Regina Kari ,,Hetked" Külastasin 12. Novembril 2008 aastal Kuressaare Ajamaja, kus sattusin fotokunstil põhineva näituse ,,Hetked" otsa. Asi tundus niivõrd huvitav, et ei lasknud mul taganeda ning ma lihtsalt pidin näituse ekspeditsiooni sukelduma. Tegu oli siis Regina Kari välja panekuga. Näitusest üldiselt nii palju, et esmapilgul tundus see kohati eemaletõukav, kuna pildid olid väga sürrealistliku tagaplaaniga ning ausalt öeldes lausa ajasid mulle hirmu naha vahele. Kuid võttes vaatluse alla selle kohati hirmuäratava ekspeditsiooni leian, et midagi nii originaalset ei ole Kuressaare linnas ammu kohanud. Eriti kauaks jäi minu mõtteis kajama pilt tüdrukust tumedal tagapõhjal. Kuidagi väga omalaadne, meenutas mulle
1. Farmi asendiplaani koostamine. Hoonete asetus, kujad, kaitsevööndid, tingmärgid. Asendiplaani koostamisel tuleb tähelepanu pöörata: · Tsoneerimine · Teed · Inimeste liikumine · Sööda liikumine · Tuleohutus · Keskkonnaohutusnõuded · Valitsevad tuuled · Reljeef · Edasine laienemisvõimalus Asendiplaanile tuleb märkida: · Krundi mõõtmed, planeeritavad ja olemasolevad ehitised, kõrgusmärgid, teede piirid · Kinnistute ja neid ümbritsevate alade tunnused · Maa-ala tingmärgid · Lammutatavad ehitised · Kaugused piirist · Kõrgusjooned · Pääsud krundile, tarad · Säilitatavad puud, puhkealad · Põhja-lõuna suund, tingmärgid 2. Veisefarmide planeerimine (soojustatud laut, soojustamata laut). Külm laut ehk soojustamata . Tööde automatiseerimise ja mehhaniseerimise tase on hõlpsasti maksimumini viidavad. Iseteenindusliku söötmise korraldamine lihtne vastavalt ettevalmistatud silohoidla ja heinahoidla on ühtlasi söötmiskohaks hoitakse kokku suur...
1) Milline olukord oli pärast Põhjasõda ja mis on Balti erikord (halduslik, privileegid) - Peale Põhjasõda oli maa laastatud, eestlasi arvati ~120 000 hulka.Põllud kasvasid sööti, koduloomad olid hävinud, paljud talud jäid tühjadeks. Viletas seisus olid ka mõisad. Toitu oli vähe, oli üldine vaesus. Tühjaks jäänud taludesse kolisid uued inimesed,rahvaarv hakkas kasvama. - Balti erikord, Venemaa vajas baltisaksa aadliku poolehoidu, seda hakati saavutama sõja ajal alanud restitutsiooniga:mõisate tagasi andmine nende endistele omanikele. Aadlikel säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene võimu esindajateks määrati kindralkubernerid,keda aitasid valitsusnõunikud. 2) Aadlimatrikkel, miks koostati ja milleks? - 1730-40ndatel koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad- aadlimatriklid. Ainult immatrikuleerit...
need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% kogu riigis antud häältest. Kvoot = ringkonnas kehtivate häälte arv / ringkonna mandaatide arv. Välja on jagada 6 mandaati. Valitakse Oru valimisringkonnas, hääletajaid on 150 000, neist osaleb 60% ehk 90 000. On 3 erakonda: Kapsaste partei, Porgandite partei ja Kartulite partei. Isikumandaat: 90000 / 6 = 15000 Jaan Kuusik, Porgandite parteist sai mandaadi. Ringkonnamandaat: Kartulite partei avatud nimekiri: Kalev Kollane Rainer Kari Robi Ots Sulev Rebane Paul Tint Allan Koi (kokku 27000 häält) 27000:15000=1 5% künnis on 90000*0.05 = 4500 Kapsaste partei ei saanud edasi, sest ta ei saanud piisavalt hääli. Kartulite partei ja Porgandite partei said piisavalt hääli. Kapsaste partei sai 3% häältest(2700), 0 kvooti. Kartulite partei sai 30% häältest(27000) . 1,8 kvooti = 2 kvooti. Porgandite partei sai 67% häältest(60300). 4,2 kvooti = 4 kvooti. Kartulite partei kandidaatide nimekiri: Kalev Kollane (6500 häält)
islantilaisia saagoja. Mika Waltari · Mika Toimi Waltari oli suomalainen kirjailija. · Tavattoman tuotteliaana tunnetun Waltarin julkaisuluettelo käsittää niin romaaneja, runoja, novelleja, satuja, näytelmiä, kuunnelmia, propagandamateriaalia, arvosteluja, elokuvakäsikirjoituksia, matkakertomuksia kuin sarjakuvariimejäkin. · Hänen tunnetuin teoksensa on kansainvälisille bestseller-listoille noussut Sinuhe egyptiläinen (1945). Kari Hotakainen · Kari Matti Hotakainen on suomalainen kirjaili. · Toimittajana kirjoittamisen aloittanut Hotakainen aloitti Porissa, mutta on asunut Helsingissä jo vuodesta 1986. · Hän siirtyi vapaaksi kirjailijaksi vuonna 1996. · Hän on kahden lapsen isä ja ollut naimisissa äänitarkkailija Tarja Laaksosen kanssa vuodesta 1983 asti. · Hän on myös ollut copywriter ja Helsingin Sanomien kolumnisti. · Hänen vanhempansa ovat kauppias, valokuvaaja
40 Pirn 0 Ananass And Mer To Pill Kari Kert Banaan rus je m erii n n 40 13 18 14 Õun
kaotajate poolel olnud Soome pidi loobuma kümnendikust oma territooriumist NSV Liidu kasuks President Paasikivi Soome valitsuse istungil PÕLLUMAJANDUSMAAST TÖÖSTUSRIIGIKS Muutuste aeg Metalli tööstus Metsatööstus Euroopa Vabakaubandusühendus (EFTA) Euroopa Majandusühendus „Enne oli soo, Kõlbas ja Juss. – Nüüd on põld, pakid ja buss…“ Kari Suomalaise karikatuur SISEPOLIITIKA Sotsiaaldemokraatlik Partei Rahvuslik Koonderakond Keskusta (Keskpartei) Rootsi Rahvapartei Kommunistlik partei Roheliste erakond Soome parlamendihoone Sõjajärgsete aastakümnete majanduslikud ja ühiskondlikud muutused ei põhjustanud siiski suuri muutusi Alates 1944. a. kuni tänapäevani on Soomel olnud 7 presidenti: Mannerheim Paasikivi Kekkonen
1. EL ajalooline kujunemine a. Taust (Schumani deklaratsioon, Robert Schuman, Jean Monnet): Schumani deklaratsioon on tollaegse Prantsusmaa välisministri Robert Schumani 9. mail 1950. aastal esitatud deklaratsioon. Deklaratsiooni peetakse esimeseks ametlikuks sammuks praeguse ELi loomisel, kuna see viis Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamiseni. Üldiselt võib deklaratsiooni kirjeldada ettepanekuna asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa, et säilitada Euroopa riikide vahel rahumeelsed suhted. Schumani deklaratsiooni taustaks oli Teise maailmasõja järgne pingeline õhustik, mida kujundas külm sõda ja hirm kolmanda maailmasõja ees. Lisaks poliitilistele pingetele olid tekkimas ka majandusraskused, sest Euroopa tööstust ohustas terase ületootmise tõttu kriis. Laialt levis arvamus, et Lääne-Euroopa riigid peavad alustama ...
Villem Grünthal-Ridala Elu V. Ridala oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Villem Grünthal-Ridala sündis sündis 30. mai 1885 Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910 1919). 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 16. jaanuari 1942. aasta Helsingis. Haridus Hellamaa kihelkonnakool Eisenschmidti erakool Kuressaare gümnaasium Helsingi ülikool- õppis soome keelt ja kirjandust. Looming V. Ridala sai tuntuks luuletustega "Noor-Eesti" albumites. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala tõi eesti lüürikasse saarte maastikud, ranna- ja merepildistiku, mida ta kujutas detailitr...
- kes hoolas koristaja, leidis selle üles Veebruar-radokuu 24.02 madisepäev Põllule viiakse sõnnikut Ei tohi lambaid niita, õmmelda, kedrata juukseid kammida, kartulit süüa, piima juua Loomad ärkavad talveunest Märts- paastukuu 25.03 paastumaarjapäev Tüdrukud läksid aita magama Algas hülgepüük Ei tohtinud jahu sõeluda, tuba pühkida, pead sugeda, lõpetati reega sõit Aprill- karjalaskekuu 23.04 jüripäev Algas suvine tööaeg Kari lasti karjamaale - karjapoiss sai kuningaks Mai - lehekuu 1.05 volbripäev Nõidade aeg- Blocksbergi mäel nõidadel sabati pidamine Põletati tuld Juuni- jaanikuu 24.06 jaanipäev Küüriti tube, tuulutati Tule puhastav jõud talveriideid, kangaid vabastas kõigest Teenijatel vaba päev halvast Käidi kirikus, Tuppa toodi haljad surnuaial,ohverdati kased, pärgadega Algas heinategu ehiti kariloomi Käidi saunas Juuli- heinakuu 13
"Vabariigi kodanikud" (28.04.15) Saate analüüs Saade juhatati sisse ütlusega, et pagulasteema on Euroopas esil ja seda "veeretatakse nagu kuuma kartulit". Tutvustati saatekülalisi: Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper, riigikogu Reformierakondlasest liige Valdo Randpere, MTÜ Pagulasabi juht Eero Janson ning riigikogu liige Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast Henn Põlluaas. Teemaga alustati Valdo Randperest, kuna ta ise on ka olnud pagulane. Valdo Randpere otse sellele küsimusele ja teemale ei läinud, vaid hakkas rääkima pikemalt ja põhjalikumalt üldteemat ja minevikust pagulasteemal üldiselt. Endast pagulase rollis arutas ta alles, kui seda telefoni teel küsiti.
kõrbesebrasid, savannisebrasid ja mägisebrasid. Selts: Kabjalised Sugukond: Hobuslased Perekond ja liik: Equus zebra Sebra on võimeline järskudel mäenõlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Ta on hästi kohastunud eluks Aafrika mägistes piirkondades. Sebrad elavad väikeste karjadena, mis on tihti segunenud teatud antiloopide karjadega. Sebrad on teravate meeltega: kuulmine ja nägemine. Nende abil on nad võimelised seltsilisi antiloope hädaohu eest õigel ajal hoiatama. Sebrade kari koosneb juhttäkust, ühest kuni kuuest märast ning nende kõigivarssadest. Enamasti sebra toitub rohust, vahel puukoorest ja lehtedest. Maiuspalana puuviljadest ja pungadest. Tal kulub söömiseks aega suur osa päevast samal ajal jälgides, ega pole mõnd kiskjat läheduses. Sebra on suutnud kuiva ja palava kliimaga kohaneda, kuna ta on võimeline veeta läbi ajama koguni kolm päeva, kuna joogikohtadeni jõudmiseks peaks ta läbima küllalt pikki vahemaid.
...................................... 5 1.3 Hügieeni ja bioohutusenõuded karjas..........................................................7 2.KOKKUVÕTE......................................................................................................... 8 3.KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................... 9 Sissejuhatus: 2 Pika eluaja ja toodangu aluseks on terve kari. Põllumajandusloomade karja alla kuulub grupp ühte liiki loomi näiteks veised, sigu, lambaid ja muud loomad. Kari ei pruugi alati olla ühte liiki isenditega vaid võib ka olla segakarju. Üldiselt peetakse karja all silmas just veisekarja, kus on ühte liiki, sugu ja vanusega loomad, kes jagavad teatud maaala. Bioohutus on nakkushaiguste leviku tõkestamine. Nakkajateks võivad olla kas bakterid, parasiidid, ainurakse, viirused jm. Üsna tihti hakatakse sellele mõtlema alles siis, kui juba
loodusnähtuste rütmilisus. · Uuema kihistusena kirikukalendri pühad. Paljud neist andrid muistsetele tähtpäevadele uue nime, aga on säilinud rahvapärimusest ristiusu eelne kombestik. RAHVAKALENDRI VANIM KIHISTUS on oletatud, et põhines peamiselt kuukalendril. Aega arvestati kuu loomisest kuni järgmise kuu loomiseni. · Pühitseti suurte tööde algust ja lõppu ja suuremaid looduse üleminekuid. · Aasta jagunes: suviseks ajaks (5 kuud) tehti põllutööd, kari oli väljas. Jüripäevast 23. aprill mihklipäevani 29. september; talviseks ajaks (7 kuud) loomad olid laudas ja põld lume all. · Peresiseselt oli ajaarvestus söömiskordade järgi. Söömiskordade vaheline aeg. (N: töö peab saama valmis kolmandaks söögikorraks) Suvel 3 söögikorda, talvel 2 söögikorda. RAHVAKALENDRI UUEM KIHISTUS seotud kirikukalendri tulekuga, hakkas 13. sajandil. · Püha Jüri kultus tuli läbi vene kiriku ja karja kombestiku
yliopiston ikkunat, kurssin kesto, koiran häntä, kaksosten nimet HUOM! AINULT KOOS ASESÕNAGA Tähendused • SINUN YSTÄVÄSI ( ON / OVAT ) – SINU SÕBER (kes? / kuka? = ains.nim.) – SINU SÕBRA (kelle? / kenen? = ains.omast.) – SINU SÕBRAD (kes? / ketkä? = mitm.nim.) Sano viroksi! • Kätesi ovat taskussa. • Käteni on taskussa. • Kätemme ovat taskuissa. • Hänen kätensä on taskussa. • Kari osti siskolleni sormuksen. • Kari osti siskollesi sormuksen. • Etkö pidä musiikistamme? • Etkö pidä musiikista? • Etkö pidä heidän musiikistansa? • Pekka juo oluttasi. • Pekka juo oluttansa. • Äidilläni on uusi hevonen. • Äidillänne on uusi hevonen. • Vietän joulua perheeni kanssa. • Vietän joulua perheenne kanssa. • Vietän joulua hänen perheensä kanssa. • Korvasi ovat punaiset.
võimeline isegi sukelduma, jäädes vee alla kuni 5 minutiks. Kapibaaral on massiivne keha ja nurgeline pea, seetõttu näeb ta esmapilgul välja nagu karva kasvanud merisiga. Kapibaarasid kütiti massiliselt liha ja naha pärast ning tänasel päeval on ta mõnedes piirkondades juba väga haruldane. Kapibaarad elavad harilikult karjadena, mida juhib domineeriv isasloom, kes märgistab oma territooriumi oma nina kohal paiknevate lõhnanäärmete eritisega. Kari koosneb harilikult ühest või kahest emasloomast, mõnest alluvast isasest ja erinevast arvust poegadest. Palju kapibaarasid elab erakuna. Isased püüavad sageli edutult ühineda suuremate karjadega.Domineeriv isane säilitab oma positsiooni tänu sellele, et ajab pidevalt rivaale eemale ja näitab oma karjas kõigile, kes on võimul. Tõelisi lahinguid esineb siiski harva.Nende näriliste elus mängib suurt rolli vesi. Kapibaarad veedavad
,,If bad things are, and you know in advance, you will suffer greatly before they even occur." ,,The darkest hour of the night came just before the dawn." ,,Every search begins with beginner`s luck. And every search ends with the victor`s being severely tested." 1) Disinter välja kaevama, uuesti päevavalgele tooma 2) Nurture üles kasvatama, toitma 3) Grasp haare, arusaam 4) Contemplate mõtisklema, kaaluma 5) Sycamore mägivaher 6) Herd kari 7) Flock kari 8) Crook - kõvera otsaga karjasekepp 9) To mutter pomisema 10) To prod torkama 11) Proprietor omanik 12) Vaguely ähmaselt, ebaselgelt 13) Conqueror vallutaja 14) Slaughter tapma, veristama 15) Thereby seeläbi, sealjuures, järelikult 16) Emerald smaragd 17) Omen enne 18) Tapestry seinavaip, mööbliriie 19) Parchment pärgament 20) To fidget nihelema 21) Abashed hämmeldunud 22) Retaliate samaga vastama 23) Dagger pistoda 24) Scabbard pussitupp
VAHETU ÕIGUSMÕJU Vahetu õigusmõju -Euroopa Kohtu poolt tuletatud doktriin, pole aluslepingutes. EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde. Kaudne õigusmõju-liikmesriigi kohus kasutab EL õigust et tõlgendada kohalikku siseriiklikku õigust Horisontaalne õigusmõju- kahe üksikisiku vahel. EL õigusega on antudühele üksikisikule teise suhtes õigusi, st et teisel üksikisikul on teatud kohustused. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. Vertikaalne õigusmõju- Üksikisik ja liikmesriik omavahel . Liikmesriigil üksikisiku ees teatavad kohustused, mida peab täitma. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. Avalik õigus...
Ta on vimeline kolm peva ilma veeta lbi ajama. Eluviis: Sebra on vimeline jrskudel menlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Ta on sna hsti kohastunud eluks Aafrika luna- ja edelaosa mgistes eraldatud piirkondades. Sebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud teatud antiloobiliikide karjadega, kes nende seltsi otsivad, kuna sebrad on tnu oma teravatele meeltele - peamiselt ngemisele ja kuulmisele - vimelised neid hdaohu eest igel ajal hoiatama. Sebrade kari koosneb harilikult juhttkust, hest kuni kuuest mrast ning nende histest varssadest. Toitumine: Nagu teised hobuslasedki, toitub sebra rohust. Vahel nrib puukoort, nksib ka lehti, pungi ja puuvilju. Rohtu murrab ta kigepealt teravate likehammastega, seejrel peenestab purihammastega. Smisele kulub sebral iga pev pikki tunde. Seejuures jlgib ta pingsalt mbrust, ega pole mnd kiskjat lhenemas nha. Territooriumid, kus sebra elab, on sageli rmiselt kuiva ja palava kliimaga.
Sebrad Loomad savannis Jaanika Jänes Elukoht Sebrad on Aafrika loomad. Elavad peale savannide ka veel rohumaadel, mägedes ja mujal. Keenia, Etioopia, Lõuna-Aafrika Kiired loomad Võivad galopeerida kuni 65km/h Pääsevad lõvide eest Karvad ja nahk Igal sebral unikaalsed Arvatakse, et triibud peletavad putukaid ja on kamoflaaziks. Hoiab liigse soojuse eest Sotsiaalsus Sotsiaalsed loomad Kari võib ulatuda tuhandete liikmeteni Hoolitsevad üksteise eest Suhtlevad üksteisega kehakeele ja häälitsustega Tänan kuulamast!
Oü Rahvapidu Teenindusosakond Tihase 24 12.09.2012 Tallinn HARJU MAAKOND 12912 Ruumide rent Austatud proua Vader Seoses meie ettevõtte suvepäevadega sooviksime rentida Oü Rahvapidu ruume 20.veebrauril 2013 50-le inimesele neljaks tunniks ( kell 12.00- 16.00). Palun saata hinnakiri teie poolt pakutavast cateringist. Ootame Teie vastust hiljemalt 20. Septembriks. Lugupidamisega Tarmo Kari Projektijuht 56 987 987 [email protected] AS Koolielu Telefon +372 54 7788 Kase 57 E-mail [email protected] Tallinn Faks 748484029 HARJU MAAKOND 1277 Internet www.koolielu.ee
Loksa Gümnaasium NIKKEL Referaat Nimi:Kendra Kari Klass: 10 Loksa 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. NIKLI TEKKIMINE JA KASUTAMISE AJALUGU 1.1. Eheda nikli moodustamine 1.2. Nikli kasutamine 2. MAAGID 3. TOOTMISE PÕHIPROTSESSID 3.1. Pürometallurgia 3.2. Hüdrometallurgia 4. PEAMISED TOOTJARIIGID JA VASE KASUTAMINE KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Nikkel (sümbol Ni) on ferromagneetiline keemiline element järjekorranumbriga 28. See on
Punane hiidkänguru Kängurudest Punane hiidkänguru on imetaja Känguru kari koosneb sajast või enamast isendist Känguru on kohastunud elama kuivades kohtades Et saada vett, läbivad kängurud vahel päris pikki teekondi Kängurusid on tapetud igasugustel erinevatel põhjustel juba kaua Aborigeenid küttisid teda alguse liha ja naha pärast Talunikud peavad neid kahjulikeks loomadeks ja tapavad neid Põhiandmed Pikkus: keha kuni 1,6 ja saba pikkus on kuni 1 meeter
Kui soost mäe jalal võitu saaks ! See ümbruskonnas katkuseemneid laotab. Kui selle mülka muudan põllumaaks, mu töödele see krooni pähe vaotab. Ei muretult, kuid siski tegev-vabalt on palju töös, kui võim on võetud rabalt, ja kari käib ning rohket saaki saades on asunikud väljas uudismaades. Uut elu näeb neid paigus taevavõlvt, kui koos on töös virk-julge inimpõlv ja õide puhkeb paradiislik maa. Las ründab voog- maast võitu ta ei saaa. Niipea kui ta meid vallutama tuleb, tee tema ees üksmeelne rahvas suleb. Ei asjatu sel olnud otsiskelu, kes kõige viimast tarkust teab: vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võitma peab, kes ohte trotsib inimeste seas
Lämmastik ja lämmastikuühendid Kendra Kari Helena Vikk Lämmastik ● Keemiline element järjenumbriga 7. ● Värvitu, lõhnatu, maitsetu gaas ● Moodustab maa atmosfäärist 78,09% Füüsikalised omadused ● Värvusetu ● Lõhnatu ● Maitsetu ● Vees vähe lahustuv ● Õhust kergem ● Sulamistemperatuur -210°C ● Keemistemperatuur -196°C Keemilised omadused ● Väga püsiv (Molekulis aatomite vahel tugev kolmikside) ● Keemiliselt väheaktiivne
Villem Grünthal-Ridala Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu - 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Ta sündis Muhumaal kõrtsmiku ja poepidaja pojana. Aastal 1905 lõpetas Kuressaare gümnaasiumi ning läks õppima Helsingi Ülikoolis, mille lõpetas ta aastal 1909 filosoofia erialal, aastal 1911 sai ta magistrikraadi. Seejärel tuli ta tagasi Eestisse ning hakkas Tartus tööle eesti keele õpetajana. 1922. abiellus soomlannaga Ida Emilia Hokkaneniga ja sai tööd Helsingi ülikooli eesti keele lektorina. 1941. kaitses doktoritöö lingvistikas, kuid suri juba järgmisel aastal 16. jaanuaril ning on maetud Helsingisse. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Tema regivärsiliste loomingute põhjal võib öelda, et Ridala oli k...
purihammaste vahel. Paljudes piirkondades peetakse kapibaaradele intensiivselt jahti, kuna nad söövad karjamaad rohust puhtaks, pakkudes sellega kariloomadele toidu osas konkurentsi. Neis piirkondades on kapibaarad oma harjumusi muutnud ja käivad nüüd söömas vaid öösiti, pimeduse katte all. Põuaajal kogunevad kapibaarad väikeste veesilmade äärde ja moodustavad kuni 100 loomast koosnevaid karju. Muidu koosneb kapibaarade kari 10-40 loomast, kes üheskoos rahumeelselt toitu hangivad. PALJUNEMINE Kapibaarad on sigimisvõimelised aasta läbi. Enamik paaritub maikuus, vihmaperioodi hakul. Kui emasloom on paaritumiseks valmis, järgneb temast huvitatud isasloom talle pikki tunde. Emane teeb sageli peatusi, et isane teda silmist ei kaotaks. Paaritumine isa leiab aset harilikult vees. Sünnituse lähenedes eemaldub emasloom karja juurest ja toob pojad ilmale varjatud kohas padrikus
Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) ? Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) ? Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) ? Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) ? Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) ? Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) ? Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) ? Rähn raiub raudses linnas. (Kell või krapp lehma kaelas) ? Pere sööb, laud laulab. (Emis imetab põrsaid) ? Mees läheb metsa, selg teibaid täis. (Siga) ? Mees künnab, ei ole atra ega hobust. (Siga tuhnib) ? Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse. (Lammas) ? Tuhat tutulutulist, sada sarvilist. (Kari) ? Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Kass) ? Pärval karjas, öösel orjas. (Koer) ? Mees läheb metsa, mõõk seljas. (Kass) ? Kera ees, ora taga, hiirekelder ...
koju. Paiguti oli keelatud õmblemine ja eriti kudumine, et vältida kahjurite rünnakut taimedele. Kolistamine ja paugutamine kodu lähedal, puudelõhkumine, samuti pesupesemine see meelitaks pikset ligi. Tuli vara tõusta ja tulevalguseta magama minna. Jürituli 19. sajandil tehti tihti tuld juba enne jüripäeva, mis tähendas ühtaegu hundi silmade põletamist. Sama tähendus oli jüritulelgi. Jüritulle ohverdati, väljalastud kari aeti päripäeva jürisuitsust läbi. Lõkkes põletati risu ja rämpsu. 20. sajandi alguses ja teisel poolel mälestati jüritulega vahel ka jüripäeva ülestõusu. Karjamaagia Oluline oli peletada eemale metsloomad, vältida karja kadumist, tagada neile tervis ja hoida kari koos. Metsloomi peletati lõkke ja mitmete maagiliste kommetega nagu aiateivaste jm esemete kokku sidumisega (nende lõuad jäävad suletuks); ka lüpsti sümboolselt aiateibaid ja loeti seda tehes piimaloitse.
kitarriõpetuse alast raamatut ja videokassetti. Juhtinud ETV-s ja ER-is kitarri ja selle mängu tutvustavaid saatesarju (198184 "Kitarrimängud", 199093 "Kitarrikool"). Olnud aastast 1979. EK solist, esinenud solisti ja ansamblistina Balti- ja Põhjamaades (kitarrifestivalidel), teistes Euroopa riikides, USAs, Canadas ja Austraalias. Teinud koostööd paljude Eesti (Leili Tammel, Tiiu Levald, Kaia Urb, Samuel Saulus, Arvo Leibur) ja välismaa solistidega (Per Skåreng, Kari Äikäs) ja dirigentidega. 197896 mängis rahvusv. tunnustuse võitnud trios "Camerata Tallinn" (koos Jaan Õuna, Mati Kärmase ja Ulrika Kristianiga). Inspireerinud uut kitarrimuusikat looma paljusid heliloojaid nagu Ester Mägi ,Erkki- Sven Tüür, Lepo Sumera, ja Nikita Koshkin. Salvestanud kammermuusiku ja solistina üle 40 CD ja DVD ka firmadele Harmonia Mundi, Finlandia Record. viimasele topeltalbum Bachi kogutud lautoteostega (1999). Trios A. Leiburi ja T. Terasmaaga
Ükspäev oli mu postkastis mingi räme ilus ümbrik. Tegin selle lahti ja mul oli nagu mida hekki ?! Mind oli kutsutud pulma. Jooksin siis muti juurde ja küsisi veits rulli. Tõmbasin oma hilbud selga ja asusin teele. Tahtsin endale osta uut kleiti ja paari ilusaid kingi. Poole teepeal tuli mull vastu kari narkareid. Nad nägid välja nagu mingid rotid. Täitsa pekkis kuidas saavad mõned inimesed nii vastikud välja näha. Nagu minge hulluks, see oli suht nõme. Astusin esimesse kaubanduskeskusesse ja tõmblesin veits poodides ringi. Lõpuks leidsin mingi suht paugu kleidi. Hästi püssid kingad sain ka. Kui rull raisatud sai hakkasin ma tagasi koju minema. Kuna väljas oli suht külm otsustasin minna trammiga. Minu taha istus mingi hull kelbas. Inises seal omaette. Lõpuks tuli minu peatus ja
Sebra · Koostas: Meriliis Evart · Kuupäev: 14.12.2009 Sebra eluviis · Sebra on võimeline järskudel mäenõlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. · Ta on üsna hästi kohastunud eluks mägistes eraldatud piirkondades. · Sebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud teatud antiloobiliikide karjadega, kes nende seltsi otsivad. · Sebrade kari koosneb harilikult juhttäkust, ühest kuni kuuest märast ning nende ühistest varssadest. Toitumine · Nagu teised hobuslasedki, toitub sebra rohust. · Vahel närib puukoort, näksib ka lehti, pungi ja puuvilju. · Söömisele kulub sebral iga päev pikki tunde. · Seejuures jälgib ta pingsalt ümbrust, ega pole mõnd kiskjat lähenemas näha. Paljunemine · Märal on jooksuaega tavaliselt mitu korda aastas.
sõjameeste verd, et ojavesi värvunud punaseks. Rahvasuu hakkas pärast seda oja Veriojaks hüüdma. Kehva eesti keele oskusega kroonuametnikud kirjutasid tsaariajal kogemata oma paberitesse oja asemele ora. Kui kohanimi Veriora sai üldiselt kasutatavaks, oli hilja tehtud viga parandama hakata. Teise loo järgi on kohanimi Veriora samuti juba Põhjasõja-aegne. Veriora mõisa taga metsas teatud umbes vakamaa suurust platsi, kus vanasti ei olevat ühtki elavat taime kasvanud. Kui küla kari kokku aetud, kasutatud seda platsi loomade ülelugemiseks. Seda kohta peetud samuti Põhjasõja-aegseks lahingupaigaks. Võitluses kasutatud teiste sõjariistade kõrval isemoodi ora, millega vaenlane läbi torgatud: lahinguplatsi katnud kolme-nelja tolli paksuselt inimeste veri. Vaenlaste päid torgatud ka puuokste otsa "kasvama". Lahingust pääsenud elusana vaid kolm meest, kes olnud kui veretombud. Pärast veresauna hakatudki kohta Verioraks kutsuma.
Eesti rahvuspargid 12.Klass 2014 Rahvuspark • Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. • Eestis on 5 rahvusparki: Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu Vilsandi rahvuspark • Üle poole rahvuspargi alast moodustab meri, kus on umbes 160 saart, laidu ja kari. • Rahvuspargi pindala on 237,6 km². • Mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis. • 247 linnuliiki, 520 soontaimeliiki, ligi 500 liiki samblikke ja samblaid, umbes 80 liiki kalu. Rahvuspargi ülesanded: • kaitsta rannikumerd ja korraldada sealsete ökosüsteemide kasutust; • kaitsta liike ja nende elupaiku • ennistada ja tutvustada elurikkust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte;
KADRIPÄEV Kadripäeva nimetus tuleneb Lääne-Euroopas üsna populaarse naispühaku Katariina nimest. Legendi järgi on 25.november pühakuks kuulutatud neitsi Katariina märtrisurma mälestuspäev. Nimi Kadri ongi aja jooksul Katariinast tekkinud. Eestlastel pole see päev aga kunagi kirikupüha olnud.Katariinat austati kui lammaste hooldajat ja kaitsjat. Kadripäeva peeti naiste pühaks. Kombestikus on esikohal karjaga seostuv, oli ju kari naiste hoole all. Kadripäeval olid keelu all kõik n-ö villased tööd, nagu kudumine, ketramine, kraasimine, õmblemine. Lubatud ja soovitatav oli karja eest hoolitseda: loomi tuli tavalisest paremini sööta, sel päeval ei tohtinud ühtki neist tappa, sead aeti aedikusse nuumale, et nende kasvamisel oleks hoogu. Keelatud oli ka jahipidamine. Kui aga ikkagi jahil käidi, ei pidanud oüss hiljem märki laskma. Kadripäeva paiku oli paras ette võtta lammaste pügamine.
Põllumajandus koosneb • Loomakasvatus • Linnukasvatus • Taimekasvatus • Saadused Loomakasvatus jaguneb • Piimaveisekasvatus • Lihaveise kasvatus • Seakasvatus • Lamba- ja kitsekasvatus • Hobusekasvatus Piimaveisekasvatus • Tegeleb piima tootmisega • Tuntumad tõud Eestis on: Eesti Holstein, Eesti Punane ja Eesti Maatõug • Vajab palju hooneid • Vajab sööta: hein, silo, odrajahu, soola(mineraale) • Mida suurem kari seda rohkem maad on vaja Tõud Eesti Holstein Eesti Punane Eesti Maatõug Lihaveisekasvatus • Tegeleb loomaliha tootmisega • Tuntumad tõud: Hereford, Limusiin ja Aberdiin-Angus • Vajab sööta rohkem kui piimaveised • Hooneid on vaja vasikate jaoks • Suuri karjamaid on vaja Tõud Hereford Limusiin Aberdiin-Angus
Mägisebrad elavad Aafrika edelaosas. Nad on võimelised järskudel mäenõlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Nad on üsna hästi kohastunud eluks mägistes piirkondades. Mägisebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud antiloopide karjadega, kes otsivad mägisebradelt seltsi, kuna sebrad on tänu oma teravatele meeltele - peamiselt nägemisele ja kuulmisele võimelised neid hädaohu eest õigel ajal hoiatama. Üldiselt koosneb nede kari juhttäkust, 1-6 märast ning nende varssadest. Mägisebra kulutab söömisele mitmeid tunde. Samal ajal jälgib ta ka pingsalt ümbrust, et näha, kas kiskjad on läheduses või mitte. Nagu teised sebradgi, toitub mägisebra rohust. Vahel närib puukoort, näkisb ka lehti, pungi ja puuvilju. Rohtu murrab ta kõigepealt teravate lõikehammastega ning seejärel peenestab purihammastega. Territooriumid, kus ta elab on sageli kuiva ja palava kliimaga
Kas te ka teate, et näiteks selsamal silmapilgul, mil ma teiega vestlen, tapavad sada tuhat meie hullu suguvenda, kes kannavad mütsi, sadat tuhandet samasugust hingelist, kes kannavad turbanit,* ja vastupidi, ning et nii on see tavaks peaaegu kogu maakeral iidsetest aegadest saati (Voltaire 1979: 124). Olin umbes viieaastane, kui isa väga hea sõber, rahvakirjanik Villem Gross mulle selgeks tegi, et kogemustega joodiku esimene tunnus on okserefleksi kadumine (Raud 2008: 17). Kuna Black Sabbath koosnes ainult juuridest, siis minu jaoks tähendas see automaatselt huvi juudiusu ja mütoloogia vastu. (Raud 2008: 68). Ma kujutasin ette, kuidas köögis lollpeade üle küünilist nalja viskavad kokad süüdimatult haigetele ettenähtud toitu kilekottidesse topivad, et seda õhtupimeduses koju tassida (Raud 2008: 112). ,,Kari näljaseid!" porises kiltri lesk, vaadates matuseliste säravaid silmi, kui nood vorstirõngastest unistades jumalateenistust ku...
Leonardo Da Vinci Leonardo di ser Piero da Vinci (15. aprill 1452 – 2. mai 1519) oli Itaalia teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik. Leonardo oli peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Ta maale on säilinud vähe ja neistki on mitmed kannatanud värvide halva kvaliteedi tõttu. Kui 15. sajandil õpiti kujutama üksikasju, siis nüüd sai valdavaks suurejoonelise, tervikliku ja harmoonilise kompositsiooni loomine. Leonardo hämmastas juba varases nooruses oma andekusega. Oma elu ajal oli Leonardo hinnatud insener. Kui ta 1499. aastal Veneetsiasse põgenes, leidis ta tööd insenerina ja töötas välja liikuvate barrikaadide süsteemi kaitsmaks linna rünnakute eest. Tal oli ka plaan, kuidas muuta Arno jõe voolu, et Pisa üle ujutada. Tema päevikud sisaldavad suurel hulgal leiutisi, s.h. on muusikariistu, veepumpasid, ümberpööratava vända meh...
süüa puuvilju, lehti, õisi ja juuri. Paljude liikide menüüsse kuuluvad ka putukad või väikesed selgrootud. Enamikel Vana Maailma ahvilistel on põuetaskud, mis on selleks, et sinna sisse vajadusel toitu koguda. Paljunemine ja areng Ahvilistel on kehasisene viljastamine. Nende tiinus kestab 145-177 päeva. Emane ahv on võimeline sünnitama ainult ühe poja. Eranditeks on marmorsetid ning tamariinid, kes sünnitavad harilikult kaksikud. Ühe poja eest võib hoolt kanda isegi terve kari. Anuubis (papio anubis) Kuulub pärdiklaste sugukonda ja paaviani perekonda. Elab Aafrika savannides ja hõrendikes. Elutsevad puude otsas 5-6m kõrgusel. Söövad putukaid, lindude ja roomajate mune, juuri, võrseid, lehti, puuvilju ja seemneid Katta ehk kassleemur (lemur catta) Elavad Madagaskari lõunosas. Liiguvad enamasti maapinnal. Nende juhtiv meel on haistmine. Nad on kõigesööjad, kuid harilikult söövad lehti, puuvilju ja oksi. Tiinus kestab 135 päeva.
küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Sügisene kodu Mu armas kodu, väikene, sääl eemal mäe pääl! Su üle särab päikene, puud haljendavad sääl. Siin pilved, tuuled, päikene kõik vanad tutvad on, siin olgu suur või väikene -- kõik vanad sõbrad on. Siin kaerapõld, siin kartulid, siin vana, tuttav tee. Koer jookseb õue väraval, kask varjab oja vee. Siin väljad nõnda seljakad ja armas päikse läik; siin väljad nõnda viljakad -- hää kraavi kaldal käik! Siin kari tuleb karjamaalt, mets laulust kõliseb -- ja igalt, igalt, igalt raalt mu noorus heliseb! Siin kodu õhk mind tervitab kui siidikäega, tuul teele tervist vastu toob, nii õnnis olen ma! Siin olen nõnda vaene ma ja nõnda rikas ka: mu tutvad kõik on minuga ja mina nendega. Sügislill Tuulehoogudel, tormipilvedel sõuab sügise. Üle väljade, üle väljade, üle aedade lehed, rohud, puud. Vihmast tilguvad, pilv see põgenes tormituule eest; Läbi pilvede paistab päikene. Vihmapisarad
MÕISTATUSED 1) Pool on temast üks jooginõu, pool hoiab rakmes härja jõu, kuid terve õitseb siniselt, kui lumi läinud kinkudelt. 2) Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane. 3) Laut lambaid täis, ühelgi pole saba. 4) Väike mees, terav kirves. 5) Valge poiss, rohelised juuksed. 6) Punane pullike, jõhvist lõoke. 7) Kuldkera keset koplit. 8) Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab. VASTUSED: (1. kannike 2. nimi 3. leivad ahjus 4. mesilane 5. kartul 6. jõhvikas 7. päike 8. pilv) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) Rähn raiub r...
Isamaa mitu nägu 0000000: Ma vaatan aknast välja, Kui rahul heinamaa, 0000000: Mu armas kodu väikene, sääl eemal mäe pääl! Kui pühaline vaikus Su üle paistab päikene, puud haljendavad sääl. On üle kogu maa.. Siin pilved, tuuled, päikene. Siin kaerapõld, siin kartulid. Siin väljad nõnda viljakad, siin kari tuleb karjamaalt. 11111111: Ilus ta ei ole: Siit koduõhk mind teretab, nii õnnis olen ma! lage heinamaa, heinaküünid, kuhjad, 11111111: Ilus ta ei ole: harva puudega. kõrval karjamaa kehvalt üle kaetud 222222: Mine, mine, lumekene, harva metsaga. Kao kiiresti,
puusadega naine, kes juuksevärvimine, jõuab rasket talutööd teha -pikendused, kunstküüned- ja palju lapsi ilmale kanda ripsmed, silikoonrinnad, rasvaimu jms eelistatud poisid; lapsi nii järeltulijad üks-kaks last palju, kui jumal andis ja võttis tuline täkk ja roosidega sõiduriist ilus kiire auto saan suur kari (krubis villaga jõukuse näitajad Eesti rikaste edetabel, villa lambad, hea piimaanniga mere ääres (Hispaanias), lehmad) firmariided, välisreisid, ilus noor naine jne vähemalt üks poeg linna laste haridustee era- ja eliitkoolid, tasuline kooli kõrgkooliõpe nii kodu- kui
Vilsandi rahvuspark Raimo Johanson Rakvere Ametikool AV13 Vilsandi rahvuspark • Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. • Vilsandi on ainuke inim asustusega saar kaitsealal. (Keskkonnaamet) (Google Maps ©2014) Elupaigad • Avameri • Rannikumeri • Rannik ja rannaniit • Loopealne • Mets • Puisniit • Jäänukjärv • Madalsoo (Keskkonnaamet) (Google Maps ©2014) Geograafia • Rahvuspargi pindala on 237,6 km² Maismaa ja mere suhe Meri 162,3 km² Maismaa 75,3 km² Maismaa • 160 saart, laidu ja kari. (Keskkonnaamet) LOODUSOBJEKTID ...
T a n i e l Skljar 6.B *HUNT Välimus 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge Kaalub 3050 kg Saba 3550 cm pikk Enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas Terav haistmine ning kuulmine Näevad paremini kui teised koerlased Peamiselt ööloom Eluviis Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad Eesti aladel võib hunti kohata võsastikes ja rabades Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise Hunt võib elada tehistingimustes 16 aastat Looduses ei ela nad kunagi nii kaua Vanurid tõrjutakse karjast välja surema või süüakse lihtsalt ära Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või pasaridena Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ...
Villem Grünthal-Ridala V.G.-Ridala on sündinud 1885.a. Muhumaal Kuivastus. Aastatail 1897-1905 Kuresaare gümnaasiumis õppide kiindus Ridala keeltesse. Kohustusliku saksa, prantsuse, vene ja kreeka keele kõrval õppis ta omal käel itaalia, soome ja muid keeli ning jätkas seda harrastust ka hiljemgi. 1905-1909.a. õppis Ridala Helsingi ülikoolis soome keelt ja kirjandust ning rahvaluulet ja Põhjamaade ajalugu. Pärast ülikooli lõpetamist oli ta Tartus eestikeelse tütarlastegümnaasiumi emakeeleõpetaja. 1923.a. valiti luuletaja Helsingi ülikooli esimeseks eestlasest eesti keele lektoriks. Selles ametis oli ta kuni ta suri 1942a. Ridala esimene luuletuskogu ,,Villem Grünthali laulud" ilmus 1908.a., millele järgnes ,,Kauged rannad" 1914.a. Need kogud sisaldavad Ridala lüürika kõige kandvamat osa. Ilmusid veel ,,Tuules ja tormis" 1927.a. ning ,,Meretäht" 1935.a. Ridala luule vaieldamatuks aineallikaks oli kodusaar, sealsed kadarikused maastik...
Aasias. Euroopa piison on Ameerika sugulasest väiksem. Piisonid toituvad rohust ja elavad seega rohtla aladel Kuidas on piisonid kohastunud eluga rohtlas? Töö näiteid piisoni toimetuleku kohta preerias. Piisonid hakkavad juba esimese lume saabudes oma maid lumest koristama. Muidu ei saaks nad liikuda ja toitu otsida. Toitu otsides lükkavad piisonid sahana lume kõrvale või tungivad, rindkere ees, läbi paksu hange. Pullid tavatsevad lumest puhtaks rookida suuri alasid, et kari toitva rohuni pääseks. Janu kustutamiseks sõtkuvad nad järve või tiigi jääd, ja kui seda purustada ei õnnestu, siis söövad lund. Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Kui midagi ei tehtaks, kasvaks preeria täiesti umbe. Piisonid hoiavad oma keskkonda, langetades aeg-ajalt väikesi puid. Maas puud kuivavad ja süttivad kergesti põlema ning aitavad tulel ka edasi levida.Preeriatulekahjud hävitavad enamiku taimedest, jättes alles vaid rohujuured. Suure tulekahju
sajandil....(Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru.Sunniite on umbes 90% moslemitest.) · Iraagis moodustavad kurdid elanikkonnast 15-20%. · Nad on võidelnud Bagdadiga iseseisvuse eest alates 1961.aastast. · 1970.aastal sõlmisid kurdi liidrid Iraagi valitsusega kokkuleppe,mille tulemusena loodi neli aastat hiljem Põhja-Iraagis Kurdide Autonoomne Piirkond (KAR). · Lahesõja järel kaotas Bagdad kontrolli KARI üle,seda asusid valvama Usa ja Britti sõjalennukid. · Kurdid moodustasid Põhja-Iraagi mägedes de facto riigi. · Kurdid on olnud korduvalt Iraagi keskvalitsuse sõjaliste rünnakute ohvrid. · 1980-1988. Aasta Iraani sõja ajal astusid kurdi sissid Iraani abil võitlusesse valitsuse vastu. · Iraagi president tõi nende mahasurumiseks väed riigi põhja ossa. · 1988.aastal algas seitse kuud kestnud sõjategevus kurdide suurima partei tugipunktide vastu
sajandil....(Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru.Sunniite on umbes 90% moslemitest.) · Iraagis moodustavad kurdid elanikkonnast 15-20%. · Nad on võidelnud Bagdadiga iseseisvuse eest alates 1961.aastast. · 1970.aastal sõlmisid kurdi liidrid Iraagi valitsusega kokkuleppe,mille tulemusena loodi neli aastat hiljem Põhja-Iraagis Kurdide Autonoomne Piirkond (KAR). · Lahesõja järel kaotas Bagdad kontrolli KARI üle,seda asusid valvama Usa ja Britti sõjalennukid. · Kurdid moodustasid Põhja-Iraagi mägedes de facto riigi. · Kurdid on olnud korduvalt Iraagi keskvalitsuse sõjaliste rünnakute ohvrid. · 1980-1988. Aasta Iraani sõja ajal astusid kurdi sissid Iraani abil võitlusesse valitsuse vastu. · Iraagi president tõi nende mahasurumiseks väed riigi põhja ossa. · 1988.aastal algas seitse kuud kestnud sõjategevus kurdide suurima partei tugipunktide vastu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
