MIHHAIL BULGAKOV 1981- 1940 Perekond kultuurilembeline, isa töötas mingis haridusasutuses. Laste õpetamisel pööras tähelepanu kirjandusele ja ajaloole, ema aga muusikat ja sõnakunsti. Koolipoisina juba tahtis kirjanikuks saada, aga siiski kahtles oma andekuses ja asus arstiks õppima Kiievis ja arstina ka lõpetas 1916 a. Sai sõjaväearst. Siis tuli revolutsioon ja kodusõda, oli valgete poolel. Tal oli võimalus emigreeruda, aga ta ei läinud, elas üle mitmeid Kiievi okupeerimisi. Loobus arstielukutsest ja hakkas kirjanikuks. Läks Moskvasse, oli följetonist, pidas ka loenguid, tegi ettevalmistusi mahukamateks kirjatöödeks. Juba tal ajal suhtus kriitika temasse vaenulikult, ei lasknud end häirida, jäi endale kindlaks. Mõistis nõukogude võim jne on tragöödia just haritlaste suhtes. 20. saj esimesel pooles ikka ilmus midagi ,,Saatanlik lugu" nõukogude võimu bürokraatia arvustus. ,,Märkmed mansettidel", ,,Saatuslikud munad",...
Pilet nr. 14 Mihhail Bulgakov 1891-1940 · Bulgakov sündis Kiievis.Kultuurses ja vaimulikus perekonnas. · Lõpetas Kiievi Ülikoolis arstiteaduskonna. · Töötas kolm aastat arstina, siis siirdus Moskvasse ja elatas end ajakirjades följetoni kirjutamisega(lühilood,terava keelelised,satiirilised) · 20-tel aastatel hakkas kirjutama ka näidendeid ja jutustusi.Nendes oleva riigi vaenuliku hoiaku tõttu ei suhtunud võimud ja kriitikud neisse hästi.Need keelati,konfiskeeriti ja hävitati. · Välismaa emmikrantlikus väljaannetes saatis Bulgakovi teoseid väga suur edu, kuid Nõukogude Liidus oli ta soovimatu nähtud. Tema loomingu paremiks Venemaal ilmus alles 1960-tel aastatel. Looming Bulgakov kirjutas följetone,näidendeid,jutustusi ja romaane. Olulisemateks jutustusteks on: "Diabolaad"-räägib Nõukogude ametnike korrupsioonist,pürokraatiast ja valelikusest. "koera süda"-räägib inimestest kellega tead...
Tegelaskujude analüüs 4 Süzee 4 Kompositsioon 5 Autori keel ja stiil 5 Teema ja idee 5 Lõpphinnang 6 Kasutatud kirjandus 7 1 Teose ajalooline skeem a) autori positsioon ajas Mihhail Bulgakov sündis vaimuliku akadeemia õpetaja 7-lapselise pere esiklapsena. Õppis Kiievi ülikoolis arstiteadust. Pärast ülikooli lõpetamist 1916 töötas ta arstina 1919. aastani, siis asus tööle ajakirjanikuna. Aastast 1921 elas Bulgakov Moskvas.Mihhail Bulgakov on maetud Moskvasse, Novodevitsje kalmistule. b) teose saamislugu 1925 aasta jaanuaris kirjanik alustas kirjutama satiirilist jutustust, "Nedra" ajakirja tellingul. Algselt oli selle nimetis "Koera õnn
Kas tõerääkimine päästab maailma? Kurb on mõelda, et maailm meie ümber ei ole aus. Igapävaselt kohtume me valelikkusega isiklikult, see on paratamatu, kuid vahel on lihtsalt parem, kui kõik ei teaks. Me oleme nii erinevad iseloomude ja põhimõtete poolest ning olude sunnil tuleb vahel varjata, sest kunagi ei või keda täiesti usaldada. Võttes kasvõi näiteks riigisaladused, kus ülisalajasi ning tähtsaid fakte teavad ainult usaldusisikud. Eesti varal võib näite tuua Herman Simmist, kes edastas Vene luurele meie koduriigi ülisalajast informatsiooni näruste kopikate eest. Tekib küsimus kus on austus? Mihhail Bulgakovi ,,Meister ja Margarita'', on näiline streik kahekümnendate- kolmekümnendate Venemaa vastu, kus ei nõustutud muudatustega, hinnatud õigeid väärtusi ning vihati teisitimõtlejaid. Raamatu peategelane kirjanikust Meister, püüdis edasi elada revolutsioonieelsete põhimõtete ja harjumuste järgi, kuid sattus konflikti kommunistliku ma...
ühiskonnakriitikust Stalini protezeeks 1930 - palve emigreeruda Stalinile meeldisid Bulgakovi teosed ning ütles, et vene kirjanik ei tohiks Venemaast kaugel elada Bulgakov sai tööd väikses Moskva teatris Kirikulugude lõimumine teostes Jelena Silovskaja Stalini kokkupuuted Bulgakoviga Stalin keelas sõjast rääkivad Bulgakovi näidendid nt `'Põgenemine" Põhjuseks mitte piisav bolsevike ülistamine Hiljem võitis Bulgakov Stalini poolehoiu erinevate näidenditega nt `'Turbinite Päevad" 1929. aastal keelas valitsus Bulgakovi näidendite mängimise Avalikkus ei sallinud Bulgakovit tal õnnestus koguda enda kohta kolme positiivse artikli kõrval 298 negatiivset Ahastuses võttis Bulgakov ühendust nii riigi valitsuse kui ka Stalini endaga Palus luba emigreerumiseks Kiri Stalinile koosnes üheteistkümnest osast ,,Ma palun NSV Liidu valitsust käskida mul kiires korras lahkuda NSV Liidu piiridest
Tema huvi idamaade filosoofia vastu sai alguse sellest, et tema isa ja ka vanaisa tegid misjonäritööd Indias. Ka tema ema oli pärit Indias. ise läks ta sinna 1911. Arenguromaani iseloomustab keskendumine isiksuse kujunemisele. Arengu ehk kasvatusromaan. Spetihunt - Harry Haller on sisemiselt lõhestunud isiksus. Väliselt elab korralikku kodaniku elu, mis teda koguni lummab, sisemiselt aga tunneb ta vastikust kodalasmentaliteedi - keskpärastmassivaimu - vastu. Mihhail Bulgakov 1891-1940 Sündis Kiievis kultuurses ning vaimulikus perekonnas. Ema oli usklik, isa sisendas huvi teadmiste jms vastu. Lõpetas Kiievi ülikoolis arstiteaduskonna. 3 aastat töötas ka arstina. 1921 siirdus ta Moskvasse ning elatas end ajakirjanikuna. Kirjutas peamiselt ajastukriitilisi följetone (lühike tabav satiiriline lugu) 1920 aastatel hakkas ta kirjutama näidendeid ja jutustusi. Kuid nende kriitilise
1. Peatükk Professor Persikovi Curriculum Vitae Professor Vladimir Ipatjevit´s Persikovi välimuse kirjeldus. Tunneb hästi kõike loodusega seotut. Kultuuriteadmatu, ei loe lehti. 1. abielu, lõppes naise talumatuse konnadele tõttu. 1920. aastal surid pea kõik tema hoiul olevad katseloomad, samuti ka instituudi valvur - nälga. 1926. aastal elustus professor, tööle tuli uus valvur , Pankrat. Prof. hakkas uuesti loenguid andma ja teatmeteoseid kirjutama. 2. Peatükk Värviline keerits 1928 suvel: Prof. vaatas amööbide preparaati, kuid hetkel, mil ta tahtis suurendust juurde keerata, kutsus prof-i assistent Ivanov teda teise ruumi konna vere liikumist vms vaatama. Oma amööbide juurde naastes nägi ta midagi uskumatut. Ta nägi värvilist valgusvihku (mida oli ta ka enne ja tema õpilasedki näinud kuid ei olnud sellele tähelepanu pööranud). Selles kiires toimus midagi enneolematut. Ta mängis veel veidi valgusega püüdes luua seda kiirt nii lampide...
MIHHAIL BULGAKOV ,,MEISTER JA MARGARITA" Tegevuspaik: Moskva I peatükk Tegelased: Mihhail Aleksandrovits Berlioz kirjanduse ajakirja toimetaja, MASSOLIT juhataja, Ivan Nikolajevits Ponõrev e. Bezdomnõi avaldas luuletusi, kummaline professor Berlioz ja Bezdomnõi jalutavad pargis, istuvad maha ja arutavad jumala olemasolu üle. Nendega ühineb võõras, kes peab nende väiteid jumala mitteolemasolust väga huvitavateks, kuid ometi jääb enese arvamuse juurde jumal on olemas. Esimesed 2 venelast on hämmingus ning ei mõista, kellega neil tegu on. Ilmneb, et võõras on professor. II peatükk Tegelased: prokuraator Pilatus, surmamõistetu Jesua e. (hüüdnimega) Ha-Nostri + mõned kõrvaltegelased Prokuraatori ette tuuakse surmamõistetu Jesua, kes kummalisel kombel ravib prokuraatori peavalust terveks ning peab kõiki headeks inimesteks. Teda süüdistatakse alusetult teplimässu ässitamises. Jesua ainsak...
MIHHAIL BULGAKOV 1891 1940 Bulgakovite pere oli suur, sõbralik, kultuurne, musikaalne, teatrihuviline. Ema hoolitses selle eest, et kodus kõlaks muusika, sädeleks vaimukas sõna. Isa, sügavalt usklik ja väga hea haridusega ajaloolane, lisas akadeemilise täpsuse, sihipärase tööharjumuse ning lugupidamise keelte ja kirjanduse vastu. Kodus oli oma orkester, Mihhaili käe all tehti näitemängu, loeti ette oma luuletusi. Pere hoidis kokku ka siis, kui pärast isa surma 1906.a tuli silmitsi seista suure kitsikusega. Unistus kirjanikuks saada tekkis juba koolipõlves. 1912.a ütles oma jutustusi õele lugeda andes:"Küll näed, minust saab kirjanik!" 1909.a oli siiski alustanud arstiõpingutega. Austustvääriva eriala omandamist, nagu gümnaasiumiõpinguidki, saatis armastus teatri, eriti ooperi vastu. B. nimetas ennast kirjanikuks 1921.a, kui ta polnud kirjutanud veel õieti midagi, kuid läbi mõe...
Vead saavad parandatud. Ajaloo teisel ringil sekkub Afranius/Woland isiklikult ning võtab meistri ja Margarita kaasa. Wolandi sekkumine lõpetab selle liini spiraalse liikumise ning paneb punkti Pilatusele andestatakse ning ta vabastatakse piinadest, Kristus saab päästetud ning armastajad jäävad kokku. Romaan, mis on täis sümboleid, mitmetimõistetavusi, päästab meistri ja Margarita uppuvalt Venemaalt nagu Noa sai päästetud. Bulgakov ei nõustunud muudatustega, mis Venemaal kahekümnendatel kolmekümnendatel läbi viidi, ta teadis, mis toimus tegelikult, ta nägi selle allakäiku. Ülistati valesid muusasid, valesid väärtusi. Romaan, mille ta kirjutas, pidi olema tema kirjanduslik testament, täis pikitud autobiograafilisi kujundeid, mis pidi kirjeldama maailma läbi tema silmade, ausalt ja valetamata.
,,Meister ja Margarita" M. Bulgakov Ivan Nikolajevits Ponõrev- poeet, kes avaldas oma luuletusi Bezdomnõi varjunime all. Ta on 23 a. õlakas, ruugete salkus juustega noormees. Tema iseloomuga oli kõik korras, kuni selle hetkeni kui ta kohtus pargis mehega, kes oli väga kahtlane. Pärast seda muutus tema käitumine ja ta viidi isegi hullumajja. Kui ta kohtus selle välismaalasega varises tema maailm kokku ja tema suhtumine muutus, ta muutus paranoiliseks. Temast saab Meistri järglane.
,,Meister ja Margarita" Autor on Vene kirjanik Mihhail Bulgakov, kes hakkas raamatu esimest varianti kirjutama 1928. Seda kirjutades annab endale aru, et tegu on kunstilise testamendiga. 1930 põletas ta kirjutatu ära ja hakkab uuesti. 1932 abiellus oma viimase naise Jelenaga. Jelena on Margaritale väga sarnane, võiks isegi öelda, et prototüüp. Bulgakov sureb 1940, raamatuga tegi tööd kuni surmani, näiteks töötas kasutatud materjali läbi (,,Faust", Piibel). Ei ole teada, kas surres alles jäänud romaan oli valmis. Jelena oli Bulgakovile tõotanud, et teeb kõik, et romaan välja antaks. Sõjaoludes (II maailmasõda) ei saanud raamatut kirjastada. 1953 sureb Stalin, kuid ka siis ei taha keegi seda trükkida. 1966 1967 hakatakse lõpuks avaldama kirjandusajakirjas ,,Moskva". See avaldatakse järjejutuna ehk
,,Meister ja Margarita" Mihhail Bulgakov Märkus: kõik nimed on raamatust õigesti maha kirjutatud. Punktid ei ole peatüki kirjeldused, vaid teemadeks jaotatud. Punktid 1-8 on 1.osa, 9-11 on 2.osa (kokkuvõtlikumalt tehtud). Sündmused ei ole siin päris täpselt kronoloogilises järjekorras. Tegevus toimub Moskvas 1929-1940. 1. MASSOLIT'i (kirjanikeühendus vms) juhatuse esimees Berlioz ja poeet Ivan Nikolajevits räägivad pargipingil. Sinna ilmub salapärane välismaallase käitumisega Woland, kelle ennustuse järgi sureb Berlioz trammi alla jäädes ja pea eraldub kehast. Natukese aja tagant see ka juhtub ning poeet on hullumas. Ta üritab Wolandit jälitada/kinni püüda, aga see ei õnnestu tal. Lõpuks satub peale mitmeid insitente hullumajja. 2. Berliozi korterikaaslane Stjopa Lihhodejev leiab hommikul oma korterist ärgates eest Wolandi, tema tõlgi Korovjevi (Fagott) ja imeliku paksu kass...
Vead saavad parandatud. Ajaloo teisel ringil sekkub Afranius/Woland isiklikult ning võtab meistri ja Margarita kaasa. Wolandi sekkumine lõpetab selle liini spiraalse liikumise ning paneb punkti Pilatusele andestatakse ning ta vabastatakse piinadest, Kristus saab päästetud ning armastajad jäävad kokku. Romaan, mis on täis sümboleid, mitmetimõistetavusi, päästab meistri ja Margarita uppuvalt Venemaalt nagu Noa sai päästetud. Bulgakov ei nõustunud muudatustega, mis Venemaal kahekümnendatel kolmekümnendatel läbi viidi, ta teadis, mis toimus tegelikult, ta nägi selle allakäiku. Ülistati valesid muusasid, valesid väärtusi. Romaan, mille ta kirjutas, pidi olema tema kirjanduslik testament, täis pikitud autobiograafilisi kujundeid, mis pidi kirjeldama maailma läbi tema silmade, ausalt ja valetamata.
Mihhail Bulgakov Meister ja Margarita Ärge kunagi midagi kartke. See on arutu. Fakt on üks kangekaelsemaid asju maailmas. Ärge kunagi ega midagi paluge! Ei kunagi, ei midagi, ja eriti nendelt, kes on teist tugevamad. Nad tulevad ise pakkuma ja annavad kõik ise. Kõik läheb nii, nagu on õige - selle peal püsib maailm. Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees Ivan Nikolajevits Ponõrevehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli Fagott ehk regent ehk Korovjev...
Absurdikirjandus 20.saj I poole algus kuni u 1960.a-teema saab ammendatud. Kuulub postmodernismi alla, Pessimistlik, samas rõõmsameelne.huumor. Eesmärk näidata elu või tema pisiseikade mõttetust Kus? Prantsusmaa. Peamiselt on tegemist näitekirjandusega(väga ebatavaline)-> uuendused teatris. Jonesco, Becett. Eksistentsialism IIMS ajal. On võrdselt nii filosoofia kui kirjandus. F-t peab läbi kirjanduse levitama, selgitama. Eksistentsialistid lähtuvad, et elu ongi mõttetu, aga mingisugusel hetkel omandab selle mõtte.Inimene ei taju maailma. Piirsituatsiionides hakkab teatud asju mõistma ja tekib elu mõte.. Hakkatakse rääkima juurtetusest, kohanemisest. Beckett Prantsusmaa, absurdikirjanduse peamine ideoloog. Näidendid: ,,Godot`d oodates", ,,Lõppmäng", ,,Õnnelikud päevad". Abs.draamas pole tegevust, aga sebivad, mingiaeg tundub, et kõik seisab-mängitakse rütmiga. Motiveerimatu, ebakorrapärane rütm.Mängitakse sõnumiga. Võrdlemisi pesimistlik...
Ande Andekas-Lammutaja Meister ja Margarita M. Bulgakov ,,Meister ja Margarita" on Bulgakovi viimane teos, mille juurde ta ennem oma surma korduvalt tagasi pöördus, seda täiustas ning lihvis. Ning peab ütlema, et tulemus on igati geniaalne. Tegelikult on raamatusse kokku põimitud kolm lugu ennast Wolandiks nimetava konsultandi ja tema kaaskonna (kass Peemoti, isehakanud tõlk Korovjevi, hirmuäratava Azazello, alasti nõia Hella jt.) seiklused Moskvas, Juudamaa prokuraatori Pontius Pilatuse ning Jesua (e
infoleht Mihhail Bulgakov "Meister ja Margarita" 1) Autor, pealkiri, ilmumisaasta, autori teisi teoseid. Ilmunud 1967, eesti keeles 1968. Mõned autori teised teosed: "Käterätik kukega", "Tuisk", "Tähelööve", "Teraskõri". 2) Mõned olulised faktid autori eluloost, mis toetavad teose mõistmist. Mihhail Bulgavoi kolmas abikaasa, Jelena Silovskaja, oli inspiratsiooniks romaanis Margarita tegelaskujule. Ka Meistri hävinenud käsikiri mängib romaanis olulist rolli - Bulgakov põletas
Wolandi viimast külaskäiku sellesse linna. Samuti võib tuleku eesmärgiks olla, et ära viia Meister, Margarita ja romaani käsikiri. Autori suhtumine Wolandisse: Autor varjab algul Wolandi tegelikku olemust, et luua pinget, pärast ütles ta selle välja nii Meistri kui ka Wolandi enda suu läbi. Woland ise on kujutatud kui sümpaatne ja õiglane, kuid samas kes on karistav pattude- näiteks valetamise, varastamise ja ahnuse eest. Samuti ei ole Bulgakov kujutanud teda kui Piiblis tuntud saatanina, vaid hoopis teispoolsuse valitsejana, kes kujundas ka Moskva tegelaste saatust. 4.Mis juhtus Varieteeteatris tegelikult? Varieteeteatris astus lavale Woland oma kaaslastega. Soojenduseks tehti paar lihtsamat kaarditrikki, siis aga pandi saali laest kümnerublalisi sadama, rebiti konferansjeel pea otsast (pandi see küll hiljem oma kohale tagasi) ning tekitati lavale riidepood, kus kõik naised said endale moodsad riided valida. Kui
oli Pontus Pilatuse loo oma, jääb iseenesest mõistevatlt teada vaid autorile endale. Kuid omad tõlgendused on meil kõigil. Kirjandustegelased on kokkuleppinud, et romaanis oli kolm suuremat teemat ühiskond pole veatu, kõikvõimas armastus ja hea (loova) ning halva (hävitava) vastasseis. Mina lisaks sinna veel teema usu kohta, õigemini Kristuse. On ilmselge, et Jesua lugu on äärmiselt sarnane Jeesuse loole, samas on püüdnud Bulgakov jutustada asju nii nagu "nad tegelikult juhtusid". Romaani esimeses peatükis kõneleb kirjandusliku ajakirja toimetaja Berlioz noorele luuletajale Ivan Ponõrevile, et poeem Jeesuse vastu ei peaks rääkima sellest, et ta oli halb, mitte hea, vaid sellest "nagu asjad tegelikult olid" Jeesust polnudki kunagi. Tundub nagu kohe peale Moskvasse ilmumist asub Woland tegema halba, kusiganes ta ka ei liiguks.
Bulgakovi suhtumine kommunismi kirjanduse kaudu Kommunistliku ajastu üks tähtsamaid kirjanikke on kahtlemata Mihhail Bulgakov, kes oma eluaja kestel on meelde jäänud mitmete tunnustusvääriliste tegemistega, mida eriliselt hinnatakse siiani ka tänapäeval. Bulgakov jäi Stalini kommunistliku režiimi lõksu. Tema elu ise ei olnud pikk, aga elulugu on huvipakkuvalt teguderohke, kuid kommunistlik diktatuurne olukord piiras kirjaniku ja arsti võimalusi. Tema saavutused oleksid palju rohkem tähelepanu pälvinud, kui poleks kitsendatud õigusi oma loometöid avalikustada või lavale tuua
Bulgakovi suhtumine kommunismi kirjanduse kaudu Kommunistliku ajastu üks tähtsamaid kirjanikke on kahtlemata Mihhail Bulgakov, kes oma eluaja kestel on meelde jäänud mitmete tunnustusvääriliste tegemistega, mida eriliselt hinnatakse siiani ka tänapäeval. Bulgakov jäi Stalini kommunistliku režiimi lõksu. Tema elu ise ei olnud pikk, aga elulugu on huvipakkuvalt teguderohke, kuid kommunistlik diktatuurne olukord piiras kirjaniku ja arsti võimalusi. Tema saavutused oleksid palju rohkem tähelepanu pälvinud, kui poleks kitsendatud õigusi oma loometöid avalikustada või lavale tuua
• „Morfium“ (1927) Näidendid: • „Põgenemine“ (1928) • „Batum“ (1939) „Meister ja Margarita“ • 1928. a alustas romaani kirjutamist. • 1966. a avaldas teose tema lesk Jelena (26a pärast Bulgakovi surma). • Raamatu avaldamisele järgnes Bulgakovi loomingu rahvusvaheline tunnustamine. • Raamat tõi vene keelde mitmeid väljendeid, millest tuntuim on ütlus "käsikirjad ei põle". Meistri hävinenud käsikiri mängib romaanis olulist rolli. Ka Bulgakov põletas romaani mustandi ning oli sunnitud teose mälu järgi ümber kirjutama. • Romaanis kritiseerib Bulgakov Nõukogude ühiskonda ning kirjanduslikke institutsioone. • Raamatut hinnatakse selle filosoofiliste alltekstide ning kõrge kunstilise taseme pärast. Romaanis on omavahel seotud kaks ajaperioodi ning tegevusliini: ühelt poolt kaasaegne Moskva ja teiselt poolt Kristuse-aegne Jeruusalemm. • Teos mõistab hukka korruptsiooni, ahnuse, kitsarinnalisuse ning
Meister oli erialalt ajaloolane, ta töötas muuseumis, kuid pärast loteriivõitu pühendus täielikult oma kutsumusele loomingule. Eesmärgiks oli Pontius Pilatusest romaani kirjutamine. Heas lootuses andis ta endast parima, et saavutada midagi suurt ja määravat. Jesua ettekuulutuses, et kunagi saabub aeg, mil pole enam võimu ning valitsevad tõde ja õiglus, olid tegelikult peidus Meistri lootused, et ka tema kodumaal toimuvad muutused, mille tulemuseks oleks inimväärne elu. Kui Jesua soovis rääkida ainult tõtt ja ainult tõtt, kuid selle eest tuli tal maksta eluga, siis Meister sooritas loomingulise kangelasteo: kirjutas romaani Pontius Pilatusest. Ent tema jõud ning sisemine kindlus murti ja ta ei suutnud seista kunstitõe eest. Ta murdus, kui tema romaani maha tehti, ning sattus hullumajja. Sisemise kindluse saab ta tagasi, ning suudab oma raamatu lõpetada alles Wolandi pakutud viimses rahupaigas. Tsitaat: "Kuula hääletust," ütles Margarit...
Mihhail Bulgakov "Meister ja Margarita" 7.Margarita Bulgakovi "Meistrit ja Margaritat" peetake üheks maailmakirjanduse klassikuks, mis võlub lugeja oma maagiliste tegelaskujude ning sümbolistliku süzeega. Palju räägitud teosele kohaselt on ka hinnagud äärmuslikud, seda, kas vihatakse või armastatakse. Tundes Bulgakovi elulugu ning tõmmates paralleele raamatuga, ei saagi kindlalt väita, kus algab hullumeelsus ning kus geniaalsus. Milline oli aga peategelane Margarita ning tema tähtsus minu jaoks? Üheks emotsionaalsemaks ning naiselikumaks tegelaseks on romaanis Margarita Nikolajevna, kes on meistri armuke. Ta on väga kirglik ning truu naine, millele viitab ta suur soov teha ükskõi mida, et vaid näha taas kord oma suurimat armastust meistrit. Kuigi Margarita on väga kombekas ning ettevaatlik, mida ilmestab stseen pargis Azazelloga, oli ta valmis minema võõraga kaasa, kui ta ainult ma...
sajandi kirjandus Puhja Gümnaasium Bulgakovi romaan ,,Meister ja Margarita" (,,XX sajandi vene kirjandus. Proosa" põhjal) lk 153-176 · Tegemist on ülimalt novaatorliku ning uuendusliku teosega, seetõttu pole ka lihtsalt mõistetav. · Fantastika ja reaalsus, müüt ja ajalooline tõepärasus, teosoofia ja demonism, romantika ja klounaad selles romaanis on koos peaaegu kõik! AINESTIK · Põhjalikku eeltööd tehes süvenes Bulgakov müütidesse kristluse tekkest ja Jeesus Kristuse elust. Kuna kirjanik ise polnud sügavalt usklik inimene, siis on mõistetav ka tema julge ning vaba suhtumine ainesse. Lähedaste arvates uskus Bulgakov eelkõige saatusesse ja pidas Jumalat vaid maailma algtõukeks, kuid raske haiguse ajal tunnistas temagi, et vajab Jumalat, kellele loota. · Kirjanikule oli eeskujuks J. W. Goethe ,,Faust" (ta jutustas uut Fausti ja Margarete lugu). TEGELASKOND
Valguse ja varju piiril Mario Tromp Valgus ja vari, kas hea või halb? Tahestahtmata sildistame me erinevaid olukordi elus, nii asju, inimesi kui ka tegevusi. On kujunenud arusaamad, et tervislik eluviis kuulub positiivse ellusuhtumise alla ning pidevas lõbutsemises näevad erapooletud vaatlejad ainult negatiivset. Jah, sellele võib küll vastu vaielda, kuid üldjoontes tundub see olevat mõistetav. Inimesed, kas me nende puhul ei tee ennatlikke järeldusi? Kas saab olla üdini positiivset olevust, või hoopis negatiivset? Vaevalt, nii on see nii reaalses elus kui ka raamatukangelaste puhul. Hea näide on Mihhail Bulgakovi romaani ,,Meister ja Margarita" üks peategelasi Woland. Tema roll kehastas romaanis kurjemat poolt, kuid kas ta oli läbinisti halb tegelane? Minu arvates ei olnud, kui esmapilgul tunduvad ta teod koledad ning ...
Saatana sarved on lihvitud headele Bulgakovi ,,Meister ja Margarita" põhjal Maailmas esineb nii headust kui kurjust ja nende omavahelist võimuvõtlust, sest mõlemale korraga siinses elukeskkonnas ruumi ei ole. Raamatus ,,Meister ja Margarita" võimutseb saatan Woland, kes kasutab oma võimeid teisitimõtlejate kahjutuks tegemiseks. Kas selline käitumine on õigustatud? Tekib küsimus, miks professoril oli vaja külvata Moskvas nii palju segadust ja teha halba headele inimestele? Inimeste maailamavaade on erinev ega pruugi kokku sobida teiste omadega. Millegi saavutamiseks tuleks appi võtta kõik jõud. Teatavasti on kõige raskem teha otsus. Kui olete suutnud künnise ületada, ei tohiks olla tee nii konarlik ja raskesti ületatav. Sama lugu kehtib professor Wolandi kohta, kes oli otsustanud keerata mõne inimese elu pea peale. Kord ta sõnas: "Nõidusega on lugu nii, et kui ...
Mihhali Bulgakov (1891-1940) ELULOOLINE TAUST Sündis Kiievis, intelligendi peres (isa vaimuliku seminari teoloogia prof). Gümnaasiumis MB-l teoloogia alati ,,5", tundis suurt huvi. Lõpetas ülikooli arstiteaduskonna, töötas mõned aastad külaarstina. Võttis arstina osa ka I MS-st, teenis tsaariarmees. Tegi endale tüüfusevaktsiini, mille tagajärjel talumatud valud morfiinisõltlane. Olevat sõltuvusest vabanenud puht tahtejõu abil. Kui enamik intelligente tervitas revolutsiooni, siis MB-d iseloomustas hämmastav ette- ja läbinägemisvõime. Nimetas rev-e ,,märtsihulluseks" ja ,,oktoobrihulluseks", ei kahelnud, et selle eest tuleb vene rahval maksta ränka hinda: ,,Viimase kahe aasta hullus on tõuganud meid kohutavale teele... Me oleme hakanud jooma karistuse karikast ja joome selle tilgatumaks." Kolib tagasi Kiievisse, loobub arstiametist, hakkab kirjutama näidendeid, hiljem hävitas varasemate näidendite käsikirjad. 1921 Moskvasse, algab ...
Kohtumine saatanaga ,,Meister ja Margarita" on teos, mis käsitleb inimeste ignorantsust. Teoses esineb see irooniana, mis väljendub näiteks sellest, et inimesed, kes on kaotanud oma usu jumalasse, hakkavad järsku jumalat uskuma ja temalt abi paluma. Selleks on neil ka asjalik põhjus. Nimelt elavad need inimesed üle väga müstilisi juhtumeid, mis oleksid justkui saatana enda kätetöö. Nad kõik kohtuvad saatanaga professor Wolandiga ning tema abilistega, kelleks on Fagott, must kass Peemot ja Azazello. Woland oleks justkui tulnud inimestelt karma võlga nõudma. Professor Woland külastab koos oma abilistega Moskvat. Esimesteks ohvriteks langevad talle ateistid kirjandusliku ajakirja toimetaja Berlioz ja poeet Bezdomnõi, kes arutavad omavahel kas Jeesus Kristus oli olemas või ei olnud ning jõuavad otsuseni, et kindlasti mitte. Professor kuuleb pealt nende vestlust ning seejärel avaldab neile soovi ühineda arut...
ümbritseb ning selle üle, kas meie elu on vaid üks näitemäng. Nagu vihjab raamatu tsitaat: ,, Elu on kui teatrietendus, mustkunst on selle osa". Selles raamatus on kõike, mida üks teatrietendus vajab: armastust, surma, nalja ja mustkunsti, mida tegid saatan ja tema käsilased. Selle raamatu keerukus ja tase on nii kõrge, et see on lausa hämmastav, kui hästi suudab üks inimene oma mõttekäike vedada nii keerukalt nagu Bulgakov seda tegi, sealjuures säilitades teoses tekstide omavahelise seose ja mõtte. Raamat on küll tõsine, kuid see ei riku veel seda ära, sest sealt võib leida ka huumori, mille tegemisega saavad hakkama saatana käsilased. See raamat on juba nii sisurohke ning omab nii palju astmeid, et sealt leiavad endale huvitavat lugemist inimesed "nii maalt kui merelt". 2.) Meistril ja Jesual mõlemal oli oma hingesugulane, keegi, kes uskus neisse, vaatamata sellele, et
,,Meister ja Margarita" Mihhail Bulgakov Bulgakovi tee ,,Meistri ja Margaritani" polnud kerge. Selle suurteose taga on rohkem kui aastakümme tööd ja mõtisklusi. ,,Meistrist ja Margartitast" kujunes Bulgakovi elutöö, mis on ta kindlalt vene kirjandusajalukku jäädvustanud. Bulgakovi jaoks oli teos loojanguromaan testament, mis tegi ta nime surematuks. Meistri prototüübiks on autor ise, Margaritana on kujutatud Bulgakovi naist Jelena Silovskajat.
Margarita elust ja oma mehe hülgamisest räägitakse natukene raamatu alguses.Kogu ülejäänud lehepinna koos väikeste kõrvalepõigetega hõlmab Margarita ja Wolandi kohtumise kirjeldus.Woland korraldab balli, mille perenaiseks ta kutsub Margarita.Natukene mainitakse vahetevahel ka kunstnikku. Romaan, mis on täis sümboleid, mitmetimõistetavusi, päästab meistri ja Margarita uppuvalt Venemaalt nagu Noa sai päästetud. Bulgakov ei nõustunud muudatustega, mis Venemaal kahekümnendatelkolmekümnendatel läbi viidi, ta teadis, mis toimus tegelikult, ta nägi selle allakäiku. Ülistati valesid muusasid, valesid väärtusi. Romaan, mille ta kirjutas, pidi olema tema kirjanduslik testament, täis pikitud autobiograafilisi kujundeid, mis pidi kirjeldama maailma läbi tema silmade, ausalt ja valetamata. Seega on inimmaailm siiski kõige enam piiratud sellesse uskumisega mis on tegelikult olemas,
Armastus teose ,,Meister ja Margarita’’ põhjal Armastus on sügav kiindumus, see võib olla platooniline, erootiline, suur, puhas, tõeline, kirglik, aga samas ka õnnetu ja keelatud. Kõik need sõnad leiab, kui vaid viivuks otsida tähendust sõnale ,,armastus’’. See sügav kiindumus võib nii tärgata kui kustuda ja igaühel on oma arusaam sellest, kuidas seda sõna või tunnet peaks kirjeldama. Need seletused on väga erinevad, kuna on neid, kes usuvad, et armastus tähendab kannatusi, ja neid, kelle jaoks on see midagi suurt ja head. Kas selline kiindumus on siis piinarikas või on see pigem midagi positiivset? Kirjanduse tundideski on juhtunud, et antakse ülesanne, kus palutakse kirjeldada armastust, kuid see ülesanne võib osutuda oodatust raskemaks, kuna ühtset kindlat vastust pole. Võib kuulda erinevaid seletusi: ,,Armastada tähendab kannatada’’ , ,,See on soe tunne’’, ,,Kedagi armastada tähendab selle isiku nimel võid...
ohverdavaid riske. Me ei oska kuulata oma südant ja teha midagi, mida ihaldame. Mitte keegi meist ei taha olla õel ja kurjust täis, kuid meid ümbritsevad inimesed ja ühiskond on liiga palju mõjutatavad. Teiste inimeste käitumine meie endiga ning ühiskonna suhtumine kodanikesse võib nii mõnegi inimese sisepagulust mõjutada ning viia lausa ühiskonnast võõradumiseni. Ka "Meistris ja Margaritas" kujutas Bulgakov väheseid sellistena, kes julgeksid võtta riske. Selles teoses oli selleks abielunaine Margarita, kes võttis riski, et saada olla vaid oma armastatuga koos ja teha kõik, et ühiskond ei laseks inimese andeid niisama prügikasti visata. Meistri raamat, mis oli kirjutatud nii tõeselt, pidi saama ilmutatud. See oli tema anne, mida Margarita lasi ka teistel näha. Inimesed, kes on meist peajagu kõrgemal, ei tohiks arvata, et nende võimuses on kõik. Poliitikud ja
Meister ja Margarita Meister ja Margarita on olnud üks raskemini loetavamaid raamatuid, mida üldse lugenud olen. Tihti juhtus nii, et olin lehekülje raamatust ära lugenud, kui taipasin, et mul pole õrna aimugi mida ma just lugesin. Selliseid olukordi juhtus päris tihti. Et sellest raamatust kunagi korralikult aru saada tuleks seda ilmselt lugeda üle mitmeid ja mitmeid kordi. Raamat ise oli väga huvitav ja täis põnevaid tegelasi ja sündmusi, kuid natuke ära tüütasid pikad dialoogid erinevate inimeste vahel. Mina isiklikult eelistaksin raamatut, kus on rohkem erinevaid tegevusi ehk tegevus pidevalt toimub ja ei jää vahepeal seisma. Raamatut lugedes tundus mulle tiht, et tegevus ei toimu mitte 30-ndate Moskvas vaid hoopis kuskil keskajas. Seda just selle pärast, et palju tegevust toimus selliste süngete asjade juures nagu näiteks nõiad, saatan jne. Selliseid asju võis keskajal tihti koh...
Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" Esimene osa Esimene peatükk: Ärge eales laskuge kõnelustesse tundmatuga Oli lämbe kevadõhtu. Mihhail Berilioz ja Ivan Nikolajevits Ponõrev (luulejtaja, varjunimega Bezdomnõi) istusid Bronnaja tänava pingil ja jõid aprikoosijooki. Äkki nägi Berlioz enda ees poolläbipaistvat pika mehe kuju. Ta sulges silmad lootuses, et nii nähtu kaob. Kui ta silmad avas oligi viirastus kadunud. Ta hakkas kaaslasega Jumala olemasolu üle arutlema. Mõne aja möödudes ilmus tänavale ühe musta ja ühe rohelise silmaga mees. Peagi sekkus ta vestlusesse. Mõlemad mehed arvasid, et ta on välismaalane ning püüdsid kindlaks teha millisest riigist mees pärit on ning kuidas ta nii hästi vene keelt oskab. Tuli välja, et mees on sakslane ning polüglott. Võõras ennustas Berliozile kuidas ta sureb.Teda pidavat tapma vene naine (kommunistlik noor), kes tal pea otsast lõikab. Samuti ennustas ta, et MASSOLIT-i...
Mihhail Bulgakov Tema täispikk nimi on Mihhail Afanasjevitš Bulgakov. Ta oli vene kirjanik. Mihhail Bulgakov sündis 15. mail 1891. aastal Kiievis, mis tollal kuulus Vene impeeriumi koosseisu. Peres oli seitse last, tema oli esiklaps ning tal oli 4 õde ja 2 venda. Isa Afanasi Bulgakov töötas õppejõuna Kiievi Teoloogilises Seminaris ning ema Varvara Mihhailovna oli endine õpetaja. M.Bulgakovil oli õnnelik lapsepõlv. Bulgakovite pere oli sõbralik, kultuurne, musikaalne, teatrihuviline. Ema hoolitses selle eest, et kodus kõlaks muusika, sädeleks vaimukas sõna. Isa, sügavalt usklik ja väga hea haridusega ajaloolane, lisas akadeemilise täpsuse, sihipärase tööharjumuse ning lugupidamise keelte ja kirjanduse vastu. Kodus oli oma orkester, Mihhaili käe all
,,Meister ja Margarita" Mihhail Bulgakov Bulgakovi romaani on peetud üheks 20. sajandi parimaks ilukirjanduslikuks teoseks ning üheks tähtsaimaks nõukogude ühiskonna vastaseks satiiriks. Raamatus on kujutatud kolme maailma: Bulgakovi kaasaega, Iidset Jerslaimi ja teispoolsust. Kõigi nende maailmade ühiseks lüliks on saatan. Bulgakov on raamatus kasutanud omapärast võtet, nimelt jutustab autor romaani romaanis. Meister kirjutas romaani Jesuast ja Pontius Pilatusest iidses linnas Jerslaimis. Pilatus lasi Jesua hukata, kuna vastasel juhul oleks ta kaotanud oma koha prokuraatorina. Mees kahetses seda hiljem surmani ning ka pärast seda, kuigi ta lasi Juuda, kes Jesua reetis mõrvata. Pontius Pilatus on arg ja üksik. Ta on samal ajal nii võimu kehtestaja kui ka selle ohver
Meister ja Margarita Mihhail Bulgakov Kas Bulgakovi teoses on Saatan olemas või mitte? Inimesed kes seda raamatut lugenud on võrdlevad seda raamatut Goethe Faustig, kuna selle raamatu kohta on võimalik esitada sama küsimus. Bulgakovi raamatust võib välja lugeda, et jumalat ei ole olemas, vaid selleks on Saatan, aga Goethe teoses on just vastupidi. Meistri ja Margarita üks põhitegelasi on Woland. Ta esindab kohe kindlasti kuratlikke jõude. Temaga ühte seltskonda kuuluv Peemot- kujutab laiska, kuid kavalat külge.
Tegelaskujude analüüs 4 Süzee 4 Kompositsioon 5 Autori keel ja stiil 5 Teema ja idee 5 Lõpphinnang 6 Kasutatud kirjandus 7 1 Teose ajalooline skeem a) autori positsioon ajas Mihhail Bulgakov sündis vaimuliku akadeemia õpetaja 7-lapselise pere esiklapsena. Õppis Kiievi ülikoolis arstiteadust. Pärast ülikooli lõpetamist 1916 töötas ta arstina 1919. aastani, siis asus tööle ajakirjanikuna. Aastast 1921 elas Bulgakov Moskvas.Mihhail Bulgakov on maetud Moskvasse, Novodevitsje kalmistule. b) teose saamislugu 1925 aasta jaanuaris kirjanik alustas kirjutama satiirilist jutustust, "Nedra" ajakirja tellingul. Algselt oli selle nimetis "Koera õnn
kõrgemale, kordudes keerukamal, täiuslikumal moel. Vead saavad parandatud. Ajaloo teisel ringil sekkub Afranius/Woland isiklikult ning võtab meistri ja Margarita kaasa. Wolandi sekkumine lõpetab selle liini spiraalse liikumise ning paneb punkti Pilatusele andestatakse ning ta vabastatakse piinadest, Kristus saab päästetud ning armastajad jäävad kokku. Romaan, mis on täis sümboleid, mitmetimõistetavusi, päästab meistri ja Margarita uppuvalt Venemaalt nagu Noa sai päästetud. Bulgakov ei nõustunud muudatustega, mis Venemaal kahekümnendatel-kolmekümnendatel läbi viidi, ta teadis, mis toimus tegelikult, ta nägi selle allakäiku. Ülistati valesid muusasid, valesid väärtusi. Romaan, mille ta kirjutas, pidi olema tema kirjanduslik testament, täis pikitud autobiograafilisi kujundeid, mis pidi kirjeldama maailma läbi tema silmade, ausalt ja valetamata. Tema kirjeldatud revolutsioonijärgne Venemaa, armastajatest mahajäänud, püüdis üles
Ei saa väita, et tema nõiaks muutumine või osalemine peo perenaisena Saatana ballil oleks talle eriti vaevaline olnud. Pigem oli see talle õnneks, et Woland just tema välja valis. Ta muidugi ei mõelnud sellele omakasupüüdlikult - omades võimalust, oma Meister tagasi saada, palus ta lunastust hoopis nutvale Fridale. Nagu tasuks sellise haruldase suhtumise eest laseb kirjanik nad vabaks. Meister on päris selgelt Bulgakov ise, seda tõestab ka fakt, et raamatus esitatakse teda kui 38-aastast meest. Aastal 1929, kui romaani kirjutamine algas, oli kirjanik nimelt nii vana. Paralleele tekitab ka peategelase loomingu suhe avalikkuse ja kirjastustega. Ei ole kahtlustki, et Meister kirjutas igavese teose (tekib ka küsimus, kust ta selle idee sai, kui tegemist oli tõestisündinud looga; kas äkki ei olnud Wolandil sellega midagi pistmist?), kuid tolleaegsele hämarale rahvamass-ajale midagi
· mugavus/ laiskus töökus A. Kivirähk "Rehepapp" Imbi ja Ärni A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" Pearu Murakas ja Andres Paas "Põrgupõhja uus Vanapagan"- Kaval-Ants ja Põrgupõhja Jürka A. Tsehhovi novell "Jonõts"- Dmitri Jonõts Startsevi nn allakäigutrepp M. Traat "Tants aurukatla ümber"- Mats Aniluik · valelikkus ausus E. Vilde "Külmale maale"- Väljaotsa Jaan e Jaan Vapper Shakespeare`i "Hamlet"- Claudius ja Hamletid (nii vana kui ka noor) M. Bulgakov "Meister ja Margarita"- Ivan Bezdomnõi ja meister (loomingulises mõttes) · las-minna-meeleolu sihi- ja põhimõttekindlus A. Gailit "Ekke Moor"- Ekke tee "lorust poisikesest" vastutustundeliseks täiskasvanuks · allaandmine tahtejõulisus J. D. Salinger "Kuristik rukkis"- Holden Caulfieldi depressiooni põhjused ja tee enese leidmiseni Hamleti kahtlused · passiivne eluhoiak aktiivne eluhoiak J. Rooste novelli "Pornofilm ja pudel viina" nimetu peategelane E. M
Kuradi mitu nägu Kurat eksisteerib inimeste mõttemaailmas enamasti kõige kurja võrdkujuna. Tema süüd nähakse tihti paljudes inimkonna hädades. Ometi võib Johann Wolfgang Goethe teosest "Faust" ja Mihhail Bulgakovi romaanist "Meister ja Margarita" leida mõtteid, mis ei toeta täiesti negatiivset üldpilti saatanast. Kes on kurat, kui ta üldse eksisteerib? Millisena näevad Bulgakov ja Goethe tema olemust? Ateistid väidavad, et jumalaid ega kuradeid pole olemas. Teatud mõttes võib nende arvamust õigeks pidada, sest vaevalt eksisteerivad põrgu ja taevariik käegakatsutaval kujul. Inimkonna jaoks osutub tegelikult olevaks kõik, mille eksistents leiab uskujaid. Bulgakov avaldab mõtte, mille kohaselt igaühele mõistetakse tema usu järgi, sest ükski teooria polevat rohkem väärt kui mõne teine. Uskudes vaid antud reaalsuse olemasolusse,
Peemot suur, must kass, vurrud õieli. Professor Woland pikka kasvu, tumedate juustega, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremad kullaga, üks silm must ja teine roheline. 5. Loo peategelase muutumine. Meister oli tõsiselt heatahtlik ja südamlik inimene. Heas lootuses andis ta endast parima, et saavutada midagi suurt ja määravat. See tal ka õnnestus, kuid sellest sai ta ise aru alles pärast pikki kannatusi. 6.Mida autor tahab antud teosega edasi öelda? Minu meelest Bulgakov naeruvääristab tolleaegset situatsiooni. Kuna kirjanik kirjutas antud teose Nõukoguse Liidu ajal, siis selle kriitilise sisu tõttu seda avaldada ei tahetud. Kuid kirjanik oli enda uskumuste juures nii kindlalt, et pigem leppis sellega, et seda ei avaldata, kui muudab enda arvamusi ning kirjutatud teksti. 7. Minu arvamus teosest. Mulle see teos eriti ei meeldinud, sest mulle ei meeldi selliseid võimu võitlused, millega oli loos tegemist
raamatuna esmakordselt aastal 1968 ja just eesti keeles. Venemaal avaldati ta aastatel 1966/67 ajakirjas "Moskva". See on teos, mida kirjanik ise oma eluajal trükis ei näinud, sest Bulgakovi maine teekond lõppes aastal 1940. Kavatsus kirjutada romaan Jumalast ja Saatanast tekkis aga juba 1920ndate aastate lõpul, mil ta ajakirjandusest ja teatrist "välja tõrjuti" ning oma elu suurteost täiendas ja kirjutas ta ümber oma elu viimased 12 aastat. Kuna Bulgakov oli ette kindel, et kirjutatu tema eluajal ei ilmu, siis ei seadnud ta oma fantaasiale ja ka teose vormile mingeid piiranguid ja pani sinna kogu oma hinge. Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" peetakse 20. sajandi üheks kõige paremaks kirjandusteoseks. See teos on põhiolemuselt süvafilosoofiline, tulvil fantastikat, kuid samas ka satiiriline pilge nõukogude elu pihta, väga vaimukas ja põnev lugemine samaaegselt.
"Kaka ja kevad" 2009 "Jumala lood" 2010 Awards Luts humor Prize 1993 Tuglas Short Story Prize 1998 Viru Literary Prize 2001 An original drama prize 2007 Shows "Vanamehed seitsmendalt" 1992 "Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis" 1997 "Papagoide päevad" 2000 "Rehepapp" 2001 "Romeo ja Julia"2004 "Lotte reis lõunamaale" 2005 "Keiserlik kokk" 2008 Favourites Writers: Garcia Marquez, Bulgakov, Kafka, Dostojevski Films: Fellini movies Music: Classical, Russian film music Hobbies: theater, reading Conclusion en.wikipedia.org/wiki/Andrus_Kivirähk http://g1.nh.ee/images/pix/900x585/d3976a59/andrus-ki http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d 9/Kivir%C3%A4hk,_Andrus.IMG_0034.JPG THANK YOU!!
romantilise peategelas Tom Wingfieldi meenutus oma emast ja õest Laurast. Publitzeri auhinna võitnud näidend ,,Tramm nimega ,,Iha"(1947)-on psühhoanalüütiline lavalugu Blanche DuBois` vaimsest kokkuvarisemisest sotsiaalsete , veel enam aga psüühiliste pingete tõttu. Ka teistes tema näidendites, nag ,,Suvi ja suits", ,,Kass kuumal plekk-katusel", Orpheus laskub põrgusse", ,,Aedlinn", ja ,,Iguaani öö", rajaneb konflikt unistuste ja tõeluse vastuolul. Mihhail Bulgakov (1891-1940)-Sündis Kiievis vaimuliku akadeemia proffessori suures kultuurilembelises perekonnas, lõpetas Kiievi ülikooli arstiteaduskonna; paar aastat tegutses õpitud erialal, aga mitte kauaks, ning asus elama Moskvasse ning töötas algul ajakirjanikuna,hiljem Moskva kunstiteatri näitejuhina. 1925.a. hakkas ajakiri Rossija avaldama tema romaani ,,Valge kaardivägi".See kujutab ühe võimu käest teise kätte käivat kodusõjaaegset Kiievit ja ühe pere saatust
Woland, langenud ingel koos oma saatjaskonnaga, kes näiliselt täiesti juhuslikult peatub Moskvas, annab meistri armastatud Margaritale võimaluse meister päästa. Romaani lõppedes jätavad armastajad oma maise kesta ning pääsevad jumalariiki, hüljates uskmatu Venemaa ning riigikorra, mis keeldus uskumast meistri esitatud varianti Jeesusest ning mis kirjaniku peaaegu hukutanud oleks. Selgitage väidet, et "Meister ja Margarita" on autobiograafiline teos. Meistri tegelaskuju taga peitub Bulgakov ise, teos on autobiograafiline. Näiteks põletas Bulgakov käsikirju mis ei võtnud tuld otsa, samuti meister. Mida nimetatakse maagiliseks realismiks, nimeta tähtsaim esindaja. Maagiline realism on põhiliselt maalikunsti ja kirjanduse vool, milles maagilisi elemente kujutatakse realistlikus kontekstis. Tähtsaim esindaja Gabriel García Márquez ("Sada aastat üksildust", "Armastustest ja teistest deemonitest" jt) Mis iseloomustab sümbolismi? Kust ja millal see alguse sai?