Teoreetiline lähenemine Biheiviorism Küberneetiline Struktuurfunktsionalistlik lähenemine Tasude ja tarvete lähenemine Strukturalistlik Kriitiline lähenemine Tehnoloogiakeskne Konstruktivistlik lähenemine Kultuuriuuringud Põhiesindajad 1) Paul Lazarsfeld (arvamusuuringute instituut); 2)sotsioloog W.I. Thomas (Chicago koolkond)- kvalitatiivne teks 3)Harold Lasswell - üks esimesi töid kommunikatsiooniuuringute valdkonnas, mis kirjutatud positivistlikus-biheiv võtmes 1) Shannon ja Weaver 2) Norbert Wiener 1) Lasswell (1948) sõnastas enda artiklis massikommunikatsiooni 3 funktsiooni (seirefunktsioon, koostegevuse eh sotsiaalsuse funktsioon, kultuuri ülekande funktsioon). 2) Lazarsfeld ja Merton lisasid meelelahutuse funktsiooni. McQuail lisas mobilisatsiooni funktsiooni. 4) Erinevaid funktsioonide loetelusid veelgi: Burkart (sotsiaalsed, poli mahanduslikud funktsioonid); Vihalemm ja Lauristin (informeeri...
John Locke John Locke (29.08.1632 - 28.10.1704) oli Inglise filosoof, ühiskonnateadlane ja majandusteoreetik. Ta sündis Lääne-Inglismaal Bristoli lähedal Wringtoni linnas provintsiadvokaadi peres. 1646. aastal astus ta Westminsteri kooli, 1652. aastal lõpetas ta kooli ühe parima õpilasena ning astus Oxfordi ülikooli, kus sai 1656 bakalaureuse- ja 1658 magistrikraadi. Maal möllas sel ajal kodu- (ja usu-) sõda ja asjad olid muutunud niivõrd segaseks et 1659. kirjutas Locke koju, et ta tahaks relva haarata, aga ei teadvat, kelle poolele minna. 1667 hakkas ta lord Ashley majaarstiks. 1668 sai ta Kuningliku Seltsi liikmeks ja 1669 selle nõukogusse. 1671 alustas ta sõprade õhutusel tööd oma peateose "Essee inimmõistusest" kallal. Teda innustasid tolle aja helged pead, kelle eest ta prahist teed puhastas, milles prahi all mõtles ta kiriklikke ideid , mis olid tollaegse inimese maailmapildiks. Kuna Locke e...
looduslikud objektid ( näiteks kivi ja loomad), inimloomingu tulemused ( näiteks näitemängud ja valitsusvormid) või abstraktsioonid ( näiteks voorus ja õiglus). Aristoteles ei pidanud oma järeldusi kunagi ettekirjutuslikeks, normatiivseiks, pigem olid need seni käepärast oleva tõendusmaterjali kokkuvõtted koos neist tulenevate järeldustega. Tema arvates lisandub alati jätkuvalt uut materjali ning tõendeid, ja teooriaid tuleb seda arvestades ümber kujundada. Tema meieni jõudnud teosed umbes üks neljandik kõigest sellest, mis talle on omistatud pole mitte niivõrd lõpetatud traktaadid, kuivõrd esialgsed kokkuvõtted ja ettekanded, paljud neist märkuste vormis, sisaldades aastate jooksul kogunenud materjali lisandusi ja tähendusi. Aristoteles või näida ebajärjekindlana ning iseenesele vastu rääkivana pole kahtlust, et kui ta oleks oma tööd avaldamiseks ette
Organisatsiooni analüüs SISSEJUHATUS Analüüsin organisatsiooni Hotell Malibuu valdusesse kuuluvat toitlustuskohta. Töötasin ise seal 3 kuud teenindajana. Tegu on söögikohaga, kus hotelli külastajad saavad einet võtta. Päeval külastavad toidukohta ka väljaspoolt lõunale tulijad ning nädalavahetustel on võimalik seal sünnipäevasid, peiesid, konverentse jms pidada. Töötajateks on 2 kokka, kes töötavad vahetustega köögis. Leti taga on üks põhikohaga teenindaja ning ülejäänud 5 teenindajat käivad kohal vastavalt vajadustele. Näiteks kui hotellis on palju rahvast, mõni rahvarohke üritus, põhikoha töötajal vaba päev. Kõikide teenindajate tööülesanneteks on klientide teenindamine, kohviku laudade korras hoidmine jne. Toitlustuskoha juhatajaks on hotelli omaniku noor naine, kellel on väga kõrge enesehinnang, varasem töökogemus liigse nooruse tõttu puudub ning samuti ei ole tal mingit erialast haridust. Suure õ...
Kõne areng Lapse kõne arengu erinevad perioodid *Koogamine. 2.-4. elukuul teeb laps tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi ehk koogab. Laps püüab vastata teistele inimestele või püüab ise kontakti luua. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid esineb ka h tähte. *Häälemäng ja lalisemine. 4. kuni umbes 12. elukuuni laps harjutab ning mängib oma häälega ja selle kõrgusega. Ta kombineerib kaas- ja täishäälikuid moodustades erinevaid silpe. Kuuekuuselt hakatakse moodustama ka äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida hakatakse kaheksakuuselt kordama (da-da) ning kümnekuuselt varieerima (ba-da). Vahemikus 9.-12. kuuni lalisevad lapsed järjest rohkem kuid peale esimesi sõnu hakkab laps aina vähem lalisema. *Kajakõne. 9.-12. kuuks on laps ära õppinud keele kõlalised mustrid, kuigi aru ta veel nendest ei saa. Lapse lalin meenutab emotsioonidelt ja häälekõlalt täiskasvanute juttu, ...
Klass: 10. Kuupäev: ______________ Nimi: Helen Kont VALIKKURSUS: ELU KEEMIA TEEMA: Elu tekke teooriad I Kirjeldage erinevaid elu tekke teooriaid: 1. intelligentne disain- teooria väidab, et meie planeedi elu on evolutsioonilisel teel tekkimiseks liiga keerukas ning selle loomisel pidi võtmeroll olema „kõrgemal jõul“. 2. Kreatsionism a) päev- ajastu teooria b) lünga teooria c) näilike ajastute teooria 3. Panspermia- teooria väidab, et elu tekkimiseks vajalikud algained võis Maale tuua mõni siia prantsatanud taevakivi. 4
Juht peaks Ullat heade töötulemuste eest premeerima, kiitma või tunnustama. Eeldades, et 12 aasta jooksul ei ole kollektiivis tekkinud omavahelisi sõprussidemeid, võiks juht kollektiivi läbi ühistegevuste muuta lähedasemaks. Käsitledes antud iseseisvas töös erinevaid teooriad, jõudsin arusaamale, et kõik teooriad mingil määral toetavad teineteist. Ühte probleemi saab vaadelda ja parendusallikaid otsida mitme erineva teooria abiga. Teooriaid käsitledes, tõdesin, et pole olemas ühte kindlat lahendust või valikuvarianti, vaid parendus- ning muudatusettepanekuid saab teha mitmetest erinevatest suundadest vaadatuna. Mulle tundub, et tegemist on üsna sageli elus ette tuleva juhtumiga, kus töötaja on tööl olles hajevil, kergesti ärrituv ja vigu tegev just kodusest elumuutusest tingitult. Teisisõnu toob oma mured ja probleemid kodust tööle kaasa. Tihtipeale pikaajalises kodutegevuses ja laste eest
Giza püramiidid Esimeseks vanaaja maailmaimeks peetakse Egiptuse püramiide. Pole veel olnud inimest, kes poleks nende ees hämmastusest tardunud. Üldse on Egiptuses püramiide umbes seitsekümmend, võib olla ka kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. Veel päris hiljuti, 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras senitundmatu püramiidi. Giza suured püramiidid Giza platoo koosneb Cheopsi (Khufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerinose (Menkaura) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Lisaks neile ehitistele on seal veel palju väikeseid hauakambreid, templeid ning kolm väikest püramiidi, kuhu on arvatavasti maetud Cheopsi kolm naist. Platoo ise on kollakaspruuni värvi. Giza suured püramiidid olid algselt kaetud säravalge Tura lubja...
Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng-...
KRANIOMEETRIA ENNE DARWINIT JA PAUL BROCA AJAL Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Lühiülevaade raamatust .............................................................................................................. 4 Ameerika polügenism ja kraniomeetria enne Darwinit .............................................................. 5 Monogenism ja polügenism ................................................................................................... 6 Louis Agassiz (1807-1873) .................................................................................................... 6 Samuel George Morton (1799-1851) ..................................................................................... 8 Kranioloogia õitseaeg .....................
Paljunemise evolutsioon Paljunemine • Üldine eluavaldus • Suguline paljunemine • Mittesuguline paljunemine - vegetatiivne, eoseline Mittesuguline paljunemine • Evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis on vegetatiivne paljunemine • Üks vanemorganism • Ajaliselt kiire protsess • Vegetatiivsel paljunemisel on pärilik muutlikkus väga väike • Vanimad elusorganismid ainuraksed • Esimesed hulkraksed u. 600 mln.a.t. • Vegetatiivselt paljunevad isendid evolutsioneeruvad aegalselt. Suguline paljunemine • Suguline paljunemine on levinum kui mittesuguline paljunemine • Keerukas ja bioloogiliselt kallis • Märgatav evolutsiooniline eelis • Ulatuslikum geneetiline rekombineerumine • Pidevalt varieeruv järglaskond Paljunemise evolutsiooni teooriad • Evolutsioon eelistab organisme, kes evolutsioneeruvad kiiresti • Mittesugulisel paljunemisel iga järglane võib saada suure tõenäosusega rohkem kahjulikke kui ...
raha uude tehnoloogiasse paigutama, lootes, et võidukäik jõuab ka nendeni. Otsused võetakse vastu pigem vaid uskudes, et investeerimiseks pole hilja. Kindlad uuringud ja usutavad ennustused, kas uuendus on kasumlik ka pikemas perspektiivis, puuduvad. Tegutsetakse heas usus ja teisi järgides, karjana. Kui karja „juht“ või eelkäija on teinud ennatliku ning vale otsuse, kannatavad paljud investorid. Turu ja kapitali jaotus Saksa majandusteadlase Karl Marxi poolt on loodud üks esimesi teooriaid kriisi põhjustest. Karl Marx (1962: 197-246) Kasuminormi langemise tendentsi seaduse kohaselt kapitalistlikus tootmises akumuleerib kasumist tulenev kapital ettevõttesse. Ehk selle tulemusena reaalne tootmiskasum langeb ning reinvesteeritav kasum samuti langeb. Viimases faasis vajab tootmine aga lisavahendeid või nö. sureb konkurentsitingimustes. Tulu ja kapitali ebaühtlast jaotust peab Karl Marx kapitalistliku majanduse kriiside põhjusteks. 5
"induktsioonivastane"? Kuna induktsioon tähendab seda, kui mõnedel situatsioonidel/olukordadel on samad tunnused, siis võib järeldada, et ka teistel samalaadi situatsioonidel/olukordadel on samasugused tunnused. Kui aga hakata kahtluse alla seadma kõik varem olemas olevaid ja teada olevaid mõsteid ja eeldusi, siis on see induktsioonivastane. Kahtluse alla seadmisel hakkavad välja tulema erinevad lüngad teooriates, mis teeb neist nõrkasid teooriaid, mida tuleks täiendada. Samuti lisauurimise puhul tuleb neid „nõrkemaid“ teooriaid täiendada, mitte välja heita. 4. Milliseid põhjendusi ja seletusi esitab autor, kui ta väidab, et Hiinas võidutses teadusšovinism? Kuidas ta kritiseerib teaduslikku analüüsi, mis käsitleb Hiina traditsioonilise meditsiini väiteid teaduslikust perspektiivist lähtudes? Selleks, et aru saada, mida autor mõtleb selle all, et Hiinas võidutses teadusšovinism,
kogu nähtav universum ning väikeste osakeste avastamiseks läheb vaja juba nii suuri energiaid, et maapealsetes tingimustes on neid väga kallis ja keerukas saada. Vanal ajal olid ülekaalus olukorrad, kus midagi nähti ja seejärel üritati seda seletada. Enne olid vaatlusandmed ja katsed ning alles siis üritati leida sellele teooriat. Tänapäeval on aga see muutunud pigem vastupidiseks. Suure osa füüsikast moodustab teoreetiline teadus, luuakse palju teooriaid ning seejärel püütakse luua katseid, mis neid teooriaid kinnitaksid. Kuna on raske leida midagi, mis kardinaalselt muudaks meie maailmapilti ja oleks ka tõestatav, siis on loodud vaid palju uusi teooriaid, kuid neile on vähe tõestusi, lihtsalt ei osata teha veel katseid, mis neid tõestaksid. Näiteks stringiteooria pakub meile, et maailmas on rohkem dimensioone, kui meile hetkel tuttavad ja tajutavad on. Me ei taju neid, seetõttu on raske tõestada, kas need üldse olemas on
Samas õpetab mäng teistega arvestama ja koostööd tegema. Läbi mängu õpib laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab selle. Laps saab tunda end iseseisvalt ja vabalt ning mäng pakub talle ka tegutsemisrõõmu. Mäng on lapse jaoks kui töö, millega kaasneb põnevus, huvi, avastamisrõõm ja reeglid. Mängu mõistele ei ole ühte konkreetset definatsiooni. Paljud teadlased mõtestavad mängu mõistet väga erinevalt. Sellega on kaasnenud erinevaid mõtteid, teooriaid ja vaateid. 1. LEV VÕGOTSKI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Lev Võgotski (18961934) sündis Valgevenemaal 1896 aastal. Gümnaasiumi lõpetas ta Gomelis. Kõrghariduse omandas Moskva Ülikooli õigusteaduskonnas (1913-1917). Paralleelselt õppisr Võgotski Sanjavski rahvaülikoolis ajaloo-filosoofia teaduskonnas (1914-1917). Töötas Gomelis vene keele ja kirjanduse õpetajana. Ta õpetas kohalikus õpetajate seminaris pedagoogikat ja
Kuna väite tegijal oli mingi alginformatsioon aga oli palju infot millest ta ise teadlik polnud. Feyerabendi eesmärgiks oli tõestada, et ükski seni esitatud teadusmetodoloogiatest ei saa olla edukas.Tema seiskoht on õige, kui võtta teadusmetodoloogiat kui juhust teadlaste otsustele ja valikutele.Tähtsamaks muutub mingi teaduse enda tundmine mitte selle metodoloogiate.Tema vaate üheks tähtsamaks koostisosaks on ühismõõdutuse mõiste kasutus.On teooriaid mida ei saa ühismõõdutuses kasutada, need on sellised millel pole ühtegi ühist vaatlusotsustust.Aga kõiki teooriaid ei saa pelgalt ainult loogika järgi võrrelda, on palju erinevaid asju mida tuleb arvesse võtta mis üldkokkuvõttes on meie subjektiivsed soovid.Tema meetod pooldab kõvasti indiviidi vabadust, mis julgustab loobumast metodoloogilistest piirangutest andes vabaduse teaduse ja tunnetusvormi vahel. Sellel teoorial on oma vead, kuna ühiskond seab neid piiranguid niikuinii.
Füüsika on teadusharu, tänu millele saame me aimu sellest kuidas üks või teine asi töötab ja toimib. Selle abil on võimalik tundma õppida ja seletada peaaegu kõike. Alates sellest kui palju tööd tehakse ämbri tõstmisel kuni Mendelejevi tabelini välja. Füüsika teeb väga huvitavaks just see, et asjad on küll kirjas paberil ja kõik on ära tõestatud kuid, seda õppides tuleb väga paljuski kasutada oma kujutlusvõimet ja teadmisi. Iga päev luuakse kuskil maailmanurgas uusi teooriaid või valemeid. Samas uuritakse põhjalikult vanu valemeid ja teooriaid ning vahel isegi tõestatakse hoopis vastupidist. Füüsika kohta võiks koguni öelda, et tegemist on loomingulise täppisteadusega. Samas on paljud erakordselt huvitavad probleemid seniajani jäänud konkreetse lahenduseta. Kuid siiski olen mina arvamusel, et sellisel tasemel füüsikat, nagu praegu gümnaasiumis, mul vaja ei ole.Kindlasti loeb palju ka inimese iseloom ja
Klass: 10. Kuupäev: ___21.05.2014___________ Nimi: Mihkel Härm_________________ VALIKKURSUS: ELU KEEMIA TEEMA: Elu tekke teooriad I Kirjeldage erinevaid elu tekke teooriaid: 1 intelligentne disain- on arvatav Universumi ja elu teatud omaduste seletuseks olev arukas põhjus alternatiivina looduslikule valikule ja muudele suunata protsessidele. 2 Kreatsionism Elu on loonud ainujumal. a päev- ajastu teooria Jumal lõi elu kuue ajastuga, mis tähistasid kuute päeva. b lünga teooria - Loomine toimus miljoneid aastaid tagasi, kuid hävis siis - arvatavasti mingisuguse taevase katastroofi tagajärjel
Keemianähtused on siiski piisavalt mitmekesised ja keerukad, et lugeda keemiat füüsikast erinevaks teaduseks.Füüsika on üks tehnika alusteadusi ja kasutab ise tehnika saavutusi. Füüsika ajalugu Antiikajast saadik on inimesed püüdnud aru saada aine käitumisest: miks asjad kukuvad, miks eri materjalidel on erinevad omadused ja nii edasi. Mõistatusi pakkus ka näiteks Maa kuju ning taevakehade, eriti Päikese ja Kuu käitumine. Pakuti mitmesuguseid teooriaid, mis tänapäeva vaatepunktist olid enamasti väärad. Teooriaid sõnastati enamasti filosoofilises vormis ning neid ei allutatud süstemaatilisele katselisele kontrollile. Antiikaja füüsikute seast paistis silma Archimedes, kes avastas mehaanikas ja hüdrostaatikas kvantitatiivseid seadusi, mis on aktsepteeritud ka tänapäeva füüsikas. 17. sajandi alguses sõnastas Galileo Galilei inertsiseaduse. Aastal 1687 avaldas Isaac Newton raamatu
käitub. Sarnaste katsetulemuste vahele märgitakse seos. See annab võimaluse hiljem ennustada sarnaste katsete lõpptulemusi. Nähtusi liigitatakse süstemaatiliselt, selle põhjal tekivad valdkonnad, milles kehtivad sarnased seaduspärasused. Süstemaatilisuse abil on võimalik ennustada ette olukordi, kuidas näiteks sarnased katsed lõppevad või kuidas mõni materjal reageerib, mis omakorda võimaldab teadusel edasi areneda. 2. Teaduslikud seletused Teaduses kasutatakse tihti teooriaid. Teooriaid kasutatakse siis kui seda on saab kirjeldada ning kõik just kui toimiks kuid samas sellele pole faktilist kinnitust leitud. Näiteks planeetide liikumine, mille aluseks on gravitatsioon. Kuna gravitatsioon on spekulatiivne ning seda pole võimalik vaadelda siis siinkohal tulebki appi teooria. Teooria abil on võimalik teaduses kirjeldada nähtusi, mida ei saa muud moodi seletada. 3. Teadmispretensioonide kaitsmine Teadus on usaldusväärne, sest ta püüab teadmiste otsimisel vigu kõrvaldada
teaduseks" peatükkidest 4, 5, 6, kus on juttu falsifikatsionismist, ja Karl Raimund Popperi artiklist "Teadmised ilma autoriteedita", milles Popper empirismi kritiseerib. Falsifikatsionismi järgi eelneb vaatlusele teooria. Vaatlus ei ole usaldusväärne allikas teooriate kinnitamiseks. Teooriad tuleb rangelt vaatluste ja eksperimentide abil kontrollida ning nad eksperimente edukalt ei läbi tuleb nad kõrvale heita. Ühekordsete vaatlusotsustuste abil saab mõningaid teooriaid testida ning näidata, et teooria osutus valeks. Näiteks otsustus "Kõik rongad on mustad" näitab, et otsustus "kohas x nähti ajal t ronka, kes pole must" oli väär. Universaalotsustuste väärust on võimalik dedutseerida vastavast üksikotsustusest. Falsifikatsionismi järgi on teadus justkui rida hüpoteese, mis pretendeerivad maailma või universumi teatud aspekti toimise seletamist. Selleks, et hüpoteesid oleksid teaduslikud peavad nad olema falsifitseeritavad. St
Mõningaid tumeainet postuleerima ajendanud anomaaliaid on võimalik seletada ka alternatiivsete teooriatega. Üldiselt võib neid kirjeldada kui modifikatsioone mehaanika- ja gravitatsiooniseadustele. Tumeaine olemasolu kohta saadi esmalt vihjeid gravitatsioonilistest efektidest nähtavale ainele. Praeguse arusaama kohaselt koosneb tumeaine peamiselt massiivsetest osakestest, mis interakteeruvad muude osakestega vaid nõrga vastastikmõju ja gravitatsiooni kaudu, kuid on pakutud ka teisi teooriaid . Käimas on mitmeid eksperimente, mis püüavad tumeainet detekteerida mittegravitatsiooniliselt. Päikesesüsteemist suuremate astronoomiliste struktuuride uurimise, samuti ka kosmoloogiast tulenevate võrrandite kohaselt moodustab tumeaine nähtava Universumi energiatihedusest 23%, harilik ehk nähtav aine 4,6% ja tumeenergia ülejäänu. Tumeainel on keskne roll galaktikate jaUniversumi suuremõõdulise struktuuri tekke modelleerimisel ning sel on mõõdetavad mõjud kosmilise
Physics". Kvantfüüsika • Tänapäeval kasutatakse kvantteooriatena kvantmehaanikat ja väljade kvantteooriaid. Neile on iseloomulik, et füüsikaliste süsteemide olekuid ei kirjeldata mitte vaadeldavate füüsikaliste suuruste väärtuste komplektidena, vaid mõõdetavate suuruste väärtused on antud oleku puhul määratud üksnes tõenäosuslikult. Kvanteooria tänapäeval • Poolklassikalisteks, vanadeks ehk varajasteks kvantteooriateks nimetatakse teooriaid, mis küll postuleerivad teatavate suuruste kvanditust ning mõnikord ka annavad seletuselainelis-korpuskulaarsele dualismile, kuid ei võimalda siiski kirjeldatavaid nähtusi kuigi sügavalt mõista. Need teooriaid ei andnud ka ennustusi väljaspool mõne kitsa nähtusteklassi raame. Poolklassikalised kvantteooriad
abiga. Seega hea teooria käsitleb maailma laiahaardeliselt, et seda saaks falsifitseerida, kuid samas peaks see alati suutma falsifitseerimisele vastu seista. Nii toimub teaduses pidev protsess ning teooriad uuenevad, mis on ainult positiivne. Kuid ka falsifikatsioonil on piirid teooriate lõplik falsifitseerimine ei ole võimalik ning täiuslikkuseni need ei jõua. Falsifikatsionismi arendas edasi Imre Lakatos, kes vaatas teooriaid kui struktuure. Ta väitis oma teoorias uurimisprogrammide kohta, et teaduslikel teadmistel peaks olema ,,kõva tuum" ehk baastingimused, kuhu kuuluvad üldised teoreetilised hüpoteesid. Sellest tuumast saab programmi jätkamise alus ning seda ei saa falsifitseerida. Kõva tuuma peaks täiendama, 2 kuid seda ei tohi teisendada. Veel peaks uurimisprogrammil olema kaitsevöönd, mille moodustab programmi muu osa
võimusuhted ja ressursside jaotamise kollektiivsed valikud. Need teooriad väidavad, et võim ja institutsioonid põhjustavad poliitikat, mis põhjustab vaesust ja mõõdukustab käitumise-vaesuse seost. Võim ja institutsioonid tugevdavad üksteist ning institutsioonid kujundavad otseselt ka vaesust ja mõõdukustavad käitumise ja vaesuse seost. Palun too välja põhiküsimused, mille põhjal teooriaid saab omavahel eristada. Teooriate eristamiseks tuleb esitada küsimus, mis ühte neist otseselt iseloomustab ja sellega seostub. Esimese teooria jaoks sobib küsimus "Mida ma valesti teen?" Teise teooria jaoks - "Kas midagi muutub, kui ma kolin?" Ja viimase teooria jaoks - "Mis juhtub, kui tuleb teine võim?" Palun too välja, mida huvitavat antud artiklist enda jaoks leidsid. Mida sooviksid seminaris arutada?
Paljud puhtsüdamlikud inimesed defineerivad inimelu nende või teiste kriteeriumide alusel, mis kõik sarnanevad selle poolest, et need kõik jäävadki teooritateks, kuigi nendeni on väidetavasti jõutud mõttearenduste tulemusena. Ühtegi neist ei saa teaduslikult tõestada kui faktidel põhinevat. Igaühel on õigus jääda kindlaks oma filosoofiliste veendumuste juurde. Parimate kavatsustega inimesed võivad olla (ja ongi) täiesti eri meelt nende filosoofiliste väidete suhtes. Et neid teooriaid ja uskumisi ei ole võimalik tõestada, peaksime neid kohtlema samal viisil kui religioosseid tõekspidamisi. Samamoodi nagu meie rahvas ei tohiks religioosseid tõekspidamisi kellelegi seaduse jõul peale suruda, ei tohiks ka oma filosoofilisi uskumusi ja teooriaid teistele seaduse jõul peale suruda. Milline on inimelu bioloogiline definitsioon? Kõige vähem lahkmeelt on sellel alal. Loodusteadus on meid varustanud tõestatud faktidega. Üksiku raku staadiumist kuni surmani on
Objektiivne ja subjektiivne maailmatunnetamine Minu jaoks on elementaarne, et maailma saab tunnetada füüsiliste meeltega ehk seda mida ma kuulen, näen, maitsen, kombin ning kogen. See on maailma subjektiivne tunnetamine. Aga on erinevaid meetodeid, mis seletavad maailma empiiriliste uurimustööde kaudu. Need teadustööd kirjeldavad nähtusid, mille eeldustel on koostatud statistikad, millest on omakorda kujunenud erinevad teooriad. Neid teooriaid püütakse uute faktidega ja ajaga kas kinnitada või ümber lükata. Näiteks Darwin väitis oma evolutsiooniteoorias, et liigid on ajalooliselt muutuvad ning võivad pärineda teineteisest. Tänapäeval on olemas aga väited, mis lükkavad Darwini teooriat ümber. Uurides kirjandust, sain teada, et on olemas ka materialistlik maailmatunnetamine. Materialistlik vaade arvab, et tunnetus tegeleb kujuteldava maailmatunnetusega, mida ei saa otseselt mõõta
Samal ajal jätkasid tihenevad gaasipilved Suurest Paugust saadud hooga laialilendamist - universum paisub. Viis miljardit aastat pärast paisumise algust tekkis meie Galaktika, Linnutee tähesüsteem. Päikesesüsteem-Kui oli möödunud veel viis miljardit aastat, tekkis Linnutee galaktika ääre lähedal üks järjekordne tavaline täht - Päike ja koos temaga Maa ning teised planeedid. Mitmel pool univesumis, ka Linnutees, jätkub tähtede tekkimine tänapäevani. * TEISI UNIVERSUMI TEKKE TEOORIAID On mitmeid teisi mateeria põlvnemise teooriaid, kuid on erinevad variandid Suurest Paugust. Põhimõtteliselt samad probleemid rakenduvad nendele: Stabiilse seisundiga universumi teooria. Algatajaks Fred Hoyle aastal 1948. See teooria ütleb, et galaktikate vahelises ruumis uut mateeriat on vaikselt kuid pidevalt eimillestki tekkimas. Aastal 1965 Hoyle kuulutas avalikult, et hülgab selle naeruväärse teooria. Väriseva universumi teooria. See teooria on järjekordne George Gamow'i idee
Essee Dualism, biheiviorism, samasusteooria, funktsionalism, eliminatiivmaterialism - milline neist on parim teooria vaimu kohta? Vaimu ja vaimuseisundeid on läbi sajandite uuritud ja sealjuures välja pakutud erinevaid teooriad selle kohta, kuidas on kooskõlas keha ja vaimu suhted. Dualistlikke teooriaid ühendab veendumus, et on olemas nii keha kui ka vaim, monistlikke aga veendumus, et eksisteerib kas ainult keha või ainult vaim. Antud essees teen subjektiivse lühikokkuvõtte viiest vaimuteooriast ja natukene pikemalt peatun funktsionalismi teooria juures, kus tõstan esile tema täieliku kooskõlastuse argimõistusega ja näitan, et nendest viiest parim teooria vaimu seletamiseks on funktsionalism, mis ei tähenda aga, et viimane on perfektne teooria vaimu seletamiseks.
teadmata kadunuks lugeda alles möödunud sajandi alguses radarite ja satelliittehnika abil jälgitud laevu ja lennukeid . Ka tänapäeval võivad laevad kaduda , aga väga harva jäljetult. Bermuuda Kolmnurga kontseptsioon ja nimetus võetigi kasutusele alles 1960ndatel aastatel ühe Ameerika ajakirjaniku poolt . Laevade ja lennukite müsteerilise kadumise kohta on palju erinevaid teooriaid . Kurjad tulnukad, Atlandi ookeani kristallid, antigravitatsiooni esile kutsuvad nõiad ja muud veidrad teooriad ning uskumused neljandast dimensioonist on fantaasiakirjanike lemmikud. Skeptiliste teadlaste ja uurijate arvates on Bermuuda Kolmnurga õnnetuste põhjusteks lihtsalt ilm (tsunamid, äikesetormid, maavärinad, hiidlained, orkaanid), halb õnn, piraadid, plahvatavad laevalaadungid , ebakompetentsed tüürimehed.
lähenemisviisi. Juhtkond on samuti öelnud, et tootmiskava ei võimalda leida osaluseks aega tööpäeva jooksul. See tähendab, et kui Joe tahab korraldada osalusealaseid koosolekuid, peab ta seda tegema pärast tööd, vabal ajal. Adams tunneb, et töölised ei soovi loobuda oma vabast ajast ja ta pole kindel, et nad teeksid seda ületunnitasu eest. Küsimused 1. Analüüsi situatsiooni ja anna Joe Adamsile nõu, kuidas tegutseda. 2. Kasuta järgmisi teooriaid: McGregor, Herzberg, McClelland, osaluse eeltingimused, ametialane vabadus, osalusprogrammid.
ja tema eeposed ,, Ilias’’ ja ,,Odüss eia’’ Hanna Tedre, Valeria Vyurtts, Kristofer Tael Homeros ● Vana-Kreeka luuletaja, keda peetakse kuulsate kangelaseeposte "Ilias" ja "Odüsseia" autoriks. Kuid on ka selliseid teooriaid, mille järgi kuulub talle ainult "Ilias" või isegi mitte kumbki. ● Töenäoliselt on eepostesse kirja pandud põlvkondade vältel suuliselt edasi kandunud ja arenenud lugude tulemus. Homeros ● Elas umbes Trooja sõja ajal ● Sündis Joonias ● Suri Ios (Kreekas) ● Ta oli arvatavasti pime Ilias ● Ilias pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. ● Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. ● Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest.
Õpilaste kõlbeline areng. Strateegiad ja meetodid väärtuskasvatuseks koolis, nende nõrgad ja tugevad küljed. 1. Millist rolli mängib kõlbeline areng inimese sotsialiseerimises? Kõlblus ja kõlbeline käitumine on inimese kui sotiaalse olendi olulisemaid tunnuseid. Inimese kõlbeline teadvus on üks tema sotsiaalse arengu olulisemaid indikaatoreid. Moraal hõlmab inimõiguste ja ühiskondliku kokkuleppe ning eetiliste printsiipide astmeid. 2.Miks on nii palju erinevaid teooriaid inimese kõlbelise arengu seletamiseks ja millised on tuntumad teooriad? Levinud on terve rida inimese kõlbelist arengut avavaid teooriaid. Psühholoogias on kõlbelist arengut ja käitumist püütud avada biheivioristlikelt, psühhoanalüütilistelt, emotsionaal-füsioloogilistelt, kognitiivsetelt ja teistelt positsioonidelt (Hoffmann, 1980) Filosoofias püütakse samu probleeme sagelilahendada aksioloogia ehk väärtusteoreetilistelt positsioonidelt (hartman, 1967).
näidisteks. Mida nooremad õpilased, seda suurem osakaal peab olema nähtavatel-katsutavatel näidistel. 1 4. Süstemaatilisus ja jadaprintsiip- süsteemsuse ja jadaprintsiip avaldub juba ka selles, et tunnid on tunniplaanis jaotatud süsteemselt iganädalaselt ja kestavad korrapäraselt kuni põhikooli lõpuni. Jadaprintsiibi puhul tegeleb õpilane ühe tööga pikemat aega ja kasutab selle tegemisel erinevaid teooriaid, mida ta praktiliselt saab ühe töö peal rakendada. Teooriad tulevad süsteemselt ja järgemööda, võimaldades neid õppida ja kinnistada ühe töö peal. Näiteks jällegi tekstiilitööde juures oma fantaasialooma tegemine on järjepidev/jadastikku ja süstemaatiline, sest laps alustab kõigepealt kavandist, seejärel kannab kavandi riidele, teeb tikandid, sama kanga peal õpib nööpi õmblema. Töö käik on loogilises järjestuses ja õpetatav
20 sajandi teadusfilosoofilised debatid Popper, Kuhn, Feyerabend Viini ringi filosoofid pidasid teaduslikkuse kriteeriumiks verifitseeritavust. Teaduslikuks võib pidada vaid neid teooriaid, mida põhimõtteliseltki on võimalik empiiriliselt kontrollida. Selle arusaama järgi on kõik faktide põhjal üldistatud teooriad õiged. Seda kritiseeris Karl Popper, kelle nägemuses faktidest ei tulene tingimata teooria faktide põhjal tehtud järeldus võib pigem asjade seostamise harjumusele viidata. Samuti ei pruugi faktid teooriat lõplikult kinnitada. Popper pakkus teaduslikkuse kriteeriumina välja falsifikatsiooniprintsiibi, mille kohaselt teooria peab olema ümber lükatav.
Läänemeri aastal 2100 Kalvi Väljamäe Mina arvan, et kõige tõenäolisemalt on Läänemeri aastal 2100 muutunud Euroopa sisemereks. Kuid on ka teisi teooriaid. Seda arvan ma selle pärast, et Taani väinad liiguvad kokku ja sealt ei pääse varsti enam vett läbi. See võib juhtuda mandrite liikumisel voi kallaste varisemisel. Muutudeks sisemereks hakkab läänemere soolsus vähenema ja paljud kala ja taimeliigid sureks või ei saaks seal enam nii elujõuliselt elada. Vee soolsusest sõltub ka see kui kähku vesi külmub ja kas üldse külmub. Mida magedam on vesi seda kiiremini külmub vesi. Sel juhul oleks Läänemere
Newtoni seadused Füüsika 10 klass Antsla Gümnaasium Isaac Newton · Inglise teadlane · 1642. 1727 a · Töötas välja kehade liikumise seadused, gravitatsiooniõpetuse, optika põhiseadused ja terve rea teooriaid matemaatika alal. · avastas, et valge valgus koosneb värvilistest osistest · leiutas peegelteleskoobi · Newtoni I seadus keha on paigal või liigub kiirenduseta, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni esimene seadus Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlselt ja sirgjooneliselt;
VITILIIGO DEFINITSIOON Vitiliigo ehk naha laikpigmentsus on autoimmuunse geneesiga haigus, mille puhul autoimmuunreaktsioonide tagajärjel melanotsüüdid hävivad. ESINEMINE 12 % elanikkonnast Pooltel juhtudel enne 20 eluaastat Laigud sageli näol, huultel, kätel, jalgadel ja genitaalpiirkonnas ETIOLOOGIA Etioloogia teadmata Ei ole nakkav Igas eas esinev, sageli algab meestel 19 ja naistel 24 aastaselt Palju teooriaid neuroloogiline, tsütoloogiline, keskkonna, immunoloogiline Kolmandikul patsientidest on haigusekandjaks ka sugulane Arvatavasti multigeenne VALLANDAJAD Stress Hormonaalsed muutused Kontakt teatud kemikaalidega Päikesepõletus Igasugune nahakahjustus DIAGNOOSIMINE Anamnees Lööve, päikesekahjustus jne 23 kuud enne Stress, haigus Haiguse esinemine suguvõsas o Biopsia kahjustunud nahast o Vereproov
Mõned neist kasvasid suurimateks loomadeks, kes kunagi Maa peal kõndinud on. Nad vallutasid kogu maismaa-, vee- ja õhuruumi. Nad tõrjusid peaaegu kõik teised loomad kõrvale. Dinosaurused valitsesid meie planeedil rohkem kui 140 mln aastat. On raske uskuda, et need võimsad olemused lihtsalt kadusid. Kerkib küsimus – miks? Ja mis veelgi huvitavam, miks siis teised vähem „edukad“ loomad jäid ellu? Antud töös püüan ma vastata nendele küsimustele, tuues erinevaid teooriaid selle probleemi kohta tuginedes erinevatele allikatele. 3 1. DINOSAURUSTE ARENEMINE GEOLOOGILISES AJALOOS 1.1 Permi lõpp ja Triiase ajastu Juba Permi ajastus hakkasid roomajad kiiresti arenema, nende seas arenesid ka pelükosaurused (Monroe, J. S., Wicander, R. 2004). Varsti aga hakkasid imetajalaadsed loomsisalikud pelükosaurusi nende elualadelt välja suruma, kuna nad olid rohkem arenenud
teadusele teoks. Ühtlasi ei tasuks välistada juhust, et kõik läheb hoopis teisiti, kui siiani prognoositud on. Viimastel kümnenditel on hoogustunud ulmefilmide tootmine, mille kaudu nende loojad peegeldavad oma ideid tulevikumaailma kohta. Kuigi iga filmitegija loob omanäolise ja ainulaadse kujutluspildi, võib nende mõtteviisis teatavaid tendentse täheldada. Eeldatakse, et maailm areneb hüppeliselt edasi. Avastatakse palju senitundmatuid imesid, luuakse uusi teooriaid ja suurendatakse koostööd eri riikide teadlaste vahel, juhtimaks paremate lahenduste leidmiseni. Üleüldse tundub, et õpetlaste roll ühiskonnas suureneb ning töölisi hakatakse samas asendama masinate ja seadmetega. Lähtudes filmides nähtust, on oletatavasti võimalik ka planeetidevaheline ränne. Kui kuskil kosmoses on teisi elusolendeid, siis peaks tulevikuinimesed nendega kontakti saavutama.
ettepanekute kaudu. Sisuliselt ta samastab teaduse ja filosoofia, sest: ,,Kogu teadus ja kogu filosoofia on valgustatud terve võistus" (Popper 1972:34). Nii teaduse kui ka filosoofia põhimeetod on ratsionaalse arutluse meetod: probleemi selge püstitamine ja lahenduste kriitiline uurimine. Kokkuõtvalt loetust saan teha järelduse, et pole välja kujunenud absoluutset tõde või teooriat teadusfilosoofia olemuse kohta ja pole kindel, kas me kunagi jõuame absoluutse tõeni, sest erinevaid teooriaid teadusfilosoofia kohta ei ole võimalik kontrollida. Vihalemma artiklite eesmärgiks on mitte puhtsõnaliselt välja öelda, mis on teadusfilosoofia, vaid tutvustades erinevaid teooriaid panna lugejaskond juurdlema selle üle, mis teadusfilosoofia on, seejuures vastates püstitatud probleemile. KASUTATUD KIRJANDUS: ,,Teadusfilosoofilisest vaatepunktist" Rein Vihalemm, 2008 3
Keemianähtused on siiski piisavalt mitmekesised ja keerukad, et lugeda keemiat füüsikast erinevaks teaduseks.Füüsika on üks tehnika alusteadusi ja kasutab ise tehnika saavutusi. Füüsika ajaloo ülevaade Antiikajast saadik on inimesed püüdnud aru saada aine käitumisest: miks asjad kukuvad, miks eri materjalidel on erinevad omadused ja nii edasi. Mõistatusi pakkus ka näiteks Maa kuju ning taevakehade, eriti Päikese ja Kuu käitumine. Pakuti mitmesuguseid teooriaid, mis tänapäeva vaatepunktist olid enamasti väärad. Teooriaid sõnastati enamasti filosoofilises vormis ning neid ei allutatud süstemaatilisele katselisele kontrollile. Antiikaja füüsikute seast paistis silma Archimedes, kes avastas mehaanikas ja hüdrostaatikas kvantitatiivseid seadusi, mis on aktsepteeritud ka tänapäeva füüsikas. 17. sajandi alguses sõnastas Galileo Galilei inertsiseaduse. Aastal 1687 avaldas Isaac
loogiline mõtlemine ja mõistus ja seda saab seletada väga paljude meetodite abil. Induktiivse meetodiga uuritakse üksikjuhtumeid ja siis järeldatakse, et teistel samalaadsetel asjadel on samasugused omadused. Falsifiteeritavus on teoreetilise fakti toetamine või ümberlükkamine katsete ja vaatlusega. Universaalkriteerium võetakse appi suurte teooriate üürimiseks ja kui need teooriad ei sarnane universaalkriteeriumiga siis teadlane neid teooriaid enam ei uuri. Ratsionalism näeb kindlalt vahet teaduse ja ebateaduse vahel, ehk teadus on see mida saab tõestada kindlate kriteeriumite abil ja fakte ei saa ümber lükata. Selgita oma lausetega, mida tähendab teadusfilosoofias relativism. Relativism teadusfilosoofias eitab ratsionalismi olemasolu, sest teadus on suhteline vaadatuna üksikisikust või kultuurist ja paljudest muudest aspektidest. Teadlaste uuringud sõltuvad sellest, mis neile kasulik on
MAJANDUSE ALUSED Mikroökonoomika Janar Zalite Eesmärgid Anda teadmised Eesti majanduse arengusuundadest; Õpetada tarbijate ja toodete käitumist turul, ettevõtte ökonoomikat ja riigi osa majanduses; Õpetada kasutama majanduslikke teooriaid ja meetodeid ning orienteerumist majandusnäitajate süsteemis. Õpiväljundid Õppija teab majanduse põhimõisteid, ühiskonnas toimivaid peamisi majandusprotsesse; Teab tööhõive olukorda Eestis; Saab aru hinnamehhanismist ja pakkumise ja nõudluse elastsusest; Omab teadmisi rahast ja inflatsioonist. Oskab aru saada investeerimise põhimõttest; Kirjandus K. Kerem, O. Raju, M. Randveer ,, Mikroökonoomika". Tallinn 2001 K. Kerem, M
Olenemata sellest, kas kogu protsess on negatiivse või positiivse tooniga. Negatiivne võib olla tüli, võlg või suurem kahjum ning positiivsena oleks sellisel juhul hanke võit, uue töötaja tööle võtt või äri kasum. Lisaks agenditeooria püüab seletada, kuidas need omavahel seotud on, kuidas üks võib teise või terve sündmuste ahela põhjustada. (Kleiman ... 2015:1-10) Kokkuvõtteks võib öelda, et korralikult strateegilise juhtimise üks teooriaid - agenditeooria on arenenud pikka aega koos kõigi erinevate juhtimisstiilidega, mis on suunatud protsessijuhtimise mõistmisele ja selle korrastamisele. Hästi juhitud protsess on rohkem, kui omakasu saamine või eetikakoodeksi rikkumine. (Kleiman ... 2015:1- 10) KIRJANDUS Kleiman, Robert T. 2015. Agency theory for strategic management Available at http://www.referenceforbusiness.com, accessed november 11, 2016.
HIV nakkust puudutavad vandenõuteooriad jagunevad laias laastus kaheks. Esimest liiki teooriate puhul arvatakse, et tegemist on suhteliselt ohutu viirusega ja ei põhjusta AID-si. Nende arvates on suremise põhjendusteks: HIV-viiruse vastu kasutatavate ravimite toksiline toime, vaesus, alatoitumus ja kroonilised haigused. HIV inimkonna tasakaaluks Väidetakse, et HIV on USA teadlaste poolt loodud geneetiliselt uuendatud viirus ja selle ülesandeks on hoida rahvaarvu tasakaalus. On ka teooriaid, mis räägivad et HIV-iga nakatati USA sõdureid, kes saadeti Aafrikasse et hävitada must rass ja pidurdada Aafrika riikide arengut. Üks Noobeli rahupreemia laureaat on öelnud, et HIV on bioloogiline relv, mida kasutatakse rahvaarvu kontrollimiseks. Tõsi, hiljem ta eitas seda väidet. Uskumine ja mitteuskumine vandenõuteooriatesse Vandenõuteooriate usutavust suurendab tihtipeale asjaolu, et neid toetavad tunnustatud ja lugupeetud inimesed.
INSTRUMENT see; mille abil AGENT PATSIENDI osas tegevust läbi viib; KÕRVALROLLID: ASUKOHT sündmuse toimumise koht; PÕHJUS; EESMÄRK; LIIKUMISÜNDMUSTE ROLLID: LIIKUJA(TEEMA) asukohta vahetav entiteet; LÄHTEKOHT koht, kust midagi liikuma hakkab; SIHTKOHT koht või objekt, kuhu poole liikumine toimub;TEE. 6. Semantilisi teooriaid: generativism, sõötuvusgrammatika, konstruktsioonigrammatika. a. Semantika on keeleteaduse haru, mis uurib keelelisi(keeles väljendatud) tähendusi. Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid on võimalik formaliseerida, eriti süntaksi seisukohalt. Põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks kõik grammarilised laused, kuid ühtki mittegrammatilist lauset
Usun väga paljusse, mida autor välja toob, ent kas see on ka täielik tõde? Olenemata sellest, kas pean loetut tõeks, ei pruugi see siiski seda olla. Samas ei julge ma ennast agnostikuks nimetada. Tõepoolest, mittefenomenide kohta selguse saamine näib võimatuna, ent ma ei tahaks uskuda, et see seda üdini on. Kas maailmas leidub neid, kes teavad metafüüsilist tõde? Mina usun küll. On see absoluutne, suhteline või objektiivne? Kes teab. Samas teoses on ka teooriaid, mis on kujundanud minu seisukoha ettemääratuse ja vaba tahte küsimuses vahepealseks. Ma usun, et vaim, mis meie kehas on, on seal teatud eesmärgiga, ent inimesel endal on vaba valik oma käitumisega seoses. Seega on teekond või plaan, mis on Universumi poolt ette määratud, ent igaühel on siiski võimalus sellest kõrvale kalduda. Sama näitega jätkates võiksin ennast paigutada utilitaristide ridadesse, kes moraalse
Kogu oma teooriast rääkides pidas ta end ilmselgelt haruldaseks või vähemalt tahtis end selliseks pidada. Haruldane oli purustaja, kellel oli idee nimel õigus kurja teha ja üle seaduse astuda. Selline mõtlemine on silmnähtavalt egoistlik ja ebainimlik. Raskolnikovi egoismi tõestab ka see, et varastatud rahaga ei aidanud ta kedagi ta peistis selle hoopis ühe kivi alla. Hirmuäratav Peterburi sünnitaski sellist egoismi. Kõik need haiglased pildid tekitasid ka haiglaseid teooriaid. Peale Raskolnikovi oli kindlasti ka teisi, kel sellised mõtted peas keerlesid. Näiteks kuulis Raskolnikov teisigi noormehi sama mõrva arutamas, kuigi nemad selleni välja ei läinud. Egoistist Raskolnikov on kindlasti Peterburi produkt.
Summerhill Riina Tamm Tartu Ülikool KELA I Sisukord: A.S. Neill Kooli ajalugu Summerhill. Peamine mõte/filosoofia Kool tänapäeval Haridus Kokkuvõte Alexander Sutherland Neill 1883-1973 12 õde-venda Seisis laste vabaduse eest Summerhilli asutaja Kooli ajalugu Asutati 1921 Dresdenis 1927 Leiston, Suffolk Asutati, et praktiseerida oma teooriaid ja uskumusi Summerhill. Peamine mõte 1921 Internaatkool Vabakasvatus Lapsed on olemuselt head. Tunnid vabatahtlikud Tunniplaan õpetajatele "the function of a child is to live his own life -- not the life that his anxious parents think he should live, not a life according to the purpose of an educator who thinks he knows best."- A.S. Neill Summerhill tänapäeval Zoë Neill Readhead Lapsed vanuses 5-18 Kohvik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
