TRADITSIOONILINE REZIIM. a) suletud b) monaliitne - kõigi valdkondade juhtimine samade inimeste käes c) välistav iseloomulikud jooned: 1. võim omandataks pärimise teel. 2. tihti omandatakse võim vägivalla teel. 3. võimu teostab põllumajanduslik eliit. 4. puudub spetsialiseerunud pürokraatia. 5. elukutse määrab ära inimese sotsiaalse staatuse. 6. võimu seaduslikkuse aluseks on usulised tõekspidamised. 7. reforme ei teostata. 8. rahva osalus poliitikas piirdub mässude ja streikidega. 9. vahel mängib eliit massid üksteise vastu välja. -traditsioonilisle reziimile saab saatuslikuks majanduse areng(industr.) VÕISTLEV OLIGRAHIA. (18.saj.) ...majanduslik eliit. a) avatud b) välistav - inimesi ei kaasaa poliitikasse. -ilmub koos linnade kasvu ja kodanluse tekkimisega. -kodanlus. -maa aristokraatia. iseloomulikud jooned: 1. poliitiline eliit diferentseerub. (jaguneb) 2. maa-aristokraatia ei suuda säilitada võimu monopoli. 3. algab võitlus ...
a 2 kuningat Tähtsamad riigiametnikud strateegid(10), sõjapealiku funktsioonid, kes olid päritava valiti rahvakoosolekul. võimuga ja mahtusid vanusepiiri sisse) Rahvakoosolekul valiti: Samuti valis 5 efoori (kõrgeimad Nõukogu ehk bulee(500) riigiametnikud) Vandekohus ehk heliaia(6000) Riigiametnikud (ametiajaga 1 aasta) 5. Türannia, Demokraatia ja Oligarhia ehk Aristokraatia Türannia Ebvõimule tulnud ainuvalitseja võim, mis jäi tavaliselt püsima lühikeseks ajaks. Tegelikult aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm, sest poolehiu võitmiseks türannid kaitsesid rahva huve sugukondliku aristokraatia eest. Ei olnud algselt halvustav mõiste. Demokraatia Nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. See valitsemisvorm kujunes Joonias, tuntuim oli Ateena demokraatia. Antiikaja
Kreeta-Mükeene per(~2000-1100 eKr)Tume ajajärk(~1100-800 eKr)Arhailine per(~800-500 eKr)Klassikaline per(~500-338 eKr)Hellenismi per(~338-30eKr)Esimesed Olümpiamängud(776 eKr)Polis ehk linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest.Sokrates (469-399 eKr).Märksõnad: teadmised ja voorus.On öelnud:"Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme".Platon (427-347 eKr).Oli Sokratese õpilane.Pärit väga jõukast ja kuulsast suguvõsast.Aristoteles (384-322 eKr).Oli Platoni õpilane.On öelnud: "Vooruslikuks muudab inimene end oma hinge täiustades ise".Aristokraatia-parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikutele,vastandub monarhiale ja demokraatiale.Türannia-autoritaarne vägivalla reziim, hirmuvalitsus.Türanniasse kaldub ainuvalitsus siis, kui ta jalgealune kõikuma lööb või kui on tegemist ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu haaranud valitsejaga.Oligarhia-Mõis...
· Diktaatoril on piiramatu võim · Riigi juht ei vastuta oma otsuste tagajärgede eest · Oposatsioonide maha surumiseks kasutatakse vägivalda · Piiratud sõnavabadus · Ideaoloogide pealesurumisel kasutatakse propagandat · Diktatuur on üks levinuim valitsusvorm · Absoluutne monarhia · Diktatuur võib võimule tulla nii vägivaldsel teel kui ka konstitutsioonilisel teel AUTORITAARNE DIKTATUUR · Meenutab antiikset diktatuuri · Võim ühe liidri või kitsa oligarhia käes · Eesmärk on rahvuslik ühtsus · Inimõiguste ja erasfääri sekkumine pole liiga suur · Autoritaarse diktatuuri jooni võib näha ka Konstantin Pätsi valitsuse juures 1930. aastal TOTALITAARNE DIKTATUUR · Range kontroll kodanike mõtteavalduste üle · Sagedane inimõiguste rikkumine · Võim diktaatoril · Idealoogia keskne ja kindla missiooniga · Ainuõige ühiskonnakorraldusega · Reziim on agresiivne · Suunatud teritoriaalsele suurenemisele
Thales - Kreeka filosoof, kes arvas, et ürgaineks oli vesi Pythagoras - Tema arvates põhines maailmakoraldus arvulistel suhetel. Pythagorase Teoreem Sokrates - Üritas seletada inimestele voorusi ja neid määrata, mis pidid tagama õnneliku elu. Ateena filosoof Platon - Sokratese õpilane. rajas Ateenas kooli (akadeemia); õndsuse eelduseks voorus Aristoteles - Platoni õpilane. Tegeles loogikaga. Riik on tähtsam kui inimene.Aleks Suure õpetaja, asutas Lükeionis kooli Solon -Ateena riigimees ja luuletaja, 4 varanduslikku klassi, määras õigused & kohustused Archimedes - Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik, leiutaja. Formuleeris hüdrostaatika seaduse,kruvi veetõstuk Sophokles - Tragöödiakirjanik. "Kuningas Oidipus" Homeros - Pime laulik. 2 kuulsamat eepost "Ilias" ja "Odüsseia" Philippos II - Makedoonia kuningas. Aleksander Suure isa Eukleides - Matemaatik. Sõnastas Elemantaargeomeetria põhialused Demokraatia - Rahva võim, Ateena, kodanikud ...
Eliit 1. V. Pareto väitis, et eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Ta jagab eliidi kaheks: valitsevaks eliidiks (poliitiline eliit), mis hõlmab neid, kes on otseselt või kaudselt seotud valitsemisega ja mittevalitsevaks eliidiks (kultuuri eliit ehk loomingulised inimesed), mille moodustavad ülejäänud. Pareto usub, et kui eliit on avatud andekaimatele mitteeliidi hulgast, on nende positsioonid suuresti kattuvad. Eliidi muutumisel suletuks, kaugenevad andekad ja eliit ükstesest, mis juhul võib olla ohustatud sotsiaalne tasakaal ning ühiskond muutub aldiks vägivaldsetele väljaastumistele, mis ei pruugi aga elimineerida eliidi võimu. G. Mosca jagab ühiskonna kaheks: valitsevaks ehk poliitiliseks klassiks ja valitsetavaks klassiks ehk massiks. Ta väidab, et vähemused valitsevad enamust isegi demokraatias, kuna vähemusel on võime organiseerida ja mas...
fsiline jud ja osavus ning sjaline suutlikkus. Platon nimetab seda valitsemiskorda enda poolt loodud terminiga timokraatia austusarmastajate, auahnete vim. Jutt on austusest sjaliste kangelastegude eest. Kuid selleks, et sooritada sjalisi kangelastegusid ja saada tnu sellele respekteeritud hiskonnaliikmeteks, peab ju sdima. Tulemuseks on see, et niisugune riigikord on oma naabritega pidevalt sjajalal. Jrgmiseks valitsuskorraks on oligarhia vhemuse valitsus, kusjuures silmas peetakse just rikast vhemust. See valitsusvorm kujuneb vlja timokraatiast. Sjakikudelt tuuakse kaasa sjasaaki. Seaduse kohaselt peaks valitseja selle loovutama, kuna iglases hiskonnas ei tohi valitsejal olla isiklikku vara. Kuid kuna valitsejad timokraatlikus riigis ei oma piisavat kasvatust ja haritust, siis hakkavad nad, esialgu salaja, sjasaaki endale jtma ja oma varalaegastesse koguma. Loomulikult soovib aga inimene kogutud vara ka kasutada
vajadustele parimini vastavaks. Kodanike elu oli seal mugavam kui üheski teises omaaegses linnas. Samas aga muutis see linna mõjutatavaks inimeste omakasupüüdlikkusele, kes seadsid nt. linna turvalisusest ettepoole enda vara suurendamise võimalused. Kohtusüsteem oli puudulik, sest enamus inimesi on kergesti mõjutatavad ning paljud on võimetud erapooletut ja kohast karistust määrama. Seega ei tohtinuks valikut vaid liisu abil teha. Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia. Riigi eesotsas seisid kaks vähemalt 30-aastast kuningat, üks dooria, teine ahhaia päritoluga, kes olid ühtlasi nii väejuhid kui peapreestrid. Nad kuulusid kohustuslikult vanemate nõukogusse e. geruusiasse, millel oli totalitaarne võim. Sellel oli peale kuningate veel 28 eluaegset, vähemalt 60-aastast liiget. Geruusia arutas valitsemisküsimused läbi ja esitas siis oma otsuse üle 30-aastaste sõdurite-spartiaatide rahvakoosolekule hääletamiseks. (Hääletati kisades
tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad linnad. Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia, Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia (sõjaväeline valitsus). Spartas hääletati kisades mida tugevam kisa, seda rohkem oli toetajaid. Ateenas keskenduti peamiselt kaubandusele, kultuurile ja vaimsele arengule (kunst, teater, luule). Eesmärk oli maailmas läbi lüüa vaimu ja kultuuriga. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid ning riik oli rohkem mures oma elanike pärast kui endi pärast. Sparta seevastu oli eraklik riik ning oli teistele kultuuridele suletud. Spartas keskenduti peamiselt sõjavälisele
suuremad õigused. Rahvakoosoleku tähtsus suurenes. Periklese võimul oleku ajal kujunes Ateenast kindlalt demokraatlik kord. Kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud. Orjastamine oli seadusega keelatud. Rahvakoosolek tuli kokku iga 10 päeva tagant, vahepeal ajas riigi asju 500-liikmeline nõukogu ja riigiametnikud. Kodanikud ei olnud naised, orjad, võõramaalased. Demokraatia, oligarhia ja türannia võrdlus · Demokraatia rahvavõim, see tähendab, et kokku tuleb rahvakoosolek ja siis seal otsustatakse tähtsamaid riigiasju. · Oligarhia valitsemisvorm, kus võim on koondunud väikese rühma kätte. · Türannia hirmuvalitsus, kus üks isik üritab erinevate meetmetega endale valijaid juurde saada. Linna, riietuse ja toidu, aristokraatliku eluviisi, abielu ja pere, naiste rolli kirjeldus
Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks võidakse kasutada vägivalda, piiratud on sõnavabadus, valitsus kasutab oma ideoloogia peale surumisel aktiivselt erinevaid propagandavahendeid. Diktatuuride liigitus Autoritaarne diktatuur Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Võrreldes totalitaarsete diktatuuridega on autoritaarsed lähedasemad antiiksele diktatuurile, kuna neis enamasti sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Inimõiguste piirangud ja sekkumine erasfääri lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest, mitte
asukoht Atika maakonnas, Asub lõuna kreekas: keskreekas Lakoonika ja Messeenia maakonnas keskus Ateena Neli lähestiku asuvat küla valitsemisvorm Varasel perioodil oli pärilik Oligarhia aristokraatia, hiljem türannia ja lõpuks demokraatia Ühiskonna struktuur Olid kodanikud ja Spartiaadid(kodanikud), mittekodanikud(ka orjad) perioigid(mittekodanikud vabad), heloodid(orjad) rahvakoosolek Kandis nimetust EKLEESIA, Kandis nimetust APELLA.
Geograafiline asukoht mõjutab ühiskonda oluliselt · milline väidetest käib kultuuri kohta: kultuur kui blabla, kultuur kui blabla.. seal olid kõik õiged · massikultuuri kohta oli küss? Massiline toodang, ebatraditsonaalne, populaarne, kommertslik, ühtlustunud · kes on politoloog? Poliitiku perearst, järelvalvab ja annab nõu · milles seosneb demokraatia? · millest tuleb korruptsioon? Soov teisi ära kasutada, võim · mis oli levinud enne 60ndaid euroopas? V:esindusdemokraatia · oligarhia raudse seaduse kohta oli küs? Esineb kõikides mitte-dem parteides · sorokini meelelise tsükli kohta? Materiaalne, käega katsutav · kuidas on omavahel seotud kooli suurus ja õpitulemused? Kõik koolid on võrdsed eestis · millised on eeldused sekundaarandmetel primaarsete andmete ees? Ajakokkuhoid, kulude kokkuhoid · kuidas nimetatakse seda vaatlist, kus vaatleja elab nö olukorda sisse ja vaatleb olukorda "seestpoolt"? Osalusvaatlus · mida saab kasutada teadusliku uuringut tehes?
Sparta ja Ateena võrdlus Sarnasused: Sprata ja Ateena olid hellase riikidest kõige mõjukamad ja avaldasid suurt mõju kreeka üle. Samuti olid mõlemas riigis omad seadused ja toimusidkodanike rahvakoosolekud. Kodanikeks ei peetud ka kummasgis riigis välismaiseid elanikke. Suurim erinevus seisnes nende riikide valitsemisviisis. Ja mõlemad omasid suurt sõjaväge. Erinevused : Suurimaks erinevuseks riikide vahel on nende riikide valitsemisviis. Spartas valitses aristokraatlik oligarhia. Samas Ateenas valitses diktaktuur algselt, hiljem demokraatia. Spartas oli riigi kodanikeks spartiaadid. Riiki juhtisid kaks kuningat, vanemate nõukogu geruusia ja viis kõrgemat riigiametniku efoori kes kontrollisid valitsejate tegevust. Ateenas aga juhtis riiki 500 liikmeline Bulee, kus juht vahetus iga päev. Kohtute jaoks valiti iga aasta 6000 kohtuniku ja Vägede juhtimiseks 10 strateegi. Riigi tähtsaimate asjade üle peeti aru iganädalastel rahvakoosolekutel.
pigem selles, kuidas ning mil määral üks või teine riigivorm teostab oma ideaali, täidab oma ülesannet kodanike õnne kasvatamisel ja arendamisel. Aristotelese poolikuna säilinud uurimuses riigivormide üle, kus on kirjeldatud 158 süsteemi, võtab ta need kokku kuueks põhivormiks, millest kolm on kirjeldatud "õigetena", kolm aga ekslikena. Õiged: KUNINGRIIKLUS, ARISTOKRAATIA ja VABARIIKLUS Ekslikud: TÜRANNIA, OLIGARHIA ja DEMOKRAATIA Vaatamata sellele, et Aristoteles oma riigi- ideaalis toonitab eetilist momenti ja üldsuse õnnelikust ning heaolu on ta oma ühiskonnakäsitluses siiski oma ajastu lapsi. Ka tema arvates parimas riigis moodustavad riigi õigusliku kodanikkonna üksnes valitud. Kehaline töö on orjade asjaks, nende töö arvelt peab kodanikkond end üleval, kuid seda Aristotelese seisukohta võib pidada sellel ajale
Ühendriigid) 3. Konföderatsioon riikide liit kus liikmesriigid on säilitanud oma iseseisvuse (Euroopa Liit) Mis on protektoraat ? See on territoorium või riik mis on sõltuv teisest riigist või riikide ühendusest ja kuulub selle kaitse alla ( Kosova oli 1999.2008 ÜRO all) VÕIMU ISELOOMUD 1.Monarhia ehk ainuvalitsus 2. Türannia ehk despootia ehk hirmuvalitsus 3. Aristokraatia ehk paremate ehk ülikute valitsus 4. Oligarhia ehk valitseva ladviku ehk väheste ehk kildkonnavalitsus 5. Ohlokraatia ehk jõuguvalitsus 6. Demokraatia ehk rahvavalitsus 7. Diktatuur- ebademokraatlik valitsemine
Ateenas aga oli poistel võimalik kodus elada ning ise koolis käia, kus õpetati peale füüsiliste harjutuste ka lugemist, kirjutamist ja arvutamis, seaeljuures vaid rikkamad said edasi õppida muusikat, tantsu, sporti ja kõnekunste. Alles 18- 20 aastasena pidid noorukid läbima kaitseteenistuse. See oli suur põhjus miks jäi Ateena jalavägi Sparta omale alla. Kuid merevägi oli Ateenas arenenum just asukoha tõttu. Spartas oli valitsemis vormiks aristokraatlik oligarhia kuid Ateenas alates 507 . a. eKr kasutati valitsemiseks demokraatiat. Ateenas katsetati ka otsestdemokraatiat ehk inimesed käisid ise seaduste poolt hääletamas mitte nad ei valinud endale esindajat. Sparta riigi eesotsas seisid aga kaks päritava võimuga kuningat. Nad täitsid preestri ülesandeid ning neile allus ka sõjavägi. Riiki juhtis ka 30- liikmeline vanemate nõukogu ehk geruusia. Iga aasta valiti ka 5 efoori ehk riigiametnikku kuid lõppsõna ütles siiski rahvakoosolek.
Arhailine ajajärk 800-500 eKr Linnriikide teke (polis) [Vanas-Kreekas omavalitsuslik ja oma kaitsel põhinev haldusüksus] Võimsamad linnriigid: Sparta, Ateena Hõberaha ehk väärtusmõõdu kasutuselevõtt Ülekreekalised usukultuse kohad: Delfi, Olümpia (I olümpiamängud 776 eKr) Kujuneb välja Kreeka templi arhitektuur Sellel on 3 stiili: · Dooria stiil See iseloomustab arhailist ja klassikalist ajajärku · Joonia stiil · Korinthose stiil Kreeka ajaloo lõpuperioodidel Stiilide erinevus seisneb samba ülaosas (kapiteeli) Arhailisel perioodil tekivad ka Kreeka kolooniad Põhjus: maapuudus Rahvakoosolek koosnes vabadest meeskodanikest Agoraa linnaväljak Ametnikkond Deemos linnriigi kodanikud Aristoi suurema võimuga, suurmaa omanikud Linnriikide elanikekihid: 1. Suurmaa omanikud 2. Vabad talupojad (arhailisel perioodil oli levinud võlaorjus) ...
sõltumata nende varanduslikust seisust. Demokraatias eristatakse: · otsene ehk vahetu demokraatia. See tähendab, et otsuseid teeb rahvas · esindus ehk vahenduslik demokraatia. See tähendab, et rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Diktatuuris on aga kahte alaliiki: · autoritaarne diktatuur · totalitaarne diktatuur. Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Inimõiguste piirangud ja sekkumine erasfääri lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest, mitte mingist kandvast ideoloogiast. Autoritaarse diktatuuri jooned on äratuntavad Konstantin Pätsi valitsuse juures 1930. aastatel.
tegemiseks. Aristotelese arvates olid naised poolikud mehed. Riigikorraldused Inimene on poliitiline Aristoteles isiklikult eelistab loom, elab polises. politeia riigivormi. Aristoteles lähtub oma riigikäsitluses reaalselt eksisteerinus poliste analüüsist. ÕIGED VALED Ta jaotab erinevaid ÜKS Monarhia Türannia riigikordasid nii: VÄHEMUS Aristokraatia Oligarhia ENAMUS Politeia Demokraatia Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/i/indrme/aristoteles.htm (30.10.2013) http://www.annaabi.ee/TabelSokratesPlatonAristotelesm25091.html (30.10.2013) http://www.annaabi.ee/Aristotelesm98371.html (31.10.2013) http://www.annaabi.ee/Filosoofidjanendeideedm220.html (31.10.2013 AITÄH KUULAMAST!
füüsiline jõud ja osavus ning sõjaline suutlikkus. Platon nimetab seda valitsemiskorda enda poolt loodud terminiga timokraatia – austuse-armastajate, auahnete võim. Jutt on austusest sõjaliste kangelastegude eest. Kuid selleks, et sooritada sõjalisi kangelastegusid ja saada tänu sellele respekteeritud ühiskonnaliikmeteks, peab ju sõdima. Tulemuseks oli see, et niisugune riigikord oli oma naabritega pidevalt sõjajalal. Järgmiseks valitsuskorraks on oligarhia – “vähemuse valitsus”, kusjuures silmas peetakse just rikast vähemust. See valitsusvorm kujunes välja timokraatiast. Sõjakäikudelt toodi kaasa sõjasaaki. Seaduse kohaselt pidanuks valitseja selle loovutama, kuna õiglases ühiskonnas ei tohi valitsejal olla isiklikku vara. Kuid kuna valitsejad timokraatlikus riigis ei oma piisavat kasvatust ja haritust, siis hakkasid nad, esialgu salaja, sõjasaaki endale jätma ja oma varalaegastesse koguma.
· Tekivad inimesed, kes on väheharitud ja ei kuula enam oma valitsejaid, vaid kehtestavad oma võimu. Nende inimeste hinges domineerib söakas hingejagu. Tekib timokraatia, mis on austusarmastajate ja auahnete võim. Sõjaliste kangelastegude eest austuse saamiseks on vaja sõdida. Niisugune riigikord on oma naaberriikidega pidevalt sõjajalal. · Sõjakäikudelt saadud sõjasaake hakatakse endale jätma ja oma varalaegastesse koguma. Tekib oligarhia, mis tähendab rikka vähemuse võimu. Tekib isiklik vara ja kõrgeimaks väärtuseks kujuneb rikkus. Domineerib ihalev hingejagu. · Vähemus ei suuda siiski püsida võimul, vaesel enamusel õnnestub kukutada rikkad oligarhid ning kujuneb demokraatia ehk rahvavõim. Keskseteks väärtusteks on vabadus ja võrdsus. Domineerib ihalev hingejagu. Kerkivad esile rahva juhid ehk demagoogid. · Kui üks demagoogidest kehtestab ainuisikuvõimu, tekib türannia
1. Kreeka ajaloo perioodid ( 5 perioodi koos ajalise määratlusega ). a)Kreeta Mükeene periood u. 2000-1100 a. eKr. b)Tume ajajärk u. 1100 800 a. eKr. c)Arhailine periood u. 800 500 a. eKr. d)Klassikaline periood u. 500 338 a. eKr. e)Hellenismiperiood 338 30 a. eKr. 2. Valitsemise vormid. a)Aristokraatia rikaste aristokraatide võim b)Demokraatia rahva võim Ateenas. c)Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, tavaliselt lühikeseks ajaks. d)Oligarhia väheste rikaste võim Spartas. 3. Võrrelge Ateena ja Sparta ühiskonda (ühiskonna struktuur, valitsemine, eluolu, kasvatus ). 4. Jumalad. Zeus jumalate valitseja, taevajumal ja piksejumal.Sageli ilmus kotkana. Hera Zeusi abikaasa ja õde.Taeva kuninganna.Teda nimetati veisesilmaks. Poseidon Zeusi vend.Merejumal.Tekitas kolmhargiga tormi ja maavärinaid Hades Zeusi vend.Allmaailma ja surnute valitseja. Demeter Zeusi õde.M...
, perekonnas roll järglaste saamine. Mehe positsioon: õiguslik seisund: kodaniku õigused, ühiskonna roll max., perekonna pea. Polis: ( Sparta, ateena, korintos) tunnused: sõltumatu, rahvakoosolekud, kodanikevalitsus, asula+lähiümbrus, omakaitse. Polises mittekodanikud: naised, orjad, võõrmaalased, alaealised, võlgnikud. Kodanikud: põliselanikud, vabad, mehed, täisealised, rikkad. aristokraatia : * rikkam ja mõjukamad aristok. juhtideks * olid prad ja sõltlased * oligarhia perekonna võim * majandustegevus ei olnud oluline. demokraatia : * lihtkodanikel suuremad võimalused riigiasjades kaasa rääkimises * rahvakoosoleku tähtsus * lihtkodanike osatähtsus suurenes * rahvavõim türannia: * ei olnud algselt halvustav mõiste*poolehoiu võitmiseks kaitsti rahva hüvesid * jäi püsima lühikeseks ajaks * ainuvalitseja võim Sparta : asukoht : Lakoona maakonnas Lõuna Kreekas
seadused ja kodanike rahvakoosolekud. Olid olemas ametnikud ja nõukogud, kes rahvakoosolekule kuuletusid ja niiöelda eeltööd tegid. Tänu välismaalaste mittetolereerimisele levis laialdaselt orjus, mille tõttu riigid funktsioneerisid eriti hästi. Kõige suuremaks erinevuseks riikide vahel loetakse riikide valitsemisviise. Ateenas oli alates 507. aastat eKr demokraatlik riigikord, enne seda valitses diktaktuur. Spartas valistes aga aristokraatlik oligarhia, ehk sõjaväeline valitsus. Tänu Ateena demokraatiale langetati otsused läbi rahvakoosolekute, milles osalesid kodanikud, kelleks olid vabad meessoost Atika põliselanikud. Ateena naisel ei olnud mingit sõnaõigust, samuti ei tohtinud nad kaasa rääkida perekonda hõlmavatel teemadel. Riietus oli naistel sarnane tänapäeva moslemi naistega, keha pidi olema varjatud. Spartas seevastu otsustas riigiasju rahvavähemus, spartiaadid, kelleks olid enamasti rikkamad ja mõjuvõimsamad elanikud.
4. Mida nimetatakse dissidentluseks ning milline roll (tähtsus) oli sellel NSVL-s? Too näiteid dissidentlusest ja dissidentidest. Dissidentlus - teisitimõtlemine, mis tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile. Dissidentluse eestvedajad püüdsid väljaannete kaudu anda ülevaadet nõukogude ühiskonna elust ja inimõiguste rikkumisest. 7. Selgita: stagnatsioon, gerontokraatia. Stagnatsioon- seisak, tardumus Gerontokraatia- on oligarhia liik, kus valitsejad on oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast. Pt. 32 1. Selgita mõisted: sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus ja sotsialistliku orientatsiooniga riigid. Too näiteid. Sotsialismileer- kommunistlik maailmasüsteem Sõprusühendus- Sotsialistliku orientatsiooniga riigid- sotsialistlik suund 2. Millised konfliktid tekkisid sotsialismileeris? 1. Leidis aaset 1946.aastal juunis Jugoslaavia- nimelt tahtis Tito luua Moskvale
Kokku moodustavad need inimliku tarkuse. Vooruseid on inimestel erinevalt. Riigi ja ühiskonna õp Inimesed peavad tegelema poliitikaga. "Need kaes pol vastu huvi ei tunne riskivad sellega, et neid juhivad hullud". Ühiskonna alggrupiks on perekond, seejärel hõimud ja riigid. Kokku eksisteerib ajaloos 158 riigisüsteemi, mis jagunevad 6-ks suuremaks grupiks head: kuningriiklus, aristokraatsus ja vabariiksus; 3 halba: oligarhia, demokraatia ja türannia. Psühholoogia ja õp inimhingest A peetakse psühho loojaks. Ta tegi vahet animaalse ja inimese hinge vahel. Animaalne saab maailma tajuda ja natuke mõelda. Inimhinge puhul on fantaasia võime. Inimese mõistus salvestab pidevalt fantaaasia pilte ja igapäevaelu pilte, see ongi mälu. Kõik pildid jäävad inimesele kusagile alles Aristoteles (384-322) Inimene suudab meenutada tavaliselt ainult häid asju. Inimhingel on 2 poolust: meeleline ja mõistus
kelle jaoks on parim kesktee egoismi ja altruismi, privaatsuse ja avaliku vahel. Aristotelese jaoks ei ole halb ja hea kaks äärmust, vaid hea asub alati kahe halva vahel (liiga vähe – hea – liiga palju). Aristoteles pidas heaks iga tasakaalustatud valitsemise vormi ja vihkas türanniat, väheste rikaste või pööbli võimu. Aristotelese järgi olid head riigivormid monarhia, aristokraatia ja politeia, halvad aga türannia, oligarhia ja demokraatia. Aristoteles demokraatiat ei pooldanud. Demokraatlikke riike juhivad demagoogid, kes selle asemel, et nõuda vanade seaduste täitmist, loovad ajutise ja suvalise seadusandluse kaudu uue õiguse, mis toob kaasa õiguskorra puudumise ja diktatuuri. Loomuõigus on Aristotelese kohaselt iga õigus, mis kehtib igal pool ega sõltu sellest, kas inimesed teda kehtivaks tunnistavad või mitte. Aristoteles ja retoorika (Kõnekunst) Aristoteles koostas 355
endogaamia- Kokkulepeabielud samasse kasti kuuluvate vahel, eraldi reeglid verepilastuse vastu. 12. klass- Klasside moodustamise aluseks ei ole juriidilised või religioossed tingimused. Klassikuuluvus ei ole ainult pärandatav, kuigi perekond mõjutab indiviidi edasist elukäiku. Klasside taga on majanduslik ebavõrdsus erinevate rühmade ja indiviidide vahel. Klasside erinevusi väljendatakse palkade ja töötingimuste kaudu. 13. "oligarhia raudne seadus"- Kes ütleb organisatsioon, ütleb oligarhia, ja mida arenenum on organisatsioon, seda tugevam on oligarhia. 14. referentsrühm- Ühiskondlikus tegevuses inimesed võrdlevad ennast teistega ja idenfitseerivad ennast teiste inimeste või gruppidega. Referentgruppi hoiakud, omadused, käitumine kiidetakse heaks ja seda jälgitakse, sellega võrreldakse ennast. 15. subkultuur- Erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. 16
Pärsia kuningas Dareios III põgenes Aleksandri käest mitmeid kordi. Aleksandri impeerium aina suurenes. Kogu Vahemere idakallas oli tema võimu all. Siis alistas ta Egiptuse, kuhu rajas Aleksandria. Kuulutas ennast ka Pärsia kuningaks. Tahtis edasi vallutada Indias, kuid armee tahtis koju. Varsti oli armee valmis uueks sõjaretkeks Araabiasse, kuid siis suri Aleksander ootamatult. Kohe peale seda hakkasid sõjad tema riigi jagamise pärast. 34. Spartas aristokraatlik oligarhia, vähemalt 2 päritava võimuga kuningat, kellel ka ülempreestri õigused. Riigile hea valitsemisvorm, üksikisiku kohapealt mitte. Ateenas demokraatia, 500- inimeseline nõukogu iga aasta. Kohtuvõim rahva käes, kodanike elu oli mugav. Spartas keskenduti lahingukunstile, vähem kultuurile. Ateenas oli suur osatähtsus kultuuril ja kodaniku heaolul. 35. Kõikidel kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kohustused olid maksta makse ja osaleda riigikaitses.
Riigivormid Riike saab jagada: 1. Demokraatia-valitseb rahva enamus kõikide huvides või mandunud demokraatiaks-kus valitseb rahva enamus ainul toma huvides või kasutavad rahvamasse teatud eesmärgil demagoogid 2. Aristokraatia-valitseb väike hulk kõikide huvides või väikesearvuline vähemus ainult oma huvides-oligarhia. Aristokraatia erivorm on ohlokraatia-halvimate ülemvõim 3. Monarhiates-valitseb monarhkõikide hüvanguks 4. Türanniates valitseb monarh oma heaolu nimel. Monarhia-riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariik-riigipea president Demokraatlikud riigid kus riigivõim formeerub valimiste teel: 1. Riigivõim koondub ühe organi kätteparlamentaarse v presidentaalse demokraatiaga riigid 2. Riigivõim koonudb mitme organi kätte:jagatud suveräänsusega riigi on liitriigid Parlamentarismi printsiip-kõrgema esindusorgani(legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus t...
tööstusrevolutsioon e tööstuspööre- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule, seda isel. vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine primaarsektor e. hankiv tööstus (põllumaj, jahindus, kalandus, metsatööstus ja mäetööstus) sekundaarsektor e. töötlev tööstus ( energeetika, ehitus, gaasi-ja veevarustus) tertsiaarne sektor e. teenindus infoühiskond- ühiskond, kus kaustatakse igapäevaselt infotehnoloogiat teadmusühiskond- ühiskond, kus kasutatakse nii majanduses kui ka valitsemises teadusuuringute tulemusi, palju ülikoole ja haritlaste kõrge osakaal. sotsioloogia- teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi. heaoluriik- riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamiss, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja toetuset abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. = ülekandeühiskond mudelid: · konservatiivne- sotsiaal...
Mõlemas olid täieõiguslikud kodanikud mehed, kus poisse õpetati ning tüdrukute kasvatus oli vanemate enda teha. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad polised ehk linnriigid, kelle vahelistest erimeelsustest kasvas välja lausa Kreeka kodusõda. (Peloponnesose sõda – 431.- 404 eKr). Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Spartas valitses aristokraatlik oligarhia ehk parimate võim. Samas Ateenas valitses algselt diktatuur, kuid hiljem demokraatia. Sparta oli ideaalne sõduririik, mille peamiseks eesmärgiks oli arendada sõjameheomadusi, samas kui Ateena oli demokraatlik riik, kus kehtis arusaam, et kõik kodanikud on võrdsed. Ateena oli peamine kaubandus ja-kultuurikeskus Kreekas. Sparta kodanikuõigused moodustasid kõik täieõiguslikud spartlastest mehed, kes olid vähemalt 30
Hellenistlik periood 1. Põhimõisted Akropol - kõrgemale kaljule rajatud kindlus Polis - linnriik Agoraa - koosoleku- ja turuplats Faalanks - kreeklastele omane lahingurivi Oligarhia - valitsemisvorm, kus võim on koondunud väikese inimeste rühma kätte Nimed: Aleksander Suur - Makedoonia kuningas, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht. Hellenismi periood algas tema sõjaretkedega Pärsiasse. Tema õpetajaks oli Aristoteles. Ta oli julm väejuht. Lasi end jumalaks kuulutada. Aristoteles Platoni õpilane, elas 4. Sajandil. Peetakse antiikaja ühejs targemaks inimeseks. Tema järgi eksisteerib ainult meeltega tajutav maailm. Tegeles paljude valdkondadega, andis teadustele nimed (loogika, füüsika, politoloogia jne). Ta oli Aleksander Suure õpetaja. Ta oli filosoof. Tema meelest oli riigi eesmärk taga oma kodanikele õnnelik elu. Homeros Pime laulik ja poeet. ''Illiase'' ja ''Odüsseia'' autoriks. Elas 8.-7. Saj. Peeti parimaks ja kõige ku...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS NR 5 1. Külma sõja mõiste. Mida see sõda endast kujutas? Osapooled? Aeg? USA ja Nõukogude Liidu - vaheline vastasseis pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.1945-1990(1) 2. Külma sõja vormid. *Võidurelvastumine- 1)puudutas nii tava kui ka tuumarelvastust. 2)loodi välispoliitilisi liite (NATO). 3)võitlus mõjusfääride laiendamise pärast *Ideoloogiline võitlus- mõlemad leerid esindasid erinevaid maailmavaateid. 1)kaitsesid vabaturu ühiskonna ja demokraatia väärtusi (USA). 2)NSVL pidas kommunistlikku õpetust ainuõigeks. 3) puudutab erinevaid valdkondi nt:kirjandust, teadust, massiteabevahendeid. 4)kontroll oma elanike meelsuse all eriti NKL-s *Majanduslik võitlus- 1)USA l...
ühiskonna ja riigikorraldus olid pigem sarnased või pigem erinevad? Põhjendage vastust vähemalt 3 väitega! Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorraldus olid pigem erinevad kuna mõlemas riigis oli väga erinev riigivalitsemisviis. Ateenas valitses demokraatia, mis andis ateenlastele võimaluse ise riigiasjades kaasa lüüa ja lasi elu korraldada tavainimese vajadustele parimini vastavaks. Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia. Juhtival kohal olid kohtustuslikult valitud inimesed, kes kuulusid vanemate nõukogusse e. geruusiasse, millel oli totalitaarne võim. Ateenas oli metoigide elu kergem ja kodanike protsent tunduvalt suurem kui Spartas, mis pidi kogu oma kultuuri sõjandusele keskendama, et õigusteta klasse ohjeldada suudetaks. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid, polise suurim rikkus oli Pireuse sadam. Kaubeldi
Abstraktne empiritsism – abstraktsetel kogemustel põhinemine. Sellisest“sotsioloogilisest“ perspektiivist vaadates on arvulised andmed ainult materjaliks, uurimuse esimeseks sammuks. Nad vajavad tõlgendamist,seadmist laiemasse konteksti. “Grand Theory” –üks ja üldine teooria, mis ühendab kõiki sotsiaalteadusi. Klassikaline teooria sotsioloogias Keskastme teooria – Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale.( religioon,poliitika ) „Verstehen“ – Weber. Verstehen mõistmine= antipositivism. Väärtused – ühiskonnaliikmete ühised arusamaad hea ja halva kohta, mis annavad standardid inimeste tegevusele. Väärtused on suhteliselt püsivad tunnetega seotud uskumused, osundavad peamistele elueesmärkidele ning nende eesm...
Neid mõlemaid valitsesid kodanikud. Naised, orjad ja võõramaalased jäid kodanike seast välja. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mis oli riigi kõrgeid võimuorgan. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Erinev.Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia. Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid, polise suurim rikkus oli Pireuse sadam. Sparta seevastu oli teistele kultuuridele suletud. Seal olid kauplemine välismaaga ja välisreisid täielikult keelatud. Spartas keskenduti lahingukunsti, eriti inimese kehalise võimekuse täiusele. Demokraatlikus Ateenas mõteldi aga rohkem kodanike mugavuse ja kultuuri arengu peale ning seda isegi sõja ajal. 6)Isikud
võõramaalastel mingeid õiguseid. Neid mõlemaid valitsesid kodanikud. Naised, orjad ja võõramaalased jäid kodanike seast välja. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mis oli riigi kõrgeid võimuorgan. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Erinev.Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia. Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid, polise suurim rikkus oli Pireuse sadam. Sparta seevastu oli teistele kultuuridele suletud. Seal olid kauplemine välismaaga ja välisreisid täielikult keelatud.otalitaarses. Spartas keskenduti lahingukunsti, eriti inimese kehalise võimekuse täiusele. Demokraatlikus Ateenas mõteldi aga rohkem kodanike mugavuse ja kultuuri arengu peale ning seda isegi sõja ajal. · Orjad
Evita Peroni elulugu 1919, 7. mai Argentina provintsilinnas Los Toldose lähedal sünnitas Juan Duarte kokk Juana Ibarrugen peremehele sohitütre Eva Maria. Juani ning Juana afäär kestis umbes 15 aastat ning armastus tundus olevat tõeline - Juan andis kõigile Juana sünnitatud sohilastele oma perekonnanime. Eval oli neli õde-venda. 1926, 8. jaanuar Juan Duarte hukkus liiklusõnnetuses. Murest murtud Juanat ja tema lapsi ei lubatud matuselegi. 1927-1935 Eva Duarte käis koolis, kuid polnud suurem asi õpilane. Tema suurim unistus oli ühel heal päeval saada kuulsaks näitlejaks. 1934-1940 Kui Eva oli 15aastane, tuli tema kodulinna esinema kuulus tangolaulja ja -kitarrist Agustin Magaldi. Kuulsusest ja suurlinnaelust unistav Eva nägi mehes oma võimalust ning mõni aeg hiljem läkski ta koos Magaldiga Buenos Airesesse. Elu suurlinnas osutus aga raskemaks kui Eva kujutleda oskas ning hinges püsimiseks pidi ta ...
sekundaarsed grupid, kuhu „meie“ kuulume. Out-grupid: primaarsed ja sekundaarsed grupid, kuhu kuuluvad „nemad“ ja „meie“ ei kuulu. out-grupist üritatakse üldiselt säilitada erinevust ja hoiduda käitumisest ja suhtumisest, mis seal valitsevad. Nt mehed ei osta „perenaise steiki“, sest seostatakse naiseks olemisega. 20. “Oligarhia raudne seadus” robert michels sõnastas raudse oligarhia seaduse- igas ühingus tekib ajapikku liikmetest kaugenenud eliit ehk oligarhia. võimulolijad on eluliselt huvitatud sellest, et neil oleks õigus ning hakkavad toetuse saamiseks informatsiooni ja inimestega manipuleerima. Pühendutakse ainult juhtimisele, massid ehk ülejäänud inimesed meenuvad harva. Ametlikke avaldusi iseloomustavad tsensuur ja propaganda. Hoolitsetakse, et valitsejateni ei jõuaks halb info. Kui võim
sekundaarsed grupid, kuhu ,,meie" kuulume. Out-grupid: primaarsed ja sekundaarsed grupid, kuhu kuuluvad ,,nemad" ja ,,meie" ei kuulu. out-grupist üritatakse üldiselt säilitada erinevust ja hoiduda käitumisest ja suhtumisest, mis seal valitsevad. Nt mehed ei osta ,,perenaise steiki", sest seostatakse naiseks olemisega. 20. "Oligarhia raudne seadus" robert michels sõnastas raudse oligarhia seaduse- igas ühingus tekib ajapikku liikmetest kaugenenud eliit ehk oligarhia. võimulolijad on eluliselt huvitatud sellest, et neil oleks õigus ning hakkavad toetuse saamiseks informatsiooni ja inimestega manipuleerima. Pühendutakse ainult juhtimisele, massid ehk ülejäänud inimesed meenuvad harva. Ametlikke avaldusi iseloomustavad tsensuur ja propaganda. Hoolitsetakse, et valitsejateni ei jõuaks halb info. Kui võim
sekundaarsed grupid, kuhu „meie“ kuulume. Out-grupid: primaarsed ja sekundaarsed grupid, kuhu kuuluvad „nemad“ ja „meie“ ei kuulu. out-grupist üritatakse üldiselt säilitada erinevust ja hoiduda käitumisest ja suhtumisest, mis seal valitsevad. Nt mehed ei osta „perenaise steiki“, sest seostatakse naiseks olemisega. 20. “Oligarhia raudne seadus” robert michels sõnastas raudse oligarhia seaduse- igas ühingus tekib ajapikku liikmetest kaugenenud eliit ehk oligarhia. võimulolijad on eluliselt huvitatud sellest, et neil oleks õigus ning hakkavad toetuse saamiseks informatsiooni ja inimestega manipuleerima. Pühendutakse ainult juhtimisele, massid ehk ülejäänud inimesed meenuvad harva. Ametlikke avaldusi iseloomustavad tsensuur ja propaganda. Hoolitsetakse, et valitsejateni ei jõuaks halb info. Kui võim
1. Milles väljendus progress 20. sajandi alguse Euroopas? Kõikjal oli demokraatia ja seda peeti ka ainuõigeks valitsemise vormiks, Võidutses liberaalne kord ja valgusajastu põhimõtted. Majandus arenes, materiaalne heaolu kasvas, ühiskondlik tootmine, aurulaevad, raudteed, elekter, telegraaf, telefon- kõik see oli progress, seda käsitleti katkematu ja lõpmatu edasiliikumisena lihtsate asjade juurest, raskete juurde. 2. Kas võib rääkida progressist 20. sajandi alguse Aasias ja Aafrikas? Võib küll, arenes majandus, ehitati raudteid ja sadamaid, riigid võtsid osa maailmakaubandusest. Progress toimus ka nii, et paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias rikuti endised ühiskonnasüsteemid ja mindi üle euroopalikule eluviisile. See küll tõi kaasa palju probleeme, aga progress on muutused ja areng. Hiinas kuulutati välja ka Vabariik ja Türgi lagunes koost. Aafrikas progress oli peaaegu olematu, arenesid küll majanduslik ja kaubanduslik pool, a...
Vana-Kreeka NB! Kreeka oli orjuslik ühiskond. 2500 a eKr võeti kasutusele pronks ja tekkisid suuremad asulad. 2200-2000 a eKr tungisid arvatavasti kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a eKr · kujunes kiri (24st märgist alfabeed, 8.saj eKr kreeka tähestik, kujundati foiniikia tähestiku alusel) · kõrgetasemelise Minoilise tsivilisatsiooni algus (keskus Knossos) · 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas (keskus Mükeene) · kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed Oligarhia valitseb 1 perekond, ari...
Ta pooldab kõigi kolme riigivormi ühendust. Traktaadis ,,Seadusest" püüab Cicero tõestada, et ideaalne riik ei ole mõeldav ilma aristokraatia võimuta. Usund on vajalik kui riigivõimu element, sest võimukandjal peab olema peale ilmliku mõõga ka vaimset mõõka. Ta sanktsioneerib eraomandi, pidades seda ühiskonna olemasolu aluseks. Riigivõimu ülesandeks on Cicero järgi seisusliku tasakaalu toetamine optimaatide ülemvõimu säilitamisel. Cicero on vabariikliku orjandusliku oligarhia ideoloog ja kaitsja. (Filosoofia ajalugu 1947) Cicero retoorikaalastest teostest on kuulsaimad kolm: "De oratore" ("Kõnemehest", 55 eKr), milles autor loob haritud kõnemehe ideaalkuju; "Brutus" (46 eKr), mis käsitleb Rooma kõnekunsti ajalugu; "Orator" ("Kõnemees", 46 eKr), milles Cicero arutleb parima kõnestiili üle, õigustades seejuures iseenda valikuid. (Vikipeedia 2012) Cicero kirjutas ka mitmeid teoseid filosoofiast. Suure osa säilinud filosoofilistest teostest
1. Mõisted: *minoiline kultuur kreeta kultuur u. 2000-1400ekr, Sai nime Minose järgi *hellenid nii kutsuvad end kreeklased ise *joonlased kreeka hõimud, kes rajasid Mükeene kultuuri *doorlased kreeklaste hõimud, kes tungisid balkanile u 1200ekr ja hävitasid senise ahhailise kultuuri *barbarid võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia kreeklaste asula võõral maal *Delfi usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega *Olümpia usukeskus, seal toimusid usu ja spordipidustused Zeusi auks (776ekr) *aristokraadid suurmaao...
Majanduslik ebavõrdsus ja vaesus. Üks olulisemaid seoste kogumeid on igas ühiskonnas tootmistegurite ja nende vastavate teguritulude jaotumine ühiskonnaliikmete vahel.Piltlikult võib vaadata seda kui võidujooksu, kus on kiiremad ja aeglasemad jooksjad. Kuna ressursid on piiratud ei jätku hüviseid kõigile võrdselt. Majandusliku seisundi määrab osasaamine algsetest tegurituludest.Algsed tulud ja nende allikad jaotatakse järgnevalt: TOOTMISTEGUR TEGURITULU Töö - Palk Kapital - Intress ja dividendid Maa - Rent Ettevõtlus - Kasum Tulude erinevus tuleneb asjaolust, et tootmistegurid on inimeste vahel väga erinevalt jaotunud.Töö ja palga suhe sõltub: a) inimese oskustest ja teadmistest b) inimese loodusl...
fundamentaalne alus, kuna seadused puudutavad kõiki inimesi (kodanike) ja inimesed on ratsionaalsed, peavad kõik seaduseloomes valimiste kaudu osalema, poliitilisest osalemisest puudumine on võrdne orjusega. 2.Platon ja Aristoteles valitsusvormidest. Platoni arvates on parim valittsemisvorm selline, kus valitsemine on jäetud filofoofidele, sõjapidamine sõdalastele ja töötegemine töölistele rangelt eristunud klassid oligarhia või monarhia põhimõtteliselt. Filosoofid näevad ainsana tõelist tõde, nad peavad kas võimu haarama või peab kuningas filosoofiks hakkama. Demokraatia annab alati demagoogidele võimaluse türanniaks (Hitleri Saksamaa). Aristotelese arvates ei tohiks olla poliitilist võrdsust, kui eksisteerib reaalne ebavõrdsus. Kui leidub üks väga vooruslik peaks olema monarhia (halval juhul aga
ebastabiilsuse all. Sellepärast on ka tema kriitika teravalt suunatud demokraatliku riigivormi vastu. Ta ütleb, et siin kehtib "tugeva metslooma" võim, kus valitsemine on selleks ettevalmistust mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on palju andetuid ja võimuahneid. Platonile on vastuvõtmatu ka timukraatia, kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Ka ei meeldinud talle oligarhia, kus võimule saadi pärilike õiguste alusel või majandusliku rikkuse abil, arvestamata kõlbelisi väärtusi. Türanniat pidas Platon kõige madalamaks ning vääritumaks riigivormiks, kuna võimul on tavaliselt vähearukas, võimuahne ja piiramatu omavoliga valitseja. Platon väidab, et enamik inimesi ei suuda ainult omaenese pingutuste abil jõuda täiuslikkuseni ning inimesed ei suuda üksi kõiki oma vajadusi rahuldada. Sellest tulenebki vajadus riigi ja seaduste järele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
