Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kirjanduse lõppueksami materjalid (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid mis on nooruse aeg ?
  • Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop ?
  • Kellega sai kaxikud (Hamlet, Judith). 1585 ?
  • Miks Woland sai Moskvasse tulla ?
  • Kui ta peaks lapse sigitama sellel tunnil, kas siis saab see laps ?
  • Mitu mina? Mis mõjutab inimese käitumist ?
 
Säutsu twitteris

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM
KLAARIKA LAUR

Pilet 1


  • Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika

    ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID


    Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika .Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama .
    • Lüürika

    (kreeka lyra - keelpill , mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid:

    Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Lermontov, Puškin), ballaadid ( Schiller , Under) ja valmid (Krõlov). Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist. Loomavalmide kaudu kujutatakse inimestevahelisi suhteid, inimeste nõrkusi ja pahesid.
    • Eepika (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Žanrid on järgmised:
    • romaan - eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike : ajalooline romaan, psühholoogiline romaan jne. Romaanil on omakorda alaliigid : ajalooline ( Kross ), psühholoogiline ( Hesse , Tammsaare ), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal -, armastus-, seiklus -, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne.
    • jutustus - kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil ( Vilde , Bunin ).
    • novell - eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga ( Boccaccio , Maupassant , Tšehhov, Valton ).

    Sõna eepika päritolu on seostatav vanakreeka eeposte “ Iliase ” ja “Odüsseiaga”.
    • Dramaatika

    Draama – kreeka k ‘tegevus’. Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks , kuid on ka lugemisdraamasid.
    Remark e autoripoolne märkus
    Tragöödia – kurbmäng; komöödia – lõbusasisuline draamateos; draama – tõsise sisuga näidend; tragikomöödia – draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; farss – jant.
  • Ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu)
    ehk Vonnegut
  • S.Oksanen „Puhastus”
    Pilet 2
  • Antiikkirjanduse mõiste
    Antiikirjanduse mõiste- Vana-Kreeka ja Vana- Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandus. Hõlmab ajavahemikku I aastatuhat. 5 saj eKr- 6. saj pKr. Ei ole kõige vanem kirjandus(esimesed teosed sumeritelt) aga see on Euroopa kultuuri kõige rohkem mõjutanud. Antiikkirjandus on inimesekeskne, käsitleb tolleaja inimesele arusaadavaid teemasid . Selge, käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi.
    Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja -Rooma kirjandust. On pärit sõnast „antiquus“ – vana, iidne.
    Vana-Kreeka Euroopa vanim kirjandus. Täiesti iseseisev – ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Kirjandusloo võib jagada 4 põhiliseks ajajärguks: 
     1. Arhailine (kuni 5. saj algus eKr) 
    Hõlmab varase Kreeka kirjandust sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi. Sel ajal eristatakse veel 3 perioodi: 
    1) Kirjanduseelne („Homerose- eelne ”) periood. 
    Suuline looming, folkloor – müüdid, muinasjutud , vanasõnad, loitsud jne. Sellest perioodist mitmed laululiigid; esitati riitustel ja muudel töödel. Esitati kooris. Kõige levinum eepiline laul jumalatest ja heerostest. Oli eelduseks suurtele poeemidele. Kultuslaulud jumalatele; värsivormis perekonnalood. 
    2) Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid (nt Homerose eeposed
    Esimesed säilinud eeposed „ Ilias ” ja „Odüsseia” – autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Temaatika Trooja sõjast. Luuletaja Hesiodose looming; õpetlik eepos – didaktiline. 
    3) Antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus. 
    Heroiline eepos vananeb. Antiiklüürika aeg. 
     2. Klassikaline või Atika periood (5. – 4. saj eKr) 
    Orjanduslik Kreeka elab läbi suure õitsengu. Kunsti ja filosoofia keskuseks Ateena
    Juhtivaks kirjandusliigiks draama. Atika draama kujuneb välja viljakusjumala Dionysose kultusest . Draamas asendub jutustamine näitlemisega. Edaspidi tragöödia ja komöödia. Tragöödia tähtsamad esindajad Sophokles , Euripides ja Aischylos . Komöödia tähtsaim esindaja Aristophanes. 
     3. Hellenismi ajajärk(330 eKr– 30 eKr) 
    Makedoonia Aleksandri vallutused ; muutused. Uueks keskuseks Aleksandria. Kreeka kultuur levib kogu maailma. Eriline õitseng luules; selles huvi rohkem üksikisiku vastu – lühivormid eleegia ja epigramm. Tuntumad luuletajad Kallimachos ja Theokritos
     4. Rooma impeeriumi periood (30 eKr – 400 pKr) 
    Kreeka mineviku kummardamine . Valitsev ideepuudus ja matkimine. Tuntumad kirjanikud Longos , Plutarchos ja Lukianos
    Rooma kirjandus- Tekkis 3.saj. eKr. Suured mõjutused Kreekast aga roomlased ei võtnud kreeka kirjandust pelgalt üle, vaid kohandasid vastavalt oma arusaamadele. Vanakreeka kirjanduse mõju oli suurem kunstiloomingu algusaegadel Roomas. RK oli vahelüliks vanakreeka ja uute Euroopa rahvaste kirjanduse vahel. Rooma kirjandus mõjutas Euroopa kirjandust rohkem, sest a) Rooma vallutas Kreeka b)Roomas oli kasutusel ladina keel c) Rooma kultuur levis laieKrlt.  Alles 18. saj. jõuti äratundmisele, et Kreeka kirjandus on vanem ja Rooma kirjandus on Kreeka matkimine. Rooma kirjanduses ei keskenduta ühiskondlikele probleemidele, väärtustati üksikisikut. Teisalt jääb RK KK-st maha tegelikkuse avamise ja kunstipärase konkreetsuse jõult. Kirjandus on liigselt idealiseeritud või liiga naturalistlik. RK kõrvaldab mitmed kreeklaste säilinud igandlikud elemendid(nt. kohustuslik koor). Rooma perioodid:
    1. Vanim ajajärk – rahavaloomingu ajajärk, tuntuim Caecus, kuni kreeka eeskujusid järgiva kirjanduse tekkimine Roomas (– 3.saj eKr)
    2. Arhailine ajajärk – alagas Kreeka eeskujud ülevõtmisega, loodi eeposi,targöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst, Andronicusest kuni Cicero kirjandusliku tegevuse alguseni – (3.-1. saj eKr)
    3. Rooma kirjanduse kuldne ajajärk- 1 saj eKr, jagunes kaheks:
    Cicero aeg- rooma proosa õitseaeg (81-43 eKr) ja
    Augustuse aeg – rooma luule õitseng (43 eKr – 14).
    4. Rooma kirjanduse hõbedane ajajärk – epigoonlus kirjanduses, kuni keiser Traianuse surmani 1.saj pKr (14 – 117pKr);
    5. Hilise keisririigi ajajärk – enamjaolt kristlik kirjandus 2.-5.saj (117 - 476).
  • Homerose eeposed
    Ilias” räägib Trooja sõja puhkemisloo, käigu ja lõppemise, mis pole aga loogilises järjekorras. Eeposes 24 laulu, 15700 värssi ning räägib sõja 10ndast Trooja piiramise aastast. Eepose tegevus umber 50 päeva: Achilleuse viha kuni Hectori tapmine . Tehasse tagasivaateid sõjakäigule, põhjustest ei räägita, sest H arvestas, et tollased kuulajad teadsid vanu müüte sõja algusest
    Sisu: Zeus ei tohi last saada imekauni nümfi Thetisega. Zeus paneb Thetise mehele – pulmapidu kuninglik. Kutsutakse kõik, va tülijumalanna Eris. Too solvus ja otsustas kätte maksta. Viskab kuldse õuna pulamkülaliste sekka. Õunal oli kiri “Kõige kaunimale”. Kolm kõige kaunimat olid Hera (abielu), Athena ( tarkuse ), Aphrodite (ilu, armastus), kohtunikuks kutsuti Paris (Trooja kuningapoeg). Jumalannad pakkusid seda, mis said. Hera – võimu, Athena – kangelase kuulsust /tarkust, Aphrodite – ilusaimat naist. Paris annab õuna Aphroditele. Maailma ilusaim naine oli Ilus Helena, kes oli juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Paris läks Spartasse, kus kuningas ta soojalt vastu võttis. Parisel õnnestus Helena röövida. Kui Menelaos koju tuleb, märkab ta, et naist pole ja kuulutab Troojale sõja. Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu . Ta külvab põllul soola, vastab küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid tema poja adra ette, et kui ta hull on, siis sõidab pojast adraga üle. Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, muutes ta tüdrukuks. Tüdrukute seas laoti relvad lauale ja linnas tekitati vallutamist. Kõik tüdrukud tormasid kiljudes minema, ainult Ach haaras relva. Nii saadi ka tema kätte.
    Oli vaja Trooja alla purjetada, kuid tuult polnud, sest sõitu oodates tappis Agamemnon Artemise lemmikhirve, mille peale Artemis pahaseks sai. Tuul tuleb tingimusel, et toodaks ohver. Agamemnon ohverdas oma tütre Iphigeneia , kellest sai Artemise preester . Parise vennast Hectorist sai Trooja sõjapealik. Priamos oli Trooja kunn.
    Sõda kestis vahelduva eduga 10 aastat. Jumalatest oli osa kreeklaste osa troojalaste poolt. Sõda venis. “Achilleuse viha” sellest algas eepos. Ach röövis endale imeilusa tütarlapse (preestri tütar), keda Agamemnon endale tahtis. Seepeale Ach vihastas. Ta ei väljunud oma telgist ning kreeklastel hakkas halvasti minema. Ach-e ema oli Thetis . Telki tuli Ach-e parim sõber Patroklos , kes palus endale Ach varustust. Ta sai selle. Troojalased arvasid, et tegu Achilleusega ning Hector tappis ta, võttis ka varustuse endale. Ach süüdistab sõbra surmas ennast, otsustab kätte maksta. Thetis tuli pojale appi, tõi uued relvad (Hephaistose valmistet). Achilleus leppis Agamemnoniga ää ja tormas Hectori vasta. Ach-e obene kukkus aga rääkima, et A sureb varsti. A ei pööranud sellele tähelepanu. Hector langeb lahingus. A seob laiba vankri taha, lohistab mitu päeva ümmer enda kantsi . Priamos tuleb poja keha küsima, sai selle. Tehasse vaherahu ja peetakse matuseid. Sõda ei ole veel läbi, kuid „Ilias“ sellega lõpeb.
    Odüsseus mõtleb välla, et kuda sõda kõikse kiiremini lõpetada. Kreeklased peaksid pidulikult lahkuma , et troojalastele jääks mulje , nagu sõda oless lõppenud. Kingituseks ehitati hiigelsuur obene, kus palju meha sees oli. Kreeklased teesklesid oma lahkumist , jätsid laevastiku aga Trooja lähedale. Trooja preester ütles, et obene toob aint halba. Kui troojalased kahtlustama hakkasid, tõusid merest maod ning kägistasid preestri koos ta poegadega. Obene veeretati linna. Öösse tulid mehad välja, avasid laevastikule väravad, Trooja tehti maatasa. See oli kreeklaste formaalne võit. Kodoteel läheb neil halvasti, sõda jäi nö viiki.
    Odüsseia” /Odüsseia- eksirännak/ - 24 laulu, 12000 värssi, on poole sajandi võrra noorem kui “Ilias”. Räägib, kuda Odysseus kodo seilab, aeg Trooja sõja järel, 10 a peale seda pole ikka veel kodus. Teekonna teeb raskeks merejumal Poseidon , sest Odys. Sandistas ta poja. Mainitakse “Iliase” tähtsamad kangelased ää, meenutatasse Trooja sõda. Keset teost tehasse tagasivaade eelnenule.
    Ithaka saare valitseja on O naine Penelope , poeg Telemachos . Rikas majapidamine . Kodomineku algul on kõik sujuv . Kuid siis satuvad tormi kätte. Esimene maa, kuhu satuvad, oli lotofaagide (lootosesööjad) maa. Kes lootoseid sööb, unustab kodumaa. O saab sealt siiski minema. Viib oma mehasid otsusekindlalt edasi. Jõuavad saarele , kus kükloop Polyphemos, suure isuga jõhkard. Tal oma koobas, omad lambukesed. Tema isaks merejumal Poseidon. Mehed lähevad koopasse, kus küklops sööb neid kahekaupa hommikuks. O nipp – purjujootmine ja kavalus . Jootis küklopsi veini täis, seejärel torkasid põleva tukiga tal ainsama silma välla. Küklops määd. Mehad riputasid endid lammaste kõhu alla ja pääsesid sedapsi tulema . Poseidon vihastas, määdness saadab sest peale O-st. O pooldajaks tuultejumal Aiolos. Ta pakkis kõik tuuled nahkkotti ja andis O-le kaasa, kuid kotti ei tohtinud keegi avada. Mehad uudishimulised ning lasid tuuled välla. Nad olid juba peaaegu et kodo, kuid sis vastutuul ja puhus nad merele tagasi. Järgmisena sattusid nad laistrügoonide maale, koht, kus päeva ja öö teed lähenevad teineteisele. Laistrügoonid purustasid nende laevad, va ühe, millega jõuti nõid Kirke juurde, kes mehad sigadeks muutis, O muutis nad imerohu abil tagasi mehadeks. O leiab Kirkega vastastikust teineteisemõistmist ning jääb aastaks sinna. Kirke saadab O kindlate juhendite järgi surnuteriiki, kus kohtab Agamemnonit, Achilleust oma ema ja teisi sugulasi tuttavaid. Tagasi tulles jätkub tema teekond . Teele jäävad sireenid , kelle eesmärk mehed oma kauni lauluga teelt kõrvale juhtida. Kõrvad vaha täis ja masti külge siduda. Läbiti ka Skylla (koletis) ja Charybdis (kalju). Seal kaotati osa meestest. O satub järgmiseks päikesejumal Heliose saarele, kus imekaunid rammusad karjad ringi tõmblemas. Helios mehade vastu sõbralik, a karjasid ärgu parem puutugu. Mehed nälgas, loomi tapma . Helios vihane , Zeusile kaebama, too saatis tormi selle ainsama laeva vasta (siit algab eepos) ning mehad hukkusid koos laevaga . O satub aga Ogygia saarele, kus elas nümf Kalypso. Too hoidis O kinni, et unustaks pere ja kodusaare. Jääb sinna pikaks aaks. O-sse suhtus positiivselt vaid Athena, kes saatis käskjala Hermese Kalypso juurde, et too O vabaks laseks. O lahkus saarelt omatehtud algelise parvega. Poseidon purustab aga selle. Satub faiaagide saarele. Rannas kepslevad tütarlapsed, kelle seas ka imekaunis kuningatütar Nausikaa . Too viis O kuninga juure, korraldati pidustused, võitlusmängud. Pime laulik laulis sõjast, O puhkes itkema. Ta pajatas kogu oma loo. Faiaagid andsid padaarokeid kaasa ja viisid ta oma laeval Ithakale. Poseidun muudab faiaagide laeva aga kaljuks. Rannal muudab Athena O-e kerjuseks. Kohtab siis esimesena oma seakarjust, seejärel poega, kellele üts, kes ta on. Järgmisel pääval läks poika lossi, O järgnes. Käitus kerjusena. Õhta juhatati ta Penelope juure. Seal ta valetas, et on palju rännanud ja O kohanud. Penelope lasi vanal orjataril O jalgu pesta, kes ta jalal oleva armi tõttu ära tundis. Järgneval päeval pidi Penelope valima endale meha. Korraldati võistlused: tuli vinnata O vibu ja seejärel läbi 12 kirve silmade nool lasta. Keegi ei suutnud seda, a kerjus suutis. Järgnes tapatalg, kus kosilased hukati. Athena oli alati O poolel. Viimane laul: räägib kosilaste hingede rändamisest. O on tark ja lepib kosilaste omastega. Sellega lõppes eepos.
    Eeposes kasut. Palju epiteete . Achilleuse kohta kasutatakse 46 epiteeti. On palju korduvaid värsse (1/3). Ülistatakse sõjamehe vaprust, arukust, kõneosavust, austust jumalate vastu. Temo eeposed on nö antiikaja realism . Mõlemas eeposes kasutatakse heksameetrit – vahelduvad rõhulised ja rõhuta silbid (3 + hingetõmbekoht ehk tsesuur + 3)
  • A.Gailiti elu ja looming
    Gailit ( 1891 -1960)
    Sündis 1891 Tartumaal Kuiksillai Laatre mõisa lähedal. Isa lätlasest puusepp, ema pärit saksastunud Stambergide perekonnast. Koduseks keeleks läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, aga kogu pere valdas vabalt ka eesti keelt. Koolis omandas vene keele, seega 4 keelt vabalt suus ja samas edaspidiseks võimalus teha ajakirjanikuna kaastööd läti ja vene ajalehtedele. 1895 kolib pere Laatre mõisa, seal elatakse 12 a. Pereisa rändab oma elukutse tõttu palju ümbruskonnas ringi. Võtab ka pojad sagedasti kaasa (palju kauneid looduselamusi).
    1899 astub G Valga läti kihelkonnakooli, seejärel Valga linnakooli, kuid ei lõpeta seda. 1905-1907 käib Tartu linnakoolis, kuid ei lõpeta ka seda. Jääb Tartusse 1907-1911, võtab eratunde ja õpib iseseisvalt. Huvi kirjanduse ja ajakirjanduse vastu. Ajakirjanduses ilmub esimene noveli "Öö", esimene iseseisev raamat ilmub 1910 (pikem jutustus "Kui päike läheb looja").
    1911 asub elama Riiga , seal elavad tollal ka tema vanemad vennad. Asub tööle ajakirjanikuna, saadab ka Postimehele kaastööd läti kultuurielust. I MS puhkedes saab temast sõjakirjasaatja. Kui rinne jõuab 1916 Riia lähistele, sõidab G Tallinna, läheb tööle Tallinna Teataja toimetusse ja tutvub Visnapuuga. Mõlemad löövad aktiivselt kaasa Siuru organiseerimisei (see jääb ka ainukeseks rühmituseks, kuhu G on kuulunud). 1917 lõpul on G juba Tartus Postimehes ja avaldab rohkesti teravaid kirjanduslikke artikleid. Vabadussõjast võtab osa sõjaväeametnikukirjasaatjana. 1920-1922 on G Riia Eesti saatkonnas ajakirjandusatasee, viibib seejärel 1922-24 välismaal ( Saks , Pr ja It) ning seejärel töötab vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932-1934 töötab Vanemuise direktorina, pärast seda kolib koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle. 1944 põgeneb Rootsi. Sureb 1960, maetud Örebro kaimistule.

    LOOMING:


    1909-1924: Romantiline laad , erandlikud karakterid ja hingeseisundid. Üldtuntuks saab seoses Siuruga. Selle perioodi teosed: Klounid ja faunid (följetonikogu, 1919) Saatana karussell ( novellid , 1917) August Gailiti surm (novellid, 1919) Rändavad rüütlid (novellid, 1919) Muinasmaa (rmn, 1918) Purpurne surm (rmn, 1924) Idioot (2 novelli, 1928)
    Iseloomulikku: püüe erakordse poole nii materjalivalikul, sõnastuses kui tegelaskujudes. Värvide julge kasutamine, loodusnähtuste sümboolika, grotesk. Tegevuspaigaks tavaliselt mõni eksootiline saar, meri või tundmatu maakoht , tegelasteks (pool)fantastilised olevused, palju üleloomulikke jõude ja - juhtumisi . Õudust, kuritegusid , halastamatuid haigusi (inimesed muutuvad sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, naine sünnitab põrsad, saatan muudab nunnakloostri bordelliks) Kole -kole. Sümboliseerib aja õudust ja inimese abitust. Samas aga lendavad imevaibal kolm rüütlit ja otsivad oma unistuste saart Hellolit. Ei leia, aga lootus jääb.
    Följetone kirjutas palju just aastail 1918-1922. Peamiseit kirjandus, kunst , kultuur. Eriti skandaalseks kujunes Underi ja Adsoni vastu sihitud Sinises tualetis daam .
    1924-1944: Vastu hommikut ( novellikogu , 1926) Ristisõitjad (novellikogu, 1927)
    Poos ja ülepakutus kadunud, kohatine sügav pessimism, aga sellest hoolimata ei saa Gailitist realisti. Tööde põhitoon lüüriline, sekka kriitilisust, koomikat ja pisut groteskigi. Näiteks Viimne romantik, peategelaseks vaimugeeniusest kukk, tõeline aristokraatlind Kerill- Kerkerill . Aga ei saa temagi ümberringi laiutava matsikarja ja toore jõu vastu. Ja tema unistuski lendu tõusta kukub haledalt läbi. Õnneks laseb G tal seda pärast surma siiski teha. Neis kogudes ka Piibli-ainelised novellid Laatsarus ja Barrabas. Püromaaninovell Punased hobused . Niminovell Vastu hommikut peegeldab konkreetset aega - 1924.a. detsembriülestõusu mahasurumist. 4 inimest - revolutsionäär Soiden, pops Rabakukk, teenijatüdruk Aane ja poisiohtu Tanil ööl enne surmaotsuse täideviimist. Igaüks analüüsib elatud elu. Mehine Soiden leiab, et tema elu on elamata jäänud ja idee, mille pärast ta võitles, pole seda väärt. Rabakukk on lihtsameelsus ise ega saa millestki aru, Aane ja Tanil on süütult surma mõistetud.
    Romaanid :
    TOOMAS NIPERNAADI “ (1928) Ilmus 3 osa kaupa kõigepealt Loomingus, seejärel omaette raamatuna 1928. Romaan sai kiiresti tuntuks ja tõlgituks. Koosneb 7 novellist, peategelane romantiline seikleja - on eesti kirjanduses täiesti uus kuju, kuigi maalilmakirjanduses on hulkuriromaane ka enne kirjutatud. Süzheeks on peategelase rännak mööda Eestimaad varakevadest hilissügiseni. Esimese novelli muretust parvepoisist saab lõpuks resigneerunud intelligent. Palju kontraste - muretu Nipernaadi ja asjalik , purutõsine, rikas ja kitsi talupoeg . Naised armuvad temasse murdu, sest ta oskab neid panna igatsema millegi teistsuguse ja parema järele. Tolleaegses eesti kirjanduspildis mõjus TN mänglevus väga värskelt ja vaheldust pakkuvalt.
    KARGE MERI“(1938) Kirjeidab suletud külakogukonda maailmast eraldatud hülgepüüdjate saarel. Omad kindlad, kohati julmad ja ebaõiglased tavad. Tegelaste galerii mitmekesine : tugev ja iseseisev Epp Loona , kellel on palju lapsi, aga meest mitte, õrnahingeline mandritüdruk Katrina, kelle Matt Ruhve endale noorikuks toob, tujukas pastoritütar Kelli jne.
    EKKE MOOR“ (1941) Anti sõja -aastail välja koguni 3 trükis. Ekke lugu sellest, kuidas ta "lahtisi allikaid " otsis ja kust ta need lõpuks leidis. Kriitika märkis ära suure sarnasuse Peer Gyntiga, samas meenutab ka Nipernaadit, on aga viimasest stiililiselt ja ka süžeeliselt ühtlasem. Ohtrasti esineb siin G lemmiktegelast - mõnest fanaatilisest ideest haaratud inimest - rannakuninganna Jevdokia , talumees- praost Odja ja teised. Selles teoses on pessimismi asemel juba vaikne rahulolu lihtsate rõõmude, töö ja kodu ning lähedastega.
  • „Toomas Nipernaadi“ analüüs

    Pilet 3


  • Antiikteater – tekkimine, lavastuslik ja korralduslik külg.
    Kreeka teater. Esimene dateeritud etendus 534 eKr, lavastaja Thespis. Tekkis tänu Dionysosele, kelle auks peetud pidustustest välja kasvas umbes 500 eKr dionüüsia (märts&aprill), lenaia (jaanuar&veebruar. Komöödiad ja tragöödiad seotud usuliste kommetega. Draamat ei tuntud. 6. saj eKr tekkis teatrile meelelahutuslik varjund. Esimesena kujunes välja tragöödia, tähtis osa on kooril – 24 inimest, pikkades rüüdes. Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetuks viljaskuspidude ehk orgiate ajal etendatakse. Kooris eeslaulja ehk protahonist. Dialoog toimub näitleja ja koori vahel, need jumalate auks loodud kiidulauludes ehk ditürambedes. Kolm näitlejat tavaliselt. Ehitist, kus esitati, nimetati amfiteatriks. Selle keskel oli orkestra – lava, kus asus koor, kuni 24m diameertiga. Selle taga oli skenee – lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamiseks. Samuti proskeenioneeslava , kus olid näitljad. Theatron oli pealtvaatajate pinkide osa. Näidendeid esitati võistluse vormis, võrdlus nii autorite , lavastajate kui näitlejate seas. Lavastaja – koreeg, kuludekandja. Näitekirjanik – võistlusele esitada tetraloogiana kolm tragöödiat ja ühe satiirdraama, mille aineks Vana-Kreeka müüt. Välja valiti kolm kirjanikku, vaheaegu polnud, tehevus kestis kolme näidendi jooksul pidevalt. Loosiga valiti vabadest inimestest 10-liikmeline žürii, kes valisid näidendi välja. Traagiline tegevus, mis ei võinud kesta üle ühe päeva. Deus ex machina – jumal masinast, etenduse lõpus, lahendab loo probleemid. Riik andis teatri ehitamise eraettevõtetele. Teater ol tasuline , kuid mingist ajast saati hakati vaesemaid kodanikke tasuta sisse lubama . Ehitis oli katuseta ja kõik etendused toimusid päeval. Ateena teatris oli 17000 kohta, keerulistes kohtades jutustati juurde, lavatehnika puudus. Näitlejad tehti suuremaks koturnide ehk meie mõistes platvormjalatsitega. Peened kostüümid puudusid, maskid olid ilmekad . Koor oli kogu aeg laval, palju tüüptegelasi. Näidendeis osalesid ainult kodanikud, kes makse ei maksnud, ainult mehed samuti. Autor ise lavastas, pani paika tantsud ja oli alguses ka näitleja.
    Näitekirjanduse alged on juba vanades rituaalsetes lauludes ( pulma- ja leinalaulud). Dionysose auks korrald. Pidustustel - dionüüsiatel – hakati etendama miimilisi mänge koos maskeerimisega, Dionüüsiatest on välja arenenud karnevalid. Ateena lähendal tekkis kultuslik draama - ainult väljavalitutele salajased jumalateenistused , kus etendati jumalanna Demeteri röövimist allmaa poolt. Aristoteles on väitnud, et tragöödia on tekkinud ditürambidest (jumala aux lauldav kiidulaul) koorist eraldub eeslaulja, kes deklameerib (eeslaulja-koori kordamööda laulmine algeline dialoog). Etendati jumala sündi, kannatusi, surma, ülestõusmist. Hiljem lisanduvad müütide lood. Kreekas tekib 2 näideniliiki: tragöödia ja komöödia. Tragöödia lõpus pidi olema saatiirdraama, mis pidi pärast kurba näidendit inimestel tuju heaks tegema. Teater oma mütoloogilisema sisuga tekkis 6 saj. eKr.. Esimene dateeritud etendus toimus 534. eKr kirjanik Thespise poolt - toob sisse esimese näitleja. Ehitist, kus etendusi esitati, nim. amfiteater : keskel oli orkestra (lava, koor asus sellel, kuni 24 m diameetriga), selle taga olid skenee (lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamisex) ja proskeenion (eeslava, kus olid näitlejad), theatron (pealtvaatajate pinkide osa, poolring ). Laval on üks näitleja ja koor. Näitleja teadustab, vahetab välimus, kommenteerib, mängib erinevaid isikuid, ei lula, vaid deklameerib. Koor ja näitleja jag. Etenduse mitmeks osaks. Enne koori lavaletulemist esitab näitleja proloogi. Siis tuleb kahel poolt orkestrale koor. Näidendi lõpus võis olla ka näitleja dialoog koori juhi ehk korüfeega. Etenduse tegevus toimub 1 päeva jooksul ja harilikult ühes kohas. Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeva pühendat. teatrile. Etendusi korrald. võistluse korras. Võistlusele lubati ainult uusi näidendeid. Näitekirjanike vahel korraldati võistlusi, kuhu pääsemisex pidi kirjanik looma tetraloogia (3 tragöödiat, 1 satiirdraama, mille ainex Vana-Kreeka müüt) Alates 480 a hak võistlema ka komöödiad.. Koreegsponsor , rikas linnakodanik, kes aitas näidendit lavale tuua. Võistlus toimuski põhimõtteliselt 3 esinäitleja (protagonist), 3 autori, 3 koreegi vahel. Arhont (kõrge valitsustegelane) määras 3 kirjanikku, kes lubati võistlusele.Esikoha otsustas 10- liikmeline zürii. 3. koht=läbikukkumine. Riik andis teatri ehitamise eraettevõttele. Teater oli tasuline, kuid mingist ajast ( Perikles , 6.saj) hakati vaesemaid kodanikke tasuta sisse lubama. Ehitis oli katuseta ja kõik etendused toimusid päeval. Ateena teatris oli 17000 kohta, keerulistes kohtades jutustati juurde, lavatehnika puudus (deus ex machina – jumal masinast). Näitlejad tehti suuremaks koturnidega (platvormjalatsid), peened kostüümid puudusid, maskid ilmekad. Koor oli kogu aeg laval, palju tüüptegelasi. Näitleja oli vaba kodanik ja ta ei pidanud maxma maxe, ainult mehed. Autor ise lavastas, pani paika tantsud ja oli alguses ka näitleja. Kooris 12-24 liiget, kes tragöödias võisid kujutada näitex paikkonna elanikke.
    *Rooma teatrile iseloomulik, et etendusi korraldati kindlatel aegadel (pidustuste aal). Hooajad: september – Rooma mängud; november – plebeide mängud; juuli – Apolloni pidustused; etendusi korraldati ka näiteks matuste tseremoonial. 48 päeva aastas võis etendusi jälgida. Kulud kandis riik, otsiti ka annetajaid, sponsoriteks kõrged riigiametnikud . Teatrisse sai tasuta. Teatrihoone oli ajutine (võeti peale etendust maha). 1 saj tekkisid püsivad hooned. 55 eKr sai Rooma linn endale teatri, mis oli väiksem kui Kreekal (7-14 tuhat ). Teatriehitis on muutunud, ära jäeti ümmargune orkestra, see asendati poolringiga (funktsioon: istekohad tähtsatele isikutele). Skenee oli madalam ja laiem kui Kreekas, sellelt läksid trepid orkestrale. Võeti kasutusele algeline eesriie , päikese eest kaitsmiseks tõmmati kangast katus amfiteatrile pääle. Dekoratsioonide kasutamine, butafooria. Naised ei tohtinud ka siin mängida, näitleja amet põlualune, soodustusi polnud. Ei austatud palgalist näitlejat, tasuta tegijate vastu polnud neil aga midagi. Algul maskide asemel grimm , maskid tulid hiljem. Mida kergem ja lõbusam etendus, seda parem (jämekoomika).*
  • Sophokles ,,Kuningas Oidipus
    SOPHOKLES(496-406) 
    Sophoklese tragöödiates on esiplaanil tugeva indiviidi traagiline saatus. Kõige täiuslikumaks tragöödiaks on peetud Sophoklese "Kuningas Oidipust". Ainestik pärineb Teeba linnaga seotud müütidest.
    Oidipus püüdis vältida kuritegusid, mida Delfi oraakel oli talle kuulutanud. Kuid neist hoidudes tegi ta need tahtmatult teoks: tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Ta ei teadnud , kes olid tema tegelikud vanemad ja tappis teel tundmatu ränduri. Uude linna saabunud Oidipus sai jagu linna hirmu all hoidnud sfinksist, valiti kuningaks ja talle anti naiseks eelmise kuninga lesk . Kuuldes ennustajalt, et riigi eelmise valitseja Laiose tapja ülesleidmine vabastab inimesed katku küüsist, hakkab peategelane kiiresti süüdlast otsima , needes tapja ära. Peagi avastab Oidipus aga, et tema ise ongi see tagaaetav mõrtsukas ning et kunagi lapsepõlves talle ennustatud saatus ongi kätte jõudnud - ta on mõrvanud oma isa ja abiellunud emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (st ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu enesetapuga, Oidipus ise torkab endal silmad peast ja läks vabatahtlikku pagendusse.
    Sophoklest huvitab inimese saatus. Näidendi mõte seisneb kreeklastele olulises küsimuses: saatusele vastuhaku võimalikkuses. Lihtsaim on näidendit tõlgendada saatusetragöödiana – tehku inimene mis tahes, oma saatusest ei pääse ikkagi. Inimese seisund maailmas on ebakindel. Kedagi ei saa pidada õnnelikuks, enne kui ta elupäevad pole õnnelikult lõpule jõudnud. Sophokles näitab oma tragöödias, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese võitlust saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe , nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Inimlikud arvamused ja väärtused on suhtelised ja sageli ekslikud, jumalik maailm ja selle tahe jääb sageli mõistetamatuks. Oidipus ise on ainus, kes asjaolude traagilisest kujunemisest aru ei saa. Ta soovib lahendada omaenese elu mõistatuse, isegi kui selle lahendus talle traagiliseks osutub. Oidipus tegutseb, teadmata, mida ta tegelikult teeb. Ta jõuab teadmatusest teadmisse, mis osutub hukatuslikuks.
  • G.Suitsu elu ja looming
    Gustav Suits (1883-1956)
    Sündis Tartus Võnnus. Isa oli küla koolmeister ehk austatud mees. Haridus oli hinnas , ent õpetajad pole ju kunagi jõukad.
    Gustavil ilmnesid vaimsed anded juba varakult. 4- aastaselt luges ta Piiblit . Muljet avaldas talle Juhan Liiv. Gümnaasiumihariduse sai Tartus venekeelses koolis. Ta õppis palju keeli.
    I luuletuse „Vesiroosid“ avaldas 1899. aastal. Tema eestvedamisel korraldati Koidula mälestusõhtut. Ta võeti kooli tagasi ja lõpetas kuldmedaliga. Läks TÜ-sse, ent peagi Helsingi Ülikooli – üldine kirjanduslugu , esteetika ning soome kirjandus ja kultuur.
    1905. aastal I luulekogu „Elutuli“ – see leidis palju lugejaid noorte hulgas, sest kirjutatud maailma muutmise vaimus (vormimeisterlikud ja jõulised luuletused).
    1910. aastal lõpetas ja jäi Soome, kuna ei leidnud Eestis sobivat tööd. Läks soome keele õpetajaks.
    II luulekogu 1913. aastal „Tuulemaa“ – kirjutatud teises võtmes: õhin ühiskonna muutumisest oli läbi kukkunud.
    1919. aastal kutsuti ta Eestisse õppetooli. Valmistus ja läks 2 aastat hiljem. Temast sai TÜ professor . Kirjandusteadlaste põlvkond alates temast!!
    Armastusluule „Ohvri suits“. 1921. A-l ballaad „Lapse sünd“, järgmisel aastal „Kõik on kokku unenägu“.
    Seejärel pikem paus , kuna keskendus õpetamisele.
    Tema maja sai sõjas pihta- käsikirjad hävisid.
    Viimane luulekogu 1950.a-l „Tuli ja tuul“.
    Suri Rootsis, kuhu oli Soome kaudu põgenenud.
  • Paari luuletuse analüüs:
    LÕPP JA ALGUS
    Kas tunnete : väriseb maa !
    Kas kuulete : kisendab veri !
    Nüüd tuleb kas ei või jaa !
    Nüüd on kallastest tõusnud meri.
    Olge valmis !
    Me seisame kahe riigi väraval :
    see üks on pimedus ja teine valgus.
    Me, noored, ootame pilgul säraval :
    nüüd see ligineb : lõpp ja algus !
    Viimaks ometi !
    OMA SAAR
    Ma sõuan merel ja sõuan,
    üht saart mina otsin sääl.
    Seda kaua ju otsinud olen
    laia lageda mere pääl.
    Mõnd saart on määratus meres,
    mõnd sadamat vilusat.
    Oma saart aga mina ei leia,
    oma unistust ilusat .
    Ma sõuan merel — ja hõljun
    ja lained hõljuvad ka,
    kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved
    oma saart aga otsin ma.
    NOORUSE AEG
    Aeg antud naerda, aeg antud nutta,
    aeg antud pisaraid pühkida.
    Aeg seatud elada, aeg seatud surra,
    aeg musta mulla all magada .
    Kuid mis on nooruse aeg ?
    Ei ole see paastuda, ei ole see paluda ,
    ei vaimu närides närtsida :
    see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda —
    ja armsa kaela ümber hakata.

    Pilet 4

  • Ülevaade antiiklüürikast
    Lüürika: algselt existeeris luule ainult muusikalise saatega. 7-6 saj.lüürika jaguneb ettekande järgi 2x: monootiline (esitas 1inimene); koori lüürika. Vormiliselt jagunes lüürika värsimõõdu järgi: eleegia-luuletused, mis loodud kindla skeemi järgi, eleegiline distihhon (kaxikvärsside kaupa hexa+pentameeter), räägib igapäevastest tõsielulikest asjadest, tihti õpetliku ja poliitilise sisuga; jamb : temaatika õelam, iroonilisem, satiirilisem. Teised žanrid: epitaaf ( hauakivi ), epiniikion (kindla sisuga erinevate mängude võitjate aux), enkoomion (valitseja aux kirjutatud).
    1.1. Sappho (pärast 650 eKr) monoodiline lüürika
    Antiikaja silmapaistvaim naislüürik. Ta pärines Lesboselt Eresosest ülikusuguvõsast ja elas Mytilenes. Sealsete türanna kehtestamisega kaasnenud rahutuste ajal oli ta 600. a. paiku mõnd aega Sitsiilias Sürakuusas maapaos. Mytilenes koondas ta enda ümber üliklikku päritolu tütarlaste ringi ja õpetas neile aristokraatlikke kombeid, muusikat, luult ning tantsu kuni tütarlaste abiellumiseni. Osa lüürikat on Sappho pühendanud neile tütarlastele ja muusadele, osa oma tütrele Kleisile ja osa vennale , kelle oli hukanud armastus hetäär Doricha vastu. Seda luulet kanti ette soololauludena lüüra saatel. Sappho lõi ka pulmalaule (epitalaamione), mida esitas koor. Pulmalaulud lähtuvad rahvaluule eeskujust ja olid arvatavasti pühendatud neidude sõprusringist lahkujaile. Sappho rahvalaulupärasele, lihtsas keeles luulele on omased isiklikust elamusest johtuv tundesügavus ja siirus , väljendusjõud ja ilu, jõuline loodusetunnetus ning kõlavus. Ta suutis luulega vahendada kõiki tundevarjundeid, eriti õnne, igatsust ja südamevalu armastatu pärast. Sappho kirjutas aioolia stroofivorme (tuntuim on Sappho stroof ). Tema luul koguti üheksaks raamatuks. Säilinud on katkendeid ja kaks tervikluuletust, mille kohta on papüüruseleidudest saadud väärtuslikke tekstitäpsustusi. Antiikajal austati Sapphot kui kümnendat muusat. Catullus ja Horatius matkisid teda. Sappho elu ja surma kohta tekkis juba antiikajal legende (ta olevat hüljanud Alkaiose armastuse, armastanud õnnetult Phaoni ja selle ajel enda Leukase saare kaljudelt alla heitnud).
    1.2. Ovidiuse
    Ovidius (43 eKr– 18 pKr) Vana-Rooma esimene suurem luuletaja, silmapaistvaim eleegik.
    Noorena saadeti Rooma retoorikat õppima, et temast saaks riigiametnik . Ta töötas lühikest aega riigiametis, ent siis pühendas ent täielikult kirjutamisele. Suurem osa elust vabakutseline kirjanik.Temaatika: oma elu (3 korda abielus olnud). Eluajal juba populaarne luuletaja ja jõukas mees. Tema luuletused populaarsed renessanssi ja keskajal, seda eriti kunstnike, luuletajate jne hulgas. Pani end proovile katsetades erinevaid žanreid. 50-aastaselt saadetakse pagendusse Tomi linna Musta mere äärde. Ta ei saanud enam kunagi Rooma naasta, sest:
    1. Teos „Armastuse kunst “ oli liiga vanamoodne
    2. Ovidius semmis Augustuse tütretütrega, kes temaga samal ajal pagendati.
    Pagenduses kirjutatud luule melanhoolne , kajastades luuletaja kannatusi. Maapaos saatis O Augustusele armuandmispalveid, kuid imperaator jäi kõikumatuks ning Ovidius surigi maapaos.
    Perioodid:
    1.Nooruse ja uljuse aeg. „ Amores “ lembelaul- humoorikas , kerglased, naeruvääristavab jumalaid, sõjaväge ja abielu mõtet. „Läkitused“ 15 kirja. N-ö autorid on mütoloogia kangelannad, kes saadavad armastuskirju armastatud mehele. Kujutab igatsust, armastava naise psühholoogiat.
    „Ars amatoria“ (armastuse kunst) näpunäited meestele 1. Kus ja kuidas armastust võita, 2. Kuidas armastust hoida? ; „Ravimid armastuse vastu“ 1. Lähed mujale nt. sõjaväkke, põllu peale
    2. Mütoloogiale. „ Metamorfoosid ” (Moondumised) – Kuulsaim teos, üle 250 rooma ja kreeka müüdid värssides. Need kajastavad ajastute või inimeste muundumist ühest teiseks. Seda on peetud paganlikuks piibliks. Lõpppeb Julius Caecar muutub komeediks.; „Fasti“ pagenduses kirjutatud, aasta kalender, eriti kirjutatud keisripere tähtpäevad.
    3. Eleegiad. „Kurvad laulud“ alagab Rooma viimasest ööst.; „Kirjad Musta mere äärest“ kohalikust loodusest, palub sõpradel eestkostet Augustuse ees, et Roomasse tagasi pöörduda.
    1.3. Vergiliuse looming põhijoontes
    Publius Vergilius Maro (70-19) on kahtlemata rooma kirjanduse tuntuim nimi. Epitaaf, mille Vergilius enne surma olevat oma haua jaoks dikteerinud, võtab lakooniliselt kokku tema elu ja teosed:
    Mantua sünnitas mind ja Kalaabria tappis, ma puhkan
    Parthenopes ja mu laul - väejuhid, karjamaa , põld.
    Mantua on Põhja-Itaalias, kust Vergilius pärines, ta suri Kreekareisilt haigena tagasi pöördudes Lõuna-Itaalia Kalaabria maakonna linnas Brundisiumis ning maeti Parthenopes, mis oli Napoli muistne nimi.
    Piltlikult öeldes oli Vergiliuse esimene teos "Bucolica" (e "Karjaselaulud") pühendatud karjamaale. See koosnes kümnest nn valitud luuletusest (siit ka tema teine nimetus " Ekloogid "), mis paljuski jäljendasid kreeka poeedi Theokritose pastoraalset luulet, ent viisid idealiseeritud karjustemaale Arkaadiasse lisaks armastustemaatikale ka Rooma päevakajalisi probleeme, ning seda kõike nii nõtkeis ja laulvais heksameetreis, milliseid rooma luule varem ei tundnud . Vergilius oli töötanud oma luulekogu kallal kolm aastat ning see kogu tegi temast kohe Rooma tuntuima poeedi. Ekolooge esitati teatris lauludena ning tagasihoidlikku poeeti tervitati peaaegu samasuguse austusega nagu imperaatorit.
    Teine teos, poeem "Georgica" (u "Maaharija kunst"), mille kallal luuletaja töötas seitse aastat, võttis teataval määral eeskuju Hesiodose poeemist "Tööd ja päevad", kuid ülistas Itaalia loodust ja põlluharija rasket tööd, tagamõtteks ka innustus kodusõdades laastatud põllumajanduse taastamiseks.
    Vergiliuse unistuseks oli loobuda luuletamisest ning pühenduda filosoofiale. Luuletamine oli talle tema täiuslikkusetaotlusest tulenevalt raske kunst. Kuid Rooma riigi valitseja Augustus ootas riigi esipoeedilt uut teost, mis tooks kuulsust nii valitsejale kui ka impeeriumile. Vergilius töötas eepose kallal üksteist aastat, siirdus viimistlustööks materjali ja inspiratsiooni koguma Kreekasse, kuid haigestus ja suri pärast kodumaale tagasijõudmist. Ta leidis, et töö pole täiuslik, ning nõudis surivoodil teose hävitamist. Augustuse tahtel seda ei sündinud.
    Nii jäi järelpõlvedele alles eepos " Aeneis " e "Lugu Aeneasest". Sellest ei kujunenud küll Augustuse enese kangelastööde otsest ülistust, kuid kaudselt lisas eepos Rooma tulevast vägevust ette ennustades kuulsust ka Augustusele.
    "Aeneis" koosneb 12 laulust ning lihtsaim viis võrrelda teda peamiseks eeskujuks olnud Homerose eepostega on kaksikjaotus: esimesed kuus laulu kirjeldavad hävivast Troojast põgeneva Aenease rännakut kuni Itaaliasse jõudmiseni ning seega on "Odüsseia" analoogiks, viimased kuus laulu on aga pühendatud võitlusele Itaalia hõimude allutamise ja enda võimu alla ühendamise eest, sarnanedes "Iliasega".
    Laiemas tähenduses on "Aeneise" kangelaseks Rooma, mille tulevasele kuulsusele ja vägevusele eepose tegevuse käigus alus rajatakse . Rahvuslikku patriotismitunnes kajastavana on "Aeneis" esimene nn rahvuseepos - mõiste, mis hilisemas euroopa kultuuriloos ajuti jälle oluliseks saab. Missioonikandjat Aeneast on kõige sagedamini iseloomustatud epiteediga pius , ' vaga '. Samas on tema käitumise kujutamises ka teatud arengujooni. Kui ta eepose algupoole on sageli kõhklev ja kahtlev ning vajab jumalate nõuandeid ja soovitusi , siis pärast VI laulu visiooni saab temast otsusekindel ja missiooniteadlik juht. Kuid eepose äkiline lõpp, Aenease halastamatus end võidetuks tunnistanud Turnuntuse suhtes, näib viitavat sellele, et Vergiliust vaevas mõte saavutatu raskest hinnast ning veristest ohvritest, mis Rooma hiljutist ajalugu täitsid.
    "Aeneis" sai tõeliseks kooliklassikaks, mis tõrjus tagaplaanile Enniuse "Annaalid" ning mõjutas suuresti hilisemat eepikat ( Dante , Tasso, Camões , Chauser, Milton ).
  • A.H.Tammsaare elu ja looming
    Tammsaare (1878-1940)
    Kodanikunimi on Anton Hansen , Tammsaare on kirjanikunimi, mille ta võttis kodutalu nime järgi - Albu vallas asuv Tammsaare Põhja talu. Lapsepõlv on väga sarnane "Tõe ja õigusega". Raha oli mõnevõrra vähe, vanemad said soode ja rabade vahele kehva talukoha. Perre sündis 12 last, 10 kasvas suureks. Majanduslikud võimalused olid üsna kesised ja piiratud. See mõjutas ka Tammsaare hariduskäiku.
    Oli 8aastane, kui kooli viidi. Sarnaselt Indrekule pidi kõigepealt vallakirjutajana leiba teenima ja vanemaid aitama . Kui ta 1898 . aastal lõpuks gümnaasiumisse jõudis, siis väga valikuid ei olnud. Vanusepiir oli ja sai õpinguid jätkata vaid Hugo Treffneri eragümnaasiumis. Ka Anton pidi tegema abitöid, et tasuda õpingute eest. Sel ajal alustas ka om akirjanduslikku tege vust . Ajalehes ilmusid „Kaks paari ja üks ainus“ ning „Vanad ja noored“
    Ta oli 25aastane, kui sooritas gümnaasiumi küpsuseksamid Narvas. Lõpetas teatud mööndusega, kuna vanad keeled (ladina ja kreeka keel) ei vastanud nõudmistele ning nende eest ta lõputunnistust ei saanud. Tal õnnestus tööd saada Tallinnas ajalehe Teataja toimetuses. Tema ülesandeks oli hankida kohalikke uudiseid ning kirjutada teatri- ja kontserdiarvustusi. Samal ajal oli Teataja toimetaja -väljaandja K. Päts. Teiste kaastööliste hulgas tegutses ka E. Vilde. Kuna tööd oli palju ja aega vähe, ilmus sel perioodil vähe ilukirjanduslikke töid. Paar tähtsamat: „Tähtis päev“, „Rahaauk“.
    Tähtis päev“
    Karjapoiss on peategelane, ühel päeval tuleb saunamees ja ütleb,et läheb ise tema eest karja. Poisi jaoks oli see suursündmus. Läheb kirikusse, paneb ilusad riided selga . Tee peal kohtab tuttavat karjapoissi, kes kutsub kaasa kirkutorni, mis on ka elamus omaette. Seda mürgitab kellamees , kes torni tuleb ja pahandab nendega. Poisile läheb see hinge. On kirikus ja kuulab jutlust ning mõtleb, et kas see on parim valik, kuids ta enda erakordset päeva veedab. Teine poiss kutsub varesepesi lõhkuma, aga ta ei taha; läheb kala püüdma, aga see pole päris see. Kui päev õhtusse jõuab, on ta õnnetu, sest päev otsekui oleks tühja läinud. Sellest on leitud paralleele inimese eluga.
    1907 astub ülikooli õigusteadust õppima. Enne pidi veel enda vanade keelte eksamid ära tegema. Stuudium edenes kenasti. Samal ajal täiendas inglise ja prantsuse keele oskusi. Luges kirjandust ja hiljem ka tõlkis nt Wilde ’i, Dostojevskit. Ülikoolipäevil kirjutas kolm tuntumat novelli: „Pikad sammud“, „Noored hinged “, „Üle piiri“. Nendes käsitleb noore inimese eneseotsinguid. Ühes novellis on tegemist selle vahega, mis naistele ja mis meestele lubatud. Naiste õiguste küsimus. On ka seltskonnanormide ja nende eiramise formaalsuse üle arutlevaid mõttekäike. Mõned novellid äratasid lugejates ka pahameelt, kuna olid liiga vabameelsed. Saavutab ka esimese tuntuse .
    1911 on kohe-koh ekäes ülikooli lõpetamine, kui tal diagnoositakse tuberkuloos . Olukord on nii raske, et sisuliselt on tal valida, kas elada diplomita või surra diplomiga. Tammsaare valis tervis ening läks Koitjärvele tervist prandama, kus tema üks vendadest oli metsavaht . Seal oli puhas õhk ja männimets ning tervis hakkas paranema, arstid aga leidsid , et täielikuks paranemisek soleks vajalik kliimavahetus. Kogus raha ja šõitis Kaukaasiasse Musta mere äärde Sotši. Tal läks seal paremaks. 1913 pöördus tagasi. Mingi sisemine häda hakkas ikkagi teda vaevama. Arstid avastasid , et tal on maoga pahad lood ning tuli kiiresti opereerida. Šansid olid 2%. Läks õnneks ning ta paranes . Terviseprobleemid on ka põhjus, miks ta ei osalenud sõdades. Tallinnas sattus kokku hakkaja neiuga, kes lõpuks ta sisuliselt ära võttis. 1919 ilmus ajalehes kuulutus , kus teatati tema ja naise kihlumisest ning ta oligi sunnitud naise ära võtma. Tammsaare naine oli nagu Polkovniku lesk .
    1921 ilmus Tammsaare Juudit , mida peetakse Tammsaare kirjandusliku loomingu kõrgaja alguseks. 1922 ilmus „Kõrboja peremees “. Seda peetakse ilusaks armastusromaaniks, kus samas pole kordagi kasutatud sõna „armastus“. Selle järel hakkavad ilmuma „Tõe ja õiguse“ osad: 1926, 1929, 1931 , 1932, 1933.
    Oma romaanid kirjutas ta reeglina suvekuudel, kus pere oli saadetud Narva-Jõesuusse või Pärnusse. Muul ajal tõlkis ja kirjtas ajalehtedesse arutlusi (esseesid). 1934 ilmus romaan „Elu ja armastus“, 1935 „Ma armastasin sakslast “, 1936 näidend „ Kuningal on külm“. Viimaseks romaaniks jäi „Põrgupõhja uus Vanapagan “.
    Põrgupõhja uus Vanapagan“
    Vanapagan läks Taevasse hingede järele, aga ühelt maalt öeldi talle, et enam ei ole ühtegi hinge, keda Pürgusse määrata, kuna maal ei ole võimalik elada nii, et Põrgusse ei satuks . Vanapagan leiab, et see on ülekohtune. Sõlmitakse kokkulepe, et Vanapagan läheb Maa peale ja elab inimesena ning püüab tõestada, et saab elada ka ausalt ja õiglaselt, nii et see ei ole mitte maapealse elukorralduse vaid inimese enda viga. Vanapagan satub Kaval-Antsuga kokku jne... Kaval-Ants on talupidaja, Vanapagan tuleb eidega maa peale. Ants on abimees , annab Vanapaganale loomad ja maad ja ütleb, et küll tööga tasud . Vanapagan on lihtne, töökas, usaldav ja elab maainimese elu. Ükskõik, kui palju tööd ei teeks ja ei arendaks, selle oskab Kaval-Ants tema käest välja petta . Vahepeal tekib probleem, kus Vanapagana eit petab teda enda sulasega. Paneb sulase püüni kinni ja paneb püüni põlema. Tallu võetakse naissulane, kellel tekib Vanapaganaga suhe. Vanaeit võtab kätte ja sureb vihast ära. Dokumente on vaja kirikus korda seada, aga kirikuõpetaja ei usu, et tegemist on Vanakurja endaga. Vanapagan elab edasi selle sulasnaisega ja saavad lapsed. Kaval-Ants võtab lapsi tööle enda juurde sulasena. Noor Kavak-Ants võrgutab Vanapagana tütre ja saab lapse. Vanapagan võtab pangast laenu, Kaval-Ants on usaldusmeheks. Enne veel matab laste ema. Surivoodil tunnistab üks V poegadest, et tappis noore Kaval- Antsu õe võrgutamise eest. Kaval-Ants tahab Vanapagana enda maalt välja ajada, lõpuks vihastab Vanapagan nii palju, et lööb Kaval-Antsul pea lõhki ja paneb maja põlema ning hukkub tulekahjus. Lõpus on kohtumine Taevas, kus nõustutakse, et maapealne elu on hukas . Pole võimalik õndsaks saada.
    1940 leitakse kirjanik oma kodulaua tagant surnuna.
    Tema surmaaeg vabastas ta ka Nõukogude võimuga otsesest suhtlemisest ning teda ei mõistetud NSV ajal hukka.
    NB! Lisaks Kalle konspekt.
  • ,,Juudit


    Pilet 5

  • Keskaja kirjanduse mõiste
    Keskaja mõiste suhtes ei ole täielikku üksmeelt. Euroopas arvatakse, et keskaeg kestis Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5. sajandil) renessansi alguseni ( 15. sajandil). Keskajal hakkasid laiemalt levima tänapäeval maailmas valitsevad religioonid: kristlus , islam, budism . Suurim sotsiaalne liikumine keskajal oli suur rahvasterändamine - põhiliselt germaani (frangid, lääne- ja idagoodid , anglid, saksid ), aga ka türgi ( hunnid ) jt hõimude ulatuslik ümberasumine antiikaja lõpul ja keskaja alguses (375. a - VI saj). Pidev surve Rooma keisririigi (eelkõige Lääne-Rooma) piiridele tõi kaasa keisrivõimu nõrgenemise ning germaanlaste riikide tekkimise Lääne-Rooma keisririigi territooriumil. Seetõttu algas kõikjal maailmas ka riigipiiride kujunemine.
    a) uued žanrid: luules kantsoon , sonett, ballaad, madrigal , romanss . Eepikas uut tüüpi kangelaslaulud , allegoorilised ja õpetlikud novellid, proosa põhižanrid romaan ja novell. Aluseks oli rahvaluule. Uued draamažanrid müsteerium (piibliepisoodidele üles ehitatud näidend); miraakel (näidend apostlite ja jumalaema imetegudest); moralitee (õpetliku sisuga näidend allegooriliste tegelastega); farss ( koomiline lühinäidend)
    b) luulemuustused. Antiikne värsisüsteem kadus , asemele tuli silbiline süsteem, hakati kasutama lõppriimi.
    c) kirjanduse levik. Paberit hakati laiemalt kasutama varakeskaja lõpul. Suuliselt edasikantavat ja käsitsi ümberkirjutatavat sõnakunsti hakkas asendama raamat. Kirjasõna muutus Euroopa kultuuris väga oluliseks.
    d) ladinakeelne kirikliku sisuga kirjandus. Koostati pühakute elulugusid, kirjutati legende imetegudest, kirikulaule ja jutlusi, õpetlik-allegoorilisi nägemusi hauatagusest maailmast või reisidest imepärastesse maadesse, harva ka rahvapärimusi ja lugulaule. Proosas jätkus Rooma ajast pärit traditsioon jäädvustada ajalugu. Kirjutati kroonikaid, üks neist oli ka Läti Hendriku Liivimaa kroonika XIII sajandist.
    e) vanim keskaegne eepika. Rahvakeelne ja rahvalik kirjandus tekkis sedamööda, kuidas Rooma riigi territooriumil elanud või selle ääremail elanud rahvaid ristiusustati. Ristiusk tõi germaani rahvastele kirjaoskuse. Ladina keele eeskujul loodi oma tähestikud, tõlgiti vaimulikku kirjandust ning selle kõrval hakati kirja panema ka rahvaluulet ja muistseid pärimusi. Ristiusk ei soosinud muistsetel paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, mistõttu Euroopa mandril hävines see peaaegu täielikult. Küll aga säilisid muistsed pärimused Iirimaal ja Islandil, kus ristiusk võeti vastu rahumeelselt. Rahvaluulel põhinevad eeposed said aluseks rahvuskirjanduste arengule.
  • Islandi kirjandus
    „Vanem Edda “ teadaolevalt vanim Germaani ja Põhjala hõimude üleskirjutis, mälestis, pärimused ja müüdid. Kirja pandud Islandil. Säilinud 37-osalisena. Kirja pandud 10-12.sajandi paiku. Loomiseaeg ulatub rahvaste rändamise aega või veel varasemasse aega. Ei moodusta terviklikku käsitlust, kuid seostuvad omavahel, kohati vasturääkivad, tegelased sama. Üleskirjutamine polnud süstemaatiline. Tegemist kahte tüüpi lugudega: ühed on jumalatest rääkivad lood, müütilised ja teised on kangelaslaulud. Kangelaslaule on rohkem. Arvatakse, et kangelaslugudes on ajaloolist sisu, kuid aegade jooksul on omandanud müstilisi ja muinasjutulisi elemente, kaotanud reaalsustaju . Jumalaid on seal erinevatest põlvedest – hiiud , nende vahel on vastuolu. Osad jumalad on surelikud, võivad elada küll kaua, kuid neid on võimalik tappa. Võitlus käib tardunud ehk mitteareneva ja muutuva ehk areneva suhtumise vahel, see püüab elu edasi viia. Lugude mõte on, et tardumusest tekib jääaeg, mis mõjub hukutavalt. Tardumus on väsimus, kergemeelsus, mitte ainult passiivsus, mõtlematu muretus , oludega arvestamatus. Kui tardumusse langeda, lõpeb see väljasuremise ja hukuga. See ei tähenda ainult füüsilist aktiivsust, vaid ka vaimset. Kangelaslaulud räägivad võitlusest, on jõhkrad ja verised. Kangelaslikkuse mõõtme toob sisse hoopis võit iseenda üle. Saab oma hirmudest üle. Tuleb täita oma kohust, mis ka ei juhtuks, mis ka ei segaks. Tragöödia on siis, kui kangelane hukkub oma saatust trotsides. Vaenlase tapmine on aga paratamatu, kangelaslikkuse osa. Lisandub veel kättemaksuhimule armastusmotiiv, alguses armastusmotiivi pole. „Vanema Edda“ stiil on lakooniline . Rahvaluulele iseloomulikud võtted: kordused, traditsioonilised ja korduvad epiteedid , kenningud ehk vähemalt kahesõnalised ümberütlemised (taevas – tilkade koppel). Kenning : Elina kui (särisev) sardell pannil ; Sütevaka kui ainulaadsete saekaater.
    1.2.1. ,,Vanem Edda”
    • Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik on “Vanem Edda”. Selle teose mütoloogilised laulud pajatavad maailma tekkest . Tegelasteks on vanimad jumalad hiiud ja nendega sõjatandril olevad jumalad aasid (nende hulka kuulub enamik tähtsamaid jumalaid). Pajatatakse aaside ja veel ühe jumalasoo vaanide tülist ja leppimisest, osavate seppadena kuulsatest maa-alustest kääbikutest alfidest, saatuse valdjataridest nornidest ja rohketest muudest müütilistest olenditest. Sõjakangelaste manala on Valhalla , kuhu sangareid kannavad jumalikud neitsid valküürid, kes neid seal õlle ja mõnudega kostitavad.
    • Teos ei peegelda mitte ainult muinasskandinaavia , vaid kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmast, uskumusi ja legende, mis ilmselt ulatuvad Kristuse-eelsesse aega.
    • Kenning – nimisõna asendamine vähemalt kahesõnalise ümberütleva ühendiga.
    • “Vanem Eddas” on hulgaliselt ka kangelaslaule, kus kesksel kohal ei ole jumalad, vaid inimestest kangelased.
    • “Edda”-lauludes puudub riim nagu kogu muistse germaani rahvaste luules. Luule tuli hiljem romaani rahvaste mõjutustel. Kõlarikkus ja rütm saavutati ühelt poolt tänu tõhkude korrapärasusele, teiselt poolt alliteratsioonide abil.
    “Edda”-lauludega samal ajal või hoopis veidi varemgi levis Islandil skaldide luule. Skaldid olid elukutselised laulikud , kes kuulusid kuningate ja ülikute kaaskonda ning ülistasid oma luules nende kangelastegusid. Nad paistsid silma eriti arenenud värsikunstiga – nad olevat tundnud 136 värsiliiki. Nende luulet iseloomustab veel kenningiterohkus.
    1.3. Keskaegsed kangelaslaulud
    • Neid peetakse ka mõnede rahvaste eeposteks.
    • Neid esitasid rändlaulikud, keda Prantsusmaal nimetati žonglöörideks, Saksamaal špiilmannideks ja Hispaanias hulgaarideks. Nad rändasid ühest maakohast teise, esinesid peamiselt pühade ajal linna- ja külaplatsidel. Nende esinemised olid rahvalikud etendused, kus lisaks laulu või laulkõne (retsitatiivi) saatmisele mingil muusikariistal, köitsid esinejad publikut nii žestide, miimika kui ka farslike veidrustega. Mõnel juhul võis rändlaulik ise olla ka laulu autor.
    • Vanimad on pärit Prantsusmaalt
    • Tavaliselt on tegemist ajaloos toimunud sündmusega, mida on aja jooksul töödeldud, muutetud. Seetõttu on ka ajalooliselt ebatäpseks muutunud.
    • Tuntuim prantslaste kangelaslaul on Rolandi laul”. “Laul minu Cidisthispaanlaste kangelaslaul ja sakslaste kangelaslaul on “Nibelungide laul”.
    • Laulude päritolu ei ole seniajani selge ja ei teata ka nende autoreid .

    1.3.1. Prantsuse kangelaslaul ”Rolandi laul
    See alagab vaenust Karl Suure õepoja krahv Rolandi ja tema võõrasisa Ganeloni vahel.Karl Suur läks oma väega Hispaaniasse mauridega võitlema. Roland soovitab mauride juurde saadikuks saata Ganeloni ja seab nii tolle elu ohtu. Ganelon aga sepitseb kättemaksu koos Marsiliusega. Selle kohaselt annab marsilius Karlile lubaduse ristiusku astuda, Karl usub seda ja taandub Prantsusmaale, jättes maha väikese järelväe, mida Marsilius seejärel ründab. Roland kuulus ka sinna järelväkke. Roland on kangelaslik ja julge ning kui toimub võitlus, siis ta abi ei kutsu. Nad võitlesid vapralt, aga siiski olid nad suures hädas ning Roland lõpuks puhub pasunat ehk kutsub teisi appi, kuid abiväed jäävad hiljaks . Võitluses sureb ka Roland, kes oli Karl Suure armastatium rüütel. Teos lõpeb kohtuga reetur Ganeloni üle ja tolle hukkamisega.
    „Rolandi laul“ on kirja pandud 11.sajandil, aga ainestik leidis aset 8.sajandi lõpus. Räägib Karl Suure sõjaretkest Hispaaniasse (mauride ehk araablaste vastu) ja lõpuks otsustab kodumaale naaseda. Et vältida ootamatuid rünnakuid, jäetakse järelvägi tagalat kaitsma, ent alatud araablased rikuvad kokkulepet ja tungivad järelväele kallale. Roland hakkab pasunat puhuma, kuigi Oliver ütleb, et on liiga hilja. Nüüd, kui nad kaotama hakkavad, on see nagu kaotuse märk. Roland puhub, Karl Suur kuuleb ja appiminek võtab aega. Tagasi jõudes kuuleb ta, et prantslased on purustatud . Prantsuse põhivägi asub araablastele kätte maksma ja neid jälitama nende alatu ülekohtu eest. Karl Suur karistab valjult ja paljub isegi Jumalalt, et ta laseks päikesel looja minna, et kristlased saaksid neid nuhelda. Araablaste väepealik tapetakse . Saadakse teada, et prantslaste hulgas on äraandja, kes oli soovitanud araablastele järelväe rünnakut. Äraandja on Rolandi kasuisa . Alguses saatis Karl Suur araablaste juurde ühe käskjala ja oli teada, et see on ohtlik ettevõtmine. Nende puhul kombed ei kehti. Roland, kes oli Karl Suure soosik, soovitas Rolandi kasuisal minna araablaste jutule. Kasuisa nõustus. Kuuleka vasallina läks ta ja tuli ka tagasi. Neilt nõuti makse. Tagantjärele lepiti kokku, et Rolandit rünnataks kättemaksuks. Roland sai surma. Karl Suur mõistab kasuisa üle kohut . Tekib olukord, kus juriidiliselt on kõik korrektne. Kasuisa täitis oma kohustuse ja võitles Karl Suure ees. Tal polnud Karli ees süüd. See, mis Rolandi ja kasuisa vahel oli, ei peaks kuningasse puutuma . Oli ka aadlikke, kes kasuisa toetasid. Rolandi sõbrad ei jäta seda asja nii, vaid lasti otsustada kasuisal ja Rolandi, kes juba surnud Rolandit esindas, sõbral võitluses. Kaotajapool sureb, tal pole jumala toetust. Kasuisa kaotas ja suri. Tegelikult oli asi teistmoodi. Oli lühike sõjaretk, kus edu ei saadetud. Püüti vallutada Saragossa linna, aga ei õnnestunud. Pöörduti tagasi ja tungiti järelväele kallale, vaid kallale tungisid kohalikud talupojad, kes olid külade rüüstamise pärast vihased . Suurt ja verist kättemaksu ei järgnenud. Roland suri võitluses. Seda peetakse prantsuse rahvuskirjanduse esikteoseks. Teos on karm ja lakooniline. Epiteedid puuduvad. Haakub vähem ajalooga . Rohkem ülespuhutud. Rahvust ülistav teos.
    1.3.2. Hispaania kangelaslaul ”Laul minu Cidist”
    Hispaania kangelaslaul räägib ka mauride võitlemisest.Pealkiri „ Laul minu Cidist“. Cid – isand .
    Selle nime andsid ajaloolisele isikule Rodrigo Diaz de Vivar. Cidi nime sai ta arbaalastelt, kelle vastu ta võitles, kuna oli nii võimas mees. 11.saj teisel poolel elas....pool sajandist hiljem pandi kirja. Tema võitles araablastega, keda oli 150 000; tema väes oli vaid 3000. Cid lõi aga selle väe puruks.
    Laul koosneb 3 st eraldi laulust: 1) Pagenduslaul, 2) Pulmalaul 3) Corpese laul.
    Cid teenis
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kirjanduse lõppueksami materjalid #1 Kirjanduse lõppueksami materjalid #2 Kirjanduse lõppueksami materjalid #3 Kirjanduse lõppueksami materjalid #4 Kirjanduse lõppueksami materjalid #5 Kirjanduse lõppueksami materjalid #6 Kirjanduse lõppueksami materjalid #7 Kirjanduse lõppueksami materjalid #8 Kirjanduse lõppueksami materjalid #9 Kirjanduse lõppueksami materjalid #10 Kirjanduse lõppueksami materjalid #11 Kirjanduse lõppueksami materjalid #12 Kirjanduse lõppueksami materjalid #13 Kirjanduse lõppueksami materjalid #14 Kirjanduse lõppueksami materjalid #15 Kirjanduse lõppueksami materjalid #16 Kirjanduse lõppueksami materjalid #17 Kirjanduse lõppueksami materjalid #18 Kirjanduse lõppueksami materjalid #19 Kirjanduse lõppueksami materjalid #20 Kirjanduse lõppueksami materjalid #21 Kirjanduse lõppueksami materjalid #22 Kirjanduse lõppueksami materjalid #23 Kirjanduse lõppueksami materjalid #24 Kirjanduse lõppueksami materjalid #25 Kirjanduse lõppueksami materjalid #26 Kirjanduse lõppueksami materjalid #27 Kirjanduse lõppueksami materjalid #28 Kirjanduse lõppueksami materjalid #29 Kirjanduse lõppueksami materjalid #30 Kirjanduse lõppueksami materjalid #31 Kirjanduse lõppueksami materjalid #32 Kirjanduse lõppueksami materjalid #33 Kirjanduse lõppueksami materjalid #34 Kirjanduse lõppueksami materjalid #35 Kirjanduse lõppueksami materjalid #36 Kirjanduse lõppueksami materjalid #37 Kirjanduse lõppueksami materjalid #38 Kirjanduse lõppueksami materjalid #39 Kirjanduse lõppueksami materjalid #40 Kirjanduse lõppueksami materjalid #41 Kirjanduse lõppueksami materjalid #42 Kirjanduse lõppueksami materjalid #43 Kirjanduse lõppueksami materjalid #44 Kirjanduse lõppueksami materjalid #45 Kirjanduse lõppueksami materjalid #46 Kirjanduse lõppueksami materjalid #47 Kirjanduse lõppueksami materjalid #48 Kirjanduse lõppueksami materjalid #49 Kirjanduse lõppueksami materjalid #50 Kirjanduse lõppueksami materjalid #51 Kirjanduse lõppueksami materjalid #52 Kirjanduse lõppueksami materjalid #53 Kirjanduse lõppueksami materjalid #54 Kirjanduse lõppueksami materjalid #55 Kirjanduse lõppueksami materjalid #56 Kirjanduse lõppueksami materjalid #57 Kirjanduse lõppueksami materjalid #58 Kirjanduse lõppueksami materjalid #59 Kirjanduse lõppueksami materjalid #60 Kirjanduse lõppueksami materjalid #61 Kirjanduse lõppueksami materjalid #62
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 62 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor helojossebele Õppematerjali autor

    Mõisted

    kirjanduse põhiliigid, draama, tragöödia, tragikomöödia, antiikirjanduse mõiste, antiikkirjandus, täiesti iseseisev, rooma kirjandus, hera, ach, o nipp, temo eeposed, 1917 lõpul, palju kontraste, antiikteater, eeslaulja, orkestra, samuti proskeenion, lavastaja, näitekirjanik, näitekirjanduse alged, aristoteles, koreeg, kooris 12, teatriehitis, sophoklese tragöödiates, läks tü, osa lüürikat, eepostega, rahvuseepos, aeneast, kodanikunimi, toimetaja, karjapoiss, terviseprobleemid, vanapagan, noor kavak, rahvasterändamine, säilinud 37, kangelaslaule, osad jumalad, tardumus, tragöödia, tegelasteks, sakslaste kangelaslaul, roland, puhub pasunat, cid võib, sisu poolest, ajaloolisi fakte, prantslaste isamaa, lahinguepisoodid, peategelane siegfried, brunhildile, tapab x, edusamme teinud, fabliood, renessansiks, suurmeeste kujunemine, tegelaste hulgas, põrguväravas, võimalused piiratud, aastal kokku, hiiumaal, toredaim, diamma, mööduvad kuud, tuntuimad pagulaskirjanikud, sündis stratford, huumori allikax, loo allikax, i vaatus, h asemel, ii vaatus, iii vaatus, kirjanikuna, põhiteema, peategelase puhul, ajendiks, martens, shakespeare, komöödia lõpus, head inimest, rõhuasetus, teemaks armastus, iseloomulik tunnus, eestikeelset kooli, tähistati 1935, tegelasteks, äärmuste ühendamist, hommikul, pahane, häiriv, spekulandid, lõuna ühing, puškini arvates, teenib didaktilist, schultz, eepos, toimub 1805, nataša, mõlemad mehed, päralt, realism, kriitline realism, kriitiline realism, pearõhk, kirjaniku kohus, flaubert, kirjanduslik, suur võlg, kunagist kodu, teos kassidest, mõškin, mõškin 26, oli mängur, inimpsüühika süvakujutus, keisrilt, kirjeldamisele heinaturul, viimaseks teoseks, novellidest, vanast aadlisuguvõsast, guy, pessimismi, närvihaigused, üritas enesetappu, prostituudid, petersonil, petersoni looming, ühteaegu, isa maa, wilde, paradigma kütkes, kassetipõlvkonnaks, elamisluba, räägib liivi, kiiev b, i ms, pakkusid b, mgarita tegelaskuju, mingil määral, faustil, faustis, bulgakov, neljas süžeeliin, romaan romaanis, uues testamendis, bulgakovil, 12 jüngrit, korovjev, hella, prototüübiks, friida, kass peemot, korduvad tegelased, siiamaale, modernismi taustaks, filosoofilis, välisele, pietistid, kodukooliõpetaja eksam

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    82
    doc
    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
    53
    doc
    Kirjanduse eksam 10 klass
    112
    doc
    12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
    37
    docx
    Kirjanduse lõpueksam 2011
    16
    doc
    Kirjanduse eksam 10-klass
    33
    rtf
    Kirjanduse eksam erinevad PILETID
    0
    docx
    V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
    31
    doc
    Kirjanduse lõpueksam



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun