Vastupanu ja repressioonid ENSV liidus Relvastatud vastupanuliikumine Aastatel 1944-53 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus- Metsavendlus . ( tavaliselt oli metsavendade salgad 5-10 liikmelised, üksikutes suuremates oli ka 50-60 meest. Seal oli inimesi erinevatest ühiskonnakihtidest : kaadriohvitseridest ja jõukatest taluperemeestest kehviktalupoegadeni) Sellel ajal oodati ja loodeti ,et Lääneriigid aitavad taastada Eesti iseseisvust ning pidurdavad NSV liidu ekspansiooni Ida-Euroopas. Sõja lõpuaastal ja pärast seda jäid või läksid metsa rohkesti Saksa sõjaväes teeninud mehi, Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud mehi, Punaarmee mobilisatsioonidest kõrvalehoidjaid ja lihtsalt Nõukogude võimu eest pakku läinud inimesed. Erinevatel aegadel võis ühtekokku metsades olla ligikaudu 30 000 inimest, aktiivses relvavõitluses osales neist umbes kuni10 000. Eestis puudusid üleriigilised või maakond...
Stalini terror ja repressioonid enne Teist maailmasõda Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Poliitiline terror ja repressioonid......................................................................................... 4 1.1. Trotski ja trotskistid...................................................................................................... 4 1.2. 1930ndad ja Suur Terror............................................................................................. 6 2. Terror ja repressioonid rahva vastu..................................................................................... 8 2.1
okupatsioonivõimude suhtes asjaolu, et sakslaste normid olid suuremad kui eestlastel. Olulist rolli etendas Saksa okupatsiooni aastail eestlaste endi algatusel loodud Eesti Rahva Ühisabi, mille eesmärk oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid. Ühisabi keskendus toiduainete, seemnevilja, küttepuude, rõivaste jms jaotamisele, kusjuures eelistati kommunistliku reziimi ohvrite ja Saksa sõjaväes teenivate eestlaste perekondi, samuti paljulapselisi peresid. REPRESSIOONID JA GENOTSIID Saksa okupatsiooni aastail hukati umbes 7800 Eesti elanikku. Enamik ohvreid olid eestlased. Kiiresti täitusid poliitiliste vangidega nii olemasolevad vanglad kui ka loodud koonduslaagrid. Kui esialgu olid repressioonid suunatud peamiselt kommunistide ja teiste kollaborantide vastu, siis peatselt algas ka rahvuslaste, anglofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Võrreldes Nõukogude okupatsiooniga oli terroriohvreid siiski palju vähem. Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse,
Vaino, kellele oli prioriteediks nr1 Moskvast tulnud korraldused. 1978. aasta suvel toimunud võimuvahetus sillutas teed ulatusliku venestamiskampaania käivitamiseks. Tähtsus tuli vene keelsele õppimisele. Venestamissurve tekitas ohutunnet ning tekkisid ka noorsoorahutused. 1980. aasta sügis- ,,Avalik kiri Eesti NSV-st" Nn 40 kiri, kuhu kirjutas alla 40 Eestis teada-tuntud vaimuinimest. Edaspidi venestamispoliitika Eesti NSV-s mõnevõrra pehmenes. Vastupanu ja repressioonid: Aastatel 1944-1953 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus- metsavendlus. Metsavennad olid II MS ja hiljem Nõukogude reziimi vastu olijaid, kes peitsid end metsas. Nad lootsid võidelda Eesti eest iseseisvumiseni. Maal tekkis hirmuõhkkond, sest metsavennad röövisid talusid, meiereid. Nõukogude võim võitles metsavendade vastu ja ohvreid oli väga palju. Oluliselt mõjutas metsavendade vastupanu 1949. aasta küüditamine. Relvastatud
)NSV struktuur : Kõrgeim seadusandlikvõim Eesti NSV Ülemnõukogu. Kõrgeim Täidesaatev organ- Eesti NSV Ministrite Nõukogu. Tegelt kuulus võim EKP-le. Esimees N.Karotamm. 2.) Territoorium: Tartu rahus saadud alad (Petserimaa, Narva tagused) võeti ära venelaste poolt. 3.) Metsavendus: kuni 30000. Ründasid nõukogude aktiviste, miilitsaid. Purustasid raudteid. Võitlesid sinimustvalge lipu all. Aktiivne sõda oli 1944-1953. Siis suri Stalin. Viimane Metsavend tabati 1978 A. Sabbe. 4.)Repressioonid: *arreteeriti (mehed), metsavennad, noored, jõukad talupojad. 25.03.1949 toimus Eestis massiküüditamine. 5.)Sund industraliseerimine: töötlus likvideeriti. Selle asmeel loodi suur ettevõtteid. Laiendati põlevkivitööstust, kus raisati. Selle saadustega varustati Leningrad ja siis Tallinn. Kergetööstuse toodang läks üleliidulisele turule. Eestisse jäi vähe. 6.)Põllumajanduses toimus maareform: Maximum talusuurus 30 ha. Need jagati uusmaa saajatele. Tagajärjed:
Film “Võõra võimu all. Repressioonid okupeeritud Eestis 1940-1991” OÜ Meediatee 2005. Vasta küsimustele -peale filmi vaatamist. 1. Kelle tellimusel on film valminud? 2. Millistest sündmustest film rääkis? 3. Millal need sündmused aset leidsid? 4. Nimeta vähemalt neli inimest, kes jäid sulle filmist meelde. Miks nad sulle meelde jäid? 5. Jutusta lühidalt ühe tegelase lugu. 6. Kirjelda oma muljeid, tundeid, mis sul tekkisid filmi vaadates ja selle lõppedes: mida sa mõtlesid nähes seda filmi? 7. Kas ja miks on/ei ole selliseid filme tarvis teha? 1. Film on valmistatud Memento Liidu tellimusel. 2. Film rääkis Eesti riigi ja rahva saatusest, Juuni- ja Märtsiküüditamisest kuni taasiseseisvumiseni. Kuritegelikest okupatsioonidest, küüditamistest ning nende mõjust ja üleelamisest. 3. Sündmusi kirjeldati vahemikul 1939-1991. 4. Filmist jäi meelde...
· Masina- ja metallitööstus s.h. NSV Liidu sõjatööstuskompleksi kuuluvad tehased · Kergetööstus · Võõrtööjõu sisstetoommine tööstuse ja ehituse tarbeks Kollektiviseerimine · 1944 jätkatakse 1940 aasta maareformi elluviimist (talude maksim. Suurus 30ha) · Uus maasaajatel ca 15ha (talumajapidamised ) · Klassivaen külades · 1947 kolhooside moodustamisega alustamine · 1949 märtsis massiküüditamine 5. Repressioonid okupatsioonide ajal Esimesed arreteerimised said teoks juba 17. Juunil, tõsise hoo sai alles pärast Eesti inkorporeerimist, mil alustas tööd Siseasjade Rahvakomissariaat. Kadus üle 1000 inimese, sh. riigi endine poliitiline juhtkond, kõrgemad sõjaväelased ja politseinikud. Nad mõisteti süüdi nõukogude seaduste alusel tegude eest mis pandud toime iseseisvas eestis. Enamik saadeti NSV Liidu vanglatesse osa hukati kohapeal.1941
Saksa Okupatsioon 1941-1945 Mr.SmartFiles Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri 5.juulil 1941 Your text here Sisekorraldus Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati Eesti Omavalitsus Arreteeriti kommuniste Eestist hävitati allesjäänud juudid, mustlased ja muud Saksamaa vaenlased Repressioonid Enamik tööstus ja põllumajandustoodangust kulus Saksa armee varustamiseks Sisekorraldus Taastati tsiviil ja omandisuhteid ZEV Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise keskus Leebe okupatsioonireziimi põhjused: Ø Eestlaste nõukogudevastasus Ø Eestlaste kõrgem asetus sakslaste ,,rassiedetabelis" Ø Eestlaste töökus Ø Eesti tähtsus põllumajanduse tarnjana Ø Eesti tähtus põlevkivi tootjana Ø
ülemnõukogu, J. Vares, EKP- Karl Säre, Rahvakomissaride nõukogu- J. Lauristin). Ümberkorraldused majanduses- Maa riigistamine, talude max suurus 30 ha. Uusmaaisad. Pankade ja eraettevõtete natsionaliseerimine. Kroonide asendamine rubladega. Hinnatõus. Ümberkorraldused kultuuris- Eesti autorite looming keelati. Suleti seltsid, ajalehed, ajakirjad. Kultuuriväärtuste hävitamine ( ausambad, raamatute põletamine). Marksism- leninism. Nõukogude propaganda. Repressioonid Siseasjade rahvakomissariaat. Eesti poliitikute, riigiametnike, ohvitseride vangistamine, küüditamine, hukkamine. 14.06.1941- küüditamine ~ 10 000 inimest, mehed vangi, naised- lapsed asumisele. Suvesõda- 1941 aasta. 22. juuni 1941 Saksamaa tungis Nõukogude Liidule kallale. 7.07 ületasid Eesti piiri. L- Eesti vallutati kiirelt. Stabiliseerus Pärnu- Vändra- Türi- Põltsamaa- Tartu joonel. Aug. keskel vallutati Narva, aug. lõpul Tallinn. Metsavennad- metsavendade
*Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes ühiskonna juhtivaks jõuks. *Majandus,pangad,haiglad,apeegid,kirjastused,trükikojad,hotellid,toitlustusasutused riigistati.Kaupade defitsiit, üleminek rublale, järsk hinnatõus *Kultuurirevolutsioon-koolis õpetati marksismi-leninismi ning NSV Liidu ajalugu. Teatrites, kinodes kontsertidel hakati näitama NSV Liidu loomingut. Ülirange tsensuur- Purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti. *Repressioonid-1941 14.juuni massiküüditamine Siberisse, vangilaagritesse. Suvesõda *Saksamaa vs Venemaa *7.juuli tungisid sakslased Eestisse. Venelased pidid taanduma, rinne stabiliseerus. Täiendust saanud saksa sõjavägi aga jätkas pealetungi. *Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad, neil oli ainult kerge käsirelvastus ning sedagi oli vähe. Juuli alguspäevil ründasid nad erinevaid Nõukogude asutusi.Kuna Saksa väed hilinesid, jõudis Punaarmee ootamatusest toibuda
Likvideeriti enamik väikeseid ajakirjandusväljaandeid Kujutava kunsti ette seati ül " vabaneda manduva Euroopa dekadentliku kunsti mõjutustest ning ülistada nõukogude võmu" Teatrites,kinodes ja kontsertitel asendati senine repetuaar nõukoguliku loominguga,lubades Eesti ja välisautori teoseid esitada vaid piiratud ulatuses. Algas varaseimate kultuuriväärtuste valikuline hävitamine (purustati mälestussambaid,keelat osa raamatuid jne) Repressioonid (4) Esimesed arreteerimised said teoks juba 17. juunil,kuid tõelise hoo omandasid need pärast Eesti inkorporeerimist. Kuni 1940.a lõpuni kadus üle 1000 inimese,sh riigi endine poliitiline juhtkond,majandusmehed jne. 1941 laienes arreteerimine veelgi.Vangistati kõikidesse rahvasketsidesse? kuuluvaid inimesi. Repressiivpoliitika kulmuneerus 1941.a 14 juunil massiküüditamisega 3 Balti riigis.(Eestis deporteeriti üle 10 000 inimese,keda peeti potensiaalselt ohtlikus) Suvesõda.Suvi 1941
konstitutsiooni. b) Teatrites, kinodes ja kontserditel hakati esitama nõukogude autorite loomingut. c)Peamisteks "kunstiliikideks" kujunesid riigijuhtide paraadportreed ja nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid. d)kehtestati ülirange tsensuur. e)Algas kultuuriväärtuste hävitamine:purustati mälestussambad, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti ja ajakirju, keelustati seltsitegevus. 10. Repressioonid 1940.-1941.a. Aastatel 1940 1941 mõisteti Eestis tegutsenud eritribunalide poolt surma vähemalt 300 isikut, umbes pooled neist enne sõja algust. Enamik mahalaskmisi toimus Tallinnas või selle ümbruskonnas. Nii näiteks Tallinnas 23. juunil 1941 toimus seeria mahalaskmisi järgmiselt. Surmamõistetud vahialused viidi julgeoleku rahvakomissari Boris Kummi või tema kummagi asetäitja kirjalikul korraldusel kolmest või enamast vangist koosnevate gruppide kaupa
saab Vares-Barbaruse valitsus, kuid seal ei ole ühtegi kommunisti. Korraldatakse valimised, 21. juulil asendub Eesti vabariik Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga, tagandatakse president ja küüditatakse. 6. augusti tullakse vastu Eesti NSV palvele liituda NSV Liiduga. Johannes Vares, Johannes Lauristin olid sel ajal tähtsaimad poliitikategelased, Lauristin oli valitsuse juht. 1940 1941. Võimukorraldus tehti täielikult ümber, muudeti selliseks, nagu oli NSVL-is. Teiseks algasid repressioonid nende suhtes, kes olid teist meelt või seotud kodanliku valitsusega. Muutusi tehti majanduses, toimus kolm olulist reformi. Maareform, natsionaliseerimine (riigistamine) ja rahareform. Need on olulised, eriti natsionaliseerimine ja maareform on selle tõttu, et need mõjutasid tavainimese elu väga tugevalt. Selle tõttu ei saanud NSVL kuigi suurt toetust. Punane terror muutus oluliseks faktoriks, miks okupatsioonile vastu oldi. Selle kulminatsioon on 14. juulil
Saksa okupatsioon Eestis toimus Teise maailmasõja ajal. Aastail 1941-1944 Esimeste vägede ületamine lõunapiiri : 5.juuli 1941. Millised eesmärgid olid Saksamaal? Head väikesed naaberriigid mis asusud Läänemere ääres. Head resurssikogud millelt sai palju nõuda. Mil viisil teeniti Saksamaad? Enameik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust läks Saksa armee varustamiseks. Peaaegu täielikult katkes elanikkonna varustamine tööstuskaupadega. Linnades seati sisse toidukaardid. Repressioonid elanikkonna suhtes? Sõjakahjude hüvetamiseks nõuti Eestilt palju tooteid. Prooviti sõjapurustusi likvideerida. Prooviti ka majandust edandada. Eestlaste suhtumine okupatsiooni Tekitas Eestlaste sees pahameelt. Okupatsioon aitas kaasa passiivsele vastumapnu kujunemisele ja põrandaaluste gruppide moodustamist. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee vastupanugrupp. Kuidas prooviti iseseisvust taastada? Nimetati ametisse iseseisva Eesti Vabariigi uue valitsuse.
o Rahareform 1kroon=1,25 rubla · Ümberkorraldused kultuuri alal: o Ülirange tsensuur o Koolidesse marksismi-leninismi ja NSVLiidu konstitusiooni õpetus, vene keel o Kinodes ja teatrites nõukogude autorite looming o Kunstis peamiselt nõukogude riigijuhtide propagandaplakatid o Kultuuriväärtuste hävistamine : purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti enamus ajalehti ja ajakirju. REPRESSIOONID Läbiviijaks NKVD EV juhtivad tegelased tapeti, arreteeriti ja saadeti Venemaale (ka Päts ja Laidoner) 1000 inimest kadus, 7700 isikut vahistati 14.juuni 1941 massiküüditamine umbes 100 000 inimest viidi Venemaale, enamiku sellest moodustas Eesti ühiskonna juhtiv osa nagu haritlased, sõjaväelased, riigiametnikud jne. SAKSA OKUPATSIOONI ALGUS 22.juuni 1941 algas sõda Saksamaa ja NSVLiidu vahel Punaarmee taganes Eestist hakati välja vedama vabrikute sisseseadeid.
Sõjavägi oli kohalikele elanikele ränk koorem. Sõjaväe kasutusse antud aladelt tuli põliselanikel lahkuda, üsna suur osa linnade elamufondist võeti sõjaväe käsutusse. Sagedased olid konfliktid sõjaväelaste ja tsiviilelanike vahel, eriti sõjajärgsel perioodil, mil punaarmeelaste vägivallatsemine oli massiline. Sellistes loomavagunites küüditati eesti rahvast Siberisse Vastupanu ja repressioonid Vastupanutegevus Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis toimus nii relvastatud kui ka kodanike rahumeelsete meeleavalduste korras. Protestiti peamiselt Eesti NSV riigivõimu tegevuse ja riigikorra vastu. 1944-1953 aastal oli vastupanu peamiseks vormiks relva võitlus e. metsavendlus. Samas loodeti abi lääneriikidelt, et nad aitaks Eestil iseseisvust taastada. 1945. aastal alustasid metsavendade salgad üle Eesti vastuaktsioone. Metsavennad
,,Metallist", selle sündmuse tõttu nõuti 35,000 mehe Päts võeti ametilt maha ja küüditati koos perega, paigutamist EV'i. Läbirääkimistega suudeti seda otsustati maareformi ja riigistamise kasuks. 6 arvu 10,000 võrra vähendada. Septembris 1939a. augustil 1940 Eesti NSV Liitu. allkirjastati vastastikuse abistamise leping. 1. Anda abi kallaletungi, -ohu korral 2. NSVL lubas müüa relvastust Repressioonid soodustingimustel Esimesed repressioonid leidsid aset juba 17 juulil 3. Baasid anti NSVL käsutusse aga hoogustusid hiljem. Kuni 1940 aasta lõpuni 4. Abi anda vaid partneri palvel kadus üle 1000 inimese (peamiselt asutuste juhid 5. Lubati, et EV jääb iseseisvaks. jms) nad hukati või viidi koonduslaagritesse.
Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas ,,tuleohvrit" või ,,täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas-sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933-1945. a. Sihikindlad repressioonid algasid juutide ja mustlaste kodanikuõiguste piiramisega ja arenesid peale 1942. aasta Wannsee konverentsi kahe rahvusrühma süstemaatiliseks hävitamiseks koonduslaagrites. Juutide holokausti mälestatakse tavaliselt 19. või 20. aprillil. Sel päeval 1943. a algas Varssavi getos ülestõus-kümnete tuhandete näljas ja külmas vaevelnud juutide meeleheitlik vastuhakk repressioonidele. Hukkunute mälestamise kõrval on see kujunenud ka hoiatuspäevaks, et taolised õudused ei korduks
NÕUKOGUDE LIIT 1945 - 1991 NSV Liit oli paljurahvuseline riik, kus esiplaanil oli riik. Tsaar-Venemaa järglane NSVL oli vallutuste teel kokkuklopsitud impeerium. Ühiskonnale iseloomulikud jooned olid: 1) demokraatia täielik puudumine; 2) range tsentralism; 3) plaanimajandus. STALINI VIIMASED ELUAASTAD: Vaatamata tohututele inim- ja materiaalsetele kaotustele II maailmasõja ajal tugevdas võit Saksamaa üle riigi positsioone maailmas. 1945 kontrollis Punaarmee (alates 1946 Nõukogude Armee) hiiglaslikku territooriumi Euroopas ja Aasias. 1949. aastaks oli olemas ka tuumapomm. Pärast sõja lõppu oli vaja taastada majandus. Stalinliku majanduspoliitika põhiprintsiibi järgi suunati peamised jõupingutused tööstuse valdkonda. Eesmärk: taastada ennekõike rasketööstus ja kindlustada riigi sõjaline võimsus. Laiatarbekaupade tootmine ja inimeste igapäevaelu vajaduste rahuldamine jäi endiselt teisejärguliseks ülesandeks....
SAJANDI AJALOO BAASKURSUS SISUKORD Seminarid / loengud............................................................................................... 2 Sissejuhatus. Ülevaade Eesti ajaloost..................................................................2 Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil....................................................................2 Haldus................................................................................................................. 5 Repressioonid.................................................................................................... 12 Majandus........................................................................................................... 17 Vaimuelu........................................................................................................... 22 Kodutööd.............................................................................................................. 26 ESIMENE TÖÖ...............
maaomanikest maakasutajateks.Natsionaliseeriti ka pangad , tööstus, kaubandus ja transpordiettevõtted, hotellid ja toitlustusasutused jne. Inimeste majanduslikku heaolu halvendasid veelgi järsk hinnatõus, kroonide asendamine rublaga ning kaupade defitsiidi teke. Kultuurirevolutsiooni raames hakati koolis õpetama marksismileninismi ning Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni. Hävitati kultuurilisi väärtusi. Toimusid arvukad repressioonid, mida viis ellu Siseasjade Rahvuskomissariaat (SARK). Esmalt kadusid poliitika ja teadusega seotud isikud, esimeste seas olid ka Päts ja Laidoner. 1941. a 14. juunil toimus massiküüditamine korraga mitmes riigis. Eestist deporteeriti ca 10 000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagreisse, naised, lapsed, vanurid Siberisse asumisele. Enamik küüditatutest surid. Suvesõda 22. juunil 1941 puhkenud VeneSaksa sõja algul taandus Punaarmee korratult
Miilits. 6. Majandusreformid: riigistamine / natsionaliseerimine (pangad, tööstus-, kaubandus ja transpordiettevõtted). Talude maks suurus 30 hektarit. Majandus käis alla, järsk hinnatõus, krooni asemel rubla, kaupade defitsiit. 7. Kultuuri nõukogustamine: Kultuurirevolutsioon, koolides õpetati marksismi-leninismi. Nõukogude autorite looming teatrites, kinodes ja konstertidel. Peamised ,,kunstiliigid" propagandaplakatid ja paraadportreed. Trensuur, Eesti kultuurielu hävitati. 8. Repressioonid: Inimesed kadusid, teisitimõtlejad küüditati (massküüditamine) ja arreteeriti.
ennesõjaaegne tase ja see ületada - 1946-1947 suur nälg, millega kaasnesid ulatuslikud ränded, kuritegevuse kasv - Samal ajal jätkas Venemaa põllumajandustoodangute eksportimist poliitilistel eesmärkidel Rumeeniasse, Tsehhoslovakkiasse, Bulgaariasse, Poola ja isegi Prantsusmaale. - Põllumajanduspoliitika ei muutunud, sundkoormised jäid samaks või suurenesid veelgi, Baltimaades sundkollektiviseerimine, kaasnesid ka repressioonid Välispoliitika, massirepressioonid - Paar kuud pärast sõja lõppu hakkas NL ette valmistama uut sõda (ideoloogilist), vaenlasteks äsjased liitlased USA, Inglismaa - 1945 esitas NL Türgile territoriaalseid pretensioone, nõudes nn Türgi Armeenia loovutamist; keeldus vägesid välja viimast Iraanist; nõudis hooldusõigust Itaalia koloonia Tripoli (Liibüa) üle, et luua seal tugipunkt Vahemerel. Nõukogude valitsus
hinnatõus. majandust edendati. Kultuur- likvideeriti isetegevuslikud seltsid, suleti Kultuuris- keelustati ajalehed, hävitati raamatud ja ajalehed- ajakirjad, pidi olema kommunistlik tapeti Eestis elanud väljast poolt toodud juute ja maailmavaade, hävitati eestikeelsed raamatud ja mustlasi. mälestussambad. Ei tea mis kategooria- repressioonid, Ei tea mis kategooria- repressioonid, massiküüditamine, mehed pidid minema sõjaväkke. massiküüditamine, mehed pidid minema sõjaväkke. 1944. septembris üritati taastada Eesti iseseisvust. Peaminister presidendi ülesannetes- Jüri Uluots Peaminister- Otto Tief Rahvavalitsuse juht- Johannes Vares Esimene sekretär- Karl Sära Eesti iseseisvuse taastamine ebaõnnestus kuna, Eestil polnud sõjalist jõudu taga, kuigi Johan Pitka üritas seda
Kosus Stagnatsioon seisak. 70.ndatel abiks osakaal tööjõu hulgas. põllumajandus, arenes tarbekuapade "naftadollarid" toiduainete ja tootmine, elavnes elamuehitus. tarbekaupade suur puudus. Tehnika mahajäävus. Poliitika Jätkus Stalini isikukultus, repressioonid. Sulaaeg. 1. Mõisteti hukka Stalini Juhtkonna vananemine. Neustalinism. isikukultus. Lõpetatakse massirepressioonid. 2. Taastati kodanikuõigused süüdi mõistetutele. 3. Vähenes tsensuur. Kommunistiutoopia. Mille poolest on need perioodid sarnased, mille poolest erinevad?
üksus tega, et jätkata võitlust Eesti vabastamisel Eestlased suhtusid Nõukogude okupatsiooni palju Sakslasi tervitati peale Nõukogude suurema viha ja vastukarvasusega, venelaste Rahva suhtumine võõrvõimu okupatsiooni kui suuri päästjaid,kuna repressioonid olid hullemad kui sakslaste omad; NKVD peeti väga karmiks ja hulluks. nende repressioonid ei olnud nii hullud,kui venelaste omad. 2. Kumb okupatsioon (Nõukogude Liidu või Saksamaa) oli eestlastele Sinu meelest kergem/parem? Põhjenda, miks Sa nii arvad, kasutades näiteid tabelist. Too oma seisukoha toetuseks vähemalt 3 näidet.
Eestisse. Sept 1944: Saksa vägede lahkumine Eestist. Otto Tiefi valitsus. 22. sept 1944: Punaarmee vallutab Tallinna. Nõukogude okupatsioon Riiklike institutsioonide kaotamine/asendamine. ENSV Ülemnõukogu (parlament). Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus). Nõukogude Liidu konstitutsioon. Kommunistlik partei (ainus). Ühiskondliku- ja kultuurielu range kontroll. Eraettevõtete natsionaliseerimine. Talu max suurus 30 ha. Rahareform. Repressioonid Riigi poliitilise juhtkonna represseerimine. 11 riigivanemast pääses 1 (August Rei). Poliitikute, ärimeeste, ametnike, kirikutegelaste, kultuuritegelaste, "rahvavaenlaste" vangistamine, küüditamine, hukkamine. Küüditamine Siberisse. Saksa okupatsioon Eesti kindralkomissariaat. Eesti Omavalitsus: Hjalmar Mäe. Poliitilise tegevuse keelustamine. Range kontroll kõikide eluvaldkondade üle. Repressioonid. Holokaust. Eestlased II maailmasõja ajal
"rahvavalitsuse". · Järgnesid Riigivolikogu uue koosseisu ,valimised", kusjuures "valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim : Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid, mil puudus tegelik võim ning nende ülesandeks oli täita Moskva korraldusi. · Käivitati ulatuslikud repressioonid, mis tipnesid 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega. · Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. Sõjategevus 1941. aastal · 22. juunil 1941 puhkes Vene-Saksa sõda ning kaks nädalat hiljem jõudsid Saksa eelväed Eestisse. · Saksa sõjaväe kõrval võitlesid 1941. aasta suvel Punaarmee vastu ka metsavennad. Relvastatud metsavendade võitlus on saanud
*6. August 1940 võeti Eesti NSV Liidu koosseisu. Eestist sai ENSV 2. Nõukogude okupatsiooniperiood 17.juuni 1940-28. august 1941 *Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti. *Kehtestati NK konstitutsioon ja seadused * Loodi uued kõrgemad riigiorganid *Senised riigiametnikud asendati kommunistidega *Kommunistlik partei oli ainuke lubatud partei *Käivitati ulatuslikud repressioonid(repressioon- mahasurumine, karistamine) + natsionaliseeriti kõik eraettevõtted, kultuurielu allutati rangele kontrollile, likvideeriti isetegevuslikke seltse, hävitati mälestussambaid ja raamatuid, suleti ajalehti-ajakirju, katkestati välissidemed, rahareform) 3. 14.juuni 1941 suur massiküüditamine 4. Saksa okupatsioon 28. august 1941-15. detsembril 1944 *NK okupatsioon asendus natsliku okupatsiooniga
aastal ning okupatsioon kestis kuni 1944. aasta sügiseni. Saksa okupatsioonirežiimi ajal puudus eestlastel igasugune kaasarääkimisõigus, kuigi samaaegselt tegutses ka Eesti Omavalitsus. Otsuseid langetas kindralkomissar ja sõjalised võimud. KOKKUVÕTE Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes Idarindel ja Karjala rindel. Kuigi Saksa võimude repressioonid polnud Eestis niivõrd ulatuslikud kui aastatel 1940-1941 toimunud Nõukogude omad, puudutasid need siiski paljusid eestlasi: jälitati nii kommunistidega koostöös kahtlustatavaid kui ka rahvuslasi, lisaks hukati ka peaaegu kõik Eesti juudid. Saksa okupatsioonivõim lõppes 1944. aastal, kui ülekaalukad Punaarmee jõud Eesti pärast raskeid lahinguid vallutasid. Üks okupatsioon asendus teisega ja omariikluse taastamiseni jõuti alles üle 50 aasta hiljem. Kasutatud allikad:
Eesti nimetus Nõukogude okupatsiooni ajal oli Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV). Eesti, Läti ja Leedu ühendamist NSV liiduga nim. Inkorporeeringuks(anneksioon). Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti ja kehtestati NL konstitutsioon ja seadused. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud partei. (,,Kõigi maade proletaarlased ühinege") Käivitati repressioonid . Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kuid peagi hakati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest. 1941 14.juuni massiküüditamine, mille käigus viidi vägisi naised, lapsed ja vanurid asumisele Siberisse. Täisealised mehed aga saadeti vangilaaritesse, kus enamik hukkusid. Likvideeriti isetegevuslikke seltse ja suleti ajalehti, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed. Kõik eraettevõtted riigistati e. Natsionaliseeriti.
Enamlaste võimuhaaramine Sept. - sakslased vallutavad saared Okt. - enamlaste aktiviseerumine: mood. SRK (Kingissepp, Rabtsinski) 23.okt. alustavad akt. tegevust 26.okt. alust. Riigivõimu ülevõtmist 27.okt. võimu ametlik ülevõtmine Poska - Kingissepp Enamlaste reformid Kõrgeim seadusandlik SRK (formaalselt) Täidesaatvat võimu teostas: ENTK-J.Anvelt · Kodanikuõiguste kärpimine · Natsionaliseerimine · Maad talumeestele ei antud · Repressioonid · Valimised ebademokraatlikud · Püüti neutraliseerida rahvusväeosi Enamlaste reformid · Tsensuur, ajalehtede sulgemine · Koolides kaotati usuõpetus · Kirikud rahvamajadeks · Mõisnike mavaldused konfiskeeriti Tagajärg: Suurenev rahulolematus rahva seas, toetajate kahanemine. 28. nov. Maapäeva katse tegutseda Iseseisvuse väljakuulutamine Maapäeva illeg. koosolekul: kui saksa okupatsioon teostub, kuulutatakse eesti iseseisvaks ja taotletakse lääneriikide
Inimeste toidu arvelt. Et NSVL saaks maailma mastaabis suurimaks riigiks. 11. Mis oli sundkollektiviseerimine? Millal? Miks? Tulemus? Kuidas? V: talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse, talupoegade küüditamine. 1930 ndatel. Tulemuseks oli põllumajanduse langus ja nälg. Propageeriti valedega. 12. Mis olid viisaastakud? V: ette kirjutatud tootmisplaan, mis paberitel küll täideti kuid reaalselt mitte. 13. Kuidas toimusid repressioonid?Mis oli GULAG, NKVD, TSEKAA, KGB? V: Vägivallaga viidi läbi repressioonid. Represseeriti lisaks talupoegadele nüüd ka julgeolekuorganeid, armeed ja võimu keskasutusi, et eemaldada Stalini vastased. GULAG- ülemaailma sunnitöölaagrite süsteem NKVD- riikliku julgeoleku, siseturvalisuse: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelvalve-, massiterrori- kui ka luureorganisatsioon ja kinnipidamisasutuste valve ning majandusliku rakendamise eest vastutanud ametkond
Tallinna Saksa Gümnaasium 9c Nõukogude esimene aasta 1940-1941 Eestis Referaat Koostaja: Martin Raudsepp Juhendaja: Riina Loit Tallinn 2010 Sisukord 1 Riigipööre ja Eesti iseseisvuse kaotamine.............................3 2 NSVL ümberkorraldused/repressioonid Eestis......................4 3 Ülevaade/inimeste mälestused...............................................5 4 Küüditamine..........................................................................6 4.1 Juuniküüditamine.............................................................6 4.2 Juuliküüditamine..............................................................6 5 Elu Siberis/vangilaagris.........................................................7 6 Hukkamised...........................
Eesti kaotas iseseisvust,läks NSVL mõju alla3) *viib oma väed sisse*eesti vahetab valitsuse.Ei olnud põhjendatud,sest eesti ei rikkunud lepingut milles teda NSVL süüdistas. 4.*Loodi uus valitsus tehti puhastus riigiaparaadis*Nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks*Tehti ümberkorraldused riigiaparaadis*Tehti majandusreformid natsioliseeriti ettevõtteid, agraarreform*Massilised repressioonid 5. *Krooni asemel tuli rubla*Varad riigistati*Taludelt tehti äralõikeid*Hakati hävitama NSV Liidule ebasobivat kirjandust*Loodi sovhoosid ja kolhoosid*Purustati mälestussambaid*Teatritesse, kinodesse toodi nõukogude repertuaar 6.*NSVL - ligi 30 000, sinna mobiliseeriti, oli ka sund mobilisatsioon*Saksa armee -60 70 000, algselt mobiliseeriti, hiljem mindi ka vabatahtlikult*Soome armee - 2000, läksid vabatahtlikult
Baaside leping 1939. september, kui sõlmiti vastastikuse abistamine leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Okupeerimine võõra maa enda alla haaramine, sõjalisse valdusse võtmine Repressioon vägivald. Nt massi mõrvad, vangistamine Natsionaliseerima- riigistama Suur põgenemine- Selle käigus lahkus Eestist umbes 80 000 inimest välismaale Sinimäed- maaala, kus toimusid kõige verisemad lahingud Soomepoisid- Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid võidelda vabatahtlikena punaarmee vastu Nõukogude okup.- (1940-1941) eraettevõtted riigistati; repressioon; sõjavägi, politsei ja kohus eemaldati, katkestati välissidemed Saksa okup.- (1941-1943) Mõrvati juudid ja mustlased, toodangud läksid Saksa armee varustamiseks, repressioonid, mood. Eesti omavalitsus
demokraatlikke valimisi ei toimunud Plaanimajandus: pearõhk oli rasketööstuse arendamisel, eriti sõjatööstuse teisejärguline oli tarbekaupade tootmine riik reguleerib majandust tarbekaupade ja toiduainete defitsiit konkurents ja eraomand puudus 3. Nimeta Nõukogude Liidule iseloomulikke jooni a) Stalini ajal tugevnes isikuvõim jätkusid repressioonid toimus võimuvõitlus Stalini lähikonnas tähelepanu pööramine rasketööstusele b) Beria ajal suhete normaliseerimine Lääneriikidega rahvuskommunistide edutamine vägivalla poliitika leevendamine c) Hrustsovi ajal liberealiseerumine kritiseeriti Stalini iskukultust ja kuritegusi majanduses mõtlematud eksperimendid
Teda hakati kutsuma Führeriks ehk eesti keeles juhiks. Adolf Hitleril oli omapärane tervitus- käevibutus ülestõstetud käega. Hitleri ülistamiseks oli ka lause Sieg Heil ehk võidu edu. Jossif Stalin kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks", ilmusid kõikjale tema plakatid ja skulptuurid. Tema ülistamisega tegeles propagandaaparaat ning üritati ka noore kasvatada teda ülistades. Stalinit kutsuti ,,Isake Staliniks" Toimusid ulatuslikud repressioonid: inimeste sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist kolhoosidesse; rikkamad talupojad kuulutati kulakuteks ja saadeti Siberisse laagritesse. 1934 alustas Stalin vägivallakampaaniat ,,suur terror", tihti langes selle ohvriks inimesed, kes aitasid tal üles ehitada terroriaparaat ja olid ise osalenud repressioonides ja mõrvades. Saksamaal oli suur juutide tagakiusamine, teisitimõtlejate kinnipidamine ja koonduslaagritesse paigutamine.
akadeemilised seltsid, katkesid senised teaduskontaktid Lääne-Euroopa teaduskeskuste ja ülikoolidega. Toimus õppekavade ühtlustamine Nõukogude Liidus kehtivatega ja üleminek üleliidulisele õppekorraldusele: kursuste süsteem, õppekavadesse lülitati kohustuslikena uuest ideoloogiast marksismist-leninismist lähtunud õppeained sh NSVL ajalugu jt Tartu ülikooli üliõpilaskonda ning õppejõude tabasid repressioonid ja küüditamine. Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool (1942-1944) Saksa okupatsioonivõimude saksakeelne ülikool kavandati kogu Baltikumi tarvis, kuid hetkevajadusi arvestavalt avati eestikeelsena Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool, mis tugines 1938. aasta ülikooliseadusele. Sõjaaja tingimustes olid eelistatud arsti-, loomaarsti- ning põllumajandusteadused. Teise maailmasõja sõjatules hävis 22 ülikoolile kuulunud hoonet ja vara, õppejõudude
Diktatuur autoritaane ( Eesti läti soome ) Totalitaarne ( natsid, nsvl ) Autoritaarne riik. Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimest kätte · Muudavad seadusi · Rahvas ei saa valitsemisel osaleda Totalitaarne riik Võim kuulub ühele parteile Kodanlikud vabadused piiratud Inimõiguste rikkumine,repressioonid Juhikultus Suur võim sala-ja julgeolekuorganitel Majandus riigi kontrolli all Erinesid võimuloleva partei ja ideoloogia poolest: · Itaalias fasistlik partei · Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei · NSVL kommunistlik partei Tekke põhjused : Pettumus I maailmasõja tulemustes (Itaalia, Saksamaa)
Aleks Pihlak Nõukogu aja plussid ja miinused. Nõukogude okupatsioon algas Eesti okupeerimisega 1940. aastal suurte riikide omavahelisel kokkuleppel. Kõige kiiremini läksid vaesed töölised uue võimuga kaasa. Alguses olid suured repressioonid ja Eesti Vabariigi koorekihi hävitamine. See andis aluse okupatsiooni rahulikul eksisteerimisel Eestis. Hävitati hästi järjel olevad suurtalud, toimus kollektiviseerimine, mida Venemaa oli praktiseerinud 30-ndatel aastatel, tekkisid kolhoosid ehk vara muutus nn. ühisvaraks, millel puudus kindel peremees. Eestlaste osatähtsus Eestis hakkas kiiresti vähenema, seoses eestlaste küüditamisega Siberisse. Eestlasi taheti muuta vähemusrahvuseks omaenda maal. Eestisse
keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas. Võimulolijad suunasid oma jõupingutused mitte ühiskonna pingete leevendamisele, vaid kirja koostajate tasalülitamisele ühiskondlikust elust. Rahva hulgas leidis kiri laialdast poolehoidu. Kirja avaldamine välismaal suurendas ka muu maailma tähelepanu Eesti vastu. 41. Vastupanud ja repressioonid. Relvastatud vastupanuliikumine. 1944- 1953 oli peamiseks vastupanu vormiks otsene relvavõitlus- metsavendlus. Erinevatel aegadel võis ühtekokku metsas olla kuni 30 000 inimest, neist aktiivses relvavõitluses osalejaid kuni 10 000. Välisabi metsavennad ei saanud, seetõttu ei olnud nende tegevus ilma kohalike elanike toetuseta mõeldav. Oluliselt nõrgendas metsavendade vastupanu 1949 aasta küüditamine. Võimude vägivallapoliitika.
tuleb välja kitkuda" Hiina rahvavabariik Võimuvõitluse jätkumine Mõõdukas tiib(Deng Xiaoping) pooldas Hiina kiiret arendamist koostöös välisriikidega ja Radikaalne tiib(Mao Zedong) pooldas hiina suletust. Deng Xiaopingi majandusreformid Eraettevõtlus, põllumajanduse poliitika, odav ja ulatuslik tööjõud. Hiina ühe lapse poliitika (1979-tänapäev) Rahatrahvid vanematele, meeste ülekaal, rahvastiku vananemine. Hiina võimude repressioonid sajandivahetusel 1999 aasta massirepressioonidel tapeti ligi 2700 Falun Gongi liiget ning enam kui 100 tuhat saadeti sunnitöölaagritesse. Budistlike munkade ülestõus Tiibetis. India 20. sajandi alguses. India oli Ühendriikide koloonia. I Maailmasõja ajal lubati Indiale omavalitsus, mille tagajärjel tekkis Rahvuskongress. Ühte suunda erakonnas juhtis Mahatma Gandhi(1869-1948) Algatas kodaniku allumatuse kampaania:
NÕUKOGUDE AJA POSITIIVSED JA NEGATIIVSEDKÜLJED. Nõukogude okupatsioon algas Eesti okupeerimisega 1940 aastal suurte riikide omavahelisel kokkuleppel. Kõige kiiemini läksid vaesed töölised uue võimuga kaasa. Alguses olid suured repressioonid ja Eesti Vabariigi koorekihi ( linna, seltskonna kiht) hävitamine. See andis aluse okupatsiooni rahulikul eksisteerimisel Eestis. Hävitati hästi järjel olevad suurtalud, toimus kollektiviseerimine (Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse), mida Venemaa oli praktiseerinud 30-ndatel aastatel, tekkisid kolhoosid(Nõukogude Liidus
heakskiidul Eesti kommunistid · Juunikommunistid (1940.a riigipöörde osalised) · Eesti laskekorpuse veteranid · Venemaa eestlased · Inimesed NSV Liidu eri piirkondadest 1951.a Eesti kommunistlikus parteis 18 000 liiget, neist alla poole eestlased EKP juhid · Nikolai Karotamm (1944-1950) · Johannes (Ivan) Käbin (1950-1978) · Karl Vaino (1978-1988) - rääkis raskustega eesti keelt, venestamisaeg 1940. a lõpp Stalini repressioonid · Küüditamine 26. märtsil 1949.a Siberisse saadeti üle 20 000 inimese Metsavennad (1945-1950) · Nõukogude reziimi eest metsa põgenenud mehed · Loodeti lääneriikide sekkumisele Kolhoosid (kollektiviseerimine) · Esimesed kolhoosid (ühismajandid) 1949-1952 · Talupoegade maa ja vara võeti ühiskasutusse · Talupojad pidid hakkama töötama kolhoosides · Hävitati sajanditevanune talukultuur Sulaaeg 1960. aastatel · Sidemed välisriikidega 1965
sõjavägi, politsei, kohtuasutused ning kehtestati NSVL'i konstitutsioon ja seadused. Kuigi lubatud oli, et Eesti iseseisvus ning riigikord jäävad püsima, kuulutati välja 6. august Eest Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Eestlased olid nõus okupatsiooniga, kuna nad lootsid saada paremale elule ning kartsid tehtud ähvardusi sõja kohta. Eesti rahval puudusid valikuvõimalused, võim ning neil tuli täita käske, mis anti Moskvast. Nõukogude võimud käivitasid ulatuslikud repressioonid Eesti rahva suhtes, vangistati või hukati endised liidrid ning kõrgemad inimesed. Lisaks hakati ka areteerima inimesi olenemata rahvakihist, repressiooni tipp oli 1941. aasta 14. juuni massiküüditamine, mille käigus viidi ära vabalt valitud Eestlasi. Naised, lapsed, vanurid saadeti Siberisse, täiskasvanud mehed aga vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. Teise maailmasõja tagajärjed Eestile olid rängad, likvideeriti isetegevuslikud seltsid, suleti
Riigikogu välja Eesti Nõukogude Sotsalistliku Vabariigi ja 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NVS Liidu kooseisu. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu ja Rahvakomissaride Nõukogu. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud partei, mille kätte koondus kogu võim. Käivitati ulatuslik repressioonid. Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit. Peaegi hakati arreteerima rahvast. Repressioonid tipnesid 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vägivaldest minema üle 10 000 inimese. Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangelt kontrollile. Likvideeriti isetegevuslikke seltse, suleti ajalehti-ajakirju, häviatati mälestussambaid ja raamatuid.
STALINISM 1945-1953 (kevad) SULAAEG 1953-1968 NEOSTALINISM 1968- Repressioonid tugevnesid Lavrenti Beria Leonid Breznev NLKP Keskkomitee esimene sekretär Massilised arreteerimised Vabastati suur hulk Stalini ajal vangistatud inimesi Improvisatsioonid lõppesid Küüditamised Piirati julgeolekuorganite omavoli Liiduvabariikide õigusi asuti kärpima
EKP viis ellu Moskva tahet. Majandus- riigistamised, natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid ja toitlusasutused, apteegid, haiglad, kirjastused, trükikojad, elumajad. Kultuurirevolutsiooniga hakati koolides õpetama - leninismi ning NSVL ajalugu ja konstitutsiooni. Meelelahutuses ainult vene autorite looming, ülirange tsensuur. Algas kultuuriväärtuste hävitamine Repressioonid, küüditamised, arreteerimised. 14. juuni 1941 massiküüditamine. 5) Suvesõda 1941.a. Iseloomusta Saksa okupatsiooni 22.juuni Saksa väed NSVL piiri Vene-Saksa sõja algul taandus Punaarmee korralikult. Saksa Tundus parem kui NSVL valitsus. Sakslased hõivasid kiiresti Läti ja Leedu, 7 juuli ületasid Eesti piiri. Punaarmee rinne stabiliseerus Pärnu-Vändra-Türi-Põltsamaa-Tartu joonel. 22.juuli jätkasid saksajõud pealetungi
maakultuuri hääbumine- linnastumine tekkis kohustuslik 8-klassi haridus kirik-riigistati, määrati kogutustele maksud dissidendid-teisitimõtlejad; ,,40kiri" eestlaste kiri ajakirjadele mida ei avaldatud, rõhuti probleemidele (vene ajaloo rõhutamine, eesti keele kasutamise piirangud) plaanimajandus- majanduse määramine ja suunamine riigi poolt sundkollektiviseerumine-sunniviisiline majapidamiste ühendamine kolhoosidega; industraliseerimine- suurtööstuse arendamine repressioonid-surveavaldamine, kellegi mahasurumine,karistamine
annaabi.ee 
