,,Kalevala" Tegelased: Väinamöis , Joukahainen , Aino-Neiu , Jänes , Põhjala emand, Ilmarinen , Kyllikki, Lemminkäinen, Kullervo, Ruotus Sisu: Sündis Soomes mees nimega Väinamöinen ,kellel olid võimed kuna ta oli nagu jumal. Ta hakkas ehitama ja kündma põldusi ning selle pärast ,ta raidus maha palju puid kui ühe puudest jättis lindude jaoks. Hiljem kohtus Väinamöinen Joukahaineniga ja nad hakkasid üksteisega halvustavalt kõnelema. Nad tegid kokkuleppe ,et Väinamöinen saaks endale Joukahaineni lapse ,sest Väinamöinen laulis väga võimsalt. Aino oli selle naise nimi ning ta keeldus Väinamöinenile naiseks mine ning ta uppus merre. Hiljem läks samasse merre kala püüdma Väinamöinen ning püüdis merineitsi kes oligi tegelikult Aino. Väinamöinen seda ,aga ei teadnud ja lasi ta vette tagasi. Joukahainen tahtis saada ,aga kättemaksu ja viskas Väinamöinenit odaga ,kes kukkus merre ning tänu kotkale kellele ta oli jä...
KALEVALA Elina Keerpalu 10.Klass Värska Gümnaasium 2013 ELIAS LÖNNROT ,,KALEVALA" ELIAS LÖNNROT · 9. aprill 1802 19. märts 1884 · Oli soome rahvaluulekoguja ja kirjanik. · Ta oli lihtsat päritolu, tema isa oli vaene külarätsep Uusimaa läänis Sammati kihelkonnas. · E.Lönnrotil õnnestus pääseda arstiteadust õppima Turu Ülikooli. · Peale õpinguid töötas ta arstina Põhja Soome Kajaani linnas. · Sealt ta kogus põhimaterjali ,,Kalevala" jaoks. · 1844.a tegi Lönnrot läbi jalgsimatka läbi Eesti, siin kohtus ta Fr.R.Faehlmanni ja Fr.R.Kreutzwaldiga. · 1853.a valiti ta Helsingi Ülikooli esimeseks soome keele ja kirjanduse professoriks. ,,KALEVALA" SAAMISLUGU · Juba ülikoolis oli Lönnrot avaldanud ladinakeelse töö soome runode e. muistsete rahvalaulude peakangelase Väinamöise kohta. · 1829. 1831. aastal avaldas ta runode valikkogu ...
Kalevala sisu 1.2. Runo Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna saab vee emaks. Part teeb pesa ja muneb veeema põlvele. Munad veerevad pesast, purunevad ja tükkidest saab maa. Väinämöinen sünnib veeemast. Sampsa Pellervoinen külvab puid. Üks nendest kasvab nii suureks, et tema oksad takistavad kuu ja päikese paistmist. Väike mees tõuseb merest ja raiub tamme. Kuu ja päike pääsevad jälle paistma. 3.4. Runo Joukohainen läheb teda oma tarkusega võitma, kuid kaotab. Väinämöinen laulab Joukohaise sohu. Viimases hingehädas lubab ta oma õe Aino Väinämoisele naiseks.Aino uputab enda. 5.7. Runo Väinämöinen läheb Joukohaise õde merest püüdma ja saab ta tundmatuks kalaks muutununa õnge otsa, kuid kala lipsab käest merre. Ta läheb kosima Põhjala neidu. Kättemaksuhimuline Joukohainen tabab noolega Väinämöise hobust. Väinämöinen kukub vette. Kotkas näeb teda ja kannab ta Põhjala randa, kust Põhjala emand...
Soome eepos "Kalevala" Mihkel Paloots 9.b Kalevala faktid.[6] Kalevala koosneb 22000 värsist. Esmatrükk 1835. Koostatud Soome, ingeri ja karjala runolaulude põhjal. Tõlgitud enam kui 30 keelde. Eepose autor[1] Elias Lönnrot 9. aprill 1802 - 19. märts 1884 Tuntud soome keele arendaja Eepose peategelased Ilmatar[2] Ilmarinen[4] Neitsilik õhuvaim. Imesepp, taeva looja ja meeshing. Väinamöise ema. Surematu. Kutsuti vahel ka Luonnotar. Väinamöise[3] Nimi tuleb sõnast väinä (väina). Vana ja tark mees. Nõidusliku häälega Sisu kirjeldus.[5] Tegevuse keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski pärast Illustreeriv materjal. [7] [8] Kasutatud materjalid 1. https://et.wikipedia.org/wiki/Elias_L%C3%B6nnrot (13.11.2017) 2. https://et.wikipedia.org/wiki/Ilmatar (13.11.2017) 3. https://et.wikipedia.org/wiki/V%...
Kalevala - Iidsed tarkused on õpetlikud tänapäevalgi ,,Kalavala" võib kõneleda küll Soome mütoloogiast, aga kahe raamatu kaane vahelt võime ära tunda ka tarkusi ning teadmisi, mille juured ulatuvad aega, mil tekkisid esimesed inimestevahelised suhted. Küll aga ei pruugi esivanemate kannatustest ning kogemustest alati kasu olla, sest tihti tunneme end täbaras olukorras just seetõttu, et mõistame üksteist valesti ning tekitame probleeme tühistest asjadest. Võime tõmmata selgeid parralleele Eesti vanasõnade: ,,Kuidas külvad, nõuda lõikad" ning ,,Kuidas küla koerale, nii koer külale" ning loetud eepose vahel . Kui Väinamöinen poleks jätnud lindudele ühte kaske, mille okstel pesitseda, ei oleks kotkas aidanud ka peategelasel jõuda Põhjalasse. Poleks Lämminäinen seganud Põhjala pulmi või magatanud Saare neidusid, ei oleks tuntud ka eri paigus tema vastu säärast viha. Eepose tegelased avastasid ennast tihti olukordadest, kus millegi saa...
ELIAS LÖNNROT "KALEVALA" 1. Kalevala on Soome kirjanduse alusteos, ajastu silmapaistvam eepos maailmakirjanduses. 2. "Kalevala" aluseks olevad runod (muistsed rahvalaulud) kogus Lönnrot Põhja Soomest Kajaana linna ümbrusest, IdaSoomest, Karjalast, Lapimaalt 3. Lönnrot kogus runosid ja süteesis nende arvukate teisendite põhjal need kunstiliselt ühtseteks runodeks. 4. Ilmusid: "Vana Kalevala" 1835, "Kalevala" 1849, "Kalevipoeg" 1862. 5. Teose aluseks on eri ajajärkudesse kuuluvad ja eri paigust pärinevad anonüümsed runod, mis tänu Lönnroti luuletajaandele ainevalikult ja struktuurilt kokku sobituvad 6. "Kalevala" on romantismiajastu ilming, sest: tal on sügav ja ehtne folkloorne alus 7. "Kalevala" a. Sampo on imeveski, mis selle omanikule jahu, soola ja raha jahvatab. Eepose...
Aleksander Lätte (1860-1948) Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest profesionaalne muusikakriitik.Tartus asutatud esimese eesti sümfoonia dirigent. Lätte on päris Pikasillalt. Alustas viiuliõpinguid 8-aastaselt, 19-aastaselt lõpetas Cimze seminari. Töötas koori ja orkestrijuhina Nõos ja Puhjas. Esimene Eestlane , kes sai kõrghariduse Lääne-Euroopas. Lätte tähtsamateks ettevõtmisteks olid esimene Eesti sümfooniaorkestri asutamine, sammuti sümfoonilise avamängu ,,Kalevala" ja keelpillikvarteti loomine, mis kuuluvad esimeste hulka vastavais zanreis.1900-1907 tõusis Lätte Tartus esile aktiivse muusikuna, tema tegevus hõlmas mitut valdkonda:Muusikaelu organiseerija ( esimene sümfooniaorkester);Koori- ja orkestrijuht ( IV üldlaulupeo üldjuht);Klaveri- ja orelisolist;Pedagoog ( klaveriõpetaja);Muusikakriitik;Helilooja;Klaverimängu õpiku ja teiste muusikateoste autor.Andis kultuurielule uue suuna. Hakati esitama kantaate ja oratooriume.Pä...
vihjatakse Euroopa kirjanduses tänapäevalgi. Näiteks põhineb James Joyce´i 3000 aastat hiljem kirjutatud romaan ,,Ulysses" ,,Odüsseia" kangelase Odysseuse seiklustele. 4. MAAILMA KÕIGE TALUPOEGLIKUMAST EEPOSEST Kalevalast. "Kalevala" on Elias Lönnroti poolt soome, ingeri ja karjala runolauludepõhjal koostatud soome rahvuseepos. See koosneb umbes 22 000 värsist. Esmatrükk ilmus 1835.aastal, täiendatud versioon 1849. Kalevala tegelased on Ilmatar, Väinämöinen, Ilmarinen, Joukahainen, Lemminkäinen, Louhi jt. Tegevustiku keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski Sampo pärast. "Kalevala" on lisaks hilisemale soome kirjandusele tugevasti mõjutanud eesti rahvusromantilist pseudomütoloogiat ja eepost "Kalevipoeg". Eesti keelde on meisterliku tõlke teinud August Annist (1939). Teisisõnu: ,,Kalevala" on Elias Lönnroti 19. sajandil koostatud Soome rahvuseepos. Selle
Aleksis Kivi (Aleksis Stenwall) Sünd Nurmijärvi külas Helsingi lähedal. Isa oli külarätsep. Süstemaatilist õpetust sai vähe, haridustee kulges läbi rändkoolide ja Helsingi kõrgema algkooli. 1857. aastal pääses Helsingi ülikooli keeleteaduskonda. Tundis huvi Shakespeare'i ja ,,Kalevala" vastu. Kehvade olude tõttu ei sooritanud ühtegi eksamit. Viletsusest päästis ta Charlotta Lövenquist, tänu kellele sai ta pühenduda kirjatööle. Viimastel aastatel sai ta vallavaese abiraha. 1870 vaimuhaigus. Looming oli lühiajaline (vaevalt 10 a). ,,Kanervala" 1860 lüüriliste luuletuste kogu, lüürikas on tunda soome rahvalaulu mõju. ,,Kullervo" 1864 ,,Kalevala" temaatika ja tegelased, esimene soomekeelne tragöödia ,,Nõmmekingsepad" 1864 draamaloomingu tippteos, külaeluaineline naljamäng ,,Lea" 1869 Kivi dramaturgia suursaavutus ,,Seitse venda" 1870 omapärane dialoogivorm, XIX saj 1. poole Soome külaolustik Lõuna-Hämes, kus Jukola laostunud talus elava...
"Karja kojukutse/ Karjan kotiinkutsu" lastekoorile/ naiskoorile ja sopranile ("Kalevala") "Ütles Lembitu", poeem segakoorile/ meeskoorile ja lugejale (Fr. Tuglas) "Väinämöise venesõit" naiskoorile/ lastekoorile ("Kalevala") "Kaheksa revolutsioonilist laulu" segakoorile 1986 "Rahuloits" segakoorile ja samaanitrummile (A. Heinsalu tekst ja muusikaline materjal) "Vanavanemate viisivakk", 29 laulu ja kooda naiskoorile/ lastekoorile (tekstid erinevatelt autoritelt) 1987 "Kalevalan alkusanat/ Kalevala algussõnad" segakoorile ("Kalevala") "Eesti mees ja tema sugu" meeskoorile ja lokulauale (Lea Tormis) "Virumaa ja Pandivere" naiskoorile/ meeskoorile/ segakoorile (Hando Runnel) "Üheksa eesti lõikuslaulu" segakoorile (rahvaluule) 1988 "Seitseteist eesti pulmalaulu" segakoorile 1989 "Ilmiantajan tarina/ Äraandja lugu", ballaad meeskoorile (Eino Leino) "Kuus eesti lastelaulu" segakoorile (rahvaluule) "Neli eesti hällilaulu" segakoorile (rahvaluule)
11. Elias Lönnrot (1802-1884) Kalevala looja, soome keele professor, arst. Ta oli Sammati küla kingsepa poeg, läbi ja lõhki soomlane, rootsi keelt ei osanud. Kooli minnes pidi ära õppima rootsi keele. 1827. lõpetas ülikoolis filosoofia eriala. 19291931 avaldas oma esimesed kirjutised enda raha eest Kantele-nimelises sarjas. Oli kindel, et keelega leiba ei teeni. 1833. lõpetas arstiteaduskonna. 1835. ilmus vana Kalevala. See on esimene variant. Kalevala sai kohe rahvusvaheliselt tuntuks. 1841 tõlgiti rootsi keelde, 1847. prantsuse keeled. Praeguseks on tõlgitud 51 keelde. Trükiti 500 eksemplari, müüdi 10 aastat, mingi bestseller seega ei olnud. 1849. ilmus nn uus Kalevala. See oli poole suurem. Lönnrot andis välja esimest soomekeelset ajakirja Mehiläinen (1838-1840) - rahva arendamine, keele arendamine. Lönnrot oli huvitataud taimedest ning lõi palju uusi sõnu, mis olid taimedega seotud. 1851. sai soome keele professoriks. Kuni 1862
Aleksander Läte Koostas: Anni Saharov ELULUGU Sündis 12. jaanuaril 1860. aastal Tartumaal Aakre vallas Pikasilla külas. Helilooja ja pedagoog. Professionaalne muusikakriitik. Taimetoitlane. Dirigent. Suri Tartus 8. septembril 1948. aastal. Sündis kõrtsmiku peres. Lapsena kuulas rohkesti kõrtsipillimeeste rahvalikke lugusid ja nautis nende laule. 8-aastaselt kingiti talle kohaliku mehe tehtud pill. Haridustee ning töökohad 1873 astus Rõngu kihelkonnakooli. 1876 astus Valga J.Cimze Õpetajate Seminari. 1879-1883 töötas kooliõpetajana Puhja kihelkonnakoolis. 1883-1895 töötas kooliõpetajana ja köstrina Nõos. 1895-1897 jätkas õpinguid Dresdeni konservatooriumis koorikompositsiooni erialal. 1897-1900 pöördus tagasi Nõosse. Võimalused oma muusikaande arendamiseks avanesid Rõngu kihelkonnakoolis. Ta otsustas pärast kihelkonnakooli muusikaga tõsisemalt edasi tegeleda. Asutas Valga seminaris kui ka Nõos koori ja orkestri. ...
11. Elias Lönnrot (1802-1884) Kalevala looja, soome keele professor, arst. Ta oli Sammati küla kingsepa poeg, läbi ja lõhki soomlane, rootsi keelt ei osanud. Kooli minnes pidi ära õppima rootsi keele. 1827. lõpetas ülikoolis filosoofia eriala. 19291931 avaldas oma esimesed kirjutised enda raha eest Kantele-nimelises sarjas. Oli kindel, et keelega leiba ei teeni. 1833. lõpetas arstiteaduskonna. 1835. ilmus vana Kalevala. See on esimene variant. Kalevala sai kohe rahvusvaheliselt tuntuks. 1841 tõlgiti rootsi keelde, 1847. prantsuse keeled. Praeguseks on tõlgitud 51 keelde. Trükiti 500 eksemplari, müüdi 10 aastat, mingi bestseller seega ei olnud. 1849. ilmus nn uus Kalevala. See oli poole suurem. Lönnrot andis välja esimest soomekeelset ajakirja Mehiläinen (1838-1840) - rahva arendamine, keele arendamine. Lönnrot oli huvitataud taimedest ning lõi palju uusi sõnu, mis olid taimedega seotud. 1851. sai soome keele professoriks. Kuni 1862
August Annist August Annist oli eesti kirjanduse- ja rahvaluuleteadlane ning kirjanik ja tõlkija. Annist on kasutanud pseudonüümi Jaan Siiras. Annist oli lõpetanud Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna magistritööga eesti keele ning eesti ja üldise kirjanduse alal. Selle järel täiendas ta end kuni 1927. aasta alguseni Helsingis, kus lihvis keeleoskust ning sõlmis edaspidi nii viljakad kontaktid. Annist jätkas enesetäiendamist veel Pariisis ja Bonni ülikoolis ning kvalifitseerus ennekõike kirjandusteadlaseks. Eestis tagasi, tegutses ta mõnda aega vabakutselise tõlkijana, kuni sai lektorikoha Tartu ülikoolis. Annist oli silmapaistvalt energiline ja orginaalne mõtleja, ideoloog, kellele rahvuse käekäik oli põlvkondlik ja otse isiklik küsimus. Ta võttis osa vabatahtlikuna Vabadussõjast ja on põdenud aastaid sal saadud haavu. Ta loeb end radikaalseks rahvuslaseks ja on ka olnud kõigi Eesti riiklike parteide vastane. Kunagi ei jätnud ta komme...
VELJO TORMIS Veljo Tormis on sündinud 07.08.1930 Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tema isa oli köster ja juhatas kirikukoori. Kodus lauldi palju, eriti rahvalaule ja osati hinnata uudset rahvuslikku kooriloomingut (Mart Saar). Muusikuteed alustas Tormis oreliõpingutega, see- järel õppis heliloomingut algul Tallinna hiljem Moskva Konservatooriumis. Töötas mõnda aega Tallinna Muusikakoolis õpetajana. Alates 1969 on Tormis olnud vabakutseline helilooja. Tormise loomingus on esikohal koorimuusika. Aastakümneid on ta olnud Eesti muusika selle zanri liider. Pikka aega oli tema teoste põhiesitajaks RAM (praegu Eesti Rahvus-meeskoor), edaspidi aga Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Viimastel aastakümnetel on Tormisest saanud üks tunnustatumaid ja huvitavamaid koorimuusika heliloojaid kogu maailmas. Loomingu algusaastatel katsetas Tormis uute kompositsioonivõtetega nagu teisedki tema põlvk...
Veljo Tormis Referaat Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930. aastal Kuusalus. Tormis õppis aastatel 1942-1944 Tallinna konservatooriumis orelit. Tema juhendaja oli A. Topman. Lõpetas aastal 1947 orelialal Tallinna muusikakooli. 1949-1950 õppis koorijuhtimist ja 1950- 1951 TRK-s kompositsiooni. Tormis lõpetas 1956 kompositsiooni alal Moskva konservatooriumi. Ta oli 1955-1960 Tallinna muusikakooli muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooniõpetaja ning 1956-1969 HL-i konsultant. Alates 1969. aastast on Veljo Tormis vabakutseline helilooja. Tormis on kasutanud ja propageerinud oma loomingus soome-ugri rahvaste rahvamuusikat. Ta on koostanud väljaanded ,,Regilaulik" ja ,,Lahemaa vanad laulud". Veljo Tormise loomingus on põhilised orkestrilise koorikäsitlusega, sümfoonilisele muusikale läheneva vormiarendusega kooriteosed. Avamäng nr. 2 on esimene rahvusvahelisel muusikafestivalil (,,Varssavi sügisel" 1961) esitatud eesti heliteo...
JEAN SIBELIUS Jean Sibelius 8. detsember 1865 Hämeenlinna 20. september 1957 Järvenpää oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Ta oli Põhjamaade suurim sümfoonik. Tema teosed on seotud Soome muistendite või saagadega. Muusika on sügavalt soomepärane ning eepilise väljenduslaadiga, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Tulevane helilooja õppis Hämeenlinna lütseumis, mängis kooliorkestris, kuid kõige meelsamini viibis ta looduses. Seal sai tema fantaasia tuule tiibadesse .Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad".1880. aasta kevadel hakkas Jean Sibeli...
Aleksander Läte (1860-1948) · Kooridirigent, orkestridirigent, helilooja, muusikakriitik, muusikaõpetaja, klaveri- ja orelisolist · Õppis: Cimze seminaris, Saksamaal Dresdeni Konservatooriumis · Töötas: kooliõpetajana Puhjas ja Nõos, klaveriõpetajana, ajalehe Postimees muusikakriitikuna · Moodustas esimese eesti sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed, õpetajad, kooliõpilased) Looming: · ligi 150 koorilaulu; 15 soololaulu (''Primula veris''); kantaadid (''Rändajad ja tähed''); orkestri-, klaveri- ja viiulipalad · Laulud: ''Kus Põhjalahe kohiseb'', ''Kuldrannake'', ''Malemäng'', ''Ärka üles, isamaa''; ''Laul rõõmule''; ''Küla kõrtsis''; ''Pilvedele'' · Avamäng ''Kalevala''; Lühemad palad ''Eesti tants'', ''Tempo di mazurka''
1. Ärkamisaja eeldused: pärisorjuse kaotamine aastatel 1816 ja 1819, eestlased said endale pärisnimed, talurahvas pääses pikapeale maa ja linna vahel vabamalt liikuma, loodi seadus, mis nõudis iga 500-1000 inimese kohta vallakooli ja iga 2000 inimese kohta kihelkonnakooli asutamist, kaotati ka teoorjus. 2. Ärkamisaja olulised sündmused: 1869.a I üldlaulupidu, 1865.a ,,Vanemuise" seltsi asutamine, 1857 Perno Postimehe asutamine, 1872.a Eesti Kirjameeste Selts, 1878.a Sakala asutamine. 3. Ärkamisaja taandumise põhjused: 1880.aastate venestuslaine, 1871.a tekkisid vastuolud Jannseni ja Jakobsoni vahel Jannsen seostas Eesti arenguteed baltisaksa suunaga, Jakobsoni arvates pidi eestlaste tulevik toetuma Aleksander II reformipoliitikale. 4. Ärkamisaja tähtsus: tekkis teater, arenes ajakirjandus, tõusis rahva eneseteadvus < kui seda poleks olnud, ei oleks Eesti Vabariiki. 5. Faehlmann: ilukirjanduslik looming kirjutas filosoofilise kallak...
RAHVUSROMANTISM JA SÜMBOLISM PÕHJAMAADES 19.sajandit on nimetatud rahvusriikide kujunemise ajaks. LääneEuroopas oli rahvusriiklus edenenud juba kaua, kuid mujal Euroopas arvestasid riigipiirid rahvustega hoopis vähem. Venemaa ja AustriaUngari olid paljurahvuselised impeeriumid ning Saksamaa oli killustatud paljudeks väikeriikideks. Eriti Saksamaalt lähtus ideoloogia, mille kohaselt rahvuse ühteliitumise kindlustab rahvuslik eneseteadvus ja selle loomise oluliseks vahendiks on kunstikultuur. Paljud rahvad otsisid oma iseseisvusele õigustust oma ajaloost ja kultuuri omapärast. Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis pidas väärtuslikuks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Seda suutsid pakkuda Euroopa äärealade rahvad, sealhulgas meie naabrid Põhjamaades. Lääne Euroopa uusromantism soosis individualismi ja kunstniku originaalsust, Põhjalas a...
Jean Sibelius 1865.- 1957. Koostas: Jean Sibelius täisnimi Johan Julius Christian Sibelius 8. detsember 1865. aastal Hämeenlinna 20. september 1957 Järvenpää soome klassikalise muusika helilooja sündis rootsi keelt rääkivasse perre õppis Hämeenlinna Lütseumis aastatel 18761885 abiellus 10. juunil 1892. aastal Aino Järnefeltiga abielus 65 aastat ja neil sündis kuus tütart omantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. Sibeliuse monument Helsingis Taka-Töölös Sibeliuse pargis Looming loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat kirjutas ka sümfoonilisi poeeme, orkestripalu, süite palju eeposest "Kalevala" inspireeritud teoseid üle 100 pala vokaalile ja klaverile tuntuim teos "Finlandia" Looming Kasutatud materiaalid https://et.wikipedia.org/wiki/Jean_Sibelius https://media.sandiegoreader.com/img/photos/2016/01/...
Enamik Karjala karjalasi elab linnades ja linna tüüpi asulais ning on tegevad mitmesugustel kaasaegsetel elualadel. Tveri karjalaste seas on põllumajandusega tegelejaid enam. Maal elajatest on suurem osa vanemad inimesed. (vaata joonist 3) (Eesti Rahva Muuseum, 2015) Joonis 3. Karjala vanem põlvkond 3.4 Kirjakultuur Karjalastel on olnud väga rikas ja omapärane rahvaluule. See on püsinud ehedamini ja kauem kui teistel läänemeresoome rahvastel. Karjalastelt pärineb enamik Kalevala laule. Kui kõrvale jätta rahvaluule- ja teaduslikud tekstiväljaanded, on karjalakeelset kirjandust väga vähe. Olgu siiski mainitud vanim karjalakeelne tekst, Novgorodi arheoloogilistel väljakaevamistel 1957 avastati tohtkiri 13. sajandist, mis on teadaolevail andmeil vanim säilinud läänemeresoome tekst üleüldse. (vaata joonist 4) (Uibopuu, 1984) 7 Joonis 4. Karjalaste esimene tohtkiri
Karjalased Referaat Tallinn, 2011 Karjalased on soome-ugri rahvas, mis elab Karjalas. Karjalased Elukoht Enesenimetus Märkused Päriskarjalase 19.20. sajandil d ehk hakkasid seda nimetust vienakarjalase kasutama ka teised Karjala d karjalased. Nimetust on põhja- ja karjalaine seostatud keskosa karjalazet karjapidamiseks s soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Aunusekarjala ...
1865-1957 Looming Sibeliuse rahvusromantiline helilooming on põhjamaiselt karge. Palju on programmilisi teoseid. Muusikas peegelduv eeppiline lagandlik maailmataju. Sibeliuse instrumentaalne ja vokaalne muusika on tihedalt püimunud. Vokaalsümfoonilist muusikat on arvukalt. Kooriteoseid üle 30: koorilaul finlandia, kantaat kalevala, oma maa, tule sünnd, 5osaline sümf poeem kullervo. Suur hulk soololaule. Tähtsamad teosed orkestrile: sümfopoeemid finlandia, saaga, tapiola, bard, öine ratsasõit ja päikesetõus; sümfooniline süit põhjala tütar; tetraloogia 4 sümfoonilist legendi: lemminkäinen ja saareneiud, lemminkäinen toonelas, toonela kurg, lemminkäise kojutulek; süit karelia; kontsertsüit Balhazzari pidu. Sibelius
Tartu Noorte Autorite Koondise ja Eesti Autorite Ühingu liige · Kandev roll slogani "Võrreldes Lõuna-Eesti joodikutega on Põhja-Eesti joodikud ikka päris karsklased" massidesse viimises. Olavi Ruitlane Ruitlase internetis levinud avameelse suhteromaani "Pesumaja" käsikiri tunnistati Põlva Maakohtu poolt keelatuks. Tunnustused · 1. koht ajakirja "Kalastaja" kalastusteemalisel kirjandusvõistlusel "Kalamehejutt" (2001) · 4. koht Kalevala MM-il Espoos. (2002) · 2. koht 2004 a romaanivõistlusel romaaniga "Kroonu" · Bernard Kangro kirjanduspreemia (2004) · Virumaa 18. kirjanduslaureaat · Apollo töötajate lemmikraamat 2005 ("Kroonu") · Sirbi aastapreemia 2004 Aitäh kuulamast
Elulugu Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud VanaVigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad.Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 1950 1951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni.Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis.19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome...
16sajandi allgul toimunud lutteri usupuhastus katkestas ballaadi traditsiooni. Stokholmi asutatakse õuekapell kuhu võetakse tööle välismaalasi. Johan Helmich Róman-1694-1758, peetakse rootsi muusika isaks. Tema loomingus on palju rahvalaulu ja tantsu teemasid. (Carl Bellmann- )Soome. Eestlastega tihedad sidemed, karm loodus, iseloom raskemeelne, rahvalauludes domneerib minor kurvameelsus. Loodusel suur koht. Ärkamisaeg ühel ajal 19. sajandil. 1835. Kalevala sünd(Elias Lönnrot). Kalevala väga palju mõjutanud soome muusikat. Soome rahvalaul lõpeb ühehäälselt. Soomes pole kunagi olnud pärisorjust. See mõjutab rahva suhtumist ja kokkuhoidu. Soome rahvuskultuur areneb varem. Üldlaulupidu oli eestis varem kui soomes. 1852 esimene soome ooper. 1882 sünnib helsingis kõrgem muusikaõppeasutus. 1809. eesti ja soome venemaa alla. Soomes oli aga autonoomia. Tähtsaim linn Helsingi. Seal asutati muusikaselts, kelle juhik sai
intriig ja tegelaste portreed on kõik Lönnroti looming. Lönnrot andis ,,Kalevalale" kuju ja tegi sellest eepose. ,,Kalevalas" võib suurtes joontes eristada järgmisi osi: Algussõnad. 1. Kosmogoonia ja Sampo tegemine (runod 1-10), 2. Lemminkäise elluäratamine (11-15) 3. Põhjala pulmad (16-25) 4. Lemminkäise kättemaks (26-30) 5. Kullervo (31-36) 6. Võitlus Sampo pärast (37-49) 7. Väinamöise lahkumine (50) Lõppsõnad. Lönnroti loodud on ka eepose keskne teema: Kalevala ja Põhjala võitlus ning Kalevala kasvamine Põhjalast võimsamaks. Eepos kujuneb valguse ja pimeduse, heade ja kurjade jõudude võitluse kirjelduseks. ,,Kalevala" andis tõdemuse, et soomekeelsel luulel on sügavad juured ja kindel taust. Lisaks ,,Kalevalale" ja ,,Kanteletarile" on Lönnroti tööpanus erakordne: tema tegevus ,,Mehiläise" väljaandjana, Snellmanni ,,Litteraturbladi" tegevutoimetajana ning tema
Prosper Merimee(1803- 1870) Prantsuse kirjanik, sündis Pariisis, oli väga andekas maalija. Teda on peetud ka realistiks. Tema loomingu tunnusjoon on teiste rahvaste keelele, kommetele ja minevikule keskendumineÕppis vanas eas ära vene keele. Esikteos ,,Clara Gazuli teater". See on müstifikatsioon, hispaanialike näidendite kogu. ,,Guzla ehk Vaimulik illüüria luulet". 1829. ilmusid draama ,,Jacquierie" ja Pärtliöö verepulma käsitlev ajalooline romaan ,,Charles IX valitsusaja kroonika". 1829. aastal avastas enda jaoks NOVELLI. Üksteise järel ilmusid ajakirjanduses ,,Matteo Falcone", ,,Reduudi vallutamine", ,,Tamango" ja ,,Federigo". Pariisi peenemat elu käsitlesid ,,Etruski vaas" ja ,,Triktraki partii". Need kõik valmistavad novellikogu ,,Mosaiik". ,,Kahekordne eksitus", ,,Hinged puhastustules", ,,Ille´i Venus", ,,Colomba", ,,Arsene Guillot" ja ,,Carmen". Tõlked vene keelest: Puskini ,,Padaemand", ,,Mustlased" ja katkendid Gogoli teostest,...
Õppis 1881- 1883 Helsingis Soome Kunstiühingu joonistuskoolis ja a-st 1884 Pariisis Academie Julian`is, kus sai mõjutusi J. Bastien- Lepage´i loomingust. Lisaks on A. Gallen-Gallea illustreerinud raamatuid ja sinna holka kuulub ka mõni eesti kirjaniku raamat. Nt: A. Kivi ,,Seitse venda" (ENE 3 FILM- ISSÕ, K. Keskküla, P. Tetsman, M. Ummelas) A. Gallen-Gallea maalid olid alguses realistlikud hiljem maalis ta rahvusromantilises stiilis peamiselt Soome loodust ja Kalevala -ainelisi kompositsioone. 20. sajandi alguses muutus tema looming sümbolistlikuks. Gallen-Kallela maalid on rahvusvaheliselt ühed kõige tuntumad soome kunstiteosed. Tuntuimad teosed on: Kullervo needus Lemminkäise ema · Keitele järv (1905) · Boy with a Crow (1884) · Akka ja kissa (1885) · Démasquée (1888) · Mäntykoski Waterfall (1892) · A Winter Scene From Imatra (1893) · Sampo kaitsmine(1896) · Lemminkäise ema (1897)
Põhjamaade romantikud Enne 19 sajandit oli muusika üldine areng puudutanud vähe.Romantism jõudis põhjamaadesse hilise laineteusena. Sündmused põhjamaades 19.sajandil Taani · 1836. Asutati Taani muusikaühing · 1836. Ilmus esimene muusika ajakiri "Musikalsk Tidende" · 1839. Alustas tegutsemist Üliõplistate laululahing · 1846. Asutati Odense ooperiteater · 1867. Kuninglik konservatoorium Kopenhagenis · 1868. Asutati Kammermuusikaühing Norra · 1810. Asutati Kristianias "Muusikalütseumi" ühingut (eksisteeris kuni 1838. aastani). "Lütseumi" tegevus oli seotud eelkõige norra ja välismuusikute kontsertide organiseerimisküsimustega. · 1814. Kuulutati Norra pealinnaks Kristianiat.Seal töötas ülikool ja sellest sai norra muusikaelu keskus. · 1821. Asutas Lars Möller Ibsen Vokaalinstituudi · 1827.Avati "Kristiania Ühiskondlik Teater". Repertuaari kuulusid draamaetendused, laulumängud ...
sibelius sinna sisse. See oli esimene kõrgem muusika õppeasutus. Lahkus helsingi ülikkoolist. Sibeliuse andekus on niivõrd ilmne et talle omistati peale muusikakooli lüpetamist (1889) riiklik stipendium kaheks aaastaks enesetäiendamiseks viinis ja berliinis. Need kaks aastat kujundasid teggeliku sibeliuse. 1891 naasis kodumaale ja algas väga viljakas loomeperiood. Suur muusik kannab noodipaberile iidsed runod "Lemmikäisest", ilmarisest, süngepoolsest põhjalast, viljakast kalevala maast, võluveski sampo maast. 1890ndate aastate lüpus toimub sibeliuse jaoks oluline sündmus. Valitsus määras talleeluaegse stipendiumi. Sii võimaldas plühenduda loomingule, vabaneda peadagoogilisest jm muusikalisest tööst, millega seini leivaa teenis. Ülejäänud pika elu veetis vaid soomes. See tõstis veeldi ta siirast kuundumust kodumaasse ja rahvusesse. Viimased 50 aastat ei kurjuta enam midagi uut. Sureb 1957 oma armastatud "ainolas". Helsingis on talle püstitatud
Fr. R. Kreutzwald ,,KALEVIPOEG" Fr. R. Faehlmann (1798 1850) · töötas arstina ja Tartu Ülikooli eesti keele õppejõuna · oli Õpetatud Eesti Seltsi looja (1838) · ettekanne ,,Kaelvipoja" kohta (1839) · ühendas ettekandes Kalevipoja-muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi Fr. R Kreutzwald (1803 1882) · töötas arstina · ÕES ettepanek jätkata eepose koostajana · eeskujuks soome rahvuseepos ,,Kalevala" · 12 loost koosnev ,,Alg-Kalevipoeg" (1853) · 20 loost koosnev eepos ,,Kalevipoeg" (1857) · eepose rahvaväljaanne (1862), trükitud Soomes Eepos e lugulaul on · pikk värssteos · kirjeldab rahva ajaloo olulisi sündmusi või · rahvast esindava kangelase seiklusi Eepos ,,Kalevipoeg" · Alguslaulud ,,Soovituseks" ja ,,Sissejuhatuseks" jutustavad Kalevipoja vanematest ja sünnist · 20 lugu kogumahuga 19 047 värssi · Peterburi...
SOOMLASED Üldistus Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus. Maailmas elab 6,57 miljonit soomlast, neist Soomes 4,86 miljonit.Soome rahvas kujunes I aastatuhande lõpul ja II aastatuhande algul neljast läänemeresoome hõimust (pärissoomlased, hämelased, savolased ja karjalased). Asualad Soomlased elavad põliselt Soomes, Rootsis, Norras ja Ingerimaal (Venemaa, Leningradi oblast). Arvukus Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahvas ungarlaste järel. Soomlasi on maailmas hinnanguliselt 5 miljonit. Keel Soome keel kuulub uurali keelte läänemeresoome rühma, keel jaguneb mitmeks murdeks nagu savo, häme, turu jpt. Rootsis on omaette keelena tunnustatud Tornio jõe orus kõneldav murre (meänkieli), Norras on omaette vähemusrahvusena tunnustatud kveenid Põhja-Jäämere ääres, keda siiani on teadlaste poolt soomlasteks peetud. Kuni 60-ndate aastateni kõnelesid Norra ja Soome ...
Eeposed Koostanud Loona Riin Kauge Mis on eepos? Kreeka keeles epos - sõna, lugu, laul Eepos on enamasti värsivormiline lugu. Eeposed räägivad maailma loomisest jumalate ja kangelaste tegudest saatuslikest võitlustest müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest looduskatastroofidest Rohkem eepostest Kirjalikud eeposed on teatud kindlas vormis. Suulised eeposed on jätkuvalt muutuvad. Eeposes sageli esineb midagi üleloomulikku rohkeid korduseid epiteete Kangelaseepos Kangelaseeposes on kesksel kohal rahva suurkuju, kes saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid. Iseloomulikud on võimsad tunded: võitlusiha patriotism armastus viha Värsseepos Rahvaeepos Kunsteepos Sündinud kollektiivse Üksikautorite looming. loomistöö tulemusena. Erinevad eeposed Vana-Kreeka "Odüsseia" Autor on pime laulik Homeros. Kirjeldatakse kangelase Odysseuse eksirännakuid peale Trooja sõda, mis kestavad 10 aastat. ...
Rahvusromantism ja sümbolism põhjamaades ·tahtsid täita rahva ootused ·väärtuslikud eksootika ja ürgne primitiivsus ·sümbolism: kordumatu üksikisiku elamus, ajatud teemad ·rahvusromantism: kollektiivne ideaal, tegelane kangelane Norra maalikunstnikud ·tahtsid alguses rahvuslust teenida realismi vahenditega ·E. Werenskiold ·Norra looduse ja inimeste omapära täpne edasiandmine ·''Illustratsioon Olav Tryggvasoni saagale'' ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·Th. Kittelsen ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·kaks joonistust sarjast ''Must surm'' (katkuepideemia) ·maalikunstnik ja graafik G. Munthe ·eesmärk luua rahvuslik originaalne kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile tutvustas ·tasapinnaline stiil: siluetid üldistatud, nurgelised ·lokaaltoonid, mõjutas Norra arhitektuuri viikingitega · ''Kosilased'' · ''Allmaa hobune'' Soome ·kunst vaimse vastupanu ...
the Paris Commune uprising: Arise, ye prisoners of starvation/ Arise, ye wretched of the earth.... The song is adopted by the Communist Party. Five London prostitutes die (they ate poisoned grapes and were then disemboweled). Jack the Ripper is blamed, but the killer is never caught; the rumor later circulates that Queen Victoria ordered the murders to distract attention from a scandal involving her son, Prince Albert. The Finnish epic Kalevala is published for the first time in the English Language by John Martin Crawford. George Eastman invents the Kodak camera, making it possible for anyone, not just professionals, to take photographs.
Jean Sibelius Elulugu: 1. Johan Cristian Julius Sibelius on Soome kuulsaim klassikalise muusika helilooja, 2. Sündis 8. detsember 1865.aastal Hämeenlinnas. 3. Sündis rootsi keelt rääkivasse perre, kuid saadeti soomekeelsesse kooli. 4. Musikaalsed oli ka Jeani õde kes mängis klaverit, vend, kes mängis tsellot. 5. Teostel on olnud oluline roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel, 6. Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. 7. 10 aastaselt mängis väga hästi klaverit. 8. Perekeskel hüüdnimi Janne prantsusepärast varianti kasutas Jean õpinguaastatel. 9. Alustas õpinguid Hämeenlinna lütseumis, hiljem veel õppis Helsingi ülikoolis juurat. 10. Ja astus veel Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadeemia). 11. Sarnaneb oma loomingupärast Beethoveniga. 12. Sibelius on eepilise väljendusl...
Küsimuste vastused 12. klass 20.sajandi eesti muusika 1. 20. sajandi eesti muusikat iseloomustatakse stiililiselt küllaltki mitmekesisena selles on esindatud kõik peamised muusikale iseloomulikud voolud. Arvo Pärt 2. Helilooja kirjutas 1960. aastatel teoseid, mis lähtusid seeriatehnikast ja aleatoorikast (,,Perpetuum mobile", esimesed 2 sümfooniat) ning kollaaztehnikast (,,Collage teemal A-B-C-H"), siis juba 3.sümfooniast alates loobus Pärt atonaalsest helikeelest ning pöördus diatooniliste laadide ning kolmkõlalise harmoonia juurde. 3. Tintinnabuli stiil on kolmkõlast lähtuv minimalistlik kompositsioonimeetod. 4. Pöördumine vanamuusikaansambli Hortus Musicuse poole polnud 1970. aastatel juhuslik. Nimelt, oma helikeele lihtsuselt ja vaimsuselt haakuvad Pärdi tolle aja teosed ilusasti renessanslike ning veelgi varasemate, keskajast pär...
jaoks kitsas. Isegi lõpetandu Helsingi Muusikakooli oli ta veel väga vähe kuulnud orkestrimuusikat. Noorte muusikute õhtustel koosviibimistel mängis Sibelius alati klaverit, inimesed olid tast vaimustuses, sest ta istus klaveri ette ja lihtsalt fantaseeris. Tema õpingud Berliinis jätkusid aga komponeerimise alal ning õpetajaks sai ta tol ajal silmapaistvama isiku Albert Beckeri. Ta külastas Berliini kontserte ning kuulis ka laval soome autori teost ,,Aino" Kalevala ainel ja peale selle esituse kuulamist teadis ta, et järgmisena on tema seal laval, oma looga. Nii see ka juhtus, aga kümme aastat hiljem. Õpingud jätkusid Sibeliusel Viinis, kuhu talle püstitati 1951. aastal Viini filharmoonikute poolt marmortahvel. Viini aeg oli õnnelik, kuna Jean oli oma armastatud tüdrukuga, Aino Järnefeldiga kihlatud, tema tähelepanu oli Viinis valssidel. Viinis alustas Sibelius tööd helipoeemiga ,,Saaga"; kirjutas armastatule pühendatud
Jean Sibelius (1865-1957) Pärisnimega Johan Christian Julius Sibelius oli kuulsaim soome klassikalise muusika helilooja,viiulimängija.Ta sündis rootsi keelt rääkivasse perre Häämenlinnas,ta saadeti aastatel 1876-1885 õppima Häämenlinna lütseumisse,kus ta mängis ka kooli orkestris.Sibeliuse töid mängitakse siiani kontsertsaalides.1880.aasta kevadel sai Jean Sibeliuse muusikaharrastus äkki uue iseloomu,ta oli hakanud õppima viiulimängu dirigent Gustav Levanderi juures.Kuna selle tõttu kaotas ta huvi teiste harrastuste ja ka kooliskäimise vastu ,siis jäi ta viinedasse klassi istuma.Viiulimäng viis ta kammermuusika juurde.1885.aasta maikuus sooritatud küpsuseksamid võimaldasid tal end kirja panna Helsingi muusikakooli.Hiljem jätkas ta õpinguid juba Berliinis ja viinis.Sibelius töötas ka Helsingi Muusika Akadeemias õpetajana aastatel 1892-1900- Sibelius abiellus 1892 aastal Aino Järnefeldtiga ja olid abielus 65 aastat.1972 aastal müüsid Sib...
Eesti muusika A. Thomson "Ketra Liisu" koorilaul "Kannel" koorilaul F.Saebelmann "Kaunimad laulud" koorilaul K.A.Hermann "Oh laula ja hõiska" koorilaul "Isamaa mälestus" koorilaul "Munamäe otsas" koorilaul "Lauljate tervitus" koorilaul "Uku ja Vanemuine" lauleldus "Kungla rahvas" paroodia rahvalaulust M.Härma "Kui sa tuled too mul lilli" koorilaul "Ei saa mitte vaiki olla" koorilaul "Lauliku lapsepõli" koorulaul "Tuljak" koorilaul A.Läte "Pilvedele" koorilaul "Kuldra...
võib surra 2008 Helena Ingmar Bergman Sügissonaat 2008 Regan Uusberg, Shakespeare Head ööd, vend 2008 Iris Bogusùaw Shaeffer Loojang 2008 külaline Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine 2008 Dolores, Juan Preciado ema Juan Rulfo Pedro Páramo 2009 Luule lugeja koost. Priit Pedajas Arbujad Rollid mujal 2005 Kuningatütar George Orwell/ Mart Koldits Loomade farm Tallinna Linnateater 2005 Kylliki Lemminkäinen. Mäng Kalevala teemal Pärimusteater Loomine 2005 Anton Tshehhov/Aleksander Pepelyaev Kirsiaed Teater NO99 2006 Luise Andrus Kivirähk Rehepapp Endla Teater 2006 Keeleuuenduse lõpmattu kurv EMTA lavakunstikool ja Teater NO99 2006 Lombak Rudolf Reiman Painaja ja tundmatud Ludus rusticus 2007 Julie, Martha, Toomase õde Mart Kivastik Eesti asi Ühendus R.A.A.A.M. 2007 Wanda Leopold von SacherMasoch Veenuse armumängud Komöödiateater
Richard Wagner 1)Maa: Saksamaa. oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane 2) teosed: ooper "Tristan ja Isolde", ooperitetraloogia ,,Nibelungi sõrmus", ooper "Haldjad".3)Tähtsus: Ooperi uuendaja, saksa romantilise ooperi looja, tema teostele on isel juhtmotiivid. Fryderyk Chopin 1)Maa: Poola. Chopin oli poola helilooja ja pianist. 2) teosed: enamasti klaveripalad. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks.tähts teosed -"Minutivalss", "24 prelüüdi", "Nokturn".3)Tähtsus: Oli esimene helilooja, kes hakkas kirjutama eraldi ballade ja skertsosid. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad, neid ta kasutaski oma teostes. Giuseppe Verdi 1)Maa :Itaalia 2)teosed ooperid : ,,Rigoletto", ,,Aida", ,,Võidumarss " ,"Nabucco" 3)tähtsus: Teostes oli olulisel kohal tekst. Edvard Grieg 1)Maa :Norra 2)teosed: Süit "Peer Gynt", "Norra tantsud", "Mööda kal...
Sümbolism tekkis, kuna tolle aegne haritlaskond oli pettunud oma ühiskonnas ja nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada ning tõmbusid tagasi oma fantaasiamaailma. Kõige tuntum sümbolist on Norra kunstnik Edvard Munch (LEIAB INTRANETIST). Akseli Gallen- Kallela (1865-1931) Soome maalikunstnik, kes õõpis Helsingis ja pärast Helsingi kunstikooli lõpetamist läks Pariisi, kus puutus kokku prantsuse sümbolismiga. Pärast Karjala külastust hakkas maalima Kalevala teemadel. Tema tööd: ,,Sampo kaitsmine" Mihhail Vrubel (1856-1910) Vene kunstnik. Õppis Peterburi Kunstiakadeemias. Tema töid iseloomustab sätendav ja sillerdav mulje, samuti on inimesed tema töödel kummalisest piinast vaevatud.Valdavalt olid näos suured tumedad silmad. Tausta maalis tuhmilt, helkivana. Tema tööd: ,,Luik tsaaritar" ----------------------------------------------------------------------------------------------- 19
VELJO TORMIS (07.08.1930-21.01.2017) Veljo Tormis oli üks huvitavamaid koorimuusika loojaid maailmas, kes tõi eesti koorimuusikasse modernistliku helikeele. Tormis propageeris aastakümneid regivärsilist rahvalaulu ning rõhutas, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. Helilooja ise kasutas regilaulu väga palju ta tegi neist kooriseadeid. Üheks oluliseks näiteks regilaulu seadmisest koorile on "Eesti Kalendrilaulud", mis koosneb viiest tsüklist: "Mardilaulud" meeskoorile, "Kadrilaulud" naiskoorile, "Vastlalaulud" meeskoorile, "Kiigelaulud" naiskoorile, "Jaanilaulud" segakoorile. Kalendrilaulude matejaliks on tavandilaulud erinevatest eesti maakondadest. Ta püüab neis nagu ka teistes rahvalaulule tuginevates teostes kasutada rahvalaulu muutmatul kujul. Tormis kirjutas muusikat erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on 1...
Kreutzwald (1803 1882) Kalevipoja koostaja, Eesti keele terminite kasutuselevõtt, rahvavalgustuslikud teosed ( ,,Viinakatk"), eesti rahva kultuuripärandi jäädvustamine ( Eesti rahva ennemuistsed jutud) Faehlmann (1798 1850) Kalevipoja idee looja, Õpetatud Eesti Seltsi loomine, müütilised muistendid( Koit ja hämarik, Vanemuise laul) 1846. Kirjutas uues kirjaviisis luuletuse ,,Püha jutt". Peterson( 1801 1822) Ühendas antiikluule ja rahvaluule elemendid, tõi eesti kirjandusse oodi ja pastoraali. Koostas rootsi keele grammatika, tõlkis Soome "Finnische Mythologie", mütoloogia rootsi keelest saksa keelde. 1835 ,,Kalevala"/ 1853 alg ,,Kalevipoeg" ideena 1857 anti välja teaduslik ,,Kalevipoja" väljaanne / 1862 anti välja rahva ,,Kalevipoja" väljaanne 1857 Perno Postimees, J.V.Jannsen / 1864 Eesti Postimees , Jannsen 1869 esimene üldlaulupidu 1870 ,,Saaremaa onupoeg" esimene näidend, Koidula 1872 Eesti kirjameeste selts ...
Akseli Waldemar Gallen-Kallela (1865-1931) Referaat Koostaja: Kai Mänd Lihula 2010 A.W. Gallen-Kallela(26.05.1965 Pori 07.03.1931 Stockholm), soome maalikunstnik ja graafik. Õppis 1881 1883 Helsingis Soome Kunstiühingu joonistuskoolis ja aastast 1884 Pariisis Academie Julian'is, kus sai tugevaid mõjutusi prantsuse mõõdukatelt vabaõhumaali meistritelt, eriti J. Bastien-Lepagne'i loomingust. Juba Pariisis äratas ta tähelepanu realistlike maalidega soome rahva elust võetud ainetel, näiteks ,,Eit ja kass"(1885) ja ,,Saunas"(1891). Lõi pärast pikka matka Põhja-Soome ja Valge mere äärsesse Karjalasse oma esimesed ,,Kalevala" ainelised kompositsioon...
Sibelius Jean Sibelius e. Johan Christian Julius Sibelius, Sündis 8. detsember 1865 Hämeenlinna Suri 20. september 1957 Järvenpää. Ta oli Soome helilooja. Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Sibelius sündis rootsi keelt rääkivasse perre Hämeenlinnas. Kuigi teda tunti perekonnaringis Jannena, hakkas ta õma õpinguaastail kasutama oma nime prantsusepärast varianti Jean, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visiitkaardist. Soomes on ta tuntud Jean Sibeliusena. Tema perekond otsustas Jeani saata soomekeelsesse kooli. Ta õppis Hämeenlinna lütseumis aastatel 18761885. Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius neist...
Juugend ja Sümbolism Juugend • Alusepanija oli William Morris • Kutsus üles loobuma eklektikast(erinevate stiilide kokkusobitamine ja gootika elutu jälgendamine • Temaga ühinenud kunstnike kutsuti prerafaeliitideks, sest nad eelistasid lihtsat stiili • Tarbekunsti uuendamisel võeti eeskuju rahvakunstist ja jaapani puulõigetest • Kasutati palju taimornamentikat William Morris(1834-1896) • Sündis 1834.a • William Morris oli silmapaistev ja loominguline kunstnik, filosoof, poeet, romantik ja kunstiteoreetik • 19.sajandi üks mõjuvõimsamaid disainereid Edward Burne-Jones(1828- 1898) • Briti kunstnik ja disainer • Tegi koostööd William Morrisega • Elustas inglismaal vitraažide tegmise Edward Burne-Jones, Nõiutud Merlin Aubrey Beardsley(1872- 1898) • Puulõikemeister „Isolde“ • Tegi puulõikeillustratsioone Gustave Eiffel • Silmapaistev insener ja arhitekt • Tuntu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
