Tallinna Sikupilli Keskkool Elektromagneetiline Põhjamaade moodne kunst 1918-1931 Retsensioon Laura-Liisa Lehto 12.klass Tallinn 2014 Seoses põhjamaade tunni programmiga oleme me pidanud iga aasta külastama mõnda põhjamaade teemalist üritust. See aasta otsustasin mõne dokumentaal filmi asemel külastada üht kunstinäitust KUMU-s, mille teemaks on ''Elektromagneetiline. Põhjamaade moodne kunst 1918-1931.'' Külastasin seda 25.jaanuaril 2014.aastal.
Theodor Pool- 8.12.1890 Tori vald Pärnumaal - 25.08.1942 Sverdlovsk. Õed Helmi (1893. a.) ja Herta (1898. a.) Isa Mart Pool suri 1931.aastal. Kooliteed alustasTori kihelkonnakoolis, õppides seal neli aastat. Pärnu gümnaasiumis õppis ta aastatel 1902- 1909. Põllumajandusliku kõrghariduse omandas Th. Pool Riia Polütehnikumis, mille lõpetas 1914. aastal I järgu diplomigaõpetatud agronoomina. 1910-1912 Soomes taime- ja karjakasvatuse praktikal uurides taimi-ja loomakasvatuse, ka ühistegevuse probleeme. 1913- 1914. aasta suvel uuris eesti maakarja Pärnu- ja Saaremaal
Mihkel Veske Sandra Kingisepp, Jana Smirnova Kallavere Keskkool Mihkel Veske 28. jaan 1843 Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana luuletaja, keeleteadlane, folklorist üks esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi külakool ja Paistu kihelkonnakool misjonäriks misjonikoolist ta aga lahkus ning astus Leipzigi ülikooli õppima võrdlevat keeleteadust eesti rahvusliku liikumise juhid võrdlev keeleteadus eesti keele sarnasused india ja pärsia vana keelega eesti keele kvantiteedi olemuse kirjeldamine (on lühikesed, pikad ja ülipikad häälikud) kodu-uurimine esemelise vanavara kogumine parim abimees Jaan Adamson, kes esimesena tõstis esile eesti rahvusliku muuseumi loomise mõtte M.Veske esines ka Õpetatud Eesti Seltsis ettekandega kultuurilistest edusammudest eestlaste elus Looming Veske on mitmete populaarsete luuletuste ja rahvalike laulude sõnade autor. raamat "Laulud viisidega" (1874) kogu "Dr. Vesk...
KONTSEPTUALISM Neli põhilist lähtekohta Kunstiteos on IDEE, ÜLDMÕISTE, mitte materiaalne objekt Keele ja kunsti erinevuse ähmastamine Kunsti kommertsialiseerumise taunimine Sotsiaalne staatus ei tohiks omada võimu kultuuri üle Concept Märksõnad: idee, kontseptsioon, eesmärk, kriitika, keel Kunstniku kui teostaja roll väike Primitiivsus, lihtsus levinud, kavatsused selged Deklareeriti, et tuleb loobuda tühjade vormide produtseerimisest Nimed ja numbrid Jõuline ettekuulutaja kunstnik-dadaist Marcel Duchamp Algus 1958, Pariisis Iris Clert'i galeriis "Tühjus" 1967. aastal määratleb ja propageerib Sol LeWitt Mõjukaim Joseph Kosuth "Kunst tõestab ennast ise nagu matemaatikagi" - J. Kosuth "Kui keegi ütleb, et miski on kunst, siis see ongi kunst" - D. Judd John Baldessari (s. 1931) "A TWO-DIMENSIONAL SURFACE WITHOUT ANY ARTICULAT...
Kinnisvara, Stuttgart, Saksamaa 1928: Villa Savoye , Poissy-sur-Seine , France View on the map 1928: Villa Savoye, Poissy- sur-Seine, Prantsusmaa Vaata kaardil 1929: Armée du Salut, Cité de Refuge , Paris 1929: Armée du Salut, Cité de Refuge, Pariis 1930: Pavillon Suisse , Cité Universitaire , Paris 1930: Pavillon Suisse, Cite Universitaire, Pariis 1930: Maison Errazuriz , Chile 1930: Maison Errazuriz, Tsiili 1931: Palace of the Soviets , Moscow, USSR (project) 1931: Palace of venelased, Moskva, NSVL (projekt) 1931: Immeuble Clarté , Geneva , Switzerland View on the map 1931: Immeuble Clarté, Genf, Sveits Vaata kaardil 1933: Tsentrosoyuz , Moscow, USSR 1933: Tsentrosoyuz, Moskva, NSVL 1936: Palace of Ministry of National Education and Public Health, Rio de Janeiro (as a consultant to Lucio Costa, Oscar Niemeyer and others) 1936: Palace of Ministry of National Education and Public Health, Rio de Janeiro (nagu konsultant Lucio Costa, Oscar Niemeyer
kogu maailma suurim Art Deco stiilis skulptuur,mis asub Rio de janeiros. Kuju on 39,6 meetrit kõrge ja kaalub 635 tonni. Kuju on valmistatud raudbetoonist ja voolukivist. Merepinnast on Jeesuse kuju umbes 700 meetri kõrgusel. Selle jalamilt avaneb vaade Tijuca Forestini rahvuspargile. Lunastaja Kristuse kuju on katoliikluse sümbol Brasiilias. Kuju hakati ehitama juba 1921.aastal,aga töödega jõuti lõpuni alles 1931.aastal. Monument avati 12.oktoobril 1931. 10.veebruaril 2008 tabas Jeesuse kuju pikselöök. Märtsis 2010 alustati kuju renoveerimist. Taasavati 30.juunil 2010. Kunstnikud: Paul Landowski ja Heitor da Silva Costa. Arhitektid: Albert Caquot,Paul Landowski ja Heitor da Silva Costa. Kasutatud materjal https://et.wikipedia.org/wiki/Lunastaja_Kristuse_kuju https://www.reisiguru.ee/lugu/149 Pildid: http://www.nrc.nl/wp-content/uploads/2014/01/ANP-25993028.jpg http://viajandonopacote.com
Henry Ford - the first electric car. Thomas Edison standing beside an electric car, circa 1914. - the Kinetoscope - a box containing a strip of photographs - the Edison Moving Picture Machine- an early cinema projector. - - the Edison Studio produced the first talking motion picture in 1912. Failig inventions ● psycho phone 1897 ● Talking doll ● Massproduced concrete house He died at West Orange, New Jersey, U.S.A in 1931 when he was 84. Had been married twice and had 6 children
kuldmedaliga. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19171919 oli ta Eesti SotsialistideRevolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Elulugu Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks tänu 1918. aastal avaldatud Eesti Töövabariigile ja tegevusele 1918. aasta jaanuarikuus. 19211944 töötas Suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931. aastast. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigus. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. Pilte Gustav Suitsust Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg"
1924-1928. Langes ka marga väärtus, mis tõi kaasa kapitali väljaveo piiri taha. Saksa valitsus oli sunnitud tagasi astuma ja 1932. aasta sügisel toimunud valmistel sai parlamendis ülekaalu natsionaalsotsialistlik partei. Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik partei muutis Saksamaa totalitaarseks riigiks. PRANTSUSMAA MAJANDUS Prantsusmaal ei andnud 1929. aastal USA-s alanud majanduskriis algselt eriti tunda. Alles 1931. aasta sügisest hakkas Prantsusmaa majandus allamäge minema. Majanduskriis kestis see-eest 1935. aastani. Tihti vahetuvad valitsused üritasid lahendada olukorda kulude vähendamisega avalikus sektoris ja muude läbiproovitud vahenditega, kuid need ei andnud erilisi tulemusi. Tööstustoodangu indeks oli 1935. aastaks langenud 32,6 protsendi võrra 1929. aasta tasemest. Tööstuskriis põimus väga tihedalt pikaajalise põllumajanduskriisiga. Mindi
19301934 Majanduskriis Ülemaailmne kriis puhkes 1929. a. Eestisse jõudis 1930. a. Esmajoones tabas põllumajandust, seejärel ka tööstust Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks Ulatuslik tööpuuduse kasv Sisepoliitiline kriis Kriisi süüdlasi nähti erakondades 1931. a. Üritati olukorda leevendada erakondade liitumise teel Liitusid Põllumeeste Kogu ja Asunike koondis ning Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond ja Tööerakond moodustasid Rahvusliku Keskerakonna Põhiseaduse muutmise aktsioon Riigikogu V koosseisu valimised Vabadussõjalased Organisatsiooni (EVKL) eesmärgiks oli esialgu liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste
Betti Alver(1906-1989) Reelika Vaino Elulugu Betti Alver (õieti Elisabet Alver, aastast 1937 Elisabet Talviken, aastast 1956 Elisabet Lepik; 23. november oli eesti luuletaja. Elisabet Alver sündis raudteelase perekonnas. Tartu Puskini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium,Eesti Noorsoo Kasvatse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium,Tartu Ülikool Eesti Kirjanike Liidu liige Teosed Esimene värss tuli välja 1931. aastal ja siis kujunes ta kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Luuleraamatud: "Lugu valgest varesest: poeem", Tartu 1931 "Tolm ja Tuli: luuletusi", Tartu 1936 "Luuletused ja poeemid", Stocholm 1956 "Mõrane peegel: kuus poeemi", Tallinn 1962 "Tähetund", Tallinn 1966 "Uued luuletused ja poeemid", Toronto 1968 "Eluhelbed", Tallinn 1971 "Tuju", Tallinn 1976 "Lendav linn", Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid) "Korallid Emajões: luuletusi", Tallinn 1986 Luuletused koguteostest
Suur Majanduskriis 1929-1934 (Eesti 1931) Sai alguse Wall Street'i suure börsikrahhiga 29. okt 1929 (Musta teisipäevaga) Selle tulemusena varises kokku usaldus pankade vastu ning ameeriklased hakkasid tagasi nõudma Euroopale antud laene, mis tekitas massilise tööpuuduse nii Ameerikas kui ka Euroopas, samuti muudes tööstuslikult arenenumates maades. Euroopasse jõudis kriis, kuna nende majandus sõltus USA omast. Kriis mõjus kohati kuni II MS alguseni. Franklin D. Roosevelt tõi suurest majanduskriisist välja uue kursiga (New Deal) See pidi ergutama tööstust ja looma uusi töökohti. See oli suur ja mitme aasta peale jagatud tegevuskava. Põhjused: 1. ületootmine 2. ebamajanduslik käitumine 3. riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse Erines eelnevatest majanduskriisidest sest: 1. hulgi toodetud kaubale ei olnud tarbijaid 2. suur tööpuudus, nälg, mässuoht, muud probleemid 3. kestis kauem, 5 aastat Aasias (1931) Eesmärk: Jaapan tahtis s...
1877 ja 1897. Maailmanäitused. 20. SAJAND 1918 Rahvusvaheline koostöö. Deutsche Bücherei 1913 Leipzigis Berliini Keiserlikus Raamatukogus koostama teadusraamatukogude koondkataloogi Trükikaartide koostamine (Kongressi rk) Raamatukogude vaheline laenutus Esimese Maailmasõja mõjud 1918-1945 Rahvusvaheline koostöö. Rahvaste Liit. Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja Raamatukogude Föderatsioon. Rahvusvaheline Dokumentatsiooniföderatsioon 1937 (Instituut 1931, Rahvusvaheline Bibliograafiainstituut 1895). 1918-1945 Saksa Teaduse Eriabi Ühing 1920 Raamatukogude komisjon Keskuselt riigi raha kirjanduse ostmisel Teadusaruannete Riiklik Keskus 1932 Berliini Kõrgema Tehnikakooli juures Välismaiseid teadusajakirju kopeeriv keskus Saksamaa raamatukogude teadusajakirjade koondkataloog 1918-1945 Preisi raamatukogude koondkataloog 1931- 1939 14 köidet Kongressi raamatukogu kataloogimiskeskus 3000 raamatukogule
Ksenia Heinsoo MOISEI GINZBURG (1892-1946) REFERAAT Õppeaines: 20. SAJANDI ARHITEKTUUR Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: EA 41 Juhendaja: lektor Elo Kiivet Tallinn 2017 MOISEI GINZBURG 1892-1946 • Nõukogude arhitekt, praktik, teoreetik, üks konstruktivismi liidritest • Sünnikoht – Minsk, Valgevene • Õppimine – Milano Kunstiakadeemia, Riia Tehnikaülikool • Töö – Moskva, Venemaa • Arhitektuuri stiil – konstruktivism • Tähtis ehitis – Narkomfini maja Moisei Ginzburg, 1920 a. PROJEKTID JA EHITISED • Tekstiili maja (1925 a.) • Perspektiiv ja plaan PROJEKTID JA EHITISED • Valitsuse Maja 1928-1931 • Almatõ (Alma-ata), Kasahstan • Tänapäeval – Rahvusvaheline Kunstiakadeemia Esimese korruse plaan Teise ja kolmanda korruse plaanid PROJEKTID JA EHITISED • Valitsuse Maja 1928-193...
ARTUR ADSON Karoliina Hunt ELULUGU Karl Arthur Adson; 18891977; sündis Tartus, maetud Rootsi; luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist; elas Võrumaal; võrumurdelised luuletused; Siuru ja Tarapita; Marie Under; Rootsi; Kirjavahetus Tuglasega; Valgetähe teenetemärk IV klass. KOOLITEE JA TÖÖKOHAD Tartus Vaeste Väikelastekoolis; Sänna vallakoolis; Võru linnakoolis; Pihkva maamõõdukoolis; Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond; Maamõõtja; Eesti Vabariigi põllutöö ja haridusministeeriumis; ajalehetoimetuses; teatridramaturgina; Vabakirjanikuna; Filmiinspektor. LUULEKOGUD "Henge palangoq" (Tallinn 1917) "Vana laterna" (Tallinn 1919) "Roosikrants" (Tallinn 1920) "Kaduvik" (Tartu 1927) "Katai, kibuvits nink kivi" (Tartu 1928) "Pärlijõgi" (Tartu 1931) "Lehekülg ajaraamatust" (Tartu 1937) "Värsivakk" "Rahumäe kannel" (Lund 1973) "Luuletused" NÄIDENDID "Toomapäev...
Erich Maria Remarque 22.juuni 1898-25.september 1970. Ta sndis raamatukitja pojana.Prast phikooli ppis katoliiklikus petajate seminris. Aastal 1916 lks sdurina rindele.Prast Esimest maailmasda jtkas pinguid ning tegi juhutid raamatupidaja,mgiagendi,hauaplaatide mja,klaveripetaja ja organistina.Kirjutas ka teatrikriitikat Osnabrcki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis.Berliinis elades ttas spordiuudiste toimetajana. 1931 lahkus ta Saksamaalt ja kolis elama Tessinisse Lago Maggiore jrve rde. 1938 veti temalt Saksa kodakondsus. Aastal 1939 emigreerus ta USAsse,kus alguses elas Los Angeleses ja hiljem New Yorkis. 1947 sai ta USA kodakondsuse. 25.veebruaril 1958 abiellus ta filminitleja Paulette Goddardiga.See oli tema kolmas abielu.Enne seda oli ta abiellunud kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga. Ta suri 25.septembril 1970 Locarnos. Looming.
saavutatud hõõglamp karboniseeritud hõõgniidiga põles 13.5 tundi. Peale elektritööstuse rajamist, suundus ta taas fonograafidega tegelema, arendades ning tootes neid nii koduseks kui ka ettevõtluse tarbeks. Muutes plaadimängija praktiliseks, lõi ning rajas teed salvestamistööstusele. Oma viimasel kahel eluaastal võitles ta rea tervisehäiretega, mis viisid ta lõpuks koomasse. Thomas Alva Edison suri 18. oktoobril 1931. Kui Edison oli viieteistaastane poiss, oli ta tööl telegraafioperaatorina. Ta pidi olema tööl õhtul kella seitsmest hommikul kella seitsmeni ning andma iga tunni tagant signaali, mis tõestaks, et ta pole uinunud. Signaalid tulid hämmastamapaneva täpsusega. Ühel ööl juhtus sinna inspektor ja nägi Edisoni tugitoolis magamas. Inspektor oli just valmis Edisoni ärkvele raputama, kui tema tähelepanu äratas mehhanism telegraafiaparaadi juures laual
Johannes Greenberg Sünnipäev: 10.01.1887 Surmakuupäev: 29.11.1951 Sünnikoht: Järvamaa, Mäo Haridus: 19101913 õppis Müncheni Kunstiakadeemias M. Doerneri, G. Von Haeckeli ja L. Herterichi juures 1908. aastal õppis Münchenis A. Azbé kunstikoolis, H. Groeberi ateljees 1906. aastal käis Berliinis kunsttööstuskooli õhtukursustel 19041905 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis ja Kanuti Gildi pühapäevakoolis Valitud näitused: 1939 Eesti kunsti näitus Antverpenis, Belgia 1935 Eesti kunsti näitus Moskvas, Venemaa 1931. aastast osalemine Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu näitustel 1928. aastast osalemine Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse näitustel 19161917 esinemine ,,Mir Iskusstva" näitusel Moskvas ja Leningradis, Venemaa 1913 esmaesinemine Müncheni Kunstiakadeemias, Saksamaa Organisatsioonid: 1945. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige 1922. aastast Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige (asutaj...
kuuldeski mu kõrv ei kuule. Kogust “Lendav linn” (1979) tsüklist “Tähetund” „Aimus“ Võib olla, et kotkas kord arenes konnast ja tiikides krooksuvad muistsed madonnad. Näe, kivisest koopast magaja kadus – silmade fosforit välgatab madu. Varjude lainetus kustub ja helgib, hämaras õitsevad metsikud nelgid. Punase õie ma kividelt murran ja tunnen, ka surres pole võimalik surra. Kogust “Tolm ja tuli” (1936) Loomeperioodid "Lugu valgest varesest: poeem", Tartu 1931 "Tolm ja tuli: luuletusi", Tartu 1936 "Luuletused ja poeemid", Stockholm 1956 "Mõrane peegel: kuus poeemi", Tallinn 1962 "Tähetund", Tallinn 1966 "Uued luuletused ja poeemid", Toronto 1968 "Eluhelbed", Tallinn 1971 "Tuju", Tallinn 1976 "Lendav linn", Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid) "Korallid Emajões: luuletusi", Tallinn 1986 "Teosed", 1. kd: "Üle aegade Assamalla; Luuletusi ja poeeme 1931–1988",
Esimene kirjalik ajalooallikas, mis mainib Arbi veski asukohta on pärit aastast 1486, ülestähendatud piiskop Theodericus V poolt. Aastal 1712 rajati Tartu – Valga maanteele Uderna hobupostijaam. Sellega seoses tekkisid siiakanti ka esimesed majad ja asutised. (Elva Ajaratas I) Seoses Tartu – Riia raudtee ehitamisega hakkas tollesse jubedasse, mahajäetud paika äkki tulema elu – nii kirjutab J. Kärner 1931. Variante nime kohta on pakutud palju, kuid tõenäoliselt sai jaam endale nime lähedaloleva Elva jõe järgi. Jõe nimetus aga tuleneb Otepää lähedal asuvast Elva külast ja sellenimelisest veskist. Seoses jaama ehitamisega hakkas siia kokku voolama igasugust rahvast. Mõisnikud, kelle maadel asus praegune Elva, hakkasid siiakanti rajama suvilaid, hotelle, pansionaate ja töökodasid. Rajati kauplusi ja teenindusettevõtteid. Enne maailmasõda ulatus siinne majade arv juba 50- ni
Eerik Haamer Eerik Haamer sündis Kuressaares. Lõpetanud 1926 Saaremaa Ühisgümnaasiumi, õppis tulevane kunstnik 1928–1931 Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis. 1931. aastal kujundas ta krooliujumist tutvustava voldiku. Sügisel 1944 põgenes nõukogude okupatsiooni eest Vilsandilt paadiga Rootsi, kus taasühines juba sama aasta märtsis Soome sõitnud perekonnaga. 1954.aastal suri tema abikaasa Lille Haamer. Kunstniku abikaasa Lille Haamer mängis tähtsat osa Haameri kunstnikuteel ja just naise mõjutustel ja majanduslikul toel teostusid kunstniku õpingud Pallases. Rootsis oli Lille see, kes tõukas Haamerit "Kalevipoja" illustratsioonidega tegelema. 1975
Modernism Sergei Saal Modernism • Moderne ehk uudne, nüüdisaegne • Avaldus kirjanduses ja kunstis • Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega • Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina • Modernism kestis kuni II ms, teiste allikate järgi 1960. aastateni, mil hakkas üle kasvama postmodernistlikuks Modernistlik kirjandus • Kujunes välja 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas • Põhiideeks: „Kunst kunsti pärast“ • Püüti maailma täiustada ja parandada • Algselt avaldus modernism luules, kuid jõudis 20. sajandi keskpaiku ka proosasse ja draamasse • 3 defineerimis viisi: • Modernism kui üldmõiste • Kirjanduslookeskne • Modernismi defineeritakse teksti ja tegelikkuse suhte kaudu Virginia Woolf(25. jaanuar 1882 – 28. märts 1941) • Sünninimi Adeline Virginia Stephen • Briti kirjanik, kriitik ja feminist • Üks tuntuim...
Kõige rohkem sajab detsembris (170 mm) ja aprillis (137 mm), kõige vähem augustis(51 mm) ja juulis (56 mm) Aastas paistab päike keskmiselt 2085 tundi Rahvastik Jeesuse kuju Kuju on 39,6 meetrit kõrge ja kaalub 635 tonni Merepinnast on Jeesuse kuju umbes 700 meetri kõrgusel elle jalamilt avaneb vaade Tijuca Forestini rahvuspargile Kuju on valmistatud raudbetoonist ja voolukivist uju hakati ehitama juba 1921. aastal, aga töödega jõuti lõpule alles 1931. aastal. Monument avati 12. oktoobril 1931 Kultuur Brasiilia kultuur on äärmiselt värvikirev ning ilmekas Rahva jaoks on igasugused pidustused väga tähtsad ning seetõttu peetakse palju karnevale Inimesed on üldiselt sõbralikud ja avatud meelega Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Rio_de_Janeiro http://et.wikipedia.org/wiki/Lunastaja_Kristuse_kuju Tänan kuulamast!
Liina Lindau õde Liisa Lindau ema Voldemar Lindau vend Tunnustused * 1955 Eesti NSV teeneline kunstnik * 1967 Eesti NSV rahvakunstnik * 1984 Parim naisnäitleja. Rolle * 1925 Hugo Raudsepp "Kohtumõistja Simson" (Epha) * 1928 Edward Sheldon "Romaan" (Rita Cavallini) * 1929 Alexandre Dumas "Kameeliadaam" (Marguerite Gautier) * 1930 Bayard Veiller "Mary Dugani protsess" (Mary) * 1930 Victorien Sardou "Tosca" (Floria Tosca) * 1930 Anne Nichols "Iiri Roos" (Iiri Roos) * 1931 Hugo Raudsepp "Mikumärdi" (Maret) * 1931 Hugo Raudsepp "Põrunud aru õnnistus" (Roosi) * 1932 Tammsaare/Andres Särev "Vargamäe" (Liisi) * 1933 Henrik Visnapuu "Madaam Sohk ja pojad" (Lisi) * 1934 Tammsaare/Andres Särev "Abielu ja armastus" (Karin) * 1934 Eduard Vilde/Andres Särev "Mäeküla piimamees" (Mari) * 1935 Émile Zola "Sa ei pea mitte abielu rikkuma" (Thérèse Raquin) * 1936 Hella Wuolijoki "Niskamäe naised" (Marta)
Uusrealistlik looming Valdava osa Albert Kivika loomingust moodustavad uusrealismi aimus kirjutatud teosed. Olles üle elanud lühiajalise futurismivaimustuse, pöördub ta tagasi juba sõjaeelsest perioodist tuttava külatemaatika juurde. 1921 romaan "Jüripäev", parandatud ja laiendatud versioon aastast 1925 kannab nime "Murrang" 1924 romaan "Jaanipäev" ja selle järg "Mihklipäev" 1926 lühijuttude kogumik "Miniatüürid" 1927 novellikogu "Punane ja valge" 1931 romaan "Vekslivõltsija" 1943 romaan "Karuskose" Pagulaskirjandus Paguluses jätkas Albert Kivikas uute osade kirjutamist oma kuulsust toonud romaanile "Nimed marmortahvlil". 1947 ilmus Rootsis "Nimed marmortahvlil" uus trükk 1948 "Nimed marmortahvlil" teine osa 1951 "Nimed marmortahvlil" kolmas osa 1954 "Nimed marmortahvlil" neljas osa Kaudselt on romaanisarjaga peetud seotuks ka 1963. aastal ilmunud teost "Kodukäija" 1950 poeem "See on see maa"
KRISTJAN PALUSALU 2011 Kristjan Palusalu kuni 1935.aastani Kristjan Trossmann. 10.märts 1908-17.juuli 1987. Eesti maadleja(Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus). Olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka- rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus. Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus. 12-kordne Eesti meister. LAPSEPÕLV Sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus(praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli 4 vanemat venda ja 3 õde. 1929-1930 Aprill 1929-Algas ajateenistus.(Suurupis) 24.november 1929-Garnisoni maadlusvõistlus,A-klass.(EMV) Detsember 1929-Kaotas O.Luigale ja O.Viikbergile.(EMV) Veebruar 1930-EMV`l kaotus. Oktoober 1930-Lõppes ajateenistus. November 1930-EMV`l kaotas -"- aga võitis A.Luhaäärt ja A.K...
oli kuni Esimese maailmasõja lõpuni · Remarque jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidajana, müügiagendina, hauaplaatide müüjana, klaveriõpetajana ja organistina. · 1925. aastal abiellus oma esimese naisega, kelleks oli näitlejanna Ilse Jutta Zambona. Pärast lahutust abiellusid nad taas aastal 1938. Remarque noore sõdurina Remarque 1929. aastal Remarque'i esimene naine Ilse Jutta Zambona · 1931. aastal lahkus Saksamaalt. Ta ostis omale villa sveitsi Porto Rocosse ning elas seal ja Prantsusmaal kuni 1939. aastani · 1938. aastal võeti temalt Saksa kodakondsus tema sõjavastaste teoste tõttu · 1939. aastal emigreerus USAsse. 1947. aastal sai ta antud riigi kodakonduse · 1948. aastal asus elama sveitsi, kus ta oli oma surmani · 25. veebruaril 1958. aastal abiellus Remarque filminäitleja Paulette Goddargiga · Suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos pärast
Eduard Wiiralt 20. märts 1898 Peterburi kubermang 8. jaanuar 1954 Pariis Mini wiki Sissejuhatus Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud Jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfiskulptuuriateljees jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias Looming Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi jaestambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas(illustreeris Juhan ...
AUGUST JAKOBSON KRISTEN KANEP ELUKÄIK • Sündis 2. septembril 1904, Pärnus. • Lõpetas 1926 Pärnu ühisgümnaasiumi. • Õppis Tartu Ülikoolis 1926-1929 majandus- ja 1931-1935 arstiteadust. • Valiti 1939 Eesti Kirjanike Liidu esimeheks. • 1940–1941 töötas ajalehe Kommunist toimetuses ning oli kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst peatoimetaja, lisaks oli ta Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu organiseerimistoimkonna esimees. • August Jakobson sai Eesti NSV rahvakirjanikuks 1947. • 1944–1946 ja 1950–1954 oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu esimees, 1950–1958 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja. • August Jakobson oli NLKP liige 1942. aastast. • Suri 23. mai 1963, Tallinnas. LOOMING • Kirjutas romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid. • Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga "Vaeste patuste alev". • Pär...
Huang He Huang He e. Kollane jõgi on üks tuntuimatest jõgedest Hiinas, mis inimeste mälu järgi on seitse korda muutnud oma sängi ja toonud kaasa tohutut viletsust ja häda. 1931. aastal aga vallandus 20.sajandi suurim looduskatastroof. 1931. aasta juulis, pärast pikka põuaperioodi, tõusis suurte paduvihmade tagajärjel Kesk-Hiinas Kollane jõgi üle kallaste. Vihmad jätkusid ka novembris, ujutades üle 108 000 kilomeetrit maad, uhtudes minema põllukultuurid ning uputades sadu linnu ja külasid. Jangtse, mis on Kollase Jõega ühenduses, oli samuti jõe kesk- ja alamjooksul üle kallaste tõusnud, ujutades umbes 3,3 miljonit hektarit maad. Ainuüksi läbi suure tulvavee sai surma üle 140 000
Why was it often said that ,,the sun never sets on the British Empire"? ... is used to describe an empire of such a large extent that, at any one time, at least part of its territory is in daylight. This was a saying refering to the fact that Britian had colonies all around the world. 2. What is the Commonwealth? The Commonwealth is an association of sovereign nations that support each other and work together towards international goals. 3. When was it founded? 1931 4. Who were the founder members? Great Britain, the Irish Free State (now the Republic of Ireland), Canada, Newfoundland (since 1949 part of Canada), Australia, New Zealand, and South Africa. 5. Are they still members? Why? Irish Free State left in 1949 with the republic of ireland acts, Newfoundland (since 1949 part of Canada), 6. What was the difference between the British Empire and the British Commonwealth of Nations
jätkasid, mille alusel loodi Eesti Vabadussõjaliste Liit EESTI VABADUSSÕJALASTE LIIT 10. oktoobril 1926 asutati Tallinna Vabadussõjalaste Liit, peagi hakkasid tekkima sellised liidud ka mujal Eesti paigus 2. juunil 1929. aastal ühendati liidud ja loodi Eesti Vabadussõjaliste Keskliit (EVKL) Põhialgatajaks oli Artur Sirk, kes oli liidu ideeliseks juhiks terveks liidu ajaks, isegi siis, kui Andres Larka 1930. aastal liidu esimeheks valiti Liikmete arv: - 1931. aastal 5000 - 1932. aastal 15 000 - 1933. aastal 40 000 Siht Riigivõimu tugevndamine põhiseaduse reformi abil 1930. aastal kõlasid esimesed poliitilised seisukohadvõtud – peamiselt erakondliku korruptsiooni ja marksismi vastu 1931. aastal nimetati nõudmised põhiseaduse muutmiseks – Riigikogu koosseisu vähendamine, majoritaarsed isikuvalmised, laialdlaste täitevvõimu volitusega riigipea, eelnõude rahvaalgatus jm. 1. mail 1931
Suurbritannia ja Prantsusmaa kahe maailmasõja vahel Suurbritannia majandus Üheks valusaimaks probleemiks oli riigis valitsev tööpuudus. Raskeiks koormaks kujunesid võlg USA-le ning turu kahanemine. Tööstuskaubad vahetati toidu ja toorainete vastu. 1920. aastal valitses väikeettevõtlus, kus kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses põhjustas võimsaid kaevurite streike. 1920.aastate lõpul algas Inglismaal majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Töötute arv kasvas 2, 5 miljonini. 1931.a. loobus Briti valitsus naela kullastandardist. Kriis loodeti ületada ka kaitsetollide sisseseadmisega. Suurbritannia riigikord, sisepoliitika Suurbritannia oli riigikorralt konstitutsiooniline monarhia. Suurbritanniat valitses 1917ast kuni 1936-ani George V. Kuningas Edward VIII loobus troonist oma abielu tõttu mittekuninglikust ...
Eduard Wiiralt Martin Lapin 31/10/2012 Valtu Põhikool Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. I maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud, kuna peale tuli Saksa okupatsioon ja revolutsioon. Vabadussõja puhkedes, astus Wiiralt 1918. detsembril algul vabatahtlikuna Tallinna Kooliõpilaste pataljoni. Pataljonist moodustati 2. soomusrongi dessantmeeskond. Rindel oli noor kunstnik kuni 1919. aasta märtsini, mil kooliõpilased toodi tagasi Tallinna ning rakendati valve- ja sisekaitseteenistusse. Sõja ajal osales noor kunstnik oma ...
Tuul ja Paul Liivak. A.Vabbe ja V. Ormissoniga ühte põlvkonda kuuluvad noored ei jätnud maha mingit selgelt sõnastatud programmi. H. Raudsepp on neid sidunud tõekspidamistelt siurulastega ja nende loomingust võib leida jälgi sümbolismist kuni kubismini. Kahjuks on tegemist ,,kadumaläinud põlvkonnaga", sest O. Kallis ja V. Tuul surid paar kuud pärast rühmituse loomist. B.Tomasberg, keda peeti andekaimaks, hukkus Vabadussõjas, A. Mülber kadus 1921. aastal Pariisi, kus tundmatuna 1931 suri. Näitusele on kaasatud veel kaks kunstnikku samuti Vabadussõjas langenud Herbert Lukk ja sõdinud, kuid hiljem meie kunsti tipuks kujunenud Ed.Wiiralt. Esimesed arvustused temast polnud nii paljulootvad kui B.Tomasbergi omad. Nii, et võib ohata ... mis küll kõik oleks võinud tulla! Näitusele on töid toodud Eesti ja Tartu Kunstimuuseumist, Läänemaa Muuseumist, Tallinna Linnamuuseumist, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusest ning erakogudest. Külastasin 8
Täna on laupäev iks, kaks, kuolm, na, vz, kz, seis, kdõks, dõks, kim üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme u. 500 liivi rahva lahkulöömine läänemeresoome hõimudest 1525 väidetavalt esimene trükitud liivikeelne tekst 1789 esimene säilinud liivikeelne tekst meieisapalve 1861 ilmub esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika 1863 ilmuvad esimesed liivikeelsed raamatud 1931, 26. jaanuar toimub esimene liivikeelne jumalateenistus 1931, 23. detsember ilmub liivikeelse ajalehe Lîvli 1. number 1936 Tartus ilmub Volkslieder der Liven - liivi rahvalaulude kogu 1938 Helsingis ilmub Lauri Kettuneni liivi keele sõnaraamat, mis on seniajani kõige täiuslikum 1989, september algab liivi keele taasõpetamine Lätis 1992, juuli-august toimub esimene liivi laste suvelaager 1992, august hakkab ilmuma lätikeelne ajaleht Lîvli 1995, sügis Läti Ülikoolis luuakse läänemeresoome keelte kateeder, esmakordselt ajaloos
Albert Kivikas Albert Kivikas Sündis 18. jaanuar 1898 Suure-Jaanis Suri 19. mai 1978 Lundis, Rootsis Eesti kirjanik ja ajakirjanik Tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja- teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina Nooruses avaldas Kivikas oma teoseid ka varjunimede A. Pedajas ja Mart Karus all Haridus 1907 Reegoldi vallakool 1909 Vastemõisa kaheklassiline ministeeriumikool 1914 Andres Kamseni kaubanduskool 1916 Tartu kommertskool 1920 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond Töö 1922 Berliinis ajakirja Odamees toimetaja 1931–1934 Eesti Päevalehe toimetuses 1935–1938 juhatas ajalehe Uus Eesti kultuuriosakonda Saksa okupatsiooni ajal 1941– 1944 toimetas ajalehte Eesti Sõna ja oli Eesti Kirjanikkude Liidu esimees Elu välismaal Albert Kivikas lahkus koos perekonnaga Eestist aprillis 1944 Algul töötas ta tee-ehitusel ja turbarabas, seejärel Rydali puuvillariide tehases aastani 1949 Seejärel kolis ta Lundi, kus...
Uuesti teele asudes jõudsid nad 22 päevaga Funchali Madeirasse; sealt edasi Las Palmassesse, kus nad toiduvarusid kogudes valmistusid Atlandi ookeani ületamiseks. 15. juulil 1912 sündis Heinastes Ahto Walter 1926 lõpetab Tallinna 9.Algkooli kuuenda klassi. 1927 laevapoiss neljamastilisel purjelaeval "Tormilind". 1928 õpingud Käsmu merekoolis. 7. august 1930 Ahto ja vend Kõu alustavad purjekaga reisi üle Atlandi ookeani. 18.detsember 1930 jõudmine Miamisse. 4. juuli 1931 Ahto alustab koos kanadalase Barberiga reisi tagasi Ameerikast Inglismaale. 1.november 1931 Ahto ja vend Uku alustavad uut reisi Eestis Ameerikasse. 14. juuli 1932 Ahto alustab koos vend Jariiloga reisi Ameerikast tagasi Inglismaale, kuhu jõuri 18 päevaga. 27.novembril 1932 Ahto koos mitmete kaaslastega alustab oma viiendat reisi üle Atlandi ookeani Ameerika suunas. 1935 Ahto abiellub ameeriklanna Margaret F.R. Duffiga. 1935 ilmub Ahto Walteri ja Tom Olseni raamat "Racing the Seas".
Gustav Ernesaks Laulutaat Elulugu • Sündis12. detsember 1908 Raasiku vallas ja suri 24. jaanuaril 1993 Tallinnas. • Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni eriala. • Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ja 1937–1941 konservatooriumis õppejõuna. • Ta osales Teise maailmasõja ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, praegu Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni.
olles samal ajal lektoriks Pihkva Rahvahariduse Instituudis. TEENISTUS • Töötas Võru Õpetajate Seminari direktorina aastail KÄIK 1921–1930. • Tema juhtimise all kujunes seminarist uuendusmeelsemaid õppeasutusi Eestis, kus rakendati ja propageeriti reformpedagoogika põhimõtteid. TEENISTUS • 1931. aasta sügisest tegutses Käis Tartus Eesti KÄIK Õpetajate Liidu teadusliku sekretärina. • Ülesandeks oli õpetajate abistamine pedagoogilises töös, kooliuuenduslike küsimuste selgitamine ja propageerimine ajakirjas Kasvatus ning õpetajate KOOLI • 1930. aastate esimesel poolel hakkas Käisi ümber UUENDUS koonduma rühm
Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas Alver vabakutselise kirjanikuna Tartus. Alates 1934 Eesti Kirjanike Liidu liige. Luulekogud ja raamatud Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti kirjutas ta teosed "Invaliid", "Viletsuse komöödia" ja "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlve mälestustele. Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" (1931) kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel" (1962). Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutus ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed roopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda". Tema luulekogud
aastal sai direktoriks. 1891.aastal Nielsen abiellus Taani skulptori Anne Marie Broaderseniga. Neil oli kolm last: Irmelin, Anne Marie ja Borge. 1925. aastal tabas Nielsenit tõsine südamerabandus, mistõttu ta pidi loobuma paljudest tegevustest, kuid heliloominguga jätkas ta surmani. Sellel perioodil kirjutas ta ka raamatu ,,Minu lapsepõlv Funenis". Samuti anti välja lühike esseeraamat ,,Elav muusika". Mõlemad raamatud on tõlgitud inglise keelde. C. Nielsen suri 1931. Aastal Kopenhaagenis. Tänapäeval korraldatakse Carl Nielseni nimelisi rahvusvahelisi viiuli, klarneti ja flöödivõistlusi. C. Nielsen on ka koos Th. Laubiga teinud hilisema seade Taani riigihümnile ,,Der er yndigt land" (,,On üks armas maa") ning on Taani 100-kroonise rahatähe peal. 1956. aastal tehti C. Nielseni kodust Norre Lyndelses muuseum. Seal demonstreeritakse Nielseni eluolu ning koduseid tingimusi tema lapsepõlvest alates kuni hilise küpsuseani
1877. aastal avati alaliseks liikluseks Tapa - Tartu raudteeliin, mis 1887. aastal pikenes Valgani, kus liin ühendati ehitatava Pihkva - Riia raudteega. Viimasel avati alaline liiklus kaks aastat hiljem. 1896. aastal sai valmis esimene kitsarööpmeline (750 mm) raudtee Valga - Pärnu, 1897. aastal avati raudteeharu Mõisakülast Viljandini ning sealt edasi Paide ja Tallinna sadamani. Alaline liiklus eespool mainitud linnade vahel avati 1901. aastal. 1931. aastal valmis laiarööpmeline raudtee Tartu - Petseri ning Eesti sadamad sai otseühenduse Venemaa keskpiirkondade ja Ukrainaga. Iseseisev Eesti Vabariigi Raudtee (EVR) moodustati 15. novembri 1918. aasta Eesti Vabariigi teedeministri käskkirjaga Looderaudtee, Esimese Juurdeveoteede Seltsi, merekindluse ja sõjaväe väliraudteelõikude baasil. 1940. aastal, kui EVR lülitati NSVL raudteevõrku, oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus
Hiina suhted lääneriikidega paranesid niivõrd, et taiwani esindus ÜRO-s asendati HRV esindusega. 1980. (Xiaoping) aastatel hakkasid suhted paranema NSV Liiduga. Siiani on suhted halvad aga Taiwaniga. Eraelu Mao Naised Luo Yixiu abielus1907 kuni 1910 Yang Kaihui abielus1921 kuni1927 He Zizhen abielus1928 kuni1939 Jiang Qing abielus1939 kuni Mao surmani Mao Lapsed Mao Anying Sündinud 1922- Surnud 1950 Mao Anqing Sündinud 1923- Surnud 2007 Mao Anlong Sündinud 1927- Surnud 1931 Mao Anhong Sündinud 1932- Li Min Sündinud 1936- Täname kuulamast Koostasid: Meelis Maalder Kauri Allvee Tallinn 2011
"Lamav tiiger" (1937, pehmelakk) 1938. aasta reisil Marokosse lõi Viiralt töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust "Noor araabia poiss" (1940) "Berberinaine kaameliga" (1940) Sõjapäevadel sündisid: "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatintia) "Viljandi maastik" (1943, kuivnõel) "Virve" (1943, kuivnõel) "Monika" (1942, metsotinto) Teoseid ,,Põrgu" (ofort, vasegravüür) 1930-1932 ,,Kabaree" (ofort, vasegravüür) 1931 ,,Lamav tiiger" (pehmelakk) 1937 ,,Kristjan Raud" (kuivnõel) 1939 ,,Jutlustaja" (lito) 1932 ,,Kaameli pea" (puugravüür) ,,Berberi naine" (Itaalia pliiats) "Viljandi maastik" (kuivnõel) ,,Lapi maastik (Vaisaluokta)" (kuivnõel) ,,Eesti neiu" (pehmelakk) Kokkuvõte Eduard Viiralti laiahaardeline ja meisterlik
USA 20. sajandil 1900-1910 President Theodore Roosevelt (1901-1909) 1902-1908 Reformiliikumine 1908 Ford T 1911-1920 Presidendid: William H. Taft (1909-1913) Woodrow Wilson (1913-1921) 1914 esimene konveier(Henry Fordi tehases) avatakse Panama kanal 1917 6. aprill - USA astus I maailmasõtta 1918 18. jaanuar - ,,Wilsoni 14 punkti" 11. november -Compiegne'i vaherahu, I maailmasõja lõpp võitsid Antandi riigid 1919-1920 Pariisi rahukonverents 1920 keeluseadus(alkoholide valmistamine, müük, sisse- ja väljavedu) 1921-1930 Presidendid: Warren G. Harding (1921-1923) Calvin Coolidge (1923-1929) 1920ndad Maffia(Al Capone) Vabaturg Tummfilmid(Charlie Chaplin) Areng majapidamistarvetes(külmkapp, pesumasin) Vabatants Jazz-muusika 1921 alustati regulaarsete ringh...
Erich Maria Remarque ''Läänerindel muutuseta'' 1929 • Ajatelg Sünd 22.07 1898, 1916 läks sõdurina rindele, 1920 ''Unistuste tuba'', 1924 ''Gam'', 1927 ''Jaam silmapiiril'', 1929 ilmus ''Läänerindel muutuseta, 1931 ilmus teine romaan ''Tagasitee'', 1931 lahkus Saksamaalt, 1937 ''Kolm sõpra'', 1938 võeti Saksa kodakontsus, 1939 emigreerus USA'sse, 1940 ''Armasta oma ligimest'', 1939-1943 elas LA's, 1946 ilmus esialgu ingliskeelses tõlkes romaan "Arc de Triomphe", 1947 sai USA kodakontsuse, al.1948 elas vahelumisi USA's ja Šveitsis, 1952 ''Elusäde'', 1954 ''Aeg antud elada, aeg antud surra'', 1956 ''Obelis'', 25.02.1958 abilellus filminäitleja Paulette Goddardiga, 1961 ''Taeval ei ole soosikuid'', 1962 ''Lissaboni öö'', 1970 Das
Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte. Aastatel 1917–1919 oli ta Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Helsingis elanud Suits saabus kodumaale, astus Eesti esseeride parteisse ning koostas märgukirja „Eesti Töövabariik“. 1921–1944 töötas Suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931. aastast). 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast oli ta Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ta ei võtnud seda kohta vastu. Gustav Suits suri 1956.
W. Griffith tegid helifilmis edutuid katseid. Griffithist sai pea üleöö kõige vanamoodsam filmitegija ja Pickfordi ja Fairbanksi koostöö ,,Tõrksa taltsutuses" (1929) tõi välja nende hääle puudujäägid ja kukkus läbi. Ainsane elas ülemineku helile üle Charlie Chaplin, kes kasutas üksnes muusikaid ja realistlikke heliefekte. 1930. aasta oli Ameerika filmitööstusele üle aegade parim, rekordeid purustasid nii kinokülastused kui stuudiote kasumid. Kuid 1931. aastal sai majanduslangus kätte ka filmitööstuse ja kasumid kukkusid. Kaksikfilmi (film koos teise, odavalt tehtud B-filmiga) kiire levik oli majanduskrahhi otsene tulem. Et rasketel aegadel inimesi kinno meelitada, pakkusid kinod nüüd igas programmis kaht filmi ja vahetasid programme kaks-kolm korda nädalas. Selle tulemusena said Powerty Row stuudiod spetsialiseeruda B-filmidele, enamasti vesternite ja seiklusfilmide tootmisele. Järgnevalt võib välja tuua tähtsamad Hollywoodi
,,Tuulesellid" - novell 1933. ,,Vaikne nurgake" - novell1934. ,,Väino Lehtmetsa noorpõlv" - 1935. ,,Maa ja linn" - kaks muistset lugu 1939. ,,Vanasti" - jutustused 1941. ,,Jüri Pügal" - jutustus 1945. ,,Inderlin" - reisivested 1920. 4 ,,Nukitsamees" - Lastejutt 1920. ,,Kolm lugu noortest" - Laste luuletused 1921. ,,Lauka poiste ootamatu teekond" - Lastejutt 1925. ,,Pett ja Parbu" - Lastejutt 1928. ,,Vanad teerajad" - 1930. ,,Talvised teed"- 1931. ,,Läbi tuule ja vee" - 1931 ,,Vaadeldes rändavaid pilvi" - 1932. ,,Kuldsete lehtede all" - 1933. ,,Ladina köök" - 1934. ,,Kuningakübar" - 1935 ,,Tagala" - 1937. ,,Ktora godzina?" - 1938. ,,Punane kuma" - 1939. ,,Sõjarändur" - 1940 ,,Pikem peatus" - 1941. 2.2 Ja näidendeid: Ärimehed, 1912. Kapsapea, 1913. Laul õnnest, 1913. Paunvere, 1913. Pärijad, 1913. Mahajäetud maja, 1914. Arusaamatu lugu, 1919. Kalevi kojutulek, 1919. Onu paremad päevad, 1919. Sinihallik, 1919.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
