Kross kirjutab eesti ajaloo ainelisi raamatuid. Sest ,,meie minevikust on päevavalgele toomata nii palju seaduse järgi meile endile kuuluvat kulda". Krossi tegelased on tuntud ajaloolised isikud, kes jagunevad kahte gruppi. 1) esimesed eestlastest kultuuri loojad (Masing, Peterson, Jannsen, Kreutzwald, Köler) ja 2) Eestist pärit, kuid välismaal elanud isikud. Eestis pärit aga kes ei ole eestlased(seisavad kahe kultuuri mail) nagu näiteks Timotheus von Bock, Balthasar Russow.Oma romaanides Kross jälgib inimeste eneseteostust. ,,Kolme katku vahel" 1970-1982. räägib Russow kujunemisest (1535-1600). Kogu
Jaan Kross Jaan Kross sndis Tallinnas, ppis Tartu likoolis (193845) ja oli seal kuni 1946. aastani ppejud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks.Kross alustas kirjanduses luuletajana, lks hiljem le proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mlestusraamatute kirjutamisele. Niteks:Wikmani poisid ja Keisri hull.
Kevadel 1944 arreteeriti SD poolt, vabanes septembris. 1944-1946 TÜ riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud. 1946 arreteeriti NKVD poolt, 1946-1954 vangilaagris Komi ANSVs ja asumisel Krasnojarski krais. Aastast 1954 vabakutseline kirjanik Tallinnas. 1992 valiti Riigikogu liikmeks. Helsingi ülikooli dr. phil. h. c., 1989 TÜ dr. phil. h. c. EÜS-i liige alates sügisest 1938, valiti auvilistlaseks 1995. aastal. Kirjanduslik tegevus 1958. aastal ilmus Jaan Krossi esikkogu "Söerikastaja". Samal aastal sai ta Kirjanike Liidu liikmeks. "Söerikastaja" on luuletuste raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. Seejuures näitas Kross ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Kross
Saaremaa Ühisgümnaasium Jaan Kross Luulereferaat Koostaja: Gädi Liis Juht,12c Juhendaja: Rita Ilves Kuressaare 2010 Sisu SISSEJUHATUS Eelkõige tuntakse Jaan Krossi kui romaani kirjaniku. Kuigi paljud kirjanikud on iljelenud nii lüürilist luulet kui ka jutsutavaid proosazanre, on vähe neid, kelle saautused küündiksid mõlemas vallas ühtviisi kõrgele. Jaan Krossi luulega on õigupoolest paradoksaalsed lood. Kirjaniku luule on uuenduslik ja avaldab kaasaegsele kirjandusele arvatavasti suurematki mõju kui tema kunstiküpsed proosateosed. Paljud Krossi luuleteosed ultuvad küll puhtalt kirjandusloolisest kontekstist kõrgemale, ajatule tasemele, kuid tema luuleloomingu hindamine eeldab siiski põhjalikumat kirjutamisajastu tundmist, kui läheb tarvis nooremate poeetide või tema enda romaanide ja noellide nautimiseks
W.Masingu konflikt, tänu millele Petersoni eestikeelne luule vajus sajandiks unustusehõlma. Eesmärk oli neil kahel küll ühine eesti kultuuri ja kirjanduse loomine, inimestena erinevad: Masing praktiline, P.-uuendaja, uljas. ,,Kolme katku vahel"(I-IV, 1970-1980) peetakse tema peateoseks. (arenguromaaniks, kuna tegelane areneb läbi ajaloo). Suurromaani (tegevustik leiab aset 16.sajandil, Liivi sõja perioodil. Peategelane on Balthasar Russow- ,,Liivimaa kroonika" kirjutaja. Tüüpiline Krossi kangelane: madalast seisusest pärit, auahne edasipürgija -peab ka lahendama omaenese kuuluvuse probleemi. Ta on taiplik, teadmistejanuline, puutub lapsest saadik kokku kõrgema seltskonnaga (seal on ta tegelikult ettur ja selle tunnetamine viib ta hingelisse kriisi). Linlaseseisus ja omandatud haridus viivad ta lahku oma maahõimlastest, teiseksaamise eest tuleb maksta: kaugeneb oma isast. Oma elutöö leiab ta sündmuste jälgimises ja kirjapanemises, elu ja tõde nõuab ta oma kroonikalt
Tallinna Polütehnikum Jaan Krossi looming Anete Marga TA-08 Tallinn 2010 Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti proosakirjanik, luuletaja ja esseist. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks.
Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud 29 148 krooni suuruse summa. Ka 5 tõlkijat said sama maksimumsumma. 2006. aastal oli ta 16 520 krooniga kirjanikest 6. kohal. Samal aastal anti Krossi 85. sünnipäeva puhul välja artiklikogumik "Metamorfiline Kross", Krossi kogutud teoste uus köide ja ilutrükis "Maailma avastamine". Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule.
,,Põhjatud silmapilgud" (1990) ,,Maailma avastamine" (2005) uustrükk Eitede tarkus Eitede tarkus (1965) Kord Veenuse faase oma emale teleskoobiga näitas Gauss. Eit vaatas. Täht paistis sealt temale kui uurakil nikkelkauss. Ja professorist poeg ühes jorus see talle rääkis, mis asi on faas... Eit kuulas. Ja pööras torusse oma vileda pilgu taas: "Palju maksma see värk küll pidi sul, sest tähe ta ligi toob, jah. Aga miks ta valepidi sul selle tähe keerab? Ah? Jaan krossi mõtteteri Aga siiski, missugune te olete, Jaan Kross? "Skeptik, aga ma usun, et küllaltki helge skeptik. Huumor pole mulle võõras. Mulle meeldib naerda, kuigi anekdootides leian ma harva midagi naermisväärset.,, Kas teil on õnnestunud maailma näha? "Mitte eriti palju, aga olen siiski näinud. Mitte millegi erilisega pole mind üllatatud. Kõik oli peaaegu niisugune, nagu ma ette kujutasin." Peale "Keisri hullu" pole ühelgi teie romaanil silmatorkavat pealkirja. Aga
,,Vend Enrico ja tema piiskop" (2000) Mälestusteosed: ,,Kallid kaasteelised" (2003) ,,Kallid kaasteelised II" (2008) TUNNUSTUSED Neljal korral pärjati Kross Virumaa kirjanduspreemiaga. 1994. aastal sai ta elutöö eest riikliku kultuuripreemia. Sama preemia sai ta veel 1998. aastal ,,Paigaltlennu" eest ning 2006. aastal pikaajalise ja väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Alates 1993. aastast on Eesti Kirjanike Liit esitanud Jaan Krossi peaaegu igal aastal Nobeli kirjandus-auhinna kandidaadiks. Paraku Jaan Kross selle auhinna laureaadiks siiski saanud ei ole. Neljandal korral võitis Kross Friedeberg Tuglase novelliauhinna. 1989. aastal sai Kross Tartu Ülikooli audoktoriks ning 1966. aastal teenis ta välja Riigivapi esimese järgu teenetemärgi. LUULETUSED *** Kui sa kutsuksid mind nii kui meri
Ristsõnadega käsikäes Eesti kuulsaima kirjaniku Jaan Krossi hobiks olid ristsõnad, mis osutusid vahetevahel ka ettekääneteks, töötegemiste edasi lükkamiseks. Esimesed kokkupuuted ristsõnadega olid juba lapsepõlves. Jaan Kross lahendas nii eesti kui ka saksa keelseid ristsõnamõistatusi. Vahel klaariti mõistatusi kamba peale. Ajakiri liikus mööda klassi ringi ning nii mõnigi Krossi klassikaaslane saatis vastuseid ka ära, kuid kirjanik pole ise kunagi ühtegi vastust ära seirand. Ristsõnu ei lahendanud sulemees kunagi igavusest, vaid sellekst, et töötegemist edasi lükata. Ristsõnalahendamise populaarsuse kohta arvas Jaan Kross järgmist: "Nähtavasti on aja jooksul kinnistunud kujutlus, et sellest on mingit kasu. Tundub olevat vaimsepoolne harrastus. Paljud eeldavad mälu värskendavat funktsiooni. Tont teab, aga ega ta halba kindlasti ei tee
Võistlejad olid jaotatud kahte klassi-seeniorid ja juuniorid.Seda võistlust loetakse Eesti motokrossi sünnipäevaks. 1947. aasta jättis Eesti mootorrattaspordi ajalukku sügava jälje.Sel aastal peeti Tallinnas esimesed Nõukogude Liidu meistrivõistlused ringrajasõidus ja vahetult pärast seda selgitati meistrid ka motokrossis.Pirita-Kose ringteel tuli läbida sõitjatel kaks korda jõgi.Kokku oli võistlejaid 104,neist kümme õrnema soo esindajat.Sama aasta lõpus sõideti Pirital veel krossi, aga jõgede ületamised jäeti ära. 1948. aastal muudeti mootorrattaspordialast tegevust.Kui seni tegeles Vabariiklik Auto-Motoklubi,siis nüüd moodustati vastavad sektsioonid ja klubid ka spordiühingute juurde.Esimese motoklubi asutasid kalevlased ,seejärel spartaklased ja tööjõureservlased.Nõukogude Liidus hakati võistlema ainult kodumaistel masinatel.Peale kahte muudatust liitusid mootorispordiga palju noori. 1949. aastal sõideti Eestis esmakordselt talikrossi Mustamäel
docstxt/125752952882920.txt
kaks noort armastavat südant. Romaani tegevus toimub 19. sajandi esimese poole Eestimaal. Baltisakslasest peategelane Timotheus von Bock on andnud keiser Aleksandrile vande rääkida ainult tõtt. Vene isevalitsuse kritiseerimise eest kuulutatakse ta aga hulluks ning suletakse pikkadeks aastateks vanglasse. 1982 «Rakvere romaan» 1984 «Professor Martensi ärasõit» 1987 «Vastutuulelaev» 1988 «Wikmani poisid» Kooliromaani aluseks on Krossi õpingud Tallinna J. Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Teos käsitleb ühe klassi poiste omavahelisi suhteid ning maailmanägemust. 1989 «Syvyydestä» 1993 «Tabamatus» 1995 «Mesmeri ring» 1998 «Paigallend» 2001 «Tahtamaa» 1989 «Doktor Karelli raske öö» 2000 «Vend Enrico ja tema piiskop» 1968 «Muld ja marmor» koos Ellen Niiduga 19681995 kogud «Vahelugemised»
mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946 õpetaja (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Venelased arreteerisid ta ning saatsid GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal on ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi abikaasa on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross Kalju lepiku eakaaslane alustas luuletamist Tallinna Westholmi gümnaasiumi õpilasena 1938. aastal ja tõenäoliselt jätkas seda Tartu Ülikoolis, kus õppis juurat. Temagi kirjanduslik debüüt takerdus okupatsioonida ja sõdade tõttu ja oma niinimetatud eelõitsengusse kuuluvad luuletused avaldas ta alles viiekümnesena oma seni ainukeses valikkogus "Voog ja kolmpii" (1971)
..................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Meie hulgast lahkunud kirjanik Jaan Krossist sai klassik juba eluajal. Ta oli kõige enam, kui mitte enim loetud ja tõlgitud eestlane maailmas. Tema loomingu järgi teab muu maailm Eestit ja eestlasi.......................................................................................................................4 Kogu Krossi looming keskendus oma rahvale ja riigile. Ajalugu taastava ja komponeeriva loojana leidis Kross eestluse juuri sealtki, kuhu teiste pilgud varem ei ulatunud. Ta kirjutas neist asjust siis, kui see meie rahvale oli väga raskeks tehtud ning viisil, millest lugeja ometi aru sai. ..........................................................................................................................4 1920
Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud 29 148 krooni suuruse summa. Ka 5 tõlkijat said sama maksimumsumma. 2006. aastal oli ta 16 520 krooniga kirjanikest 6. kohal. Samal aastal anti Krossi 85. sünnipäeva puhul välja artiklikogumik "Metamorfiline Kross", Krossi kogutud teoste uus köide ja ilutrükis "Maailma avastamine". Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Loomingust Kross ise on nimetanud oma raamatud psühholoogilisteks romaanideks, kus tegelaste kõrval ei alahinnata ka ajastut: Kross on püüdnud võimalikult täpselt kirjeldada ajaloolisi detaile eriti kui tegevus on toimunud 16. või 20. sajand. Ajaloost
Ta mõistis väga hästi, et mida vanemaks poisid saavad, seda enam hakkavad nende eesti haritlase ideaalid tema omast erinema. Aga kõige üldisemates asjades, aususe ja truuduse teatud väärtustes, käskis härra Wikman poistel tema ideaalile truuks jääda. Direktor Johan Wikman suri Viinis, professorite noa all operatsioonilaual. Tema põrm põletati sealses krematooriumis ja tuhk maeti Tallinna vanale Rahumäe kalmistule. Mina lugesin Jaan Krossi raamatut ,,Wikmani poisid". Kirjutasin selle põhjal kirjandi oma lemmikõpetajast Wikmani koolis, kelleks oli Johan Wikman. Ta oli mõistev ja hästi haritud inimene. Tema jaoks olid kõik õpilased võrdsed ja talle oli väga tähtis, et tema õpilased saaksid tänu loovatele kultuurilistele tegudele surematuteks - sellepärast oligi härra Johan Wikman minu lemmikõpetajaks Wikmani koolis.
1. “Wikmani poisid” ilmus 1988. aastal. Teose autor oli Jaan Kross. 2. Peategelane oli Jaak Sirkel, kelles oli autor kujutanud iseennast. Teised olulised tegelased olid Penno, Trull, Laasik, Virve, Aino, Pukspuu ning teised koolivennad. 3. Tegevus toimub teise maailmasõja eelses Wikmani gümnaasiumis Tallinnas. 4. “Wikmani poiste” tegevustik keerleb ümber Jaak Sirkli ja tema koolivendade elu Wikmani gümnaasiumis õppides, mis põhineb Jaan Krossi enda õpingutel Westholmi gümnaasiumis. Direktor Westholmi on kujutatud Wikmanina, ka õpetajate tegelaskujud põhinevad tõsielul. Nupuka, natuke krutskeid täis, kuid samas ka tundelise Jaak Sirkli ja tema klassi lugu algab 10. klassis kutsikatembuga - usuõpetaja tunnis pannakse prügikasti magneesiumit, mis sealt õpetajale näkku plahvatab, peale seda õpetaja keeldub nende klassile tunde andmast. Juss tembeldatakse süüdlaseks
põlvkonnakaaslastele. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem ning 2-3 kõrvalprobleemi. Romaan ,,Paigallend" käsitleb eelkõige Eesti Vabariigi langemise lugu aastail 1939-1944 ühe kaasaegse, Ullo Paerandi autobiograafias. See on nii inimese kui riigi muutumise lugu. Teos näitab, kuidas üks või teine võib muuta arvamusi, seisukohti ning isegi iseloomu. 3. Iseloomusta romaani ülesehitust. Tegemist on Krossi kolmanda raamatuga, milles jutustavaks (pea)tegelaseks on autori alter ego Jaak Sirkel. Eespool seisavad selles reas teadagi «Wikmani poisid» ja «Mesmeri ring». Lühidalt- memuaar kui romaan ja romaan kui memuaar Narratiivne situatsioon on keerukas ning selle nüansside jälgimine on väga huvitav. Raamat läheb tänu sisutihedusele väga kiiresti. Ullo Paerand jutustab tagasihaaravalt oma elujuhtumeid Jaak Sirkelile, J. Krossi romaani "Wikmani poisid" peategelasele
Eeva analüüs Eeva oli oma olemuselt väga suure südamega inimene. Ta oli küll talupoja seisusest aadli daamiks tõusnud naine, aga ta ei unustanud kunagi ära oma päritolu. Eeva ei kartnud teistele külanaistele appi minna ja küpsetas köögis ise ploomikooke, kuigi ta oleks võinud Liisol lasta neid teha. Külanaistega sai Eeva ka hästi läbi, kuulas nende hädasid ja viskas ka nende seltsis nalja. Oma vanemaid kutsus Eeva ka mitmel korral parema elu peale nendega Võisikule elama, aga esimesed keeldusid. Eeva talupoeglikus tuli ka välja kui ta kirjutas uuele keisrile Nikolaile palvekirja, mis oli kirjutatud mitte kõige formaalsemas kirjas. Aadlitega oli Eeval, aga suhtlus alati keeruline. Esiteks oli ennekuulmatu, et aadliseisusest meesterahvas, Timo, võttis endale naiseks lihtsa talupoja tütre ning mitmeid aastaid peale nende kahe abielu ingoreerisid aadlikud Eevat pidulikulikel koosviibimistel või kiri...
Jaan Krossi loomingu ülevaade Jaan Kross tuli kirjandusse 1950ndate teisel poolel luuletajana. Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: · "Söerikastaja" · "Kivist viiulid" · "Lauljad laevavööridel" · "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese suutlikkus vastu panna ajastu survele ja teostada oma eesmärgid. Prosaistina on Kross nii novelli kui ka romaanikirjanik. Novellides kujutab Kross ajaloolisi isikuid: · "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" · "Michelsoni immatrikuleerimine" · "Pöördtooli tund"-Jannseni poeg kirjutab kirja ja üritab oma...
Jaan Krossi loomingu ülevaade Jaan Kross tuli kirjandusse 1950ndate teisel poolel luuletajana. Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: "Söerikastaja" "Kivist viiulid" "Lauljad laevavööridel" "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese suutlikkus vastu panna ajastu survele ja teostada oma eesmärgid. Prosaistina on Kross nii novelli kui ka romaanikirjanik. Novellides kujutab Kross ajaloolisi isikuid: "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" "Michelsoni immatrikuleerimine" "Pöördtooli tund"-Jannseni poeg kirjuta...
Jaan Kross 8.c Biography He was born in Tallinn (19.02 1920 27.12 2007). 1928 1938 he studied at Jakob Westholm Grammar School. 1938 1944 he attended the University of Tartu. 1944 1946 professor in the Univerity of Tartu 1946 1954 spent in prison Career Jaan Kross was an Estonian writer. Wrote mostly novels and short stories ,,The Czar's Madman" has been considered Kross' best novel; it is also the most translated one. Was nominated several times for the Nobel Prize in Literature during the early 1990s Was named a People's Writer of the Estonian SSR (1985) Received the State Prize of the Estonian SSR (1977) In 1990 Kross won the Amnesty International Golden Flame Prize Family 1940 1949 he married Helga Pedusaar. 1954 1958 he married Helga Roos. They had a daughter Kristiina Kross (born in 1955). Jaan Kross married Ellen Niit in 1958. They had 3 children Maarja Undusk, EerikNiiles Kross and Märte...
veebruar 1920 27. detsember 2007) Eluloo ülevaade Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007 Tunnustused · 1971: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1972: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1989: Tartu Ülikooli filosoofia audoktor · 1990: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1995: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1996: Riigivapi teenetemärk I · 1998: Kultuurkapitali kirjanduspreemia · 2006: Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest
Nende sõnade peale muutus Timo mõtlemine ja ta otsustas põgenemisplaani pooleli jätta. Teos lõppeb sissekandega ,,Tallinnas" Londoni" hotellis, tuba nr.11, 14-ndal juunil 1859'' Ta on juba 70 täis. Anna on 5 aastat surnud Eeva õpib linnas. Suur- Eeva käib ikka Timo haual. Endal on sapi häda ja sõidab minema käsikirjad andis Eeva kätte . Tütrele saatis tetamendi, milles ta pärib Põltamaa maja. Päevaraamatu annab Jürile. Kirjutusstiil: Kirjastiil oli kergelt loetav, kuigi Jaan Krossi laused olid pikad ja tihedad. Samuti kasutas ta palju keelendeid ja sõnamänge. Üldiselt on tema keelekasutus ja lauseehitused keerulised, kuid siiski haaravad. Tegemist on universaalse teosega, kust saab palju mõtteid eluks. Minule jäid silma pigem huvitavad ja detailselt läbi mõeldud tegelased. See romaan on üliinimlikule filosoofiale toetuv teos. Tsitaadid: ,,Armastus on kõigest vägevam'' ,,Ärgem süüdistage iial oma valitsejaid''
Jaan Krossi ,,Keisri hull" Sisukokkuvõtte Jaan Krossi ajalooline romaan ,,Keisri hull" jutustab ühest kõrgest soost isikust, kes, jäänud truuks oma tõekspidamistele, pidi taluma vangistust ja piinamist. Timotheus von Bock oli keiser Aleksander I tiibadjutant ja parem käsi, mistõttu oodati talt kuuletumist ja lugupidamise näitamist keisri vastu. Samas nägi Timo riigis aset leidvat mõtlematust ja alatut käitumist. Ohvitser von Bock otsustas valedega ühiskonnas mitte kaasa minna ning astuda neile vastu.
Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 krooni, käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1. Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis)Jaak Sirkel (klassi priimus , isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis oma ladusast jutust kergelt piinlikkust, samas nautis seda, Hilda Sirkel ...
Pärnu Ühisgümnaasium Referaat kirjanduse ainel Jaan Krossi luulekogu ,,Söerikastaja" Pärnu 2011 Sisukord 1.1 Jaan Kross...................................................................................................................lk 1 1.2 Elulugu........................................................................................................................lk 1 2 Teose üldiseloomustus....................
aastani õppejõud. 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar, nad olid abielus 19401949. 19541958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross (sündinud 1955) on nende tütar. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk (sündinud 1959), Eerik-Niiles Kross (sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) on nende lapsed. Luiteliivadel joostes Luiteliivadel joostes tuli sinine meretuul ja ütles mulle: Tõeline armastus on olemas.
T imo Tombak G3a Kompromiss kas tsiviliseeritud ühiskonna loomulik käitumisviis või lahingu kaotamine Miks inimene ütleb, et ta ei saa teatud asju teha? Näiteks Timotheus von Bock ei saanud ära sõita põgeneda keisririigist.Timo ei saanud seda teha, kuna ta pidas lahingut keisririigiga. See oli tema enda lahing, keegi teine ei oleks saanud seal osaleda, ainult tema ise. Tema jaoks oli ainuõige olla seal, kus teda sunnitakse, olla kui raudnael keiserriigi ihus. Seda olukorda võib nimetada ka mingil määral kompromissiks - iga osapool nõustub tingimustega, mis põhjustavad talle koos kasuga teatud ebamugavusi, selleks, et teised osapooled nõustuksid tingimustega, mis põhjustavad neile samamoodi ebamugavusi koos kasuga. Timo jaoks oli tegemist kompromissiga, kuna ühelt poolt oli talle vajalik olla nael keisririigis, teisalt oli see talle, kui i...
3. Võimu ja vabaduse probleem J. Krossi romaanis "Keisri hull"Romaanis käsitletaval ajal ei olnud lihtrahval vabadust. Võim pani enamuse reegleid paika ja teisiti mõtelda ei tohtinud. Sõnavabaduse puudumise tõttu sattus Timotheus von Bock Venemaa tsaari põlu alla. Valitsevale võimule ei meeldinud endise alama vaated, kuigi riigivalitseja oli nõudnud, et mees talle alati tõtt räägiks. Venemaa tsaaririik ei olnud demokraatlik ja sellises ühiskonnas tekivadki probleemid valitseja ja teisiti mõtlejate vahel. Kuigi Timo mõtted olid õiged ja lihtrahva seas elades teadis ta, mida kogu rahvas soovis, leidis tsaar, et võimuvastane tuleb ühiskonnast eemaldada.Selleski romaanis ei jäta autor eestlasi sündmustest eemale. Peategelase naine ja tema sugulased oli eestlased. Teised tolle ajastu kõrgklassi inimesed suhtusid taunivalt madalast klassist tõusikutesse. Timotheus aga oskas eestlasi hinnata. Tema vaadetega ei ol...
1. Mis on Tahtamaa? Tahtamaa on talukoht, mis asub Saaremaal Lüütjala vallas, samanimelisest alevist kümme kilomeetrit edelas. Maa suurus on 19 hektarit, sellest 10 Saaremaa mandril ja 9 Tahtasaarel. See talu kuulus kunagi Aabel Haljandi vanavanaisale ja siis vanaisale. Talu oli ostetud vanaisa poolt Schoultzide käest 1902.a 1500 rubla eest, taluhooned olid maha põletatud kas venelaste minnes või sakslaste tulles.. Lingo Luuk ilmub Aabel Haljandi korteriuksetaha ja teeb talle ärilise ettepaneku. Lingo soovitab Aabelil nõuda endale talukoha omandiõigus ja siis müüa maa Lingole,et see saaks sellel maal asuvat muda hakata eksportima välismaale. 2. Kes on Lingo Luuk, millised suhted olid Aabeliga? Lingo Luuk on ökonoom, kes elab Rootsis. Tema tegi Aabelile ettepaneku nõuda endale Tahtamaa omandiõigus ja sinna rajada mudaravila. Edaspidi saidki Lingost ja Aadelist äripartnerid. Lingo investeeris ärisse 4 miljonit, Aabel andis maad ja nii loo...
Jaan Kross ,,Keisri hull" Jaan Krossi ,,Keisri hull" kujutab üht kõrgemas aukraadis olevat ohvitseri, kes julges ette võtta sammu parandamaks Vene tsaaririigi olukorda. Timotheus von Bock tahtis Venemaal panna aluse põhiseaduslikule riigikorrale. Ta arvas, et tal on võimalus seda teha, kuna tal olid keiser Aleksander I isiklikult head suhted. Von Bock tahtis parandada eestlaste olukorda ning päästa neid sajandeid kestnud talupojaseisusest, ta tahtis, et eestlastel oleks rohkem võimalusi. Aeg polnud selleks aga
Saaremaa Ühisgümnaasium Jaan Kross Luulereferaat Autor: Juhendaja: Kuressaare 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. KIRJANIKU ELULUGU.....................................................................................................4 2. JAAN KROSSI LOOMING.................................................................................................5 2.1 Ettevalmistusperiood ja loomingutee algus: 1935-1958................................................. 5 2.2 ,,Söerikastaja" (1958)..................................................................................................... 6 2.3 ,,Kivist viiulid" (1964)...................................................................................................... 7 2
TÖÖLEHT JAAN KROSSI ROMAANI ,,KEISRI HULL" KOHTA I. TEGELASE ANALÜÜS TIMO 1. Timo sünnipäev oli 13. November (1788.a.) 2. Pärast vanglast tulekut oli Timo halli nahaga, hambutu, üsna kõhn, helehallide silmadega ning nägi vanem välja kui ta tegelikult oli. 3. Timo oli pärit Võisiku mõisast (Viljandi kreisist, Põltsamaa alt). 1. Timo oli teisitimõtleja ning ta ei varjanud seda. Ta kirjutas keisrile kuna oli andnud talle vande, rääkida talle alati tõtt. Pärast vanglast väljasaamist oli Timo kurnatud ja vaimselt ebastabiilne. Proovis Eeva pärast tugev olla. 2. Iseloomult oli Timo väga julge ( saatsis keisrile sellise manifesti, abiellus Eevaga) , kannatlik, tugev ( pidas vastu 9 aastat vangis), kindlameelne ( tal oli võimalus põgeneda, kuid ta ei teinud seda), hoolitsev ( hoolitses hästi Eeva ja Jakobi eest), enesekindel ( ta ei lasknud ennast teiste arvamusest häirida), oli su...
..........................................11 LISAD.......................................................................................................................................12 SISSEJUHATUS Jaan Kross oli tuntud Eesti kirjanik, kes suri 2007. aasta lõpus. Referaadi teemaks on valitud just Kross, kuna peale tema surma hakati temast palju kirjutama ning rääkima. Kodumaa kirjandust on põnev uurida ning ka sellepärast on kirjutatud just Eesti kirjanikust. Alustatatud on Jaan Krossi eluloost: tema haridusteest ning kuidas ta kirjanikuks sai. Lisaks on kirjutatud ka tema loomingust: romaanidest, novellidest ning luulest. Lõpetatud on Jaan Krossi surmajärgse järelkajaga: kuidas teised inimesed teda mäletavad. Materjali Jaan Krossi kohta on võetud internetist ning entsüklopeediast. Lisaks on leitud ka ajalehtedest. 2 1. ELULUGU 1.1. Jaan Krossi esivanemad
Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920. aastal Tallinnas masinatehase meistri pojana. 19281938 õppis J. Westholmi gümnaasiumis, 19381944 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Stuudiumi ajal, aastatel 19401941 oli Kross Noorte Hääle kaastööline. 1941.1943. aastatel töötas Tallinna Linnapanga sekretärina. 1943. aastal võeti Kross Saksa sõjaväeringkondade peastaapi tõlgiks, Saksa okupatsiooni lõpukuud viibis Kross vangistuses. Jaan Krossi elulugu 19441946 töötas tulevane kirjanik TRÜs õppejõuna riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedris. 1946. aastal Kross arreteeriti, Tallinna keskvanglast viis tee vangilaagrisse Komi ANSVs, kus Kross töötas söekaevanduses ning väljasaadetuna Krasnojarski kraisse, kus töötas telliskivivabrikus. Alates 1954. aastast oli Jaan kutseline kirjanik Tallinnas, aastatel 19921993 riigikogu saadik. Kirjanike Liidu liige aastast 1958, on olnud ka
,,Wikmani poisid" (Jaan Kross) 1988 Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 kr., käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1) Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis) 2) Jaak Sirkel (klassi priimus, isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis ...
sajandi vaimuliku ja krooniku Balthasar Russowi elukäiku, peamiselt Tallinnas ja suurel määral Liivi sõja taustal. Romaani eellugu ulatub 1960. aastasse kui valmis samateemaline filmistsenaarium(telefilmina teostati see 1970.a.) Veel on Jaan Krossil ilmunud novellid ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus"(1970), ,,Michelsoni immatrikuleerimine"(1971) ja jutustused ,,Mardileib"(1973), ,,Taevakivi"(1975) ning ,,Kolmandad mäed"(1975). Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg ja selle eelaeg on Krossi proosa teemakeskmeid. Sellega on seotud ka romaan ,,Keisri hull", mis ilmus 1978. aastal. ,,Keisri hull" seisab kirjaniku loomingus vahejoonel. ,,Rakvere romaanis"(1982) on esikohal dokumentaal ainestikul Rakver linna rippumatuse võitlus 18. sajandil. Veel on kirjutanud ,,Professor Martensi ärasõit"(1984), mis näitab diplomaat Friedriech Martensi identiteediotsinguid ja tõstatab saatuse kordumise probleemi.
Aeg ja inimene Jaan Krossi romaanis ,,Wikmani poisid'' Jaan Krossi on nimetatud eesti kirjanduse vanaisaks. Tema sulest on ilmunud ajaloolisi novelle ja ajalooainelisi romaane, luulet, kriitikat ja tõlkeid. 1988. aastal ilmunud kooliromaani ,,Wikmani poisid'' aluseks on Krossi õpingud Tallinna J. Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Teos käsitleb ühe klassi poiste omavahelisi suhteid ning maailmanägemust. Romaani tegevus toimub aastail 19371944, kui klassitäis Westholmi eragümnaasiumi poisse värvikate õpetajate käe all haridust omandab. Vahele mahub muidugi ka tembutamist ja esimesi armulugusid. Minategelases Jaak Sirklis võib aimata Krossi ennast. 1994. aastal
Rakvere Ametikool Referaat Eerik-Niiles Kross Kristin Lapsanit MT09 2011.a Sissejuhatus Referaadi tekst põhineb raamatul ,,Üksikud head mehed" (kirjastus CA, Tallinn 2011). Autoriteks on Eerik-Niiles Kross ja Kaur Kender. Teoses on trükitud ka Jaan Krossi tekste. Raamatu idee tuli Eerik-Niilese sõpradelt, pühenduses seisab:" Seda, mida Eerik on öelnud ja mida tema kohta pole öelda saanud, kogunes nii palju, et me sundisime teda asjaga kaasa tulema. See raamat on meilt Su sõpradelt Sulle." Kasutatud on ka materjali Internetist. Valisin selle raamatu, sest see on värskelt valminud ja asjakohane raamat, kuna viimasel ajal valimiste ajal oli ajakirjanduses Eerik-Niiles Krossist palju juttu. Tihtipeale ajakirjandus
septembril 1993.aastal loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen. Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 19921993.Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik.2006. aastal anti Krossi 85. sünnipäeva puhul välja artiklikogumik "Metamorfiline Kross", Krossi kogutud teoste uus köide ja ilutrükis "Maailma avastamine".Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar(nad olid abielus 19401949). 19541958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga,kellega sündis tal 1955.aastal tütar Kristiina Ross. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga, Maarja Undusk (sündinud 1959),
Jaan Krossi ,,Keisri hull" Tegemist on Jaan Krossi ajaloolise romaaniga, mis kuulub eesti kirjanduse klassikasse. Krossi teos räägib Võisiku mõisa parun Timotheus von Bockist. Teos põhineb ühe haritud eesti talupoja, Jakob Mätliku päevaraamatul, mis, sisaldades palju materjali 19.sajandi elu kohta Eestis, on kujunenud heaks faktikogumikuks, milles enamus andmeid on leidnud tõestust. Seetõttu võib arvata, et tolleaegset olukorda on kirjeldatud suhteliselt tõepäraselt
Sisukord Jaan Krossi elulugu, pere, tunnustused ja looming Jaan Krossi luule Luuletuste analüüsid Veel Jaan Krossi luuletusi Kasutatud kirjandus Jaan Kross oli eesti kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Elulugu Jaan Kross on sündinud 19. veebruaril, 1920. aastal Tallinnas. Lõpetas Tallinna J. Westholmi gümnaasiumi ja õppis 1938. 1945. aastal Tartu Ülikoolis õigusteadust. 1941. 1943. aastal oli ta Tallinna Linnapanga ametnik ja 1943. 1944. sõjaväeametnik Tallinnas. Saksa okupatsiooni ajal arreteeriti ta
Kross alustas luuletajana, hiljem läks üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud 29 148 krooni suuruse summa. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule Pere Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar, nad olid abielus 1940-1949. 19541958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga. Nad said tütre nimega Kristiina Ross, kes sündis 1955. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Nende lapsed olid Maarja Undusk(sündinud 1959), Eerik- Niiles Kross(sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) Poliitika Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23
Mõned autori teised teosed: “Kolme katku vahel”, “Keisri hull”, “Vastutuulelaev, “Väljakaevamised”. Tähelepanuväärsed on tema omaeluloolised romaanid, milles Kross on toetunud oma kogemusmälule: “Wikmani poisid”, “Tabamatus”, “Mesmeri ring”, “Tahtamaa” 2) Mõned olulised faktid autori eluloost, mis toetavad teose mõistmist. “Paigallend” on läbilõige ühe eestlase loost, mis sümboolselt sõlmub Eesti Vabariigi looga. Romaan jutustab Jaan Krossi põlvkonnakaaslase Ullo Paeranna eluloo. Kõik, mida jutustatakse, on kas Paeranna või siis jutustajahääle teatu või mäletatu. Romaan on tugevate autobiograafiliste joontega. Jaan Kross õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning sealsed õpetajad ja teised õpilased on tugevasti mõjutanud Krossi triloogia esimest osa, 1998. aastal ilmunud “Wikmanni poisid”. Romaanis “Paigallend” õpib teose peategelane Ullo Wikmani koolis
keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Timoga vastuolus on tegelastest : Laming mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul Peter von Mannteuffel Timo õemees, Timole ebasümpaatne, kindralkuberneri kõrv Karl Timo vend, kes avaldas Eevale armastust 4. Teose ülesehitus, süzee, faabula Jaan Krossi ,,Keisri hull" on kirjutatud päevikuvormis. Härra von Bock võtab endale talupojaseisusest naise Eeva Mätliku. SüTimo läheb üheksaks aastaks vangi, kuna keisrile ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad. Süzee on järgmine : Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse
keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Timoga vastuolus on tegelastest : Laming mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul Peter von Mannteuffel Timo õemees, Timole ebasümpaatne, kindralkuberneri kõrv Karl Timo vend, kes avaldas Eevale armastust 4. Teose ülesehitus, süzee, faabula Jaan Krossi ,,Keisri hull" on kirjutatud päevikuvormis. Härra von Bock võtab endale talupojaseisusest naise Eeva Mätliku. SüTimo läheb üheksaks aastaks vangi, kuna keisrile ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad. Süzee on järgmine : Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse
Eesti kirjandus maailmas Tähtsaimad tegelased Marie Under Henrik Visnapuu Juhan Sütiste Betti Alver Heiti Talvik Anton Hansen Tammsaare August Gailit Peet Vallak Gustav Suits "Keisri hull" "Keisri hull" on Jaan Krossi kirjutatud romaan, mis ilmus 1978. aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock, kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra "Keisri hull" on üks maailmas tuntuimaid eesti kirjandusteoseid - seda on tõlgitud vähemalt 16 keelde "Rehepapp" "Rehepapp" on Andrus Kivirähki romaan, mis ilmus 2000.
Jaan Krossi loome põhjal kirjandi kokkuvõte: Wikmani poisid. Tegevus algab eragümnaasiumi 10. klassis, mille direktor on Johan Wikman. See on lugu koolielust, ühe põlvkonna kujunemisest Teise maailmasõja eel ning ajal. Raamat on valminud Jaan Krossi enese mälestuste põhjal. Peategelane Jaak Sirkel on väga sarnane autori endaga. Õpilased ei taha õppida, igal võimalikul juhul visatakse vempe ja korraldatakse kõikvõimalikke asju, ainult selleks, et tunni pikkust vähendada. Kõik on koolis kuidagi omad ja kõik tunnevad kõiki. "Wikmani poisid" näitab ka selgesti eestlaste saatust. See raamat on üks parimaid näiteid sellest, mis on väärtused, mis on vajalikud ja millest tuleb kinni hoida. Ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
