Alexandre Dumas “Krahv Monte-Cristo” I Raamat räägib ühest prantsuse, täpsemalt Marseille, meremehest Edmond Dantèsest. Tagasi jõudnuna kaubareisilt laeval “Pharaon”.pidi ta aru andma oma tööandjale Elba saarel maha mineku kohta. Nimelt kapten oli suremas ja Edmond üritas teda päästa ning viis ta Elba saarele, kus lootis abi leida Bonapartèlt. Kapten kahjuks suri ja heideti merre, 36-naelane raudpomm jalge küljes, ühe Itaalia saare lähedal. Edmondist sai “Pharaoni” kapten. Raamatu peategelast ootas Marseille’s armastatu Mercedes, kellega Edmond plaanis abielluda, ning teda ootas ka isa, kes oli oodanud poega kolm kuud ja elanud selle aja suures kitsikuses. Edmond ja Mercedes olid valmis abielluma, kuid see ei õnnestunud. Sõprade
Vastuvõtutööalused KT 1. Toatüübid- SGL, TWIN, DBL, SUI, JUN SUI, INVA, ADJ, CON,TRIP, DBL DBL (2xlaivoodi) 2. Vooditüübid- crib, baby bed/baby cot, french bed/couch (diivan),bank bed (nari), LV (lisavoodi) 3. Vaated- parital ov-osaline/peaaegu olemata ov, ov- ookeani vaade, ocean front-ookean otse ees,beach front- rand otse ees, city view-linnavaade, mountain view- mägede vaade, water view- vaade veekogule, island view-vaade saarele, pool view- vaade basseinile. Garden view-vaade aeda. 4. Ametid vastuvõtus-tegema sisse-ja väljaregistreerimisi, sobitama inimesi tubadesse, arveldama, tegema pakkumisi, rääkima reisibüroodega, lahendama klientide probleeme, suhtlema klientidega, andma toateenijatele infot. 5. Mõisted- RO-ainult tuba, ei sööke; BB-majutus+hommikusöök;HB- majutus+2toidukorda;AL-kõik hinnas;FB- majutus+3toidukorda;UAL-kõik
Aristoteles Stella Toomsoo Gerli-Maigret Kuhi 10. klass Tema elust Ta elas 384322 e.m.a Oli Platoni õpilane, omaaja entsüklopedist. Tema isa Nicomachus oli Makedoonia kuninga Amyntase doktor. 18. eluaastal läks Aristoteles õppima Plaatoni akadeemiasse. Aristoteles lahkus sealt väidetavalt enne Platoni surma ja läks Lesbose saarele botaanikat ja zooloogiat uurima. Need uuringud tegid temast zooloogia teerajaja 343. aastal eKr kutsuti ta Makedooniasse tagasi, et õpetada kuninga poega Aleksander Suurt. Aristotelese õpetused Aristotelese arvates võib iga asja (nt laua, inimese, maja jne) puhul mõtteliselt eristada selle mateeriat (materjali) ja olemust. Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Aristoteles leidis, et miski ei saa sündida mittemillestki.
Robinson Crusoe Elu ja kummalised seiklused Autor:Daniel Defoe Tegelased: Robinson Crusoe, tema ema, isa ja Reede Lühikirjeldus: Robinson Crusoe tahtis saada maade avastajak aga tema ema kui ka isa olid rangelt selle vastu. Nii otsustaski Robinson oma sõbraga reisida Inglismaale . Kuid merel tekkis torm ja Crusoe uhuti üksikule saarele. Saarel rajas ta endale elupaiga. Kui ta oli seal juba 23 aastat elanud juhtus ühel ilusal reedel imelik asi. Saarele randusid üks kamp inimesi. Robinson mõtles neilt abi küsida kuid mäerkas ,et neil olid kaasav vangid. Selgus ,et saarele olid tulnud inimsööjad. Inim sööjatel olid kaasas vangid keda nad kavasesid ära süüa. Ühel vangiil õnnestus põgeneda. Vang kohtus Robinsoniga, Crusoe pani vangile nimeks Reede kuna see päev mil vang oli pääsenud ,oli reedene päev
,,Odüsseia" - lood Odysseusest. Koosneb rohkem kui 12 000 värsist. Odysseus oli kreeklaste parim vägilane, puuhobuse-idee autor. Ta on olnud juba 10 aastat kodust eemal. Tema kodus tahavad rikkamad mehed kosida tema naist Penelopet. Tal on poeg Telémachos. Odysseus on paar aastat merel ekselnud ja 7 aastat veetnud nümf Kalypso saarel. Zeus saadab Hermese sellele saarele käsuga Odysseus koju lasta. Ta ehitab parve, kuid merejumal Poseidoni saadetud torm hävitab selle ning Odysseus pääseb tundmatule saarele. Saare kuninga Alkinoose palvel jutustab Odysseus oma rännakutest. Jutustus sisaldab palju sündmusi: nt sattus Odysseus Poseidoni poja kükloop Polyphemose saarele. Sealt pääses ta kavalusega. Ta on käinud ka nõiatar Kirke saarel, kes muudab mehi sigadeks. Ta on mööda purjetanud sireenidest ning ta on läbi sõitnud kitast väinast, mida
SEIKLUSED Daniel Defoe Autorist Sündinud 1660. aastal Londonis. Õppinud teoloogiat, töötas kaupmehe-, ajakirjaniku- ja hiljem romaanikirjaniku ametis. Tal oli naine ja 6 last. Oma ajakirjanduslike artiklite tõttu veetis palju aastaid vangis. Romaani "Robinson Crusoe" kirjutas 1719. aastal, kui ta oli juba pea kuuekümne aastane. Suri 1731. aastal, seitsmekümne ühe aastasena. Teosest lühidalt Raamatus on juttu sellest, kuidas üks meremees sattus üksikule saarele ja mismoodi ta seal 28 aasta jooksul hakkama sai, kuni ta ükskord pääses. Teose tegevuskoht Tegevus toimub asustamata saarel Lõuna-Ameerika põhjaosas, kas Kariibi meres või Atlandi ookeanis. Tegelased ROBINSON CRUSOE-kaupmehest meremees, kes satub asustamata saarele REEDE-noor pärismaalane, kellest saab Crusoe ustav teener HISPAANLANE-inimsööjate vang REEDE ISA-samuti inimsööjate vang, kelle tema poeg päästab KAPTEN-saarele jõudva laeva juht
märtsis Prantsuse rannikul .Pariisi saabudes oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pealinnast pagenud . Napoleon tegi uue ettepaneku Euroopa riikidele sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud. Sõlmiti uus Prantsusmaa-vastane koalitsioon. Liitlased panid välja suured sõjajõud. Napoleon seevastu suutis vaevaga kokku saada väikese armee. Liitlased said võidu endale- Waterloo lahingus- Napoleon oli võimul olnud 100 päeva. Ta loobus uuesti troonist ning ta saadeti Püha Helena saarele, kus ta 1821.a suri. 3. Napoleoni sõja käik Venemaale- lühi ülevaade. 1812 a. juunis alustasid Napoleoni väed sõjakäiku Venemaale .Üle piiri tuli 450000- meheline armee .Venemaal oli vastu panna ligikaudu 300000 meest . Napoleoni eesmärk oli purustada Vene armee põhijõud piirilahingus , vallutada Moskva ja esitada Venemaale rahutingimused . Vene armeeüksustel õnnestus aga oskusliku taganemisega piirilahingut vältida ning ühineda .1812 a. septembris toimunud lahingu
seal lähedal ja sealt jooksevad läbi kauba teed Peking asub oma asukohas just samal põhjusel meri asub ka pekingil lähemal samuti ka suurim riik maailmas millega saab kaupa teha 977 läänistas Saksa-Rooma keiser Otto II Alam-Lotringi hertsogkonna impeeriumi läänepiiril Prantsuse kuninga Louis IV pojale Charles'ile. Ehkki linna on mainitud varemgi, peetakse linna asutamiseks just seda, kui Charles 979 Zenne jõe saarele (Saint-Géry saarele) väikese kindluse ehitas Võrdlus 2 Brüssel: 977 läänistas Saksa-Rooma keiser Otto II Alam-Lotringi hertsogkonna impeeriumi läänepiiril Prantsuse kuninga Louis IV pojale Charles'ile. Ehkki linna on mainitud varemgi, peetakse linna asutamiseks just seda, kui Charles 979 Zenne jõe saarele (Saint-Géry saarele) väikese kindluse ehitas. Peking:
Afrikasse orjade järele Teel Afrikasse tõusis torm ja laev jäi madalikule Ja laev läks põhja. Laeva hukk ja uus elu saarel. Laev jäi madalikule ja meeskond otsustas varu paadiga edasi minna. Lisapaadiga juhtus õnnetus ja meeskond hukkus peale robinsoni. Hommikul ärgates avastas robinson ennast tundmatust kohas ja märkas , et laev on jäänud madalikule. Robinson valmistas endale parve ja püüdis vedada nii palju mis ta jõudis ja leidis kõik saarele vedada. Uue eluga tuleb harjuda Robinson ehitas omale maja. Hiljem avastas, ta oma vilja ja rajas lõpuks põllu. Ta õppis valmistama: riiet, nõusid, tööriistu. Ta pidas iga päev jahti. Ta jaotas oma päeva alati ära. Ta pidas kalendrit ja märkis üles oma tähtsamad sündmused Ta kodustas kitsed ja papagoi. Aastad mööduvad Aastaid hiljem avastas crusoe et samal saarel käivad vahepeal metslased ehk indiaanlased. Nad käivad seal, et tappa ja süüa nende vange.
,,MAAILMA LÕPUS" ANALÜÜS ,,Maailma lõpus" on sümbolistlik novell, milles on kirjeldatud väga palju värve eri toonides. Just nagu Tuglasele kombeks. Lugu algab meresõiduga ja kõik muu, mis merel toimus. Kuni jõudsid meremehed tundmatu saareni. Edasi minnakse paadiga, mille peal on väike seltskonda ja noor laevapoiss. Järgmisel hommikul ärgates näeb poiss, et teda on üksi saarele jäetud. Poiss kohtab hiiglasi. Hiiglasnaine viib ta nende elamise juurde, kuhu ka poiss jääb. Aeg läheb ja poisist saab ka juba noormees. Noormehe ja hiidneitsi vahel tärkab kirg. Hiidneitsi kirg on nii joobnustav kui ka kurnav. Noormees püüab korduvalt põgeneda, kuid hiidneitsi saab ta kätte. Noormees ei suuda seda kirge, mis teda jõust tühjaks kurnab, enam taluda ja tapab hiidneitsi. Saarelt põgenedes eksleb ta merel, nähe
*Töö ei saanud kuidagi valmis, sest Penelope arutas öösel üles selle, mis oli päeval kudunud II Kalypso saarel *Odysseus on 9 aastat eemal olnud juba kodust *Saadetakse käsk Odysseus koju lasta *Odysseus ehitab parve *Parv jääb silma Poseidonile ja ta süütab selle põlema *Odysseus maandub faiaakide saarel III Odysseuse jutustus *Kuningas Alkinoosi palvel räägib Odysseus enda seiklustest: - Ta oli lootosesööjate saarel - Viibis kükloop Polyphemose juures - Jõudis saarele, kus elas tuultejumal Aiolos - Aiolos annab talle vastutuuled ja käseb neid hoida - Meremehed näevad Ithaka saart ja kui Odysseus magama läheb, siis avavad nad koti. - Tuul viib tagasi Aiolose saare juurde, Aiolos saadab nad minema. - Jõub kohta, kus elavad laiströgoonid - Jõuab Kirke saarele, nõid Kirke annab nõu minna allilma ja kutsuda välja pime ennustaja Teiresias, kes käseb vältida Heliose veiseid - Purjetas mööda sireenide saarest - Pääses ka Scylla ja Charybdise käest
................................................................7 Sissejuhatus Ma teen referaadi D. Defoe romaanist ,,Robinson Grusoe". See on väga põnev raamat ja ma tõesti nautisin selle lugemist. Seda romaani lugedes sain teada midagi täiesti uut. Selgus, et Robinson Grusoel oli prototüüp Alexander Selkirk, kes on tõesti merehädas olnud. Vahe on vaid selles, et Defoe on oma kangelase Vaikselt ookeanilt Mas a Tierra saarelt viinud Atlandi ookeani Orinoco jõe suudme lähedale mingile saarele. Samuti muutis Defoe peategelase ametit: keevalisest mereröövlist on romaanis saanud lihtne arutlev kaupmees. Ka nihutas kirjanik tegevusaja 50 aastat ajaloos tahapoole, merehädalise vangistuses viibimise aega suurendas aga prototüübiga võrreldes mitu korda. Robinson Grusoe elas üksikul saarel looduse rüpes tervelt 28 aastat 2 kuud ja 19 päeva, Alexander viibis seal aga 1580 päeva. Vahe on ka selles, et Alexander jäi saarele
Sõda Euroopas 1813-1814- 1813. Ületasid vene väed impeeriumi piiri. Ida-Preisimaal vallandus sõda Prantsuse ülemvõimu vastu. 1813. Kevadel suutis napoleon kokku kutsuda uue äärmislet tugeva armee. Prantsusmaa vastu moodustati järjekornde koalitsioon,(preisimaa, hispaania, portugal, rootsi,austria) Napoleon saavutas mitmeid võite, ent kokkuvõttes jäi ta siiski alla. Rahvastelahingus sai ta lüüa. Ta loobus troonist ning läks elba saarele, mis anti talle eluaegseks valduseks. Ta säilitas keisri-tiitili ning iga-aastane pension. Ta ei rahuldunud sellega. Sada päeva-Napoleon jälgis huviga kõike toimuvat. Ta nägi selles kõiges enda jaoks uut võimalust. Ta lahkus koos lähikondlaste ja sõduritega(1100 meest) Elba saarelt ja maabus 1815a märtsi algul Prantsuse rannikul. Väeosad läksid tema poolele üle. 20.märtsil saabus napoleon pariisi. Sõlmiti uus
teha ja see hiiglasele silma torgata. Odüsseus ja tema kaaslased torkasidki terava puutoika hiiglasele silma ja hiiglane tõusis püsti, tõmbas koopasuu eest kivi ära ning hakkas abi kutsuma. Polyphemos palub abi oma isalt Poseidonilt, et too Odüsseusele kannatusi põhjustaks.Seejärel mõtles Odüsseus välja kavala plaani, kuidas välja pääseda. Nad klammerdusid oinaste kõhtude alla ja pääsesid välja. Edasi sõites jõuavad nad tuultejumala Aiolose saarele, kes soovib Odüsseust aidata. Aiolos annab talle kinniseotud kotis kaasa kõik ebasoodsad tuuled, jättes vaid läänetuule puhuma, et Odüsseus kodumaale jõuaks. Mitu päeva sõidavad nad Ithakale. Jõudes juba Ithaka lähedale, uinub Odüsseus ja tema uudishimulikud kaaslased arvavad, et kotis on kulda, teevad kotisuu lahti. Kuid kotisuu avanedes pääsevad välja ebasoodsad tuuled, mis kannavad Odüsseuse koos kaaslastega tagasi tuultejumala Aiose saarele
Kasutatud kirjandus..................................................................................8 Sissejuhatus Valisin selle raamatu, kuna ma ei leidnud teisi raamatuid. Ega ma polekski vist teist raamatut valinud, sest see raamat on üsnagi huvitav. Nagu alati ei suutnud ma alguses raamatu lugemisega alustada, aga mida rohkem lugesin, seda põnevamaks läks. See raamat räägib seiklusest merel. Noor Jim Hawkins asub koos sõpradega teele Aarete saarele, lootes leida metsiku piraadi kapten Flinti varanduse. Nad ei teagi, et nende laeva meeskond koosneb ammustest Flinti meestest, keda juhib ühe jalaga õel piraat Pikk John Silver. Saarel peab Jim koos sõpradega leidma varanduse ja põgenema enne, kui nad piraatide kätte satuvad. 3 Autorist Robert Louis Stevenson, üks XIX sajandi teise poole populaarsemaid inglise kirjanikke, sündis 1850. a
tõsta ning tõsteti selle eest Austraalia rannikul kaldale. Ta üritab Duncanit kaaperdada ning seda oma endistest sunnitöölistest koosneva kaaskonnaga piraadilaevaks muuta, kuid tänu Paganeli järjekordsele hajameelsushetkele see kava ebaõnnestub. Ayrton, kes pärast ebaõnnestunud mässukatset Duncanile vangi võeti, lubab rääkida kõike, mida ta kapten Granti asukohast teab,üksnes juhul, kui teda Briti võimudele välja ei anta, vaid jäetakse mõnele asustamata saarele. Kuigi Ayrtoni tunnistustest kasu ei ole, peab Glenarvan sõna ning Duncan suundub asustamata Tabori saarele, kust juhuse läbi leitakse ka kapten Grant koos kahe Britannia madrusega. Ayrton jäetakse üksinda saarele, et ta seal oma süütegude üle järele mõtleks ning meelt parandaks. Ayrtoni edaspidisest elukäigust annab ülevaate Jules Verne'i hilisem romaan "Saladuslik saar". "Kapten Hatterase seiklused" on Jules Verni seiklusromaan. Romaani tegevus algab 1861
Inglismaa oli saarestik. Napoleonil polnud piisavalt tugevat armeed, et vallutada Inglismaa. Austria ja Preisimaa olid Prantsusmaa liitlased. Hispaania, Reini liit ja Napoleoni kuningriik olid vasallriigid. Võrdsustati Ühiskond - Napoleoni Tsiviilkoodeks. Napoleon õnnestus Austrias, Preisimaal, Hispaanias. Ebaõnnestus Inglismaal. Napoleon tuli 100 päevaks uuesti võimule, kus ta kukutati ja saadeti Püha Helena saarele. Kuidas sattus Napoleon Elba saarele? Pikkade ja raskete sõdadega oli Prantsusmaa keiser Napoleon I üle pingutanud ja kaotas Leipzigi lahingu, mistõttu pidi 1814. aastal troonist loobuma ja kuningas Louis XVIII pagendas ta Vahemeres asuvale Elba saarele, kus ta pidi elu lõpuni elama riiklikust pensionist. Sada päeva - Napoleoni armeest osa tuli Napoleonile järele ning nad viisid Napoleoni vangist välja tagasi võimule, kuigi Louis XVIII valitses juba.
,,Kärbeste Jumal" William Golding Lugu algab, mil lennuk kukub asustamata saarele. Ainsad ellujääjad on noored poisid. Nad tulevad kokku ja arutavad, mida edasi teha maailmas, mida ei juhi täiskasvanud. Alguses valitakse pealik, kelleks saab Ralph. tehakse seadused ja peatakse koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse merikarbi puhumist. Kõige olulisemaks eesmärgiks seatakse saarelt pääsemine. Selleks otsustatakse teha mäe otsa lõke, mille suits oleks signaaliks laevadele. Signaali süütamiseks kasutati ühe poisi, kelle nimi on Põssa, prille.
Ühel varahommikul karjus madrus üle laeva: Maa!. Nii, kui jõuti välja vaatama, milles asi, raksatas laev madalikule kinni. Kuna oli ikka veel suur torm, siis mindi vahu ja vee eest kajutisse peitu. Kuna kõik arvasid, et nad peavad surema, siis otsiti ükskõik millist pääseteed ja see ka leiti. Nad lasid väikse paadi vette ja ronisid sinna sisse. Neid oli 11 ja ellu jäi neist vaid üks. See oli Crusoe, kes uhuti asustamata saarele. Esimese öö veetis ta lageda taeva alla ja siis ei teadnud ta sellest saarest veel midagi. Teisel päeval nägi ta, et nende laev on veel sealsamas saare lähedal madalikul kinni. Ta imestas, et laev oli nii hästi vastu pidanud. Ta ujus laeva juurde ja võttis sealt kaasa kõik asjad, mida võiks vaja minna. Ta pidi käima laeval mitu korda ja alles hiljem sai ta aru, et oli väga õigesti teinud, sest paari päeva pärast oli laev kadunud
Kuidas sattusid poisid saarele? 1.nende lennuk kukus alla ja nad tegid hädamaandumise sellele saarele. Kui vanad olid poisid? 2.poisid olid kõige vanemad 13 aastat vanad, kõige noorem oli kuueaastane Mida kujutas endast merekarp ja mis oli selle ülesanne? . 3.selle sisse puhudes kutsuti kokku koosoleks ning koosolekul sai rääkida ainult see kelle käes oli merekarp, kuid enamasti sellest reeglist ei suudetud kinni pidada. Missuguseid mõtteid poistel tuli seoses saarele sattumise ja sealt pääsemise lootusega? 41. Ta ütles ralphile et merekarbi sisse puhudes teeb see häält nagu pasun. 42 ta ütles et kui tule sisse panna rohelisi lehti siis tekib rohkem suitsu ja nii on saart kaugemale näha. 43 ta pakkus välja et võib teha kella kui panna püsti tokk ning päikse tõttu tekkiv vari näitaks aega. Järjesta sündmused mis tekitasid Jackis vihahoogu. 5. Esimene kohtumine metsseaga metssea tapmine nägude võõpamine kahe kamba
kommetest, tänapäevasest elust-olust, loodusest ja muust. 12.00 Lõuna turismitalusning paigutamine turismitalu tubadesse ( http://www.praagapuhkemaja.com/ ) 13.00 Vaba aeg saarel, mis veedetakse rannas, iseseisvalt saarega tutvumiseks ringi jalutades või muul moel ühiselt aega veetes. Võimalus rentida jalgrattaid saare avastamiseks. 17.00 Sõidame Prangli saarelt edasi Keri saarele, kus vaatame sealset majakat ning Giid räägib saare ajaloost 20.00 Jõuame tagasi Prangli saarele, kus me läheme tagasi turismitalusse, kus toimub väike lõkkeõhtu, kus grillitakse kohalikku kala. 5.päev 9 -10.00 Hommikusöök turismitalus 12.00 Lahkumine prangli saarelt. 13.30 Jõuame tagasi hotellis 14.00 Lõunasöök 15
võeti suund Inglismaa poole. Ühel varahommikul karjus madrus üle laeva ,,Maa!". Nii, kui jõuti välja vaatama, milles asi, raksatas laev madalikule kinni. Kuna oli ikka veel suur torm, siis mindi vahu ja vee eest kajutisse peitu. Kuna kõik arvasid, et nad peavad surema, siis otsiti ükskõik millist pääseteed ja see ka leiti. Nad lasid väikse paadi vette ja ronisid sinna sisse. Neid oli 11 ja ellu jäi neist vaid üks. See oli Crusoe, kes uhuti asustamata saarele. Esimese öö veetis ta lageda taeva alla ja siis ei teadnud ta sellest saarest veel midagi. Teisel päeval nägi ta, et nende laev on veel sealsamas saare lähedal madalikul kinni. Ta imestas, et laev oli nii hästi vastu pidanud. Ta ujus laeva juurde ja võttis sealt kaasa kõik asjad, mida võiks vaja minna. Ta pidi käima laeval mitu korda ja alles hiljem sai ta aru, et oli õigesti teinud, sest paari päeva pärast oli laev kadunud. Crusoe ehitas endale laeva purjest
Kui nad olid umbes selgeks teinud, kus nad on, veti suund Inglismaa poole. hel varahommikul karjus madrus le laeva: ?Maa?!?. Nii, kui juti vlja vaatama, milles asi, raksatas laev madalikule kinni. Kuna oli ikka veel suur torm, siis mindi vahu ja vee eest kajutisse peitu. Kuna kik arvasid, et nad peavad surema, siis otsiti kskik millist pseteed ja see ka leiti. Nad lasid vikse paadi vette ja ronisid sinna sisse. Neid oli 11 ja ellu ji neist vaid ks. See oli Crusoe, kes uhuti asustamata saarele. Esimse veetis ta lageda taeva alla ja siis ei teadnud ta sellest saarest veel midagi. Teisel peval ngi ta, et nende laev on veel sealsamas saare lhedal madalikul kinni. Ta imestas, et laev oli nii hsti vastu pidanud. Ta ujus laeva juurde ja vttis sealt kaasa kik asjad, mida viks vaja minna. Ta pidi kima laeval mitu korda ja alles hiljem sai ta aru, et oli vga igesti teinud, sest paari peva prast oli laev kadunud. Crusoe ehitas endale laeva purjest onni, kus ta elama hakkas
Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused. 1.Mis on robinsonaadid ja mille järgi said need oma nimetused? 1.robinsonaadid on teos, mis kujutab inimese käekäiku tsivilisatsioonist puutumata tühjal saarel. 2.Miks Robinson andis saarele Meeleheite saare nime? 2.Robinson andis saarele Meeleheite saare nime sest ta kõik ülejäänud meeskonnaliikmed uppusid ning ta oli ise pooleldi surnud kui ta jõudis saarele. 3.Mida Robinson saarel kartis? 3.Robinson kartis ,et saarel on metsaelajaid ning metsloomi ja ta võib nälga jääda. 4.Millised loodusnähtused aitasid laevalt asju ära tuua? 4.Laevalt aitasid asju ära tuua tõusulained. 5.Miks laevavrakk purunes? 5.Laevavrakk purunes siis kui tuul tugevamaks paisus. 6.Kirjelda Robinsoni esimest „kindlust“. 6.Robinsoni tegi enda kindluse kaljunuki alla mille ta kindlustas kaherealise vaiadest tehtud
Gulliveri reisid I osa Gulliveri reiside esimese osa satub autor tänu laevaõnnetusele liliputtide maale. Saarele jõudes on autor väga väsinud ja jääb magama. Üles ärgates on ta keha maa külge kinni seotud. Ta saaks ennast köidikutest vabastada, aga märgates, et peale igat liigutust, hakatakse teda nooltega loopima, siis loobub ta sellest ideest. Autor viiakse tema koju (saarel olles), kus ta jala ümber pannakse kett, et ta ei saaks põgeneda. Aga tänuks hea käitumise eest lastakse ta siiski vabaks, aga ka sõlmitakse leping, mille üks punkt on, et hiiglane peab
suhkrurookasvanduse ja see kasvandus tõi palju raha sisse. Kuid Robinson ei suutnud ise kogu tööd kasvanduses ära teha. Tal soovitati minna Aafrikasse orje ostma minna, ning peale mõneajalist järelemõtlemist hakkas ta tegema ettevalmistusi pika merereisi jaoks. Robinson asus oma meeskonna ja laevaga teele Aafrika suunas, kuid nad polnud veel väga kaugelegi jõudnud, kui laev jäi suure tormi kätte ning kõik peale Robinsoni ära uppusid. Vesi kandis Robinsoni ühele saarele, kus ta leidis end olevat ainsa elaniku. Alguses ei mõistnud Robinson, miks just teda on sel moel jumala poolt karistatud, kuid kui vesi tõi saare lähedale Robinsoni laeva, muutus ta õnnelikumaks. Laeval oli endiselt päris palju kasutuskõlblikke asju, mille Robinson saarele enda ehitatud onni tassis. Töö oli ränk ja ta pidi tassimiseks ehitama ka parve, et asju paremini mandrile tassida, kuid töö tasus end ära.
kätte ja ta viidi Salesse mereröövlite kapteni juurde orjaks. Aga tal õnnestus koos Xuryga sealt põgeneda ja neid võttis peale üks portugallasest kapten. Robinson viidi Brasiiliasse, Xury aga läks kaptenile abiliseks. Robinson ostis Brasiilias endale suhkrurooistanduse, aga sinna oli vaja abilisi. Ta otsustas sõpradega minna Guineasse orjasid tooma. Aga tugev torm hävitas nende laeva ja Robinson jäi ainukesena ellu. Lained paiskasid ta tühjale saarele, mille ta ristis Meeleheite saareks. Ta sattus sinna 1658. aasta 30. septembril. Õnneks sai ta laeva vrakist vajalikud asjad ära tuua. Ta rajas endale kindlustatud elupaiga ja ta kodustas kohalikke loomi. Ta rajas endale kitsekoplid, kus olid kitsed söögiks võtta. Veel ta tegeles põlluharimisega ja kuivatas viinamarju. Lõpuks oli tal kaks piirkonda: väike kindlus ja maamõis. Väikesesse kindlusesse kuulus: valliga ümbritsetud telk kaljunuki all ja selle lähedal kaks põllulappi
Napoleon I, Prantsusmaa au ja häbi Oma arutluses annan ülevaate Prantsuse väejuhi ja riigitegelase Napoleon Bonaparte elust ja tegudest. lõikudes käsitlen järgmisi teemasid: lapsepõlv, kiire läbilöök sõjaväelasena, keisriks kroonimine, ,,Tsiviilkoodeks", saatmine Elba saarele, troonile naasmine ning St. Helena saarele saatmineNapoleon Bonaparte sündis 15. augustil 1769. aastal Korsika saarel. Ta oli pärit vaesunud aadli perest. Tal oli palju õdesid ja vendi. Juba 9-aastasena saadeti ta Prantsusmaale sõjakooli. Kõigepealt õppis ta Brienne sõjakoolis ja hiljem ka Pariisi kõrgemas sõjakoolis. 1792. aastal astus ta jakobiinide klubisse.Revolutsioon avas Napoleonile kiire tõusutee juba 24-aastasena ülendati ta kindraliks. Ta paistis silma vapruse ja määratu tahtejõuga. Itaalias
laeva meie oma külge ja tungisid pardale. Järgnes kõige verisem ja jõhkram lahing. Meie, mereröövlid, ei andnud armu ühelegi Tema Majesteedi sõdurile. Võitlus käis kõikjal nii tekil, trümmis kui kapteni kajutis. Igalt poolt kostis raevunud hüüdeid ja haavatute oigeid, maharaiutud käed ja pead veeresid mööda tekki ja jalgealune oli verest libe. Lõpuks tapsime kõik Tema Majesteedi sõdurid, aga ka meid oli järel ainult viis haavatut. Oma saarele jõudmiseks kulus meil üle nädala, sest kolmel mehel läksid haavad koledasti mädanema. Saarele jõudes oli meid järel kaks mina ja Raudpats. Kui olime varanduse aardekoopasse tassinud, salvas Raudpatsi kobra ja päev hiljem suri ta kohutavates piinades. Nüüd tean mina, Voldemar Ükssilm, ainsana salajase aardekoopa asukohta. Mind on tabanud veider palavik ja minu mõistus tuhmub. Seepärast olengi joonistanud selle kaardi.
aastal kell 6 hommikul. Kahe päva pärast märkas ta leva, kuhu peale ta sai, ning kus teda hästi koheldi. 13.aprillil 1702 jõudsid nad Inglismaale Dowsonisse. Autor oli ainult kaks kuud oma naise ja laste juures. Peale seda jättis Gulliver oma perekonnaga hüvasti ning asus töötama laevale ,,Seiklus". 20.juunil 1702 väljus laev, kelle kapteniks oli John Nicholas Cornwallist. 3.mail aga puhkes suur torm. Kuna laeval oli joomisvee ouudus, siis saatis kapten mõned mehed ühele saarele või mandrile(nad ei teadnud, mis asi see on), et nad tooksid joogiks kõlbavat vett, Gulliver palus end nendega kaasa, kuid kogu kamp märkas hiiglast, ning sõitis kiiresti paadiga minema, autor ise aga ei jõudnud paadile, ning pidi jääma hiiglaste maale. Ta põgenes hiiglaste põllule, kust ta leiti. Autor sattus ühe hiiglase koju, kus ta sõi lõunat ning sai tuttavaks peremehe pere, ning loomadega. Juba samal päeval sai ta sõbraks peremehe tütrega, kes õmbles talle riideid, ning
ning saavutab lõpuks õnnelikult oma eesmärgid. Seikluskirjandus on proosa vanimaid liike ja pärineb antiikajast. Taas avastati see 18. ja 19. sajandil. Kõigepealt said kuulsaks robinsonaadid. Robinsonaad õpetliku sisuga kirjandusteos merehädalise seiklustest inimtühjal saarel. Mõiste tuleneb D. Defoe romaanist "Robinson Crusoe", mille peategelane elas 28 aastat inimtühjal saarel. 20. sajandil hakati kirjutama ka nn robinsonaadide paroodiaid, kus tegelased jäid samuti üksikule saarele, kuid pidid seal taluma suuri raskusi, mitte ei sattunud sellisele ideaalsele saarele nagu Robinson Crusoe. 20. sajandi robinsonaadide paroodiatest on kõige tuntum William Goldingi romaan "Kärbeste jumal". Eriti viljakaks ajaks seikluskirjanduse loomisel oli 19. sajand. Sel ajajärgul, romantismi aegadel, hakati viljelema põnevus- ja õudusjutte. Veel tänapäevalgi köidavad lugejate meeli Edgar Allan Poe novellid või M. Shelley jutustus "Frankenstein". Sama vana on ka kolmas
Liit, Varssavi hertsogkond, 3) Prantsusmaa liitlased: Austria, Preisimaa, Venemaa, Taani. • Ainus riik, mida ei õnnestunud võita oli Inglismaa. 1806 - kontinentaalblokaadi kehtestamine, mis ei toonud edu. LÜÜASAAMINE • 1812 – suur sõjakäik Venemaa vastu, mis lõppes suure armee hävinguga. • 1813 –Leipzigi all Rahvastelahing, milles Napoleon sai lüüa. • 1814 – liitlased vallutasid Pariisi. Loobus troonist ja läks pagendusse Elba saarele. Troonile sai Louis XVIII (hukatud Louis XVI vend). • 1815 - Napoleoni Sada päeva. Proovis võimule tagasi tulla. • 1815 - sai Waterloo lahingus lüüa. Waterlo o lahing 1815 VIIMASED ELUAASTAD • 1815 viidi Napoleon inglaste vangina Püha Helena saarele kus ta suri 1821 arvatavalt maovähki. • Teda on peetud üheks suurimaks väejuhiks ja sõjageeniuseks, kes levitas revolutsiooniideid üle Euroopa, kuid samas aitasid tema
torm. Keeletark küsis seepeale mööda lendavatelt lindudelt, et mis sellist tugevat tuult põhjustab. Linnud vastasid keeletargale: ,,Soome nõiad panid tuuled möllama ning katsid kinni päikese ja tähed, et prints ei leiaks üles õiget teed.". Nii, ilma kindla suunata ning tugeva tuulega sõitis ,,Laev" seitse ööd ja seitse päeva, siis märkasid nad aga võõrast randa. Prints juhtis laeva kaldale ja astus saarele. Ta kutsus endaga kaasa keeletarga ning paar sõpra, kellega koos asuti saart avastama. Juba tükk aega teel olnud, märkas reisiseltskond väikest majakest, mille trepil istus tüdruk. Prints astus tüdrukule lähemale, kuid tüdruk ehmatas, hüppas püsti ja jooksis kiljudes tuppa. Mõne hetke pärast tuli tüdruk koos saare targaga tagasi välja. ,,Mis te mehed teete siin?" küsis tark meeste käest. Mehed rääkisid siis
pudel rummi!" Kandis oma meremehekasti igalpool kaasas ning kartis hirmsasti ,,ühe jalaga meest" (John Silverit) ja maksis Jimile selle eest igakuiselt hõbedase neljapennise, et ta valvaks Billyt selle mehe eest. Billy suri rummi tõttu (jõi seda liiga palju). Benjamin Gunn: Tuntud kui ka Ben Gunn ning temalgi oli loos väga suur osa. Ta jäeti saarele 3 aastat tagasi tema laevameeskonna poolt ning ta käis ise jahil ja talle jäeti saarele vaid paar tööriista ning üks musket ja väheke püssirohtu. Ta otsis välja omale ,,elukoha" ehk siis ühe koopa. Ta kaevandas aarde välja ning vedas kogu saagi oma koopasse. Ben elatus põhiliselt kitselihast. Algselt oli ta pühalik mees ja käis kirikus jne., kuid ta sattus valesse seltskonda ja otsustas minna verisele meresõidule lootes suurt aaret, kuid ta jäeti maha ning peale seda muutus mees natuke pööraseks ja läks kergelt hulluks, kuid see polnud paha omadus
ajal, 1815. aasta kevadel, Elba saarel pagenduses. Dants heidetakse kohtupidamiseta Ifi kindluse vangikongi. Korrumpeerunud prokurr mtsib skandaali kinni, toimikud kaovad, Dants jetakse saatuse hooleks. Dants leiab saatusekaaslase ja liitlase kongikaaslase abee Faria nol, kellega veedab koos aastaid. Vana tark mees avab naiivsele noormehele komploti telised tagamaad ja prandab talle muinasjutulise varanduse, mis on peidetud vikesele Monte Cristo saarele Vahemeres. Kui abee sureb, poeb Dants tema asemel koolnukotti ja ta visatakse merre. Salakaubavedajad ngitsevad pgeneja veest vlja ja Dants asub teele Monte Cristo saarele. Ta leiab aarde ja astub prast 14 aastat taas Prantsusmaa pinnale, peas vasardamas ainult ks mte: nd saabub tasumise tund Krahv Monte Cristo originaalvljaanne on peaaegu 1500 leheklge pikk. Alexandre Dumasl kulus romaani kirjutamiseks vhem kui aasta, samal ajal oli tal ksil teine maailmakuulsaks saanud romaan Kolm musketri
,,Victoria" (Knut Hamsun) Tegelased: Johannes, Victoria, mölder, Otto, Ditlef, Camilla, Richmond, mõisahärra, Seierite pere, lossiõpetaja. Sisu etapid: I *Johannes pidi Lossi noorrahva paadiga saarele viima. *Johannes tahtis Victoriat saarele kanda, kuna tal olid väiksed pandlaga kingad jalas, kuid linnahärra Otto jõudis ette. *Kõik peale Johannese, kes jäeti paati valvama, läksid saarele linnumune otsima. *Johannes tahtis noortele näidata kus on mune, viia koobaste juurde, näidata kus võib nirke näha, kuid ta sai noomida ja läks tagasi. *Ta läks üksi saarele uitama ning korjas mütsitäie mune (rohkem kui keegi teine), ta tahtis need Victoriale anda aga Otto polnud nõus. *Johannes viib Victoria graniidimurdu koopaid vaatama. *Enne koju minekut ütleb Victoria Johannesele, et ükski naine ei armasta teda nii nagu tema. II
valis ta 14 ohvri sekka. Samuti aga räägitakse, et Theseus ise pakkus end ohvriks. Minotaurus Minotaurus oli Minose abikaasa Pasiphae järglane Minos palus jumalate käest võimalust tõestada ennast kui jumalate järeltulijat. Talle saadeti ilus pull, keda ta keeldus ohverdamast. Poseidon tegi karistuseks nii, et Minose abikaasa armus sellesse pulli ja sünnitaski pulli pea ja inimese kehaga järglase. Sõites Kreeta saarele, tegi Minos ühele neiule liiga. Theseus tuli talle appi öeldes, et see on tema, kui Poseidoni poja kohustus teda kaitsta. Minos tahtis tõestus. Ta viskas oma sõrmuse merre ja käskis Theseusel see tagasi tuua. Theseus tagastas selle ja samuti oli tal peas kroonitaoline ese, mille andsid talle Zeusi tütred. Jõudes Kreeta saarele, kohtas Theseus Minose tütart Ariadne. Ariadne armus Theseusse. Ta andis talle labürindist väljapääsemiseks lõnga.
Kui torm väsis tuli nähtavale võõras rand. Nad randusid ja läksid võõrsit uurima. Leiti üksik talu ketrava neiuga ja taadiga kel nimeks Lapu tark. Kalevipoeg talle MO jutu pajatas ja teed küsis. Lapu tark soovitas koju tagasi sõita aga Kalevipoeg tarka moosis temaga kaasa tulema ja nii ka läks. *Varrak ka kaasa võeti, kes nüüd tüürima hakkas. Korraga nad neelukohta sattusid, kust aga eluga pääsesid. Purjetades aga põhja poole Sädemete saar paistma hakkas. Sulevipoeg saarele ruttas, kuid siis pea laevale tagasi tulehaavu ravima tuli. Samal ajal ka Kalevipoeg ja kannupoiss saarele läksid, kus kannupoiss aga ära kadus. Kõik koos teda laevalt hüüdsid, kuid valge linnuke tõi uudist, et kannupoiss näkineiu meelitusel ilusale saarele igaveseks jääb. *Sõites edasi jõudsid nad maale kus kuked kulda söövad. Kalevipoeg saatis 6 sulast maad vaatama, kus pärast öö veetmist hiigelneitsi nad põlletaskus oma koju viis, ning taat neilt mõistatusi pärima hakkas
LEKTÜÜRILEHT Pealkiri: Saladuslik saar Autor: Jules Verne Lk arv: 436 Illustraator: - 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Reisist saarele, kus veedetakse palju aega. Viie mehe õhupalli reisist tormi ajal Kindlasti on seal palju seiklusi. avastamata saarele. Nad pidid veetma seal neli aastat, aastate jooksul satuvad nad surmaohtu ja paljudesse seiklustesse. 2. Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest. Jr Lause Põhjendus, miks meelde jäi Lk k Nr N r 1. Need sõnad andsid Nabile lootuse tagasi
ROKOKOO Laura-Liisa Lehto 12.klass Sisukord Mis on rokokoo? Arhitektuur Maalikunst Skulptuur Tarbekunst Kuulsad kunstnikud Mis on rokokoo? Kivikestest ja merekarpidest kaunistus aias Kasvas välja barokkkunstist Hiilgeaeg Euroopas 17301780. aastatel Tekkis Prantsusmaal, levis Saksamaal ja mujal Euroopas Enim levinud Prantsuse õukonnas. Arhitektuur Arhitektuur suunatud interjöörile Loobuti sammastest ja rasketest elementidest Kasutati peegleid ja seinad olid heledad. Peterof'i palee Trevi purskkaev Maalikunst Dekoratiivsed maalid, kaunistasid interjööri Armastati heledaid toone: helesinine, roosa Kasutati õlivärve ja pehmetoonilisi pastelle Sageli kujutati rokokoomaalis lambureid Mütoloogilised Veenust kujutavad ja pasto...
Telemachose juhtumused.Penelopet ründavad kosilaste hulgad, kes priiskavad ja hävitavad Odysseuse vara. Telemachos sõidab isa kohta teateid hankima. Külastab Nestorit, Menelaost ja Helenat. Odysseus on elus ja peaks koju pöörduma. II osa Külastame koos Hermesega, jumalate käskjalaga, Odysseust Kalypso saarel. Odysseus asub koduteele. Poseidon purustab parve. Odysseus jõuab faiaakide maale. III osa Eksirännakud viivad ta lootosesööjate saarele, kuid sealne toit sunnib unustama kodumaa. Siis satub ta kükloobi Polyphemose küüsi. Satub Posidoni suure viha alla. Inimsööjate laistrügoonide juures kaotab ta oma laevastiku. Jõuab Kirke saarele, sealt varjude riiki Hadessesse, kus kohtub oma emaga ja Achilleusega. IV osa Satub truu seakarjuse Eumaiose juurde, kes teda küll võõraks peab, ent ometi lahkesti vastu võtab. Seal kohtab oma poega, kellele end ta tunda annab. Koos plaanitakse kuidas nurjatutele
Kolumbus Vürtsid, siidid ja kalliskivid araablaste ja türklaste kontrolli all Oli oluline leida meretee Indiasse ja Kagu Aasiasse Lähtus teadmisest, et maakera on ümmargune Ei teatud, et Euroopa ja Aasia vahele jääb veel üks manner Ameerika Esimene avastusretk 3.08.1492. suundus Kolumbus kolme karavelliga Santa Maria, Pinta ja Ninaga teele 12. 10 jõudsid Guanahani saareni Bahama saarestikus 28.10 jõudsid Kuuba saarele 5.12 Haiti saare lähistel jooksis Santa Maria karile 4.03 jõudsid nad Portugali ning varsti tagasi 4.03 jõudsid nad Portugali ning varsti tagasi Hispaaniasse tuues kaasa imelikke toiduaineid ja loomi Uudised uutest maadeavastustest levisid kiirelt üle Euroopa Teine avastusretk 24.09 .1493 lahkus Kolumbus Hispaaniast 17 laevaga ja 1200 mehega Suundusid põhja ja avastasid veel saari (nt. Dominicia saar) 22
poole ja seejärel esitatakse lühikokkuvõte sündmustest. Tervikuna on ,,Odüsseia" stiil ülev ja eepiline, kuid ei ole enam nii suurejoonelistest sündmustest nagu ,,Ilias", kus lahingu asemel kirjeldatakse rännakuid ning tagajärjed sõltuvad üha rohkem tegelaste iseloomust, mitte saatusest. ,,Odüsseia" ülesehitus 1. algab jumalate koosolekuga 2. tuleb Telemachose lugu 3. Odysseus ja Kalypso 4. Faiaakide juures 5. Odysseus jutustab oma loo 6. Odysseus jõuab oma saarele, Ithaka 7. Odysseus võitleb kosilastega ja tapab nad 8. kohtumine Penelopega Mis Odysseuse kodus toimub? Kuhu satub? Samal ajal kui Odysseus on eksirännakutel tulevad tema naise juurde palju kosilasi, kes panevad seal pidu ning võitlevad. Satub koobastesse, kus kohtub merekoletise Skyllaga, seal teised tema kaaslased hukkusid. Tema jääb elu ning triivib kinni hoides ujuvast palgist saarele, kus valitses Kalypso. Naine hoiab teda mitu aastat enda juures ega lubanud teda
Kümme väikest neegrit Agatha Christie Telefon heliseb ja saan väljakutse. Tean vaid praegu nii palju, et sündmuspaik asub Neegrisaarel. Saarele jõudse leiame eest 10 laipa. Toime on pandud perfektsed mõrvad. Mitte ühtegi otsest viidet mõrvarile. On vaid luuletus, mille järgi mõrvar tõenäoliselt tegutses ja grammofoniplaat süüdistustega. Neid inimesi ei saanud aga seaduse ees süüdi mõista. Mõrvar oli kohtumõistmise enda kätesse võtnud. Külalistena saabusid saarele 8 järgmist isikut: E.G.Armstrong, Emily Brent, W.Henry Blore, Vera Claythorne, Philip Lombard, J.G.Macarthur, A.J.Marston, Lawrence John Wargrave
Sündmused toimuvad peamiselt öösiti, viirastuslikus kuuvalguses. Jubedam tragöödia tuleb, siis kui Maret enda poega matab ja saab tuttavalt teada, et maetu polnud avatavasti tema poeg, vaid tolle mõrvar. Samas jääb naisele mõistatuseks, kes oli ikkagi see mees, keda ta südamest põetas. Traagika ja fantaasia tuleb välja ka Tuglase novellis ,,Maailma lõpus". Merehädaline, kes seilab läbi pimedusemüüri ning satub muinasjutulisele ja romantilisele saarele, kus elavad targad lambad, sinised linnud, kes ei laula ning hiiglased. Kuigi tegemist on armastuslooga hiiglasneiu ja üksikule saarele sattuja vahel, lõpeb lugu kurvalt. Mõistatuslikus teeb selle see, et sellel saarel ei suhelda rääkides. Üksnes silmadest ja tegudest loetakse mõtteid välja. Armastus on saarele sattuja jaoks liiga tundeline ja tugev ning aja möödudes merehädaline tüdineb fantastilise hiiglasneiu armastusest, sest see on tema jaoks liiga emotsionaalne ja jõuline
Kümme väikest neegrit Agatha Christie Telefon heliseb ja saan väljakutse. Tean vaid praegu nii palju, et sündmuspaik asub Neegrisaarel. Saarele jõudse leiame eest 10 laipa. Toime on pandud perfektsed mõrvad. Mitte ühtegi otsest viidet mõrvarile. On vaid luuletus, mille järgi mõrvar tõenäoliselt tegutses ja grammofoniplaat süüdistustega. Neid inimesi ei saanud aga seaduse ees süüdi mõista. Mõrvar oli kohtumõistmise enda kätesse võtnud. Külalistena saabusid saarele 8 järgmist isikut: E.G.Armstrong, Emily Brent, W.Henry Blore, Vera Claythorne, Philip Lombard, J.G.Macarthur, A.J.Marston, Lawrence John Wargrave
Prantsusmaast olid sõltuvuses paljud vasallriigid, mis olid samuti Prantsusmaa liitlased: Reini Liit, Varssavi Suurhertsogiriik, Napoli Kuningriik ning Hispaania Kuningriik. 1813. aasta kevadel saavutas Napoleon hiilgavaid ja suuri sõjalisi võite, ent kokkuvõttes oli koalitstiooni võim tugevam. Sama aasta sügisel Rahvastelahingis jäi lõpuks Napoleoni sõjavägi eurppolastele alla. 1814. aasta kevadel vallutasid liitlased Pariisi. Napoleon loobus troonist ning ta pagendati Elba saarele. Pagendatud Napoleon jälgis Prantsusmaa sündmuseid. Salaja lahkus ta oma sõdurite ning lähikondlastega Elba saarelt. Napoleon tegi Eurooplastele pakkumise sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud. Nii algas uus sõda ja sõlmiti uus prantsusmaa-vastane koalitstioon. Algas sõda, mil Napoleoni sõjavägi jäi eurooplaste omale poole miljoni mehega alla. Sellises ebavõrdses lahingus langesgi eurooplaste sõjavägi, pärast Napoleoni 100 päevast taasvalitsemist
Kümme väikest neegrit Autor: Agatha Christie Salapärane U. N. Owen kutsus Neegrisaarele oma majja kümme pealtnäha üksteist mitte tundvat külalist.. Inimesed kes saarele kutsuti olid: Anthony James Marston, Mrs. Ethel Rogers, kindral John Gordon MacArthur, Thomas Rogers, Emily Caroline Brent, dr. Edward James Armstrong, William Henry Blore, Philip Lombard, Vera Elizabeth Claythorne, kohtunik Lawrence John Wargrave, Sir Thomas Legge, inspektor Maine, Fred Narracott. Peagi algavad salapärased mõrvad, mis meenutavad kahtlaselt tuntud laulusalmi ridu. Kuid raamatus ei ole esi algu see aimatav, sest ainus kes selle lauluga oli seotud oli Ethel Rogers
Nad ei olnud politseiga kooskõlas ning oma ülesannetel tapsid nad sadu inimesi. Tänapäeval on tapmine kriminaalsus, kuid nemad tegid seda küll headel eesmärkidel, kuid sellegi poolest oli see seadusega keelustatud. Seega tegelesid mehed seaduste vastu, et ühiskonnas korda luua, teisi aidata ning endale raha sisse tuua. Andri Kaaremäe ja Julius Koppel 1.3 Ühiskond Tegevus algab tänapäevases Ameerika ühiskonnas, kus kõik on tavapärane. Edasi aga liigutakse Vilena saarele. Tundub, nagu oleks ajast tagasi rännatud, sest seal on valitsemas diktaator, kes mõtleb vaid oma võimule. Inimeste elujärg on väga halb. Tänaval proovitakse oma kasvatatud kaupu maha müüa ning nende eest raha teenida. Sõdurid käivad tänavatel ning kui midagi ei meeldi, siis laamendavad ning peksavad kogu krempli laiali. Inimesed elavad üleüldises hirmus homse päeva ees. Proovitakse võimalikult vähe silma paista ning elada oma rahulikku elu. 1.4 Kultuurilised komponendid
Durrellite perekond elas Inglismaal. Kuna oli hilissuvi, siis kõik see pere jäi haigeks. Kõige vanem poeg Larry pakkus sõita Korfu saarele, kus oli palav kliima ning ta lootis et kõik pereliikmed terveks saavad. Nii nad kolisidki Korfu saarele,maasikaroosasse majja, kus said sõbraks Spiroga, kes oli sealne taksojuht ja mõnede naabritega. Gerald aga uuris palju lilli ning taimi koos oma sõbra koer Rogeriga. Nad veetsid palju õhtusid, et uurida kõrvaharke, ämblikke ja muid putukaid. Gerry sai aga kuldpõrnikate mehelt endale koduloomi juurde kilpkonna Achilleuse, tuvi Quasimodo ning veel mõndasid loomi. Geraldi ema hakkab muretsema oma poja hariduse pärast, ning teda hakkab õpetama George, kes on tema venna Larry hea sõber
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
