Kuidas Jaanusest sai Tasuja? 14. sajandil, elas Jaanus metsas, koos oma isa Tambetiga. Tal oli vanaisa, Vahur, kes oli karuga võideldes saanud piiskopihärra käest tükikese metsa ning oli sinna talu rajanud. Seda kutsuti Metsa taluks. Kui Vahur, hakkas surema, oli Jaanus tema surivoodi juures ning jättis vanaisa poolt Tambetile öeldud viimased õpetlikud sõnad eluks ajaks meelde. Vahur soovitas Tambetil talu harida ja viimasele kõrge müüri ümber ehitada ning mitte sakstega läbi käia, kuid viimast Tambet ei teinud. Ta pani Jaanuse Tallinna Mustamunga kloostrisse õppima.
Populaarseks on ju saanud mahemesindus ja palju mesilaid on rajatud just metsadesse ja rabadesse. Samuti võivad sagenenud rüüsted olla märk sellest, et looduslike toiduobjektide kättesaadavus väheneb. Seda on isegi peetud üheks olulisemaks tihenenud rüüstete ajendiks. Ka karude oskused on parananenud õppides nippe emakarult või on nad ise õppinud mesitarudest toidulisa hankima. Nüüd kui jõuda asja tuumani, et kuidas siis ikkagi vältida konflikti karuga? Inimene ise saab selles suhtes tegelikult väga palju ära teha. Ei tasu jätta toitu elamute lähedusse ja sageli käidavatesse kohtadesse, eriti just seal, kus elavad karud, sest kui inimene juhtub sattuma peale karule, kes parajasti oma kõhukest täidab ja vahemaa nende kahe vahel on väike, võib karu rünnata, et oma toitu kaitsta. Kui nüüd meenutada minu kohtumist karuga, siis võib öelda, et mul lihtsalt vedas, kuna seisin karust piisavalt kaugel. Samuti võib karu rünnata, kui
Mees, kes teadis ussisõnu Mees kes teadis ussisõnu on raamat mis räägi vanast ajast. Raamatu peategelaseks on Leemet kellel on viis aastat vanem õde Salme, onu Vootele ning ema Linda.Leemet sündis külas sest tema isale meeldisid raudmeeste kombed kui Leemeti emale ei meeldinud külas elada ning ka hakkas läbi käima karuga. Ema jäi isale karuga olles vahele ning isale läksid ussisõnade lausumine sassi ning karu hammustas isal pea otsast ära. Peale isa surma läks ema metsa elama ning selleks ajaks oli saanud Leemet aastaseks. Metsas hakkas ema kasvatama hunte kes neile piima andsid. Onu vootele õpetas Leemetile ussisõnu. Ussisõnadega sai ............Veel elas metsas poiss nimega Pärtel. Poisid huvitas väga kuidas külas elatakse ning ühel päeval käisid nad seda ka vaatamas
iseenda eest Esimene noor kahe maailmatiitliga klassis 85cc aastal 2000 2001 võitis Junior World Cup-i. Ta sai hüüdnimeks Estonian Express, kuna ta sõidustiil on vigadeta ning jõuline. 05.01.13 3 Tiimid 2002-2004 KTM 2004 Suzuki 2004-2008 Kawasaki 2008-2009 Yamaha 2009 Honda 05.01.13 4 Pereelu Tanelil on poeg Sebastian, kes sündis 2007. Tanel on abielus Karoliina Karuga 05.01.13 5 Tanel Leok maailmas Parim Eesti krossisõitja Tänu temale tuntakse Eestit paremini Viis Eesti krossi uuele tasemele Väga suur iidol paljudele 05.01.13 6 Tänan jälgimast! Andri Uueküla 05.01.13 7
Kokkuvõte Aleksis Kivi "Seitse venda" Teose tegevus toimub Soomes, Lõuna-Hämemaal, Toukola külas ja selle ümbruskonnas. Täpset tegevusaega pole välja toodud, arvatavasti langeb see 18.-19. sajandisse. Teos jutustab Jukola talu seitsme venna elukäigust ja juhtumistest. Vennaste nimed olid Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero. Nende isa suri oma parimates aastates ta oli kirglik jahimees ning teda tabas surm võitluses karuga. Ema suri samuti poiste noorusaastatel. Poisid olid iseloomult üsna sarnased laisad, kangekaelsed ja kõvapäised. Esile võiks tõsta vaid Aapo, kes oli märgatavalt mõistlikuma jutuga teistest, Lauri, kes omamoodi mõistatuslik karakter ning Eero, kes oli noorim, kõige kavalam ja teravama keelega mis talle sageli ka häda kaela tõi. Teose tegevus algab Jukola talus. Räägitakse poiste esimestest vempudest näiteks, kui nad Männiku-moori kanapesast munad ära varastasid ning
,,Seitse Venda" Teose tegevus toimub Soomes, Lõuna-Hämemaal, Toukola külas ja selle ümbruskonnas. Täpset tegevusaega pole välja toodud, arvatavasti langeb see 18.-19. sajandisse. Teos jutustab Jukola talu seitsme venna elukäigust ja juhtumistest. Vennaste nimed olid Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero. Nende isa suri oma parimates aastates ta oli kirglik jahimees ning teda tabas surm võitluses karuga. Ema suri samuti poiste noorusaastatel. Poisid olid iseloomult üsna sarnased laisad, kangekaelsed ja kõvapäised. Esile võiks tõsta vaid Aapo, kes oli märgatavalt mõistlikuma jutuga teistest, Lauri, kes omamoodi mõistatuslik karakter ning Eero, kes oli noorim, kõige kavalam ja teravama keelega mis talle sageli ka häda kaela tõi. Teose tegevus algab Jukola talus. Räägitakse poiste esimestest vempudest näiteks, kui nad
BERLIIN Berliin Berliin on Saksamaa pealinn ja Saksamaa suurim linn. Berliin asub Põhja-Saksamaal Spree jõe kallastel 70 km Poola piirist. Nimi Berlin ei ole seotud karuga, mis on Berliini vapil. Oletatavasti tuleb see slaavi sõnast berl, mis tähendab sood. Seal elab 3.45 miljonit inimest. Berliin Berliinis on 12 linnarajooni. Berliin Berliin Pärast Suurt rahvasterändamist jäi Ida- Saksamaa inimtühjaks. 6. sajandil asusid sinna slaavi hõimud havelaanid ja sprevlijaanid. Berliin oli 1920. aastal suuruselt kolmas linnavalitsus maailmas. Berliin
Meeme oli tegelane, kes liikus maadligi märkamatult ning ta ühtis tihtipeale loodusega sest tema küljes olid puulehed ja kõdu. Meeme otsustas kinkida sõrmuse koos kotiga Leemetile kuid ta ei öelnud mille jaoks see kott oli. Metsas elasid ka Pierre ja Rääk, kellega Leemet vahel külas külas käis. Kõik külaelanikud elasid omaette ja ei käidud väga tihti läbi üksteisega. Aja möödudes tuli ilmsiks see, et Leemeti õde Salme oli hakanud kohtamas käima Karuga. Ema ei suutnud sellega leppida, sest isa suri karu pärast ärast. Ka ema oli kunagi karude lõksu langenud, sest nad oskasid mesijuttu ajada.Hiljem ema leppis sellega ja Salme hakkas koos karuga koos elama. Külas elas ka hiietark Ülgas, kes uskus, et igal asjal on hng ja kui looduse vastu astuda, tuleb alati midagi ohverdada et haldjad ei tuleks karistama. Tema jaoks oli oluline et inimesed käiksid hiiel ja austaksid loodust. Tema looduse austus oli nii suur, et ta oli
Mida vanem põder on seda suuremad on sarved. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30 kuni 40 kg ja talvel 15 kuni 20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekooret süües võib põder metsale palju kahju teha. Põtrade suurimad vaenlased on hundid ja karud, huntidega on asi lihtsam kui karuga. Karu jõud käi tavaliselt põdra jõust üle ja põder on võimetu vastu hakkata, hunt on pisem ja põdral on võimu talle vastu hakkata. Põder ise on vaenlane paljudele loomadele, just sellepoolest, et ta on meie metsade suurim loom. Põtrade nägemine ei ole hea nad näevad samamoodi kui inimesed, kuid nende haistmis meel on tugev. Ohtudest nad saavadki teada just haistmise kaudu. Põder paaritub ainult ühel kindlal päeval kui ta on valmis viljastuma. Pärast pulmi
Jumalanna Artemis (Diana) Ülesanne Sümbolid, omadused Tegevus · Metsade suur · Kullatud vibu · Nõudis inimohvreid kuninganna · Õlal rippuv kuldne · Tappis Otose ja · Kuuvalgete ööde nooletupp täis nooli Ephialtese jumalanna · Seljas lühike hõlst · Päästsid Apolloniga · Metsloomade · Seostati hirve ja oma ema Tytiose valitsejanna karuga käest. · Jahijumalanna · Kujutatakse koos · Muutis Aktaioni · Osav kütt kahe lõvi, hirve või hirveks. · Hoolitses lindudega noorloomade eest · Range, julge, uhke · Nimetati · Vihastas kergelt kuujumalaks · Ettearvamatu · Vooruse jumalanna Jumal Apollon(Apollo) Ülesanne Sümbolid, omadused Tegevus
See on selge märk, et eriline suhe oli Limbourgidel Dukeiga. Paljud kingitused vahetusid kui oli tähistamine, näiteks: uuel aastal ja ka uurimaks poliitilisi liitude pikendamist. See on üks teema , jaanuarist alates Tres Riches heureseni. Esimesel jaanuaril 1408 aastal, Paul de Limbourgile anti kuldsõrmus koos smaragadi kuju karuga , mis ole antud Duke poolt. Et tundmaõppida Dukei ja Limbourge on soovitatud lugeda ,,uue aasta kingitused, mis on antud Limbourgidele Dukeilt" 1411 aastal. Aastal 1411 ,,Poliitilne Limbourg" andis Dukeile metraazkauba. Monseigneuri simuleeritud broneerimata, valmistatud vormis raamat , mis oli maalitud puidule. Seal ei ole lehti, kaetud on valge sametiga, kahe hõbeda gilti kremoonidega koos relvade ja Dukeiga. Võib ette kujutada mis üllatus
on tihtipeale raske mõista, veel vähem aru saada, kust on pärit kirjaniku selline fantaasia. Üheks veidruseks oli selle teose puhul karud ja nende suhted naistega. Nimelt olid antud kontekstis karud naiste jaoks vastupandamatud ja väga armsad, pehmed ning abitud. Samuti olevat karud sündinud võrgutajad ning nad ei pidavat jätma kasutamata ühtki võimalust mõnele naisele ligi trügida. Leemeti isal läks eriti sandisti, kui ta leidis oma naise ühest voodist karuga ning too karu tal pea otsast hammustas. Kuigi selles pole iseenesest midagi imepärast, et karu on võimeline inimese vastu astuma, muudab asjalood veidramaks seik, et see sama karu sattus pärast mõrva meeleheitesse ning hammustas endalt suguelundi küljest. Samamoodi oli pentsik lugu huntidega. Kui tänapäeva maailmas peetakse hunti eelkõige metsas elavaks kiskjaks, siis Kivirähk muudab antud teoses hundid lausa metsas elavate inimeste koduloomadeks
tema abiga endaleilusa Helena Sümboliks münt, tuvi, jänes Hermes Zeusi poeg, teekäijate kaupmeeste jumal Hermes oli noor ja väle jumalate käskjalg Et tema kulturislikke sümboleid kasutatika teetähistena peeti Hermest ühtlasi teedejumalaks. Teda kujutati sagrli reisikaabu ja tiivuliste sandaalidega. Artemis Zeusi tütar, jahi-, kuu- ja nõiduse jumalanna Apolloni kaksikõde Loomade valitsejana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Kuna tema kaksikvend oli päikesejumal, siis peeti teda kuujumalannaks Sümboliteks nool, oda, hirv Hepaistos Zeusi ja Hera peg, tule-ja sepatöö jumal Zeus viskas ta Olümposelt alla, kui ta püüdis tüli ema eest seista Valmistas relvi ja ehteid jumalatele, lõi ka Pandora Ateena käsitöölised pidasid ka teda oma kaitsejumalaks.
Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Ares on sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliks on kiiver ja kilp. Tema vasteks on Mars. Artemis on jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sündis Deelosel. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Roomlased samastasid teda oma Dianaga.Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks.Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga-linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna
kogemata traumeerimast. Kui sa kardad, et keegi võiks sulle midagi halba teha, siis paku talle vabatahtlikult ja avalikult selleks võimalus ja ta ei tee nii, odav lahendus ei anna talle rahuldust. Kividega pilduda on kerge, aga vaadake ette, et teil ei tule neid igale poole ja igaühe pihta pillutud kive lõpuks endal hakata kokku korjama... Teie, mehed, olete pehmelt öeldes veidrad. Kui on vaja kuulirahe all kedagi päästma joosta või karuga rinnutsi kokku minna, siis te ei karda, tormate või pea ees hädaohtu. Aga kui te peate midagi sisuliselt hoopis vähem ohtlikku omaks võtma või üles tunnistama, siis värisete ja pabistate, püüate ennast ikka ja jälle valega päästa, kas või seekord, kas või mõneks ajaks. Kitsikusse aetud mõistus mõtleb välja suurepäraseid vabandusi, et oma hirmu või pigem julgusepuudust mingil moel õilistada.
Ta heidab Põhja Konna külje alla pikali ja uinub. Raamatu lõpuks on ta olnud 40 aastat Põhja Konna valvur. Ta käib vähe väljas, ainult siis, kui tahab süüa või värsket õhku. Ta peseb Põhja Konna, et ta veel rohkem läigiks. Leemet on oma eluga rahul, sest ta unistus on täitunud. Raamatu ühed väga huvitavad tegelased on Karud, kes on naiste armukesed. Karud on siin hinnatud loomad naiste juures. Leemeti isa sai niimoodi surma, et kui tema ema jäi oma mehele karuga vahele, siis karu segaduse hoos hammustas mehel pea otsast ära. Peale seda hakkas Leemeti ema Karusid vältima. Leemeti õde Salme hakkaski Mõmmiga elama ja elas kuni surmani koos õnnelikult. Leemet on viimane mees, kes oskab ussisõnu. Mulle meeldis see raamat väga. Raamatus on kirjeldatud eestlast läbi naeru. Teos pani mõndade asjade üle päris sügavalt mõtlema. Teosel on paralleel olemas tänapäevaga, sellepärast oli ka seda huvitav lugeda
küll külaelanikele jäi, kuid tekkis mingi väärastunud arusaam. Hakati uskuma haldjaid ja libahunte. Täiesti tavaline oli see, et kui mees läks sõtta, võttis perenaine perre karu. Sellest võib järeldada, et oli karulembene sodoomiakihk. Leemet sündis külas, kuna Leemeti isa tahtis seal elada. Kui aga Leemeti isa sõjast tagasi tuli ning karu tal kogemata pea otsast hammustas, hakkas Leemeti ema karusid vihkama ja kolis koos lastega metsa tagasi. Leemeti õde elas elu lõpuni karuga koos. Kui aga külas Jeesust uskuma hakati, siis hakati karu kartma Uuendustega on küll alati midagi head kaasas, kuid samas kaovad vanad tavad. Tähtis ei ole see, mis elus juhtub, vaid kuidas me seda tõlgendame. Uuendustel olid omad head ja halvad küljed. Iga asi, mis juhtub, on millekski vajalik, ning samamoodi oli ka küladesse elama asumine vajalik, kuna lõppkokkuvõttes see arendas meie ühiskonda. Muidu elaksime võibolla siiani metsas?
Samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiusas oma vaenlasi(zeusi armukeis ja nende lapsis siis) taga. Herale pühendati ka templeid. Nendest kuulsamad olid Olümpose ja Samose templid. Artemis on jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sündis Deelosel. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks.Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga - linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna. Teda
Nii on ka elus. Kui nähakse enda ees raskust või probleemi, ei mõelda esmalt tagajärgedele, vaid põgenemisele. Põgenemine on nõrkus millelegi mitte vastu astuda. Samas ei saa inimesi nende nõrkuse eest süüdistada. Ohtlikud ja tapvad olukorrad on üldjuhul ootamatud ning ükskõik, kui hästi end nende jaoks valmistada, panevad nad siiski kartma. Ma arvan, et vaid väga vilunud jahimehel ei käi läbi ühtegi hirmujudinat, kui ta leiab ennast silmitsi seismas metsiku karuga. Tal pole põhjust karta, et karu talle kallale tungib, sest enese kaitseks on tal vahendid kaasas, hirm temas tekib hoopis sellepärast, et karu tema teel oli ootamatu. Niisama ootamatu oli üksikul saarel elava hiigelneitsi lämmatav armastus. Mees tundis, et karu rollis hiigelneitsi on teda juba rünnanud ning haavanud tema vabadustunnet. Kui merehädaline oleks saanud hiljem midagi muuta, ei oleks ta neitsit tapnud. Tema
Me oleme minetanud oskuse olla tõeliselt vabad. Küll olime me orjad, siis kinni NSVL ikkes, nüüd anname end aga juba vabatahtlikult igasuguse tarbimise ikkesse. Peame maksma pangalaene, järelmakse ja mida iganes. Kõik selle nimel, et saaks väliselt uhkelt elada, kuigi sisemiselt võime kokku variseda. Tänapäeva inimesed on oma ihade orjad. 16. Elame kaasinimeste arvamuse pärast Leemeti õde Salme käib raamatu lõpus väga alla. Ta elab koos oma karuga, kes tänu jahimeestele on nüüd liikumisvõimetu. Salme ei hoolitse enam enda eest. Tal on ükstapuha, sest metsas pole teisi inimesi, kelle arvamus talle loeks. Inimesed pingutavad paljuski sellepärast, et pälvida teiste inimeste tähelepanu, kiitust, tunnustust. Kui poleks kedagi, kelle nimel pingutada ei viitsiks me ilmselt lillegi liigutada. Mees, kes teadis ussisõnu on suur pilge eesti rahvale. Meeldetuletus, mille me kaotada võime,
Hermes saatis pidulikult surnuid allmaailma ehk viimasesse koju. Teda kujutatakse reisikaabuga, tiivulised sandaalidega, heeroldikepiga ning ta on tänapäeva Kreeka postiteenistuse sümbol. Artemis Artemis (Diana) on vanakreeka mütoloogias jahi- ja loodusejumalanna ning üks kolmest neitsist-jumalannast. Sündis Delosel. Artemis, keda seostati eriti hirve ja karuga, küttis metsloomi ning kandis hool noorloomade üle seostati teda eriti hirve ja karuga. Kuna tema vend Phoibos oli päikesejumal, peeti teda kuujumalannaks ja hüüti teda tihti Selenaks. Teda peeti hõbenoole ohvriks kui mingi naine kiirelt ja valutult suri. Artemist austati ka vooruse-, taimekasvu-, abielusõlmimis-, sünnitus- ja viljakusejumalannana
V - lk.62 - Jürka läheb õpetaja juurde kaksikuid kirja panema ; õpetajale ei anna hingekirja asi rahu --> Jürke ütleb, et isikutunnistuse andis talle Peetrus ; Juula ja Jürka abielluvad --> lapsed hingekirja VI - lk.73 - Juula hirm Lisete ees --> hauarituaal ; Jürka justkui orjab Antsu --> Ants heidab silma ka tema poegadele --> jõutakse kokkuleppele, et Jürka töötab sulasega vaheldusmisi ; üks laps (kolmene) sureb ussihammustuse tagajärjel ; Jürka võitlus karuga VII - lk.87 - politsei pinnib Jürkat isikutunnistuse asjus ; Ants õpetab Jürkat valetama --> Jürka saab uue isikutunnistuse ja teda usutakse VIII - lk.100 - kaksikutel sarved ; Põrgupõhja hoogne kosumine ; üks kaksikutest Antsu juurde tööle IX - lk.113 - Jürka ostab Antsu soovitusel Põrgupõhja päriseks ; Jürka võtab maaparanduslaenu --> ehitab Antsu nimele maja --> Jürka loodab üüriraha saada, kuid Ants paneb selle oma taskusse --> probleemid majaga --> Ants kaebab Jürka
(ussripik, tarkusehammas, kõrvalihased), lootelise arengu võrdlus (embrüoloogia, lootelise arengu varajastel etappidel sarnaneb looted evolutsiooniliste esivanemate loodetega), geneetiline võrdlus (molekulaargeneetika, mida sarnasemad on geenid, seda lähedasemad on liigid evolutsioonilises arengus), biogeograafilised (sama perekonna liigid, mis asustavad lähedasi alasid on sarnasemad kui kaugemate alade liigid, pruunkaru sarnasem siberi karuga ja kaugem grisliga) paleontoloogilised uuringud maakoore erineva vanusega kivimid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi, molekulaarbioloogilised uuringud võimaldavad hinnata erinevate organismid sarnasusi ja erinevusi ning sugulust molekulaarbioloogiliste meetoditega, elu iseteke Maal puuduvad elu tekkeks sobivad keemilised tingimused, osoonikiht takistab kiirguse jõudmist Maale, nii puudub põhiline
Kreeka jumalad 12. Artemis on vanakreeka mütoloogias jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti 1. Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna. hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid 13. Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. muusad. Aphrodite annetab ilu ja on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tema sümbolid on eriti
ja ta oli ühtlasi ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Tema sümboliteks oli vibu , nool ja lüüra. Apollon tappis delfi lähedal draakon Pythoni, kes elas Parnassose koopas ja valvas sealset oraaklit. Hiljem rajas Apollon sinna oma pühamu. Apollon oli jumal, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Artemis Artemis oli samuti Zeusi ja Leto tütar ning Apolloni kaksikõde. Vanakreeka mütoloogias peeti teda jahijumalannaks. Loomade valitsejannana seostati teda hirve ja karuga. Artemist peetakse amatsoonide jumalannaks. Tema sõmbolid on vibu ja nool. Hermes Hermes oli teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg ja hingede juht allmaailma. Ka loomakarjade sigivuse edendaja. Võis olla petliku loomuga, olevat varastanud Appolloni veisekarjad. Teda kujutati tiivuliste sandaalide ja tiivulise kübaraga. Aphrodite Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastuse-, ilu- ja viljakuse jumalanna. Ta oli abielus sepp- jumala Hephaistosega
1.Manivaldi matused -onu Vootele võttis kaasa. Hõbesõrmus punase kiviga- Meeme andis 2.Leemeti (heleda peaga, kõhn) ema ei söönud leiba ja odrakörti. Isa tahtis elada linnas ema aga metsas. Isa sai tänu emale surma, sest ema sahmerdas karuga. Salme-leemeti õde, viis aastat vanem 3.Öökullimunad olid Leemeti lemmikud. Pärtliga hiiliti linnale lähemale. Kohtuti omavanuse tüdruku(Magdalena) ja ta isaga(Johannes), kes oli külavanem. Onu Vootele ei olnud hämmastunud linnainimeste elust. Onu lubas õpetada ussisõnu. 4.Ussisõnade õppetunnid. Raudmehed tapsid vanaisa. Põhjakonnalt abi ei saadud. Leemetile räägiti võigas lugu oma mürgihammastega vanaisast, kes uputati. 5.Suur sõber Ints(rästik)
Raamatu lõpuks on ta olnud 40 aastat Põhja Konna valvur.Ta käib vähe nüüd sealt koopast väljas,ainult siis kui tahab süüa ja natuke värsket õhku. Ta peseb Põhja Konna,et ta läigiks rohkem ja Leemet ongi oma eluga rahul, kuna ta unistus oli täitunud. Raamatu ühed väga huvitavad tegelased on Karud,kes on naiste armukesed. Karud on siin hinnatud loomad naiste juures. Leemeti isa sai niimoodi surma,et kui tema ema jäi oma mehele karuga vahele siis karu segaduse hoos hammustas mehel pea otsast lihtsalt ära, peale seda hakkas Leemeti ema Karusid kõvasti vältima. Leemeti õde Salme hakkaski Mõmmiga elama ja elas kuni surmani koos õnnelikult. Raamatus on rõhutatud viimaseks jäämiseks, seda võib pidada ülekantud tähenduses uuenemiseks ja sellega kaasnevalt vanade asjade unustuse hõlma lagunemiseks. Kuna Leemet on viimane, kes osakb ussisõnu,talvitub viimasena metsas, abiellub viimasena metsas jne. Minu arvamus:
sajandi esimesse poolde. Teose peategelasteks on seitse venda: Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero, kes, hoolimata oma looduslaste natuurist, püüavad kohaneda tolleaegse elu ja ühiskonna nõudmistega. Nagu hiljem selgub, ei taha see nende põikpäisuse ja keevaverelisuse tõttu kohe üldse õnnestuda. Raamat algab ümbruskonna ja Toukola talu ajaloo kirjeldamisega. Vendade isa, kes oli tubli ja julge jahimees, oli karuga kahevõitlust pidades surma saanud. Ei möödunud palju aega, kui surm võttis ka vendade ema ning nüüd seisid nad silmitsi maailmaga, kus neil tuli ise hakkama saada. Lisaks loodusearmastusele, olid poisid tuntud vembumehed. Kord püüdsid nad ema piitsahoope vältida sellega, et põgenesid metsa ja redutasid seal, kuni nad üles leiti. Otseloomulikult ei leevendanud see nende karistust, vaid pigem vastupidi.
muutumist. 6. Hinnang Arvatavasti üks paremaid raamatuid, mida lugenud olen. Mulle meeldis Kiviräha kirjutamisstiil juba väiksena ning kuigi kohati oli raamat liiga võigas, oli siiski huvitav lugeda. - karud - põhja konn - suur täi - inimahvid - suur kala saaremaale minnes - tuuletark 7. Kokkuvõte Leemet sündis külas, kuid kolis üsna pea perega metsa, sest ema ei suutnud enam külas elada. Ema miilustas karuga, kuid too hammustas raevuhoos Leemeti isa pea otsast. Nad naasid metsa, olles ümbritsetud onu Vootelest, Tambeti perest ja veel üksikutest elanikest. Seal elas ka Ülgas, kes uskus iidsetesse traditsioonidesse ja haldjatesse ning ohverdas iga päev mõne uue looma järvehaldjale. Räägiti ka lugusid Põhja Konnast, kes suutis kunagi võidelda kõigi vaenlaste vastu, kuid nüüd magas sügavat und. Vootele ja Leemet ei uskunud haldjaid, kuid austasid Põhja Konna, keda unistasid kohata.
· Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal · Hermes oli noor ja väle jumalate käskjalg · Et tema kultuslikke sümboleid kivihunnikuid kasutati ka teetähistena, peeti Hermest ühtlasi teedejumalaks · Teda kujutati sageli reisikaabu ja tiivuliste sandaalidega Artemis · Zeusi tütar, jahi-, kuu- ja nõidusjumalanna · Apolloni kaksikõde · Loomade valitsejana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid · Kuna tema kaksikvend oli päikesejumal, siis teda peeti kuujumalannaks · Sümbolid nool, oda, hirv Hephaistos · Zeusi ja Hera poeg, tule- ja sepatööjumal · Zeus paiskas ta Olümposelt alla, kui ta püüdis tülis ema eest seista · Valmistas relvi ja ehteid jumalatele, lõi ka Pandora · Ateena käsitöölised pidasid ka teda oma kaitsejumalaks Muud uskumused: Inimkond:
sõbrannasid piilumas. Esimene saatuselöök oli peategelasele see, et tema parim sõber, Pärtel kolis koos paljude teistega külla elama ning muutis oma nime ristiinimesele sobilikumaks, Peetruseks. Peagi unustas Pärtel Leemeti ega suhelnud temaga enam, samuti unustas ta ussisõnad. Teiseks hoopiks oli, et tema õde Salme, hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. (Leemeti emale oli see veelgi rusuvam, kuna minevikus oli ta petnud karuga oma meest ning karu oli tapnud Leemeti isa). Lisaks eelpool mainitud tegelastele, elas metsas ka üks imelik elanik, hiietark Ülgas, kes 2 tahtis metshaldjatele suures koguses jäneseverd, korraliku hundikarja ja lisaks veel ka metsa viimase neitsi, Hiie ohverdada (Hiie oli hilisemalt Leemeti naine). Hiie vanemad, Tambet ja Mall püüdsid iga hinna eest elada nagu vanadel- headel aegadel
Seejärel puhkenud Trooja sõjast võttis ta osa troojalaste poolel. Tema kultuses peeti pühaks mürti, tuvi, varblast ja jänest. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Artemis (Diana) oli kreeka jumalanna, Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemises on ühendatud paljude, sealhulgas kreekaeelsete jumaluste jooned. Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna. Kultus sarnanes paljus puukultusega. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjaiks oli nümfid. Kuna vend oli päikesejumal, peeti teda kuujumalannaks ja samastati tihti Selenega. Artemist austati nii vooruse- kui ka taimekasvu- ja viljakusejumalannana. Peeti ka abielusõlmimis- ja sünnitusjumalannaks. Kujutati enamasti lühikeses rüüs, noolt ja oda käes hoidvana, saatjaiks hirv ja nümfid. Hades (Pluto) oli allmaailma sünge kuningas, Kronose ja Rhea poeg, Zeusi vend. Maailma
Esimene hoop peategelasele Leemetile oli see, et tema parim sõber Pärtel kolis koos paljude teistega külasse elama ja muutis oma nime ristiinimesele sobilikumaks Peetrus. Peagi unustas ta Leemeti, ega tahtnud temaga suhelda, rääkimata sellest, et ussisõnad olid ununenud. Teiseks hoopiks oli, et tema õde Salme hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. (Leemeti emale oli see veelgi rusuvam, sest minevikus oli ta petnud karuga oma meest ning karu oli tapnud Leemeti isa.) Lisaks sellele elasid metsas ka imelikud elanikud- hiietark Ülgas, kes tahtis ohverdada metshaldjatele suurtes koguses jäneseverd, karjasuuruse hundikarja ja lisaks veel metsa viimase neitsi Hiie. Hiie oli nimelt Leemeti naine. Hiie vanemad Tambet ja Mall püüdsid iga hinna eest elada nagu vanadel headel aegadel ning seepärast kasvatasid kasutult hiiglasuurt hundikarja.
Draakon elas Parnassose koopas, kuhu Apollon rajas oma pühamu pärast kaljumao tapmist. Hiljem aga Apollon kahetses oma tegu, sest Zeus sundis ta kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimese orjaks hakkama. Zeusi ja Leto teine laps ja Apolloni kaksikõest Artemisest sai jahi-, viljakuse-, kuu-, abiellumis- ja metsade jumalanna. Ta oli julge, vooruslik ja uhke ning sellepärast tema sümboliteks olid vibu ja nool, kuid loomade valitsejananna seostati teda sageli hirve ja karuga. Artemise saatjateks olid nümfid. Teda peetakse sageli ka amatsoonide jumalannaks ja tema auks oli püstitatud Ephesoses tempel, mida peeti üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Tema vasteks oli Diana. Zeusil oli veel kaks tütart ja kaks poega Helena ja Klytaimestra ning Kastor ja Polydeukes (poisse hüüti dioskuurideks). Laste emaks on Sparta kuninga Tyndareose abikaasa Leda. Zeus ilmus tema juures luigena ja Leda tõi ilmale kaks muna
ussikuningapoeg (tegelikult naine), Hiietark Ülgas, Vootele Leemeti onu, Meeme, Pärtel, Pirre ja Rääk (inimahvid) 1. Leemeti isa ja ema kolisid metsast linna. 2. Leemeti ema aga armus karusse. 3. Leemeti isa surm, ema kolis tagasi metsa. 4. Leemeti onu Vootele õpetab talle ussisõnu. 5. Elu metsas on hea. 6. Kuid inimesed ei ole rahul ja hakkavad külla kolima. 7. Ka Leemeti parim sõber Pärtel kolis külla. 8. Metsa jäid ainult vähesed. 9. Salme hakkas mehkeldama karuga. 10. Leemeti perekond veetis talve koos ussiperega. 11. Vootele surm. 12. Leemet sai vanemaks. 13. Ints ei olegi poiss vaid naine. 14. Hiiet taheti metsahaldjatele ohverdada. 15. Põgenedes satuvad nad saarele ja kohtuvad Leemeti vanaisaga. 16. Vanaisa kogus inimeste luid, et endale tiivad teha. 17. Hiie ja Leemet käisid saaremaal vanaisale tuulekotti toomas. 18. Leemet ja Hiie tulid tagasi metsa, et abielluda 19. Hiie surm. 20
põgenenud oma onu Fjodor Nikititsi vahi alt ja oli teel Tallinnasse, sealt edasi Rootsimaale, sest Gabriel oli paari nädala eest kuulnud, et Rootsis elab Gavrilo Sagorski nimeline venelane, kes on ta isa, ja elab viletsuses. Gabriel läks Rootsi isa otsima. 9. Kes oli Siim? Siim oli Ivo käsilane, kes sattus Gabrieli ja Agnese tee peale. 10. Miks karjatas Agnes unes ,, Gabriel"? Agnes karjatas unes ,,Gabriel", sest ta nägi hirmsat unenägu, kus Gabriel mängis suure karuga. Karu läks vihaseks ja lõi mehe maha. Gabriel jäi vereloiku lamama. 11. Mis oli Gabrieli isa nimi? Gabrieli isa nimi oli Gavrilo Sagorski. 12. Mis oli Gabrieli ema nimi? Gabrieli ema nimi oli Maali. Maali oli Oru Juhani tütar. 13. Millise jõe orus asus Gabrieli kodu? Gabrieli kodu asus Jägala jõe orus. 14. Millised asjad andis isa Gabrielile? Gabrieli isa andis Gabrielile põueoda, kuldsõrmuse ja kinnipitseeritud kirja. 15. Mis ametit pidas Gabrieli kasuisa?
põgenenud oma onu Fjodor Nikititsi vahi alt ja oli teel Tallinnasse, sealt edasi Rootsimaale, sest Gabriel oli paari nädala eest kuulnud, et Rootsis elab Gavrilo Sagorski nimeline venelane, kes on ta isa, ja elab viletsuses. Gabriel läks Rootsi isa otsima. 9. Kes oli Siim? Siim oli Ivo käsilane, kes sattus Gabrieli ja Agnese tee peale. 10. Miks karjatas Agnes unes ,, Gabriel"? Agnes karjatas unes ,,Gabriel", sest ta nägi hirmsat unenägu, kus Gabriel mängis suure karuga. Karu läks vihaseks ja lõi mehe maha. Gabriel jäi vereloiku lamama. 11. Mis oli Gabrieli isa nimi? Gabrieli isa nimi oli Gavrilo Sagorski. 12. Mis oli Gabrieli ema nimi? Gabrieli ema nimi oli Maali. Maali oli Oru Juhani tütar. 13. Millise jõe orus asus Gabrieli kodu? Gabrieli kodu asus Jägala jõe orus. 14. Millised asjad andis isa Gabrielile? Gabrieli isa andis Gabrielile põueoda, kuldsõrmuse ja kinnipitseeritud kirja. 15. Mis ametit pidas Gabrieli kasuisa?
kaebust. Zeus sekkus, öeldes, et nägi kõike pealt, ja asus Apolloni poolele. Siis hakkas Hermes lüürat mängima. Muusikajumalale Apollonile hakkas see pill meeldima ning ta pakkus Hermesele vahetuskaubana karja lüüra eest. Nii sai Apollonist meisterlik lüüramängija. Artemis (Diana) oli jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sündis Deelosel. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Hoolitses noorloomade eest ja kaitses neitsilikku noorust. Hephaistos (Vulcanus) oli tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal, kes oli väga populaarne. Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti.
kirest Arese vastu, valmistas ta kullast võrgu ning püüdis armastajad voodis kinni ning kutsus teised jumalad vaatama ja mõnitama. Lõpuks suutis merejumal Poseido teda nii palju veenda ,et ta nad lahti laseks. Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Artemis Artemis oli samuti Zeusi ja Leto tütar ning Apolloni kaksikõde. Vanakreeka mütoloogias peeti teda jahijumalannaks. Loomade valitsejannana seostati teda hirve ja karuga. Artemist peetakse amatsoonide jumalannaks. Tema sõmbolid on vibu ja nool. Hades Hades oli surmajumal , mitte aga surm ise. Ta on allilma ehk surnute kuningriigi valitseja ehk surnute jumala nimi. Teda on hüütud ka maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Hadesel oli väga kuulus kiiver, mis muutis selle kandja nägematuks. Ta lahkus harva võib öelda isegi, et väga harva oma pimeduseriigist, et külastada Olüpost või maapealseid
5. Kuidas iseloomustad Vanapaganat perekonnapeana? Jürka oli eeskujulik perepea, sest ta oli armastav ja rahulik. Ta ei näidanud oma lastele ega Juulale eriti välja, et ta neist hoolis, kuid pärast iga lapse surma poetas ta pisara ja enne Juula surma muutus ta oma naise vastu eriti soojaks. Vanapagan ei väljendanud oma armastust sõnadega, kuid ta teod rääkisid enda eest. Minu arvates räägib eriti Jürka armastusest pere vastu see, et oli nõus nende eest karuga võitlusse asuma. Vanapagan hoolitses väga ka selle eest, et nii Juula kui ka ta lapsed (v.a üks neist, kes sooritas enesetapu) pääseksid taevasse: ta kandis hoolt, et nad kõik saaksid maetud õnnistatud maapinda, st kiriku kalmistule. 6. Kuidas tõlgendad teose lõpplahendust? Miks Vanapagan ei saanud teisiti, kui pidi Antsule kätte maksma? Igal asjal siin elus on seatud kindlad piirid, mille ületamisega kaasnevad tagajärjed. Kaval-
omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Leemet jääb kahe leeri vahele ja teeb otsuse jääda metsa. Autor taunib kaasaegset mentaliteeti- uue jumaldamist ja vana põlgust. Teose meeleolu on pessimistlik, seda leevendab kivirähalik huumor. Autor küsib: ,,Kui kaugel on aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Tegelased: Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu, meenutab oma elu, mis on täis nukrust ja kannatusi. Salme- Leemeti õde, kes abiellub Mõmmi-nimelise karuga. Linda- Salme ja Leemeti ema, kes on aus, julge ja põhimõttekindel. Tema arvab, et vaja on süüa hästi palju. Seisab oma laste eest. Vootele- Leemeti ema vend, kes tunneb hästi ussisõnu, on hea ja muhe seltsiline, aga õpetajana väga range. Tölp- Leemeti vanaisa, iidne sõjamees, väga julge ja energiline, vapper ja nutikas. Tal olid mürgihambad. Madu Ints- rästik, ussikuninga tütar, Leemeti hea sõber
POLAARALAD ARKTIKA JA ANTARKTIKA Pärja Õun 2009 AASTA 8b klass Tapa Gümnaasium SISSEJUHATUS Nabamaa, külmakõrb ehk polaarala. Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni ). Lindudel on tihe udusulepols...
kaksikvend. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni (või Typhoni), kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas. Pärast kajlumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu. Artemis on vanakreeka mütoloogias jahijumalanna. Sündis Deelosel. Loomade valitsejanna seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Roomlased samastasid teda oma Dianaga. Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse ühels vanaaja seitsmeks maailmaimeks. Ares: Vanakreeka mütoloogias sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Tema vasteks vanarooma mütoloogias on Mars. Dionysos: Veini- ja taimekasvujumal. Tema siis avastas veini tegemise. Dionysos isa oli Zeus kes rasestas Semele, kuid Zeusi naise Hera tõttu suri Hera enne sünnitust. Zeus päästis
kolida. Mingi aeg hakab Leemet külas käima Magdaleena juures, koos käidi ka küla kloostri juures. Mingi hetk põgeneb Leemet koos hiiega ühele saarele kus kohatakse vanaisa kelle hülged olid saarele toonud peale jalgade raiumist ja merre viskamist. Vanaisa soovil minnakse ka saaremaale. Lõpuks satutakse tagasi kodu metsadesse, kus Hiie sureb. Proobleemid Inimesed hakkasid metsast küladesse kolima. Leemeti ema hakkas isa kõrvalt karuga armu elu elama ning lõpuks tappis karu isa. Leemet ei tohtinud Hiiega suhelda kuna oli sündinud saatana maal . Ema muretses Leemeti õe salme ja karu suhte pärast kuna karud olid naiste maijad. Probleemid Raudmeestega kellega metsa elanikud sõdisid. Leemeti armu probleemid. Hiie taheti ohverdada Leemet aitas ta põgenema. Leemeti viha kasvamine. Leemeti armuelu Leemeti armu elu oli keerukas, külla naastes ei lastud tal Hiiega mängida ega suhelda.
Esimene hoop peategelasele Leemetile oli see, et tema parim sõber Pärtel kolis koos paljude teistega külasse elama, muutes oma nime ristiinimesele sobilikumaks Peetrus. Peagi unustas ta Leemeti, ega tahtnud temaga suhelda, rääkimata sellest, et ussisõnad olid ununenud. Teiseks hoobiks oli, õde Salme, kes hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. (Leemeti emale oli see veelgi rusuvam, sest minevikus oli ta petnud karuga oma meest ning karu oli tapnud Leemeti isa.) Lisaks sellele elasid metsas ka imelikud elanikud- hiietark Ülgas, kes tahtis ohverdada metshaldjatele suurtes koguses jäneseverd, karjasuuruse hundikarja ja lisaks veel metsa viimase neitsi Hiie. Hiie oli nimelt Leemeti tulevane naine. Hiie vanemad Tambet ja Mall püüdsid iga hinna eest elada nagu vanadel headel aegadel,ja täita pimesi muistseid reegleid. Raamatus kohtame väga huvitavaid karaktereid nagu seda on Leemeti vanaisa,
Gaas! Gaas!“, „Meie läänerannik ja saared“, „Kihnu“ ja „Ruhno“. Mõnesse neist lülitas autor lavastatud lõike või rakendas mängufilmi dramaturgiavõtteid. Eesti filmiajaloo pioneer Theodor luts oli ka Soome filminduse mitmekülgne tegelane ja mõjutaja. Ta sai tuntuks Soomes nii operaatori, stsenaristi kui ka režissöörina. Lutsu side Soomega algas filmi „Päikeselapsed“ helindamisest. Tutvudes asutuse juhataja Erkki Karuga sai Luts tööpakkumise, milles oli võimatu loobuda: Theodorist sai Suomi-Filmi peaoperaator ja nõustaja. Pärast Ekki Karu tormilist lahkumist Suomi-Filmi juhtkonnast jätkus Theodor Lutsu ühistöö pearežissöör Risto Oroga. Aastatel 1933–1934 valmisid selles koostöös esimesed neli mängufilmi. Tähtsaim neist oli üle miljoni vaataja kogunud “Siltala mõisavalitseja” , mis tõi firmale sisse ligi 3 miljonit Soome marka.
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...
alla. Kui ta ise eelmist söögikorda "soojendama" ei hakka, lasevad sellel hea maitsta rebased.eelistavad käia alati samu radu pidi ja jahtida kindlal alal. Ilveste küttimine Kunagi olid ilvesed levinud kõikjal üle põhjapoolkera kuid nüüdseks on nad paljudes Euroopa riikides inimese poolt hävitatud. Eestis on neid aga veel küllaltki palju (peaaegu tuhat) ja seetõttu on meil isegi lubatud neid küttida. Sarnaselt karuga langes selle sajandi esimesel poolel ka ilvese arvukus, küündides sõjaeelsel ajal napi poolesaja isendini . Eestis lastud ilveste koljudest ja nahkadest on suur osa tunnistatud jahitrofeedena kuldmedali vääriliseks. Ka maailmarekord sellel alal kuulub Eestile. Aastas lastakse Eestis sadakond ilvest . Hunt, ilvese konkurent metsas, on oma nahaga viimasel ajal ilvest ka kaitsnud küttide eest, kellel hundiga piisavalt tegemist. Ilves on rangelt kaitstud liik ja teda kütitakse
seevastu aga tulihingeliselt lootsid veel Põhja Konna ärkamisse. 2. Mis on teoses loomulik ja tervemõistuslik, mis mitte, mis on maagiline ja mis mittemaagiline? Loomulik ja tervemõistuslik - inimesed elasid külas, tegid põllul tööd, sõid leiba, kartsid metsloomi, ei osanud ussisõnu Mitte tervemõistuslik - Inimesed (osad) oskasid ussisõnu, Ülgase usk haldjatesse ja ohverdamisse, Leemeti vanaisa ehitatud inimluudest tiivad (mis töötasid), tuulekott, kitsesuurune täi, kooselu karuga, inimahvid eksisteerisid samal ajal kui inimesed, rästik imeb mürgi välja haavast. Maagiline - ussisõnade kasutamine ja see, et loomad neist aru said; inimesed, kes oskasid ussisõnu, suutsid looma kuuletuma panna; Põhja Konna olemasolu; koobas, kust Põhja Konn valvur Meeme sai väljuda iga kord erinevast kohast; inimluudest ehitatud tiivad ja tuulekott. Mittemaagiline ei olnud ohverdamine, kuna meie esivanemadki ohverdasid. 3
VANAKREEKA JUMALAD Referaat Palju aega tagasi olid kreeklased ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Kreeka mütoloogias olid jumalad inimesekujulised, kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Vanakreeka 12 jumalat ehk nn olümpose jumaluste ring on Kreeka mütoloogiasse kuuluvad kõige tähtsamad jumalad. Tähtsaid jumalaid oli teisigi, erinevate allikate põhjal nimekirjad 12st kõige olulisemast jumalast veidi erinevad. Vanakreeka jumalad elasid Olümpose mäel ja moodustasid omamoodi taevase perekonna. Need jumalad, keda kreeklased uskusid, kaldusid meelt muutma, kuid jumalate viha oli kardetav ning ka nende armastus oli inimesele ohtlik. Lisaks jumalatele on Kreeka mütoloogia täis koletisi, sõdu, intriige ning jumalate sekkumisi. Zeus Kõige olulisemaks jumalaks ehk peajumalaks on Kreeka mütoloogias Zeus. Ta oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kro...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
