Seega tähendab võrdne kohtlemine diskrimineerimise puudumist. Ebavõrdne kohtlemine ehk diskrimineerimine on aga see, kui mingi asjakohatu tunnuse tõttu tehakse inimestel vahet. Õigusaktide mõttes tähendab diskrimineerimine, et ühte isikut koheldakse mingisuguse asjaolu tõttu halvemini kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist isikut samalaadses olukorras. Põhiseadusest tulenevalt ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Kõige levinuim diskrimineerimise viis tänapäeva Eestis on nahavärvus, kus Lähis-Ida põgenikutele tehakse liiga tänavatel, nende nahavärvuse pärast. Tööelus diskrimineerivateks näiteks juhtumeid, kui tööandja valib tööle või ametikohale, võtab tööle või tööpraktikale, edutab, valib väljaõppele või
Pagulus - poolt ja vastu Pagulased Ilma inimõiguste rikkumiseta ei oleks ka pagulust. Pagulane põgeneb isikliku tagakiusamise ja rõhumise eest. Sõda, nälg ja vaesus on sageli põgenemise ajendiks. Pagulane on isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasel puudub oma riigi kaitse. Pagulane ei ole isik, kes saab ise otsustada, millal ta lahkub kodumaalt ja ta võib soovi korral kodumaale naasta. Migrant ei ole pagulane, sest ta jätab tihti oma kodumaa maha parema elatustaseme või töö tõttu.
peamiselt kahte tüüpi võib olla nii sooline, -- otsene ja kaudne vanuseline, usuline, diskrimineerimine. veendumuslik, kuid kõige levinum on rassistlik diskrimineerimine. · Otseseks diskrimineerimiseks nimetatakse seda, kui inimest koheldakse kellegi teisega võrreldes halvemini tema rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalsuse tõttu. · Näited: poeomanik, kes keeldub palkamast sobivate töökogemustega inimesi lihtsalt selle pärast, et nad on teatud rassilist või etnilist päritolu. · Kaudne diskrimineerimine on see, kui esmapilgul neutraalsed määratlused, kriteeriumid või praktikad panevad inimesi ebasoodsasse olukorda rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse
Nii maailmas kui ka Euroopas toimub iga päev lugematul arvul inimõiguste rikkumisi, kuid nende vastu võitlemine on pea võimatu. Põhiõiguste harta kaitseb aga Euroopa Liidu kodanikke, sest sellele tuginedes saab väärkoheldu nii enda kui ka teiste oma saatusekaaslaste eest võidelda. Üks igapäevasemaid rikkumisi, mida korda saadetakse on ilmselt inimeste diskrimineerimine erinevatel alustel: soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. Inimesed diskrimineerivad põhiliselt oma eelarvamuste või veendumuste tõttu näiteks erineva rahvuse esindajaid(nt mustlased, türklased jne). Mustlased on Euroopas erinevatesse riikidesse hargnenud. Osa nende kultuurist on ennustamine ning sageli peetakse neid ka varasteks
avaldamine. 6.märtsil 1521 Wormsi riigipäeva edikt, millega Saksa keiser Karl V pani Lutheri riigivande alla, käskis ta vangistada ja keelas ta teoste avaldamise. Aastatel 1521-1522 viibis ta Saksi kuurvürst Friedrich Targa eestkostel Wartburgi linnuses, kus valmis Uue Testamendi saksakeelne (1522). 1525.aastal abiellus endise nunna Katharina von Boraga (1499- 1552). 1530 protestantliku enesemõistmise aluseks oleva Augsburgi usutunnistuse sõnastamine. 1534.aastal ilmus Lutheri tõlgitud tervikpiibel ehk nn Lutheri Piibel, mis aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele. Suri 14.veebruaril 1546 oma sünnipaigas Eislebenis ja maeti 22.veebruaril Wittenbergi lossikirikusse. Philipp Melanchthon (1497-1560), Saksa humanist, Lutheri kaastööline Sündis 15.veebruaril 1497 Brettenis. Klassikaline haridus antiikfilosoofia, dialektika, retoorika, vanad
Arutlus: Põhiseadus II peatükk § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides.
Migratsioon kas tõesti tont? Kes on pagulane? Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on Politsei- ja Piirivalveamet andnud seetõttu pagulase staatuse. Pagulane põgeneb isikliku tagakiusamise ja rõhumise eest. Sageli on põgenemise põhjuseks sõda, nälg ja vaesus. Pagulaseks nimetatakse ka isikut, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu. Ta ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Olulisim muudatus direktiivi 2003/86/EÜ ülevõtmisel Eesti seadusandlusesse perekondade taasühinemise osas oli, et alates 01.06.2006 muudeti "Välismaalste seaduses" abikaasa juurde elama asumise elamisloa tähtaega: nüüd võib tähtajalise elamisloa anda välismaalasele elama
probleemiks enamuse tavadest hälbivate vähemuste sallimine, nt homoseksualistide, moslemite vms sallimine, aga ka sallivus ühiskonna täieõiguslike gruppide vahel, nt vanurite ja noorte, loomeinimeste ja ärimeeste ja nii edasi. Sallivusest kui negatiivsest nähtusest räägitakse näiteks siis, kui jutt on ühiskonna sallivast suhtumisest mõningatesse korrarikkumistesse ja kuritegudesse. Sallivuse egiidi all on võimalik nõuda mitte sekkumist olukordadesse, kus rikutakse mõne iseäraliku usutunnistuse või kultuuritraditsiooni raames inimeste põhilisi tavasid. Ta annab võimaluse avastada ja samas ka lahti saada stereotüüpidest , mida omistatakse inimestele, kes on erinevad rahvuse, religiooni või päritolu poolest.
Kokkuvõtteks võib öelda, et heaoluriik on pidevalt arenev mõiste, millega ongi keeruline sammu pidada. Teised arenevad ees ja pisikene kuid hingelt suur Eesti nende jälgedes. On raske saada tuntud ja suurte heaoluriikide varjust välja. See jätabki mulje nagu meil oleks vaid unelm. 2.Millise tunnuse alusel teie Eesti elanikkonda jaotaksite? Elanikkonda võib klassifitseerida inimeste vanuse, soo, rahvuse, tegevusala, elukoha, majandusliku seisundi, usutunnistuse, perekonnaseisu ja teiste kriteeriumite alusel. Minu meelest üks tähtsamaid kriteeriume on rahvus. Rahvuste pinnal on palju konflikte ja eri rahvustel on keelebarjääri tõttu raske suhelda. Noorte jaoks oluline on jagada inimesi noorteks, vanemateks ja päris vanadeks. Elukoha järgi võib elanikke jagada maa-ja linnainimesteks, samuti tallinlasteks ja väiksemate linnade elanikeks. Ja saare-ning mandriinimesteks. Majandusliku seisundi alusel jagades tuleks kokku leppida mingid leibkonna
KUNA ARAABLASED MOODUSTASID VALLUTATUD MAADES VÄIKESEARVULISE VALITSEVA ÜLEMKIHI, ANDIS SEE KOHALIKELE SUURNIKELE VÕIMALUSE TÕUSTA KÕRGETELE AMETIKOHTADELE. KUIDAS MOSLEMIKS SAADAKSE? SÕNASTAGE KOKKUVÕTLIKULT MOSLEMIKS OLEMISE DEFINITSIOON 1) USUTUNNISTUSEGA KUULUTATAKSE, ET POLE TEISI JUMALAID ALLAHI (AINUJUMALA) KÕRVAL JA MUHAMED ON ALLAHI PROHVET. MOSLEM TUNNISTAB END MONOTEISTIKS NING ERISTAB END JUUTIDEST JA KRISTLASTEST, KES MUHAMEDI PROHVETIKS EI PEA. USUTUNNISTUSE LAUSUMISE JÄRGSELT NIN SELLEST MITTE LOOBUNUD LOETAKSE MOSLEMITEKS; 2) PALVUS TULEB SOORITADA, NÄGU MEKA SUUNAS, VIIS KORDA PÄEVAS. EELNEVALT TULEB PESTA NÄGU JA KÄSI PUHTA VOOLAVA VEE ALL, SELLE PUUDUMISEL LIIVAGA. PALVUS VÕIB TOIMUDA MOSEES VÕI PALVEVAIBAL. PALVUSE KÄIGUS LASKUTAKSE PÕLVILI JA KUMMARDATAKSE MAANI, LOETAKSE USUTUNNISTUS NING PALUTAKSE ÕNNISTUST PROHVETILE JA KÕIGILE MOSLEMITELE; 3)
Elis Savisaar, Triinu Lotta Toots, Tommi Välja, Kertu Klementi, Annabel Laur, Romet Lasn Üldandmed •Eesti NSV oli NSV Liidu haldusüksus okupeeritud Eestis. •1940-1991 •Pealinn: Tallinn •Riigikeeled: eesti ja vene •Rahaühik: rubla •Hümn: Jää kestma, Kalevite kange rahvas •Rahvaarv (1989): 1 565 662 ● Ajalugu alates aastast 1944 1944: 1957: Stalini Rahvamajand Alates aeg use 1985: jätkub nõukogude Gorbatšovi reform aeg 1956: 1970ndate Hruštšovi lõpp: aeg Brežnevi aeg Julgeolekuorganid ja võõrsõjaväe kohalolek ● 1954.a moodustati eraldi üleliiduline Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB). ● Ühiskonda tuli pidevalt jälgida ja kontrollida. ● Nõukogude võimu põlistamisele aitas olulisel määral kaasa Eestisse jäetud sõjavägi. ● Eesti territoorium kuulus Balti sõjaväeringkonna koosseisu. ● ...
AUGUSBURGI USUTUNNISTUS JA USURAHU Keiser Karl 5, kes soli sõdinud Prantsusmaaga ja näinud vaeva türklaste pealetungi tagasitõrjumisega, soovis sisemaiste usuvaidluste lahendamist, et ühendada jõud välisvaenlaste vastu. Selleks kutsuti 1530. aastal Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Kirikuvande alla pandud ja lindprii Martin Luther ei saanud seal osaleda. Tema asemel koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvõtte ja pidas läbirääkimisi Philipp Melanchthon. Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augusburgi usutunnistus. See rõhutas, et peatähelepanu pöörataks unimmõistusele vastavaks. Augusburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kiriku juhtimisel sai
/ Lääne-Rooma riigi lagunemine. 622.a. Muhamed põgenes Mekast Mediinasse./ Araablaste ajaarvamise algus. 630.a. Muhamed marssis oma armeega Mekasse tagasi. 632.a. enamik araablasi olid vastu võtnud islamiusu. 1453.a türklased vallutasid Konstantinopoli. 1492.a. Christoph Kolumbus purjetas üle Atlandi ookeani ja avastas Uue Maailma. 1517.a. Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele indulgentsivastased teesid. 1530.a. Saksa Riigipäev võttis vastu luterliku Augsburgi usutunnistuse. 1555.a. Sõlmiti Augsburgi usurahu. 1628.a. vallutati hugenottide tähtsaim kindlus La Rochelle. 1640.a. Algab Inglise revolutsioon. 1642-1648 Ingise kodusõda. 1789-1799 Suur Prantsuse revolutsioon. 1799.a. toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. 1802.a. Prantsusmaal kehtestati ,,Tsiviilkoodeks". 1804.a. Prantsusmaa kuulutati keisririigiks. 1815.a. Napoleoni Sada päeva./18.juuni Waterloo lahing./26.september asutati Püha liit. 1821.a
XVI sajandi alguses tekkis vastuseis paavsti juhitud kirikliku keskvalitsusele. See opositsioon oli kaheilmeline poliitiline ja vaimne. Opositsiooni poliitiline pool oli huvitatud kiriku varandustest ning maadest ning nad tahtsid kirikut oma võimule allutada. Opositsiooni vaimne pool oli huvitatud sügavatest kultuurialastest muudatustest. Selle eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud, kes võitlesid katoliku kiriku feodaalse organisatsiooni vastu. Reformatsiooni algatas Marthin Luther Saksamaal Wittenbergis, 1517. aastal. Eestisse jõudis see usutunnistuse kuulutamine 1523.aastal. Juba mõne aja pärast leidis usutunnistus Tallinnas ja Tartus kodanike seas poolehoidu. 1525. aastaks levis reformatsioon ka Narva, Viljandisse ja Uus-Pärnusse. Väiksematesse linnadesse jõudis see hiljem. Linnades levis protestantlus kiiresti ja tekkis jõuline liikumine munkade ja katoliku preestri vastu. Kuna k...
astuma). Kuna araablased moodustasid vallutatud maades väikesearvulise valitseva ülemkihi, andis see kohalikele suurnikele võimaluse tõusta kõrgetele ametikohtadele. Kuidas moslemiks saadakse? Sõnastage kokkuvõtlikult moslemiks olemise definitsioon 1) usutunnistusega kuulutatakse, et pole teisi jumalaid Allahi (ainujumala) kõrval ja Muhamed on Allahi prohvet. Moslem tunnistab end monoteistiks ning eristab end juutidest ja kristlastest, kes Muhamedi prohvetiks ei pea. Usutunnistuse lausumise järgselt nin sellest mitte loobunud loetakse moslemiteks; 2) palvus tuleb sooritada, nägu Meka suunas, viis korda päevas. Eelnevalt tuleb pesta nägu ja käsi puhta voolava vee all, selle puudumisel liivaga. Palvus võib toimuda mosees või palvevaibal. Palvuse käigus laskutakse põlvili ja kummardatakse maani, loetakse usutunnistus ning palutakse õnnistust prohvetile ja kõigile moslemitele; 3) moslemid saavad vaeseid ja abivajajaid toetada, võlgnikke abistada, orjadel
valdkondi. Põhiõigused on riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt sedavõrd olulised, et nende võimaldamist või mittevõimaldamist ei saaks jätta lihtseaduste määratleda. Seejuures on põhiõigused ülimalt avatud ja määramatud, eeldades nende kohaldajalt suurt tõlgendamisvaeva. Tähtsamad paragrahvid minule § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. § 17. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada.
1217(21.sept) peeti Viljandi lähedal lahing. 1219 randus taanlaste suur laevastik Voldemar II juhtimisel Tallinna all. 1242 Jäälahing. 1346 müüs Taani kuningas Põhja-Eesti Saksa ordule. 1236 said Mõõgavennad Suule lahingus hävitavalt lüüa. 1238 sõlmiti Stensby leping, millega oli ordu sunnitud uuesti Põhja-Eesti Taani kasuks loobuma. 1343 Jüriöö ülestõus. 1494-1353 seisis ordu eesotsas Wolter von Pletterberg. 1554 kuuluteti välja usutunnistuse vabadus. 1558 tungisid Vene väed Vana-Liivimaale. 1560 toimus lahing Oomuli mõisa juures. 1562 märtsis kirjutasid Riia peapiiskop ja ordu alla alistumislepingule, millega vannuti truudust Poola kuningale Sigismund II Augustile. 1582 sõlmiti Poola ja Venemaa vahel Jam Zapolskis vaherahu, millega Vene pool loobus Vana-Liivimaast. 1583 sõlmiti Pljussa jõe suudmes kolmeks aastaks vaherahu.
tunta puudust ja seda ei valmistatagi enam." (Jr 31:33) PILDID: Seaduselaegas Kirik, kus laegast hoitakse KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Tamm, H. (2013). Etioopia- maa, kus aeg käib teisi radu. Vali uudised. Loetud aadressil: http://www.jkrk.ee/joomla/index.php? option=com_content&view=article&id=1708:etioopia402&catid=88&Itemid=99 2. Uudistetoimetus. (2009). UUDIS: Etioopia ortodoksi kirik toob Vana Testamendi seaduselaeka avalikkuse ette. Meie Kirik: Augsburgi Usutunnistuse Seltsi väljaanne. Loetud aadressil: http://www.meiekirik.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=856&Itemid=1 3. Altosaar, A. (s.a). Seeba kuninganna maal. Maailma Vaade. Loetud aadressil: http://www.maailmavaade.ee/nr-20/seeba-kuninganna-maal
Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Sümbolid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Põhimõtted : kristluse põhimõtteid, järgides teemades usutunnistuse skeemi: Mina usun ... 1. ... Jumalasse, kõigeväelisesse Isasse, taeva ja maa... 2. ... Jeesusesse Kristusesse, Tema ainsasse... 3. ... Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku Kirikut..
tekivad konfliktid, suurem surve sotsiaalsfäärile, sageli on tegemist illegaalsete immigrantidega, tekitades palju probleeme. 11. Mida nimetatakse pendelrändeks? Inimeste pidev ja lühiajaline liikumine elukohast teise piirkonda ja tagasi, enamasti riigisisene, kuid esineb ka piiriülest pendelrännet. 12. Miks inimene on sunnitud jätma oma kodukoht ja muutuma pagulaseks? Sest, tal on põhjendatud hirm sattuda tagakiusamise ohvriks rassi, usutunnistuse, rahvuse, teatud ühiskondliku gruppi kuulumise või oma poliitilise seisukoha tõttu. 13. Mis on rahvastikupoliitika? Rahvastikupoliitika on rahvastikuprotsesside suurendamiseks, eelkõige rahvaarvu dünaamika ja paiknemise muutmiseks või ka säilitamiseks. 14. Kuidas saab rühmitada rahvastikupoliitikas kasutatavad abinõud? Õiguslikud nt. abiellumise alampiiri sätestamine Majanduslikud nt. vanemahüvitis
Riigipäevale Wormsi, et teda oma istungil üle kuulata. Riigipäev mõistis Lutheri kui ketseri hukka ja keiser kuulutas ta lindpriiks. Saksi kuurvürst pakkus Lutherile varjupaika Wartburgi lossis. Wartburgi lossis viibides tõlkis Luther Piibli saksa keelde. Ühtlasi on tal olulised teened saksa kirjakeele arendamisel. Luther taunis pühakute ning pühade säilmete kultust, kuna viimaste kogumine oli saanud lausa harrastuseks. 1530.a. Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Riigipäevale esitati usutunnistuse kokkuvõte, mille 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Katoliku missa asemel jumalateenistust lihtsustati. Keskne koht oli emakeelsel jutlusel. 7 sakramendist säilitati ainult 2: ristimine ja armulaud. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kirikupeaks ei ole paavst vaid riigivalitseja. 1531.a. sõlmiti
Ajalehest tööpakkumisi lugedes on selgelt märgata teatud eelistusi , kes soovib noort kes vana jne.Vahel nõuab mõni ettevõte kandideerijal ka CV-sse pilt lisada, ei ole raske aru saada milleks.Loomulikult meeldiks igale ühele töötada just selliste töötajatega keda ta ise oma vaimusilmas suudab ette kujutada. Kuid Eesti Vabariigi põhiseaduses on öeldud, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Alates 18. Eluaastast on eesti kodanik seaduse silmis täiskasvanud. Nüüdsest tuleb ise täielikult vastutada oma tegude eest.Alaealisena seadust rikkudes saab leebema karistuse määrata kuid täiskasvanule ei tehta hinnaalandust
Esimesi kristlikke kogudusi lõid apostlid 1. sajandil pKr. 381. aastal kuulutati kristlus Rooma riigiusuks ja sealt sai alguse ristiusu kiirem levik. Hiljem hakkasid ristiusku astuma ka roomlastega kokkupuutuvad barbarid. Frangid võtsid kristluse vastu 5. sajandi lõpul. Ülejäänud Euroopa rahvaste ristiusustamine toimus sageli läbi vallutuste. Islami usutunnistus seisneb kuulutuses. Ning sellega tunnistab moslem end monoteistiks ja eristab end juutidest ja kristlastest. Kes on selle usutunnistuse lausunud ega ole sellest vabal tahtel lahti öelnud, seda loetakse moslemiks. Islami usus naiste seis paraneb, sest prohvet olevat naistesse leebelt suhtunud ja võtnud arvesse nende nõuandeid. Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku ,,püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Ristisõjad kestsid 1096. aastast 1270. aastani. Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad. Samuti osutus edukaks Euroopa
Nikolai II valitses aastatel 18941917. keiser Wilhelm II - oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 18881918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks Esimese maailmasõja algatamises. keiser Franz Joseph- oli Austria keiser alates 2. detsembrist 1848 ja Austria-Ungari keiser alates 1867. Aastast. ertshertsog Franz Ferdinand- Austria ertshertsog ja troonipärija alates 1896 kuni surmani. president Woodrow Wilson- oli Ameerika Ühendriikide president aastail 19131921. Usutunnistuse järgi oli ta modernistlasest presbüterlane. (100 000-dollarilisel paberrahal) liitlasvägede ülemjuhataja F. Foch- oli Prantsusmaa sõjaväelane. Ta oli Esimeses maailmasõjas liitlasvägede ülemjuhataja. 29. aprillil 1925 anti talle Eesti Vabadusristi I liigi I järk. Vladimir Uljanov (Lenin)- oli Venemaa bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja.
konfliktid, suurem surve sotsiaalsfäärile, sageli on tegemist illegaalsete immigrantidega, tekitades palju probleeme. 12. Mida nimetatakse pendelrändeks? Inimeste pidev ja lühiajaline liikumine elukohast teise piirkonda ja tagasi, enamasti riigisisene, kuid esineb ka piiriülest pendelrännet. 13. Miks inimene on sunnitud jätma oma kodukoht ja muutuma pagulaseks? Sest, tal on põhjendatud hirm sattuda tagakiusamise ohvriks rassi, usutunnistuse, rahvuse, teatud ühiskondliku gruppi kuulumise või oma poliitilise seisukoha tõttu. 14. Mis on rahvastikupoliitika? Rahvastikupoliitika on rahvastikuprotsesside suurendamiseks, eelkõige rahvaarvu dünaamika ja paiknemise muutmiseks või ka säilitamiseks. 15. Kuidas saab rühmitada rahvastikupoliitikas kasutatavad abinõud? 1)Õiguslikud – nt. abiellumise alampiiri sätestamine 2)Majanduslikud – nt. vanemahüvitis 3)Administratiivsed – nt. Hiinas anti luba lapse saamiseks
*Õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ja paavsti. *tunnustas ainult kahe sakramenti: ristimist ja armulauda. *ta oli kirikuhierarhia vasti kutsus üles kirikut reformima, vajalik luua rahvakirik. *mõistis hukka patukahetsuskirjade müümise. *vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse · Millal, kelle vahel sõlmiti augsburgi usurahu ning milles kokkulepiti? 1555. aastal sõlmiti Augsburgi usurahu, mis kinnitas Saksamaa jagunemise 2 usutunnistuse katoliikluse ja luterluse vahel. Kehtestati põhimõte ,,Kelle maa, selle usk". Tulemus: Saksamaa jagunemine: 1) protestantlikud riigid Kesk- ja Põhja-Saksamaa 2) katoliiklikud riigid Lõuna-Saksamaa. · Kuninga reformatsioon Inglismaal; miks ja millal toimus? Miks on nimetuseks "Kuninga reformatsioon"? Millised muutused leidsid aset kirikus? Kuna kuningas Henry VIII abielu printsess Katariinaga ei andnud neile
olid sunnitud välise surve mõjul oma kodudest lahkuma. See on suurim arv Sageli on põgenemise ajendiks viimase 15ne aasta jooksul. sõda, nälg ja vaesus. Aastal 2000 oli maailmas arvestatavalt Pagulaseks loetakse ka isikut, kes näiteks 22 miljonit pagulast. on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu. Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonissätestatud tingimustele ja kellele on Politsei ja Piirivalveamet andnud seetõttu pagulase staatuse. Varjupaigataotleja on välismaalane, kes on Eestis esitanud varjupaigataotluse, et saada rahvusvahelist kaitset
Seaduse analüüs § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. Minu arvates on see seadus täiesti kasutu kui vaadata tänapäeva ühiskonna käitumist
Katoliku kiriku võim Vana-Liivimaal oli tugev, kuid siiski leidsid Marthin Lutheri seisukohad vastukaja juba varakult. Usupuhastusliikumine sai alguse Riias, 1523jõudis see ka Tartusse, kus olukord läks vägagi hulluks, sest toimusid pildirüüsted. Reformatsiooni käigus keelati jumalateenistused ja suleti ka kloostrid. Talurahvad jäid võrreldes linnarahvaga rahulikumaks ja nii hakkasid ka vasallid luteri usku pooldama. Valniera naapäeval kuulutati välja ka usutunnistuse vabadus ning sellega pöördusid paljud luteri usku. Luteri usu põhimõte oli aga see, et iga rahvas pidi saama lugeda pühakirja omas keeles. Nii tehtigi 1535 Witterbergis katekismus, mis eestlasteni aga kunagi ei jõudnus, kuna see keelati Tallinna rae poolt, kuna seal olevat liiga palju vigu. Kuid esimene eesti keelne raamat ilmus väidetavalt juba kümme aastat ennem, kuid selle kohta andmed puuduvad. Pingutused aga jätkusid.
pühakutele ning reliikviate kultus. Reformatsioon oli usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. 1523. aastal jõudis luterluse kuulutamine Tallinnasse. See oli ikka veel seesama kristlus, kuid pakkus hoopis teistsugust maailmavaadet ja inimestesse suhtumist. Uue usutunnistuse eesmärgiks oli lähendada inimest jumalale. See usk kuulutas, et kõik inimesed on jumala ees võrdsed. Kas katoliiklus ja reformatsioon olid pigem Eesti vaimuelu arendajad või takistajad? Hariduse seisukohalt olid nii reformatsioon kui ka katoliiklus elu arendajateks. Hariduse ulatus laienes. Katoliikluse puhul oli miinuseks see, et haridus oli võõrkeelne, aga luterluse puhul oli haridus igas riigis emakeeles. Haridus oli paremini kättesaadav ja oli rohkem haritud inimesi. Nii
Arvati, et ususallivust parandab see, kui kehtestada ühtne riigiusk. Voltaire ja Montesquieu olid veendumusel, et inimesel peab olema õigus oma usulisele veendumusele. Voltaire kinnitas, et ka dogma (väide, milles ei kahelda, mida usutakse) allub ajaloolistele muutustele ning seepärast ei tohi ka juutidele ette heita, et nad hoiavad kinni oma vanemast usust. Nõnda õigustatakse sallivust Jumalale meelepärase ajaloolise paljususega, mis on vorminud inimeste usutunnistuse. Fetscher kirjutab: "Sallivus nõuab julgust. See eeldab mina-tugevust, mis omakorda on kordaläinud sotsialiseerumise tulemus. Seega ei tohi seda ära vahetada kõigi ja kõige ebakriitilise möönmisega." Sallivaid hoiakuid peavad võimaldama sotsiaalsed olud ja neid peavad aitama säilitada vastavalt soodsad sotsiaalsed saavutused, sest loomupoolest on inimesed agressiivsed elusolendid. Tõsiasi, et keegi on teistsugune, võib puuduliku enesetundega inimesi ahistada. Seega
aastatel. Maainimesed said järjest rohkem käia linnas teatrites, kinos ja näitustel. Suurtes maa-asulates hakkas juurduma linlik eluviis, kuid seetõttu pandi kinni väiksed maakoolid, klubid ja raamatukogud. See viis selleni, et külades ei tegeletud enam nii palju kultuuri ja isetegevusega, mis oligi nõukogude võimule meeltmööda. Nii nõrgenes maarahva seotus enda ja oma vanemate kodukohaga. Nõukogude võim piiras usutunnistuse vabadust. Kiriku hooned riigistati ja nende eest tuli maksta üüri. Tartu Ülikoolis kaotati usuteaduskond. Kirikuõpetajate koolitamisega hakkas tegelema Tallinnasse rajatud Usuteaduste Instituut. Eesmärk oli kujundada inimeste vaenulikku kirikusse ja religiooni, selleks saavutamiseks prooviti juurutada kiriklike tavade asemel ilmalikke tavasid. Näiteks jõulude ajal ei tohtinud kirikus käia ja tähistati hoopis nääre.
Holokaust ●õigus elada – st kedagi ei tohi meelevaldselt tappa, ● kedagi ei tohi piinata, julmalt ning inimväärikust alandavalt kohelda ja karistada – st inimesega tuleb käituda vastavalt seadusele ning austada tema inimväärikust, Inimkaubandus ● kedagi ei tohi orjastada – st igaühel on õigus end vabalt teostada, Diskrimineerimine ● kedagi ei tohi diskrimineerida rassi, nahavärvuse, soo, keele, usutunnistuse või sotsiaalse päritolu põhjal ● mõtte-, südametunnistus- ja usuvabadus – st inimene võib olla usklik, ateist või ükskõikne usu suhtes, veendumuste eest ei või kedagi karistada, Kas surmanuhtlus on inimõiguste rikkumine? Milliseid inimõigusi on Eestis rikutud? Kokkuvõtvalt “Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena”, on öeldud inimõiguste ülddeklaratsiooni esimeses artiklis. Inimese
Arvas, et munkadel ja nunnadel peab olema õigus kloostrist lahkuda. Taunis pühakute säilmete kultust ja kogumist. Luther tõlkis piibli saksa keeled, lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Philipp Melanchton: Saksa reformatsiooni üks tähtsaimatest ideoloogidest. Aitas Lutheril reformatsiooni põhidokumentide koostamisel ja piibli tõlkimisel. P.M. oli seisukohal, et mõistus ja haridus peavad usku toetama. Ta koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvõtte ja pidas ka läbirääkimisi. Riigipäeval esitatud 28 artiklist koosnev dokument ehk Augsburgi usutunnistus. Toomas Müntzer arvas, et ristida tuleb täiskasvanuid mitte lapsi. Tema algatusel tekkisid talupoegade väesalgad. Tekkis taasristijate sekt. T.M. tõlkis ladinakeelse missa saksa keeled. Hümnide tõlkimisega rajas ta aluse koguduse laulule. T.M. jumalakäsitlus oli seotud vaimse maailmaga, pidi
juunil 1992, mille järgi Eestis kuulub kõrgeim võim rahvale, kes teostab oma võimu riigikogu valimisega, rahvahääletuse ehk rehverendumiga. Igal inimesel on õigused, vabadused ja kohustused. Õigusi ja vabadust võib piirata ainult siis,kui see on kooskõlas põhiseadusega.Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed.Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitilise või muude veendumustega, varaliste ja sotsiaalse seisundi asjaolude tõttu. Diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja see on karistatav. Kui see juhtub, võib inimene pöörduda kohtu poole, kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseadusevastaseks mis tahes seaduse või toimingu, mis rikub õigusi ja vabadusi. Igaühel on õigus elule, tervisekaitsele. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutse ja töökoht. Igal inimesel,kes viibib
Dhammapada Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ 2009 Budism tekkis rohkem kui 2500aasta eest, eestis loodi Budsimi Instituut 2002a. Dhammapada on mahult väike tekst, mis kuulub "Tipitakassse" (paalikeelne pühakirjakogu). See on ühe koolkonna - theravaada - pühakiri. Lisaks paalikeelele on pühakirju hiina ja tiibeti keeles. Dhammapadas on kokkuvõtlike esitusi seletatud afroismilaadsete mõttesalmide kujul. ¤ Dhamma - tähedab kõige üldisemalt Buddha õpetust, seadmus; samuti iga lõiku, üksikut mõtet, sõna jne. ¤ Pada - mitmetähenduslik - värsirida, salm jne. Seega eesti keeles võiks Dhammapada olla "Budhha mõttesalmide jada". Tekst koosneb 423 mõttesalmist, andes tunnistust olulisest nihkest inimese mõttemaailmas I aastatuhande keskel e.m.a. Budhha eluaastad 563-483e.m.a. Dhammapada põhiideeks on, et muutuvas ja ebastabiilses maailmas on ainult inimene võimeline teadlikult muutuma ning saama...
Ühiskonna Õpetus Gert Paabut V09 1.Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. 2.Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade 3.Paragrahv 28 lõik 3. Laterikkad pered on omavalitsuste erilise hoole all. Sellest ei ole aru saada et omavalitsused ja riik hoolitseks lasterikkaste perede eest. Selle jaoks et lasterikkad pered hakkama saaks on loodud Lasterikaste Perede Liit mida riik toetab väga vähesel määral. Enamik toetusi saadaks omaalgatuslikul meetodil. See...
miks on vajalik tolerants, mille alusel jagatakse inimesi ühiskonnaklassidesse (lk 12- 15) Inimühiskond koosneb inimestest. On erinevaid etnilisi rühmi räägitakse erinevaid keeli, jälgitakse eri usukombeid, erinevused kultuuris ja tavades. Inimesed kuuluvad ka erinevatesse rassidesse, erinevused on nahavärvis, silmakujus jne. Diskrimineerimine-seadusevastane eelistamine ja õiguste piiramine rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu Sallivus e. tolerantsus - inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid või kultuure. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Kui ühiskonnas valitseb vastastikune väärtustamine ja lugupidamine, siis on sellises ühiskonnas parem elada.
inimeste ebausul ega kasutada ära reklaami sihtgrupi vanusest tulenevat kergeusklikkust;9) otseselt ega kaudselt alavääristada või muul viisil halvustada isikut, tema nime, kaubamärki, geograafilist tähist, tegevust, tegevusala, kaupa, teenust ega üritust;10) sisaldada halvustamist ega diskrimineerimist rahvuse, rassi, vanuse, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitilise ega muu veendumuse tõttu, samuti varalise, sotsiaalse seisundi ega muude asjaolude tõttu; Reklaam ei tohi:11) esitada valeteavet;12) otseselt ega kaudselt sisaldada tunnust, mis on üldtuntud kui teist isikut, kaupa või teenust muudest samalaadsetest eristav tunnus, kui teise isiku, kauba või teenuse reklaam on antud ajal, kohas või viisil keelatud; 13) sisaldada teise isiku, kauba või teenuse reklaami, kui sellise isiku, kauba või teenuse
Kirik muudeti emakeelseks, puhastati sakramentidest ja mis peamine katoliiklusest tekkis kolm põhiharu ehk protestantlikku kirikut - kalvinism, luterlus ja anglikaani kirik. Umbes samal ajal, kui 16.saj. Saksamaal levis luterlik reformatsioon, sai Zürichis alguse Ulrich Zwingli poolt juhitud Sveitsi usupuhastusliikumine (1523). Sellest eraldus radikaalne tiib, mis pooldas täiskasvanute ristimist nende enda usutunnistuse peale. Zwingli nimetas neid pilkavalt anabaptistideks ehk usuristijateks. Sveitsi reformatsiooni usuristijatest mõjutatuna tekkis 17. sajandi alguses Inglismaal püsivama kogudusliku vormiga liikumine, mis on saanud maailmas tuntuks baptismi nime all. 1640. aastal loodi esimene baptisti kogudus Uus-Inglismaal, kus kujuneti dünaamiliseks ja jõuliseks usuliseks vooluks. Peaaegu 200 aastat hiljem, 1834. aastal loodi esimene kogudus Saksamaal, Hamburgis. Tänu sellele asjaolule levis
neile esimest kaitset. Sellisel juhul tuleb neile leida uus kodumaa. Pagulaste vastuvõtmine ja rahvusvaheline kaitse tugineb pagulaste juriidilist staatust puudutavale ÜRO lepingule, mis sõlmiti 1951.aastal. Lepingule on alla kirjutanud 139 riiki. Eesti kirjutas sellele lepingule alla 1997. a. Lepinguga määratakse, et pagulane on väljaspool oma kodumaad viibiv isik, kellel on põhjendatud hirm sattuda tagakiusamise ohvriks oma rassi, usutunnistuse, rahvuse, teatud ühiskondlikku gruppi kuulumise või oma poliitiliste seisukohtade tõttu. Näiteks sõda, näljahäda, vaesus või loodusõnnetused üksinda ei ole ilma isikliku tagakiusamise hirmuta piisavaks põhjuseks, mille alusel võidaks anda inimesele pagulase staatuse. Kodusõja poolt tekitatud kriisiolukorda on siiski mitmetel juhtudel aktsepteeritud humaanse põhjusena ajutise maalviibimise loa andmisel. Kuigi ÜRO määratlus pagulasest tundub olevat üpris
Need uuendused on puudutanud inimesi, kes on teeninud vanglakaristust. Teatud tingimustel süüdi pärast kannab vanglakaristust ei pruugi vabastada vanglast. Üks pluss on see, et inimene kes jääti vanglasse on vanglas, mitte eeskirjade järgi, ja see inimene on oht ühiskonnale. Väga oluline teha kindlaks inimestele, et seaduse ees on kõik võrdsed. Kedagi ei tohi allutada diskrimineerimisele rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Kihutamine riiklike, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on keelatud ja seadusega karistatav. Samuti on keelatud ja karistatav õhutada vihkamisele, vägivalla ja diskrimineerimise rahvas ühiskonnakihtide vahel. Artikkel 5 Euroopa kaitse konventsiooni inimõiguste ja põhivabaduste (EKZPCHOS)
Isik, kelle vastu on avaldus esitatud,peab tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ta seda ei tõenda võrdsustatakse keeldumine diskrimineerimise omaksvõtuga. 11.Diskrimineerimise keeld, selle mõisted (otsene ja kaudne ebavõrdne kohtlemine, seksuaalne ahistamine) Eestis on diskrimineerimise keeld sätestatud PS § 12- kõik on seaduse ees võrdsed, kedagi ei tohi diskrimineerida soo, rassi, nahavärvuse, rahvuse, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste, usutunnistuse, varalise ja sotsiaalse seisundi töttu. TLS § 3 tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise korral, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet, tagama võrdõiguslikkuse, Võrdse kohtelemise seadus § 2-isiku diskrimineerimine nende rassi, nahavärvi tõttu on keelatud, samuti on diskrimineerimine keelatud nende usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste tõttu.
Nii nimetati usulisi õpetusi, mis kaldusid kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. Ketserlike õpetuste alusel tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised. Sageli oli sihiks seatud algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine, mis tähendas kirikutalitustest loobumist, nõuet kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ning kirikumaksud. Saksamaa on andnud maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud kristliku usutunnistuse luterluse. Tegu on esimese võitnud reformatsiooni ja ühtlasi usupuhastusega. Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai Saksa reformatsioon alguse. Luther kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Lutheri saksa keelde tõlgitud Uus Testament ilmus 1522. aastal ja kogu Piibel 1534. See lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset.
Nigeeria Liitvabariik 20. ja 21. sajandil Nigeeria on riik Lääne-Aafrikas. Ta piirneb Benini, Nigeri, Tsaadi ja Kameruniga.Ta on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 8. kohal ja on maailma üks suurimaid naftaeksportijaid. Nigeeria jaguneb halduslikult 36 osariigiks ja pealinna alaks. Ta pealinn on alates 1992. aastast Abuja, kuigi suurim linn Nigeerias on endiselt Lagos. Abuja asub peaaegu riigi keskel, Nigeri ja Benue jõe ühinemiskohast vahetult põhja pool. Nigeerias kõneletakse peamiselt inglise ja hausa keelt. Nigeeria riigikord on unitaarne vabariik. Pärast 1985. aasta sõjaväelist riigipööret juhib riiki Valitsev Sõjanõukogu. Valitseva Sõjanõukogu esimees ehk president on ka relvajõudude ülemjuhataja ning juhib ka Rahvuslikku Ministrite Nõukogu ja Osariikide rahvusnõukogu. Alates 19. sajandist, mil Suurbrittania hakkas kolooniad asutama on ka Nigeeria olnud Briti võimu all ning riigipeadeks olid kindralkuber...
Sisuliselt jaguneb missa kaheks. Eelmissasse jäävad õpetlikud tekstid apstlite tegudest ja see lõpeb piduliku usutunnistusega (Credo). Peamissa algab pärast Credo't altaril ohverdamisega, mis ongi teise osa keskseks toiminguks. Kõige vanemad missaosad on Kyrie, Gloria ja Sanctus, neid tunti juba varajase kristluse ajal. Kyrie on ainuke missa osa, mille sõnad on kreekakeelsed, samas kui teised on ladina keeles. Credo, mille aluseks on Nikaia usutunnistuse (325. a) tekst, lisandus missasse alles 11. sajandil. Huvipakkuv on itaalia helilooja G. P. Da Palestrina ühe kaalukama teose ,,Missa Papae Marchelli" saamislugu. Nimelt oli Trento kirikukogul plaanis keelustada kirikus polüfoonilise muusika esitamine. Põhjuseks toodi liialt keeruline muusikaline faktuur, mistõttu esmatähtsaks peetud tekst ei olnud hästi jälgitav. Eksperdiks paluti tol ajal kiriku ringkondades vastuvaidlematut autoriteeti omanud Palestrina. Helilooja keeldus igasugustest
o Vend ja õde ning poolvend ja poolõde. o Isikud, kelle sugulussuhe põhineb lapsendamisel. o Isikud, kellest vähemalt üks on juba abielus. o Kui on alust eeldada, et esineb abielu kehtetuks tunnistamise või tühisuse alus. o Abielu sõlmimise kinnitamiseks õigustatud vaimulikul on õigus keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluja ei vasta kirikus, koguduses või koguduste liidus kehtiva usutunnistuse järgsetele abielu sõlmimise tingimustele. o Kui abielluja ei ole abiellumisealine. o Kui üks või mõlemad abiellujad ei ole otsustusvõimelises seisundis. Sel juhul määratakse abielu sõlmimiseks uus aeg. o Samasoolised isikud. 3. Abiellumisealine on seaduse järgi vähemalt täisealine isik. 4. Kõige noorem isik abiellumiseks on vähemalt 15-aastaseks saanud isik, kui ta on
Nii muutus keskhariduse omandamine hoopis selle saamiseks: kohustuslikus korras sai lõputunnistuse ka paljud sellised õpilased, kes seda oma õpitulemuste alusel tegelikult ei väärinud. Kõrgkoolides kehtestati senise ainesüsteemi asemel kursuse süsteem. See kitsendas üliõpilaste iseseisvust ja valikuvabadust. Õlikooli lõpetamiseks tuli omandada kohustuslikud kursused ning üliõpilase ainete valik oli minimaalne. Nõugokude võim tunnistas vormiliselt usutunnistuse vabadust, kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kodudustele kõikvõimalikke takistusi. Kiriku hooned riigistati ja nende kasutamise eest tuli kogudustel üüri maksta. Ametliku usuvastase propaganda eesmärk oli kujundada inimestes vaenulikku või siis vähemalt ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. Selle saavutamiseks elavdati ateistlikku selgitustööd ning püüti juurutada kiriklike tavade asemel ilmalikke tavasid: kiriklikud surnuaiapühad asendati ilmalikega, leeri asemel
Inimeste võrdsus – milles see seisneb? "Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.“( Eesti põhiseadus, 1992) Nii on kirjas Eesti riigi põhiseaduses. Sellega on teoorias öeldud kõik, mis on oluline, et
Kirik muudeti emakeelseks, puhastati sakramentidest ja mis peamine – katoliiklusest tekkis kolm põhiharu ehk protestantlikku kirikut - kalvinism, luterlus ja anglikaani kirik. Umbes samal ajal, kui 16.saj. Saksamaal levis luterlik reformatsioon, sai Zürichis alguse Ulrich Zwingli poolt juhitud Šveitsi usupuhastusliikumine (1523). Sellest eraldus radikaalne tiib, mis pooldas täiskasvanute ristimist nende enda usutunnistuse peale. Zwingli nimetas neid pilkavalt anabaptistideks ehk usuristijateks. Šveitsi reformatsiooni usuristijatest mõjutatuna tekkis 17. sajandi alguses Inglismaal püsivama kogudusliku vormiga liikumine, mis on saanud maailmas tuntuks baptismi nime all. 1640. aastal loodi esimene baptisti kogudus Uus-Inglismaal, kus kujuneti dünaamiliseks ja jõuliseks usuliseks vooluks. Peaaegu 200 aastat hiljem, 1834. aastal loodi esimene kogudus Saksamaal, Hamburgis. Tänu sellele asjaolule levis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
