piisavalt minu valitud märksõnade põhjal tulemust. Otsinguvõimalused on samas laialdased ja piisavad. Kasutasin otsimiseks märksõna ,,Male" ning lisaks: PIIRATI: Year of Publication from 2015 ja Article Type "ARTIKKEL" ja Publication Type "AJAKIRI" ja Leiti 5 kirjet. Järjestatud ilmumisaasta järgi . Selle konkreetse otsingu tulemusega võib rahule jääda. Kaisa Ariva 23.09.2016 Riigi Teataja - www.riigiteataja.ee 5. Millisest seadusest pärineb: ,,(1) Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul." Töölepingu seadus. Valisin täpne otsing - > Teksti lahtrisse kopeerisin: ,,Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni" Saingi tulemuseks ühe vastuse: Töölepingu seaduse. 6. Millised on kolm enim vaadatud õigusakti Riigi Teatajas
1905. aasta revolutsioon Eesti elu edasiviiv sündmus? 1905. aastal 9. jaanuaril algas revolutsioon Venemaal Peterburis, mille ajendiks oli Verine Pühapäev. Sõdurid avasid tule sealse rahumeelse demonstratsiooni pihta, mille tagajärjel sai surma üle 1000 inimese ja haavata ligikaudu 5000. Seejärel puhkesid protestimeeleavaldused kogu Venemaal ja Eestis, peamiselt Tallinnas. Korraldati streike, peeti miitinguid, leidsid aset kokkupõrked politseiga ja muud rahutused. Rahuldused ei piirdunud vaid linnasiseselt, vaid levisid ka väljapoole pealinnast, haarates vabrikutöölisi, ametnikke ja käsitöölisi linnades, tudengeid ja õpilasi koolides, mõisamoonakaid, sulaseid ja taluomanikke külades. Samaaegselt teravnesid ka võitlusvormid: majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid peaaegu igapäevasteks, maal hävitati mõisavara, sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega. Kuid kas sellest kujunes sündmus, m...
seminari, kust ta aga enne lõpetamist lahkus ja jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1898. a. lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Võitlus eestlaste õiguste eest Kuna puudus eestikeelne ajakirjandus, sai Pätsile selgeks, et eestlaste olukorra parandamiseks on eelkõige vaja asutada võitlusvõimeline eesti ajakirjandus. Uus ajaleht Teataja ilmus 1901. aasta lõpul. Peamist rõhku pani ajaleht rahva elujärje parandamisele. Kuid samas algas äge ,,sulesõda" Tallinna ja Tartu vahel, kus Tartu aatemehed alustasid oma Postimehes sõjakäiku Teataja majandusmeeste vastu. Pätsi võitlus eesti rahva eluõiguste eest jõudis tulipunkti 1905. aastal, kui ta organiseeris valdade poolt märgukirjade saatmise Venemaa siseministrile, nõudes vabade valimiste teel rahvasaadikute kokkukutsumist, kodanikele
Ajalehe struktuur: Virumaa teataja (1.detsember, number 4165) Temaatilised või zanrilised Esikaane lugu on uudis, lehes on üks intervjuu, arvamuslugusid (koos juhtkirjaga) on kolm. Üleüldiselt on leht osakonnad keskendunud põhiliselt just uudiste edastamisele, muid zanreid leidub vähe. Rubriigid Esikaane lugu (üks leht), arvamus (üks leht), Virumaa (kaks lehte), mujalt (üks leht), intervjuu (üks leht),
Hiljem õppis Päts Riia Vaimulikus Seminaris ning Pärnu Gümnaasiumis. 1898. a lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900. a asus Päts advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Tol ajal oli läbilöögivõimelisi eestlastest haritlasi Tallinnas vähe ja puudus ka eestikeelne ajakirjandus. Pätsile sai selgeks, et eestlaste olukorra parandamiseks on eelkõige vaja asutada võitlusvõimeline eesti ajakirjandus. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. Ajaleht pani rõhku rahva elujärje parandamisele, kuid võitles ägedalt ka sakslaste eesõiguste vastu. 1904. aastal linnavolikogu valimistel saavutas eesti-vene-blokk ülekaaluka võidu. See oli suur rahvuslik võit, mida pühitseti üle kogu maa. 1905. aastal valiti Päts Tallinna abilinnapeaks ja juhtis samal ajal ka linna volikogu. Pätsi võitlus eesti rahva õiguste eest jõudis tulipunkti 1905. aastal, kui ta korraldas märgukirjade aktsiooni.
Tallinna 21. Kool Konstantin Päts Referaat Veronica Kaupmees 9B klass Tallinn 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Elulugu........................................................................................................................................3 Sünd........................................................................................................................................ 3 Haridus....................................................................................................................................3 Tegevus enne presidendiks saamist........................................................................................ 3 Parteiline tegevus......
MODERNISEERUV EESTI Poliitilised olud Eestis 19.-20.sajandi vahetusel. Rahvusluse uus tõus 1890.aastatel venestussurve nõrgenes. Linnaharitlaste tähtsuse kasv. 1."Tartu renessanss" Üldnimetaja muutustele, mille algatasid uue põlvkonna esindajad. ,,Postimees" 1896.aastal ostsid ajalehe ,,Postimees ära Villem Reiman, Oskar Kallas, Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (1868-1941?) 1896.aastast ,,Postimehe" peatoimetaja Kultuuritegelased, kes töötasid ,,Postimehes": August Kitzberg, Peeter Põld, Anton Jürgenstein, Karl August Hindrey. Tõnissoni vaated: Rahvusliku eneseteadvuse arendamine. Eesti keele laiem tarvitamine. Eestlastel peavad olema ühesugused õigused teiste rahvastega. ,,Suurest poliitikast" hoidumine. Rahvus on üks tervik.-Tõnissoni viga Tõnissoni pooldajad: Eesti haritlased Jõukam talurahvas Linnakodanlus 2.Tallinna radikaalid. 1901. hakkas Tallinnas ilmuma ajaleht ,,Teataja" Konst...
30.3.2010 ET Euroopa Liidu Teataja C 83/389 EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA (2010/C 83/02) 30.3.2010 ET Euroopa Liidu Teataja C 83/391 Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutavad Euroopa Liidu põhiõiguste hartana pidulikult välja järgmise teksti: EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA Preambul Euroopa rahvad on üha tihedamat omavahelist liitu luues otsustanud jagada rahulikku, ühistele väärtustele rajatud tulevikku.
Konstatin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. 19001901 vandeadvokaat J. Poska abi Tallinnas. Aastatel 19011905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja, kus ta tõstis rahvuse arengus aadete kõrval oluliseks ka majanduse. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel EestiVene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt tagaselja surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome. 19081910 oli ajalehe "Peterburi Teataja" tegevtoimetaja. 1909 andis end Peterburis kohtuvõimudele üles ja mõisteti 9 kuuks Peterburi Krestõ vanglasse
Eesti realism Ajalooline taust Eesti areng oli Vene impeeriumi koosseisus tõkestatud. Aleksander III trooniletulekuga 1881. a. algas sünge reaktsiooniaeg, igasuguse vaba mõtte jälitamine. Valitsus alustas haldusreforme, mis olid suunatud siinse balti erikorra kaotamisele. Paljud kooliõpetajad, valla- ja kohtukirjutajad vallandati, asemele kutsuti hulk umbkeelseid õpetajaid ning ametnikke Venemaalt. Tartu ülikoolilt võeti autonoomia. 1880-ndail aastail oli eesti rahvas ilma jäänud oma üldtunnustatud vaimsetest juhtidest. Surid Kreutzwald, Koidula, Jakobson. Jannsen lamas halvatuna tõvevoodis. Hurt ja Veske olid asunud võõrsile. 1893 suleti Eesti Kirjameeste Selts ja keelati tsensori ettepanekul jutustuste avaldamine eesti rahva ajaloost. Kultuurielu Hoolimata ülemaaliste eesti organisatsioonide krahhist edenes kultuuritegevus arvukais kohalikes seltsides. Toimusid rahvarohked üldlaulupeod...
võimaluse võrrelda muutusi Tamsalu linna ja valla soojustootmises 16 aasta jooksul. Samuti oli eelnimetatud soojusenergeetika aruandes püstitatud prognoosid, mille täitumist oli võimalik antud uurimistöö käigus vaadelda. Lisadesse on autori poolt pandud 2 tabelit ja 11 joonist, mis annavad terviklikuma ülevaate AS-ist Tamsalu Kalor, luues seejuures võrdlusmomendi. Tabelid ja joonised on koostatud enamjaolt AS-i Tamsalu Kalor, Virumaa Teataja ja Statistikaameti andmetele tuginedes. Soovin tänada igakülgse abi eest oma isa Evald Kasekampi, AS-i Tamsalu Kalor juhatajat Neeme Malvat, juhiabi Maire Limbergi ja oma uurimistöö juhendajat Maie Nõmmikut. 4 1. AS TAMSALU KALOR 1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED
Elu algus Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Konstantini ema nimi oli Olga, isa nimi oli Jakob. Kohalikud inimesed räägivad, et ema pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud arsti juurde. Õpingud Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu gümnaasiumis. 1894 1898 õppis ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille ta lõpetas õigusteadus kandidaadi kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. Ajaleht "Teataja" ...
Uurimistöö Autor: Sander Lebreht 11.d Juhendaja: õp Kaja Kenk Võru 2014 RESÜMEE Uurimistöö eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele. Autor vaatas läbi Wõru Teataja 1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta ajalehed. Lisaks aitasid informatsiooni nii pidustuste kui ka linna üldise käekäigu kohta leida kolm juubeliväljaannet: koopia H. E. Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S"; Fr. Suiti ja H. Meleski koostatud ,,Wõru linn 150-aastane" ja Raimo Pullati ,,Võru linna ajalugu". Töö
KONSTANTIN PÄTS * 23.02.1874 Tahkurannas 18.01.1956 Burasevos, Kalinini oblastis Venemaal Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Elulugu Iseseisva Eesti esimene peaminister ja president Konstantin Päts sündis 23. veebruar 1874 ehitusmeistrist taluniku perekonnas, õppis Tahkuranna õigeusu kihelkonnakoolis, 1887-1893 Riia vaimulikus seminaris, 1893-1894 Pärnu gümnaasiumis. Lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis 1894-1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, õigusteaduste kandidaat. Lõpetas 1898 Tartu ülikooli õigusteaduskonna cand. jur. kraadiga. 1898-1899 teenis Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus ja ülendati lipnikuks. Loobunud teaduslikust karjäärist Tartu ülikoolis, siirdus Konstantin Päts Tallinna. 1900-1901 töötas vandeadvokaat J. Poska abina. Andis 19011905 välja ja toimetas rahvusliku meelsusega ajalehte "Teataja". 1904-1905 töötas Tallinna linnanõunikuna, 1905 sai Tallinna linnapea abiks. Kui 1906 k...
Valeria Prostjakova 134750 HAAB12 Euroopa Liidu direktiivid Tööandja kohustused Directive 89/391 - OSH "Framework Directive" Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 29/12/2003; Reference: (MNE(2003)55377) The employer shall: evaluate all the risks to the safety and health of workers, inter alia in the choice of work equipment, the chemical substances or preparations used, and the fitting-out of work places implement measures which assure an improvement in the level of protection afforded to workers and are integrated into all the activities of the undertaking and/or establishment at all hierarchical levels
Konstantin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Päts lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. 1904. a. oli Päts Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti-Vene valimisliidu juhataja, 1901-1905 Tallinnas ajalehte Teataja väljaandja, ajalehe Tallinna Teataja toimetaja. 1917-1918 a. oli Konstantin Päts Eesti Maavalitsuse esimees, 1918 a. valiti ta Eesti Päästmise Komitee esimeheks. Alates 1918. aastast oli K. Päts Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister ning sise- ja sõjaminister ning aastatel 1922-1923 esimese Riigikogu esimees. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks. Konstantin Päts alustas oma õpinguid Tahkuranna apostliku õigeusu
lipniku aukraadiga. NAINE JA LAPSED · 1901. aastal abiellus Konstantin Päts Pärnus neiu Helma (Vilhemine) Peediga. · Pojad Leo ja Viktor. · Pätsi järglastest on enamus valinud juristi ameti. Soomes maapaos viibimise ajal. AMETID · 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. · 1901.a. hakkas K. Pätsi toimetamisel ilmuma ajaleht Teataja. · 1904 alates tegev Tallinna linnavolikogus. · 1905. a. valiti K. Päts Tallinna abilinnapeaks. · Pärast 1905. a. elas ja töötas Sveitsis. · 1907.a. läks Soome Ollilasse, kus valmis tal mitu raamatu käsikirja. · 1910 naases Eestisse, kus ta vahistati ja mõisteti aastaks vangi. · 1911.a. pärast vabadusse pääsemist tuli Päts tagasi Tallinna, kus ta jätkas tööd 1905. aastal suletud ajalehe Teataja järglase Tallinna Teataja toimetajana.
sõduritega 1905.a. revolutsioon Eestis Uudiste programm - kõige radikaalsem. · Vajalikuks peeti ülemaalise rahvaesindusorgani valimist · meestele ja naistele võrdse valimisõiguse andmist · ulatuslikku autonoomiat mittevene piirkondadele 1905.a. revolutsioon Eestis Postimees oli vaoshoitum. · astus teravalt välja vägivallatsemise vastu · taotles üldist valimisõigust · eesti keele kasutusala laiendamist 1905.a. revolutsioon Eestis Teataja · taotles otsustavat maareformi · rahvaesinduse kokkukutsumist 1905.a. revolutsioon Eestis · Oktoober- algab üldstreik · 16. Oktoobri veresaun · 17.oktoober 1905.a. ilmus Peterburis tsaari manifest, sellega anti rahvale isikupuutumatus, südametunnistuse-, sõna-, koosolekute-, ja ühingutevabadus. Õigus asutada parteisid. Ülemaaline rahvaasemike koosolek · 27.-29.november Tartus · Kokku 800 saadikut, igast vallast üks peremeeste ja üks maatameeste esindaja,
sajandi algul? Venestamissurve nõrgenemises, kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. 2.Võrrelge Tartu liberaalide ja Tallinna radikaalide vaateid. Mis on neis sarnast, mis erinevat? Tartu liberaalid: rahvuse esindajaks kujunes ajaleht Postimees, mida juhtis Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Postimees üritas sekkuda poliitikasse, esmajoones kohalike asjade otsustamisse. Tallinna radikaalid: peamine esindaja oli ajaleht Teataja, mille toimetajaks oli Konstantin Päts. Teataja ei eitanud Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ja toetas klassivõitlust. 3.Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? Mille poolest erinesid Eesti rahvuslike sotsialistide vaated Venemaa sotsiaaldemokraatide vaadetest? Idee jõudis Eestisse tänu balti-saksa haritlastele ja vene tsaarivalitsusele, kes saatis suurtes keskustes tabatud sotsialistid meest parandama väiksematesse provintsidesse: tööstustöölised
kirjakeele ja rahvaga Eesti Vabariik * õigusakt juriidilist väljendusviisi kasutades kirjapandud õigusnorm konstitutsioon * määrus/otsus täpsustab seaduses kirjapandud põhimõtteid Haridusministri määrus, mis täpsustab õpilaste eksamikuupäevasid/ vaheaegade kuupäevasid * eeskirjad reguleerivad käitumist mingis ühiselu valdkonnas või asutuses Liikluseeskirjad, heakorraeeskirjad, sisekorraeeskirjad e. kodukord * Riigi teataja väljaanne, kus avaldatakse kõik Eesti vabariigis vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ja otsused. * viisa piiri ületamise luba; teise riiki sisenemise luba * riigi territoorium maa-ala, mis on piiritletud riigipiiriga ja rahvusvaheliste kokkulepetega * tava eelnevatelt põlvedelt päritud käitumisreegel, mis määrab ära inimese tegutsemise erinevates olukordades N: jõulud * tabu üldkohustuslik range keeld N: juudid ei söö veretooteid
Konstantin Päts Sünniaeg: 23. veebruaril 1874 Sünnikoht: Pärnumaa Tahkuranna vald Vanemad: ema Olga Päts(Tumanova , neiupõlve nimega)- Gründeri perekonna guvernar, hiljem Tahkurannas talunaine, õmbles, ravis külarahvast. Elu datuumid 1847-1914 . Isa Jakob Päts(1841-1909)- ehitusmeister, kaitses talupoegade õigusi Riia kohtus,Jakob Päts kuulus ka sellesse eesti ärkamisaja tegelaste saatkonda, kes läksid St. Peterburgi Vene tsaarile palvekirja viima, milles viidati parunite ja mõisnike ebaõiglustele ja eesti talupoegade allasurutusele. Õed,vennad: Nikolai Päts-oli Räpina õigeusu koguduse preester aastatel 1904-1919. Sündis 1871- 09-05 ja suri 1940. Marianne Pung-sündis1888 ja suri 6. jaanuaril 1947 Kirovi oblasti Oritsi rajooni Gadõ turbarabas Voldemar Päts-sündis1878 ja suri Torontos 27. juulil 1958. Kunstipedagoog Päts töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana, valiti 1907 esimese eesti kunstiorganisatsiooni Eesti Kunstiselts juhatuss...
osalenud neis. Vaimselt sai ta siiski sellest osa. A. Hansen toetas neid kaastööga, kuid ei liitunud siiski ühegi ringiga. Ta jälgis tähelepanelikult uusi mõttesuundi. Anton Hansenile eriti lähedased olid vene klassikud. Ning samuti mõjutas tema kirjanduse arengut tolleaegsete eesti kriitiliste realistide-Vilde ja Liivi- looming. Gümnaasiumi-aastal pani kirjanik kirja palju lühikesi jutustusi, mida avaldati ajalehtedes Postimees ja Teataja. Oma loomingus on A. Hansen alati kasutanud oma tähelepanekuid ja elukogemusi, mida koges maal lapsepõlves. Teostes on esindatud ka ühiskondlikud probleemid ning rahulolematus, tema loomingus on eredad karakterid, elav rahvakeel. Sündmustik toimub tavaliselt vaeses masendunud keskkonnas. 1903-1907 töötas A.Hansen Tammsaare ajalehtede Teataja, Vaatleja ja Sõnumed juures. Teataja juures hoolitses ta kohalike sõnumite eest, Vaatleja ja Sõnumed juures tuli ka arvustusi kirjutada
Sissejuhatus Eesti Vabariigi loomine oli väga keerukas protsess, mis on nõudnud hulgaliselt inimelusid. On tulnud vastu seista rünnakutele ja okupatsioonidele. Eesti Vabariigi väljakuulutamise ja eesti rahvuse teinud märkimisväärselt suure osa Konstantin Päts. Ta oli Eesti ajaloo silmapaistvaimaim poliitik ja riigimees. Kui lugeda kokku kogu tema tegutsemine vastutusrikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, ei saa ükski teine talle ligilähedalegi. Pätsi tegevus Eesti vabanemisel ja vabariigi loomisel 1917- 1919 oli otsutavam kui kellelgi teisel. Ta oli silmapaistval positsioonil 1930. aastail ja lausa otsustaval positsioonilaastatel 1939 ja 1940. aastatel. Konstantin Pätsist on kirjutatud rohkem raamatuid, kui kellestki teisest meie riigimeesest. Konstantin Pätsi isikus kehastus 1930. aastatel üha tugevamini sõltumatu Eesti Vabariik. Siiski ei olnud Päts 1930. aastatel Eestis kogu rahva seas üksmeelsel...
jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi ning illustreeris ka lasteraamatuid. Kirjanduse ja kunsti kõrvalt töötas ka Võrus ja Tartus gümnaasiumi joonistusõpetajana, hiljem ka õppejõuna Tartu kunstikoolis ,,Pallas". Ajakirjandus 1900 .aastast alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh Lastelehes. Aastatel 1906-1907 ilmus lasteajakirjas Laste-rõõm, koos Enno ja Söödi loominguga ka Vahtra loomingut. 1910. aastal töötas Viljandi teataja toimetuses. 19141915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja Ronk. 1917. aastal Pealinna Teataja korrespondendina viibis ta esimesel ülevenemaalisel nõukogude kongressil. 1920 ilmusid ajakirja Ilo kolmandas numbris tema puulõiketehnikas illustratsioonid Töörahva Elu ajalehe rajaja ja toimetaja. Töörahva elu sai alguse 1944.aastal ning praegu ajaleht ikka ilmub, kuid ajalehe nimeks Võrumaa Teataja. Looming
[2] 2.1 Vastavushindamine [3] Vastavushindamine on menetlus, mille eesmärk on teha kindlaks toote või kvaliteedisüsteemi vastavus nõuetele. Ehitustoote nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajalikud vastavushindamise protseduurid võivad ette näha teavitatud asutuse kaasamise kohustuse. Toote nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalik vastavushindamine võib koosneda järgmistest õigusaktis ettenähtud protseduuridest: 1 [WWW] Riigi Teataja, https://www.riigiteataja.ee/akt/TNVS 2 [WWW] Riigi Teataja, https://www.riigiteataja.ee/akt/749724 3 [WWW] Riigi Teataja, http://www.riigikogu.ee/?op=emsplain&content_type=text/html&page=mgetdoc&itemid=012710012 1) vastavusdeklaratsiooni väljaandja poolne toote vastavushindamine 2) volitatud asutuse või tunnustatud asutuse poolne toote tüübikatsetus 3) volitatud asutuse või tunnustatud asutuse poolne toote eriomaduste katsetamine koos toodete pistelise kontrolliga
4. Lõigetes 1 ja 3 nimetatud väljaõpe ei või toimuda töötajate või nende esindajate kulul. Lõikes 1 nimetatud väljaõpe peab toimuma tööajal. Lõikes 3 nimetatud väljaõpe peab toimuma tööajal ja kooskõlas siseriiklike tavadega kas ettevõttes ja/või asutuses või väljaspool seda. Eesti õigusakt: Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54752) Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54545) Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 29/12/2003; Reference: (MNE(2003)55377)
Mikroobide määramine jõe- ja kraaniveest Töö käik Nelja Petri tassi lisatakse lahjendused jõeveest. Esimese lahjenduse saamiseks võeti pipetiga 1 ml jõevett ning lisatakse katseklaasi, kus on eelnevalt juba füsioloogiline lahus. Saadud lahus segatakse Vortex mikseriga – saadakse lahus lahjendusega 10 -1. Puhta pipetiga viidakse katseklaasist 1 ml 10-1 lahust Petri tassile. Teise lahjenduse saamiseks viidakse 1 ml lahust esimesest katseklaasist teise katseklaasi, millele järgneb lahuse segamine. Tulemuseks saadakse lahjendusega 10 -2 lahus, kust võetakse 1 ml seda lahust Petri tassile. Järgnevate lahjendustega toimitakse samamoodi. Peale lahjenduste viimist Petri tassidele, valatakse kahte neist (10-2, 10-3) mikroobide üldarvu ning ülejäänud kahte (10-1, 10-2) kolilaadsete bakterite söödet. Tegevus toimub laminaarboksis. Kraaniveele lahjendusi ei tehta ning võetakse 1 ml kraanivett, mis viiakse Petri tassidele. Kraanivees mä...
Aastatel 1892–1894 ja 1896–1897 Väike-Maarja kihelkonna koolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm, kes pani rõhku õpilaste loomingule väljendusoskusele. Seal alustas Tammsaare ka ise luuletuste kirjutamist. Peale selle õpetati kihelkonnakoolis muusikat; koolist sai Tammsaare ka algoskuse viiulimängus. Gümnaasiumi – ja ülikooliaastad 1898 – 1903 õppis Anton Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal (1903 – 1905) ajakirjanikuna Tallinnas Teataja toimetuses. Pärast gümnaasiumi lõpetamist 1903. aastal sooritas ta Narvas küpsuseksamid. Pärast ajalehe Teataja sulgemist oli ta 1906 – 1907 väljaannete Vaatleja ja Sõnumete toimetuses. 1907. aastal asus õppima Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikoolis õppis ta 1911. aastani, ent juristidiplom jäi saamata, sest ta haigestus tuberkuloosi. Ülikooliaastatel kuulus ta üliõpilasseltsi "Ühendus". Raske haigus ja tunnustused
• Üks 20. sajandi olulisemaid Eesti poliitikuid • Allkirjastas Tartu rahulepingu, millega Jaan Poska, tunnustati Eesti Vabariigi iseseisvust https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Poska Jaan Poska poliitikas • 1901. aastal liitus liberaalsete rahvuslaste rühmaga (“Teataja” seltskond) • 1904. aastal valiti ta eestlaste bloki liikmena Tallinna volikogu Ajalehe Teataja esminumbri esileht, saadikuks https://et.wikipedia.org/wiki/Riigi_Te ataja • 1913. aastal valiti Poska Tallinna linnapeaks • Viis läbi mitmeid muudatusi: - naiskommertskool, - linnade liidu osakond, - arstiabi ümberkorraldus Jaan Poska abikaasaga, http://histrodamus.ee/?
kultuuriasutusi ja ettevõtmisi etaja, valitsusjuht, parlamendi esimees, teenekas ning tuntud riigimees ning eesti vabariigi esimene president Kes olid, mida tegid? J. Laidoner – endine sõjavägede ülemjuhataja, teostas 12. Märtsn 1934 sõjaväelise riigipöörde J. Poska- endine välisminister ja eesti delegatsiooni esimees, kirjutas alla Tartu rahulepingule J. Tõnisson –üheks opositsiooni eestvedajaks K. Päts – teataja peatoimetaja, valitsusjuht, parlamendi esimees, teenekas ning tuntud riigimees ning eesti vabariigi esimene president M. Under- eesti luuletaja, kuulus sirusse A.H.Tammsaare-nimekaim kirjanik, oli romaani kõrgaja üks tuntumaid kirjanikke, kirjutas teose “Tõde ja õigus” F. Tuglas- kuulus kirjanik, kuulus siuru liikmeskonda E.Aav- kirjutas Eesti esimese algupärase ooperi K.Palusalu- rahvuskangelane, maadleja, võitis 1936a Berlini olümpiamängudel 2 kulda P
Aastatel 1892-1894 ning 1896-1897 õppis Anton Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 1898-1903 jätkas ta oma haridusteed Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis, kus õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga nii valvurina kui ka algklassides tundide andmisega. Pärast lõpueksamite sooritamist läks Anton Hansen tööle Teataja toimetusse Tallinnas, kus ta töötas aastatel 1903-1905. A. H. Tammsaare ülesandeks Teatajas oli materjali muretsemine lehe kohalike sõnumite rubriigile. Ta kirjutas artikleid ja sõnumeid Tallinna elust, samuti toimetas ja tõlkis ajalehe joonealust osa. Peale Teataja sulgemist töötas ta ajalehtede Vaatleja ja Sõnumete toimetustes
Joonis 11. Valgustatud Roosisaare sild ööhakul (Tohver 2009) 13 Kasutatud kirjandus Aare, J. 2008. Sillaehitajad ajas ja ruumis. Tallinn: Argo. Ammas, A. 1997. Võru üllatab tuleval suvel rippsillaga. http://epl.delfi.ee/news/eesti/imidzh- voru-ullatab-tuleval-suvel-rippsillaga.d?id=50749519 05.04.2014 Breidaks, A. 1998 a. Roosisaare silda pürgib ehitama kolm firmat. Võrumaa Teataja, 14. aprill (nr 42). Breidaks, A. 1998 b. Roosisaare silla ehitab AS Via Pont. Võrumaa Teataja, 30. aprill (nr 49). Breidaks, A. 1998. Roosisaare uus sild sai õnnistuse. Võrumaa Teataja, 14. mai (nr 54). Breidaks, A. 2002. Roosisaare sild saab uued tõkked autode läbisõidu tõkestamiseks. Võrumaa Teataja, 14. mai (nr 55). Breidaks, A. 2007 a. Roosisaare silla üks tala vajub. Võrumaa Teataja, 22. märts (nr 33). Breidaks, A. 2007 b. Roosisaare sild läheb remonti. Võrumaa Teataja, 9
1905. aasta revolutsioon Eestis 1. Uus sajand · Kapitaalsed muutused: kihistumine, uued liidrid, baltisakslaste osakaal, põllumajanduskriis, eestlaste esimene rahaasutus 1902 Eesti Laenu-ja Hoiuühisus · Muutused linnades: eestlaste positsioon ja osakaal kasvab · Pessimistlikud meeleolud seoses venestusega (Grenzstein versus Tõnisson) · Ajakirjanduse areng: "Postimees", "Teataja" ja "Uudised" · Areneb poliitiline mote: konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia · Kujunevad erisuunalised poliitilised arusaamad Konservatistid Liberalistid sotsiaaldemokraadid Mõttekandjad Baltisakslased Mõõdukad Venelased ja Jaan Tõnisson eestlased Radikaalid Konstatin Päts eesmärk Kord ...
Konstantin Päts (23.02.1874, Tahkuranna vald-18.01.1956, Kalinini oblast Burasevo) Haridustee, sõjaväes Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakool Raeküla Nikolai kool Riia vaimulik seminar (jättis pooleli) Pärnu Gümnaasium Tartu ülikool (1894-1898), õigusteaduskond, lõpetas õigusteaduse audoktori kraadiga 96. Omski jalaväepolk Pihkvas, sai lipniku aukraadi Ametipostid(1) Advokaat Jaan Poska abiline (1900) Toimetas ja andis välja ajalehte ,,Teataja"(1901- 1905) Tallinna linnapea abi Tallinna linnapea kohusetäitja Tegi kaastööd ajalehtedele (Soomes) Tegutses ajalehte ,,Tallinna teataja", naases poliitikasse Tegeles aktiivselt omavalitsusreformiga Osales Eesti sõjaväelaste ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises (1917) Ametipostid(2) Järvamaa saadikuna kuu...
omavalitsuspoliitikas, oli Päts tihedalt Poskaga seotud. Poska oli hinnatud advokaat. Sajandi alguses oli Tallinn ikka veel niipalju saksa linn, et Poska oli seal ainuke eestlasest advokaat. Päts hakkas kohe täie jõuga tööle, Poska jättis endale ainult kõige tähtsamad asjad. Advokaaditöö Pätsi siiski ei köitnud. Ta otsis rakendust oma ühiskondlikule aktiivsusele. Töö Poska advokaadibüroos vältas vaid umbes aasta, 1900-1901. Noored radikaalid tulid kokku ja asutasid ajalehe Teataja. Lehe toimetajaks ja väljaandjaks sai Konstantin Päts. Väljaandja mureks jäid kõikvõimalikud praktilised asjatoimetused, mis kuulusid lehe käivitamise juurde. Tal tuli koostada ja organiseerida toimetus, muretseda kapital ja leida lugejad. Ainuüksi vene ametnikelt ilmumisloa saamine oli omaette keeruline probleem. Loa saamine ei olnud sugugi kerge, sest eestikeelse ajalehe asutamisse suhtusid kahtlustavalt nii baltisakslased kui ka vene ametnikud
Ainetöös püstitatud eesmärk andis koostajale võimaluse keskenduda teemale, mille kohta saadi olulist infot. 17 VIIDATUD ALLIKAD 1. E-ope. Kinnisvara olemus ja sisu. [http://eope.ee/_download/euni_repository/file/1389/Maakor_pohik.zip/Maak_pohik_ 5_kinisvara.pdf/] (15.02.2012) 2. Kiriku Varahaldus. Ajalugu kinnisvara mõisted. [http://www.eelk.ee/varahaldus/moisted.php#k] (15.02.2012) 3. Riigi Teataja. Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord § 6. [https://www.riigiteataja.ee/akt/13058153] (15.02.2012) 4. X-GIS. Kiirpäring maaregistrist [http://xgis.maaamet.ee/DCatalog/] (22.02.2012) 5. Asjaõigusseadus – Riigi Teataja I osa, 1993, nr 39, art 590 (22.02.2012) 6. Riigi Teataja. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndi tegutsemis kord § 2. [https://www.riigiteataja.ee/akt/12962378] (29.02.2012) 7.
XX sajandi esimesed aastad Eestis 2.1905. aasta revolutsioon a)Põhjused: · Võim oli isevalitseja määratud ametnike käes: valitses venemeeldus ja keelsus, kus Eesti rahva käekäigust ei hoolitud · Eestlastele oli jäetud võim vaid valla tasandil · Puudusid kodanikuõigused erinevalt Lääne-Euroopast · Maal valitses endiselt baltisakslaste ülemvõim, eriti raske oli maatameeste olukord · Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.) · Sisekriisile lisandus Venemaa lüüasaamine sõjas Jaapaniga (904-1905), kuhu oli mobiliseerunud ka tuhandeid eestlasi b)Ajend: Verine pühapäv Peterburis 9. Jaanuaril c)Revolutsiooni algus: · Rahutused (streigid ja miitinugud)- Tallinnas ja Narvas töölised majanduslike ja poltiitiliste nõudmistega, Tartus üliõpilased, maal mõisamoonakad · Enamlevinuks palvekirjad võimudele- ,,Postimehe" ringkonna mõõdukamad ettepanek...
Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894-1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand jur kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipkiku aukraadiga. Karjäär : 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat J. Poska abilisena. 1901-1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valmisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. 1905. aastal sai Pätsist Tallinna Linnapea abi, sama aasta sügisel ka linnapea kohusetäitja. Olgugi, et ta korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud Päts 1905. aastal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt omavalitsuste reformi nõudmistega. Sellest hoolimata kuulus ta arreteeritavate nimekirja ning pidi Eestist põgenema.
veoki valdajana. Raskeveokimaksust on vabastatud järgnevad asutused: Kaitseväe-, Kaitseliidu-, piirivalve ja politseiasutused ning riigi ja kohalike omavalitsuste tuletõrje- ja päästeasutuste raskeveokid. (Lehis, Lasse 2009) Raskeveoki maksja elukoht, raskeveoki registrimass või täismass, telgede arv ja veotelje õhkvedrustuse või sellega samaväärse vedrustuse olemasolu on määratud liiklusregistrisse kantud andmetega. (Eesti Majanduse Teataja 2010) 3.5 Maksumäärad Seaduse lisas toodud tabelist leitakse raskeveokimaksu määr, seda vastavalt sõiduki registeerimistunnistusele märgitud andmetele (Lehis, Lasse 2009). Seda siis veoauto: 1. Registrimassi, millel puudub täismass 2. Telgede arv 3. Veotelje vedrustuse tüüp, kus haagiste vedrustust ei võeta arvesse. Autorong maksustatakse veoauto ja kõikide haagiste vastavate andmete alusel ehk siis
Elulugu Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 1901-1905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja, kus ta tõstis rahvuse arengus aadete kõrval oluliseks ka majanduse. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti- Vene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome. 1909. a. tuli tagasi Eestisse, mille järel kandis mõned aastad vanglakaristust. Seejärel toimetas ajalehte Tallinna Teataja.
puhkamiseks. Ka nädalas töötajal peab olema võimalus puhkamiseks kogu ööpäeva. Tööandja peab tagama võimalust töötajale puhkepausi teha, kui tema tööpäev kestab rohkem kui 6 tundi. Iganädalane keskmine tööaeg ei pea olema rohkem kui 48 tundi. Ööse vahetuse töötajale peab tagama võimalust läbida tasuta meditsiinilist kontrolli, enne tööle asumist. TÖÖ- JA PUHKEAJA SEADUS Legal act: seadus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 17/03/2003; Reference: (MNE(2003)54342) Tööandja on kohustatud töötajale andma vaheaja puhkamiseks ja einetamiseks pärast neli tundi kestnud töötamist, kui kollektiivlepingus ei ole sätestatud teisiti. Tööandja on kohustatud andma rasedale arsti otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka. § 26. Töötaja töölerakendamine rahvuspühal ja riigipühal
astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Räägiti demonstratiivselt igal pool eesti keelt. Postimees üritas sekkuda ka poliitikasse. Kohalikes asjades peeti oluliseks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega ning maa- ja haridusreforme. TALLINNA RADIKAALID_______________________________________________ 1901. aastal tekkis Postimehele võistleja: Tallinnas alustas ilmumist päevaleht Teataja. Selle asutajaks oli Konstantin Päts. Tema päevalehe ümber koondus samuti mitmeid haritlasi. Vastupidiselt Postimehele, ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustus sotsialistidega klassivõitluise paratamatuses kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris majanduse edendamist, pidas eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majanduslike positsioonide haprust. Seati sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine.
UNICEFi missioon on laste elude kaitsmine, nende arengu toetamine ja arusaamine ning mõistmise edendamine laste arengu vajadustest. Põhidokumendiks on 1989. aastal ÜRO poolt vastu võetud lapse õiguste konventsioon. 1994. aastal asutati UNICEFi Eesti Rahvuskomitee. 8. Inimõigusalased rahvusvahelised kokkulepped, millega Eesti on ühinenud Genotsiidi vältimise ja karistamise konventsioon (09.12.1948) Eesti Vabariik ühines 26. septembril 1991 Jõustus 19. jaanuaril 1992 Riigi Teataja II 1994, 27, 103 17 Rahvusvaheline konventsioon rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (21.12.1965) Eesti Vabariik ühines 26. septembril 1991 Jõustus 20. novembril 1991 Riigi Teataja II 1995, 5-6, 30 Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt (16.12.1966) Eesti Vabariik ühines 26. septembril 1991 Jõustus 21. jaanuaril 1992
Lähte Ühisgümnaasium Konstantin Päts ja tema osa Eesti ajaloos REFERAAT Lähte 2007 2 Sissejuhatus Eesti Vabariigi loomine on olnud üks väga keerukas protsess, mis on nõudnud paljude inimeste elusid. On tulnud vastu seista rünnakutele ja okupatsioonidele, kuid oleme suutnud teha seda lõppkokkuvõttes siiski edukalt. Antud tegevuse käigus on teinud märkimisväärselt suure osa Konstantin Päts. Ta on kahtlemata Eesti ajaloo silmapaistvaim poliitik ja riigimees. Kui arvata kokku tema tegutsemise vastutus- rikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, siis ei leidu talle vastast. Ta oli Eesti Vabariigi kõige esimene president. Pätsi tegevus Eesti Vaba- riigi loomisel 1917-1919 oli otsustavam kui kellelgi teisel. Nagu kõikidel teistelgi tähtsatel ja juhtivatel isikutel on ka vastaseid. Ta ei olnud mitte kõgi silmis imetlusväärne ja austatud r...
rohkem kirjutisi eesti keeles, asutas esimese eesti keelse kreisikooli Aleksandrikool. Jakobson ärkamisaja tegelane, kes asutas eesti keelse ajalehe Sakala. Ta arvustas tugevalt ühiskondlike olusid. Tõnisson asutas ajalehe Postimees. Ta nõudis emakeelse hariduse taastamist vene ajal. Ta seisis uhkelt vastu venestamisele rääkides eesti keelt isegi siis kui see oli keelatud. Päts asutas Tallinnas ajalehe Teataja, kus avaldati rahvuse säilitamise kõrval ka muret eestlaste majanduselu korras hoidmise kohta. Teemad Suured reformid Venemaal A II kaotas pärisorjuse, millest tulenevalt muudeti ka kõike muud .talupojad said õiguse omada kinnisvara .seisuslikud vahed vähenesid: aadlid kaotasid eesõiguse, mitteseisuslik kohtupidamine, sõjaväekohustus, haridussüsteem. Majanduselu elavnes: kapitalistlikud suhted arenesid kultuurielu elavnes: loominguvabadus
Konstantin Päts Marian Kasak 9.klass Krabi Põhikool Pätsist! Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 1901-1905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti-Vene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome. 1909. a. tuli tagasi Eestisse, mille järel kandis mõned aastad vanglakaristust. Seejärel toimetas ajalehte Tallinna Teataja. Lisa ! 1934. a. kuulutas K. Päts välja kaitseseisukorra ja likvideeris erakonnad. Algas n.n
Puudus ka eestikeelne ajakirjandus. Pätsile sai selgeks, et eestlaste olukorra parandamiseks on eelkõige vaja asutada võitlusvõimeline eesti ajakirjandus. 4 Võitlus eestlaste õiguste eest Oma abilisteks lehe toimetamisel kutsus Päts rea noori abilisi, nende hulgas kirjanikud Eduard Vilde ja E. H. Tammsaare, kes hiljem edendasid Eesti elus silmapaistvat osa. Uus ajaleht Teataja ilmus 1901. aasta lõpul. Selle ilmumine mõjus värske tuulepuhanguna tolleaegses kopitunud õhkkonna. Peamist rõhku pani ajaleht rahva elujärje parandamisele. Kuid samas algas äge ,,sulesõda" Tallinna ja Tartu vahel, kus Tartu aatemehed alustasid oma Postimehes sõjakäiku Teataja majandusmeeste vastu. Pätsi Teataja populaarsust see aga ei vähendanud ja ajaleht jätkas ägedat võitlust sakslaste eesõiguste vastu, püüdes kohalike linna omavalitsuste juhtimist allutada eestlastele
kõneles demonstratiivselt eesti keelt. 27. 1902 esimese Eesti panga rajamine Tõnissoni eestvedamisel. Eesti laenu- ja Hoiuühisus, esimene eestlastele kuuluv rahaasutus 28. Konstantin Päts ja tema tegevus ,,Teataja" väljaandjana. Pätsi vaadete iseloomustus, nende erinevus Tõnissoni vaadetest. Õhutas ka eestlaste eneseteadvust, isetegutsemise tahet ja seltsiliikumist. Taunis venestamist ja baltisakslaste eesõigusi. Teataja pööras tähelepanu vaesematele kihtidele. Äärmuslikum. 29. Jaan Poska saamine Tallinna linnapeaks 1904 ,,Teataja" tegevuse tulemusel. 1904 aasta sügisel võesti Tallinna omavalitsus baltisakslastelt üle, Teataja moodustas valimisliidu Venemaaga. 30. 1905. aasta revolutsioon mis see oli, mis olid selle põhjused? Kümned tuhanded inimesed kogunesid Talvepalee ette, et tsaarilt majanduslikku abi paluda. Valvurid avasid tule, mille järel algas revolutsioon.
korraldada kinnipeetavatele ja vahistatutele tervishoiuteenuse osutamine; korraldada kinnipeetavatele ja vahistatutele sotsiaalhoolekanne, huvialategevuse ja raamatukoguteenuse osutamine ning kinnipeetavate ja vahistatute usuliste vajaduste rahuldamine; suunata kinnipeetavaid ja vahistatuid hariduse omandamisele; tagada kinnipeetavate tööhõive; tagada kinnipeetavate vabanemiseelne ettevalmistus; teha 6 Viru vangla moodustamine ja põhimäärus. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/12967542 7 Viru vangla. http://www.vangla.ee/41385 6 kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud edasilükkamatuid menetlustoiminguid; korraldada vanglas jälitustegevust; koguda vangla tegevust kajastavaid statistilisi andmeid ja esitada asjakohaseid aruandeid; majandada vanglale vallata antud riigivara; täita muid vanglale õigusaktidega pandud ülesandeid.8 2.3. Viru vangla töökorraldus
Artur Adson Tõru-Tõnn Parts 9.klass Kes oli Artur Adson? Sündis 1889 Tartus Karl Arthur Adson oli eesti luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ning memuarist Sündis Tartus majateenija pojana, kuid üles kasvas sugulaste juures Võrumaal Õppis Pihkva maamõõdukoolis ning lühemat aega ka Tartu Ülikoolis Alates 1918 aastast tegi tööd mitmete erinevate ajalehtedega Suri 5. jaanuaril 1977 Stockholmis ja maeti Skogskyrkogårdeni Artur Adsoni elutegevus Töötas Venemaal (1907-1912) ja alates 1912 aastast Tallinnas maamõõtjana Alates 1918 aastast tegi kaastööd ajalehtede "Tallinna Teataja", "Sotsialdemokraat", "Postimees", "Tallinna Teataja" ning "Päevalehega" Tegutses aktiivselt Siuru ja Tarapita kirjanikeühinguis Tegutses Eesti Vabariigi põllutöö- ja haridusministeeriumis, ajalehetoimetustes ja vabakirjanikuna Aastatel 19351940 töötas siseministeeriumi filmiinspektorina ja Adsoni läbimurre eesti kirjandus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
