Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kirjanduse eksam (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks osutus Marguse puhul kodust ja vanematelt päritud elutunne tugevamaks ?
  • Miks peetakse raha kõige aluseks ?
  • Millegi kasuliku nimel on õige ?
  • Miks üritatakse end ümbritseda kultuursuse au paistega ?
  • Miks inimesed petavad üksteist ?
  • Kuidas sotsiaalne ülekohus hävitab inimeses headuse ?
  • Palju tegevusliine. Põhiprobleem: Kas headus on alati hea ?
  • Miks sõda peetakse ?
  • Kes on peremees ?
  • Millist peremehe tüüpi on noorele Eesti Vabariigile vaja ?
  • Keskendunud tõe ja õiguse kehtivuse ?
  • Kui on jõudnud arenenumad Euroopa rahvad ?
  • Mis põhjustab ebaedu ?
 
Säutsu twitteris
Kirjanduse eksami piletid
  • Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+)
  • Vabalt valitud teose analüüs.(+)
  • Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+)
  • Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+)
  • Kitzberi draama looming. 2 periood. „ Libahunt “, „ Kauka jumal“(+)
  • P. Alveri looming + 1 luuletus peast .(+)
  • Vilde draama looming + „Mäeküla piimamees “(+)
  • Dostojevski elu ja looming.(+)
  • Dostojevski romaani „ Idioot “ analüüs.(+)
  • Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+)
  • Lev Tolstoi elu ja looming.(+)
  • Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+)
  • Tolstoi romaani analüüs.(+)
  • Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+)
  • Tsehov looming(+)
  • Tsehov elu looming(+)
  • Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+)
  • Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+)
  • Hemingway elu ja looming. „Kellele lüüakse hingekella“(+)
  • Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+)
  • Remarque looming + romaanide vaatlus: „ Triumfikaar “, 1 vabalt valitud.(+)
  • Tammsaare varasem looming. „Kõrboja peremees
  • Tammsaare „Tõde ja Õigus“ + hilisem looming.(+)
  • Kirjandus voolud ja suunad.(+)
  • Gailiti looming . „ Nipernaadi “(+)
  • Dramaatika olemus.(+)
  • Lüürika olemus.(+)
  • Luule aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses.
  • Proosa aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses.
  • Vabalt valitud teos(euroopa kriitiline realism )(+)
  • Tuglase loomingu ülevaade. „Popi ja Uhuu “, „Vari“(+)
  • Vabalt valitud pilet.(+)
    Pilet number 1
    Teaduskirjandus
    Publistika
    Belletristika
    Iluirjandus
    Tarbetekstid
    Graafilised
    Elektroonilised
    Uurimus
    Artikkel
    Essee
    Uudised
    Interviuu
    Reportaaz
    Artikkel
    Koomiks
    Pilapilt
    Romaan
    Eepika Lüürika
    Lüro- eepika
    Dramaaatika
    Õpik
    Käsiraamat
    Reklaam
    Sõnaraamat
    Juhend
    Eeskiri
    Kuulutus
    Telefoniraamat
    Sõiduplaan
    Spikker
    Kaart
    Skeem
    Tabel
    Diagramm
    Grafitid
    Teletekst
    Arvuti
    Internet
    Belletristika e. Ilukirjandus
    Eepika e. Proosa
    Lüro- eepika
    Lüürika e. Luule
    Dramaatika e. näitekirjandus
  • Müüt- Faelhmann „ Koit ja hämatik“
  • Muinasjutt - „ Seitse põialpoissi ja lumivalgeke
  • Naljandid ja muistendid - Leida Tigane „Peremees ja sulane“
  • Hõljeton-
  • Anektoot-
  • Mõistatused-
  • Romaan-A. H Tammsaare „Tõde ja õigus
  • Jutustus- Silvia Rannamaa „ Kadri
  • Novell - Suits „Peipsi peal“
  • Miniatuur- Tammsaare „Poiss ja liblik
  • Aforism - Tam „Tee tööd näe vaeva ja siis tuleb ka armastus
  • lühi romaan- Enn Vetemaa „Monument“
  • Eepos - ( Kreutzwald „Kalevipoeg“)
  • Värssromaan- Puškin „ Vaskratsanik
  • Ballad- O. Masing „Päts“
    4. Valm- M. Under „Lapse hukkaja“
  • Tavaline luuletus-Gustav Suits „ Helin
  • Ood- Kristjan Jaak Peterson „Kuu“
  • Sonet(14 rida)- Marie Under „Sinine terrass
  • Haiku- Jaan Kaplinski
  • Eleegia(kurb laul)- J. Liiv „Sügis“
  • Komõõdia- Oskar Luts „Kevade“
  • Tragõõdia- Sheakespeaer „Romeo ja Julia
  • Draama- A. Kitzberg „Libahunt“
  • Jant - O. Luts „Säärane mulk
  • Liberto - Merimee „Carmen“
  • Kuuldemäng- „Tom Sowyer
    Ilukirjanduse funktsioonid:tegevust arendab, samuti ka eesti keele oskust, enda väljendamist, silmaringi avardamist, infoallikas , kommunikatiivne, pakub elamuslikkust( katarsis ).
    Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega
    Arhitektuur - „Triumfikaar“, „Jumala ema kirik Pariisis“. Tuntud kirjeldaja V. Hugo „Hüljatud“
    Muusika - „Carmen“, Lydia „Mu isa maa ja mu arm, Bulgakuv „Meister ja Margarita“
    Kujutav kunst - Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter, Kristjan Raud „Kalevi Poeg“, Jüri Harrak „Suur Tõll“, LilliPromet „Primavera“(Kevad)
    Filmikunstiga-Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, „Kevade“, „Uku aru“
    Balleti ja ooperiga- Bulgakov
    Teatri kunstiga- Dramaatika e. Näitekirjandus esitatakse näidendeid
    Pilet number 3
    Kirjandus rühmitused sajandi alguses
    Noor- Eesti, Siuru, Tarapita , Arbujad
    Noor- Eesti- (1905- 1915) Rahvuslik liikumine, Venesstusaeg, Revolutsioon . Rühmitus sai alguse üliõpilaste seltsist. Gümnaasiumi õpilane Gustav Suits toimetas albumit kiired. 3 osa( 1902 ).
    Noor- Eesti väljundid olid samuti albumid. Albumeid oli 5.
  • Album oli 1905
  • Album oli 1907
  • Album oli 1909- Kõige sisukam, annab kõige rohkem teada
  • Album oli 1912
  • Album oli 1915
  • Kirjutatakse juht artikkel G. Suitsu poolt „Enam kultuuri!“. „Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!“
    Albumid sisaldasid:
  • Eesti kirjanike originaal loomingut, nii proosas kui ka luules. Avaldasid: Suits, M. Under, H. Visnapuu, V. Grüntal- Ridala (- luule). Tuglase novelle ; A. H. Tammsaare miniatuure, muinasjutte; Jaan Oksa Novelle. Avaldasid ka K. J. Petersoni , J. Liivi loomingut
  • Nad tõlkisid Euroopa kirjandust- Ptantsuse, Itaalia, Saksa kirjandust
  • Keele uuenduslik tegevus- Johannes Haavik, V. Grüntal- Ridala
  • Arenes välja kõrge tasemeline kirjandus kriitika
  • Välja annete kunstiline tase oli, sest nende kujuundajad olid väga head: Nikolai Triik(Liivist parim portree), Kristjan Raud
  • Nad asutasid samanimelide kirjastuse
  • Avaldati ühiskondlikke poliitilisi artikkleid
    Albumid olid väga elitaarsed( kõrge kultuur). Liikumine tõi kaasa terava poleemika . Rühmitus lagunes loogilistel põhjustel:
  • Esimene Maaillma Sõda
  • Juhid pidid olema paguluses
  • Rühma juhid kujunesid iseseisvateks
    3 album sisaldab:Prantsuse sümbolistide luulet Ch Baudelaire „Raibe“. Johannes RandvereRuth “- esseeliklühi romaan. Kujutb kirjeldust ideaalsest naisest
    Siuru- (1917- 1920)- Logo - linnu tiibadega inimene. Selle kujundas Nikolai Triik. Liikmeid oli kuus: Marie Under, Artur Adson - luuletaja; F. Tuglas - eestvedaja; August Gailit , Hendrik Visnapuu, Johannes Semper . Läksid ära Gailit ja Visnapuu. Tulid asemele August Alle- luuletaja; Johannes Vares Barbarus . Rühmitus tuli kokku protestistlikus ümbruses. Andsid välja 3 albumit. Avaldasid oma liikmete teoseid: 1917 Marie Underi sonetidEkstaas “ –„Ah toredaim on elamine maine“. Hendrik Visnapuu „ Amores (lahkus ajaluule pärast). A. Adson luule kogu „Pierro“- narr . Raha teenimiseks korraldasid nad tuluõhtuid. Hakkas lagunema :
  • Aeg suruspeale, tajusid, et ei suuda lilledest ja armastusest rääkida, kui on sõda
  • Kujunesid välja isiksusteks
    Sümbolism + impressionism = uusromantism
      • Under – printsess
      • Adson – tema paaz
      • Visnapuu – vürst

    Tarapita- (1920- 1922). Tuleb vanast jumalast. Muistsete eestlaste sõjahüüd. Tekkis aja nõudel. Tekib ajaluule. Nad kasutavad palju ekspresionismi. Ekspresionism- tuleb Saksamaalt. Tekitab jõulisust.(J. Barbarus „Katastoof I“- tsitaat „Läheb hukka kõik, täis pooduidvõllad, palgid). Ilmub ka ajakiri. (7 numbrit).
    Ametlikud liikmed: Artur Adson, August Alle, J. V. Barbarus, Albert Kivikas - proosa; Jaan Kärnas- luule; M. Under, F. Tuglas , J. Semper.
    Lagunemis põhjused:
  • Aeg ei lubanud kirjutada karmilt, sest sõda oli läbi
  • Muutusid isiksusteks
  • Ei olnud Eesti kesksed .
    Vägivalla vastu seadsid nad vaimsuse
    Arbujad- (1930- 1938). Tähendas nõidujaid, loitsjaid. Kõik olid üliõpilased, õppisid filosoofiat . 1938- sama nimeline kogumik. Seal avaldasid oma loomingut Pety Alver abielus August Sangaga, Paul Viiding- proosa; Bernard Kangroo- luule; Uku Masing- teoloog. Esindasid kirjanduses vormitäienduse nõude, keel läbimõeldud, luule vormiline , kultuur täpselt paigas, suhtusid põlgusega võimu, loomingus palju allegooriat, sümboleid, ümberütlemist. Sai kriitika osaliseks, kuid leidis ka palju tunnustust.
     

    Pilet number 4
    Saaremaalt pärit kirjaanike
    Peeter Süda – Kärla pastor . „Väike vanavaranduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll.“(1883). Oda lätsi allikad. Ookivi.
    Jakob Mändmets – realistlik proosa kirjanik. Kajastab Karu jäve piirkonda. „Küla“(1919), „Isa talus .“
    Johannes Haavik – tõlkis väga palju. E.A.Poe Õudus jutte . Ilukirjandusliku teose „Ruth“
    August Mälk – Esimene tunnistatud kirjanik. Kooli õpetaja. Pesitses Lümandas. Kirjutas rannarahva olust romaane. „Pidali tõbi“ e leetra.
    Aadu Hint - „Pidali tõbi“ e leetra.(1938(9)), „ Vatku tõbila,“ Peateos „ Tuuline rand “(1- 4 osa. 1951 – 56). See romaan kajastab väga pikka aega 1905 – 1930. pärit Kuusnõmme kandist. Suri 1980 – ndatel. „Tuuline rand“ sai 1965a ENSV Rahvakirjaniku tiitli.
    Juhan Smuul – Muhust pärit. Kirjutab näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle, jutte, olukirjeldusi, poeeme. Näidendid: „Lea“ – usklik laps, algul usub jumalat hijjem salgab kuna ei leia teda. „Kihnu Jonn e Metskapten ,“ „Lesk“(1960). Reisikirju: „Jäine raamat“(1959) Leenini preemia. Proosa: „ Muhu monoloogid,“ kogumik „Kirjad sõgetate külast“(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alstab Smuul luuletajana „Karm noorus“(1946), „Mälestus isast.“ Poeem : „Staalinile“
    Aira Kaal – Põidekandist. Ta suri 1980- algul. Kirj . Memuaare: „Kodunurga laastud .“ Paar reisikirja : kogu „Kui saaks seda imet vaadata.“
    Debora Vaarandi – Valjalast. Sündis 1916. valik kogu „ Kauge hääl.“ Väga tark luuletaja. „Eesti mullad “ see luuletus sai 1965a esimese Juhan Liivi luule preemia. On kirj luuletuse „Saaremaa valss .“ Poeem: „Talgud Lääne soos ,“ „Tuule valgel “(1977). Debora oli rahva kirjanik. Smuul ja Debora olid mingi aeg abielus.
    Ülo ja Jüri Tuuling – Ülo kiitsakas abemeta, Jüri vastupidi. Ülo kirj tõsiseid asju Jüri jälle naljakaid. Ülo romaan „Sõja jalus “(1974) – Sakslaste küüditamine. Jüri kirj Abruka lugusid „Meretagune asi.“
    Juhan Peegel – elab. Orisaarest. Eesti ajakirjanduse isa. Uurinud rahvaluule sõnavara(regivärs). Kirj ilukirjandust. Valik kogu „Tuli kodu akknas“ Romaan „Ma langesin esimesel sõja suvel“(1979)(fragmentaarium – üksikseis)
    Endla Tegova – surnud. „Laulatatud.“ – Räägib küla inimeste elust. Ta kirj ainult romaane. Ühe romaani kirj ta, siis kui ta veel kutsekoolis käis.
    Albert Uustuld – tegi laule „Silmad“ ise noote ei tundnud . Põhi teos „Tuulte tallermaa“ – paik Vahase saarel(30- ndatel). Peg Lembit Uustulnd kirj „Kiikhobune....“ „Meremehed ja jumalad“
    Jaanus Tamm – Luuletaja. Pätt SÜG- ist, praegu elab veel. Andekas luuletaja. Luulekogu „Öö laulud.“ Kirj head laste luulet.
    Henno Käo – Laste kirjanik, illustraator Valjalast
    Pilet nr 5
    August Kitzberg
    1855 – 1927
    Varasem looming jutud(memuaarilised) „ Veli Henn ,“ „Hennu Veli,“ „Maimu“( Romantism ja realism)
    Hilisem looming algab küla nõudlike jantidega. Teema kihistumine ja karsklus. „Tuulte põõrises“(1906). Siis rajati ka Vanemuise uus teatri hoone. Kutselise teatri rajamine. Tegevus toimub maal. Inimkarakteri psüholoogiline kujutamine. 70- nd hästi peale. „Tuulte Põõris“ näidendite võistluse võitja. Kitzbergi näiendite tipp 1912 „Libahunt“ – klassikaline draama. Tegevus toimus 18- saj Eestis. Päris orjuse mõttelaad. Teine tipp teos oli „Kauka Jumal“(1912) lavale 1915.
    „Libahunt“
    Osades:
    Tammaru peremees ja perenaine
    Nende poeg Margus
    Nende kasutütred Tiina ja Mari
    Sulased Jaanus ja Märt
    See on Kitzbergi näitekirjandusliku loomingu tipptulemus. Rahvapärimuslikule ainestikule tuginedes on siin kujutatud kahe vastandliku elusuhtumise kokkupõrget kauge pärisorjusaja olustikus. Peategelane Tiina, hukatud “nõia” tütar, ei suuda omaks võtta lootusetut alistumist mõisa ja kiriku meelavallale. Tema kirglik loomus ei tunnista kannatliku saatusega leppimist, inimest alandavaid ja moonutavaid olusid ning nende poolt sünnitatud eelarvamusi. Nõnda satub see erandlik külaneiu konflikti oma kasvukeskkonna ja kogu olemasoleva elukorraga, nooruslik trots ja tuline temperament viib tema vastukaku tavadele traagilise lahenduseni: kiiva kasuõe poolt libahundiks kuulutatuna lahkub Tiina inimeste hulgast ja hukkub, millega aga ühtlasi on loodud mõra vaimupimeduse ja orjameelsuse müüri. “Libahunti” läbiv pingestatus tugineb oma põhiolemuselt romantilisele konfliktile ja sellele vastavalepeategelasele, kusjuures teos nii oma kujudesüsteemi kui ka kompositsiooni poolest kunstiliselt tihe ja terviklik. Draama külgetõmbejõud kätkebki eelkõige Tiina karakteris. Tiina mõjul lööb tammarulaste tões kõhklema ka Margus, suutmata ometi mõista seda uut, mida Tiina endas ja endaga kannab. Ta püüab sisekõhklusi võita, kuid kodust ja vanematelt päritud elutunne osutus tugevamaks . Tiina hukkub uhkena ja alistumatuna orjuse ja vaimupimeduse ohvrina, kuid tema lühike traagiline elu, tema mõtted ja unistused inimväärikusest ja vabadusest kõlavad üle aegade. “Libahunt” on põhiliselt realistlik teos. Hinnatav on folkrolistliku materjali ehtsus, eriti aga selle kasutamisviis: rahvaluule pole domineerivalt esiplaanil , vaid tugevdab alati stseeni kunstilist mõjukust.
    Põhiprobleemid :
    • Kas Tiina on tegelikult libahunt?
    • Kas armastuse nimel on kõik lubatud?
    • Miks osutus Marguse puhul kodust ja vanematelt päritud elutunne tugevamaks?
    • Kas põgenemine on lahendus?


    „Kauka jumal“
    Osades:
    Mogri Märt
    Tema naine Mari
    Nende poeg Märt
    Nende tütar Milli
    Millli 5-aastane poeg Mäidu
    Masa Ants
    tema tütar Leena
    Peeter Pärn
    Anu
    Marjapuu
    Urjandik
    See on keskendunud rahavõimu ja sellest lähtuva inimliku hoolimatuse hukkamõistule. Vägivaldsest ja jõhkrast taluperemehest Mogri Märdist, kes nii võõraid kui omakseid kohtleb varjamatu brutaalsusega ja toetub oma rahapungale otse naiivselt küünilise avameelsusega, on saanud – ehkki mõnevõrra üheplaaniliselt – suure sotsiaalse üldistusjõuga karakter . Kõike seda jälgitakse külaühiskonnas ja eraelulistes suhetes. Kaupmees Pärna kaudu on sotsiaalselt haardeulatusest veelgi laiendatud. Draamat keskendab Mogri Märdi monumentaalne tegelaskuju. Saanud noorena mõisnikult piitsahoobi näkku, tõotas ta kätte maksta – raha koguda ja selle kõikvõimsusega vastane üle mängida. Tema järgnev elu ongi kulgenud selle sundidee nimel. Rahakirg täidab kogu ta elu, määrab suhted teiste inimestega, asendab tundeid ja südametunnistus. Mogri Märt pole lihtsalt kitsipung, ta näeb selgesti rahas peituvat võimu: Mida rikkam keegi on, seda enam on ta – jumal! Kõrvaltegelaste lähim iseloomustus on jäänud pealiskaudseks. Märdi varjust kerkivad esile need, kes julgevad talle vastu astuda – Anu ja kaupmees Pärn; esimene kujutab endast moraalset jõudu, mida Märt oma jumalaga alistada ei suuda; kuna kuulub Märdiga tegelikult ühte leeri. Pärna soovid ulatuvad kaugemalegi, kuid arvestused ei taba märki. Noort Märti näeme tegevuse käigus sümpaatse, kuid loiuvõitu tegelasena. Otsustava sammu asemel otsib ta lepitust. Hoopis järjekindlama ja temperamendikama karakterina esineb tütar Miili. Meeldejäävalt on kujutatud Masa Antsu , kes oma seisundile vaatamata esineb väärikalt. Autori sooja suhtumist tunnetame ka perenaise , Marjapuu ja Leena puhul, kes on usutavalt kujutatud tagasihoidlikud isiksused.
    Põhiprobleemid:
    • Kas raha eest saab kõike?
    • Kas raha nimel tasub hüljata perekond?
    • Miks peetakse raha kõige aluseks?
    • Kas isa tahtmise vastu tasub hakata?

    Pilet nr 6
    Betti Alver(kodaniku nimi Elisabet Lepik)
    1906 – 1989
    Sündis Jõgeval. Elab Tarrus surmani. Kuulus Arbujate rühmitusse. Abiellus Mati Talvikuga.
    Looming – Luuletaja väga hea. Väga vitaalne – elujõuline. Luulekogu „ Korallid Emajões“(1986). Alustab oma loomingut prosaistina „Tuule armuke“(1927). Jutustus „ Invaliidid “1930 ja proosa poeem „Viuletsuse komõõdia“1935. Debüteerib luuletajana „Lugu valgest varesest“( 1931 ). Esik luulekogu „Tolm ja tuli“(1936).
  • Tolmu ja tule periood. Kunsti jaotus. Pikad värsiread. Väga intellikentne luule.
  • Sõja aegne ja järgne. 30 aastat „vaikib“ ei avalda, aga kirjutab enda jaoks. Vihkab valet.
    40 – 50a avalduvad väga üksikud luuletused. 1966 avaldab luulekogu „Tähetund.“ – säilitab terava ja iroonilise elu pahemuse poole. Tuleb maa peale tagasi. Hakkab hindama hargipäeva.
    II periood tõlgub intensiivselt A. Puskini „ Jevgeni Onegin “(1964) värssromaani. Taahakkab ka ise sõnu tegema.
    „Elu helbed1971 , koondkogu „Lendav linn“1979,(sai preemia ENSV rkl preemia 1980) 1989 kahe osaline kogutud teosed „Teosed“. „Kaks saarlast“ 1939, „Tuli punane vihmavari“. Tema luules läbiv motiiv must vari. „ Rumalad sõnad“1966, „Sõnarine“1966, „Hirmsa kisaga“1968, „Tuju“1967, „Looming“1975. Hilisem looming muutus väga napisõnaliseks. Põhiteema elava kaitsmine „Sa hapramast hapram“
    luuletus:
    Pilt nr 7
    Eduard Vilde
    1865 – 1933
    Sündis ta põhja eestis. Alustas oma loomingut kerge sisulistega jutustustega. Avaldas jutustusi aja lehtedes „Musta mantliga mees.“ Vildel oli jutustamis oskus käe sees(fabuleerimis oskus). 1895 Esimene romaan „Külmale maale“ – kriitilise realismi olemas olu(elu tõepärane kujutamine). „Otsene kui ka sümboolne“ – peateg. vaene Jaan, kes raskete olude pärast peab varastama. Jääb aga vahele – siberisse. Siis kirjutab ta ajaloolise triloogiaMahtra sõda.“ Peale seda toob ta uue raamatu riiulitele ja selleks on 1 osaline „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ja 3 osalise „Prohvaet Maltsvet“(1902 – 1908). Nendele järgnevad „Raudsed käed,“ „ Lunastus ,“ „Mäeküla piimamees“(1916) ja „Minu esimesed triibulised“
    Peale raamatute kirjutas ta ka näidendeid: „ Tabamata ime“(1912) – draama, Eesti kultuur euroopasse. Sellega ta Ott Arderi auhinda ta ei saanud. See inspireeris teda kirjutama uut. Selleks oli „Pisuhänd“(1913). See oli parem. Täpne dialoog , hea sõna kasutus, karakterid väga head. Kirjeldab esmakordselt linna miljõõd
    „Mäeküla piimamees“
    „Pisuhänd“
    Komöödias “Pisuhänd” on vaatluse all tõusikkodanlus nii oma majandusliku kui ka kultuuriliste ambitsioonide ja spekulatsioonidega, kusjuures tähelepanuväärne on see teos ka mitmete spetsiifiliste komöödiapäraste väärtuste poolest, alates intriigist ja karakteritest ning lõpetades dialoogiga. Selles komöödias käsitles Vilde taas kunsti ja kodanliku seltskonna vahekordi, mille kõrval on kõne all ka majandusliku spekulatsiooni nähtused. “Pisuhänna” peamine probleem sugeneb tõusikkodanluse ihast ümbritseda end iga hinna eest kultuurse aupaistega, mida näitab komöödias Matilde huvi kirjanduse vastu. Näidend valgustab kunstielu suunamist ja mõjutamist kodanluse poolt. Seltskonna ideoloogia tõstavad kilbile kapitaliseeduva ülistamise nõude. Piibeleha ja Laura liin , mis sõlmib komöödiakeerukas konfliktid, kannab tõusikkodanlusele võõrast meelsust. Mõlemad tegelased seisavad maailmavaatelt ja elukäsitluselt väljaspool rahakate ringkonda. Teistest tegelastest on nad peajao kõrgemad. Nii Laura kui Piibeleht on sisimalt opositsioonis tõusikkodanluse mõtteviisi ning eluviisiga , kujunemata ometi sotsiaalseks võitlejaks. Lauras on hinnatav püüd vanadusele ning endamäärimisele, kuigi ta seda taotleb ainult oma isikliku elu raames. Ka Piibeleht tunnetab selgesti kultuurielus valitsevat korruptsiooni, kuid ei avalda selle vastu protesti ( Sandri arusaamade järgi on ta iriseja, see on rahulolematu). Piibeleht ei ole võitleja, ta on ühiskondliku kujuna arvestatav kui loov sõnastik, aga ka sellena jääb tema sotsiaalne kaal selgitamata, sest Vilde teeb ainule paari sõnaga juttu tema kunstilistest tõekspidamistest. Olgugi boheemlane , on Piibeleht siiski praktiliselt mõtlev ning tegelikke olusid arvestav inimene. Rikkus ja selle abil saavutatavad elumõnud ei näi teda veetlevat. Ent siis muutub praktilises elus enam kui tagasihoidlik sulemees leidlikult kombineerivaks, lihvitud , poleeritud, rafineeritud ärivaimuks, kes vana ärihai Vestmanni ninapidi veab. Tegelikult piirdus Piibelehe ärivaim leidlikkusega rakendada “Pisuhänd” oma kosjavankri ette. Ta kavatses vaid tagada oma tulevasele naisele laheda elu, millega too oli harjunud ja mida tema sulemehena pakkuda ei oleks suutnud. Piibeleht avab sõnaselgelt oma tulevikuplaanid: ta jääb kirjanikuks ja lubab irooniliselt ka tulevikus kälimees aidata, kui tal mõni töö sule all jälle nõnda kujuneb, et seda auhind ähvardab. Teisiti saav asjast aru Vestmann, kes ei taipa, et Piibeleht püüdis kruntide abil Laurat, mitte Laura abil krunte. Nii pole põhjust näha Piibelehes ärimeheks ümbersündivat luuletajat , vaid kõigepealt leidlikku kosilast . Sellest lähtudes tuleks mõista Piibelehe eetikat ja ärimehelikkust.
    Sotsiaalselt väga selgejooneline kuju on Vestmann. Temas on kujunenud esimese põlve kapitalist , kes kehvast mehest on jõudnud Vestmanniks Vestmanni uulitsas. Ta on ammendamatu energiaga mees, kes spekulatsiooni otse spordina harrastab ja naudib, kuid eelkõige on ta siiski tahumatu mammonateener. Sündmustiku arenedes otsustab tüssatud ja löödud meheks just tema, sest mäng toimub tema arvel. Kuid temasse suhtub autor leebelt, peamiseks pilkealuseks on Sander. Matilde – Sandri liin illustreerib tabavalt peateemat. Matilde ja Sander annab Vilde valdavas keskkonnas levinud tüübid: naine on väiklane tõusiklik ning auahneseltskonnadaam, Sander veelgi eetikalagedam, kõikvõimalikke vahendeid kasutav ülestrügija, vaimselt võimetu ja ühiskondlikult väärtusetu kuju.
    Komöödia sündmustik areneb tõusikkodanlikus perekonnas, kuhu tugineb võõrelemendina Piibelehe boheemlaskuju. Teoses tegevus seisneb eelkõige tegelastes, mille kaudu esitatakse ning lahendatakse komöödia probleemistik. Näidend on vaba eepilisest ballastist. Konflikt sugeneb ja lahendatakse tegevuse käigus, ilma kõrvalepõigete pidurdavate arutlusteta. Lavapildid on dramaatiliselt hoogsad, tegelastevahelised suhtes arenevad teravaks ilma ülepingutavate võteteta, dialoog on vaimukas . Kirjanik on hästi tabanud kujutatava sotsiaalse rühmituse kõnetava, mis ilmestab tugevasti tegelaste karakteristikat. Hinnatav on ka teose ideoloogiline külg. Kultuuriliste väärnähtuste soosimine oma klassi huvides on alati olnud kodanluse pärispatuks. Selle esitamine vaatajaskonnale hukkamõistmiseks on Vilde teeneks võitluses kodanliku vaimulaadi vastu.
    Põhiprobleemid:
    • Kas enda ehitamine võõraste sulgedega millegi kasuliku nimel on õige?
    • Miks üritatakse end ümbritseda kultuursuse au paistega?
    • Miks inimesed petavad üksteist?
    • Kas vanematel on õigus valida oma lastele kaaslased

    „Tabamata ime“
    Pilet nr 8
    Fjoodor Dostajevski elu ja looming
    1921 – 1981
    Elu: Eluaastad 1821-1881 Selle perioodi üks keerukama ja traagilisema saatusega autor. Maailmas enim tunnustust saanud Vene kirjanik. Eeskujuks Tammsaarele, kes tema teoseid ka tõlkinud. Sündis vaese arsti perekonnas, isa kuulus aadlisuguvõssa, mis oli vaesunud , ema pärineb mitmendat põlve kaupmehe suguvõsast. Isa oli karm ja sünge, ema leebe ja hella südamega (seetõttu lapsepõlve mälestused vastuolulised). Sünged pärimused suguvõsa ajaloost. Isa ja ema austasid piiblit . Ka Dostojevskile jätab sügava mulje. Ta on kinnine , üksik, lugemiskirg. 1837 suri ema tüsistusse, 1839 sureb ka isa (väga sünge). Isa omaenda pärisorjad tapsid ta. Sellest tekib haigus: krambihood, areneb langetõbi (elu lõpuni). See tuleb sisse ka loomingusse. 1843 läheb inseneride kooli ( ametnik ). Kirjanikutööst ei loobu. Kaardimängukirg toob probleeme, võlad, depressioonihood.1847 aastast ühineb põrandaaluse Petraševski ringiga (poliitiline kukutustöö tsaarivalitsuse vastu). Loomingusse sisse igavene harmoonia . Ringiga ühineb nuhk, kes annab kõik üles. Ringi liikmed arreteeritakse. Saadetakse tolle aja kõige hullemasse vanglasse – Peeter Pauli kindlusesse. Dostojevskile määratakse 4 aastat sunnitööd (raudahelates). Jõudis loomingusse kannatusteema. Usk poliitilisse võitlusse kaob. Ainult lõputu headus võib inimkonna päästa (ohvrimeelsus, andeksandmine). 1859 jõuab Peterburi, kergem teoseid avaldada. Enne sunnitööd oli määratud surmanuhtlus. Armuandmine toimub alles pärast surmanuhtluse alustamist. 1867 abiellub Anna Snitkiniga. 1877 ostab maja Staraja Rustasse. Dostojevski lahkas üksikisiku ja ühiskonnavahelisi probleeme ja seoseid ning püüdis lugejale mõista anda, et ühiskonna vastu on raske võidelda. Dostojevski keskendub madalamale seltskonnale, Tolstoi kõrgemale.
    Looming: Esimene töö trükituna on: BalzaciEugeni Grandet ” tõlge.
    1845 “Vaesed inimesed”. Räägib Peterburi väikeametniku rõõmutust, hallist elust. Probleem: kuidas sotsiaalne ülekohus hävitab inimeses headuse? ( kajastub ka järgnevates teostes). Inimese analüüsis läheb süvitsi. Nii noores eas selline teos kirjutada, suudab vaid geenius!
    Jutustuste kogumik “Jutustused”. Teistsugused põhimõtted – kas mitte osa kurjust pole inimesega kaasa sündinud? Parimad “ Teisik ”, “Perenaine”, “Nõrk süda”.
    Jutustus “Valged ööd”. Huumor sees, armastuslugu .
    Märkmeid surnud majas t” – sunnitöö
    Romaan “Alandatud ja solvatud”. Inimese elu, tema käitumist ei juhi mõistus, vaid ka hetke tujud , alateadvus, andeksandmise teema süveneb. Seda on peetud “Vaesed inimesed“ järjeks.
    1866 “Kuritöö ja karistus ”. Ilmus 1866 aastal. Algul pidi olema “Pihtimus”. Tahtis kirjutada kriminaalromaani, saab oluliseks psühholoogiline analüüs. Tegevus toimub 1860-ndate aastate Venemaal, kus on vaatluse alla võetud just madalam seltskond
    Idioot”. Peategelane vürst Mõškin, keda peeti idioodiks, sest tal olid teistsugused vaated. Ta oli liiga hea, lõputult hea inimene (alturist- vaste egoistile). Mõškin vaatas elu läbi lapse silmade, austas lapsi, lõputult helde, ei teinud inimestel vahet, tahtis aidata , abivalmis, lihtsameelne . Teised tegelased:
    Rogošin,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kirjanduse eksam #1 Kirjanduse eksam #2 Kirjanduse eksam #3 Kirjanduse eksam #4 Kirjanduse eksam #5 Kirjanduse eksam #6 Kirjanduse eksam #7 Kirjanduse eksam #8 Kirjanduse eksam #9 Kirjanduse eksam #10 Kirjanduse eksam #11 Kirjanduse eksam #12 Kirjanduse eksam #13 Kirjanduse eksam #14 Kirjanduse eksam #15 Kirjanduse eksam #16 Kirjanduse eksam #17 Kirjanduse eksam #18 Kirjanduse eksam #19 Kirjanduse eksam #20 Kirjanduse eksam #21 Kirjanduse eksam #22 Kirjanduse eksam #23 Kirjanduse eksam #24 Kirjanduse eksam #25 Kirjanduse eksam #26 Kirjanduse eksam #27 Kirjanduse eksam #28 Kirjanduse eksam #29 Kirjanduse eksam #30 Kirjanduse eksam #31 Kirjanduse eksam #32 Kirjanduse eksam #33 Kirjanduse eksam #34 Kirjanduse eksam #35 Kirjanduse eksam #36 Kirjanduse eksam #37 Kirjanduse eksam #38 Kirjanduse eksam #39 Kirjanduse eksam #40 Kirjanduse eksam #41 Kirjanduse eksam #42 Kirjanduse eksam #43 Kirjanduse eksam #44 Kirjanduse eksam #45 Kirjanduse eksam #46 Kirjanduse eksam #47 Kirjanduse eksam #48 Kirjanduse eksam #49 Kirjanduse eksam #50 Kirjanduse eksam #51 Kirjanduse eksam #52 Kirjanduse eksam #53 Kirjanduse eksam #54 Kirjanduse eksam #55
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 55 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Pede_panda Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Aitab õppimisel. Vaata sisukorda
    kirjanduse eksam , kirjandus rühmitused , lüürika , dramaatika , kirjandus

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    58
    doc
    Kirjanduse eksam
    33
    rtf
    Kirjanduse eksam erinevad PILETID
    54
    docx
    Kirjanduse eksamipiletid
    33
    odt
    11-klassi kirjanduse eksam
    53
    doc
    Kirjanduse eksami piletid
    99
    doc
    11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
    82
    doc
    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
    62
    docx
    Kirjanduse lõppueksami materjalid





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun