LOOVTÖÖ TEEMAL ,,STALINISTLIK NSV LIIT" Sul tuleb valida üks järgnevatest rollidest ja koostada iseseisev loovtöö, kasutades oma teadmisi ja kõiki vajalikke materjale · Ameerika ajakirjanik (n. ,,New York Times"'ist), kes teeb Ameerika lehelugeja jaoks intervjuu Staliniga (pealkiri intervjuule mõtle ise) · Seesama ajakirjanik, kes teeb reportaazi elust 1930. aastate NSV Liidus (pealkiri reportaazile mõtle ise) · Nõukogude pioneer, kes peab kirjutama koolikirjandi teemal ,,Tunnen uhkust oma kodumaa üle" · Vene haritlane, kes kirjutab kirja Läände põgenenud sugulastele Mida silmas pidada? · Tegevusaeg peab olema täpselt dateeritud, võimalusel määratletud ka koht · Tegelastel peavad olema nimed (mida enam tegelasi, paiku ja situatsioone mängu tood, seda parem) · Püüa hõlmata võimalikult erinevaid valdkondi ja käsitleda ka varem toimunut; ei ole piisav, ...
Pidid olemas olema vaid välise mulje pärast. Kohalikud võimuesindajad: Rajooni Keskkomitee ja külanõukogu ENSV haldus: Venemaaga taasliideti Tartu rahuga saadud alad. Kuni 1950 säilis endine haldus ja maakonnad, alates sellest aastast olid rajoonid, mitte maakonnad, külad jne. 1952-1953 moodustati 3 oblastit Tallinn, Pärnu ja Tartu, kuid otsustati, et see ei toimi. Alates 1962 moodustati 15 rajooni tänapäevased maakondade piirid STALINISTLIK AEG Stalinismi aja saab jagada kaheks: 1944-1950 võimu ülesehitamise aeg. Oli võimalik elada ilma hirmuta, polnud sellist terrorit, leevendati nõudmisi jne. Rajati kolhoose. See oli alguses keeruline, inimesed ei tahtnud kolhoosi minema. Algasid repressioonid need ei ulatunud esialgu kõikide ühiskonna kihtideni. Need, kes olid olnud saksa sõjaväes ja Soomes võidelnud, arreteeriti. Kehtestati Nõukogude kultuur, propaganda, kõik läänelik keelustati. Metsavendlus süvenes
sajandi vene kirjanikke · Suutis eirata nõukogude tsensuuri Elukäik · Sündis Ukrainas Poola päritoluga katolikku perre · Sattus Odessas kirjanike ringkondadesse (Roheline Lamp) · 1917 juura; Punaarmee vabatahtlik · 1922 Moskva, raudteetööliste ajakiri · Surm südameataki tõttu Kirjutamine · Alustas kirjutamist keskkoolis · 1917 kirjutas propagandat Punaarmeele · 1922 ,,Ingel" · Katsetused luules, pseudonüüm · 30-dad, 40-dad stalinistlik tsensuur · Põhiliselt romaanid, ka näitekirjandus · Kirjanikud on inimhinge insenerid Teoseid · Kadedus () 1927 Poeetiline, satiiriline stiil Teravmeelitseb nõukogude ideaalide kallal · Kolm paksu ( ) 1924 Esimene nõukogude revolutsioonimuinasjutt Räägib kolme paksu mehe ülemvalitsusest Ooper, lavastus, kuuldemäng, ballett Allikad (vaadatud 14.03.2013) http://en.wikipedia.org/wiki/Three_Fat_Men http://en.wikipedia.org/wiki/Yury_Olesha
Stalinistlik Nõukogude Liit – triumf või tragöödia Stalin, tuntud ka kui Terasmees oli vaesesse grussiini perre sündinud ja alustas oma sõda kodanluse vastu kuulutades end katoliiklikus koolis ateistiks ja seejärel külastas rahvusvahelisi bolševistide konverentse, olles samal ajal pagendatud ja vangi mõistetud oma kodumaal. Võib öelda, et see oli justkui kommunistliku superkangelase tähelend. Kuid tekib küsimus, kas Stalin oli tõesti oma kodumaale, rahvale ja ideoloogiale see päästja ning kangelane, keda nii hädasti vajati või oli ta võimuahne kurjategija, kes oli valmis näljutama, küüditama ja tapma Nõukogude Liidu elanikkonda vaid selleks, et tagada võimalikult kauaks enda soe koht Kremli ladvikus? Jossif Stalini (sünnipäraselt Džugašvili) tee bolševistliku partei etteotsa polnud üldse lineaarne. Noores eas oli ta mässumeelne ja tunnistas end Tbilisi Vaimses Seminaris ateistiks ja korraldades Tbilisis 1900. aasta töö...
Arhitektuuris kujutas stalinism endast neoklassitsismi erikuju. Monumentaalsus saavutati lihtsuse ja sümmeetria abil. Fassaadil kajastus ehitiste ruumijaotus, tema kujunduses vaheldusid suured krohvitud pinnad portikusemotiivi ja dekoratiivplastikaga, kusjuures fassaadi kujunduse ja ruumijaotuse vahel tekkis mõnikord vastuolu. Hauamonumentidena kasutati palju obeliske. Stalinism Stalini ideede järgijad: imperilistid, kommunistid, rassistid, antisemiidid, ksenofoobid, antidemokraadid Stalinistlik arhitektuur Eestis Stalinistliku arhitektuuri juuri võib otsida juba antiigist. Millalgi 1930. aastatel saadi aru, et töölisi saab paremini tegutsema panna, kui kasutada ka arhitektuuris neile paremini mõistetavat keelt. Nii hakatigi töölistele paleesid ehitama. Seejuures lähtuti klassikalisest antiigile toetuvast arhitektuurist klassitsismist, barokist ja renessansist. Elamuehituses oli aga eeskujuks Viini 1920. aastate sotsiaalehitus, mis oli samuti paleesarnane
Poeemis esineb mitmeid kristlikke motiive, samuti Stalini surma puhul kirjutatud poeemis "Stalin". Järgnevas analüüsis vaadeldakse "Poeemi Stalinile" 'häbiväärset' osa, retoorilist kihti, mis tõstab poeemi kui mitte esteetiliselt, siis metafüüsiliselt küll. Stalini nime kasutatakse siira tunnetusliku väärtusena. Kusjuures tegemist ei ole pealiskihi, vaid teose tuumaga. "Poeemi Stalinile" mõistmine eeldab teatavat kogudusteadvust, täpselt nagu selleta ei saa mõista kirikulaule. Stalinistlik luule on tugevalt kinni piibellik-kristlikus kirikulaulupraktikas. Stalini-armastuseni viisid Smuuli kaks lapsepõlvejumalat, kodust kaasa antud patriarhaalne luterlik jumal ja jacklondonlik - suure laeva kapten, mis kokku tekitasid isikukultuslikku hoiakuid. Selle teooria tõestamiseks tuleb poeemi lugeda kristlase silmade läbi. Müstiline Stalin Stalinistliku retoorika elutundeline alus on Jumala Silma motiiv - Jumal (Stalin) näeb ja teab kõike. See on
Värvisid ilusate värvitoonidega eesti loodust, lilli ja inimesi just nagu trotsides ümbritsevat elu. Teostest võis tihti välja lugeda kurbust ja ängistust. Tihti nõukogude teemad. Tuntumad esindajad: Johannes Greengerg, Elmar Kits, Eerik Haamer, Johannes Võerahansu, Eduard Viiralt, Evald Okas, Linda Kits-Mägi, Voldemar Väli, Richard Uutmaa ja Kristjan Teder . Arhitektuur:Keelati igasugune vihje funktsionalismile, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. Stalinistlik arhitektuur, toetus klassitsismile ja eklektikale Stalinistlikule arhitektuurile omaselt tehti sõgedalt suuri, paraadilikke projekte Totalitaarse ideoloogia surve. Esindajad: Enn Roos, Arnold Alas ,,Peeter Tarvas, August Volberg ja A. Vlassov . Graafika:Võimude surve, Stalinism Mõjutati kunstnikke otsese terroriga-küüditati ja vangistati Pidi jäljendama nõukogulikku realismi Esindajad:Oskar Raunam, Priidu Aavik, Viktor Karrus, Ilmar Kimm dogmades
Eesti kirjanduse ajalugu II Mart Velsker 6. september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle...
Rukkilõikajad. 1941 Eerik Haamer. Perekond vees. 1940 Elmar Kits. Öine habaneera. 1944 GRAAFIKA ESINDAJAD Eduard Viiralt Günther Reindorff Aino Bach Eduard Viiralt. Virve. 1943 Günther Reindorff. Paristaja-poeg ja Vanapagan. 1951 SKULPTUURI ESINDAJAD Enn Roos Arnold Alas Enn Roos, Arnold Alas. Tõnismäe monument. 1947 ARHITEKTUUR Keelati igasugune vihje funktsionalismile, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. Stalinistlik arhitektuur, toetus klassitsismile ja eklektikale Stalinistlikule arhitektuurile omaselt tehti sõgedalt suuri, paraadilikke projekte. Totalitaarse ideoloogia surve. ARHITEKTUURI ESINDAJAD Peeter Tarvas August Volberg A.Vlassov Peeter Tarvas, August Volberg. Kino ,,Sõprus" Tallinnas. 1955 A.Vlassov. Elamukvartal Tallinnas Tartu maanteel. 1954 KOKKUVÕTE Peamiselt mõjutas kunsti Nõukogulik ideoloogia.
1970. aastatel asus Nõukogude keskvõim venestama eestikeelset hariduselu, mida Eesti NSV juhtkond eesotsas Käbiniga ei takistanud. NLKP KK vabastas Käbini parteijuhi kohalt 1978 ja suunas ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks, kust ta 1983 läks pensionile. Aastal 1950 otsustati Moskvas, et Käbin peab läbi viima märtsipleenumi, millega Nikolai Karotamm ja juunikommunistid oma kohad kaotasid. Tol hetkel tundus Käbin olevat jäik stalinistlik poliitik, kuid järgnevatel aastatel ilmutas ta üpris suurt paindlikkust ning oskas NSVL-i muutuvate poliitiliste oludega kuni Breznevi ajani alati kohaneda. 1960. aastatel käis Eesti NSV-s võimuvõitlus Käbini ja Artur Vaderi vahel, mille esimene võitis, sundides Vaderit vastu võtma Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe ametikohta, millega ei kaasnenud nimetamisväärset võimu. 1970. aastatel aga läks Käbin vastuollu
ideoloogia. Selle üle, kas sotsialismi alla kuulub ka natsionaalsotsialism, on palju vaieldud. 20. sajandil olid sotsialism ja fasism vastandlikud ideoloogiad. Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Utopistlik sotsialism on oluline mitmete kaasaegsete sotsialistlike mõttevoolude tekkimisel. Platoni "Ideaalse riigi" riigikorraldust võiks kõrvutada totalitaarsete riigikordadega tänapäeval nagu näiteks stalinistlik NSVL või hitlerlik Saksamaa ja teised, kus riik sekkub ühiskonna kõikidesse eluvaldkondadesse ja ka üksikisikute ellu, ent viimaste puhul olid lähtepunktid ja oodatav tulemus erinevad. Kokkuvõtteks võin öelda , et iga inimene rajab oma ideaalse riigi ise. Kõigil meil on oma mõttes unistuste riik, kus me elada ja olla sooviksime. Nagu öeldakse : "Ilu ilma vooruseta on nagu roos lõhnata", see tähendab seda, et ei
Ukuoru tehisjuga Päite paekallas Päite nina Türsamäe neem Veehoidlate kaskaad Sõtke jõel Mererand Kasesalu veehoidla kaldal Linna kultuuri ja puhkepark Kesk tänavas Balti klint Merepark Linnaehituslikud kooslused ja arhitektuurväärtuslikud objektid Linnaväljaku ansambel: - Mere puiestee koos trepiga - linna kultuurikeskuse hoone - linnavolikogu ja linnavalitsuse hoone Kesklinn (1940-1950. aastate arhitektuuriansambel - stalinistlik neoklassitsism) Looduse üksikobjektid: Langevoja juga Langevoja joastik asub Sillamäe linna edelaosas. Langevoja lõikub Sõtke klindioru äärsesse paeplatoosse 10 meetri laiuse ja 2 meetri sügavuse kanjoniga. Joastikul on kaks astangut: 1,5 ja 4 meetrit. Joastikust allpool kanjon laieneb ning süveneb veelgi. Kolmesaja meetri pärast suubub oja Sõtke jõkke. Oja on allikatoiteline ning jääb seetõttu suviti kuivaks. Ukuoru juga
hukati. Päts arreteeriti, suri vangistuses. Veiler põgenes Läände. Moor tõrjuti ajakirjandusest. Hindrey varjas end. Riiklik propagandatalitus hoidis ajakirjandusel silma peal. Saksa okupat. 41-44. Paar nädalat tsensuurita, siis asus tööle Saksa tsensuur. Info- ja propagandavahendid ajalehed. Päevalehed Eesti Sõna, Maa Sõna ja Revaler Zeitung. Raadiojaam Landessender Reval. Ajakirjad prakt. Likvideeritud, mõned erialaajakirjad. PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA: Stalinistlik, sulaaegne, stagnatsiooniaegne 1944-55 stalinistlik Märksõna: HIRM! Küüditamine jne. Ajakirjandust omas ja juhtis kommunistlik partei. Funktsioon: ideoloogiline mõjutamine, valvamine ja kasvatamine. Uudistes keskne positiivsus ja kommunistliku suhtumise väljendus. Vaid hea uudis on uudis! Temaatika: riiklikud dokumendid, parteikõned, töösaavutused. Uudised ideologiseeritud: õiged seisukohad ja arvamused. Kriitikale kohustuslik reageerida
Sotsialistlik realism Iseloomustus Sotsialistlik realism on 20.saj. Algul kujunenud nõukogude ja sotsialismimaade kirjanduse ja kunsti loomingumeetod. Selle kohta võib ka öelda leninistlik stalinistlik kirjandus- ja kunstivool, mis sai alguse Vene formalismist (Vladimir Majakovski). Sotsialistlik realism oli välja kujunenud juba enne Esimest Maailmasõda. Tema esimeseks näiteks ja eeskujuks toodi kirjanduses kõige sagedamini Maksim Gorki romaani ,,Ema". Samuti mõjutasid selle voolu kujunemist ka peredviznikud, Ilja Repini ja teiste kunstnike tööd. Kunstiloomingule rakendati range järelvalve ja tsensuur.
Palju lastenäidendeid, koolide laialdane teatriharrastus. Esimesi arvestatavaid samme astuti lastekirjanduse uurimisel. Lastekirjandus Eestis 1940–1950. Tendentslik sotsrealism 1940-44: okupatsioonide vahetus, lasteperioodika ümberkujundamine, üksikud väärtteosed (K.Merilaasi lasteluulekogu, M.Sillaotsa jutud) Saksa okupatsiooni ajal. 1945-54: stalinistlik vulgaarsotsioloogiline kirjanduskäsitlus. Varasema lastekirjanduse ärakeelamine, fantaasia ja muinasjutu kahtluse alla seadmine. Esiplaanil ideoloogiline kasvatus ja tendentslik sotsrealism. Positiivsus ja negatiivsus – eeskujud ja vaenlased. Nõukogude tõlkekirjanduse mõju: A.Gaidar „Timur ja tema meeskond“, V.Gubarev „Pavlik Morozov“; lasteperioodika osa nõukogulikus kasvatuses. Pioneer, Säde,
Esimesed inimlikuma sotsialismi märgid ilmnesid viiekümnendate alguses, kui sõlmiti vaherahu Koreas, vabastati GULAG-i ( ehk Peadirektoraadile alluvad laagrid ) vange, lõpetati Vietnami sõjaline abistamine ning oldi nõus vabastama Austria. Lisaks tooksin välja ühe tolleaegse sokeerivama ülesastumise: NLKP 20. Kongressil toimunud Nikita Hrustsovi ettekanne ,,Isikukultusest ja selle tagajärgedest". Selle ettekande eesmärk oli ametlikult hukka mõista Stalini isikukultus ning ,,stalinistlik terror", mida nimetati ,,sotsialistliku seaduslikkuse rikkumiseks". Tänu sellele muutus kord inimlikumaks ning tõesti tauniti kogu liidus Stalinit ning riigi poolset terrorit. 1957.aastal kui Malenkov ja Molotov üritasid kukutada Hrustsovi ning see katse ebaõnnestus ei lastud neid maha nagu ennemalt oleks tehtud vaid saadeti rahulikult pensionile. Pärast NLKP 20. Kongressi algas NSV Liidus uus periood, mida kutsuti sulaperioodiks.
Kujutava kunsti ette seati ülesanne ,,vabaneda manduva Euroopa dekadentliku kunsti mõjutustest" ning ülistada nõukogude võimu. Peamisteks kunstiliikideks kujunesid propagandistlikud plakatid ja riigijuhtide paraadportreed. Teatrites, kinodes ja kontsertidel asendati senine repertuaar nõukogundliku loominguga, lubades eesti ja välisautorite teoseid esitada vaid piiratud ulatuses. Sotsialistlik realism Sotsialistlik realism on leninistlik-stalinistlik kunstivool. Sotsialistlik realism oli Staliniajal Nõukogude Liidus ainus ametlikult lubatud kunstivool. Sotsialistlikule realismile kõige lähedasem kunstivool on neoklassitsism, eriti arhitektuuris. Kunstiloomingutele rakendati range järelevalve ja tsensuur. Paljud loomeinimesed olid selleks ajaks juba Nõukogude Liidust lahkunud, küüditatud, sunnitöölaagritesse saadetud või hukatud. Paljud said jätkata meelepärase loomingulise tegevusega üksnes salaja. Mitmed loobusid
Idablokk kommunismi mõjuvõimu ala, mis levis 1950 aastaks Elbe jõest Saksamaal Vaikse ookeanini ning PõhjaJäämerest Lõuna-Hiina mereni. 13 riiki NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, PõhjaVietnam, PõhjaKorea, Mongoolia. Võim kommunistliku partei käes, kodanikel puudusid demokraatsed vabadused, partei kontrollis riiki, tohutu võim julgeolekuorganitel, majandus/tööstus/kaubandus riigistatud. Stalinistlik riik sõja alal Stalini võim nõrgenenud, kuid taastas seda, vangilaagrid, küüditamised, massilised arreteerimised. Karistust kandsid 5.5 mln inimest erinevatel põhjustel. Vangilaagrite võrgustik(GULAG) oli Stalinile vajalik majanduse tomimiseks. Sõjatööstustesse ressursid, rahva elatustase madal, kogu võim Stalinil. 1950 aastate algul nõrgenev riik, mis vajas reforme, et maailmaga sammu pidada. Stalini surm,võimuvõitlus 5. märts 1953 Stalin suri, enne surma süvenes terror
1) Võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid dem. Vabadused ja õigused. Teisi partei võis ka olla, kuid neil polnud võimu. 2) Kommunistliku parteo totaalne kontroll riigiaparaadi, ÜK organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle 3) Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani-ja käsumajandus. 4) Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus suured kulutused sellele. Stalinistlik NSV Liit · Stalini kontroll oli sõja ajal ÜK üle vähenenud, kuid võimu kindlustamiseks oli vaja hoida ÜK-d pidevas hirmuseisundis. · Tugevnesid repressioonid (arreteeriti saksaste poolt vallutatud aladel elanud inimesi, sõjavangi sattunud nõukogude sõdureid, sel ajal kuuditati 5,5 miljonit inimest) · Gulag-is oli vangilaagrite võrgustik. · 1945. A moodustas NSVL tööstustoodang 91%, põllumaj 60% sõjaeelsest. Peamised ressursid paigutati sõjatööstusesse
projekteerimisbüroos. Aastail 1947-51 õppis ta peamiselt Alfred Kongo juhendamisel Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, selle sulgemisel Tallinna Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas aastal 1953 diplomitööga "D. Mendelejev tervitab Tartu Ülikooli 100. juubeli puhul". Muuga pälvis peatselt tähelepanu andeka kompositsioonimaalijana. Mõned tema 1950. aastate kompositsioonid olid väljas Kumu kunstimuuseumi näitusel "Romantiline ja edumeelne: stalinistlik impressionism". Maalita "Kohvikus 1940. aastal" (1956) tundub mõeldamatuna muuseumi püsiekspositsioon. Üleliidulise kuulsuse tõi "Protest sõja vastu" (1959), 1960. aastate eesti maali tippteoseid on kunsti sümbolkujundina mõjuv "Orkester" (1962). Tugev realistlik aluspõhi, impressionismikogemus ning 1950ndate lõpupoolele ja 1960ndatele iseloomulik üldistuspüüe, ühtaegu isikupärase väljenduslaadi väärtustamine olid tegurid, mis kujundasid tema kunsti
14.-17. aprillil 1988 toimusid Eesti muinsuskaitsepäevad, kus toodi ka välja sini-must- valge lipp 17. juunil 1988 toimus 150 000 osavõtjaga meeleavaldus Tallinna Lauluväljakul (parteikonverentsi delegaatide saatmiseks Moskvasse) 1. juuli- september pikett poliitvangide vabastamiseks 13. juuli vabastati Mart Niklus Sel suvel loodi ka Rahvarinde vastu stalinistlik internatsionaalne liikumine 20. august 1988 loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei Nõuti Eesti täielikku poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust 11. september 1988 toimus Rahvarinde eestvedamisel kõnekoosolek ,,Eestimaa laul“, mille käigus nõuti omariiklust 21. oktoobril 1988 NSVL konstitutsioonimuudatused vallandasid protestilained 6. november- 8.november 1988 tähistati Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva 16
Eesti kirjandus oli jagunenud kaheks väliseesti ja kodueesti kirjandus Nimetage kirjanikke kes 1944. Aastal lahkusid Eestist Marie Under, Albert Kivikas, August Gailit, Karl Ristikivi, Gustav Suits Millistesse perioodidesse jaguneb eesti kirjandus aastatel 1944-1990? Stalinism, sulaaeg, stagnatsioon, uued tuuled Miks ilmus aastatel 1945-1953 nii vähe kirjandusteoseid? Kirjanikke oli vähe, kuid põhiline põhjus Eestis oli stalinistlik tsensuur Millise vabanemise tõi kirjandusse nn sulaaeg? Senisest enam lubati arendada ka rahvuskultuuri, kuigi nõukogude võimu range kontrolli ja järelevalve all. Millist romaanizanri viljeleb kirjanik Jaan Kross? Tooge näiteid. Jaan Kross on tunnustatud ajalooromaanide looja. "Kolme katku vahel", "Wikmani poisid", "Paigallend" Millist Ristikivi teost peetakse modernismi algatajaks eesti kirjanduses? Eesti proosamodernismi tähtteoseks on Karl Ristikivi "Hingede öö".
oli tal poliitilise sõnumi levitamise kõrval ka dekoratiivne tähendus. Maalidele, plakatitele oli iseloomulik tüüpilisus, rahvuslikkus ning tegelikkuse tõetruu, ajalooliselt konkreetne kajastamine selle revolutsioonilises arengus.4 Muidugi oli tol ajal kunsti tegemine üpriski eluohtlik, valikud, mida tegelikult polnud jäeti lahkelt kunstnikele, neid mitte järgides ootas sageli ees vangilaager või midagi veel hullemat. Tänapäeva nooretele võib stalinistlik kunst olla midagi veidrat, sellega seotud õuduslood meenutavad pigem arvutimänge. Kuid samas oli neis hiiglaslikes monumentides ja suurtes, helgete värvidega muinasjutte jutustavates maalides ligitõmbavat. Oli see realistlik kujutusviis, mis aastakümnete jooksul unustusse jäänud? Või vaatajate soov lihtsate vahekordade järele- 2 Ajakiri „kunst.ee”, 1/2000 Linnar Priimägi, artikkel „Vera Muhhina „Tööline ka kolhoositar” (1936). Nõukogude kunsti esindusteos”, lk 86- 90
algasid ka arreteerimised. 40. aastate lõpus toimus märgatav pööre stalinismi poole, mis oli tingitud nii tugevnevast stalinismist NLis kui ka NL positsioonide tugevnemisest Eestis. Alanud stalinismilainega kaasnes ka muulaste massiline vool Eestisse ning üha ägenev propaganda. 1945. aastal oli Eesti NSV peaaegu ainult eestlastega asustatud, kes moodustasid üle 95% elanikkonnast. Ainsaks ajalooliseks vähemusrahvuseks olid jäänud peipsivenelased. Stalinistlik venestuspoliitika hõlmas eriti kultuuri, loomeinimesed langesid rünnaku alla, kritiseeriti haridussüsteemi ja hävitati õpikuid. 1946. teeb enesetapu Johannes Vares-Barbarus (võib olla ka pol. mõrv). Majanduslikult valitakse edasiseks suunaks suurtööstuse arendamine Eestis. Põllumajanduses riigistati veel maid. 1947. aastaks kosus põllumajandus löökidest, kuid juba 1946. aastal oli suund võetud kolhooside loomisele. 47 aasta lõpuks oli kolhoose 5, 48
H. Tammsaare jt. Populaarteaduslik, nn aimeraamat: Kustas Põldmaa Mikroobide jahil 1935 jpt. Palju lastenäidendeid, koolide laialdane teatriharrastus. Esimesi arvestatavaid samme astuti lastekirjanduse uurimisel. Lastekirjanduslik „sotsrealism“ 1940.-50. aastatel *1940-1944: okupatsioonide vahetus, lasteperioodika ümberkujundamine, üksikud väärttteosed (Kersti Merilaasi lasteluulekogu, Marta Sillaotsa jutud) Saksa okupatsiooni ajal. 1945-1954: stalinistlik vulgaarsotsioloogiline kirjanduskäsitus. Varasema lastekirjanduse ärakeelamine, fantaasia ja muinasjutulisuse kahtluse alla seadmine. Rõhutatud ideoloogiline ja poliitiline kasvatus, positiivse-negatiivse (eeskujude ja vaenlaste) vastandamine. Nõukogude tõlkekirjanduse mõju: A. Gaidar Timur ja tema meeskond; V. Gubarev Pavlik Morozov; S. Mihhalkovi, L. Voronkova jt teosed. Lasteperioodika osa nõukogulikus kasvatuses: Pioneer, Säde, Stalinlik Noorus.
võistelda ka Riia turukaubamajaga. Pärast Tallinna ülemlinnapeaks nimetamist lubas Aleksander Tõnisson ka sinna viie aasta jooksul uue turuhoone ehitada. Pärast Vanemuise vana teatrihoone lammutamist on Tartu turuhoonet mõnikord teatriks peetud. 2008. aastal paigaldati turuhoone ette AS-i Tartu Turg tellimusel Mati Karmini skulptuur pronkssiga, mille alusel on Indrek Hirve luuletus. Stalinistlik arhitektuur Stalinistlik arhitektuur on Nõukogude Liidust alguse saanud arhitektuuriliik, mis sai alguse 1933. aastal heakskiidetud Boris Iofani Nõukogude palee ( ) projektist. Stalinistlik arhitektuur on osa kunstisuunast sotsialistlik realism. Arhitektuuris olid olulised märksõnad monumentaalsus ja sümmeetria. Kasutatakse palju sambaid ja dekoori, milles kajastus nõukogude sümboolika. Fassaadil kajastus ehitiste ruumijaotus, tema kujunduses
Selle otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridus- ja kultuurisüsteemis ning loomingulistes liitudes. Tollased juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. EKP VIII pleenum oli murranguline sündmus, millele olid kaugeleulatuvad tagajärjed Eesti edasisele saatusele: ENSV said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteiga; ühiskonnas suurenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus; stalinistlik ideoloogia valitses; rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Eriti rängalt tabati kultuurivaldkonda. Kiirendav tegur Eesti venestamisel. Süüditused ei kadunud kuskile ning olid aktuaalsed kuni 1980a. II pooleni. 5. Üliindustrialiseerimine ja kollektiviseerimine Eesti NSV-s, selle tagajärjed. Kollektiviseerimine- 1946 ilmnes suund kolhooside loomisele. 1947 loodi Eestis 5 esimest kolhoosi ja alustati kulakute väljaselgitamisega
liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikut tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. Liiduvabariigid mis sinna kuulusid olid: Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia, Aserbaizaan. Gruusia. Veristele jõudemonstratsioonidele vaatamata polnud kommunistide võim 1920.a veel sugugi kindel. Talupojad olid eritirahulolematud, keda laostas toiduainete andmise kohustus ja kes alustasid mitmel korral mässu. 4. Stalinistlik NSV Liit Pärast Lenini surma 1924.a tõusis esile väliselt tagasihoidlikul partei peasekretäri kohal töötanud Stalin, keda oli Lenin kritiseerinud liigse võimuahnuse pärast. Ta kehtestas kontrollikompartei liikmete üle, kus tagas meelepärase enamuse. Stalinit alahinnati. Ta tõjus eelmale tugevad konkurendid ja pöördus seniste liitlaste vastu. Ta ainus eesmärk oli saavutada VÕIM. Stalin sai ainu võimu 1929.a kui Trotski saadeti NSV Liidust välja
suundumustest. Sellise kahtlustava antimodernismi vaim valitses (teatavate muutustega) üldjoones kuni Pius XII (1939-1958) ametiaja lõpuni. Vene õigeusu kirik elas pärast 1917. Aasta bolsevistlikku revolutsiooni üle raske ja verise tagakiusamisperioodi. Nõukogude riigi juhtkond üritas oma vaateid traditsioonilise riigikiriku filosoofiaga sobitada ning nii õnnestus tal kirik järk-järgult koostööle kaasata. Sellegipoolest jäi bolsevistlik või õigemini stalinistlik sotsialismi versioon teravalt antireligiooseks ja antikristlikuks, mille tõttu said kannatada ka Ida-Euroopa läänekirikud (Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Rumeenias, Bulgaarias ja Jugoslaavias). Sealgi vaheldusid tagakiusamisperioodid ühiskondliku ignoreerimise ja kaasamise ajajärkudega. Nii katoliiklikud kui ka protestantlikud Kesk-Euroopa kirikud suhtusid pärast 1918. Aastast tekkinud demokraatiasse reserveeritult ja ebalevalt. Prantsusmaal mängis katoliku kirik isegi juhtivat osa
üle. Nõukogude ajal tekkis arhitektuuriteadus, mida riik töökohtadega soosis.[14] Sõjast kuni 1955. aastani kestnud stalinismi periood Eesti arhitektuuri väga radikaalselt ei muutnud. Nõukogude Liidus valitsenud ,,vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik" printsiip avaldus eesti arhitektuuris vaid üksikutel dekooriküllaste fassaadidega hoonetel ning klassikaliste sammasportikustega ühiskondlikel hoonetel. Stalinistlik linnakeskus kujunes täielikult välja vaid Pärnus (Pärnu oblast). Tartu kannatas sõjas palju ning jäi aastakümneteks hoonestamata.[15]Stalinismi ajal lahendati projekte kollektiivselt, mis oli väga soositud. P. Tarvas kavandas koos arhitektide Harald Armani ja August Volbergiga Eesti NSV paviljoni Moskvasse Üleliidulisele Rahvusmajandussaavutuste Näitusele (19491954). Sisearhitektuuri eest vastutasid M. Plees, B. Tomberg ja M. Oselein-Laul
televisioonisaadete eelnev või järgnev läbivaatamine riigiasutuse või eraõigusliku omaniku poolt, eesmärgiga piirata vajaliku informatsiooni täielikku jõudmist inimesteni. Tsensuuriga võib piirata eneseväljendust (enesetsensuur), sõnavabadust. Tsensuuriga kaasneb olukord, kus inimesed saavad osalist, mittetäielikku informatsiooni. Tsensuuriga on võimalik mõjutada avalikku arvamust. ·Sotsialistlik realism- on leninistlik-stalinistlik kunstivool. Sotsialistlik realism oli Stalini ajal Nõukogude Liidus ainus ametlikult lubatud kunstivool. Sotsialistlikku realismi määratleti Nõukogude Liidus ja teistes kommunistlikes riikides kui realismi, mis käsitleb proletariaadi juhtimisel toimuvat võidukat klassivõitlust. Stalini võimu viimastel aastatel mõisteti enamik Eesti prominentseid kultuuritegelasi hukka kui
aastasse planeeritud 6 miljoni dollarilise eelarvega näitus ,,Berliin Moskva", millega tähistati II maailmasõja lõppemise 50ndat aastapäeva. Eesti kunstile oli sama tähtis ,,Tallinn Moskva" sild, mis töötas sõltumatus kunstielus efektiivselt kuni perestroikani välja. Selle silla alusepanijaks oli eesti kunstnik Ülo Sooster, kes sündis 1924. aastal Eestis Hiiumaal ning õppis 1940. aastatel Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. 1940. aastate teisel poolel polnud stalinistlik surve Eestis veel nii tugev, nagu ta oli olnud mujal Nõukogude Liidus, kus vene avangardi esimese põlvkonnaga õiendati arved juba 1920. aastatel. Soosteri õpetajate hulgas oli ja Ado Vabbe esimene moodne eesti kunstnik, kes oli aastatel 1911 1913 Münchenis õppides olnud kontaktis Kandinskyga. 1949 1950 algasid Eestis massilised repressioonid ja grupp kunstiinstituudi üliõpilasi, nende hulgas ka Sooster, deporteeriti Venemaa vangilaagritesse. Kui Sooster pärast Stalini
Me ei räägi enam meisterlikkusest, vaid räägime manipuleerimisest võimu nimel. Esimene, mis sellisel juhul silmapaistvamaks peetakse, on Nõukogude Liidu revolutsioonne kunst. Kommunistlik partei on sunnitud otsima lahendusi; et ülistada reziimi, valib ta midagi niisugust, mille kaudu on võimalik tekitada sidet rahvaga, s.o konstrueerida niisugune meetod, mis edastaks inimestele sõnumeid, ning selleks on kunst. Valitsus haarab enda käte alla kogu kultuuri sfääri ning Leninistlik-Stalinistlik propaganda püstitab kunstnike ees suuri ülesandeid, et varjata rahva ees tegelikkust. Antud kunstiliiki nimetame ,,sotsiaalseks realismiks". Lev Trotski nimetab kunstiks seda, milles sisaldub protest tegelikkuse vastu, vaatamata, millisel kujul ta esineb. Kunsti peaeesmärgina võib siinpuhul nimetada sotsiaalset kriitikat erinevatel sajanditel. Kunstis peab säilima siirus, mida näiteks Nõukogulik totalitaarsus maha surus. Raamatud, filmid, maalid,
Ühtlasi on ta toonud välja ka terve hulga reegleid, mis iseloomustavad sotsialistliku realismi aegset kirjandust, sealhulgas on enamik nendest joontest omased ka Leberechti ,,Valgusele Koordis". Seejuures üritasin Veiko Märka väljatoodud tunnustele lisada omapoolsed kommentaarid ning näited käsitletava teose põhjal. 1. kaasaminemine võimu poolt algatatud kampaaniatega; · Maade jagamine talupoegadele; · kolhoosi organiseerimine, ühistöö võit; · stalinistlik maaparandusplaan: Ussisoo kuivendamine; · Põllumajanduskartell "Uus Elu" ajalooliste kohanimede väljavahetamine ilmetute kolhoosinimede vastu (identiteedi kustutamise võte). 2. tegelaste jagunemine positiivseteks ja negatiivseteks; · Positiivsete tegelaste tuumikusse kuuluvad eelkõige töökas ja ettevõtlik Paul Runge, tööloom ja entusiast Aino Vao, Jaagu talu kolmik (eesrindlik Maasalu, heasüdamlik
inimestega vaid katkendlik kontakt. Kaaslased asuvad teiselpool nähtamatut silmapiiri, sageli füüsiliste kauguste taga. Kunagi lähedasimast inimsuhtest kaob aegamisi reaalsuse mõõde, jääb vaid ettekujutus. Inimene ja tema kujutluste ja mälestuste maailma saavad aegamööda üha olulisemaks, siseelu määrab välise ümbruse, loob tegelikkuse. 12 Korrastatud modernism. 27. Stalinistlik kirjandus Eestis: valitsev esteetika, kesksed teemad ja autorid. Sotsialistlik realism ei saanud areneda vabalt, oma sisemise loogika järgi. Nõukogude kirjanduse ainuvõimalik loomingumeetod. Juurutati jõuga. Realismi puhtuse üle valvas kriitika. Nõue näidata soovitavat ja ideaalset juba teostununa, tegelikuks saanuna. Tagajärjeks mõõdutundetu ilustamine, vastuolude varjamine, kohustuslik sotsiaalne
Kuid selle avaldus pigem ebakindlus, mitteküps diktatuur. Nõukogude ekspansioonis Euroopasse oli teatud annus hulljulgust. Mõneti oli see reaktsioon asjaoludele, mõneti sisepoliitilisi otsuseid õigustav abinõu, 1930. aastate algupoole välis ja sisepoliitika vahekordade taaskordne läbimängimine. Nagu alati, ei kaasnenud julmusega tingimata effektiivsus; sageli oli julmus isereaktsioon ebaefektiivsusele. Süsteemina kaldus Stalinistlik totalitarism rohkem ära tarvitama kui juurde looma. Kas Stalin oli vajalik ? Kõige viimase aja otsus Stalini kohta on põhilises süüdimõistev. Aga mitte alati pole nii arvatud. Kõige tulisem Stalini kaitsja lane autorite seas on Ian Grey, kes on vabatahtlikult asunud heastama tema meelest pikka aega püsinud ebaõiglust Stalini vastu. Tema meelest on paljusid ajaloolasi mõjutanud Trotski eitav suhtumine Stalinisse. Tegelikult võis ju
NÕUKOGUDE LIIT - Stalini surma järel alanenud periood, nn sula. 1956.a vebr toimunud kongressil mõistis Hrustsov avalikult hukka nii isikukultuse kui ka ,,partei elu leninlike normide rikkumise". Püüdis hakata normaliseerima NSVL-i suhteid Lääne dem.maadega, eesotsas USAga. Näidati üles lugupidamist Lääne tehniliste saavutuste üle, kuulutati välja eesmärk jõuda USAle järele ja mööda minna, nt toidukaupade tootmise osas. Sellise poliitikaga rahulolematu stalinistlik parteiladvik üritas tulutult 1956.a suvel liidrit kukutada. 1956.a Ungari sündmused jahendasid NSVL-i ja Lääne alles kuj suhteid vaid hetkeks. Ungari taasalistumisele ei järgnenud NSVL-is mingit reaktsiooni, sula jätkus. Represseerituid amnesteeriti ja küüditatud sõjavange lasti koju. Liiduvabariikide õigusi suurendati. Mainet aitas tõsta teadlaste ja inseneride saavutused kosmonautikas. 1957-69 oli kosmonautika kuldajastu. 1957.a okt Maa I tehiskaaslase loomine, 1961.a 12
KÜLM SÕDA 1. Milliseid probleeme lahendati Pariisi rahukonverentsil? 1946 juuli oktoober arutati Saksamaa Euroopa liitlaste (Itaalia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Soome) saatust: kehtestati uued piirid ja lisaks reparatsioonid. 2. Mis oli liitlastevaheliste suhete jahenemise ajendiks? Venemaa stalinistlik vägivallapoliitika neis riikides, kuhu Punaarmee oli II MS lõpul jõudnud, mille eesmärk oli upitada võimule kommunistid, kehtestada nõukogulik majandussüsteem ja oma mõjuvõim. Lisaks Kesk-Euroopale tahtis NL oma mõjuvõimu laiendada ka Balkanil ja Türgis. 9. veebruaril pidas Stalin kõne, milles rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses ühiskonnas 3. Millistest sündmustest loetakse külma sõja algust? 5
1950. aasta märtsis tuli kokku EKP VII pleenum, et arutada seda, kuidas olukorda parandada. Eesti tolleaegset juhtkonda süüdistati natsionalismis. N. Karotamm vabastati parteijuhu kohalt ja tema asemele nimetati Moskva poolt Ivan Käbin. VII pleenumi tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ja loomingulistes liitudes. Võimule said Venemaa eestlased, ühiskonnas suurenes hirmuõhkkond ja valitsevaks sa stalinistlik ideoloogia. Ivan (Johhannes) Käbin ja tema meeskond Ivan Käbin sai 1950. märtsis parteijuhiks. Võrreldes N. Karotammega oli ta kuulekam Moskvale. Ajas oma valitsemisaja jooksul laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning sama ajal arvestada ka Eesti oludega. I. Käbin sai hästi läbi ka 1953. aasta septembris NLKP esimeseks sekretäriks saanud Nikita Hrustsoviga. Oskas kujundada endale hea meeskonna, kuhu
läbi) Alustati nö maaparandusega 1958 peatati VI viisaastak ning kuulutati välja seitseaastak(uue süsteemiga üritati varjata viieaastaku läbikukkumist ehk taheti USA'st ette jõuda ja püüti vastata Hiina suurele hüppele) Mõju inimestele: Mindi üle rahalisele töötasule Lõppes inimeste kinnistamine töökohale Loodi uusi elamuid 13. Miks asendati 1964. aastal Hrustsov Brezneviga? Esita erinevaid põhjuseid. 13. Hrustsov mõistis hukka Stalini isikukultuse, kuid parteiladvik oli stalinistlik ning nad ei olnud rahul Hrustsovi poliitikaga · Hrustsov oli sageli vastasseisus tippkommunistidega · Ebaõnnestunud majandusreformid · Ümberkorraldused parteis 14. Mis oli Aleksei Kossõgini majandusreformi eesmärk ning miks see ebaõnnestus? 14. 1965.a alustatud reformi eesmärgiks oli suurendada ettevõtete iseseisvumist, et välja jõuda sotsialistliku isemajandamiseni. See ebaõnnestus, sest likvideeriti rahvamajandusnõukogud ning taastati
Johannes Semper 1930ndatel ilmus pikemat proosat. 1920-1930ndal oli kursis moodsa kirjandusega Euroopas. 1920ndatel kirjutas Kalevipoja psühhoanalüüsi, mis ilmus eraldi raamatuna. Avas uusi perspektiive kirjanduse tõlgendamisel. Ilmusid romaanid ,,Armukadedus" (1934) psühhoanalüütiline taust, keerulist sorti armastuslood ja ,,Kivi kivi peale" (1939) sotsiaalsed plaanid rohkem juurde tulnud. Avaldas ka 3. romaani, kohutav stalinistlik kirjandus. Leo Anvelt - debüütromaan ,,Viirastusi valges öös" (1928) ja ,,Eluhirm" (1936). Anvelt oli sissevõetud psühhoanalüüsist. Intelligent võõrdunud noor inimene suhestub ühiskonnaga, seksuaalse eneseleidmise lood. Reed Morn (Frida Johanna Drewerk) Noor naisprosaist. Uusi proosadebüüte tuli 1920ndate lõpus järjest, mis soodustas proosa esiletõusu. Tuli naisi proosasse 1920ndate lõpus ja 1930ndate alguses, tuues uut vaatenurka ja uuttüüpi naise kirjandusse
Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema asemele nimetati Moskva poolt Ivan Käbin, kes oli pleenumi valmistamisel üks võtmefiguure. VIII pleenumi otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. ENSV- s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus; jagamatult valitsevaks sai stalinistlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Eriti tabas puhastus kultuurivaldkonda. Ivan Käbin ja tema meeskond. Käbin oli Moskva kuulekam käsutäitja, kuid siiski ei osutunud ta ägedaks stalinistiks ega ENSV äärmuslikuks venestajaks. Ajas kogu oma valitsemisaja suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva- meelne ning samal ajal arvestada ka Eesti oludega. Ta suutis edukalt mugandada stalinismi, sula- kui ka
VIII pleenumi otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes metsavendade vastupanu 1949 aasta küüditamine. võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. ENSV- s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus; jagamatult valitsevaks sai stalinistlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Eriti tabas puhastus kultuurivaldkonda. Võimude vägivallapoliitika. Ivan Käbin ja tema meeskond
millel ei olnud keskset juhtimist ega ka mitte oma organisatsiooni. See oli võitlus Eesti eest ja mitte rohkem. Metsavennad taastasid eestlase kõikuma löönud maine ja eneseusalduse pärast 1940. aasta heledat alistumist. Sundmobiliseerimine Punaarmeesse Kõigepealt sai Eesti meestele käpa peale Nõukogude okupatsioonivõim. Eesti oli inkorporeeritud Nõukogude Liidu koosseisu ja selle ,,vabatahtlikult" ühinenud liiduvabariik. Seetõttu pidas stalinistlik diktatuur endasmõistetavaks, et eestlased tuleb kaasata venelaste võitlusse fasistide vastu, sest eestlased olid automaatselt saanud nõukogude kodanikeks. Eesti oli ainus NSV Liidus okupeeritud territoorium, mida Saksa väed ei olnud 1941. Aasta juuli alguseks vallutanud. See andiski venelastele võimaluse ajada Eesti mehi sunniviisiliselt Nõukogude Liitu. 2.-4. juulil koguti kokku 1919.-1922. aastal sündinud mehed ja saadeti mobiliseerimise sildi all Nõukogude Liitu.
1 2 3 4 3 1) Stalini isiku kultus 13 2) Propagandapilt: Lihula valla Säde kolhoosi punavoor teraviljasaagi viimine riigi lattu. Sama aasta märtsis oli üle 20 000 inimese Siberisse viidud, mis andis hoogu kolhooside moodustamisele. August 1949 3) Põrandaalune kunst: Olga Terri maal "Hirm I" (1948) väljendab ajastule omast õudust. 4) Stalinistlik nõukogude kunst sotsialistliku realismi äärmus. Roman Treumani ja Viktor Karruse tööd "Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks võistluseks" (1951) on peetud stalinliku sotsialistliku realismi tippteoseks Eestis. Teos pärineb Eesti põllumajanduse katastroofilise languse ajajärgust, mis oli tingitud kollektiviseerimisest. Sotsialistliku realismi põhimõtteks ei olnud elu tõetruu kujutamine, vaid illusoorse tegelikkusse, kommunistliku utoopia kujutamine.
Pleenumi otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites(ministreeriumitest külanõukogudeni), haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. Ametikohtadele pandi Moskvale meelepärasemad isikud, mitmed juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagirettese. Võimule pääsesid Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga, ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, jagamatult valitsevaks sai stalinistlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Süüdistused kodanlikus natsionalismis ei kadunud kuhui. See süüdistusvormel jäi aktuaalseks kuni 1980. aastate teise pooleni. x. Ivan Käbin ja tema meeskond Ivan Käbin sai Moskva otsesel heakskiidul Eesti NSV esimene mees. Võrreldes Karotammega oli Käbin Moskva suhtes kuulekam käsutäitja. Seevastu ei kujunenud temast ägedat stalinisti ega venestajat
taset nt. 1905-1915 oli Noor Eesti aktiivne. Siis oldi suht positiivselt meelestatud. On märgata ka mitmesuguseid nurinaid, negatiivsed hääled. Palju probleeme tekitasid uued stiili- ja keelenõuded. See oli omamoodi võitluse aeg, nad on arrogantsed ja süüdistati ülbuses. Vabariigiaeg-kirjandusest nõutakse küllaltki palju rahvuslikkust. Kui Eesti kirjandust tabab taas uus laine, siis Eesti kirjandus sinna konteksti eriti ei sobi. Nõukogude aeg- nende suhtumine kaheks: 50ndad- Stalinistlik- oldi täiesti eitaval seisukohal. Kogu selle liikumise ja kirjanduse kohta kasutati sõnu formalistlik ja dekadentlik. Stalinistlik räägib Noor Eestist kui manduvast esteetikast. Nõukogude aja edenedes on näha selgelt, et Noor Eesti kirjanikud rehabiliteeritakse. 60ndatest alates Tuglas saavutab taas oma kirjandusliku tausta. Paguluses on suhtumine nendesse positiivne. Noor Eesti on enesekoloniseerimise projekt. Opositsioonis eelnevate seisukohtadega
Nende tütar samuti graafik. Klar alustas värviliste linoollõigetega, Hiljem meelistehnikaks pehmelakk. Lemmikteemaks on pillilugu puhuv naismuusik. Esialgu sürrealistlik laad, hiljem muutub rahvusromantiliseks sümboliks. 1970.-ndate lõpul kerkib esile noorte naisgraafikute seltskond, kelle töödes segunevad unistuslikkus ja unenäolisus, kasutavad sümboleid ja sürrealistlikke kujundeid. Tehnikaks ofort. Arhitektuur nõukogude Eestis (1960-1980) 1950.-ndail valitsenud stalinistlik suund mõisteti hukka ja see tõi 1960.-ndail kaasa vabanemise. Sel ajal hakkas liikuma ka Lääne arhitektuuri alane kirjandus. Arhitektuuris sai valitsevaks modernism, eeskuju võeti nii Ameerikast kui ka Skandinaaviast, mõned arhitektid ka EV aegsest funktsionalismist. 1960.a. valmis Tallinna Laululava mõjutatuna Ameerikast. 1964.a. valmis kino ,,Kosmos", 1972.a. valmisid Eesti Raadio maja ja hotell ,,Viru", kus on eeskujuks Skandinaavia arhitektuur
Nende tütar samuti graafik. Klar alustas värviliste linoollõigetega, Hiljem meelistehnikaks pehmelakk. Lemmikteemaks on pillilugu puhuv naismuusik. Esialgu sürrealistlik laad, hiljem muutub rahvusromantiliseks sümboliks. 1970.-ndate lõpul kerkib esile noorte naisgraafikute seltskond, kelle töödes segunevad unistuslikkus ja unenäolisus, kasutavad sümboleid ja sürrealistlikke kujundeid. Tehnikaks ofort. Arhitektuur nõukogude Eestis (1960-1980) 1950.-ndail valitsenud stalinistlik suund mõisteti hukka ja see tõi 1960.-ndail kaasa vabanemise. Sel ajal hakkas liikuma ka Lääne arhitektuuri alane kirjandus. Arhitektuuris sai valitsevaks modernism, eeskuju võeti nii Ameerikast kui ka Skandinaaviast, mõned arhitektid ka EV aegsest funktsionalismist. 1960.a. valmis Tallinna Laululava mõjutatuna Ameerikast. 1964.a. valmis kino ,,Kosmos", 1972.a. valmisid Eesti Raadio maja ja hotell ,,Viru", kus on eeskujuks Skandinaavia arhitektuur
Hrustsovi mahavõtmise järel võimule tulnud poliitilistel jõududel puudus Nõukogude ühiskonna arenguteede suhtes kindel ja üksmeelne tegevuskava. Nende seas võis täheldada kahte suunda: 1) ettevaatlikud reformaatorid - peeti vajalikuks kehtiva süsteemi sisemist reformimist, sealhulgas destaliniseerimise jätkamist; kõik muudatused tohtisid alguse saada ainult ülalt, igasugune altpoolt tulev algatus oli välistatud. 2) tagurlik suund - oma olemuselt stalinistlik; pooldas Stalini hea nime taastamist, tagasipöördumist Hrustsovi - eelsesse aega, kõrvale oleks jäetud vaid varasemad massirepressioonid. Mõlemal suunal oli oma sotsiaalne baas ühiskonna kõigis kihtides. Kuna mõlemat suuna huvitas eelkõige stabiilsus, siis see nad ka lepitas. Parteiaparaadis tugevnes stabiilsus 1966. aastal, kui kaotati valitavate kohtade piirtähtajad ja lõpetati parteikaadri kohustuslik uuendamine. See tagas võimulolijatele nende ametikohad ja
annaabi.ee 
