahelist interaktsiooni sotsioloogilise arusaamise lähtekohana, iseloomustab paradigmade mitmekesisus. Makrotasand- liigub sotsiaalse struktuuri üldiselt mudelilt tagasi igapäevakäitumise juurde ja kõige sagedamini rakendatakse seda
2.Analoogia alusel järeldame, et ka teised inimesed mõtlevad, tunnevad valu jne. Milles seisneb siin analoogia järeldus? Me tõlgendame nähtut ja järeldame selle alusel. Eeldused ei tähenda veel seda, et see on tõene. 3.Täitke tabelid tuntumate keha ja vaimu teooriate kohta. Hinnake iga teooriat endale vastuvõetavuse järgi kümnepallisüsteemis. Keha ja vaimu dualistlikud teooriad Nimetus, lühiiseloomutus Kes pooldas seda teooriat? Dualistlik interaktsionism Rene Descartes (keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku) Okasionalism Nicolas Malebranche (kehaliste ja mentaalsete protsesside vahel ei ole mingeid põhjuslikke seoseid) Ettemääratud harmoonia Gottfried Wilhelm Leibniz teooria (keha ja vaim ei mõjuta teineteist) Epifenomenalism Thomas Henry Huxley (kehalised protsessid mõjutavad mentaalseid) Keha ja vaimu monistlikud 1 teooriad
saavutataud üldtunnustatud vahenditega. Milles seisneb interaktsionismi teooriate põhiidee? Interaktsionistlik teooria võib juhtida kõige sotsiaalse uurimist, kuigi uurimise tulemused sõltuvad samas alati uuringu empiirikast. Kes on sümboolse interaktsionismi autor ning milles seisnevad selle teooria põhiseisukohad? Sümboolse interaktsionismi juured on G.H.Meadi poolt arendatud "mina" kontseptsioonis. Sümboolne interaktsionism selgitab, kuidas rollid kujunevad sotsiaalsetest ootustest ja sildistamisest, rõhutades seejuures, et me muudame oma käitumist vastavalt situatsioonile, milles me oleme ning meid ümbritsevate inimeste ootustele. Meid sildistatakse sageli rolliga, mida me mängime, hoolimata sellest, kas me ikka veel oleme selles rollis või mitte. Nii võidakse inimest käsitleda vaimuhaigena isegi siis, kui ta on juba terveks ravitud.
Kahe aspekti teooriad (Spinoza)vaim ja keha on sama asja 2 aspekti. Kimbu-teooriad (Hume, Mach) keha ja vaim on sama sorti asjade erinevalt koostatud kimbud,Ekstreemne materialism: biheiviorism(Watson), füsikalism (Carnap) mõtteid, tundeid jne. pole kunagi olnudki, neid saab seletada, teaduslikult,Identsusteooria(Smart,Armstrong)vaimne sõnavara osutab füüsikalisele nähtusele, ajule.,Funktsionalism (Putnam).,Dennetti materialism. Dualism: tunnistavad keha ja vaimu. Interaktsionism (Descartes) keha ja vaim on 2 substantsi, mõjutavad teineteist. Okasionalism (Malebranche) kehalised ja vaimsed nähtused on kooskõlas, kuna Jumal neid pidevalt kooskõlastab.Parallelism (Leibniz) keha ja vaimon seotud, kuid mitte põhjuslikult. On algselt sünkroniseeritud, n.ö."jumalikud kellad" ,Epifenomenalism (Huxley) kehalised protsessid põhjustavad vaimseid,Subjektiivse valdkonna kaitsjad (Nagel, Searle) teadvusel olemine, subjektiivsus,
Seda võib nimeta tegelikkuse sotsiaalseks konstrueerimiseks. 3) Karl Mannheim; 4) Peter Berger ja 5) Thomas Luckmann - nemad t Schützi ideed laiemale ühiskonnatasandile, esitades küsimuse: Kuidas on üles ehitatud ühiskondlik reaalsus? Kuid võimalik, et (inter)subjektiivsed tähendused saavad inimeste jaoks enesestmõistetavateks objektiivseteks faktideks Sotsiaalne konstruktivism tõi ühiskonna uurimisse kolm uut põhimõtet (lk 124). Sümboliline interaktsionism (Chi koolkond) 6) Adam Smith - mõjutas sümbolilist interaktsionismi, leidis, et inimloomusest aru saamiseks peab vaa kaugemale keskkonnamõjudest ja leidma ühisosa, ühine/omane kõigile inimestele. 7) Charels S. Peirce, pragmatis märkide kommunikatsiooniteooria (märk ärgitab käituma või reageerima kõiki, kelle jaoks see toimib märgina); 8 James - müütis Peirce'i operatsionalistliku tähendusteooria ja muutis selle pragmaatiliseks tõeteooriaks (kui väide
Ärevuse ja neurootilisuse mõõtmine ja psühhomeetrilised mudelid. Impulsiivsuse mõõtmine. Gray ja Eysencki ettekujutused ärevuse, impulsiivuse ja ekstravertsuse suhetest. Impulsiivsuse definitsioon ISRI järgi. Impulsiivsuse koht Eysencki mudelis. Neli impulsiivsuse alaliiki (Whiteside & Lynam) Funktsionaalne ja düsfunktsionaalne impulsiivsus (Dickman) Elamustejanu (Zuckerman) ja uudsusejanu (Cloninger). Käitumise variatiivsus (Fleeson) Dispositsionism, situatsionism ja interaktsionism Mudelid situatsiooni/isiksuse/käitumise seoste kohta Situatsioonide valik Käitumise situatsioonidevaheline kooskõla (“konsistentsus”: cross-situational consistency); isiku ja situatsiooni koosmõju (interaktsioon) ja selle uurimine statistiliselt (sh mõjutegurite protsentuaalne jaotamine ja selle mõtteviisi piirangud, nt eeldus, et kõik situatsioonid on kõigi isikute jaoks võrdse tõenäosusega ehk – tehnilisemas sõnastuses – isikud ja situatsioonid on
eksiarvamuseks, meelepetteks. Leia üles üks materialistlik metafüüsik kolme idealisti seast. Vastus: Marx Milline neist on monistlik teooria? (Ainult üks vaimufilosoofia teooriast on monistlik?) Vastus: Monistlikud teooriad (tunnistavad ainult vaimu v keha) on subjektiivne idealism, kahe aspekti teooriad, kimbu-teooriat, ekstreemne materialism, identsusteooria, funktsionalist, Denneti materialism. Dualistlikud teooriad (tunnistavad mõlemat) interaktsionism, okasionalism, parallelism, epifenomenalism, subjektiivse valdkonna kaitsjad. Kuidas nimetatakse suunda psühholoogias ja vaimufilosoofias, mille järgi vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimul-reaktsiooni skeemi abil? Vastus: Biheiviorism Okasionalism Jumal sekkub pidevalt aktiivselt maailma, kooskõlastab keha ja vaimu tegevust. Dualistlik interaktsionalism: keha ja vaim mõjutavad vastastikku teineteist. Identsusteooria vaim ei võrdu käitumisviisiga
ja jalgu) • SUBSTANTS hing; ATRIBUUT mõtlemine; MOODUSED kahtlemine, rõõmustamine, fantaseerimine, soovimine • Keha olemasolus saab kahelda, mõtlemises mitte • Kehas toimuv mõjutab hinges toimuvat (täis kõht tekitab täiskõhutunde) • SUBSTANTS keha; ATRIBUUT ulatus, ruumiline paiknemine, ruumis kusagile asetatav; MOODUSED kuju, liikuvus, koostis • Dualistlik interaktsionism - keha ja vaim mõjutavad teineteist • Mõtemine on inimese keskseim ja olulisim omadus • Ilma oma teadvuseta ei oleks ma see, mis ma olen • Mu enda hing oma soovide, kahtluste ja arvamustega moodustab mu sügavama olemuse • Meeled on eksitavad • Üksikul minal on vaid üks tõde - tema enda olemasolu - ja see tõsikindlus iseendast on talle kõige selgroog.
, Olen vilets, Olen OK, Olen parem kui enamus inimestest). Enesehinnang mõjutab suhteid läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili ("Sa ei viitsi niikuinii mind kuulata, sest ma olen igav") Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes, loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel. Rahulduspakkuvate suhete õnnestumise eelduseks on minapildi sarnane defineerimine interaktsioonides osalejate poolt. Minapilt määrab ootused teiste käitumise suhtes ("Olen su ema, minuga nii ei räägita!") Sotsiaalse vahetuse teooria ja suhted - võimalus analüüsida suhete loomist, püsimist ja suhtega rahulolu suhtega kaasnevate hüvede ja tulude kaudu.
(Olen võimas!, Olen vilets, Olen OK, Olen parem kui enamus inimestest). Enesehinnang mõjutab suhteid läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili ("Sa ei viitsi niikuinii mind kuulata, sest ma olen igav") Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes, loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel. Rahulduspakkuvate suhete õnnestumise eelduseks on minapildi sarnane defineerimine interaktsioonides osalejate poolt. Minapilt määrab ootused teiste käitumise suhtes ("Olen su ema, minuga nii ei räägita!") Sotsiaalse vahetuse teooria ja suhted - võimalus analüüsida suhete loomist, püsimist ja suhtega rahulolu suhtega kaasnevate hüvede ja tulude kaudu.
väärtusratsionaalne toimimine - teadlik usk toimimise iseväärtusse, olenemata selle tagajärgedest; AFEKTIIVNE toimimine - juhindub emotsioonidest; TRADITSIONAALNE toimimine - juhindub harjumustest. Tegeliku sotsiaalse toimimise uurimisel tuleb seda võrrelda puhaste tüüpidega, igas toimimises võib sisalduda mitmete tüüpide jooni. 3. Kultuuri erinevaid määratlusi (kõrgkultuur vs massikultuur, väärtuste süsteem, tähenduste süsteem ja sümboliline interaktsionism, ideoloogia mõiste, selle sotsiaalsed funktsioonid, inimtegevuse kõik tulemid kui kultuur) 1. Kõrgkultuur (teadused ja kunstid). Elitaarne kultuur avaneb vaid asjasse pühendatuile, on sotsiaalse eristumise ja eristamise vahend. Massikultuur ja mood. 2. Kultuur kui väärtuste süsteem (järjestus). Väärtus = sotsiaalse päritoluga ideaalne mõiste millestki soovitavast (heast,
c) Kapitalism soodustas protestantliku religioni asjaajamine teket 2 16. Mitmed sotsioloogid on väitnud, et religioon on Isa sotsiaalne positsioon ühiskonna jaoks vajalik. Millst paradigmat Vasta tabeli põhjal järgmisele neljale küsimusele selline väide esindab? 19. Millist mobiilsuse liiki kujutab tabel? a) Interaktsionism a) Põlvkondade vahelist b) Funktsionalism b) Põlvkondade sisest c) konfliktiparadigma 20. Kas tabeli järgi toimub strukturaalne 17. Milline järgmistest väidetest kinnitab kõige mobiilsus? paremini lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi? a) Jah töökohti tekib juurde
2) relatiivsed (vaheldub erinevate ü/k-de vahel mis on deviantne, seda defineeritakse sotiaalselt) definitsioonide vahel. - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest. - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. 7. Sekundaarse deviantsuse tekkimine- Primaarne, sekundaarne: alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks 8. Rühmade põhiomadused Muzafer Sherifi katsete põhjal (valgustäpikatse ja "Röövlikoobas")- #Valgustäpikatse: istungi alguses kahtlus, pärast muutusid kindlamateks à isikud võrdlesid oma seisukohta teiste seisukohtadega. Rühmas moodustati ühine referentsraam (frame of reference)
Rassi- ja rahvusprobleemid Sooline ebavõrdsus Seksuaalne sättumus Majanduslik toimetulek Töö ja töötus Haridusprobleemid Linnastumise kriis Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. globaalne majandus Sotsioloogia põhiparadigmad Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism); Konfliktiteooria (marksism, neomarksism, radikaalne sotsioloogia); Interaktsionism (sotsiaalne tegevus, fenomenoloogia, sotsiaalne vahetus, interpretivism) Funktsionlistlik teooria Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll. Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga. Struktuuri moodustavad institutsioonid riik, turg, perekond, haridus, kirik/religioon jne Struktuuri ja tema üksikute osade eesmärgiks on hoida ühiskonnas korda ja tasakaalu
Sõltumatu muutuja muutuja, mis on sündmuste ahela algajateks, on suhteliselt kindla väärtusega ja/või põhjustab muutusi teistes muutujates Sõltuv muutuja sõltumatutest muutjatest mõjutatud muutuja Sõltuvussuhe populatsiooni hulgas sissetuleku saajate suhe nendesse, kellel sissetulek puudub Sümbol heli, objekt või sündmus, millele grupi liikmed on omistanud kindla tähenduse Sümboolne interaktsionism vaatab sotsiaalsele süsteemike kui sotsiaalse interaktsiooni produktile ja tähendustele, mida inimesed annavad konkreetsetele olukordadele. Sünnikohort on inimeste grupp, kes on sündinud kindla ajaperioodi jooksul Zargoon subgrupi / subkultuuri eriline keel Tabu ühiskonnale vastuvõetamatu ese, olukord või käitumine Tava heakskiidetud käitumise standard, mida antakse edasi ühelt põlvkonnalt järgmisele
võimustruktuuris, mitte tootmisvahendite omamisest. 20. saj kapitalism- töölisklass pole enam homogeenne, töölisklassi roll väiksem, perekondlik kapitalism on asendunud juhtimiskapitalismiga, hiljem institutsionaliseeritud kapitalismiga, 21.saj superkapitalismiga. Ühiskond on *muudatusteks valmis, *esinevad sots. konfliktid ja need on vältimatud, *süst. iga element annab oma panuse süsteemi muutmiseks, *ühiskonna liikmete vahel on vastuolud. Sümboolne interaktsionism- Mead (1863-1931) Keel ja sümbolid on olulisemad elemendid. Subjektiivsed tähendused ja reageerimine loovad ümbritseva maailma. Ühised arusaamad, reaalsuse tajumine on mitmekesine ja muutuv. Sümbolid ja märgid omavad mingit tähendust, verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon, mina-pilt ja eneseteadvus(indiviid nii subjekt kui ka objekt). Ennast objekti vaadates näed ennast sellisena, kuidas teised sind näevad.
Habituse kaudu toimub reproduktsioon ebavõrdsuse taastoomine põlvkonnast põlvkonda. Klass ja maitse inimese klassipäritolu paneb paika tema elustiil ja tema maitse toidu, riietuse jne osas. Kultuuriline kapital on inimese üldine kultuursus (kombed, haritus jne). Sümboliline kapital seda kapitali omab see inimene, kellel on teiste arvates õigus ja teadmised öelda, kuidas asjad tegelikult on, mis on hea, mis on õige. 22. Charles Horton Cooley sümboliline interaktsionism. Peegelmina kontseptsioon inimese minapilt kujuneb teistega suheldes, protsess 3 etapiline. See kuidas inimene endasse suhtub sõltub sellest, kuidas ta arvab, et teised temasse suhtuvad. Primaarne ja sekundaarne grupp. 23. George Herbert Mead sümbolilise interaktsionismi juhtfiguur. Inimese mina koosneb kahes poolusest: I (aktiivne poolus) ja Me (passiivne poolus). Inimese mina kujuneb välja teistega suheldes. Sealjuures on oluline erinevate rollide proovimine:
7. Keha ja vaimu probleemidualistlikud lahendused Keha ja vaim- Argiarusaama kohaselt on loomulik rääkida kehast ja hingest (vaimust). Eristatakse näiteks hingelisi ning kehalisi rõõmusid/kannatusi. Kõigil inimestel eeldatakse olevat hing. Laias laastus saab kõik teooriad jagada dualistlikeks ja monistlikeks. Dualistlikke teooriaid ühendab veendumus, et on nii keha kui ka hing/vaim, monistlikke aga veendumus, et on kas ainult keha või hing/vaim. Dualistlik interaktsionism- Dualistlikuks interaktsionismiks nimetatakse argiarusaamale lähedast teooriat, mille kohaselt keha ja hing mõjutavad teineteist. Kehas toimuv mõjutab hinges toimuvat (nt täis kõht tekitab täiskõhutunde) ning hinges toimuv mõjutab kehas toimuvat (nt saame vastavalt oma tahtmistele liigutada käsi-jalgu). Kui aga mõtlema hakata, siis näib keha ja hinge vastasmõju olevat seletamatu, sest neil ei ole midagi ühist. Hinge ei iseloomusta näiteks ruumilisus, tal pole ruumikoordinaate.
positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks
sajandil tekkisid Paradigmad Thomas Kuhn (1962) ,,Teaduslike revolutsioonide struktuur" Teaduslik paradigma grupi teadlaste arusaam sellest, milline on maailm ja milliseid probleeme tasub uurida. Teadus koosneb tavaliselt mitmest võistlevast paradigmast, millest üks parajasti domineerib. Teaduslik revolutsioon domineeriva paradigma vahetumine teisega. Sotsioloogia puhul tuuakse välja 3 paradigmat · Funktsionalism · Konflikti-paradigma · Interaktsionism Paradigma Ühiskonna olemus Uurimisteemad Näide: kunst Funktsionalism Ühiskond on Kuidas institutsioonid Kunst seob ühiskonna isereeguleeruv (haridus, politsei, tervikuks; juhib süsteem, mis püüdleb kust) on ühiskonnale tähelepanu tasakaalu poole vajalikud. Miks üks probleemidele.
imbuma. 5. Loeng – Sotsioloogia ajalugu - tänapäeva sotsioloogia teooria(ptk 1) Kindlat piiri klassikalise ja tänapäeva sotsioloogia vahel muidugi pole. Kaks tunnust mille poolest tänapäeva sotsioloogia erineb klassikalisest on: empiiriliste uuringute osatähtsuse kasv (teoreetilistega võrreldes) ja USA osatähtsuse kasv (Euroopaga võrreldes). Nagu varem öeldud eristatakse tänapäeva sotsioloogias kolme peamist paradigma – funktsionalism, konfliktiparadigma ja interaktsionism. Järgnev ülevaade lähtub nende kolme paradigma eristusest. Funktsionalism Funktsionalistliku paradigma all käsitletakse järgnevalt kolme teoreetilist voolu – Briti sotsiaalantropoloogia, Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia ja Prantsuse strukturalism. Need voolud on küllaltki erinevad ja nende paigutamine ühe paradigma alla on suur lihtsustus. Neid kolme voolu ühendab see, et nad kõik lähtuvad mingil määral Emile Durkheimist. Briti
Pierre Bourdieu sotsiaalne väljateooria Ühiskond koosneb väljadest (majanduslik, kultuuriline, poliitiline) e sfääridest kus on oma reeflid Inimese edukuse määrab kapitali hulk majanduslik kapital, kultuuriline kapital, sotsiaalne kapital (tutvused) Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum, tekib ühiskonnas kus inimene üles kasvab Interaktsionistlik paradigma Sümboliline interaktsionism inimese minapilt kujuneb suheldes teistega Fenomenoloogiline sotsioloogia uurib kuidas inimesed maailma tunnetavad Loomulik hoiak suhtumine maailma, mille inimesed võtavad omaks igapäevaseid toiminguid tehes. Eeldab, et inimestel on ühine arusaam asjadest Inimesed konstrueerivad enda jaoks maailma ise Sotsiaalse vahetuse teooria inimene tahab võimalikult palju naudinguid ja vähe kannatusi
Mõlemad mudelid jagavad seisukohta, et ühiskonna sotsiaalset ülesehitust tuleb vaadelda väga abstraktsel tasandil Kaasaegne ühiskond või otsivad üldisi reegleid sotsiaalsete süsteemide olemuse kohta Mikro- ja makrotasandi sotsioloogia erinevus. mikrosotsioloogia- rõhuasetus väiksematele ja vähem abstraktsetele analüüsiühikuutele makrosotsioloogia makrotasandi uuringud liikudes sotsiaalse struktuuri üldiselt mudelilt igapäevakäitumise juurde Sümboolne interaktsionism Peamised küsimused on: 1) inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abi, mille tähendusi igapäevases inimestevahelises läbikäimises pidevalt kujundatakse 2) Asjaolu,et inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides Sümboolse interaktsiooni paradigma- kuidas mõistavad inimesed oma maailma, mõjutavad teineteist ja määratlevad seda, kes nad on ning mida nad ühiskonnas teevad
Arusaam iseendast on seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega. Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent. Enesehinnang kujundab suhteid nt. läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili. Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel. Rahuldust pakkuvate suhete õnnestumise eelduseks on minapildi sarnane defineerimine interaktsioonides osalejate poolt. Minapilt määrab ootused teiste käitumise suhtes ("Olen su onu, minuga nii ei räägita!") · Seos vaimse ja füüsilise tervisega (nt. konfliktsed pere- ja paarisuhted kurnavad emotsionaalselt) · Mõjutab elukvaliteeti (nt
, positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega “stigmatiseerimine” : inimesele surutakse peale “rikutud” identiteet
maailm ja milliseid probleeme tasub uurida. Teadus koosneb tavaliselt mitmest võistlevast paradigmast, millest üks parasjagu domineerib. Teaduslik revolutsioon domineeriva paradigma vahetumine teisega. Paradigma füüsikas: Klassikaline füüsika (Newton) 20.sajandi alguses domineeris Newtoni paradigma. Relativistlik füüsika (Einstein) uus paradigma Paradigmad sotsioloogias: Funktsionalism Konflikti-paradigma Interaktsionism 9 Paradigma Ühiskonna olemus Uurimisteemad Näide: kunst Funktsionalism Ühiskond on Kuidas Kunst seob isereguleeruv institutsioonid ühiskonna tervikuks; süsteem, mis püüdleb (haridus, politsei, juhib tähelepanu
- pärssimatus, pidurdatamtus - kergesti tüdinemine ja uudsusejanu (Cloninger).- sarnane elamustejanule. Alaomdusteks uudishimu, mittekaalutlemine, mõõdutundetus, korratus Käitumise variatiivsus (Fleeson) Dispositsionism- kõik on oluline, mida inimene teeb/saavutab. Tingitud isiksuseomadustest situatsionism- teades objektiivseid tingimusi, milles mingi käitumine esineb, saame seletada ükskõik millise vähegi olulise käitumisviisi nende objektiivsete tingimuste keeles interaktsionism- käitumine on funkt isikust ja keskkonnast Mudelid situatsiooni/isiksuse/käitumise seoste kohta Situatsioonide valik Käitumise situatsioonidevaheline kooskõla ("konsistentsus": cross-situational consistency)- situats ja isiksuseom mõju käitumisele on üksteisest sõltumatu. Korrelatsioon sama isiksusejoone indikaatorite vahel erinevates situatsioonides mõõdetuna isiku ja situatsiooni koosmõju (interaktsioon) ja selle uurimine statistiliselt (sh mõjutegurite protsentuaalne
annaabi.ee 
