Martin Luther (1469-1536) reformatsiooni algust arvestatakse saksa usutlase ja kirikuõpetaja Martin Lutheri väljaastumisest 1517.a Wittenbergis.kõigi pühakute päeval naelutas ta Wittenbergi peakiriku usule 95 teesi, milles paljastas paavstikiriku kuritarvitusi-eesmärgiks rahvale kättesaadava rahvusliku kiriku loomine. Tema haamrilöögid kuulutasid uue ajastu algust. Lutheri peaidee seisnes inimese individuaalse usu rõhutamises: igaüks peaks pühakirja kaudu ise jõudma Jumalani.Lutheri demostratiivne lahkulöömine ametlikusr kirikusr viis selleni, et ta tunnistati ketseriks ja kuulutati lindpriiks. Ta varjas end Saksi kuurvürsti juures Warlburgi lossis, kus tõlkis UT saksa keelde. 1534a ilmus saksa keeles kogu Piibel. Reformatsiooni tähtsaimaks kultuurisündmuseks oligi Piibli rahvuskeeltesse tõlkimine, millega pandi alus paljude kirjakeelte tekkele, see aga soodustas omakorda rahva haridustaseme kiiret tõusu. Lutheri tõlge leidis oma rahval...
Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Epiteet on omadussõna, kirjeldav poeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Haiku on jaapani klassikaline väike luulevorm. See koosneb kolmest reast, 17 silbist. Teemaks loodus ja inimtunded. Isikustamine ehk personifikatsioon on elututele objektidele või loodusesemetele inimlike omaduste ülekandmine. Luule ehk poeesia on värss-ehk seotud kõne. Metafoor on ülekanne sarnasuse alusel, peidetud võrdus. Ood on pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul. Pastoraal on karjaseluuletus. Selle kirjutatakse maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Poeem on pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtetuse teemaga. Sonett on 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse 4+4+3+3 järgi. Stiilikujundid on mitut liiki kõnekujundid(epitee...
käsiraamat. Katekismusi koostati alates VII sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Tuntumad katekismused on lastele mõeldud Lutheri "Väike katekismus" ja vaimulikele kirjutatud "Suur katekismus". Ood on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sina-vorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanikest viljelesid oodi Pindaros, Horatius jt. Pastoraal on karjaselaul vm. karjase- või maaelu idülliliselt kujutav teos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes. Pastoraali viljeleti antiikkirjanduse eeskujul ka Euroopa XIV-XVII saj. kirjanduses. Müüt on muistend, mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest, muinasvägilastest ja jumalatest. Valm on õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi. Valmides naeruvääristatakse
motiive. KJP tõi eesti kirjandusse mütoloogilised motiivid. Kristjan Jaak Petersoni võib julgelt pidada Mõisted* Ood 1. kirj hümnile lähedane ülev lüüriline luuletus, ideele, isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele vm. pühendatud ülistus v. mälestuslaul. Pindarose, Horatiuse oodid. K. J. Petersoni oodid ,,Laulja", ,,Kuu". Oode laulma, kirjutama. 2.piltl piiritu (suuresõnaline) ülistus Pastoraal kirj, muus, kunst idülliline karjaseelu kujutav teos. Vähenõudlik, lihtne pastoraal. Pastoraal oli juba antiikse luule zanre. Puupillidelt kõlas mahe lüüriline pastoraal. | piltl Ah, millised päevad! Üksainus uni, idüllide idüll, pastoraalide pastoraal! F. Tuglas. * ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" Päevik, millele Peterson pani K. J. Petersoni pealkirjaks ,,Kristian Jaak päevaraamat
5. Kr. J. Peterson sündis 14.märts. Ta elas 21-aastani.Eestis tähistatakse tema sünnipäeval Emakeelepäeva. Alles 1922 a. Avaldati tema kirjutisi. Õppimise kõrvalt teenis ta raha tõlkimisega. 6. Luuletus ,,Kuu" ülistab väikest Eesti rahvast pürgima kõrgemale, et jätta tulevikus endast märk maha. 7. Ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusle, nähtusele, ideele vms. NÄIDE: Pastoraal maaelu maalilisust kujutav karjaselaul. 8. Petersoni välimus küünilis-boheemliku välimusega pikad juuksed, must pikk laia nahkvööga kuub, must barett, suur okslik jalutuskepp. 9. Fr. R. Faehlmann sündis Järvamaal, Koerus, Ao mõisas. Tema isa töötas mõisavalitsejana. Peale arstipraksise oli ka Tartus ülikooli Eesti keele lektor. 10. ÕES- Õpetatud Eesti Selts (asutatud 18. jaanuaril 1838 - suletud 1950 ja taastatud 1988). vanim Eesti teadusselts.
Kitzberg Kreutzwald ''Ema'', Lydia koidula ''Tuulte pöörises'', E. ''Kalevipoeg'', A. ''Teretamine'' Vilde ''Tabamata ime'' Heintalu ''Kuldmamma!'' Novell – August Gailit Sonett – M. J. Eisen Komöödia – E. Vilde ''Ristisõitjad'', August ''Õnnesoov isamaale'', ''Pisuhänd'', Oskar Luts Mälk ''Surnu surm'' L. Koidula ''Omal teul'' ''Kapsapea'' Jutustus – Oskar Luts Pastoraal – Vello Lattik Tragikomöödia – G. B. ''Andrese elukäik'', Mati '' Pastoraal Guarin ''Ustav Unt ''Võlg'' mummulisest kleidist'', karjane'', Shakespeare Kalju Saaber ''Eesti ''Mõõt mõõdu vastu'' pastoraal II'' Muinasjutt – ''Loomade Poeem – Betti Alver talvekorter'', ''Kolm ''Lugu valgest külma'' varesest'', Kersti
,,Eestlane õpib lugema ja kirjutama'' 1) Nimeta eestlaste ja liivlaste elu käsitlevaid kroonikaid. Mis ajajärku nendes kujutatakse ? ,,Riimkroonika'' ~ 14. saj. ,,Nestori kroonika'' ~ 13.-16. saj. 2) Kroonika ajaraamat kirmased laulu ja tantsuga pidu katekismus lühike kristliku õpetuse käsiraamat piibel ristiusu pühakiri aabits maarahva raamat, lugemisoskuse arendamiseks. valm mõistuluuletus pastoraal - rõõmus kirjateos ood pidulik ja ülev luule müüt pärimuslik lugu 3) Mis aastast pärineb esimene säilinud eesti keelse fragment, ja kes on koostajad ? 1535.a ,,Katekismus'' ( S.Wandrat , J.koelli ) 4) Mis aastal avati Tartu Ülikool ? TÜ avati 1932. aastal 5) Mis aastal ilmus esimene eesti keelne piibel ? Esimene piibel ilmus 1739. 6) Nimeta 4 fakti O.W.Masingust elu ja töö kohta.
Kitzberg ,,Libahunt" Miniatuur A. H. Tammsaare Sonett M.Under Draama E.Vilde Poeem J.Smuul ,,Poiss ja liblik" ,,Suvel" ,,Tabamata ime" ,,Pooem Stalinile Novell A.Tsehhov ,,Palat Eleegia J.liiv Jant O. Luts Ballaad M. Under nr.6" ,,Helin" ,,Kapsapea" ,,Merilehmad" Jutustus S. Rannamaa Pastoraal A.Alle Stsenaarium E. ,,Kadri" ,,Eesti pastoraal" Nüganen ,,Nimed marmortahvlil" Muinasjutud ja muistendid F. Ood K.J. Kuuldemäng R. Faehlmann ,,Müütilised Peterson ,,Kuu" muistendid" H. C. Andersen ,,Inetu Pardipoeg" Eluloo raamat M. Poom ,,Minu lugu" Romaannovellides A. Gailit ,,Toomas Nipernaadi" Lühirooman Mati Unt
sõnastus ja lihtsama värsikoega pastoraalid Petersonist ja tema oodidest algab eesti lüürika Ood pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul Pastoraal maaelu maalilisust kujutav karjaselaul Ood - ,,Kuu" kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? Siis ma võtan teid, selge, sinise taeva tähed, maa pealt kõrge isamaa poole rõõmuga vaadates laulda Pastoraal ,,Laul" Jumalaga nüüd, meie maa! Ei ma nüüd kõnni sinu kasemetsadessa, kus lilled on õitsemas ja laulemas linnud ilusti puude varjuella. Sagedasti ist'sin tasa oja kaldal mõteldes teie peale, mu hallid vanemad! Emakeelepäev Tähistatakse 14. märtsil 1995. aastal alustas Meinhard Laks emakeele kaitseks koguma toetusallkirju ja esitas Riigikogule ettepaneku hakata tähistama emakeelepäeva Emakeelepäev sai riiklikuks pühaks 1999. aastal Kristjan Jaak Petersonile
Naljandite sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja koomika 31. Novell - tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse, teemaga. Klassikaline novell põhineb kindlal süzeeskeemil. 32. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. 33. Pastoraal - karjaselaul või muu karjase- ja maaelu idülliliselt kujutav kirjandusteos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes. 34. Personifikatsioon - on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Personifkatsiooni kasutatakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lühendamiseks 38. Poeem - lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee
- telekas - reklaam Ilukirjanduse ehk belletristika jaotus: I Lüürika: - luuletus Juhan Liiv ,,Muusika - haiku Ellen Niit ,,Tihane" - sonett Betti Alver ,,Sügis" - valm Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" - ood Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" - pastoraal August Alle ,,Eestimaa pastoraal" - epitaaf (hauakiri) ,,Puhka rahus" - eleegia (kurb luuletus) Juhan Liiv ,,Helin" - eepos Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" - ballaad Marie Under ,,Porkuni preili" II Eepika: - muinasjutud Hans Christian Andersen ,,Hans ja Grete" - vanasõnad
detailne - Koosneb kolmest reast ehk värsist - Esimeses reas 5 silpi - Teises reas 7 silpi - Kolmandas reas on 5 silpi - Ellen Niit ,,Tihane" · Sonett: - Itaalia sonett: abab abab cdc cdc - Inglise sonett: abab abab abab aa - Betti Alver ,,Sügis" · Eleegia (kurb luuletus): - Juhan Liiv ,,Helin" · Ood: -Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" · Pastoraal: -August Alle ,,Eestimaa pastoraal" · Epitaaf (hauakiri): -,,Puhka rahus" · Regivärss · Alliteratsioon · Assonants Lüroeepika jaotus: · Eepos: - Enamasti luulelises vormis, räägib maailma loomisest, jumalate ja kand´gelaste vägitegudest, müstilistest ja reaalsetest ajaloo sündmustest. - Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" · Värssromaan: -Aleksander Puskin ,,Jevgeni Onegin" · Ballaad: - Lüroeepiline teos ehk jutustava sisuga luuletus
Ajalooline jut- teos,mille aluseks on ajaloolised sündmused ja isikud; täpne ajastus (Vürst Gabriel). Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Ainestik pärineb logendidest, motiivideks on surm/armastus, millele järgneb karistus(Pontus). Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Eepos-eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Teos on maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest(Kalevipoeg). Följeton- veste, nalja või pilkelugu. Naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut. Teemad on päevakajalised, majanduslikud, olmelised(Pärlipüüdija). Jant- jämekomöödiline naljamäng. Halvustava varjundiga, eesmärgiks on vaatajate naerutamine(Säärane mulk). Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosazaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi. Novell- lühike proosa...
Peeter Süda 30.01.1883 Lümanda, Saaremaa – 3.08.1920 Tallinn Anneli Rego 11a Ema Viiu Süda Elulugu • 4-5 aastaselt proovis mängida orelil • Algharidus Kihelkonna köstri juures • 1902-1912 õppis Peterburi konservatooriumis • 1905-1911 rahvaviiside kogumise matkad • 1912 asus elama Tallinna • 1919 kuni surmani Tallinnas Kõrges Muusikakoolis Peeter Süda suri 3.augustil 1920(maetud Tallinnas siselinna kalmistul) Looming • Orelimuusika: • Koorimuusika: • • Segakoorilaul “ Linakatkuja” Fuuga f-moll (rhvl.) • “Ave Maria” • Instrumentaalkammer • Basso ostinato muusika: • Scherzino • Scherzo • Gigue • Fuuga ja prelüüde klaverile • “Pastoraal” ...
Saksamaa: „Niebelungide laul“ 10. Mida nimetati kurtuaasseks kirjanduseks? Rüütlikirjandust (viisakas, peenekombeline). 11. Kes olid rüütlikirjanduse levitajateks (kuidas neid tegelasi nimetati)? Trubatuurid (luuletajad, heliloojad, lauljad). 12. Rüütlikirjanduses üks peamiseid kultuseid Daamikultus 13. Nimetada kuningas Arturiga seotud legende? 14. Nimetada keskaegseid luulevorme. Alba, Ballaad, Romanss, Kantsoon, Vers, Lee, Itk, Pastoraal, Tensoon. 15. Nimetada keskaja draama vorme. Müsteerium, Miraakel, Moralitee, Farss. 16. Nimetada keskaja linnakirjanduse vorme. Fablioo, Novella, Švank.
19151918 õppis Orjolis eksternina gümnaasiumis 1918. a. Saraatovi ülikool (lahkus sealt kodusõja tõttu 19221928 ja 19341937 õppis Tartu ülikool õigusteaduskonnas Looming Esimeseks trükiluuletuseks oli " Lumehelbed ", dateeritud 16. septembriga 1911 " Siuru " väljaandel ilmus 1918. a. hilissügisel luuletaja esikkogu " Üksinduse saartele luuletaja esikkogu " " Luuletus " Eesti pastoraal " on ühtlasi Alle tõlgitavamaid luuletusi Kirjaniku teine luuletuskogu " Carmina barbata Kirjaniku teine luuletuskogu " " jõudis avalikkuse ette 1921. a. kevadel Luulekogud August Alle luulekogud on järgmised: Üksinduse saartele (1918) Carmina Barbata (1921) Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust (1925 ) Ummiklained (1930) Karmid rütmid (1934) Lilla elevant (1923) Epigramme (1944)
- eepos F. R. Reinhold ,,Kalevipoeg" - ballaad Marie Under ,,Rändav järv" - värssromaan A. Puskin ,,Jevgeni Onegin" - poeem Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad" - valm Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" Luule ehk lüürika - regivärss assonants täishäälikuline, alliteratsioon kaashäälikuline - vabavärsiline luuletus Juhan Liiv ,,Sügis" - sonett Marie Under ,,Helged sonetid" - ood K. J. Peterson ,,Laulja" - haiku - pastoraal K. J. Peterson ,,Karjapoisid" - eleegia Juhan Liiv ,,Helin" Näitekirjandus ehk dramaatika - tragöödia Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia Eduard Wilde ,,Pisuhänd" - draama August Kitzberg ,,Tuulte pöörises" - jant lihtsakoeline komöödia - libretto Mati Unt ,,Poiss ja liblik" - stsenaarium Nimed marmortahvlil - kuuldemäng Vedurijuht kes ajas tüdruku alla
ITK leinalaul, pühendatud austatud surnule. ALBA - koidulaul, millel kujunes välja kindel skeem: rüütel veedab öö daamiga, kusjuures tema hobust on öö läbi valvanud sõber või kannupoiss. Koidikul äratab ta armastajad, kellel on raske teisest lahkuda. SEREENA õhtulaul, milles on välja kujunenud serenaad. PASTORAAL karjalaul, tegelased on rüütel ja karjaseneiu. Rüütel püüab tütarlast võrgutada, tubli neiu aga kihutab rüütli minema. ROMANSS käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Trubaduuride lüürika aineks on armastus, naudingud ja seiklused kõik see, mida kirik pidas patuks. Korraldati lauluvõistluseid, kujunes välja omapärane feodaalne daamikultus, mis
19.Nimeta kuulsaim eestlane, kes on loonud sonette ja ballaade? Marie Under 20.Mis on haiku? Väike Jaapani loodusluuletus 21.Milline on haiku värsiskeem? 5+7+5 22.Millised on lüroeepilised teosed ja miks neid nõnda nimetatakse? Ballaad ja poeem, sest nad on jutustavad luuletused. 23.Nimeta ballaadi peamised tunnused! Sünge sisu, tegelased võivad olla kangelaslikud. 24.Nimeta poeemi peamised tunnused! Mitmeosaline, süzee 25.Mis on ood? Ülistav kiidulaul 26.Mis on pastoraal? Karjaseluuletus 27.Mis ülesanne on esimesel valmiosal? Esimeses esitakse sündmus 28.Mis ülesanne on teisel valmiosal? Teises osas esitatakse moraal ehk õpetus 29.Nimeta kuulsaim valmimeister maailma mastaabis, antiikajast ja kuulsaim eestlastest valmilooja? Ivan Krõlov, Aisopos, Jakob Tamm 30.Mis on luule kolm peamist teemade valdkonda? Armastus, loodus, isamaa
Peeter Süda Ta äratas tähelepanu vaikiva oleku ja kinnisusega. Juba maast madalast oli ta harjunud kõige üle mõtlema ja vastust otsima. Peeter Süda sündis 30. Jaanuaril 1883, Saaremaal Leimanda vallas. Ta sündis talupoja perre, kus valitses religioosne ja muusikasõbralik õhkkond. Kodus oli küla pillimeistri tehtud orel , millel Süda olevat juba 5-aastaselt proovinud kuulmise järgi kirikulaule mängida. Õpinguid alustas ta kohaliku köstri juures. Aastal 1902 asus ta Peterburi konservatooriumi oreliklassi. Süda huvitus ka rahvaloomingust. Ta kasutas rahvaviise mitmekülgselt, kuid eelistas sealjuures polüfoonilist arendust. Süda oli erakordselt pühendunud õpilane, kes tahtis võtta õpingutest maksimumi ning kes kulutas viimase raha nootide ja raamatute peale. Aastail 19051911 osales Peeter Süda korduvalt Eesti Üliõpilaste Seltsi algatatud rahvaviiside kogumise matkadel. Juba õpinguaastail alustas ta ka kontserttegevust, andes organistina ...
Luule jaguneb lüüriliseks (hingestatud, emotsionaalseks), eepiliseks (jutustavaks, nt eepos) ja nende vahepealseks-lüroeepiliseks (emotsionaalsus, tunnete ning meeleolude väljendamine on põimitud sündmustest jutustamisega, nt ballaad, värssromaan). Sisu järgi jaotatakse luulet loodus-, armastus-, isamaa-, mõtte-, tundeluuleks jm. Riim-sarnasekõlaliste sõnade kordumine Asendi järgi stroofis jagunevad riimid paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimiks (abab). Rütm-põhineb sõnarõhul ja häälikute pikkusel Värss-luuletuse rida, värsiread jagatud stroofideks Stroof-salm, mida iseloomustab sisuline terviklikkus Vabavärss-ei riimu omavahel, luuleread erineva pikkusega, ei jagune stroofideks Piltluuletus-selline luuletus, mille eesmärk on eelkõige vorm. Luuleridade paigutus lehel kujutab mingit kujundit. See on luuletuse sisuga seotud. Luulezanrid: Haiku-koosneb kolmest värsireast, milles on kokku 17silpti. Esimeses värsireas on 5, teises 7 ja k...
esitati. Pikka aega olidki lüürika ja muusika lahutamatult seotud. Antiikajal 1) meesriim (riimuvad 1silbilised sõnad: mees-vees); kujunesid järgmised L zanrid: 2) naisriim (2silbilised sõnad: naine-laine); a) eleegia (kaebelaul, nukrameelne luuletus); 3) libisev riim (3silbilised sõnad: helendab-terendab) b) pastoraal (karjaselaul); Täisriim kooskõla on pearõhulisest silbi täishäälikust alates (käes-väes). c) ood (ülistuslaul); Samariim täpselt sama sõna (tuli-tuli). d) epigramm (lühike pilkava sisuga luuletus). Irdriim sarnaste kõrval on ka erinevaid häälikuid (laulda - hauda).
Lüürika-sõnakunsti üks põhiliike,eepika ja dramaatika kõrval Eepika-kui põhiliigi zanrid keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele Dramaatika-zanre liseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog Luule-e.poeesia mõiste tähistab kõiki värss kõnes teoseid võibolla eepiline ja dramaatiline Stiil-autori,ajastu,kunstivoolu ühise loome ja maailmanägemise viis,mis väljendab teose igal tasandil Epiteet-kirjeldav või kaunistav lisandsõna e.poeetilinetäiend Võrdlus-kõrvutamine ühise tunnuse alusel Meta ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel Isikustamine-e.personifitseerimine millelegi mitte inimlikule isikuomaduste omistamine Sümbol-võrdkuju,pilt või märk,mis esindab mõnd nähtust või mõistet eriti abstraktselt Allegooria-e. Mõistukõne tekst tervikuna vihjab millelegi millest otse juttu e tehta Iroonia-pilkavteesklus,öeldakseüht aga vihjatakse vastupidisele Gradatsioon-e.astendus tähenduslik tõus või langus luul...
värsse. Enne kodumaale naasmist avaldas ka " Siuru " I album, mõned Tuglase valduses olnud luuletused. " Siuru " väljaandel ilmus 1918. a. hilissügisel luuletaja esikkogu " Üksinduse saartele ". Tähelepanu äratas Alle eruditsioon ja uudne ainestik, mille tõi eesti luulesse antiikmüütide, piiblilegendide või renessansiajastu motiivide tõlgendajana. Need luuletused mõjusid enamasti raamatulike stiliseeringuta. Luuletus " Eesti pastoraal ", mis on luuletaja lapsepõlve mälestustest välja kasvanud, idüllitu, kuid nukralt tundesoe luuletus sügissajus ja uduvinas heinakuhja all kükitavast karjalapsest, kes hoiab peremehe loomi. Luuletus avaldati esimest korda ajakirjanduses 1916. aastal ja leidis kiiresti koha koolilugemikes, püsides seal tänini. Eesti luuleklassika raudvarasse kuuludes on " Eesti pastoraal " olnud ühtlasi Alle tõlgitavamaid luuletusi.
Selle põhizanrit nimetati kantsooniks ehk lauluks. Vers on kantsooni lihtsustatud ja lühendatud variant. Sirventeesid on laulud mis tahes teemal ning tihti kasutati neis juba tuntud meloodiat, mis tekitas täiendava parodeeriva ja koomilise efekti. Lüüriline armastus kujutab endast keerulist rituaali, selle erinevad hetked ja meeleolud kajastuvad eri zanrites. Alba on koiduaegne laul, mis ülistab daami päeva algul. Itk on matuselaul kõrge senjööri või Kauni Daami surma puhul. Pastoraal on armunute laul. Ballaad on tantsulaul. Tensoon on vaidlus, mida kahe poeedi vahel ka tegelikult ette tuli, kusjuures mõnikord oli üks neist ainult luuletava kujutluses. Põhiliselt vaieldi armastuse ja sõja poeesia üle, arutleti, millise stiili luuletaja peaks valima, kas lihtsa või keeruka. Luuletaja Bertran de Born oli elulookirjutajate sõnul hästikasvatatud ja üliviisakas mees, ta tundis põhjalikult kombekust ja oli osav sõnu seadma ning oskas
Saksa eeskujudele ning selle pärast ka keerukas lauseehitus: kasutab palju võrdlusi ning metafoore. Tuntuimad oodid on ´´Kuu´´ ja ´´Laulja´´. Tema vaimseks testa- mendiks peetakse luuletust ´´Mardi Luteruse päeval´´, milles luuletaja näeb ette oma peatset surma ning kirjutab sellest, mis temast maha jääb. Pastoraalid ehk karjase- laulud tuginevad samuti antiik-eeskujudel, kuid sisaldavad eestipäraseid motiive ja on dialoogi kujulised. Tuntuim pastoraal on ´´Ott ning Peedo´´. K. J. Peterson suri kopsutuberkuloosi, olles vaid 21-aastane. Friedrich Robert Faehlmann(1798-1850) Fr. R. Faehlmann kasvas pärast ema surma mõisniku peres. Tema isa oli päris- orjusest vabastatud ja töötas mõisa valitsejana. Faehlmann omandas saksakeelse koolihariduse ja asus õppima Tartu ülikooli arsti- teaduskonda. Faehlmanni elu kõige pingelisemad aastad olid 1840-ndad. Igapäevase arstitöö kõr-
Teiste arvates aga oli Prints lihtsalt kas hull, meeltesegaduses või kättemaksuhimuline ning tegi oma mõrva teoks kohe esimesel võimalusel. Kuningas lahkus poole näidendi pealt Rändnäitlejate poolt esitatud monoloogi ajal muutus Taanimaa kuningas maruvihaseks ning lahkus poole näidendi pealt. Linna jõudsid rändnäitlejad, kes olid ühed parimad omal alal. Neile ei olnud raskuseks ei komöödia, tragöödia, pastoraal ega ka lavatükk. Nad tulid linna, et näidelda kohalikele mõni oma teostest. Kuid Hamleti sooviks oli, et nad etendaksid ''Gonzago mõrva'' ning, et ta saaks mõned enda koostatud read ka vahele panna. Sellega lootis prints, et keegi kohalolijatest tunnistaks kohe oma mõrva üles. Kuid tema kahjuks seda ei juhtunud. Hoopis kuningas tõusis järsku püsti ning lahkus, täis viha ja sappi. Sellise käitumisega tõmbas Hamlet omale nii öelda ''vee peale.''
Rüütlikultuur Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis rüütlilaulikute esitusel. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine. Rüütlilaul on segapäritoluga, tema juured ulatuvad klassikalisse ladina luulesse, see...
Kirjanduse arvestuslik töö Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) · 14.03 emakeele päev, Tema sünnipäev · Esimene Eesti luuletaja · Kirjutas eesti keeles · Õppis Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas · Polügott inimene kes oskab palju keeli · Ood ülistuslaul ,,Kuu", ,,Laulja" · Pastoraal karjaselaul ,,Alo ning Jaak" · Luuletused: ,,Olen jälle õnnis", ,,Ma pean jooma", ,,Naised" · On pidanud päevikut · Kogus Eesti rahvaluulet Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) · Pärit Järvamaalt · Üks esimesi eestlasi, kes lõpetas TÜ arstiteadusosakonna · TÜ-s eesti keele lektor · 1839 rajati Tema algatusel ÕES Õpetatud Eesti Seltsi sinna kuulus Eesti sõbralik seltskond estofiilid · Kogus rahvaluulet
5. Osata kirjutada arutlust "Kuningas Oidipuse" põhjal. 6. Osata leida ja selgitada epigrammi mõtet. · Epigramm pealiskiri hauasambal või kingitusel, väike luuletus . Väljendas kultuuris toimuvat. Satiirilise iseloomuga. 7. Teada kirjanduse 3 põhiliiki ja määrata zanrid õige põhiliigi alla. · EEPIKA ehk PROOSA - romaan , novell, jutustus, eepos, andekdoot, muinasjutt, muistend · LÜÜRIKA ehk LUULE - rahvaluule, sonett, ballaad, ood, pastoraal · DRAMAATIKA ehk NÄITEKIRJANDUS draama, komöödia, tragöödia
1. Ärkamisaja valmistasid ette: Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) Esimene kes hakkas kirjutama eesti keeles ning teadvustas selle tähtsust. Ta kirjutas luuletusi mis olid omased Eestile mite Saksamaale. Mingihetk ta kõndis jalgsi Tartust Riiga. Kirjaniku sünnipäeva (14.Märts) peetakse Emakeelepäevana. Ta inspireeris paljusi ärkamiosaja luuletajaid ja kirjanike seega võib õelda, et ta valmistas ette ärkamisaja 2. Mis Periood on ärkamisaeg (Eestis): Ärkamisaeg on rahvusliku eneseteadvuse kujunemise aeg. Ärkamiajaks Eesti ajaloos loetakse perioodi 19. saj II poolel 3. Kes pani aluse ärkamisajale (millega) (millal): (1840-1880)Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, asutati laulu -ja mänguseltse, pandi alus rahvuslikkule teatrile ja ajakirjandusele. Üks tähtsamaid asju mis pani aluse oli eesti keelsete ajalehtede ilmumine (Perno Postimees, Sakala). Perno Postimeest andis välja Johann Voldemar Jannsen kes oma aj...
süngus ei taha ära kaduda. Hiljem kergus ikkagi jätkub ja lõpuks saavutab rahulolu. Minu meelest lõpp oli nagu suurepärane, tekitas häid emotsioone ja endaski rahulolu. Muusikud suutsid anda edasi autori soovitud emotsiooni ja neil see õnnestus. Miinuseks võib pidada suhteliselt väikest auditooriumi ja see tõttu ei tekkinud kontserti tundmust, vaid oleks nagu kuulanud plaadilt. Teine lugu Süit vanas stiilis jagunes samuti viieks erinevaks osaks.I osa Pastoraal oli hästi rahulik ja kerglane ning rõõmsameelne, meenutas kevadelist muusikat või siis hommikust ärkamist. Loos domineeris Viiul klaveri üle, mis mõjus meeldivalt. Tekitas sellise õnneliku tunde ja rahulolu. II osa Balett oli kiire, lõbus, mänglev. Kohati muusika kiirenes ja võimenes. Klaver muutus jõulisemaks ja oli hea kuulata. Ilus muusika. III osa Menuett oli veidi kurva meelsem, kuid peagi oli muusikas tunda jälle rõõmsameelsust
· Cadmus et Hermione (1673) · Roland (1685) · Achille et Polyxène (1687) Balletid · Les Saisons (1661) (Aastaajad) · Le Naissance de Vénus (1665) (Veenuse sünd) · La Jeunesse (1669) (Noorus) · Le Temple de la paix (1685) (Rahutempel) Muud zanrid · Le Mariage forcé (1664) (Lahutatud abielu) komöödia · Quare fremuerunt (1685) motett · Les Fêtes de l'Amour et de Bacchus (1672) (Armastuse ja Bakchose peod) pastoraal 7 Kasutatud allikad : · http://et.wikipedia.org/wiki/Jean-Baptiste_Lully · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Jean-Baptiste_Lully_1.jpeg · http://irjusha.livejournal.com/1927.html Lisad : 8 Jean-Baptiste Lully portree. Louise XVI loss (Versailles) 9
Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Eesti kultuurielu elavnemine 20. sajandil. Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas. Dokumendi tüüp: Tööleht nr: 6 (esimene osa) Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: Muusika III kursus Teemad: Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas Klass: 12 Õpetaja: Katrin Kobolt Koostamise aeg: 23.03.2016 PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 0 of 4 Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Eesti kultuurielu elavnemine 20. sajandil. Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas. 1. Millised muusikažanrid hakkasid arenema 20. sajandi algul Eesti muusikas? Sümfooniline ja vokaalsümfooniline...
LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompositsioonid, mis kasutavad ranget ja korrapärastatud struktuuri: rütmistatud kõnet, teksti liigendamist ridadeks ja salmideks ning häälikulist instrumentatsiooni (riim) LÜÜRIKA üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürikas kujutatakse luuletaja siseilma elamusi. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn, pastoraal, regivärss jt. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. RIIM vormivõte luules: häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kordamine värsirea lõpus. Tavaliselt paiknevad riimid värsi (rea) lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. VÄRSS luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värss ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi.
o Koiduaegne laul, mis ülistab daami homikul, laulab kannupoiss · SERENA o Õhtulaul · ITK o Leinalaul, nutulaul · SENTSOON o Vaidlus kahe luuletaja vahel, teemaks armastus, kirjandus, poliitika,usk · PASTORAAL o Karjaselaul(rüütel ja karjaseneid) · ROMANSS o Armuseiklused daamiga Linnakirjandus: - rahvalähedane - tegelased keskklassist(käsitöölised, kaupmehed) - protest ebavõrdsuse vastu(pilge mungad,kohtunikud) - moraal e. õpetussõna valm RENESSANSS 1. Millal tekkis
ilmalikke rahvakeelseid tekste, eriti luuletekste. Selle tulemusel keelati 13. sajandi lõpul motettide laulmine kirikus. Lisaks sisu ilmalikustumisele oli põhjuseks ka kompositsiooni keerukus. Motett muutus haritlaste seltskonnalauluks. 15. sajandil jõudis ta kirikusse tagasi, kõikides häältes gregooriuse koraali tekst. · Intermetso vahemäng · Nokturn- lühike instrumentaalpala (enamasti klaverile). Väljenduvad lüürilist meeleolu · Pastoraal on maaelu maalilisust kujutav karjaselaul, lamburielu kajastav lühiooper, ballett või pantomiim · Etüüd (prantsuse étude) on tehnika harjutamiseks mõeldud lühipala sooloinstrumendile. · Prelüüd (prantsuse keeles prelude) on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. · Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18
JEAN-BAPTISTE LULLY 1632-1687 Lapsepõlv Sünnipärase nimega Giovanni Battista Lulli. Sündinud 28. november, 1632. Pärit Itaaliast, Firenzest. Lully ei saanud nooruses mingisugust haridust, ent tal oli erakordset annet nii tantsimises kui ka pillimängus ta mängis kitarri ja viiulit.Alustas oma karjääri 1646.aastal Orléansi printsessi toapoisina. Leedi abiga arendati Lully andeid ning ta omandas solfedzot Nicolas Metru käe all. Töö õukonnas Andeka viiuldajana nimetati ta 1653.aastal juba õukonna heliloojaks. Temast sai ka kuninga orkestri viiuldaja, varsti rajas ta selle 16 parimast mängijast uue orkestri nimega "Väikesed Viiulid", mis oli kahtlemat ajastu parimaid. 1650ndatel lõi Lully mitmeid ballette, kus koos autoriga astus üles ka kuningas ise. Tohutu menu saatis muusikat, mis oli kirjutatud Molière'i komöödiatele (sh "Kodanlasest aadlimees" ja "Armastus...
LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompositsioonid, mis kasutavad ranget ja korrapärastatud struktuuri: rütmistatud kõnet, teksti liigendamist ridadeks ja salmideks ning häälikulist instrumentatsiooni (riim) LÜÜRIKA üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürikas kujutatakse luuletaja siseilma elamusi. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn, pastoraal, regivärss jt. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. RIIM vormivõte luules: häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kordamine värsirea lõpus. Tavaliselt paiknevad riimid värsi (rea) lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. VÄRSS luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värss ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi.
.... 1. ...... 2. 2. 2. 3. 3. 3. 4. 4. 5. 5. 6. 6. 7. ood ehk ülistuslaul, tragöödia, muinasjutt, anekdoot, haiku, komöödia, pastoraal ehk karjaselaul, valm, jutustus, draama, ballaad, eepos, lüüriline luuletus, novell, hümn, romaan 2. Ühenda mõiste, autor ja teos. Kasuta oma õpiku sisukorda. 1. romaan ........"Kalevipoeg" ......... Oscar Wilde 2. muinasjutt ........ ,,Kolm musketäri" ......... Oskar Luts 3. eepos ........ ,,Libahunt" ........
riivatud teemad, mida kurtuaasne luule üldiselt väldib. ITK - leinalaul, pühendatud austatud surnutele. ALBA - koidulaul, millel kujunes välja kindel skeem: rüütel veedab öö daamiga, kusjuures tema hobust on öö läbi valvanud sõber või kannupoiss. Koidikul äratab ta armastajad, kellel on raske teineteisest lahkuda. SEREENA - õhtulaul, millest on välja kujunenud SERENAAD. PASTORAAL (rahvaluule ja rüütliluule ühtesulamine) - karjaselaul, tegelased on rüütel ja karjaseneiu. Rüütel püüab tütarlast võrgutada, tubli neiu aga kihutab rüütli minema. ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Rüütellikusest räägitakse tänapäevalgi. Kui kedagi iseloomustatakse kui rüütellikku inimest on see üks parimatest komplimentidest ja kiitustest. Eks iga tänapäeva meeste
1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid (,,vabaaeg") ,raamatud,etendused,...
1.Eestiaineline kirjandus; 2. Eesti vanad kroonikad - Henriku kroonika, Taani hindamisraamat, Liivimaa uuem ja vanem riimkroonika, Russowi kroonika. Ilmumisaeg, tähtsus, mida sealt lugeda saab. 3. Mis on kroonika- defineeri ja too näiteid. 4. Masing koolikirjaniku, ajakirjaniku ja keelemehena. 5. Vanim eestikeelne raamat. 6. eestikeelne Piibel - ilmumisaasta, tõlkija, tähtsus. 7. Eestikeelse kirjasõna algus. 8. K. J. Petersoni looming. 9.Ood, pastoraal. 10. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, tekkimine. 11. Rahvusliku ärkamisaja üritused. Tea aastaarve! 12. Rahvusliku ärkamisaja kirjanikud Faehlmann, Kreutzwald (vaata eelmise kursuse materjalidest), nende teened. Bornhöhe. 13.Rahvusliku ärkamisaja tegelased Jannsen, Jakobson, Hurt, nende tegevus ja teened. 14. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel. 15.Rahvusliku ärkamisaja luuletajad (välja arvatud Koidula). Oska nimetada vähemalt 3 pluss nende looming. 16. L. Koidula looming. 17
Ajalooline jutustus käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor kasutab küllaltki vabalt. Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskkonnas. Algriim-sõnade algushäälikute korgamine värsi (või muu mõttelist tervikut väljendava ühiku) piires. Anekdooti iseloomustab kokkusurutud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Lõppeb tihti puändi ja vabastava naeruga. Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Dramatiseerimine on proosa või luuleteksti muutmine draamatekstiks Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjalnduse 3 põhiliigist Draama on dramaatika põhizanr, teda iseloomustavad dialoodivorm, olevikulusus, tegevuse keskendatus ja pingeline arendus ning tegelasvahelised vastuolud. Epiteet on omadussõna, kirjeldavpoeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Elulood on elukäigu kirjeldused, omamoodi minevikumälestused Haiku on jaapani klassikaalne väike luulevorm. Haiku koosn...
"Tartus on säilinud ainult üks Faehlmanni elukoht (Ülikooli 21),kus ta elas 1843-1847 Pildid Kristjan Jaak Peterson Friedrich Reinhold Kreutzwald Friedrich Robert Faehlmann Võõravõitu Sõnad (kasutatud: http://et.wikipedia.org/wiki/EE ) Filosoofiateaduskond/Filosoofialoengud-osakond/loeng kus saadakse teada õigus ja seal õpivad targad inimesed Pastroaalid- Pastoraal on maaelu maalilisust kujutav karjaselaul, lamburielu kajastav lühiooper, ballett või pantomiim. Kreiskool-oli vana aja kool,kus õpetati matemaatikat, loodusteadusi ning geograafiat. Filoloogia- Filoloogia on teadus, mis uurib keelt ja kirjandust. Proosa- on levinuim keelekasutamise vorm. Proosavormi kasutatakse kirjanduses, ajakirjanduses, entsüklopeediates, filmides, filosoofias ja paljudes muudes kommunikatsioonivormides. Köster- oli luterliku ja katoliku kiriku kirikuteener, kelle
Kordamine renessansi kontrolltööks 1. Renessanss. - Sõna ,,renessanss" tähendab taassündi, antiikkultuuri taaselustamist. Sai alguse Lääne-Euroopas XIV-XVII sajandil. See murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole tähistab ühtlasi uusaja algust. Humanism tähendab antiikkultuuri uurimist ja tutvustamist, ent alates Petrarcast hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Humanistid: Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Maadeavastused XV sajandi lõpus ja XVI sajandi alguses võimaldasid luua kujutlust maailmast kui tervikust, hakati idealiseerima pärisrahvaid ning Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääride pärast. 2. Dante Alighieri. - Dante kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga kesk...
KIRJANDUSE AJALUGU ANTIIKKIRJANDUS KESKAJAKIRJANDUS RENESSANSIKIRJANDUS Sajand 8.saj. eKr 5.saj. pKr 5.saj. 15.saj. (Lääne- 14. 15. saj. (Itaaliast) (vanakreeka ja vanarooma Euroopas) kirjandus) 476.a.-10.saj. (Varakeskaeg) 11.saj. 15. saj. (Klassikaline keskaeg) Ajastule Vana-Kreeka: mütoloogia, ,,Unustuse ajajärk", usu Usk inimvõimetesse, maalikunsti iseloomulikud jumalad, erinevad laulud levik,. kirikukeskne elu, levik. Sonetid ja novellid. märksõnad. (jambid, hümnaiosed), hariduse levik. Linnade Commedia dell'arte, Piibel. õpetused ja manitsused, kasv. Uued zanrid ...
· Õppitav/lauldav II. Mineviku kesksõnad · Õppinud · Õppitud/lauldud 8) Teonimi Teonimi tuletatakse tegusõnast ja selle tunnuseks on mine Tege|ma->Tegemine NB:-MINE LÕPP VÕIB OLAA ERINEVATES KÄÄNETES 9) Tegijanimi Näitab, kes on lauses tegija. Laul|ma+ja=laulja Luulealaliigid ja kõnekujundid Luule alaliigid · Proosaluuletus · Ood · Poeem · Sonett · Lüüriline luuletus · Haiku · Ballaad · Pastoraal Loe lähemalt õpik lk 45 Kõnekujundid Epiteet-lisandsõna, mis tõstab esile mõne asja/nähtuse omadusi Võrdlus- kõrvutatakse nähtusi sarnasuse alusel ja algab enamasti sõnaga kui/nagu Metafoor-on peidetud võrdlus Personifikatsioon- põhineb sellel, et eluta olendile antakse elusolendi tunnused Sümbol- on kui võrdlus, kus kasutatakse kindlaks määratud tingmärke Allegooria- on mõistukõne, kus kirjutatakse ühte, aga mõeldakse teist Rahvaluule Rahvalaulud · Regivärsiline
· Õppitav/lauldav II. Mineviku kesksõnad · Õppinud · Õppitud/lauldud 8) Teonimi Teonimi tuletatakse tegusõnast ja selle tunnuseks on mine Tege|ma->Tegemine NB:-MINE LÕPP VÕIB OLAA ERINEVATES KÄÄNETES 9) Tegijanimi Näitab, kes on lauses tegija. Laul|ma+ja=laulja Luulealaliigid ja kõnekujundid Luule alaliigid · Proosaluuletus · Ood · Poeem · Sonett · Lüüriline luuletus · Haiku · Ballaad · Pastoraal Loe lähemalt õpik lk 45 Kõnekujundid Epiteet-lisandsõna, mis tõstab esile mõne asja/nähtuse omadusi Võrdlus- kõrvutatakse nähtusi sarnasuse alusel ja algab enamasti sõnaga kui/nagu Metafoor-on peidetud võrdlus Personifikatsioon- põhineb sellel, et eluta olendile antakse elusolendi tunnused Sümbol- on kui võrdlus, kus kasutatakse kindlaks määratud tingmärke Allegooria- on mõistukõne, kus kirjutatakse ühte, aga mõeldakse teist Rahvaluule Rahvalaulud · Regivärsiline
KORDAMISKÜSIMUSED Keskaegne kirjandus 1.Iseloomusta keskaega: aeg, tunnused. -Aeg 5.-15.sajand ja tunnused on :religioon on identiteedi aluseks, hierarhilisus, eeskujuks on universumi tasakaal ehk TÕDE. 2.Nimeta vanimad keskaja kirjanduslikud mälestusmärgid. Mida nendes jäädvustati? - Suurimad kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Keskaegsete eepikate alla kuuluvad näiteks Keldi eepika, Islandi eepika, samuti ka Anglosaksi eepos ja kroonikad. Iga rahvas kannab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lähemast ajaloost. 3.Kuidas nimetatakse keltide laulikuid-jutuvestjaid? - Laulikuid-jutuvestjaid kutsuti Iirimaal filideks (jäädvustasid eepilistes lugudes sugukonnalugusid, müüte, uskumusi) ja bardideks (kutselised õuelaulikud , esitasid ülistuslaule muusika saatel). 4.Nimeta kuulsamad Euroopa keskaegsed kangelaseep...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
