Lähte Ühisgümnaasium Haigus kui metafoor Referaat Koostas: Elo Lättemägi Juhendas: Elve Kaldoja Lähte 2011 Haigus kui metafoor Kõigil, kes sünnivad on olemas perioode nii terve inimesena, kuid paratamatult ka haigena. Referaadis ei räägi ma mitte kehalisest haigusest ise, vaid sellest, kuidas kasutatakse haigust kujundina ehk metafoorina. Haigus ei ole ju tegelikult metafoor. Ometigi on peaaegu võimatu leida haigust, millesse ei suhtuta eelarvamustega ning jubedate metafooridega. Kaks haigust on suurejooneliselt ja ühtviisi metafoori väliste tundemärkidega koormatud: tuberkuloos ja vähk
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala ORGANISATSIOONI METAFOOR: ORGANISATSIOON KUI ORGANISM Juhendaja: Eneken Titov PS-2-E-P-tal Organisatsioon kui organism 2 Tallinn 2008 Organisatsioon kui organism 3 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1
Leidke metafoor, mis väljendab kõige paremini lasteaiaõpetajaks olemist Lasteaiaõpetaja on nagu ... Miks just selline kujund? Kirjeldage kuidas on selles metafooris seotud õpetaja, laps, keskkond, õppimine ja arenemine? 1. Lasteaiaõpetaja on nagu raamat/aabits. 2. Selline kujund seetõttu, et lasteaiaõpetaja peab olema täis teadmisi ja uusi nippe. Laps saab õpetajalt enda esmased teadmised ja kujuneb suuresti õpetaja käe all. Õpetaja ongi nagu raamat, mis avaneb vajamineva koha pealt olukorras, kus seda kõige enam vaja. Ühest küljest aabits just seepärast, et aabits on täis algteadmisi, teisalt aga on õpetaja natukene ka teatmeteos- vastab laste mitmekülgsetele küsimustele. Veel on ta ka nagu nipiraamat, peab mõtlema uusi asju, mida lastega teha ja kohanema vastavalt olukorrale, kasutama nippe ja olema kaval lastega tegelemisel. Õpetajad on erinevad ning ka raamatuid on väga palju erine...
abba aabb Põhiteemadeks on üldiselt loodus, armastus ja isamaa. 4. Graafiline luuletus WTF? Autorid : Suuman, Ojamaa, Kareva, Runnel, Ehin. 5. Kõnekujundid ONOMATOPÖA on loodushäälte jäljendamine kõnena. Seda tuleb väga palju ette eesti rahvaluules. EPITEET on olulist esile tõstev omadussõna. PERSONIFIKATSIOON ehk ISIKSUSTAMINE annab eluta objektidele ja asjadele inimlikke omadusi (puud sosistavad, õunad naeravad, sügis kõnnib üle aasa jne) METAFOOR on peidetud võrdlus ehk ülekanne sarnasuse alusel (lapsed tulid tuppa kui põrsad) VÕRDLUSes kõrvutatakse kedagi või midagi ühiste tunnuste alusel (külm nagu jää, pulber kui sooda)
(sööb : lööb), kahesilbilisi ehk naisriime (Kivi : rivi), kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama : kaotama) jne. täieliku häälikute kokkukõla puhul räägitakse täisriimidest (puul: tuul), osalised kokkukõla korral irdriimidest (lint : kink). Riimi, mille vähemalt üks osis on mitmesõnaline, nimetatakse liitriimiks ( joosta: soost ta). Kõnekujund- sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kasutatavamad kõnekujundid on epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, sümbol, retooriline küsimus. Epiteet- kaunistav, täiendav lisandsõna põhisõna ees. Metafoor- tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Isikustamine- metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Kasutatakse
Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Epiteet on omadussõna, kirjeldav poeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Haiku on jaapani klassikaline väike luulevorm. See koosneb kolmest reast, 17 silbist. Teemaks loodus ja inimtunded. Isikustamine ehk personifikatsioon on elututele objektidele või loodusesemetele inimlike omaduste ülekandmine. Luule ehk poeesia on värss-ehk seotud kõne. Metafoor on ülekanne sarnasuse alusel, peidetud võrdus. Ood on pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul. Pastoraal on karjaseluuletus. Selle kirjutatakse maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Poeem on pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtetuse teemaga. Sonett on 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse 4+4+3+3 järgi.
Inimesel ei ole lihtne mõista enda mõtlemise piiratust ja vabaneda harjumuspärasest ning siinkohal ongi oluline, et kunstiterapeut looks turvalise ja toetava, hinnangutevaba keskkonna, mis on loovuse avaldumiseks hädavajalik. Loovus ei sünni täiesti nullist vaid olemasolevatest teadmistest ehk nö ehitusplokid, alustalad peavad eelnevat olema olemas, et neid teise külje pealt nägema hakata ja neile uus vorm anda. Kujutlus, sümbol ja metafoor Walrond Skinneri (1986) järgi on kujutis miski, mis on tahtlikult loodud sisemine representatsioon objektidest ja sündmustest. Kui kujutlusega kaasnevad vaimsed protsessid nagu mälestused, emotsioonid, mõtted ja soovid, siis saab kujutisest tegevus ehk kujutlus. Kujutlus erineb hallotsinatsioonist kuna omab kriitilist hoiakut, mis on tõene, reaalselt juhtunud, mis mitte ning fantaasiast selle poolest, et omab kognitiivset mõtlemist, teadvustatust
1. Luuletuse kirjutas Mihhail Lermontov 1831 aastal . 2. Luuletuse teemaks on deemon . 3. Luuletus räägib maale langenud inglist . Ingel tõstab jumala vastu mässu . 4. Autor kasutab palju irooniat . Näiteks : Maailm kus on ainult mure ja nutt või Maa igavad laulud .Veel kasutab ta isikustamist : kuu , tähed ja pilved jäid kuulama . Veel kasutas ta metafoore : põues kõlab viis ja rind igatsust täis . 5. Luuletuses leidus võrdlusi : hea ja kuri , rõõmus ja kurb 6. Mulle meeldis see luuletus , sest see pani mind mõtlema . Luuletus oli sügavamõtteline . 7. Luuletust oli vaja lugeda rahulikult . Selleks , et laused oleksid terviklikud. 1. 1831 . 2. . 3. . . 4. . : , . : . 5. : , . 6. , . 7. . , , . Kord lendas üks ingel öölaotuse all, ...
Läbi grammatika võib kirjeldada retoorikat. (Todorovil “Decameroni grammatika”, Greimasil “Struktuurne semantika”, lootsid grammatika abil kirjeldada figuratiivust, kujundlikkust. Gramm. areng on kirj uurimist mõjutanud, kuid pole võimaldanud ammendavat ja adekvaatset tõlgendust kirjanduslikkusest. Todorov ja Ducrot: retoorika on alati rahuldunud paradigmaatilise arusaamaga sõnast, mitte aga püstitanud küsimust nende sõnade süntagmaatil. suhtest. (Kui metafoor ühendab kaht sõna, siis samas võiks rääkida ka ühendatavate sõnade süntagmaatil. suhtest. Tradits retoorika kõrval peaks olema ka teine perspektiiv, milles metafoori käsitletaks kui süntagmaatilist juhtumit (substitutiivne suhe on räme lihtsustus metafoori kohta). Genette’i “Figuurid” 3, kus vaadeldakse Prousti loomingut läbi metafoori ja metonüümia. Siin on retooril. figuure vaadeldud süntaktiliste kategooriatena (ka de Man ei süvene metonüümia staatusesse)
Tuuline ilm. Noor armastus. (Omadus sõna!) Võrdlus kellegi või millegi kõrvutamine ühistunnuste alusel. Kasutatakse sõnu: nagu ja kui. Nt: Kiire, kui tuul. See tuli käsi üle kui äike. Koit aknasse lõi nagu eluloa. (Jälgi tegusõnu.) Personifikatsioon ehk isikustamine eluta objektidele, loodusesemetele ja mõttelistele nähtustele inimlike omaduste ja võimete ülekandmine. Nt: Tuul nutab akna taga. Päike paitab. (Päike ei saa paitada - järelikult on isikustamine.) Metafoor peidetud võrdlus: ühele objektile kuuluvate omaduste ülekandmine teisele sarnasuse alusel. Nt: Sinitaeva silm (päike). Kivikasukas (sammal). Puujalad (juured).
ise). Jälg on millegi moodi jälg pole jälje moodi vaid on inimese moodi. 2. Jälg ja peegeldus Peegeldus erineb jäljest selle pärast, et peegelduse puhul ei pea olema objekt peegeldusega otseses kontaktis. Peegeldus on pärpselt nii kaua, kuni peegeldav objekt seisab või peegeldav objekt seisab (a la veelomp). Kreml on Kremlo moodi. Ps! Teesklemine on väga oluline semiootiline oskus mimikrii. Metafoor - ekstreemne võrdlus -> rajatud sarnasusele. Metonüümne nt Eesti mängib Hollangiga -> tervik osa asemel. Jalajälg osa terviku asemel (inimese asemel). Asjad ja märgid ,,Robinson Crusoe" näitel Ch. W. Morris ,,Semioos" (semioosis): M-D-I-T-K M = märk (jalajälg), D = tähendus, I = interpretaator (inimene), T = tõlgendus (siin on veel keegi), K = kontekst (asustamata saar). Feromoonid ained, mis füsioloogiliselt mõjuvad nagu lõhnad. Neid lõhnu me ei tunne, aga
iv. Järgsilbid ja ühesilbisõnad paiknevad vabalt nii tõusus kui languses v. 1 värsijalg täidetakse vabalt vi. Värsi lõpus ei ole ühesilbisõna vii. Neljasilbisõna on värsi alguses või lõpus, mitte keskel · Silbiline värsisüsteem a) Kindel silbiarv b) Kuna värsirõhkude korrapära ei taotleta, siis värsijalgu ei arvestata c) Haikud ja tankad 9. Metafoor ja selle eriliigid · Epiteet kirjeldav või kaunistav lisasõna · Võrdlus kõrvutamine ühistunnuse alusel · Metonüümia tähenduse ülekanne ei toimu eri mõistete vahel, vaid ühe ja sama nähtusega seostuva piires. · Metafoor ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel o Nt sinise taeva silm kantakse üle päikesele nende mõlema tähendusliku ühisosa alusel · Otse öeldu ja tegelikult mõeldu lahknevad, kuigi neil on ühisosa tekib vihje ehk
Mis on barokk? 17,18 sajand. · Inimene on kõige tähtsam, saatus oleneb temast endast · hakatakse kõigi asjadega liialdama, samal ajal tekib klassitsism · mõjutab Itaaliat, hispaaniat, inglismaad jne Inglismaal võetakse esimesena kasutusele sõna KODANLUS Madalmaad mõjutas 30.a sõda · vastandite ja kontrastide kunst . Nt mütoloogia meelelisus, toob palju realistlikke jooni. Kasutati palju metafoore, allegooriat (terve lugu on metafoor) pateetika- pila GRACIAN- hispaanlane. (1601-1658). ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst"- hindas kirjandusloomes vaimuteravat vastandite ja äärmuste seostamist, PARADOKSE ja ANTITEESE. Konseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Nii on ka barokis tervikuna nähtud ühe peastiilina KONSEPTISMI. Tema meelest on teravmeelsus kaasaegse inimese eripärane omadus. Antiikautorid ei olnud veel teravmeelsust käsitlenud. Pidev oli näiliku ja tegeliku vastandamine. Barokk on skeptiline ja pessimistlik
George Lakoff, Mark Johnson ,,Metafoorid, mille järgi me elame" Resümee 1. Mõisted, mille järgi me elame Enamik inimesi arvab, et metafoor üksnes kõnekunstiline kaunistus, mis väljendub ainult keeles, sõnades, ja ilma milleta saame me suurepäraselt hakkama. Tegelikult puutume metafooride igapäevaelus pidevalt kokku - metafoorid on põhiolemuselt mõistelised, metafoorne keelekasutus aga sekundaarne. Kuna suhtlemine põhineb samal mõistete süsteemil nagu mõtlemine ja tegutseminegi, saab keele kaudu asitõendeid mõistetesüsteemi olemusest ning on jõutud järeldusele, et suurem osa sellest on metafoorne. Näiteks mõiste
Ballaad- sisult jutustus, vormilt luuletus. Tal on dramaatiline süzee ning ta loodi Prantsusmaal. Ballaadi teema on armastus, legendid jm, temas on palju romantilisi kangelasi. Sageli kasutatakse sonetis monolooge. Eestis on sonette kirjutanud M.Under ja J. Tamm. Ood- kiidulaul või pidulik ülev luuletus mõne isiku või tähtsa sündmuse auks. Pastoraat- karjaselaul Epiteet- ilustav sõna Isikustamine- elutule elusa tunnuste andmine. Nt. tuul paitas mu põski. Metafoor- ühe asja või nähtuse tähenduse teisele ülekandmine sarnasuse aluses. Nt. elukevad- noorus. Metonüüm- tavaline nimetus asendatakse ebatavalise suhte alusel. Nt. vanadus- hallid juuksed Allegooria- mõistukõne, räägib probleemidest ja nähtustest kaude, varjatult. Paarisriim- aabb Süliriim- abba Ristriim- abab Stroof- salm Värss- rida
Lugupeetud õpetaja, kallid kaasõpilased! Ööl vastu esmaspäeva külmus Tallinnas inimene surnuks - kiirabi leidis Tuukri tänaval asuvast garaazist väidetavalt esimese sel aastal alajahtumise tagajärjel surnud kodutu. Eestis leidub ligikaudu 10 000 inimest, kes otsivad igal õhtul magamiseks sooja kohta. Enne kodutuks jäämist oli ka neil kodu, perekond ja töö. Mõeldes termini "kodutu" peale tuleb kindlasti silme ette kasimata ja haisev inimene, kes prügikastis sorides pudeleid otsib. Tundub üsna eemaletõukav, eks ole? Kuid mõelge, kus peaks saama inimene end ja oma riideid pesta kui tal pole isegi kodu? Vale on kõiki kodutuid ühe puuga mõõta asotsiaalseteks joodikuteks, kes prügist nagu siga mullast söögipoolist tuhnivad. Eluheidikuid vaadates tekivad sisemas vastandlikud tunded - jälkus ja kurbust täis kaastunne.Vastik ehk vaadata küll,aga ega keegi pole vabatahtlikult kodutuks hakanud. Igaüht meist, ka sind lahutab kodutuks saamisest vaid...
Luuletus on ainult kahe sõnaline ja vastab pealkirjale eitavalt. Inimene kes end ära ei taha tappa, on rõõmus inimene, nii arvan mina. Kui ta oleks luuletuse pealkirjale vastanud jaatavalt, oleks meeleolu väga kurb, sest siis oleks aru saada, et Paul-Eerik Rummo pole oma eluga rahul. Veel üks väga hea luuletus. Luuletus "Ärkvel" tekitab tunde nagu istuksin ise ka sellises bussis. Võrdlus: raha ja kaduvaid pileteid nagu lendlehti. Epiteet: kaks sinendavat kasvuhoonet. Metafoor: varahommikul sõidan bussiga. Metafoor: lumi, mis langeb niisama, omandab valgusrindes suuna ja rullub vastu esiakent, sularusikas. Luuletus "Seisukord". Luuletus on täis metafoore. Metafoor: kes nüüd on peal see jääb peale. Metafoor: kes nüüd on all see jääb alla. Metafoor: mina jään vahele. Indrek Kadak
Lausekujundid: Kordus-teadlikult mõtete kordamine Retooriline kujund- Tunderõhu saavutamiseks kasutatav lause mis ei vasta sisule Kliimaks- astmeline tõus, milles reastatakse pingeliselt tugevnevaid sõnu Ellips- kergesti juurdemõeldav sõna või sõnade väljajätt lausest ilma et teksti tähendus muutuks. Inversioon- ebatavaline sõnajärg lauses või poeesis Kõlakujundid: Epiteet- kirjeldav ja kaunistav lisandsõna, poeetiline täiend Võrdlus- kõrvutatakse erinevate olendite omadusi Metafoor- Peidetud võrdlus, ühele nähtusele omaste tunnuste ülekandmine teisele Metonüümia- Tähenduse ülekanne, sõna asendus mingi suhte alusel. Ühe nähtuse või isiku asemel nim teist kes meie teadvuses on lahutamatud Allegooria- Mõistukõne, miles on 2 tähendustasandit (valmid, loomamuinasjutud) Sümbol- võrdkuju, milega tähistatakse abstraktset ideed või mõtet Personifikatsioon- isikustamine. Elutule esemele elusolendi omaduste andmine
· Lühendid · Kirjandusteoreetilised mõisted: eepika, dramaatika, lüürika, eepos, romaan, jutustus, novell, poeem, ballaad, komöödia, tragöödia, draama, süzee, karakter, miljöö, teema, dialoog, kompositsioon, stiil jt. Olemas 2013 eksamiraamatus LK 70 - 78 · Rahvaluule liigid ja nende eristamine · Romantsism ja realism + tunnused ja tuntumad esindajad · Tekstist oluliseimad kujundid algriim, epiteet, võrdlus, isikustamine, metafoor, kordus Kirjutamine: · Kirjandi moodustamine ja sidusalt kirjutamine (püsi teemas, jälgi sõnastust, väldi mõttekorduseid, jälgi et oleks taandread, faktid õiged, lause stiililiselt õige) · Teksti eesmärgistamine ja kavandamine mida tahad õelda? (lõplik mõte) · Sünonüümide ja antonüümide leidmine · Võõrsõnad tea tähendust ja oska tekstis kasutada · Suur ja väike algustäht · Kokku ja lahkukirjutamine
nimetada aristotelest(samuti 4-5saj). aristotelese tähtsaim semiootiline traktaat on tõlgendamise kunst muutus pärast 19 saj filosoofiliseks nn alaks. aristotelesel on teine semiootiline vaatenurk kuidas me saame mingisugusest märkide kogust sisu loogika väljendub keeles, grammatikas. me suudame aru saada asjadest sp et oskame loogiliselt mõelda. troop mõttefiguur(võrdlus metafoor jne) retoorika tegeleb figuratiivse tõega. kõnefiguur ei tekita raskuseid(pole oluline et kas sõna ei tähenda seda mida ta noh ei tähenda) SINEKDOHH(metonüümia 1 liik) pars pro toto osa terviku asemel(eesti-hollandi jalkamats kus sõna sõnalt ei mänginud eesti hollandiga vaid väike osa hollandist võistles väikse osa eesti vastu). metafoor ülekandmine. aristotelese järgi on metafoor lühendatud võrdlus.
Vabaduse eest me võitlesime. Kõik oli lihtne ja selge. Vabadus, see oli teha kõike täpselt vastupidi, kui oli teinud okupant – sellest vastupidi tegemisest kujuneski instinktiivselt liberaalne demokraatia. Me näeme, et raudse eesriide tagant vabanenutest just Balti riigid kasvasid kiiresti ja kõhklemata demokraatlikuks õigusriigiks, kes väärtustavad isikuvabadusi, meediavabadust ja riigi võimu ennustatavasse sängi (metafoor)suunamist. Sest meie olime kõige reljeefsemalt ja detailsemalt mitte vabad. Niisiis oli meil väga lihtne mõista, kuidas olla vaba – täpselt 180 kraadi teises suunas, kui okupatsioonivõim seda soovis. Nüüd oleme keerulisemas situatsioonis. Raske on märgata okupatsiooni, kui sind ähvardab iseenda okupeerimine. Iseenda okupeerimine(kordus), see algab ühe idee nimel, ühe mõtte taha koondununa teiste ideede ja mõtete kuulamata jätmisest.
hoolitsemiseks polegi mahti. ''Moodsa humaansuse'' sõnumiks on see, et kui sääsk maas lamab, siis ei oleks aus teda tappa. Kõigepealt tõstetakse ta jalgadele, et saaks siis ta ära tappa. Luuletuse ''Kesk nurmi mu kodu'' Epiteedid: pikk pilv, hõbedast aer, valge päevaga, puhas lapse naer, lõhnav õhk, roheline karge kevad, kõndiv hull, konnaline kevadvesi. Võrdlused: pikk pilv kui hõbedast aer; puhas kui lapse naer. Metafoor: kevadelaev. Isikustamised: kõnelen valge päevaga, tuul põske patsutab, kodu helendab, muld hingab, pehkib põhk. Ümberütlus: puudub. Luuletuse''Rong'' Epiteedid: küpsed kastanid, südameokstest valud, sügisõhtuses kollases rongis, koitanud kapis, õhtust aega, kuldlõhnavat hämarust, nüritud saega, vahtrad harali, värvide kireva joone,vana hüljatud maja, tumedat kallist nägu, kadunud kevad.
Võrdlus: ja nagu oleks pühitset vett mulle piserdat lauba kurdu Isikustamine: päev õheneb Metonüümia: vaevalt veel talle söendab toetuda varvas Hüperbool: ja siis – ja siis, kivistund roosid Oksüümoron: palavad sõnad jäätusid suus Riim: lõppriim (varvas-arvas) 2. „Kodumaa“ Epiteet: Rada on vaevakividest tihke Metafoor: vaevakividest Isikustamine: üdiseb rabu, kohendab abu Metonüümia: kärbitud tiibu Hüperbool: sammude raskus Riim: lõppriim (tihke-viljavihke) 3. „Lahti“ Epiteet: püüdmaks jahedat tähtede pärga Võrdlus: rahul kui kivid raunas; kohiseks alla kui murdja lind Metafoor: keelemärga Isikustamine: kõigutab paigalseis, õnn ehmataks Riim: lõppriim (tagus-magus)
ee/et/ametitegevus/koned/11743-2015-11-10-16-26-23/index.html Kõne oli suunatud põllumehele. President kasutas oma kõnes mõned retoorilisi vahendeid. Retooriline küsimus. Minu arvates, president esitas oma kõnes kolm küsimust: ,,Peaminister, maaeluminister ja Riigikogu maaelukomisjoni esimees on sellist teguviisi igatahes kritiseerinud. Aga teie?" ,,Põllumajandusorganisatsioonid, mis teie sellest arvate?" ,,Kuid samal ajal olen kuulnud, et Eestisse imporditakse sealiha juurde?" Metafoor. Võistlus põllumajandustoodete turul on väga tihe ja siin kergemat teed minek toob meile tulevikus palju käänulisemad rajad. ,,Te olete püsti jäänud ning hoiate püsti Eesti põllumajandust ja meie maaelu". Isikustamine. Riik pole kurt olnud. Sõnatrio. Mulle tundub, et president kasutas oma kõnes ühe sõnatrio: kestmise küsimus, inimeste töö ja leiva küsimus. Kordus. Leidsin kõnes järgmised kordused: Head sõbrad. Head sõbrad, austet põllumehed.
Luuletuste analüüs *** On päevi, mil peab vaikselt kulgema. On päevi, mil peab joosta julgema. On päevi, kuhu tähtsaid mõtteid kaob; Need mõni mõttetus seal sootuks katki taob. On päevi, mil pead võõraist hoolima. On päevi, mil pead haavu noolima. On päevad erinevad, kuid neis üks on üks, Nad vaovad minevikku, viimane kui üks.3 Epiteet: vaikselt kulgema, joosta julgema, mõtteid kaob, katki taob, haavu noolima Isikustamine: puudub Metafoor: mõttetus taob katki Kordus: ,,on päevi..." ja ,,mil pead..." Võrdlus: puudub Sisu: Kõik päevad on erinevad ja mööduvad. 3 Virve Osila "Elu & Aeg. Eluaeg." Lk. 71 6 *** Elu kestel olen kogeda saanud Häid ja halvemaid aegu; Olen neid kõiki armastanud Aru saan alles praegu. Mäletan eilset... ja meenutan ammust, Liivakell sahistab liiva...
Jaan Kaplinski "Teiselpool järve" Karina Arras 10.klass Sisukord Autori lühielulugu Looming Minu lemmikluuletus Luule analüüs Haiku Võrdlus, metafoor Isikustamine Epiteedid Kasutatud kirjandus Autori lühielulugu Jaan Kaplinski on sündinud 22.jaanuaril 1941 Tartus Kaplinski on Eesti Kirjanike Liidu üks liikmetest Ta võitis 1968. aastal Juhan Liivi luuleauhinna Aastal 1980 oli ta seotud kuulsa 40 kirja koostamisega 2000. aastal oli Kaplinski Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Isa poolt on ta juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu Ta on abielus Tiia Toometiga Tal on 6 last
Luuletus on väga elitaarne. Luule on individuaalne ja annab edasi individuaalseid elamusi. Luuletuses mängivad tähtsat rolli kõik komponendid- sõna, kujundus, esitus, aeg. Stiilikujundid Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Retooriline pöördumine Allinteratsioon Võrdlus Kordused Assonants Metafoor Parallelism Riim Metonüümia Kliimaks Anagramm Hüperbool Antitees Onomatopoeetilised sõnad Litotees Ellips Palindroom Sünekdohh Sidesõnatus Personifikatsioon Sidesõnakus Allegooria Inversioon Perifraas Eufemism Kõnekujndid Eufemism- peiteline väljend
Õigus kõneaktiks peab olema, eriti seotud formaalsete kõneaktidega: nt lapsele nime andmine, igaüks ei saa su lapsele nime anda. Kõneaktid siiamaani oli igal ülusel eesmärk, aga nüüd Searle näitab, et ütlusel on erand: · iroonia ütlus iroonilises kasutuses tähendab midagi vastupidist kui need sõnad nt laps mängib pori sees, ema ütleb:,,küll sa oled tubli, tee veel." tähtis osa on ka intonatsioonil( hääletoonil) · metafoor ta tähendab midagi muud. Nt metafoor võib seotud olla ümbernimetamisega. Nt ,,siga" siga tähendab elukat, kes palju sööb. · Kaudsed kõneaktid kõneaktid, millel on erinevad eesmärgid. Otsene eesmärk on varjatud st tegelikt eesmärk on varjatud mingisuguse teise eesmärgiga. Võivad olla efektiivsemad viisakuse eesmärgi saavutamisel. Kaudne direktiivsus on veel kõrgem viisakus, kui lihtsalt öelda ,,palun" ntks vabandage, ega te ei saa mulle ulatada soola
KIRJANDUSTEOSE TEGELANE KARAKTER KÕIK TEKSTI OSAD KOKKU (SISSEJUHATUS,SISU, KOMPOSITSIOON KOKKUVÕTE) KOOMILISE SISUGA TEOS KOMÖÖDIA SÕNADE VÕI FRAASIDE KORDAMINE KORDUS LIIGID: REFRÄÄN,EPIFOOR JT. TEOSE SÜZEE OSA, TEOSE HARIPUNKT KULMINATSIOON VÕRDLUS,EPITEET,METAFOOR KÕNEKUJUND SUUR KUI ELEVANT LOLL NAGU LAMMAS RAHVAPÄRANE VÄLJEND -ANNAB EDASI MINGIT KÕNAKÄÄND OLUKORDA,NÄHTUST JT. -PILTLIKULT,LÜHIDALT RAHVALUULE ÜKS PÕHILIIK MIS PAJATAB VÄLJAMÕELDUD MUINASJUTT SÜNDMUSTEST KURJA JA HEA VÕITLUS ÕNNELIKU LÕPUGA RAHVALUULE LIIK,SEOTUD
-Marie Under ,,Porkuni preili" · Poeem: -Debora Vaarandi ,,Saaremaa valss" · Valm: - Valm on mõistuluuletus või -jutt, mis naeruvääristab inimeste pahesid (ahnus, rumalus, kadedus jne.) - Koosneb kahest osast: loost ja moraalist - Tegelasteks on loomad - Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" Kõnekujundid: · Epiteet - omadussõna, mis iseloomustab talle järgnevat nimisõna sinine pluus, ilus tüdruk · Metafoor - piltlik väljend kadus kui tina tuhka, kihutas tuhatnelja · Võrdlus - kahte asja võrreldakse ühiste tunnuste alusel (kui, nagu, olev kääne) säras nagu päike, eit paistis eemalt poolkuuna · Personifikatsioon - elutule on antud elusa omadused päike piilub pilve tagant, lill kiikus tuule käes · Eufenism - peitenimetus (hunt-võsavillem) · Metonüümia - tähenduse ülekanne (kuningas kroon - kroonitud pea)
tegevuskohti, esitatakse tavaliselt jutustaja vaatepunktist Karakter-tegelase individuaalsed loomuomadused(päritolu, huvid, välimus jne) Kompositsioon- koostisosade ühendamine tervikuks Komöödia-koomilise sisuga, naeruvääristatakse inimese pahesid või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni, lõpevad enamasti õnnelikult Kulminatsioon-tegevuse pinge haripunkt Kõnekujund-sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kasutatavaimad: epiteet, metafoor, võrdlus. Kõnekäänd-piltlik ütlus mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustamiseks (nt. ei seisa pudeliski paigal). Lüroeepika - põimuvad lüürika ja eepika: jutustava sisuga lüüriline luule. Suurvormid: eepos, ballaad. Lüürika-iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Tunnused: riim, stroof, värss. Vormid: ood, sonett, hümn. Metafoor-tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Peidetud võrdlus sinitaeva silm. Miljöö-aeg-ruum
o Negatiivsed: kõhn, kondine kollokatsioon - keeleline kontekst milles · sõna kasutada saab (võtma, korjama, koristama/ kartul, mari, peet) Sõna tähenduse muut(u)mine Laienemine sõna tähendus laieneb (maak) Kitsenemine sõna tähendusmahu vähenemine (nooruk tänap `poiss' infarkt üldkeeles) Tähenduse halvenemine sõna omandab halva tähenduse (sageli tabust tulenev) Paranemine a term acquires better meaning (helge varem `ülipalav') Metafoor - sõna või väljendi kasutus uudses sarnasuse või analoogia alusel ülekantud tähenduses, varjatud võrdlus. (hiir `näriline' `arvuti lisaseade') Metafoor George Lakoff ja Mark Johnson Metaphors We Live By (1980) On tähendusmuutuse oluline allikas Üks viise kuidas keeles loovust kasutatakse Leksikoloogia sõnaõpetus sõnavaraõpetus Uurib,
Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) 3. Küberneetikast lähtuv mudel sisuliselt põhineb jälle torumetafooril. Sisuliselt põhineb faksi metafooril. Mudeli väärtus, seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Eelnevad on väga ühekülgsed (osaliselt küll õiged). 4. Interferentsiaalne mudel kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Aluseks on tööriistavalmistaja metafoor. Inimesele antakse tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi, kasutades selleks igasugust konteksti, mida tarvilikuks peab. KOOD ON LÕPLIK, TEGELIKKUS LÕPMATU. Katsed luua ideaalset ühetähenduslikku koodi on luhtunud. Inimene ei jaga täielikult ei koodi ega ka konteksti. Keel on loomu poolest mitmetähenduslik. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet)
,,Koer" Juhan Liiv. Koer lakkus kutsikaid õrnasti Ja seadis neid kõikepidi ... Ei olnud neid tarvis kellelgi, - nad ära uputati. Ja vana koer, kui ennegi, sõi, kaitses lukku ja taba ja haukus just nagu ennegi ja mängis ja liputas saba. Analüüs: Luuletus räägib kellegi ära kasutamisest. Näitena on toodud koera ära kasutamine , kus koer kas hirmust või millesti muust unustab ära toimunu ning käitub nagu enne. Koer on metafoor, mille all mõeldakse tegelikult inimest. ,,Oh kanarbik, oh lilleke!" Juhan Liiv Oh kanarbik, oh lilleke, nii kõle, kõle sügisel! Nii väsinud, nii kurb on meel, sa pehmelt, õrnalt õitsed veel, oh lilleke! Oh kanarbik, oh lilleke, mind kurbus rõhub rängasti: sääl arm, sääl surm, sääl sügise su silm nii taevasinine oh lilleke! Analüüs: Luuletus räägib närbuvast lillest ehk surevast inimesest. Närbuva lille metafoor ongi surev inimene. ,,Talvine tihane" Juhan Liiv
Epiteet lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnustest esile astori seisukohalt olulist jooni. Nt. Lõputu juuli, torimline päev Isikustamine inimlike omaduste andmine eluta asjadele ja elus loodusele Nt. Ulguv tuul, tähed tantsisklevad kuu ümber, rahulik puu Võrdlus objektide kõrvutamine ühise tunnuse alusel. Nt. Särab kui päike, kahvatu kui kuu Metafoor on kõnekujund, ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste või tunnuste ülekandmine teisele sarnasuse alusel. Sõna asemel tekkib uus samatähenduslik sõna. Nt. Noorus elukevad, päike taeva silm
tuleb pöörata tähelepanu ka teistele inimestele, tunda rõõmu, kurbust, kaastunnet, hoolivust ehk tunda, et sul on süda. Sageli on vaja asjade mõistmiseks minna ära, näha neid eemalt, et maha rahuneda, järele mõelda ja näha inimestes head, mitte halba. Autor on jätnud luuletuse lõpus võimaluse iseenda sisse vaadata. Luuletus on ühestroofiline ning esimeses kaheksas värsis esineb ristriim (abab), järgmistes ridades aga riim puudub. Metafoor: elus süda- tunded; mõnikord on vaja lööki väga valusat- on vaja mingit õnnetust. Tõnu Õnnepalu Eesti kirjanik ja tõlkija Tõnu Õnnepalu sündis 13. septembril 1962. Tema kirjanikunimi on Emil Tode ja Anton Nigov. Ta õppis aastatel 19801985 Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas botaanikat ja ökoloogiat, lõpetas cum laude. Aastatel 19851987 töötas Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana, pärast seda oli vabakutseline tõlkija, kirjanik ja ajakirjanik
Komöödia – lõbus näitemäng, mille eesmärk on vaatajaid naerma ajada Näit. William Shakespeare ,,Suveöö unenägu“, Eduard Vilde ,,Pisuhänd“ Kordus – stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kujund – konkreetses vormis üldistus, kirjandusteose detail; markeeritud keelend Kulminatsioon – teose kõike pingelisem koht Kõnekujund – ülekantud tähenduses sõna või väljend Näit. Kasutatavamad kõnekujundid on epiteet, võrdlus, metafoor, personifikatsioon, sümbol ja reooriline küsimus Kõnekäänd – piltlik ütlus mingi olukorra, olendi, omaduste iseloomustamiseks Näit. Sajab kui oavarrest. Lausekujundid – tavapärasest erineva ehitusega laused, kus kasutatakse tavapäratut sõnajärge Näit. Kes ees, see mees Lugulaul – jutustav luuleteos Lõik – teksti osa taandreast taandreani, milles olevad laused on tihedalt üksteisega seotud
alliteratsioon- algriim, sarnaste häälikute kordus sõnade algul värsis. Epiteet- lisandsõna, mis iseloomustab põhisõna. Isikustamine- eluta olendile elus olendi tunnuste ülekandmine Kõnekujund- troop; sõna või väljendi kasutmaine ülekantud töhenduses. Lüürika- üks kirjanduse põhiliiik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Poeem- pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee Metafoor- peidetud võrdlus. Regivärsiline rahvalaul- laululiik, mida iseloomustab algriim ja parrallelism. Riim- häälikute kooskõla salm- stroof sonett- luulezanr, mis koosneb 14 värsireast jaguneb 4+4+3+3. sümbol- võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. Zanr- ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. Uuem rahvalaul- rahvalaulu liik mida iseloomustab lõpp riim ja värsside rühmitamine salmideks.
MINIMALISM 1960. aastate keskpaik USA vastureaktsioon avangardismile Minimalismi tunnused *tonaalne, heaklaline helikeel *algmaterjali nappus, leidlikkus *lhikesed ja lihtsad muusikalised kujundid *muusikalis-dramaturgilise arenduse puudumine *he kujundi vi fraasi pidev kordamine *meditatiivsus, nimetatud seisundimuusikaks Steve Reich 1936 Minimalism on popmuusika intellektuaalidele Minimalismi teerajajaid Knekompositsioon Its Gonna Rain 1965 metafoor kardetavale tuuakatastroofile salvestas katkendi preestri jutlusest veeuputusest Faasinihketehnika (phasing) omavahelisest faasist vlja libisevad makilinditsklid nimetas kontrollitud kaoseks City Life 1995 Steve Reich Ensemble hendatud elektroonilised pillid/aparaadid, naturaalsed pillid, olmemra V osa Heav smoke originaalsalvestised World Trade Centeri pommiplahvatusest (1993) tekkinud tulekahjukaosest Philip Glass 1937 Minimalismi teerajajad Koyaanisqatsi (elu, mis on tasakaalust vljas)
Nagu taeva valgust võrdlus Autor kõrvutab taeva valgust sellega, kuidas ta ootab Sind, keset võõrast ülbet karja (mis on ka epiteet). Siinkohal tundub, et autor elaks justkui pimeduses ja üksilduses, ja ta ootab valgust samamoodi nagu ta ootab kedagi, kes tema juurde tuleks, kuid seda ja teda ei tule. Su silme ookeani taas voolata metafoor 2 Helen Kahur Antud lause on metafoor, sest päriselt ei ole võimalik, et silmades on ookean, vaid see on piltlikult öeldud, et lugeja saaks aru su sügavast pilgust, kuhu autor kaob. Öö kisub üles isikustamine Kisub üles tähendab justkui seda, et öö haarab midagi ja paljastab selle, või kisub päeva üles niiviisi, et enam valgust ei oleks
ideele vms. Näiteks ood kangelasele või armastusele. Epigramm - värsivormis pealkiri hauakivil või mälestussambal. Karakter - iseloom, tegelaskuju. Süzee - sündmustik. Remark - draamateoses tegelaskõnet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv ääremärkus autorilt näitlejale, lavastajale või lugejale. Epiteet - taideline lisandsõna, mis tõstab põhisõna mõiste tunnusest esile autori arvates mõnd tähtsat joont. Metafoor - kõnekujund, ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste või tunnuste ülekandmine teisele sarnasuse alusel, nõnda et põhikujutluse asemele tekib uus, asekujutlus, mis ongi metafoor. Personifikatsioon - isikustamine, kõnekujund, metafoori alaliik, kus elutule ja elus loodusesemetele ning abstraktsetele mõistetele omistatakse inimlikud või vähemalt elusa omadused ja võimed.
teadussaavutusi ilukirjanduslikus vormis. Reportaas- ajakirjanik kohapeal, millega tagatakse usaldatavus. Eesmärgiks jutustada mingist sündmusest, kirjeldada sellega seonduvat ning vahendada taustandmeid. Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Sünonüüm- samatähenduslik. Antonüüm- vastandsõna. Homonüüm- üks sõna, eri tähendusega. Metafoor- kõnekujund. Ühe asja või nähtuse teisele ülekandmine sarnasuse alusel. Epiteet- täiendsõna, mis tõstab esile mõnd nähtuse olulist joont, enamasti omadussõna. Ajalooline jut- teos,mille aluseks on ajaloolised sündmused ja isikud; täpne ajastus (Vürst Gabriel). Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Ainestik pärineb logendidest, motiivideks on surm/armastus, millele järgneb karistus(Pontus). Draama-
· ajakirjanduslik e publitsistlik stiil informatiivne, ratsionaalne, valdavalt kirjakeel, esineb ka kõnekeelt ja slängi · ilukirjanduslik stiil keelekasutus vaba, emotsionaalne, kujundlik, sõnavara kõrgstiilist vulgaarsuseni, släng, piltlikud väljendid, alltekst; võib eirata kirjakeele norme, kirjavahemärke, traditsioonilist lauseehitust kujundid: epiteet (iseloomustav omadussõna), võrdlus (kui, nagu), metafoor (peidetud võrdlus), isikustamine (asjadele, nähtustele inimlike omaduste ja tegevuse ülekandmine), sõnamäng · ametlik stiil kantseleikeel, mida kasutatakse ametlikus asjaajamises, dokumentides, tarbetekstides, sisaldab oskussõnu ja kindlaid rekvisiite; kantseliit silmatorkavalt paberlik, kantseleilik keelepruuk · argistiil kõnekeel, släng Stiili määravad keelevahendid, mida mõtete edastamiseks kasutatakse.
Klassikalised retoorilised trikid Neid erinevaid võtteid saab kasutada kõne pidamises. 1. Hüperbool - on ilus sõna liialduse kohta. Nt: ,,Ootasin terve igaviku." 2. Allusioon - Viide Piibli tegelasele, mütoloogilisele või kirjanduslikule isikule, kohale või sündmusele. 3. Alliteratsioon Poeetiline võte, kus järjestikkused sõnad algavad sarnaste häälikutega. Saab kasutada kõnes fraaside esiletoomiseks. 4. Metafoor ühe asja või nähtuse omaduste ülekandmine teisele. Pakub värvikaid võimalusi ettekandesse vürtsi lisamiseks. 5. Võrdlus lauses on otseselt üht asja teisega võrreldu. Kasutatakse sõnu ,,nagu" või ,,kui". 6. Retooriline küsimus Küsimus, mille kõneleja esitab efekti saavutamiseks. Publikult vastust ei oota. Teemale tähelepanu tõmbamiseks. 7. Kolme seadus Seisneb 3 sõna, fraasi või lause rühmitamise tehnikas. Nt: ,,Tulin. Nägin
.........................................................................2 SISSEHUJATUS..........................................................................................3 1. ORGANISATSIOONIKULTUUR............................................................5 1.1 SÜVAKULTUUR.................................................................................6 1.2 VAADELDAV KULTUUR.....................................................................6 1.3 KULTUUR KUI SOTSIAALNE METAFOOR.............................................7 1.4 ORGANISATSIOONIKULTUURI TÜÜBID................................................8 KOKKUVÕTE..........................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................13 2 SISSEJUHATUS 3
(Lyons) suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. 3. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? · Kognitiivne lingvistika: uurib mõtlemist läbi keele ja keelt läbi mõtlemise. Abstraktseid ja keerulisi nähtusi mõistetakse konkreetsetega võrdlemise teel, nn generatiivsete/kontseptuaalsete metafooride abil. Metafoor on generatiivne, sest võimaldab luua samal võrdlusalusel uusi, aga samas mõistetavaid väljendeid. · Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel The Shannon-Weaver Mathematical Model. Põhineb faksi metafooril, tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus. · Torumetafoor (conduit metaphor) - Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk
Skulptuuri kõrgus on 78.5 cm; laius: 31.0 cm ning sügavus: 29.0 cm. Originaal on tänase päevani heas seisus ning on näitustel Eesti Kunstimuuseumis. Skulptuur on ümarplastiline ning dünaamiline. Teos koosneb kahest figuurist, tiibadega meesakt sammuvas poosis, vasakus käes tõrvik, parema käega embamas tiivulist naisfiguuri. Skulptuuril kujutatud kehad on realistlikud (kui tiivad välja arvata) ning proportsionaalsed. Skulptuuril pole praktilist otstarvet. Skulptuur on metafoor päikse tõusule ja loojangule, täpsemalt jaanipäevale mil on aasta lühim öö. Just selle üürikese öö hetke on autor meile edasi andnud, kujutades koidu ja hämariku https://www.muis.ee/digitaalhoidla/a hetkelist pi/meedia/pisipilt?id=d2649a53- suudlust enne 364 afc4-4d58-a862-32e45dc9d50f pikka ööpäeva teineteiseta.
PÜANT- üllatusefekti pakkuv lõpplahendus LÕPPRIIM- sõnad riimuvad luuletus, värsi lõpus ALGRIIM- sõna algushääliku kordus ANIMISM- usk maailmas leiduva hingestatusse MUISTEND- koha- või tekkelooline rahvajutt MUINASJUTT- teadlikult väljamõeldud rahvajutt EPITEET- kirjeldav ja kaunistav lisasõna ISIKUSTAMINE- stiilikujund, kus elutule asemel, nähtusele antakse elusa omadused ja võimed METAFOOR- stiilikujund, mis seisneb sarnasuse ülekandmises HAIKU- jaapani klassikaline luuletus, millel on kindel ülesehitus IMPRESIONISM- vahetute hetkeliste muljete tundlik ja varjundirikas subjektiivne jäädvustamine REALISM- reaalsusele lähedane kirjutusviis, kui ka kirjandusvool EKSPRESSIONISM- iseloomulik traagiline elutunnetus, teemaks katastroofid, sõjad jne ROMANTISM- mitmekülgne nähtus, mis väärtustab isiksust, tema elamusi ning
tuul on pühkinud kõik mu jäljed liigutanud elu paigast nagu linn kaks kahetsust ja kolmas teoksil sa hõikad mind kohv keeb silmapilgud nagu tühjad anumad jäävad õõtsuma meie sammude rütmis üürike päev sulen silmad kaks kahetsust ja kolmas teoksil Luuletuse analüüs Kujundid: Epiteet(üürike,tühjad) Võrdlus(silmapilgud nagu tühjad anumad) Kordus(kaks kahetsust ja kolmas teoksil) metafoor(tuul on pühkinud jäljed) Kasutatud kirjandus http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7- kirjandus/he-t-druku-sisemine-kaitseala/ http://www.ut.ee/et/971507
(mõlemate korral täielik algriim) · neljajalgne trohheus (rõhuline, rõhuta) NB! kui värsireas on silpe rohkem kui 8, siis tuleb mõnes jalas kasutada teist värsimõõtu rõhulibistus sõnad ja värsirõhk ei lähe kokku skandeerimine värsirõhku arvestades esitamine · arhailine keel · sisekadu toimumata - lõpukadu toimumata · viisid on retsitatiivsed ühetoonilised · kujunditerikas: kõnekujundid: - epiteet - metafoor - võrdlus (võrdlusalus, võrreldav, võrdlussõna (kui, nagu)) - sünekdohh (osa on terve asemel või vastupidi) - eufemism (peitemini) - personifikatsioon - hüperbool (lõputu suurendamine) - litootes (lõputu vähendamine) - metonüümia (peidetud võrdlus sarnasuse alusel) lausekujundid: - kordus (sõna, lause või värsi täpne kordamine) - inversioon (sõnade ebatavaline järjekord)
annaabi.ee 
