Aga Achilleuse nime liivale siiski ei kirjuatatud,sest ta jäi silma oma sõdimisoskuste ja eduga,mida ta sõjas saavutas. 2.Miks üles Hektor,et probleem on võimus,mitte armastuses,kui Paris end Menelaosega võitlema pakkus? Naiivne Paris armus Menelaose naisesse Helenasse,kuid Helena armastas ka tegelikult Parist. Menelaose naine oli ta vastutahtmist,kuid ükskord röövis Paris Helena ja viis endaga kaasa Troojasse ehk oma kodulinna. Menelaos oli aga juhtunust raevus ja ihkas kättemaksu. Kuid siiski oli seda olukorda hea ära kasutada Menelaose vennal Agamemnonil. Ta tahtis Troojat rünnata ja seda oma võimu alla saada. Menelaos ja Agamemnon kogusidki suures õhinas 1000 laevatäit sõjamehi kokku,et Helena tagasi tuua ja vallutada ka Trooja. Naiivne prints Paris sai asjast valesti aru,kui Menelaos ja Agamemnon Troojasse tulid. Menelaose tulek ei olnud mitte armastuse,vaid võimu pärast. Kuigi samas tuli
Aga Achilleuse nime liivale siiski ei kirjuatatud,sest ta jäi silma oma sõdimisoskuste ja eduga,mida ta sõjas saavutas. 2.Miks üles Hektor,et probleem on võimus,mitte armastuses,kui Paris end Menelaosega võitlema pakkus? Naiivne Paris armus Menelaose naisesse Helenasse,kuid Helena armastas ka tegelikult Parist. Menelaose naine oli ta vastutahtmist,kuid ükskord röövis Paris Helena ja viis endaga kaasa Troojasse ehk oma kodulinna. Menelaos oli aga juhtunust raevus ja ihkas kättemaksu. Kuid siiski oli seda olukorda hea ära kasutada Menelaose vennal Agamemnonil. Ta tahtis Troojat rünnata ja seda oma võimu alla saada. Menelaos ja Agamemnon kogusidki suures õhinas 1000 laevatäit sõjamehi kokku,et Helena tagasi tuua ja vallutada ka Trooja. Naiivne prints Paris sai asjast valesti aru,kui Menelaos ja Agamemnon Troojasse tulid. Menelaose tulek ei olnud mitte armastuse,vaid võimu pärast. Kuigi samas tuli
Kuid, mis Achilleusesse puutub, siis tema nimi vaid liivale siiski ei kirjutatud, kuna ta torkas silma oma sõdimisoskuste ja edudega, mida sõjas saavutas. 2. Miks ütles Hektor, et: ``Probleem on võimus, mitte armastuses``, kui Paris end Menelaosega võitlema pakkus? Paris armus Menelaose naisesse Helena, ning kuna ka Helena armastas tegelikult Parist ja oli Menelaose naine vastu tahtmist, siis Paris röövis Helena ja viis endaga kaasa Troojasse, oma kodulinna. Menelaos oli juhtunust raevus ja ihkas kättemaksu. Olukorda oli hea ära kasutada ka Menelaose vennal Agamemnonil, kuna see oli hea põhjus Troojat rünnata ja see oma võimu alla saada. Nii kogusidki kokku Menelaos ja Agamemnon 1000 laevatäit sõjamehi, et minna ja tuua Helena tagasi ja samas ka vallutada Trooja. Paris oli noor ja naiivne prints, kes arvas, et Menelaos ja Agamemnon tulid Troojasse vaid Helena pärast. Tegelikult ei olnud nende tulek Troojasse üldsegi seotud armastusega
pakutu. Ja ta sai kuldse õuna. See Parise otsus viiski Trooja sõja puhkemiseni. Maailma ilusaim naine oli Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Paris sõidab Spartasse Menelaosele külla. Kuningas võtab teda külalsilahkelt vastu ja sõidab ise ära Kreeta saarele jättes Parise oma lossi. Paris röövib Helena ja viib ta koos kalliskividega Troojasse. Eelnevalt oli jumalanna Aphrodite süüdanud Helena südames armastuse leegi Parise vastu. Kui kuningas Menelaos lõpuks koju jõudis ja Helenat eest ei leidnud, tekkis tal kättemaksuiha. Ta kutsus kogu Kreeka endale appi. Kõik ülikud valmistusid üksmeelselt sõjaretkeks, et tasuda kätte ja tuua Helena tagasi. Vaprate sõjameeste killas oli Achilleus mürmidoonide haavamatu juht ja Ithaka saare valitseja Odysseus. Odysseus oli kuulus oma kavaluse ja vaprusega. Achilleus oma vapruse ja haavatamatusega. Achilleusel oli ainult üks koht nõrk ja haavatav- jala kand. Seati valmis ligi sada tuhat
Zeus oli nõus Achilleuse ema-Thetis palvega, et A solvamise eest tuleb kätte maksata (kreeklastele) II laul Agamemnon magab oma telgis. Tuleb Uni, kes Zeusi käsul käsib tal armee kokku võtta ja Trooja peale liikuda. Agamemnon ütleb meestele proovilepanemiseks, et sõda on läbi. Kreeka valmistub lahinguks. Trooja peab koosolekut. Algab sõda. Aga Achilleus peab viha ja ei võitle kreeka eest. III laul Priamos tahab Helenalt kreeklaste sangarite kohta teada. Menelaos-helena mees. Menelaos ja Paris peavad kahevõitlust. Võidab Menelaos. Aprothite kaitseb Parist ja viib ta minema. Agamemnon nõuab Helenat tagasi. IV laul Jumalate koosoleks Olüposel. Zeus tahab sõda lõpetada aga Hera ei taha-tahab Troojat hävitada. Athena läheb maapeale ja ütleb talle, te ta Menelaose maha lseks (Pandorasele) aga ta ainult haavab teda. Machaoni- Asklepiose poeg ravib Menelaost. Troojalased ründavad-Hektori juhtimisel.
ILIAS Tegelased: Agamemnon, Achilleus, Zeus, Helena, Paris, Menelaos, Pandaros, Diomede, Aphrodite, Athena, Hektor, Apollon, Aias, Nestor, Odysseus, Dolon, Rhesos, Koon, Poseidon, Peisandros, Patroklos, Hephaistos, Briseis, Ares. I laul. Agamemnon loovutab Chrysese ning võtab vastutasuks endale Achilleuse orjatari Briseise, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. II laul. Agamemnon magab ja Zeus saadab tema juurde Une, kes mõjutab teda ja sunnib võitlema, annab talle lootust võita
samas hetkes korduvalt. Surelikud tunnevad erinevaid emotsioone alati isemoodi ning erinevatel pohjustel. Koik hetked on uued ja koiki momente kogetakse vaid uks kord. Jumalad elavad aga igavesti, sundmused ja tunded korduvad, elu ei saa kunagi labi ning nende lool ei ole loppu, see paneb jumalaid surelikke kadestama. 3. Miks utles Achilleus Trooja kuningas Priamosele: "Sina oled rohkem kuningas kui need siin (Agamemnon ja Menelaos)? Trooja kuningas Priamos laks rahulikult ja austust valja naidates Achilleuselt paluma, et too annaks talle tema poja surnukeha, et Hektor saaks kommete kohaselt maha maetud. Priamos laks Achilleusiga raakima ilma viha ja kattemaksuta, moistes, et see ei aita antud olukorras. Achilleus hindas seda vaga, et Trooja kuningas tuli rahu ja austusega mitte sodima. Trooja kuningas suutis austust ja viisakust ules naidata isegi oma suurima vaenlase vastu, kui
Ilias Trooja kuninga Priamose poeg print Paris rvis Sparta kuninga ttre printsess Helena.Sparta kuningas suri.Nii siis lksid kreeklased sjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua.Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste lemjuhataja.Kreeklased rvisid Chrysa linna, sealt vtsid nad kaasa Apolloni preestri ttre Briseise. Preester soovis kll ttart ra osta aga Agamemnon ei olnud nus.Preester rkis sellest Apollonile (jumal).heksa peva Apollon surmas ja karistas. Agamemnon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale.Sellest tekkis neil tli.Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis lepitada aga asjatult
Lõpuks Bellerophon suri ning Pegasos leidis peavarju Olümpose uhketes tallides, kus ta oli Zeusi kõige tähtsam hobune. .Agamemnon oli Kreeka vägede juhataja Trooja all. Tagasiteel koju paisati ta Egiptuse randa, kuid lõpuks pääses ta siiski tervena koju. Enne sõtta minekut oli Agamemnon ohverdanud oma tütre. Kuninganna Klytaimestra ei jäänud truuks oma mehele ning ihkas kättemaksu. Peagi peale koju jõudmist tapetigi Agamemnon oma naise ja tolle armukese poolt. .Menelaos-Maailma ilusam naine Helena anti naiseks menelaosile, Agamamnoni vennale. Kui Helena Parise poolt rööviti, kutsus Menelaos kogu Kreeka enesele appi ja läks sõjaretkele Trooja vastu. Ta oli üks sõja keskseid tegelasi. Sõja võitnud, viis Menelaos Helena tagasi Kreekasse. Helenal ja Minelaosel oli ka tütarHermione .Kassandra- oli tuntud kui
kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20
koos Troojasse. See aga ei meeldi Helena abikaasale, kuningas Menelaosile ja koos venna Agamemnoniga alustavad nad sõda Trooja vastu. Nad saadavad Trooja alla kogu sõjaväe koos Sparta auväärse laevastikuga, kuhu kuulub üle 1000 laeva. Film on tehtud Homerose eepose "Ilias" alusel Filmi osatäitjad Paris Orlando Bloom ("Sõrmuste isand") Hector Eric Bana ("Ajaränduri naine") Achilleus Brad Pitt ("Hr.ja Pr. Smith") Helena Diane Kruger ("Rahvuslik aare") Menelaos Brendan Gleeson ("Beowulf") Agamemnon Brian Cox ("Bourne'i identiteet") Soundtrackist ja autorist Trooja filmi soundtracki autor on James Roy Horner Horner on sündinud 14.augustil 1953 aastal . Ta on Ameerika orkestri- ja filmimuusika helilooja. Seni on ta kirjutanud muusikalt vähemalt 100le filmile, nende seas ka Titanic,Avatar. Ta on võitnud 2 Oscarit, 2 Kuldset gloobust, 3 Grammyt jpm. Ta on kandideerinud ka BAFTA auhindele , aga pole seni veel võitnud.
sunnitud preestri tütrest loobuma. · Tüli käigus on solvunud vapraim võitleja Archilleus, kes tunneb, et Agamemnon on teda alandanud ja ta lahkub sõjatandrilt. · Sõjameeste hulgas tekib segadus. Agamemnonile ei kuuletuta, võitlusvaim langeb, ollakse valmis koju tagasi purjetama. Olukorra suudab päästa Odysseus. · Lahinguväljal kohtuvad Menelaos ja Paris. Parise käes on ilus Helena. Helena näeb võitlust pealt, ta on kahevahel, kas jääda Parise juurde või minna tagasi Spartasse koos Menelaosega. Menelaos võidab, kuid Helena on muutnu meelt, sest Aphrodite on seisnud hea selle eest, et Parise ja Helena armastus ei vaibuks. · Jumalad vaidlevad sõjasaatuse üle, Zeus pooldab troojalasi, Hera arhhailasi
Ta uskus rohkem inimestesse ja sõdalastesse. Kreeka näited: Apolloni templi rüvetamine. Jumalate templid olid väga olulised. Jumalatesse usk oli minimaalne, vaid siis, kui juba miskit ära toimus ehk ei toetatud jumalate uskumustele ja ennetele (Agamemnoni pöördumine Zeusi poole, kui ta mainis, et teeb troojalaste müürid maatasa). 2. Millistest motiividest ajendatuna ja mis eesmärkidel sõdivad järgmised tegelased: Menelaos, Agamemnon, Odüsseus, Hektor, Paris, Priamos, Patrokles. Menelaose sõdimise ainsaks eesmärgiks naine Helena tagasi saada, sest Paris (Trooja prints) röövis tema Helena. Agamemnoni sõdimise põhjuseks oli see, et ta soovis vallutada terve Väike-Aasia ning Trooja oli ainuke, mis oli senini vallutamata: seega soovis ta Troojat enda võimu alla. Menelaose naise tagasi saamise tõi ta vaid ettekäändeks Trooja vallutamiseks.
leidis peavarju Olümpose uhketes tallides, kus ta oli Zeusi kõige tähtsam hobune. · Agamemnon Agamemnon oli Kreeka vägede juhataja Trooja all. Tagasiteel koju paisati ta Egiptuse randa, kuid lõpuks pääses ta siiski tervena koju. Enne sõtta minekut oli Agamemnon ohverdanud oma tütre. Kuninganna Klytaimestra ei jäänud truuks oma mehele ning ihkas kättemaksu. Peagi peale koju jõudmist tapetigi Agamemnon oma naise ja tolle armukese poolt. · Menelaos Maailma ilusaim naine oli Helena, Zeusi ja Leda tütar, kes anti naiseks Menelaosele, Agamamnoni vennale. Kui Helena Parise poolt rööviti, kutsus Menelaos kogu Kreeka enesele appi ja läks sõjaretkele Trooja vastu. Ta oli üks sõja keskseid tegelasi. Sõja võitnud viis Menelaos Helena tagasi Kreekasse. Helenal ja Minelaosel oli ka tütar Hermione. · Kassandra Kassandra oli tuntud kui ennustaja, keda keegi kunagi ei usu, aga kelle sõnad alati
o Poseidon · jumalad olid lausa lahingus üksteisega · Thetis oli samuti vihane ja läks Zeusi paluma, et see kiusaks kreeklasi ja aitaks troojalasi · Zeus sai aru, et kreekalastel pole ilma Achilluseta mingit lootust · Zeus saatis Agamem.'le vale unenäo, kus kreeklased võidavad troojalasi · trooja ülikud vaatasid müürilt lahingu käiku(nende hulgas oli ka Helena) · kõigi üllatuseks tõmbusid sõjaväed järsku tagasi · väljakule jäid ainult Paris ja Menelaos · nende kahevõitlus pidi otsustama, kes saab enesele Helena · algas võitlus odadega, kilpide ja mõõkadega · Menelaos(relvituna) kargas Parisele kallale ja tõmbas ta jalust maha ning hakkas teda kreeklaste poole vedama · Parisele tõttas appi Aphrodite, kes purustas Parise kiivri lõuarihma, millest Menelaos teda tiris · Aphrodete mähkis Parise pilve sisse ja viis ta Troojasse · Menelaos oli selle pärast väga vihane ja hakkas Parist otsima · Paris oli kadunud
Trooja sõda Kõik algas Thetise ja Peleuse pulmapeol. Kõik jumalad peale tülijumalanna Erise olid kutsutud. Ta viskas peosaali õuna, millele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Ahhailaste poolel olid muidugi nüüdsed Trooja vaenlased Hera ja Athena. Lisaks neile veel Poseidon, Odysseus, käskjalg Hermes ja sepp Hephaistos. Oraakel ennustas, et ilma Achilleuseta pole neil võimalik Troojat võita ning kavalpea Odysseus meelitaski ta ahhailaste poolele. Menelaose ja ta venna Agamemnoniga liitusid paljud mehed. Enamus olid jalaväelased, kuid ülikud kaari...
teosed Homeros oli hilisem autor, kes koondas materjalid tervikuks Kreeka Hellas, kreeklased hellenid Trooja Ilion Trooja piirajad ahhailased Sõja põhjuseks tülijumalanna Eris ja tema "tüliõun" Paris varastab Helena ja viib Troojasse Kreeklaste sõjakäik Trooja vastu Sõja 10. aasta 50 päeva Agamemnon kreeklaste (ahhailaste) väejuht Achilleus kreeka kangelane (Apollon tapab ta) Hektor trooja kangelane, Trooja prints Menelaos Helena mees, Agamemnoni vend Trooja hobune Odysseuse kavalus, mis toob võidu Achilleuse kand Peategelane Ithaka kuningas Odysseus Odüsseia pikk seiklusterohke eksirännak Odysseuse eksirännakud pärast Trooja sõda Odysseus oli 10 aastat olnud Kalypso saarel, jumalad lubavad ta koju (jumalad sekkuvad kangelaste ellu) 10 aastat kestev rännak koju Muinasjutuline, igapäevaeluline Retrospektiivne (tegevus katkestatakse, lugeja viiakse minevikku tagasivaade)
kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. "Gilgameš: "sellest, kes kõike näinud" : Gilgameši lugu manatarga Sinlikiunninni sõnade järgi" on akadi eepos, mis räägib Gilgameši (arvatavasti 27. sajand eKr), Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Ka sumeritel olid lood Gilgamešist, kuid nad polnud sellisel kujul ühtseks eeposeks seotud. Gilgameši eepos leiti 12.
See oli tema karistus, et keegi teda ei uskunud . Luik ja Leda Leda oli Sparta kuninganna. Zeus läks luigena tema juurde. Peale seda tulevad 4 muna. Munadest tuleb 2 poissi Kastor ja Polydeukes ja 2 tüdrukut - Helena, Klytaimnestra Kastor ja Plydeukes proovisid endale röövida naisi ( leukipiidid ) Iidas tapab Kastori ära. Poisid pannakse taevasse tähtkujuks. Kaksikud. Helena abikaasa oli Menelaos. Helena oli Sparta kuninganna. ,,Röövimine" Paris elab mõnda aega Sparta lossis. Menelaos peab minema mõnda aega kodust ära ning usaldab oma naise Parise hoolde. Paris "röövib" Helena. Kitskärneriks- väga vale inimene millegi jaoks. Tantalose piin üleloomulikult suur kannatus. Tantalos tappis ära oma poja Pelopsi ja üritas teda jumalatele sisse sööta, tehes nendest kannibalid. Jumalad määrasid talle karistuse (söök mida ta kunagi süüa ei saa) Agamemnon Menelaose vend
Hera pakkus Parisele võimu kogu Aasia üle, Athena pakkus talle tarkust. Aphrodite aga pakkus talle naiseks maailma kõige ilusamat naist. Paris andis õuna Aphroditele. Kõige ilusam naine maailmas sel ajal oli Helena, Sparta kuninganna, kes nüüd pidi Parisele kuuluma. Paraku oli aga Helena juba abielus. Aphrodite lasi oma pojal, Erosel lasta Helena pihta kuldne armastusenool, mis pani Helena Parisesse armuma. Ta põgenes Parise juurde Trooja kuningriiki. Selle peale Menelaos, Helena abikaasa, kuulutas sõja Trooja vastu, et oma kallimat tagasi võita. Niimoodi algaski trooja sõda.
Athena ja Aphrodite - hakkasid üksteisega võistlema selle pärast, kes on ilusaim. Jumalannad andsid otsustamise Trooja kuningapojale Parisele, kelle kohta oli ennustatud, et ta toob oma kodulinnale hukatust. Paris valis armastusjumalanna Aphrodite, kes oli talle auhinnaks lubanud maailma kõige ilusama naise. Selleks oli Helena, paraku juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Aphrodite abil põgenes Paris koos Helenaga koju Troojasse. Menelaos vandus kättemaksu ja kutsus ka teised kreeklased endale appi. Nii algas Trooja sõda. Achilleus ja Achilleuse kand Achilleus oli üks paljudest Trooja sõja kangelastest. Ta oli haavamatu, sest tema ema, merenümf Thetis oli teda imikuna surmajõe Styxi voogudesse kastnud, mis muutis ta haavamatuks. Vesi ei puudutanud ainult jalakanda, kuhu ta sai haavata, ning langes sõjas. Sõja lõpp ja Trooja hobune
enesele andma. Hera pakkus Parisele võimu kogu Aasia üle, Athena pakkus talle tarkust. Aphrodite aga pakkus talle naiseks maailma kõige ilusamat naist. Paris andis õuna Aphroditele. Kõige ilusam naine maailmas sel ajal oli Helena, Sparta kuninganna, kes nüüd pidi Parisele kuuluma. Paraku oli aga Helena juba abielus. Aphrodite lasi oma pojal, Erosel lasta Helena pihta kuldne armastusenool, mis pani Helena Parisesse armuma. Ta põgenes Parise juurde Trooja kuningriiki. Selle peale Menelaos, Helena abikaasa, kuulutas sõja Trooja vastu, et oma kallimat tagasi võita. Niimoodi algaski trooja sõda! Sõda kestis kümme aastat ning seal osales palju legendaarseid tegelasi nagu Achilleus, Paris ja Hektor. Lõpuks otsustasid kreeklased üritada kavaluse abil linna vallutada. Nad ehitasid hiiglasliku puust hobuse, mis oli seest tühi ning peitsid mõned oma vapraimad mehed selle sisse. Nad jätsid hobuse kaldale ning ise sõitsid laevadega merele, teeseldes lahkumist
raevust, Patroklose ja Hektori surmast. Odüsseia vanakreeka Homeros Odysseus, Hermes, Kalypso, Odysseuse eksirännakud pärast u. 650 a. eKr. Penelope, Telemachos, Menelaos, Trooja sõda. Alkinoos, Athena Gilgames akkadi Sin-leke-Unninni Arurule, Enkindu, Shamati, Gilgamesi kangelasteod. Arvatavasti 27. saj. eKr. Humbamba, Istar,Anu,Ellil,Samas, Utnapistim
ipigeneia ise nõus ennast ohvriks jumalate eest tooma. · Meest ei ole kunagi kodus aitamas lapsi kasvatada · Vendade vahelsied suhted olid väga keerulsied kuna 4. Teose sõnum, moraal · 5. Lavastaja · Lavastaja ja kunstnik Lorna Marshall · Lavastaja assistent Jüri Nael 6. Näitlejad · Agamemnon Tambet Tuisk · Vanamees Gert Raudsepp · Koor Marika Vaarik · Menelaos Rasmus Kaljujärv · Teataja Risto Kübar · Klytaimestra Mirtel Pohla · Iphigeneia Eve Klemets · Achilleus Jaak Prints 7. Kunstniku tööd · Kunstnik oli Lorna Marshall laval puudusid igasugused dekoratsioonid olid vaid inimesed ja nende hääled, seega ei oska ma väga kusntniku tööd hinnata, kuan minu jaoks see ju puudus.
Hera pakkus Alexandrosele võimu kogu Aasia üle, Athena pakkus talle tarkust. Aphrodite aga pakkus talle maailma kõige ilusamat naist. Alexandros andis õuna Aphroditele. Kõige ilusam naine maailmas sel ajal oli Helena, Sparta kuninganna, kes nüüd pidi Alexandrosele kuuluma. Paraku oli aga Helena juba abielus. Aphrodite käskis oma pojal, Erosel Helena pihta kuldne armastusenool lasta, et viimane Alexandrosse armuma panna. Selle peale kuulutas Menelaos, Helena abikaasa, sõja Trooja vastu, et oma kallim tagasi võita. Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Aphrodite http://en.wikipedia.org/wiki/Aphrodite http://www.mythweb.com/gods/Aphrodite.html http://www.theoi.com/Olympios/Aphrodite.html
kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu! Agamemnon Agamemnon oli Kreeka vägede juhataja Trooja all. Tagasiteel koju paisati ta Egiptuse randa, kuid lõpuks pääses ta siiski tervena koju. Enne sõtta minekut oli Agamemnon ohverdanud oma tütre. Kuninganna ei jäänud truuks oma mehele ning ihkas kättemaksu. Peagi peale koju jõudmist tapetigi Agamemnon oma naise ja tolle armukese poolt. Menelaos Maailma ilusaim naine oli Helena, kes anti naiseks Menelaosele. Kui Helena Parise poolt rööviti, kutsus Menelaos kogu Kreeka enesele appi ja läks sõjaretkele Trooja vastu. Ta oli üks sõja keskseid tegelasi. Sõja võitnud viis Menelaos Helena tagasi Kreekasse. Kassandra Kassandra oli tuntud kui ennustaja, keda keegi kunagi ei usu, aga kelle sõnad alati tõeks osutuvad. Kassandra oli sõjaväe kingitus Agamemnonile, kuna neiu oli ilusaim õis vangi võetud naiste hulgas
Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Trooja hobune oli hiiglaslik seest tühi puust hobune, mille abil kreeklased tungisid Trooja sõja (1184 eKr) ajal Trooja linna. Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi. Menelaos oli vanakreeka mütoloogias Sparta kuningas. Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal. See on Kreeka kõrgeim mägi (2919 m). Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Mäel on mitu tippu, neist kõrgeim on Mtikas. Kassandra oli naisennustaja, kelle ennustusi kunagi kuulda ei võetud. Elektra oli Atlase tütar, plejaad. Elektra oli Mükeene kuninga Agamemnoni tütar. Prometheus oli kreeka mütoloogias titaan Iapetose ja Klymene poeg, inimkonna kaitsja
künkal, agoraa-koosoleku ja turuplats, lakooniline kõne-lühike selge kõne, parasitos-teste kulul sööja, kükloobid-ühesilmsed koletised, sireenid-ilusad naised meres, palestra-maadluskool, pankraation-maadlus ja rusikavõitlus mis võis lõppeda surmaga, hellenism-ajajärk(aleksander suur) Homeros-pimelaulik, Ilion-Trooja linn, Helena-Sparta kuninga abikaasa, Menelaos-Sparta kuningas, kelle abikaasa Helena põgenes Parisega, Agamemnon- väepealik, Achilleus-Trooja sõja kangelane, Odüsseus-väepealik kreeklastel kes tegi troojahobuse, Priamos-Trooja kuningas,Hektor-Priamose vaim poeg, Paris-Priamose noorim poeg, Oinone-Parise abikaasa, Penelope-
Kes on see helkiva turviserüüga, kes kõige ees sammub?" Helena vastab: ,,See on mu mehevend Agamemnon, kreeklaste juht." Priamos küsib: ,,Aga kes on need kaks, kes juhivad tihedaid ridu? Üks on suur nagu hiiglane, teine lühem, aga laiaõlgsem." ,,Esimene on Telamoni poeg Aias, tugev ja vapper sõdur. Teine on aga Ithaka valitseja Odysseus." ,,Aga see seal, õilis ja uhke?" küsib Priamos edasi. Vastates kostab Helena häälest erutust: ,,See on mu mees Menelaos, kellelt su poeg Paris mind röövis..." Troojalaste ridadest astub just sel hetkel esile Paris, kes Helenat röövides ongi sõja põhjustanud. Ta on ilus oma helkivad turvistikus ja vaatab jultunult kreeklaste ridu, nagu tahaks ta neile kõigile väljakutse esitada... Aga nähes teiste hulgas Menelaose kõrget kuju, kaob kogu tema söakus. Ta peatub, langetab oda ja läheb vaikides ning kahvatul ilmel tagasi kaaslaste hulka. Seda on märganud Hektor. ,,Paris!" hüüab ta nördinult
Hästi kaunis. Kirkega ainsad nõiad antiikmütoloogias. Megaira - Teeba kuningas Kreon tütar. Printsess. Menaadid -veinijumala Dionysose saatjad, kelle hulgas oli nii nümfe kui harilikke naisi. Nad kandsid tõrvikuid ja türsoseid ning eefeudest põimitud loore. Vahel olid eefeud põimitud nende juustesse. Nad riietusid metsloomanahkadesse. Menaadid laulsid Dionysost ja veini ülistavaid laule, tantsisid ja jõid veini. Koos Dionysosega rändasid nad üle mägede ja läbi metsade. Menelaos - Sparta kuningas. Menelaos oli Mükeene kuninga Atreuse ja Aerope poeg, Agamemnoni vend ning Helena abikaasa. Menelaos oli Trooja sõja kesksemaid tegelasi. Mercurius - kaubanduse-, kasu- ja ärijumal. Rooma impeeriumi vallutatud rahvaste seas sai Mercurius väga populaarseks. Keldid austasid teda ning germaanlased samastasid teda Wodaniga. Teda nimetati ka Alipes ('tiivuliste jalgadega'). Minerva - rooma tarkuse- ja kunstide jumalanna. Ta oli käsitööliste, õpetajate, kunstnike ja arstide
Hadese aladel on taimekasvu ja ,,Iliases" on Hades ,,kuulus varssade poolest". Jõed Styx ,,Vihkamine", Akheron ,,Laugas", Kokytos ,,Hala", Phlegethon ,,Leegitsev" ja Lethe ,,Unustus". Õnnesaared seal asusid õndsad sangarid ja õiged koolnud pärast surma, samuti kaugel Ookeanis, aga pigem mahedate tuulte kui päikeseta udu meelevallas. Homeros vaikib sellisest elitaarsest surmajärgsest kohast, va. hilises Odüsseia lõigus, kus Proteus kuulutab, et lõpul viiakse Menelaos maailma lõppu Elysioni väljale. Elusion tuletub indoeuroopa vormelsist wlnutiyom pediyom ,,aasane väli". Kokkuvõttes on Hades ja Elysion kaks vastuolulist kreeka hauataguse keskust, aga nad õieti täiendavad üksteist, sarnandedes mõlemad üksikasjades veda ja hitiidi traditsioonidega, millest seletub ka kuidas pime ja allmaa Hades võis sobida hobusekopliks. Postuumne kohtumõistmine õndsuse ja hukatuse asjas aitas läänekultuuri dantelikku põrgumõistet välja arendada.
öeldakse „tüliõun“ mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli valmistab. 5. Prokrustese säng*- inimesi ühetaoliseks tegema 6. Sesyphose töö*- ränk ja mõttetu töö 7. Penelope truudus*- 8. Lethe jõgi*- 9. Pandora laegas*- 10. Trooja hobune*- kingitus vaenlaselt/toob halba õnne/kahjulik kingitus 11. kentaurid- 12. nümfid- 13. najaadid- 14. kükloobid- 15. gorgod- 16. amatsoonid- 17. Paan- 18. Agamemnon- 19. Menelaos- 20. Iphigeneia- 21. Bakhos- 22. Kerberos- 23. Laerthes- 24. Kassiopeia- 25. Kassandra
Tänapäeval öeldakse ,,tüliõun" mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli valmistab. 5. Prokrustese säng*- inimesi ühetaoliseks tegema 6. Sesyphose töö*- ränk ja mõttetu töö 7. Penelope truudus*- 8. Lethe jõgi*- 9. Pandora laegas*- 10. Trooja hobune*- kingitus vaenlaselt/toob halba õnne/kahjulik kingitus 11. kentaurid- 12. nümfid- 13. najaadid- 14. kükloobid- 15. gorgod- 16. amatsoonid- 17. Paan- 18. Agamemnon- 19. Menelaos- 20. Iphigeneia- 21. Bakhos- 22. Kerberos- 23. Laerthes- 24. Kassiopeia- 25. Kassandra
Kaua kestis? Kes võitis? Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing kreeklaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Sõda kestis 10 aastat ning troojalased võitsid. Jumalate roll eepostes Jumalad sekkuvad inimeste tegemistesse. ,,Iliase" keskne episood, kangelased Achilleuse raev. Paris, Menelaos, Odysseus, Hektor, Achilleus Ühine ja erinev eepostes Mõlemal on 24 laulu, üks autor, algus on traditsiooniline- kõigepealt pöördutakse muusa poole ja seejärel esitatakse lühikokkuvõte sündmustest. Tervikuna on ,,Odüsseia" stiil ülev ja eepiline, kuid ei ole enam nii suurejoonelistest sündmustest nagu ,,Ilias", kus lahingu asemel kirjeldatakse rännakuid ning tagajärjed sõltuvad üha rohkem tegelaste iseloomust, mitte saatusest. ,,Odüsseia" ülesehitus 1
Vana-Kreekas toimub samuti igasuguseid sündmusi, mille põhitaustaks on ikkagi Fausti Helena otsingud. Selleks kasutab Faust igasuguseid abimehi nagu ravitseja Manto ja tuuletiivul liikuv Chiron, kuid ametlikult ei oska siiski keegi neist Faustile lõplikku nõu anda, kust ta võiks leida Helena. Mefistofeles käib samal ajal Vana-Kreeka volbriöötaolisel peol ja naudib elurõõme. ... Seda täpselt ei mäleta, kuidas jutt edasi läheb, kuid mingil hetkel saabuvad Helena ja tema abikaasa Menelaos naise lapsepõlve kodukohta. Seal kuuleb Helena lossihoidjalt vanalt Lynkeuselt, et menelaos plaanib Helena ja teda saatva koori hukata, lüües neil pea maha, et tuua jumalatele ohvriandi. Menelaose viha põhjustab Helena ,,üle aisa löömine", aga Helena ei saanud selle vastu midagi teha,sest ta oli nii ilus, et iga mees kes temaga kohtus, langes tema jalge ette, paludes armastust. Helena pääseb julmast surmast Fausti abil, kes toimetab ta justkui võluväel lossist eemale kõrgele
Laertes Odysseuse isa Penelope truudus ootas 20 aastat Odysseuse naasmist, tõrjudes pealetükkivaid kosilasi ettekäändega, et tahjab kududa Laertese surilina ning hiljem lubas abielluda sellega, kes suudab Odysseuse vibu pingule tõmmata. Graiad Kolm õde, kellel oli kokku ainult üks silm. Elasid Okeaanose kaugemal kaljupangal. Paan Leiutas karjaseföödi, varitses nümfe ning põhjustas paanilse hirmu ja paanika Menelaos Abiellus Helenaga, kelle Paris röövis. Pegasos- Tiivuline võluhobune, Nümf Loodusjumalannad, veeavad aega ringtantude ja lauludega. Kuldlõige Muutumatu jaotus, Agamemnos- Mükeene müütiline kuningas, Kreeka sõjaväe ülemjuhataja Trooja sõjas, ohveras oma tütre ,,Ilias" üheks peategelaseks. Graatsiad: Aglaia Sära Thaleia Õitseng Euphrosyne - Rõõmsameelsus
ILIAS TROOJA SÕDA Autor: Homeros Mugandus: Stelio Martelli Tegelased: Achilleus, Agamemnon, Zeus, Apollon, Briselis, Patrokles, Odysseus, Theitis, Uni, Hera, Athena, Helena, Primaos, Menelaos, Paris, Hektor, Ares, Pandaros, Machano, Diomedes, Aineias, Aphordite, Astyanax, Aias, Nestor, Patroklos, Poseidon, Iris, ja Hepatisto. 1.laul Trooja sõda on kestnud kümme aastat. Praegu on küll rahu, kuid kreeklased surevad salapärasesse katku. Katk oli Apolloni viha, millega ta tahab karistada Agamemnonit, kelle käes on tema preester Chrysesi tütar Chryseis. Agamemnon nõustus tütre tagasi andma, kui ta saab vastu Achilluse orjatari
Teda peetakse eeposte ,, Ilias ,, ja ,, Odüsseia ,, autoriteks . Arvatakse , et ,, Iliase" lõi Homeros noores eas , ,, Odüsseia ,, aga vanaduspõlves , sest sisu poolest on viimane eepos hoopis erinev ka teema valik ja ühiskondlik olustik on teistsugune . 2. Miks puhkes Trooja sõda ? V: Kümmneaastase sõja puhkemise põhjuseks kreeklaste ja troojalaste vahel oli see ,et troojalaste vahel oli see, et Aphrodite kinkis kreeka kaunitar Helena Trooja sõdalasele Parisele . Helena abikaasa Menelaos ja Kreeka sõjavägi Agamenhoni juhtimisel purjetasid teda tagasi tooma . Trikk puust Trooja hobusega viis lõpuks Trooja langemiseni . Selles peatükis on ka käsitletud sõja järelkaja ja Trooja sõdalase Aineiase ( rooma Aeneas) tegemisi , kes hiljem asutas Itaalias koloonia , millest roomlased oma põlvnemist arvestavad . Hästikindlustatud Trooja linnas, mis asus Väike- Aasia ranniku lähedal, valitses kuningas Priamos
tahtnud kohtunikuks olla ja saatis nad Trooja kuninga Priamose poja Parise juurde. Iga jumalanna püüdis Parist enda poolele meelitada: Hera lubas Parisest teha maailma valitseja, Athena - suureks kangelase ja targa, Aphrodite aga lubas talle naiseks maailma kauneima naise. Noor Paris eelistas viimast ja määras õuna Aphroditele. Aphrodite täitis oma lubaduse ja aitas Parisel ära röövida kaunitar Helena, Sparta kuninga Menelaose naise. Menelaos otsustas Helena tagasi tuua ja solvamise eest kätte maksta. Alguse sai Trooja sõda. PILT- HERA NIMI- Hera ehk Juno KELLE JUMAL- Taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna KEDA KAITSEB- Abielu ja abielunaisi PÄRITOLU/SÜND- Kronose ja Rhea tütar, Kronos neelas vastsündinu alla, kuid tänu Zeusile pääses ta vabaks. LAPSED- Ares, Hephaistos, Hebe, Eileithyia ISELOOMUOMADUSED- Armukade, kaval, uhke, raevukas SÜMBOLID- Paabulind, lehm
käsitlevad. Mõlemas on 24 laulu. Mõlemad aioolia keele sugemetega, vana-joonia keeles. Mõlema aluseks on muistendid kreeka hõimude süjakäigust Trooja linna u 1000. a. ekr. Ilias- sõjaolustik, Odüsseia- rahuaeg. Ilias tegelased: Achilleus – Peleuse poeg, kreeklaste kõige suurem vägilane Agamemnon – Atreuse poeg, Menelaose vend, Mükeene kuningas, kreeklaste vägede juht Aias Telamoni poeg, Ahhaia vägilane Hektor – Trooja prints ja troonipärija Menelaos – Atreuse poeg, Agamemnoni vend Nestor – vana ning elutark ahhailaste juht Pylosest Odysseus – Laertese poeg, hakkaja ahhailane, suur strateeg. Patroklos – Menoitiose poeg, Achilleuse parim sõber, võibolla ka armastatu Odüsseuse tegelased: Odysseus, Telemachos, Penelope, Menelaos, Alkinoos, Lüürika mõiste, kujunemine, liigid, teemad, autorid. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse,
põgenema, tema järel põgenevad veel paljud kreeklased, kuid Diomedes ja Odysseus võitlevad edasi. Achilleus jälgib eemalt sõda. Haavatud on paljud väejuhid- Diomedes, Odysseus ja Agamemnon. XII laulus - on troojalaste võit nähtav. Hektor avab suure kiviga kreeklaste laagri väravad ning kreeklased põgenevad laevade poole. XIII laulus - Zeus lahkub lahinguväljalt, sest troojalaste võit on käega katsuda. Kuid kohale tuleb Poseidon, kes ei suuda kreeklaste langust taluda. Menelaos tapab Peisandrose ning troojalased taganevad. XIV laulus - Agamemnon teeb ettepaneku põgenemiseks. Hera tuleb kreeklastele appi. Hera soovib Unelt, et Uni Zeusi magama paneks, vastutasuks lubab Pasithead, tema armastust. Ning Zeus jääb magama. Aias tabab kivirahnuga Hektorit, kes kukub oimetult maha. Kreeklased kannul, kaotavad troojalased kogu ala, mille nad kalli hinnaga kätte oli võidelnud. XV laulus - Zeus ärkab unest ning vihastab Hera peale. Apollon läheb Zeusi käsul
HOMEROSE ,,ILIAS" ,,Iliase" eellugu. Zeusi tütar Thetis. Zeus ei tohtinud lapsi saada, Thetis abiellus Peleusega. Pulma olid kutsutud kõik jumalad, va tülijumalanna Eris. Eris viskas pulmaliste keskele kuldse õuna, millele oli graveeritud ,,kõige kaunimale". Läks kangeks vaidluseks. Hera, Aphrodite ja Athena hakkasid kõige rohkem vaidlema. Vahekohtunik Trooja kuningapoeg Paris. Aphrodite lubas Parisele kõige ilusamat naist Helenat. Helena läks Parisega Troojasse. Menelaos kuulutas seetõttu Troojale sõja. Ithaka kuningas Odysseus ei tahtnud sõtta minna, aga lõpuks ikkagi pidi minema. Achilleus surematu. ,,ILIASE" tegevus. Trooja sõja kümnes aasta. Achilleus vihastab Agamemnoni peale, kuna laagrisse oli toodud preestri tütar Briseis ja Agamemnon hoidis tüdrukut endale. Tegelikult tahtis teda Achilleus. Ta keeldus lahingusse minemast. Patroklos palus Achilleuselt tema kilpi ja mõõka ning läks tema asemel ise lahingusse. Trooja pärija Hektor tappis
Helena rööviti ja dioskuurid päästsid ta vangist. Helea pääses tänu Chironile. III vaatus Spartas kuingas Menelaose lossi ees. Tuleb Helena, koos temaga Trooja naisvangide koor Panthalise juhtimisel. Helena vajub meelemärkusetult koori käte vahele. Ta toibub ja seisab jälle lava keskel. Phorkyas ütles, et käskija määras Helena ohvriks. Ta püüab Helenat päästa. Lossi siseõu. Faust noomib tornivahti. Parasjagu kui Faust ja Helena räägivad, tuleb kiiruga Phorkyas teatega, et Menelaos tuleb oma väega. Koopast kõlab võluv, meloodiline pillimäng. Helen kallistab Fausti. Ta keha kaob, Faustile jäävad pihku riided ja loor. Phorkyas käsib Faustil riideid käes hoida. Helena riided hajuvad pilvedeks, ümbritsevad Fausti, tõstavad ta üles ja viivad endaga kaasa. IV vaatus Kõrgmäestik. Järsud, sakilised kaljuharud. Faust astub pilvedest välja. Mäele laskub üks seitsmepenikoormasaabas, siis teine. Neist astub välja Mefistofeles, saapad aga tõttavad edasi.
5. puhastas Augeiase tallid ühe päevaga (juhtis kaks jõge kokku) 6. ajas Stymphalose linnud Ateena abiga minema 7. läks Kreetale ja tõi sealt ära ilusa metsiku sõnni 8. sai kätte Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad 9. tõi ära amatsoonida kuninganna Hippolyte vöö (tappis kuninganna) 10. tõi ära kolme kerega koletise Grryoni kariloomad 11. tõi ära hesperiitide kuldsed õunad 12. päästis allilmas Theseuse unustuste istmelt Menelaos- Agamemnon- Patrokles- Iphigeneia- Laester- Parnass-
Hermes- teekäijate ja kaupmeeste jumal Artemis- jahi-, kuu-, nõidusjumalanna Hephaistos- tule-, sepatööjumal Ilias müüt: pulmapidu; ei olnud kutsutud tülijumalannat Erist; kätte maksta; kuldõun ,,kõige ilusamale"; Pariselt- Trooja kuninga pojalt- ennustatud, et hävitab Trooja linna; Hera-võimu, Aphrodite- kõige ilusamat naist Helenat, Athena- tarkust; Helena abielus Sparta kuninga pojaga Menelaosega; Paris viis Helena Trooja linna; Menelaos naist päästma- sõjavägi, ka tema vend Agamemnon, Achilleus ja Odysseus; piiramine 9.a; trooja hobune- suur puust hobune, öösel välja sõjamehed, põletasid Trooja. Eepos: Agamemnoni ja Achilleuse tüli; Agamemnoni käes Trooja preestri tütar; Achilleus nõuab, et ta tagasi annaks; preester saadab katku; Achilleus koosoleku ja otsustat. Agamemnon peab loobuma, aga tahab vastu Achilleuse lemmikorjatari; Achilleus keeldub võitlemast; kahevõitlus Menelaose ja Parise vahel; tapet
Tüdimus, asjad ei liigu, kumbki osapool pole võidule küllaltki lähedal. Sõjaseisukorraga ära harjutud, kuid siiski ei tea kunagi, mis edasi saab. (Mõiste ,,nostalgia" tähendab u. tagasipöördumist koju vm) Teost ei alustata põhjuse avaldamisega, miks see sõda nt algas, kuid jooksvalt vihjatakse tagasi sellele, mis enne toimunud. Sõjaajend: Tegemist naiserööviga. Surelik naine, kes oli kuninglikus abielus, rööviti. Kuninganna Helena, kuningas Menelaos. Võtsid vastu kõrge külalise, kelle nimi oli Paris. Tal tekkis iha, et peab Helena endale saama, röövis ta. Naise rööv nõuab kättemaksu. Kui kunglik pere võtab külalise vastu, võetakse teda vastu väga väärikalt. Külaline püüab veelgi üle trumbata. Kultuurkonna reegel. Mis saab, kui selle vastu astutakse? Kas piisab, kui maksab kätte vaid mees, kelle naine rööviti? Vajab ehk kollektiivset vastuastu? Komplekteeritakse sõjavägi. Sõidetakse Trooja alla
Kleisthenes Rahvakoosolek 500liikmeline nõukogu Lykurgos seaduseandja, andis karme seadusi (Sparta) Homeros kreeklaste parim ja kuulsaim poeet, pime laulik, `Iliase' ja `Odüsseia' autor ( 8. 7.saj eKr) [arhailine periood] `Ilias' trooja sõjast mingit kindlat osa jutustav eepos, lugu Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast Kreeta-Mükeene aeg mäletatakse kui kuulsusrikka kangelasajana Odysseus Agamemnon Sparta kuningas Herakles kangelane Menelaos Trooja sõjaaegne Sparta kuningas Helena Menelaose naine Hektor troojalaste esivõitleja Hellenid kreeklased nimetasid endid nii Barbarid kõikide teiste rahvaste nimetus (kreeklased kutsusid neid nii) Linnriik kodanike vabadusel põhinev riigivorm Akropol mägilinn, kaljunukile rajatud kindlus Hesiodos poeet ( u 700 a eKr) `'Tööd ja päevad'' alapealkiri :`Õpetussõnad põlluharijale' [naine osta, tarvilikud asjad hangi, tee tööd hoolega jm]
Hera lubas Parisest teha maailma valitseja, Athena - suureks kangelase ja targa, Aphrodite aga lubas talle naiseks maailma kauneima naise. Noor Paris eelistas viimast ja määras õuna Aphroditele. Athena ja Hera hakkasid Parist ja Trooja rahvast vihkama. Aphrodite täitis oma lubaduse ja aitas Parisel ära röövida kaunitar Helena, Sparta kuninga Menelaose naise. 3 Menelaos otsustas Helena tagasi tuua ja solvamise eest kätte maksta. Koos temaga otsustasid troojalaste vastu sõtta minna kõik Kreeka kuningad ja kogu sõjaväe juhatajaks sai Menelaose vend Agamemnon, Mükeene kuningas. Kümme aastat kestis Trooja piiramine, sellest sõjast võttis osa palju nii Kreeka kui ka Trooja kangelasi. Kuulsamad kangelased olid kreeklaste poolelt Peleuse poeg Achilleus ja troojalastel kuningas Priamose poeg Hektor. "Odüsseia"
ümbersündinud Margareta, kes soovis näha oma armastatut samuti ümbersündinuna. Kolmas osa Spartas kuingas Menelaose lossi ees. Tuleb Helena, koos temaga Trooja naisvangide koor Panthalise juhtimisel. Helena vajub meelemärkusetult koori käte vahele. Ta toibub ja seisab jälle lava keskel. Phorkyas ütles, et käskija määras Helena ohvriks. Ta püüab Helenat päästa. Lossi siseõu. Faust noomib tornivahti. Parasjagu kui Faust ja Helena räägivad, tuleb kiiruga Phorkyas teatega, et Menelaos tuleb oma väega. Koopast kõlab võluv, meloodiline pillimäng. Helen kallistab Fausti. Ta keha kaob, Faustile jäävad pihku riided ja loor. Phorkyas käsib Faustil riideid käes hoida. Helena riided hajuvad pilvedeks, ümbritsevad Fausti, tõstavad ta üles ja viivad endaga kaasa. Neljas osa Kõrgmäestik. Järsud, sakilised kaljuharud. Faust astub pilvedest välja. Mäele laskub üks seitsmepenikoormasaabas, siis teine. Neist astub välja Mefistofeles, saapad aga tõttavad edasi
meisterlikult oma roost valmistatud (paani)flööti. Kitsekarjuste ja lamburite jumal; · Gorgo: Phorkyse lapsed. Kolm tiibade ja draakoni kehaga koletist, kelle pilk muutis kiviks · Agamemnon: Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale. · Menelaos: Sparta kuningas. Tema naise Helena pärast peetigi sõda. Peale võiduka sõja lõppu paisati tema laevastik Egiptusesse, kuid jõudis Kreekasse ja elas Helenaga õnnelikult elu lõpuni. · Kassandra: Apollon armus temasse ja andis talle ennustamisvõime, kuid kuna Kassandra lükkas tema armastuse tagasi, tegi Apollon nii, et keegi ei võtnud tema ennustusi kuulda. · Iphigeneia: ohverdati Artemisele Aulises, et kreeka laevastik saaks Trooja poole lahkuda.
annaabi.ee 
